Microsoft Word - Lasketiiru_seletus_17.doc

Väljavõte

1 Riia 35, Tartu Tel.: faks: Töö nr V 004 Objekti asukoht (L- Est 97): X = Y = KADAJA LASKETIIRU DETAILPLANEERING Seletuskiri ja Joonised Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: Põlva vald, Aarna küla, Lasketiiru (61901:001:1230) ja Paju (61901:001:1120) kinnistud MTÜ Põlva Jahiselts Mammaste Põlva vald, Tel.: KOBRAS AS Vahur käärik juhatuse liige polvajahiselts@hot.ee Juhataja: Planeerija: Kontrollija: URMAS URI TEELE NIGOLA Reet Lehtla TARTU 2013

2 Üldinfo TÖÖ NIMETUS: OBJEKTI ASUKOHT: Põlva vald, Aarna küla, Lasketiiru (61901:001:1230) ja Paju (61901:001:1120) kinnistud TÖÖ EESMÄRK: Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on kavandatava looduskeskuse hoone asukoha määramine ja kaarraja laskeala ning ohutusala määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva lahtise lasketiiru ümberehitamine poolkinniseks. TÖÖ LIIK: KOHALIK OMAVALITSUS: TELLIJA: Detailplaneering Põlva Vallavalitsus Eneken Padar, ehitusnõunik Tel MTÜ Põlva Jahiselts Vahur Käärik GSM TÖÖ TÄITJA: Projekti juht: Planeeringu koostajad: Kobras AS Registrikood Riia 35, Tartu Tel , faks Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel , teele@kobras.ee Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Konsultandid: Urmas Uri nõuandja keskkonnateemade osas Noeela Kulm nõuandja keskkonnateemade osas Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija TÖÖ NR V 004 2

3 Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0047 Anne Rooma; KMH0126 Kadi Kukk. 2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. Ettevõtte Majandustegevuse Registri (MTR) registreeringud: Ehitusjuhtimine EEJ002734; Ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud EG ; Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine EK ; Omanikujärelevalve EO ; Projekteerimine EP ; Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekteerimine KP00002; Kaevandamine KKA000152; Kaeveõõne teisene kasutamine KKT Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER): Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO ; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP ; Maaparanduse uurimistöö MU Tegevusluba. Kultuurimälestiste maastikuarhitektuuri konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uurimistööd, muinsuskaitseline järelevalve E 377/2008-P. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 800/10. TÖÖ NR V 004 3

4 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD KIRJAVAHETUS OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS PLANEERIMISETTEPANEK PLANEERINGU KONTSEPTSIOON PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE KRUNDI EHITUSÕIGUS KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE... 9 KÄESOLEVA DETAILPLANEERINGUGA KOHUSTUSLIKKU EHITUSJOONT EI KEHTESTATA TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED EHITISTEVAHELISED KUJAD TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD VEEVARUSTUS TULETÕRJE VEEVARUSTUS SADEME- JA REOVEEKANALISATSIOON ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS SIDEVARUSTUS SOOJAVARUSTUS TEHNOVÕRKUDE RAJAMISE VAJADUSE KOONDTABEL KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATAVA ELLUVIIMISEKS EHITISTE OLULISEMATE ARHITEKTUURINÕUETE SEADMINE SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE NING ISESEISVA KIRJAGA ANTUD KOOSKÕLASTUSED JOONISED SITUATSIOONISKEEM M 1: OLEMASOLEV OLUKORD M 1: OLEMASOLEVATE OHUTUSALADE SKEEM M 1: PLANEERINGU PÕHIJOONIS M 1: OHUTUSALA JA SERVITUUDIALADE SKEEM M 1: MÜRA TAOTLUSTASEME SKEEM M 1: PLANEERINGU LAHENDUSE ILLUSTRATSIOONID TÖÖ NR V 004 4

