J7U.

Ecsti-Ma Rahwa alender, eht cht- 174 inat Aast«peäle pärrast lnele Islanda IEstlSfe IlristuSse Sündimist. ^?> «^> «*?> ''S* W5^ <^> <^> <^» <^> <^S *^> «Ä TaNinnas Trükkia Jakob Joan Köler. < ^

parrast sedda kallist IEjusst vi#u*fc stndimist on tünnaw«fe 1745. a^sla Pärrast ma,nma lomist 5746 Härrast Lutterusse öige USso üllesa wötmist X2.9 9 Parrast wanna katko 8 Pärrast sedda kui wäggi Pranburgi laks t t. : Parrast sedda kui Toompä pollend 62, Gärrast sedda sure nälja hakkaluzt 51 Pärrast ttist kmkv Z6 Pärrast mele üvmozisftma Reisri ja Sure ^>raua lllisabieti.ftlltl<'c.ündimist 37 Pänafistddakui la hakkand wallilstma Pühha Päwa märk v Ioultzj«Wastlapäwa wahhel on 6 na> dalat U 4 päwa. '

Märkrde fdmamimu.» Noor ku. 2> Essimenne Werendel-. G Täis ku. < Wiimne Werendel. * chhea aadrit lasta. J Hea kuppo h$ta..*. S^ca arstimisse rohto wõtta. # Hea külwada ning istutada. Hea lapsi woörutada. & Hea juuksid leikaw. K Sedda/mis pitkaline peab kal?wam<t«-3 Hea puid rahfia bone tarwis. «- Ahjo tarwis, p. pärrast, p. l. pärrast lõunat, e. l. enne lõunat. ' P Pühha.

5ANUARIUS. Neari-5u. Marl Ze/usaWMonncd. ^Abel/Set z EnoS 4 Metusala luimfa C k.2 pl. selge ilm 12 H'Pp'.)Hp' I kuiwilm 13 HMm? a* tu i^wellks ledläiwad ls Mauru«ehk/ hea»6mark«llus «pehme ilm Piibli Ramato tüttld. V7eist jundinud as- Iesusse RtstmiSftst/Matt.;. 5 HP.P.Neär'z mulne fa 6 MNN.P, saddamis. just, niis 7?sulianus st peal/ wecli. Samuels Ra- 8 Errard tuulne 9Pealus külm ja marusse ülleopandud. «odamsvi Gk.6.pl. e 11 Higinlls rcsleilm anlollitül Iesuo l 2. aaetat wanna/ lul.1/41 Mttepas kuningaks tos«lelud) ommett ei wötnud keil Israeli rah. was tedda mille wasty/

Sel Tuul oti ;v. Paws. itt Priska HM- y.ös '-H muist ndb ^^K^^a^^/.Hzas te^a^ kuiwad il- ] Uft om la mokesfed/^mitspast jälle on heitllk/ jtoto omma ts summ es!tallale latnud/ 20 Wab.Seb. ii Neto ii Wlntsent izemerenls 14 Timoteus,5Pau!.ümb.p^ ja raitsakas ge surematt«nenda tui ka ennemutete UU wahhest Jummala Wina-Mäest / WiatUio/u Würstide wiie olli /et n«ll sest häbbi ei otnnb 2? Krllostom l kell. 6. to. middagi / tui 2-8 Karel Puhho kül- nemmad law» 2.9 Same! mmbf bus f&fifc ja zoadelgund! «ise sadda-tar/a <es5 hoid 31 Wirgiil ' misst f"** 1 unel itictu p5wal tõuseb palke lcllo 8. ning ühhe polelundi/lähhäb alla lelioz-ning ühhe pol«luudi j pääw on z>itl 7. tundi/ning ö»7 tundi.

IEE>RU'A^IUS.kln'mla'ehkwasila-ku. i Pirrit j "^FiõT) 9 «7v.Mfc.8tt to KolaStika II Wastlaa n Tuhka p, z^waientifl DkeU.il.w. kuiw ja *«, pehme õiete willud tu- * led/ on sumpas sio. Et agga Saul jo üts, ; *? F malasi isse ^>,, I Plasius külm,a ltislo läbbi 4Weronika *.*. kunntngals t Agam tõstetud/siis ei räitsakas tahtnud suur 6 Tio ehk lumme Jummal ta 7 Rikardus saddo tuled MNle/el se pld» s Salomon käiwad ka dl jälle simm Kllsllisselannatamiss.lut.,8/ll. ümberlüttalud turm inntmes ce nou järrele sits juhtus st Ammonl rah wa sõa läbbi et Saul uee ; te jälle finnita* gäkssaistälud.

Sel Kuulen 23.Päwa. _ KrlstusseKiusamls tst/matt. 4. Ammonirah^ lioni rah^ selge wa soaga 'öaga olli 35ell.4.p.l. agga se fe luggu Jini au Ännnusiatast l s Konkordia pehnied \l jo ollid nemad mokessed/ itta Israeli ^o'ellarlus rahwa kaest on jummeõ püüdnud ärra«sada sedoa " Peetri väw: paist: maad/ mis KananeaNaesest/ Mall.l5/,l. 2^2P.PaaSto onsummes 26 KlaudiuS 2.7 keander ^Z IuslnS jälle kuiw pärrast srcsst ilm/ Ptujamintsug, gu arro teile poo! Iordani enuesele pär. viig waate,o sanud/sest Am Mont rahwas lsnel selle tu päwal teuseb palke kello 7. l-ah«häb alla lello 5. pääw 0«!<?, iagga 14. tundi

MARTINS. «p-«ö*tw*u; i Alpinus päwapaii.zütiesidftdda «naad ncntz«scst keskurrallst w«ewat. ivt,i pärralt ollewad pehme waimast aiast/ z Kunigund fkeu.9.e.l mis ep olnud 4 Adrian kulm jalle aende Ma/stst 5 Tecwilus ja- kuiw se olli olnud ennemuiste 6 Kotwrid ftlge ja Emorl rahwa 7 Perpetua f -'-. taes/uell ep ol«8 Siprianus kaunis uud lcgqemist >z o^o»lehhe söstmisftst/)oan.6 ühtegi sellega j filstt hallas 9 «M.Paasf' ö fa vääw Ammoni rah. io õn ühhe wa kunningas > Mikeus 11 Kon<iantiin 12 Kregoor i) Ernestus 14 Sakarias islonginus G kell. s.w. pilkussed ch» heitlik wihma ook- Iesllsi tnvwid.wlesat. Joan.«/46 ^6r5P.Vaast'i hasti kü.lm 17 Ke«' tuulne Nahas jälle sedda wanna aeja ülleswöt«ma,'a sedda tagga urrama; ta tulli siis om. ma söa-wllega Iabesi linna

i8 Balrlstus i) Josep zo Matcona 21 Pent 22 Rawacl Sel Dm! on»< Päwa. tuulne 3> fcll.7 tv ja külm/ faab pch mc maks @n Kriõtu 24 Kasimir if Vaast.Mar«26 Emanuel z«suur Rede 29 Eistlktts l»lsjest/vlatt.2l * head feto wade ilme* ana/jatal>ris/ et se ltiina tah«was temmale piddid linna andma / ja en«irnft temma al» a heitma. pärrast hatia» std siis Iadesi linna rahwas A»noni kttnln. qaga se <u*j»f Gklll.lw 'mw^.d tu»ärrasl tauple««i»v lcd, ma/ kuida se selge Hill piddi,orda ft. Krivtu-se üllestousm.mart,l6/^. ma, Amnioi t JO rlpühhft I seisab 'kunningas ag. 31 ttinepüml Fuiiffa loncl selle tu päwal foüfcfc $?Ak kesta lah«hal) alla fc8o 6. pääw on ui ö :». tundi ptlt.

AMI3IS. Iürri-ehk Mahl^Ku: «k.8.p.l ga et tahtnud Karjalast.p. hca jluulil ühhelgt! wisil leppida ^Kristian!tciste,qa/lul z Werdinand heitid!agga sel wisil 4 Ambre os jälle!rahho llendega 5 Maksimes t ärra faatt tchlud/ 7 Aron 8Liborius 9 Pogislaus i o Elsekiel ii Leo 12 Julius 1 M <»ff *^. ^*.,nende sealt par«kmm'.d ' ^m saaks wlljll', lpcast wälja ll's'ed pistetud/ ja k- II ös. nenda weel kewwade saalfid ellusse jäda/ot lül su«ilmad/ rels mu rahwa selge natluks ja Is. raelt ra!?wa Heast Karjatsest/Joan. lo/il. i; T,.P.p.uL. ja söe!4 Könnip. wiötufts i/olimpia»6 Karisius saddo/ Me selge Iabtli iinna rahwal olli

kaunid 11 Abolaar wiljalissed 2.2. KajuS ilmad 2; Zürri p7 D k.li.e.l heitlik 24klNN0 f p.' tuultega wihs»6 Etseklas Krist. arramimlcmissest/ Ioan.,5»il* 29Neinmund zoerastus Sel Kuul on ;o. Pawck. 17 Rudolw D k. 7 P l. nüüd olete iil- izwalerian soe ja 19 Ti non selge ürritesse aia pärrast/ioan.,6/6 fas ta / abbl et olnud nell tust«te polest lota sel ftggatsel alal/ia wattt* lased atafö se peale/et lln piddincudelätte antama. D,mt<S jat se ommcti linna rahwale/et nemmad lubba Ammeni kun«maogud nlnga-äestsald khlfialle no,l,a abbi stllge ilm o:sida/la«is. iznel selle tu väw«!.tõuseb päilik pole lundl parrast U?c 4.»nng lahhäb aüa pool tundi par» rast tellö /.phhw on piltiy, ning ö 9» tnnvj.