5 1. Sissejuhatus 1.1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põlva Vallavalitsuse 07. detsembri a otsus nr 411-k Detailplaneeringu algatamine, koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmine. Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on kavandatava looduskeskuse hoone asukoha määramine ja kaarraja laskeala ning ohutusala määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva lahtise lasketiiru ümberehitamine poolkinniseks. Detailplaneering hõlmab Lasketiiru (katastritunnus 61901:001:1230) ja Paju (61901:001:1120) kinnistuid. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on teostatud vastavalt Põlva Vallavalitsuse korraldusele nr 94-k Põlva Vallavalitsuse korralduse nr 27-k muutmine ning selle tulemusi on käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvesse võetud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on käesoleva detailplaneeringu lahutamatuks osaks. Põlva valla üldplaneeringuga on määratud, et tulenevalt Kadaja lasketiiru mõjudest lähialadele on vajalik algatada teemaplaneering, et mõjusid täpsemalt analüüsida ning määrata ohutsoonid. Käesoleva detailplaneeringuga määratakse lasketiiru ohutsoonid ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes hinnatakse ning analüüsitakse lasketiiru mõjusid. uga ei tehta ettepanekuid kehtiva üldplaneeringu muutmiseks Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid Põlva Vallavolikogu määrusega nr 96 kehtestatud Põlva valla üldplaneering Põlva Vallavolikogu määrusega nr 25 kinnitatud Põlva valla ehitusmäärus Põlva Vallavalitsuse otsus nr 411-k Detailplaneeringu algatamine, koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmine Põlva Vallavalitsuse korraldus nr 412-k Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine ule Põlva Vallavalitsuse korraldus nr 94-k Põlva Vallavalitsuse korralduse nr 27-k muutmine Põlvamaa Põlva vald Aarna küla uga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (heakskiidetud Keskkonnaameti kirjaga nr PVV 6-5/ ) 1.3. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta Detailplaneeringu alusplaaniks on Kobras AS-i (litsents 762 MA, ) poolt koostatud digitaalne mõõdistus mõõtkavas 1:500 (töö nr V 004), mõõdistatud Täiendav info pärineb Maa-ameti kodulehelt. TÖÖ NR V 004 5

6 1.4. Detailplaneeringu koostajad Käesoleva detailplaneeringu koostamises osalesid Kobras AS-i poolt planeerija-maastikuarhitekt Teele Nigola, konsultantidena Urmas Uri ja Noeela Kulm ning kontrollisid planeerija-maastikuarhitekt Reet Lehtla ja tehniline kontrollija Ene Kõnd Kirjavahetus Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade, ettevõtete ja maaomanike-naabritega on toodud planeeringu lisade kaustas. 2. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Põlvamaal Põlva vallas Aarna külas Lasketiiru ja Paju kinnistul. Ala paikneb Põlva linna piirist linnulennul ligikaudu 2,5 km lääne pool ning hõlmab ca 3,7 ha suuruse territooriumi. Lasketiirust lõunas asub riigimaantee Põlva-Saverna T-163 ning alast läänes Tännassilma-Kadaja tee. Nende teede ning Kadaja (61901:001:1204) ja Moori (61901:001:0070) kinnistutel paikneva eravalduses oleva tee kaudu on võimalik pääseda planeeritavale alale. Planeeritava ala piiriga seotud naabrid koos katastritunnustega on: põhjas: Moori (61901:001:0070); läänes: Kadaja (61901:001:1204); lõunas: Alasoo (61901:001:0135); idas: Paju (61901:001:1121). Planeeritavat ala ümbritsevad kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeritavast alast põhja, ida ja lõuna suunas paiknevad põllumaad, lääne suunas metsaala. Lähimad eluhooned ning õueala on olemasolevast lasketiirust ca 160 m kaugusel lõunas - Alasoo kinnistul. Lasketiiru kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks on üldkasutatav maa ning Paju kinnistul maatulundusmaa. Lasketiiru kinnistu edelaosas asub de jure lahtine lasketiir. Seda ümbritsevad ca 75 m pikad külgvallid, mis on keskmiselt 2,5 meetrit kõrged ja 5 m kõrgune otsavall. Osaliselt ulatub otsavall Alasoo (61901:001:0135) maaüksusele. Alasoo krundile ulatub ka lühike lõik lasketiiru raudteest. Lasketiiru loodeosas asuvad 2 teenindavat hoonet. Lahtisel lasketiirul on vastavalt siseministri määrusele nr 56 Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded 5 km ulatusega ohutusala laskmise suunas. Ohutusala on kajastatud joonisel 3. Samas paiknevad ohutusalas mitmed elamud ning teed, mistõttu reaalselt seesugust ohutusala ei saa eksisteerida. Lasketiiru ohutusvallid vastavad siseministri määruse nr 56 Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded poolt sätestatud poolkinnise lasketiiru ohutusnõuetele, olemas on laskekabiin ja kuulipüüdja, mistõttu on faktiliselt tegemist siiski poolkinnise lasketiiruga, kuid puudub kohaliku omavalitsuse poolt välja antud poolkinnise lasketiiru kasutusluba. TÖÖ NR V 004 6