MAIUS. Mäio,ehk?eb<,Ku. x Sigismund ; freidminne Kigest vallnmiesesi/ 5 ssottard 6 Vggeos 7 T^MlkiNa 2 Suur 5 p«lo Kerdmn Römuelajaft/Ioai n ZsP.P.M ii Nero i; ScrwasiuS 14 Krlsncrn 15 Sowwi j 6 Peregrin C^o.c.i ncile piddid oudma appi tuulne ülla/ km et Joan., / lz. rntfc/ siis kell selge pl^dl ner,be ladtmlsft jar. ja nlc silndima;».»nn a^iga lnt Ufina rahwas ilmele sald täslusid tuultega omma rahwa jure lämt>,da/,äi sesöddi!ni3>,5ni"gl6. sc aefi ncuda fee/ cn wlto 7 päwa/ su m pao et nemmad saaksid txlllda/ fas lummad piddid abbi sama eht sa«siil<fi sce matta, 2> kell. *. w. Immelillo

E^el ^uul on'; i. Päwa.' PühhastWaimust/Ioan.i4>' *?. heod f jolessed ilmad '"uu «8 ^4 Pühhi 13 teine Pühha! lokoim.pühh«21 Prudentsia 2.2 Testoerius 2.z E' tiiä Jummala ne» järrele sai se assi sitz, sedda wisi/etiabesi ^hwas sald frilc mur-ommad kassud rista min- 'ldwta&a mal. ne wahhest'"/ia need sattz M 6 D l. ^lbea linna 24 Ester " 'tmmiügasan» Jesus ia Nltodemus/Ioan.z. lijure/n<ed rä ^GlsinoI.P«Urwstn lisid Uit ülles/ 26 Edllarv head sniilm. d fuida se luga» Ic.befi linnaga 27 Ludolw L':\:L püt.&qtfnhiii* 28 Willem bcinb gas Uit sed>-a 25 MMmiin asja kuui«30 Wigand ; i Petronell Mlsse peäle da /siismm f.i w Semmale J um«mala Waimo 8ma< selle ku päwal touftb paike pole tundi parrasttello,?.ninq lähhäb alla vok tunai pärrast kello 8. pääw on pitk ij.tntöi/ 0 azgei 7 tundi.

IUNIUG. MllastMehbest/ tük. id/ l^. B l P.p.3alNoIuck.P«3 RüsnnlS 4 Tarius 5 Poniwatssus 6 slttemius 7?ukresii li P.irnadas l^pames 13 Tcbias i4walerius ilmoke Kaddunudlamdali /luk.,5 /,. i^iustma Iani-Ku.»läbdt se meel/ «t t" selle lin. ptthhb lvih.nale Ptddl ap..«/ <^>>1.'pi tullema; Puhho stisllilohhelel. patra gc Israeli rah. paistus iwale sedda omma Heineata anda/ja äh«surest KhtoftmaaiÄst/ fac.14/1*,wardas neile G kelt. ^ W.'unhtlusfets MedarouS Wled 'sedda tehha/ 5 Parnimus käiwad lts et piddand t*.~ M& M.»dc welksed nen«fem paaw/!^ kuiw ja pit>< & fflina lahhutud/kui felge sesamma paar härgi/ mis la lütta mö^ateik möda Israel t heitlik

Sel Kuul õn ;o. Pawa! i79?iffllldtc I «fcä ^.waadolltmär i3 Homerus selge jg"s wälialäk i? Kerwastus I ja soe/ e«abgarus J tmwad 2.1 Rael I mied Olge armolissed/ iuk. 6/z6. 22 2) Pasilius 24 Ianipaaw 2 s Webron 26 Jeremies 27 Ladislans ^8Iosua tiluine 11 w. selge UiulttQa wah» hest wihma saoga/ *5. Rohkest Kallasaaist/ iuk. 5/'. P.s fitauud. Rah«was hattasid siis tuhhande taupa Pesett kogguma / kes ^tahtsid Ja«bcsi rahwale appi lulla. Need tässud lätsid siis ele ärra/emma rahwale neid hald sammmttz wilua/et neile plddi abbi sa«50 Wsi,keN65.'p.l. unel selle Ku Päwal tõuseb Pätte j lveren«deli phrrast teno z. ning lahhab aqa üts wereu«del parrast kello 9. P^aw on pilk >8 n. üts po^l Tundi, Oo pil?«s on?. ning üks pool Tundi.

IULIUS. Hema ftu. ^ fui ma. Said z HemaMa)' Ic besi rahwas il«sedda teäta/siis z Kornelius meke said nemmad 4 Ulrik kuiw wagga roomsake; ja titti* 5 Anshelln j: scge ^^s«lde öiausseji / Matt. 5. tasid kawwa«lusse pärrast 6 * 'eêtrius $ Lilian 9 ßiriilns lv Isrcel Eleonora Gk.ll.z.p.l. tuulne/ ilm ni sllll'.pus walleilttul kombel omma waenlasl^'e ütlema/elnem. mad piddid homme Ufmaft 11 12 Hinrjt Krisl^ft anuslamtêjz/malt i7jttfcfufr neud«i4bollawe!ullr vživ âggam. :6 Hilanm i7 Äleksi». '^ w^lia tullema/ koera, ehl^ ^ ftaks. jtyulp* 8fl> mis ncw' 3) kell. I p I. mrt * ^l pidda ^/*^Nn'p..if {& arwama ""oda ku >h^ ^ ^ hakkalus A<»aa tüzse ree se/ e< sündind mic-

Sel fünf on ^i.päwa. ttmifalmtie ce sedda wisi et 19 Rllwina ilmofe waenlaste mel< pärrast silmad WalleHrohwetldeü/Wal^7/l5' said peast pis«tetud; sest tu«, M k.lp.l. ^MarMahd. päwa pais z) Apollinar tus ehk/ in ilm on lp. sumpas 16 Sinno jälle heitlik $ k l.e i > Abdon kaunis 1 Eerman selge ilm nmgas Saul lltlli omma togqotud wäe«qa teisel päwal hommiko war«ra Alnmoni rahwa peäle/ ja löi mld mahha nenda/ el met kes ül» le weel laid/ halasid pöggeuema/ja tg«ifw:\ selle tn päwal fonscb paile pole tundi p*r«raft telio;.lähhäb alla pole lundt pärrast ffßog ; pääw enptf 17 tundi/ning ö 7. lundl.

"UNUSTUS. 5eiklM-KUi itjh«^^<lng«*«... \$aük lä,s oot. LS«!2i^!!LJL!L^ töfffi? XioP.p.zalNoIuM.P. Said Israeli. 4 Tominikus heitlik rahwas sedda 5 Oswald immet nahha/ ja rüitsa«llis hakkasid 6Sikotus Gkell.l.w.»emmad lun«7 Tonatus kas / on 8 Siriakus sumpas 9 RomanuS Wariftrist ja Tölnerlsi/ luk. «8. 10 NllP.P.Za.I ii T l'0 n Klara i j Hildebert i^eiftbius if RuktiMaki l6 Isaak Lanrits.p. hea ilm, 3kcll.7.e>l. koera ehk madda ku ots/ resse ilm, Kurdist ja KeletttMftsi/ Mqrk. 7. l7kz3p,p.)<lmiwh.p» ingast (Hilft armsalnaks piddama/ja tahtsid sedda et teltnced/tesol» lid loio zanud/ ja eilililte tun«ningaga sõtta tulnud / ptddld sama nubhcl. duo / ftpärrast et nemmad Saulil ellid

j 8 Leno 19 Sebald 21 Rl,t 2 2'2B;!ibcct X3 Sakeus Sel Kuul ott )7. Päwa. wahhest j ärrapölgnud. summe ja Saul agga el tahtnud sedoa «k.l.pl mitte tehha/ soe/ tuulne temma ütles : ja märg ' && ilm Preesitisi ja iewitlst/ luk. 10. 2 5Ludwik 26 Ireneus 27 Käphard 28 Aukuetiin 29.IoHtt.Httkf. zc> Penjamin stlge ja kuiw ilm pärrast C k-4w heiilikkud ilmad Kümnest Piddalitöbdiftft /lul.,7 Sclsilinatstl päwal ej pea ütski sama sur» matud/sest tän«na on Ieho, wa Israelis abbi saatnud. Et nüüd ag«ga Sani piddi itta kunningals jama/fiis ths' kis Samuel rahwast Kil«gali kogguda/ ^>4ne! ftlie fn päwal tõuseb paike z. Werendel parrast lell? 4. ning lähhäb alla werendeel pärrast»ello7.päaw on pitk l4.nnig üks pool/ö agga Y'. ÄS pool ning tundi.

SEPTEMBER. GluWsmhk MiWi-Ku. z Elna 5 Mmwetus 4 TCOirfia r Moses 6 Magnus HCÖD lln o- fesjev tui* OO G k. lo.e 1 levad ehk wahhest Mammonast/ Matt. 6/24. 7 Ll5P.v.zalnoIuK.P< 8 Mar«Sund, kuiw 3 Pruno kahea süggise ilm 10 Sostenes J* kell z.w. 11 Eob^v 0 ia räaw iz Suus ühhe pit 15 žlrnaius[_ Na ini itnnasuruust/ luk 7/". if Nikodemus 16 E'wemia 17 Lamperms kllsstd/ selge ja külw lkta et seäl,alle ueste Saulile se Israel! tun- Ntnqrtlt/mis ;o temma kat, te ustud/ tem» malesaalsuf«, patud. Se sai la nenda tch. tud ja ftalsam, mäs ohwerda«sid nemmad Jehowale/ ja ollid rõõmsad se heall,qc;e< lnisse parrast/ mts Jummal utile teiüud. Et naad Ea«mucl koggone ommast kohto» moistta ame»

Sel Kuul on 30. Pawa. 18 Titus ilm on 19 Werner V k.sp.l io Waultta sumpas Wec.töbdisc,l / lul,4 23 Öfea 24 Robert z f Klcowas 2 6Tamic!NUs list pidbi en«nast lcchll leg» gtma/la telk lii holaks cnd«ma/sii?l)ctti< head sclgcdjt" 5ln I^m» J k unld ilmekcssed seil'wod ma ag" Israe«lt rah'vale/j<» lutsus neid tun< nistur-mehhtts t k.?p.l. «nemmadpid» 27 Adolw ikka ncndü fc lf "üüd weel Suremast Kassu.l/L^lt^z. L,, fj(?lf plddi 2-3Nihklif, willo ja ollema taeba )o HierommuSl reöse,7,iel selle kl, p5wal M stb pmle fello 6. lng lahhab alla tcllo 6. paan? on pttk,2.ning ö ka ii. tundi.