7 Olemasolev haavlilaskmise lasketiir asub ala põhjaosas avatud alal. Tegemist on kaarrajaga. Selle 250 m ohutusala ulatub Hauka 16A kinnistul asuvate hooneteni (joonis 3). Kaarraja territooriumil paikneb 4 hoonet, mis on seotud märkide välja laskmisega. Lasketiiru kinnistu keskel asub ca 90 m² pindalaga 1-korruseline hoone. Paju kinnistu on üleni kaetud metsaga ning ca 60 % Lasketiiru kinnistust on kaetud metsaga. Avatud alad on otseselt seotud olemasolevate lasketiirudega ning asuvad vastavalt põhjaosas haavlilaskmise lasketiiru territooriumil ja edelaosas lahtise lasketiiru territooriumil. Kaarraja ohutusala ulatub valdavalt avatud aladele põllumaadele Moori kinnistul. Lasketiiru kinnistu ulatuses on absoluutkõrguste vahemik ca 81,5 87 m, maapind langeb ala keskosast nii lääne kui ida suunas. Lasketiiru vallide absoluutkõrgus on kuni 89 m. Ala asub Lõuna-Eesti keskdevoni lavamaal ning pinnakatteks selles piirkonnas on moreen. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1), üldine maa-ala olemus planeeringu koostamise ajal olemasoleva olukorra joonisel (joonis 2) ning lasketiirudest tingitud kitsendused olemasolevate ohutusalade skeemil (joonis 3). 3. Planeerimisettepanek 3.1. Planeeringu kontseptsioon Planeeringuga kavandatakse põhimõttelised paiknemised administratiivhoonele ja haavlilaskmise lasketiirule. Kinnistu keskosas asub olemasolev rekonstrueeritav hoone. Selle kõrvale on kavandatud ka uue hoone asukoht kui võimalikest optimaalseim. Juurdepääs kinnistule asub sealt ca 45 meetri kaugusel, mis on sobiv, et rajada juurdepääsutee hooneni koos tee äärtes paiknevate parkimiskohtadega. Planeeringuala reljeef on pigem tasane, arvestades Põlvamaa suurt pinnavormide rikkust. Ala keskosas on maapind kõige kõrgem ning laskub ida ja lääne suunas, mis toetab hoonestusala paigutamist ala keskossa. Puurkaev on kavandatud hoonetele võimalikult lähedale, et vältida liigset torustiku rajamise vajadust. Reovee imbsüsteem on kavandatud reljeefi madalamale osale hoonestusalast itta, et vältida reovee voolamist hoonete ning puurkaevu suunas. Samuti on planeeritava hoonestusala vahetus läheduses AS-i Eesti Energia liitumispunkt. Haavlilaskmise lasketiiru asukoha valikul on vastavalt siseministri a määrusele nr 56 Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded lähtutud 250 meetrisest ohutusalast, kus tuleb välistada inimeste ja loomade viibimine laskmise ajal. Täismõõdus kaarrada või ka Compaq Sportingu rada ei ole võimalik planeeritava ala piires rajada. Senises kaarraja asukohas jääb ohutusalasse eluhoone ning teistes võimalikes asukohtades jäävad ohutusalasse sagedase kasutusega teed, ümbritsevad eluhooned või ei ole omanikud ohuala paiknemisega nende kinnistutel nõus. Sellest tulenevalt on haavlilaskmise tiir toodud kavandatava poolkinnise lasketiiru alale, kust suunaga läände on võimalik lasta 20 sektoris. TÖÖ NR V 004 7