OCTOV^R. Mina - ehk Ro,'a-Ku.' i WoloemaruS mlfi temma en< 2. Wolrad ucse eht la poegade was«3 Jairus to. Kül. 4 Prantsiskus Alwatud innimesftss-. Matt.^ «. 6 WldeS \tm\lt\t 7 Amalia 8 Karitas 5 TionisiuS io Kideon II Purkard Pulma Ridest/Matt.,»/,. ix ) AnaemS clnge»4 Kalikstus i5 Hädwik 16 Kallus 17 Wlvrem tuulne/ on fumpas l'a willud twed 3 kell. li. l. ilm mäs- sab fabtul r ma ja lab sc Samuel ikse olli scsug«gune rahwa waelo olnlld/ et nemmad lelumastetleid«nud süüd üht««gl /kes siis teab / ehk poe«gade wasto nemmad oäek«sid wötnlld u«esle silüd jälle lösta: ei se wanna issa ei tahtnud neio wabbandada lesseda tu-nüüd rahwas lega lkka

Kun 20 Wendelin 21 Ursel 22 Kordula 2.; Sewerin 24 Salome 2 s Krismnus Sel Kuul on ;i. Päwa. Kawwalast^ullaftfi/ a)ta«.i8. """^ I ^F.io.e l.lollid wõinud isse Kunninga tuuldks nende peäle kaebada/ 1 ei temma taht«pääw ind neid keele a paistab / ennese polest. saab railsa kaks bama/siis hat«et siis et Uil«iiud ütski kae«c k<ll.e.l kas ta weel rahwast wi«makskimacnicstma / et nem< mad wõttaksid omma llmnln«gast nüüd õiete 26 Ll2P.p.zaln:IumP. 27 Kapitolin pehme '8 Vm-Ind. head km» 25 Enaelard wad ja sel 30 Absalom ZiWolwgang [ A3.-:».auustada/ stst 'lied ilmad,5ne selle ku päwal tõuseb päike pole tundi pär«rast kello 7 ning lähhäb alla pole tundi pärrast kell» 5 pääw on pitk 9. ö agga»5. tundi.

NOVEMBER. Talwe-Ku. ilm wassabinemmadpid. did lootma se MMM55 Kohto«rahhast/Mall. to»lahh \xf ij ; M^lakias 4 O>t 5 P!andina 6 Lenaro 7 Engelbert 8 KlaudiuS «VM^P.G olnud teinum reu.5.war^omiua to/ et heitlikkud Saul tunni,,, ilmokes- s"ls s^nud/su. sed/ Puhho selge/ puh- Ho stimme IairusleTütrcst/Matt 9/19 re Jummala tahtminne ag. ga isse se ol. nud/ et ei mu üfsti lui agga 5 224P.P^. 1) keu.i.w. sesamma mecs Saul st pidkt 10 Mart<Lue. ilm seiftib ollema. Tah. 11 Mart.PiiSf«nenda if* hkts siis/ et se i2 ^onas ka peäle nenda piddi ollcma/ silstah. 1; Arkadius railfakas ja lis la sedda uh»»4preedrik, h? imlnctöga i s Leopcld i# H2HIE-22 1 llöels tehha. Kautamleft Hirmust/Hcarr24

Sel Kuuj on;o.pckw^ 17 AlwauS D k.5«. külm 19 Liso 2.0 Amos 2 2 Alwonsus lumme saoga/ heitlik ilmoke Wiimsest tol)lust/matt,i5/zl. ^;3z6P.v.zainoIum.P,'^ 44 Jo ssas [t kl2.of. 2 5 FqdNttsi p. käiwad z6 Konrad tuled 2?P"sf0 28 Günter 19 Awcre külm ilm wihma ftcga Samuel ha?«kas siis Iummalat jfoflu* ma/et Ta wöt«caks pitkse mür«ristamist ja wihma anda selsammal pä«wal/ja ftlaial/ tui ellades en«ne wthma et saand / sest et se nisso leikus«se aeg olli / ja seäl maal sed. da asja ep ol» nud,ftst hakia» std rahwas Kristussesissesöltmtss. Matt. il. 3 sj?r^«iu Andres ymal selle ku päwal tõuseb paike pole tmtbt pärrast kello 8. ning lähhäb alla pole tundi pär. rast kell. z. pääw on pitk. 7. ö agga 17. tundi.

DECEMVER. i Ärend 2. Kandidus 3 Agrikola 4 Parbo s Sabina 6 mmm puhho ku mad / teüe reösedad ilmo. kessed IouloKu. vagga tart«ma / ja warsi tundma / et se Jehowa to ol«lt / et Saui neile olli kun«ningafs sanud/ TähhedenuewlmistPäwa/lut.i,.!?^""? *?'' *7*, ff* O ni k.'.l«i\\\ a W P«kart. 9Iuhmm ioiudit/pirip. 11 Parsabüs i *. Omlia HrcU.7.p.l.tlmnista,na heitlik keige pil, ilm faab kül ikka Joanne Wangitorni? / Matt.z, kuiw ja pärrast 16 Albina l7ignalslus eillik,omma patto/ mis nemmad ollid teinud/ et nemmad ennes«tele kunningast pallunud; ag«ga Samuel waigistas neid se maenitsusst. ga/kl nemmad agga IehowG pole piddid

18 KriStow 19 Loe 10 Abram Sel Kuul en ;i. Päwa. ilm on Kumpas ja hoidma /siis ei resse usse Joan.». «iil«2^ Peata lunle-saddo 1% ^Wiktoria kange 24 2?ain m tk.io.e.l is Jõulo V tuultega 2.6 TeineP.' külmetab 27 «kelmas P<: wahhest ^^M^^SHamnnlsßji/juk^ 23 l5p.p,ivuly 2? Noa 30 Tawet Z i Sllwester seisab nen da ikka piddand neil et kartust ollema ühtegi j tut ag«ga ftdda luggu piddi sama/et nemmad Tcul' masi wöttatsid tagganeda är«ra / siis piddid ni hästi ncrumad kui nende kunningas õtsa sama. Saul Hat. kas siis nüüd õiete tui tunlningas wallie«gkell.z.e l.^"" s""<sel lontl selle tu päwal tõuseb päilei wereudeel pärrast leno 9.ja lähhäbana 3 werendett pärrast kello t pääw on pilt 5. ja illo pool tundt / V agga ii. ja üts pool tundi.

aastal pärrast sedda, kui ta sai kunningaks töstelud; ta wõttis ennesele 30.0 meest, kes ikka piübib ta jure jäma siisma keik m'ud Israeli rahwast agga laskis temma iggaühhe omma koio turn* na Neist kolmest wdhandest elli üks tuhhat kunninga pöia Jon otamaa, ja Needsammad loid etda Wilistide wägge mah'a, mis au<s Kihoas olli seismäs. Scid WiliStid sedda kuulda sus hakkasid nemmad Israeli rahwa peäle sepärrast kippuma Ku.ningas Saul hakkas si:s ka enrast walmistama ja teiste was 0 m nnema Ta satis siis Israeli rahwast KMgali kokko r et ta wõiks Wilistids wasto panna. Need tullid ka sure söawäega, kül hobbose wäega, kül söa-wankrittcga,ja muudke mailma-ma märato rahwas olli ka nende jures. Selle sure rahwa hulga pär-

pärrast hak'a^ Israeli rabwas wägga kartma ja kassma,kuida iggc-üks s^aks puggcd<i cell arra war.ule,kes et lhmnd M'cce Sauliga sotta, ja nced kes rllid weel j'mas lunniga jure, med püüdsid ka jo 'aale minna, km Samuel ei olnud ncnds arwates öigel aial Sauli jures ; ülleü'.tfa neid agga siis olli 600 meest^a nendegi piodi ommeti.selle sure wäe wasto mnltama. Kitsas neu olli siis kül Sau?il; sepärrast hakkas ta rummalast peast ja ftggatsest melest Iummalale ohwr ma, et ta fttda wift se tühja lomsseaa p ddi woimust i'ama WiliStide pcäle. Agga kes tedda olli kastnud ftdda tel ha? Eks ta teaonud, et preestrid ükspäines need pirdid ollema, kes piddid obwrid walmstama. Kui Samuel sel ohwridamisse aial juhtus Sauli jure tulla,siis tullj

tulli kül kunningas temma wasto tedda terretama, agga Samuel ei wõtnud temma terwisse andnust mirte sedda wisi totöto, kui kunningas käl m:tlcs,stst ta wastas nenda: Mis sa olled teinud? ja andis temale sedda kuulda, et ta suggu-wössa ei piddand kunniaga ausse ja«ma, ühhe teisele agga piddi se sama. Milistid teggid senni, mis nemmad tahtsid, nemmad läksid wälja Israeli maad risuma ärra, ja Saul ei wõinud ühtegi parrata, sest se Pissut rahwast, mis seäl ümberkaudokunninga jures o'- li, ci julgen) middagi se sure W listide wäe hulga wasto hakkada, sest neil ei olnudke söa-riisto. Senni kui Wilistid seäl ümberkauda ollid wallitsenms, siis ollid «emmad Israeli rahwa kaest ärrawõtnud keik söariistad^ja ei jätnudks stppi sinna male, sepärrast et rahwas

was ei p'ddand jälle ennestele tassma f^ariisto- tehha. Seäl nemmad siis ftissid ilma riistota, Saulil ja ta poial Ionatanil ükssi olli neid agaa. Sesamma kunninga poeg läks ommeti omma fullascga katsma, kas ta piddi sama waenl^strle kahjo tehha, kui ta saaks agga monned neist mahhalüa, et Uiftb sest ka saaksid hirmo tunda, et nemmad ei wöttaks ni julgeste Israeli rahwa peale kippuda. Suur immelik ja Iummala söa-mehhe südda olli Ionatanl sees, et nemmad kahhekessi omma söariista kandjaga läksid Wilistide peäle; kül se olli uskus hakkatud, ja nemmad said ka nahha, et se ep olnud mituju maaego, nemmad said sedda önne nähha,et hirm ja kartus olli WiliStide peäle sanud, et neist kabhest olli 20 meest mahhalidud, Saut