8 Olemasoleva, nõuetele mittevastava ohutusala paiknemist kajastab joonis 3 ja planeeritavat haavlilaskmise rada ja selle ohutusala on kajastatud joonisel 5. Detailplaneeringuga nähakse ette lasketiiru ehitamine de jure poolkinniseks, sest täiskaliibrilisest tulirelvast laskmise korral on ohutusala ulatus vastavalt eelpool nimetatud siseministri määrusele 5 km. Antud juhul ei ole võimalik sellist ohutusala rajada, sest lähimad eluhooned laskesuunas on ca 0,5 km kaugusel Planeeritava ala kruntideks jaotamine Käesoleva planeeringuga uute kruntide moodustamist ette ei nähta Krundi ehitusõigus Lasketiiru kinnistule on kavandatud ühine hoonestusala olemasolevale rekonstrueeritavale hoonele ning kavandatavale administratiivhoonele. Seoses ehitusõiguse määramisega nähakse ette ka Lasketiiru kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine üldkasutatavast maast (Üm) ühiskondlike ehitiste maaks (Üh). Paju kinnistul säilib senine maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa ning ehitusõigust Paju kinnistule ei määrata. Lasketiiru kinnistule planeeritav uus administratiivhoone on kavandatud kahekorruselisena ning kuni 100 m² suuruse ehitusaluse pindalaga. Hoonestusala Lasketiiru kinnistul on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4) maksimaalse võimaliku suurusega, s.t lubatud on ehitada ka väiksemas mahus. Planeeritavat ehitusõigust kajastab tabel 1. Tabel 1. Krundi ehitusõigus. Krundi aadress Krundi pindala*** Lasketiiru m² Maakasutuse sihtotstarve 100 % Üm Hoonete suurim lubatud arv krundil Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala* Planeeringueelne Krundi täisehitusprotsent Olemasolev Hoonete suurim lubatud korruselisus/ kõrgus** Olemasolev Olemasolev Olemasolev Ehitise kasutamise otstarve Olemasolev Paju 1,5 ha 100 % M Planeeringujärgne Lasketiiru m² 100 % Üh m 2 1,26 % 2 korrust / 9 m Lasketiir Paju 1,5 ha 100 % M Märkused: Büroo- ja administratiivhooned * - Maksimaalne hoonete ehitusalune pindala. Seda näitajat ei tohi ületada, lubatud on ehitada väiksemas mahus. ** - Maksimaalne hoonete korruselisus/kõrgus maapinnast (täitmise korral kavandatud maapinnast). Neid näitajaid ei tohi ületada, lubatud on ehitada väiksemas mahus. *** - Kinnistute pindalad on tabelis antud vastavalt Maa-ameti koduleheküljel esitatud katastriüksuse andmetele. TÖÖ NR V 004 8

9 Maakasutuse sihtotstarbe esitamisel on aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri a määrus nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord : M (011) - maatulundusmaa; Üm (017) üldkasutatav maa; Üh (016) ühiskondlike ehitiste maa. Ehitise kasutamise otstarbe esitamisel on aluseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri a määrus nr 10 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu. Tabelis on esitatud krundi põhifunktsiooni täitvad ehitised, lubatud on ka iga vastava otstarbe alajaotused Krundi hoonestusala piiritlemine Käesoleva detailplaneeringuga kohustuslikku ehitusjoont ei kehtestata. Hoonestusala kuju, asukoht ja mõõdud on antud planeeringu põhijoonisel (joonis 4) Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritavale alale toimub juurdepääs olemasoleva eratee kaudu, mis paikneb Kadaja ning Moori kinnistutel ning mille kaudu on ühendus Tännassilma-Kadaja teega. Kinnistule on planeeritud sissesõidutee koos parklaga, kuna valdav enamus kasutajatest saabuvad lasketiiru mootorsõidukitega. Parkimiskohtade vajadus on arvestatud hinnanguliselt lasketiirudes toimunud võistlustest osavõtjate senise arvu põhjal. Parkimiskohti on kokku kavandatud 36. Kirjeldatud põhimõtted on graafiliselt näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4) Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeritavast alast üle poole on kaetud metsaga. Lasketiirus tekkiva müra summutajana on olemasolev kõrghaljastus olulise tähtsusega. Olemasolevat haljastust tuleb planeeritaval alal maksimaalselt säilitada ning eemaldada vaid otseselt ehitustegevusele ette jäävad puud. Soovituslik on säilitada lasketiiru kontaktvööndisse jäävat kõrghaljastust ka ümberkaudsetel kruntidel. Täiendavad kuuskede read on ette nähtud poolkinnise lasketiiru põhja- ja lõunakülgedele väljapoole pinnasevalle eesmärgiga summutada lasketiirust lähtuvat müra. Kuused on valitud seetõttu, et nende võrad on tihedad ja igihaljad. Ümber poolkinnise lasketiiru on ette nähtud rajada vähemalt 1,5 m kõrgune piire, mis võimaldaks tagada paremat kontrolli lasketiirus toimuva üle. Läänepoolne Paju kinnistu ja Lasketiiru kinnistu tuleb ümbritseda selgelt silmapaistvate hoiatussiltidega nii, et ohutusalale poleks võimalik siseneda hoiatust märkamata, samuti tuleb enne laskmist veenduda, et kodu- ja metsloomad ei viibi ohutusalal Ehitistevahelised kujad Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri a määrusele nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded peab eraldiseisvate hoonete vahele jääma vähemalt 8 m ulatusega tuleohutuskuja. Sellega tuleb arvestada uue administratiivhoone ning olemasoleva rekonstrueeritava hoone projekteerimisel. Sama määruse alusel on kavandatud hoonete tulepüsivusklassiks TP3. TÖÖ NR V 004 9