Saul tulli pärrast omma wäega finna jure ka, ja siis rchhusid ennast issekcskes Wilistide waagi mahha; sest se on kül teata, kui hobbosed hakkawad hullutama, ja sesuggused wikkattidega ehhitud wankrid hakkawad likuma, et siis ei olle keetmist ühtegi, need rikkusid siis nende omma rahwast paljo ärra. Israeli rahwas ollid siis ka ikka neid taggoaiamas ja tapmas, nenda et u kunningas rahwale ei arinudke aega leiba wötta, ta käskis ftdda weel peälegi wandega, et kui kegi enne piddi minnema söma, kui õhto "olli sanud, se piddi sama hukkatud. Kunninga poeg Jonatan ei leädnud ühtegi sest asiast, mts olli keeldud ehk kästud, ä temmale sanud sedda räkitud, et ta issa olli wande sinna peäl pannud, et se piddi sama sur* ma pandud, k^s wahhagi suhho piddi Pist-

pistma, temma wõttis siis ommast waggast süddamest piszut metmailsta, mis kül rohkeste keige metsade seest olli leida: ftst sai sus Ionatan immclikkul wisil IAMmala läbbi sesuggust kinlutust ja waprust, et ta ennast tundis keikipiddi kergemaks jänud, et ta kül hea tükki aega sölnatta ftisnud^neil rcistel agga, kes ei sanud se wande parrast süa, ja waenlastega teggsnnst kä! olli, neil oüi siis stfugqune nälg kä, et kui WilistiZ said mahha'ödud ja ärraaetud, nemad mitte ei wötnud ni paljo acga, et se olleks jänud õiete tappetud, nzis nenunad piddid sölua, nenda et ei piddand werd ühtegi sinna lihha sisse jäma; n mmad tapsid agga need weikjedma peäl, ja ei sanud nende roog öiste walmistud, ja sedda wisi soid nemmad sedda nahka. Sai kunningas Saul sedda kuulnud, mil wisil rahwas omnkaroga oiiid wa!- - ):( mite

mistanudsiis käskis ta teist wisi lojuksid tappa, et ei sanud lihha werrega södud; agga mis tehtud,olli tehtud,sauli rummala kässo läbbi sündis se,et rahwas sattusid sedda teggema, mis ei kölband Jummala ees. Kunningas sai ka pea sedda tunda; #st kui ta piddi weel katsuma Wilisti- Ic peäl fäia, ja sepärrast rahwa käest nou küssis; siis andsid nemmad kunningale sedda wastust,et ta sedda aggapid«di teggema, mis taisse pidtiheaks arwama. Preester agga andis sedda no«/ et kunningas enne piddi Jehowa ka^st küssima, kas st assi saaks korda. Kül siis sai küssitud, agga sedda wastust ei tonud mitte, et Saul piddi järrele ja umi>ermötlema, mis rummalast umb- M p ast ta tänneni ilma Jehowa nouta ommad asjad äianud. Et agga temma ei tahtnud Witte se asja pärrast

füallustks sada, siis hakkas ta süüd otfima teiste küljest, ja et ta ftdda süüd piddi sama teata, siis wöttis ta liisko läbbi katsuda, kes se kmjatcggia piddi ollema, et Iehowa ei tahtnud Urimi ja Tumimi läbbi wastust anda ühtegi.kahhe arro peäl saisiis se liisko assi kaisrnd; kunningas isse omma pöiaga ollidühhll polel, teisel po!el agga oui keik se rah«was, mis söas sim ollid. Liiskoga sai siis katftmd, ja se näitis ülles, et kun:nligas isse oma pöiaga piddid need süailused ollema. Et Saul ei tahtnud sedda süüd mitte ennese peale wötta, siis saiftsammaliisko läbbi jälle katsutud, kumb nelst möllemist piddi ommeti se öige kurjateggia ollema; liisko labti näiteti ülles, etionatan ft olli. Sai siis fe assi weel ennam ikka ülleswoetud ja järnle kulatud, siis tulli ni paljo walja kst asjast/ et Ionatan olli pissut met ):( 2 fönud

sönud, agga ilma teadmatta, sest ta isfa kässust ehk ta keetmisest ei teadnud poeg ühtegi, muido olli se wagga laps kül mitte ülle omma issa telo middagi teinud, ommetige tahtis Saul omma pöiale lasta nuhtlusseks surma tehha; agga rahwas ollid kelamas, sest et Ionatani läbbi se suur abbi, et Wilistid ollid mahhalödud ja teised ärraastud, olli Israelile sanudfui Jehowa isst tedda aitnud ja imet temmaga teinud. Se assi jai siis nisammoti, ja Saul wõttis omma kunninga ammetit sedda wisi ülles piddada,et ta waenlaste wasto olli seisnes ja vannemas, seal kus hirmo tarwis laks, andis ta hirmo, et need said nuhheldud,kes nuhtlusse wäärt. Jummala polest tulli pärrast kunningale Saulile prohweti Samueli läbbi ft käff, et ta piddi Amaleki rahwast mintüma sutumaks kautama ärra wndclo*