10 3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Planeeringuala vajalike tehnovõrkudega varustamiseks on käesoleva planeeringuga antud põhimõttelised lahendused, mida on lubatud vastavate projektidega täpsustada. Tehnovõrgud ja -rajatised on paigutatud üldjuhul võimaluse korral haljasalale, et vajaduse korral ei muutuks hooldus ja remont kulukaks ning tehnovõrke oleks kerge looduses tuvastada. Tehnovõrkude lahendus on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4) Veevarustus Planeeritava ala veevarustus on kavandatud lahendada puurkaevu baasil. Puurkaev on planeeritud ala keskossa, hoonestusalast lõuna suunas. Puurkaevu asukohta on lubatud projektiga täpsustada. Veeseaduse 28 järgi käesoleval juhul sanitaarkaitseala ei moodustata, sest vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m 3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. Veetorustike ehitamiseks tuleb koostada projekt. Veetorustiku paralleelsel kulgemisel koos teiste maaaluste tehnovõrkudega on soovitatav need korraga rajada ning võimalusel paigutada ühte kaevikusse Tuletõrje veevarustus Tulenevalt standardist EVS 812-6:2005 Ehitiste Tuleohutus Osa 6 Tuletõrje veevarustus on kuni 1000 m³ kubatuuriga administratiivhoonele ette nähtud normvooluhulk 10 l/s. Sellest tulenevalt on hoonete tuletõrje veega varustamiseks vajalik vähemalt 108 m³ vett mahutav mahuti. Lasketiiru kinnistust lääne suunas asuvale Paju kinnistule on kavandatud tiigi rajamine koos nõuetele vastava tuletõrje veevõtukohaga Sademe- ja reoveekanalisatsioon Sademevesi on ette nähtud immutada krundisiseselt. Reovesi juhitakse läbi septiku planeeritava ala idaossa kavandatavasse imbsüsteemi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai a määrusele nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded on imbsüsteemi kuja ulatus 30 m. Kuja nimetatud määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust. Käesolevas planeeringus on see nõue tagatud. Torustiku paralleelsel kulgemisel koos teiste maa-aluste tehnovõrkudega on soovitatav need korraga rajada ning võimalusel paigutada ühte kaevikusse Elektrivarustus, sh välisvalgustus Vastavalt OÜ Jaotusvõrk tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr on planeeringualal asuvate hoonete elektrivarustus tagatud planeeritava ala lõunaosas asuva Kaljuvee 0,4 kv õhuliiniga. Olemasolev liitumispunkt paikneb Lasketiiru kinnistu keskosas. Uus liitumispunkt on planeeritud Lasketiiru ja Alasoo kinnistu piirile olemasoleva masti lähistele. Liitumispunktist rajatakse maakaabel varustamaks olemasolevaid ja kavandatavat hoonet elektriga. Kinnistul paiknev õhukaabel on ette nähtud likvideerida, sest see ei võimalda lasketiirule vajalike ohutusvallide rajamist. Alternatiivse TÖÖ NR V

11 variandina võib kaaluda mastide pikendamist sel määral, et õhuliini kaugus ohutusvallist vastaks normidele. Olemasolev madalpingekaabel, mis varustab olemasolevat hoonet, on ette nähtud ümber tõsta. Parkimisalale on kavandatud välisvalgustus. Elektrivarustuse ehitamiseks tuleb koostada projekt. Kaablite paralleelsel kulgemisel koos teiste maaaluste tehnovõrkudega on soovitatav need korraga rajada ning võimalusel paigutada ühte kaevikusse Sidevarustus Täiendavat sidevarustust käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata, sideühendus lahendatakse vastavalt vajadusele mobiilside baasil. Kinnistul paiknevad sidekaablid, mille abil toimub lasketiiru sisene sideühendus Soojavarustus Planeeritud hoonete soojavarustus tagatakse lokaalküttega (elektri-, puidu-, õhksoojusküte vms). Hoonete kütmisel ei ole lubatud kasutada kivisütt ega muid rohkelt tahmavaid kütuseid Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel Tehnovõrkude rajamise vajaduse ligikaudsed pikkused on antud planeeringuala ulatuses tabelis 2. Tabel 2. Tehnovõrkude rajamise vajadus. Tehnovõrk Ligikaudne pikkus meetrites (planeeringualal) või ühikute arv Veetoru 30 Reoveekanalisatsiooni toru 60 Hoone elektrivarustuse madalpingekaabel 90 Välisvalgustuse madalpingekaabel Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus on lahendatud eraldi konteineriga. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Kasutatud laskemoon tuleb koguda ja käidelda vastavalt seadusandlusele. Jäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu. Vastavalt siseministri a määruse Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded nr 56 4 Haavlilaskmise lasketiir kohaselt on haavlilaskmise lasketiirus laskekoha (-joone) ja haavlite langemiskoha vahelise ohutsooni suuruseks 250 m. Inimeste ja loomade pääs ohutsooni laskmise ajal peab olema välistatud. Lasketsoon peab olema tähistatud nii, et ohtu näitavad tähised asuvad mitte enam kui 50 m vahedega. Sama määruse 7 Poolkinnise lasketiiru ohutusnõuded kohaselt peab poolkinnisel lasketiirul olema vähemalt 2,5 m kõrgune ohutusvall või kuulikindel sein, külgedel kuulikindlad seinad või ohutusvallid, laskeala kohal kuulipüüdja(d) juhusliku või rikošettiva kuuli peatamiseks. Laskejoonel võib ohutuse tagada ka paigaldatavate kuulikindlate vaheseinte ja varikatusega (laskekabiiniga). TÖÖ NR V

12 Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müra mõõtmise meetodid on ette nähtud taotlustase 55 db, mis tuleb tagada elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja õuealadel. Laskmise korral 50 m kaugusel märkidejoonest on planeeringueelses situatsioonis poolkinnise lasketiiru nõuded täidetud ning vastavalt käesolevale detailplaneeringule koostatud strateegilise hindamise aruandele on laskmisest tulenev müra normide piires - aruandes on kajastatud laskude arv, mida eri relvadest on ühe päeva jooksul lubatud teha (lisa 1.14). Arvestada tuleb, et sooritades laske sama päeva jooksul nii vint- kui sileraudsest relvast, on maksimaalsete laskude arv tabelis esitatust väiksem. Alla müra normtaseme jäävate laskude väljaselgitamisel on lähtutud müra mõõtmise tulemustest lasketiirule lähimate elamute õuealadel integreerituna päevase perioodi peale (16 h). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on antud temaatika täpsemalt kajastatud. Noorjahimeeste õppeprogrammi raames tohib haavlilaskerelvast ühe päeva jooksul lasta maksimaalselt 785 lasku (lisa 1.14), mis tähendab, et Lasketiiru kinnistul vallide vahel idasse jääva Paju kinnistu suunas laskmine ei põhjusta müra normtaseme ületamist ühelgi elamualal. Siinkohal määrab maksimaalsete laskude arvu Alasoo kinnistu paiknemine. Ohutusala jäämiseks täielikult Paju ja Lasketiiru kinnistutele tuleb noorjahimehel laskmised teostada Lasketiiru kinnistul kohas, mis jääb praegu vallide vaheliselt alalt välja (joonis 4). Samasuguse arvu laskude võimaldamiseks (et müra ei ületaks Alasoo kinnistu õuealal normtaset) on vajalik vähemalt külgvallide pikendamine (joonis 4) või muul moel müra tõkestamine, võimaluse korral ka võrreldes seniolevatega kõrgemate külgvallide rajamine. 100 meetri kauguselt vint- või sileraudsest relvast kuuliga laskmiseks tuleb pikendada ohutusvalle või ehitada kuulikindlad seinad ning teostada eelnevalt piirkonnas täiendavaid müra mõõtmisi. Praeguste tingimuste juures on selline tegevus keelatud. Lasketiirude kasutamine peab toimuma vastava graafiku alusel, mis looks tingimused, kus kohalik elanikkond oleks eelnevalt teadlik laskmistest ning minimaalselt häiritud tekkivast mürast. See minimeerib ka kõrvaliste isikute lasketiiru kasutamise, sest loob võimaluse kohalikel elanikel laskmistest teatada, kui need toimuvad erinevalt kokkulepitud aegadest. Joonisel 6 kujutatud skeemil on tähistatud 55 db joonega, 200 m laskekohast ala ümber lasketiiru, millest väljaspool jääb müra päevasel ajal alla olemasolevate elamute taotlustaseme juhul kui järgitakse ette nähtud laskmise norme vastavalt planeeringu lisades ära toodud tabelile (lisa 1.14). Päevase müra piirtasemeks on vastavalt eelpool nimetatud sotsiaalministri määrusele olemasolevatel elamualadel 60 db. Ala, mis jääb Lasketiiru ümbritsevate maaüksuste maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele on ära toodud tabelis 3. TÖÖ NR V

13 Tabel 3. Arhitektuurinõuded ehitistele Välisviimistluse materjalid Kohustuslik ehitusjoon ja hoonete orientatsioon Kasutada kaasaegseid kestvaid ehitusmaterjale nagu kivi, puit, viimistletud betoon ja klaas ning nende kombinatsioone. Keelatud on imiteerivad materjalid. Eelistada looduslähedasi toone. Ei määrata. Katusekalle 5-15 o. Katusekate Piirded Kivi- ja plekkmaterjalid ning bituumenkatted. Poolkinnise lasketiiru projektiga võib ette näha massiivseid piirdeid lasketiirust tuleneva müra tõkestamiseks või ohutuse tagamiseks, kõrgus vastavalt ohutusnõuetele. Ülejäänud piirded on soovitatavalt osaliselt läbipaistvad tarad või võrkpiirded Servituutide vajaduse määramine Lasketiiru kinnistu kasuks on seatud juurdepääsu servituut eravalduses olevale teele Kadaja ja Moori kinnistutel. Lasketiiru kinnistu kasuks servituudi seadmise ettepanek tehakse Paju (61901:001:1120) kinnistule lasketiiru ohutusala talumiseks. Graafiliselt on servituudiettepanekuga ala kajastatud ohutusala ja servituudialade skeemil (joonis 5) Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Parkimisalale planeeritud valgustus aitab kaasa nähtavuse suurendamisele pimedal ajal ning seeläbi ka kuritegevuse riski vähendamisele. Et kõrvalistel isikutel puuduks pääs lasketiiru territooriumile, tuleb poolkinnise lasketiiru ala ümbritseda vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkpiirdega Planeeringu elluviimise võimalused Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik. TÖÖ NR V

14 4. Kooskõlastuste ja planeeringuga nõusolekute kokkuvõte ning iseseisva kirjaga antud kooskõlastused Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on antud tabelis 4. Tabel 4. Kooskõlastused ja koostöö Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus / kinnistu nimetus ja tunnus Kooskõlastuse tingimused või seisukoht (koopia asub planeeringu lisades) Nimi ja amet Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Kadaja kinnistu 61901:001: OÜ Jaotusvõrk võrguehituse osakonna Kagu sektor Lõuna-Eesti Päästekeskus Insenertehniline büroo Alasoo kinnistu 61901:001: Moori kinnistu 61901:001:0070 Põlva Vallavalitsus Kooskõlastatud. Olen nõus (põhjalikum seisukohtade kirjeldus antud kirjaga - lisad, lk 26). Kooskõlastatud. Planeerida liitumiskilbi asukoht ol.olevasse liinikaitsetsooni kinnistu piirile väljapoole planeeritavat piirdeaeda. Kooskõlastatud. Seisukoht antud kirjaga (lisad, lk 31). Seisukoht antud kirjaga (lisad, lk 32). Kalle Märtson, ülemkonstaabel Imre Tubin, omanik Jaanus Ostra, võrguarengu projektijuht Margo Lempu, juhataja Malle Soever, omanik Üllar Moor, omanik TÖÖ NR V

15 5. Joonised TÖÖ NR V

16 5.1. Situatsiooniskeem M 1: TÖÖ NR V

17 5.2. Olemasolev olukord M 1:500 TÖÖ NR V

18 5.3. Olemasolevate ohutusalade skeem M 1: TÖÖ NR V

19 5.4. Planeeringu põhijoonis M 1:500 TÖÖ NR V

20 5.5. Ohutusala ja servituudialade skeem M 1:2000 TÖÖ NR V

21 5.6. Müra taotlustaseme skeem M 1:2000 TÖÖ NR V

22 5.7. Planeeringu lahenduse illustratsioonid TÖÖ NR V

23 TÖÖ NR V