justsga ja warrandusftga hopis f tiffiv? Saul koogus siis seks paljo rahwast,ja läks se sure söawäega Amaleki peäle, temlua löi ka sedda rahwast mahha, ja sai nende kunningast Agagi kätte, wöttis tedda agga wangi, ja ei lönud todda mirte mahha, nenda kui olli kästud, ellusse jättis ta tedda, nendasammoti ka tcgzi ta nende lojustega, mis head ollid, sandimad aoga ollid ka sanud keik tappetud. f nüüd Saul keik omma tahtmisse järrele ja omma mele pärrast olli wõtnud tehha kül Anialeki kunningäga,, kül ka nende lojustega, siis sai Jehowa mee! se asja parrast wägaa haigeks, ja ütlcs sepärrast Samueli wasto: Ma khhhetsen,et Ma ollen Sauli kunningaks töstnud, sest ta on minno järrele ärratagqanenlld, ja ci olle mo sanna mitto piddanud. Sest hakkas Samuel siis murres seisma,ja kissendas ):( 3 keige

keige se ö Jehowa pole selle asja päcrast, agga temma, ei sanud sest ühtegi; sest Jummala nou piddi korda sama. Samuel läks siis Sauli jure, mis süddamega, sedda teädis Jummal ; kunningas sai ka pea sedda teäta, mis pahha luggu temmaga piddi ollema, et ta kül arwas, et nüüd piddi ollema keik hästi tehtud ; ta hakkas sepärrast weel kiitlema ja Samu li wasto ütlema: Minna ollen Jehowa sanna kõwwaste piddanud. Agga kui Saul olli isse ülles tunnistanud kuida se luggu olli, siis sai Samuel kunninga ennese suust kuulda, et ta ülle Jummala kelo teinud, ja sepärrast andis ta teisele teäta, mis Jummala nou piddi ollema tcmmasuggu pärrast. Kunningas püdis kül en< nast puhtaks tehha keigest Mst, agga Samu l õppetas tedda teist wist, et ei ial omma hea arwamine ja nou ei maksa

sa Jummala ees; mis Temmast kästud, sedda peab tehtama, ja mis Temmast keeldud, sesse ei pea innimenne putuma, et ta sest hakkaks noppima ärra Pissut omma hea arwamisse järrele, jaiummalast on se ommeti ärrakeeldud. Pisko sannaga käis siis temma öppetus se asja pärrast sedda wist, et sannakuulmrnne piddi üllem ollema kui keik Jummala tenistus, mis ommast peast ülleswõetud, ehk omma nou järrele tehtud. Kunningas saistiska weel parrelninne sest könnest tunda, mis suur se pat olli, mis ta teinud; sest Samuel ütles kunninga wasto, et ta olli Jehowa sanna ärrapölgnud ja ülle kelo teinud, kui teine olli hakkanud hooplima ja utlema, et keik Jehowa tahtmisse järrel olli tehtud. Saul hakkassiissedda omma patto ka üllestunnistama,ja pallus, et sedda patto temmale piddi an- ):( 4 deks

deks antama. Kül ta hellitas Samuelit, ja mitme hea ja löbbufa sannaga pudis ta Uit jälle heaks tehha, mis ta büi pahhaste teinud; agga nüüd ei aitnud ennaln ühtegi, ftst Samuel naggi ja tundis kül, et st üllkslunnistamisse ja and.'ks pallnmisse assi wa.'d slma kirjuks M,. mis ül>hcst sallalikkust ja kawwalast ssddamest olli üllesrakitud. San! pällus kül Samuelit, et ta pidvi ni hea ollema ja temma jure jäma, agga tiine si tahtnud mitte jäda, ta piddi ja plddi kunninga jurest ärraminnema; kui ta siis o3i minnemas/fiis hakkas Saul la kue ölmast kinni, nenda et ft löhki kärrises ; Samuel ütles sixärrast temma wasto,et nenda kui ta ttmma kubs löhki karristanud,et sedda möda ka temma kunningriik plddi sama temma suggu käest ärrawoelud ja ühhe teisele antud, kes piddi parrem ollcma tem-

temmast; Jummala nou piddi kül siis jäma sis ma ft asja pärrast; ftstta tp olls mitte innimene, et ta peaks kahhetsmm sedda nou, mis ta wölnud innimesftga tehha, kui ta ükskord näinud iilita teistkorda ft lv.ggu parremaks ei sage, et Ta piddi teist nou wõtma, sest ia näggi siin, et sedda parrandamisst asja ep olnud lota. Nende kunninga allandlikkude palwette parrast laks Samuel ometi Sauliaa stnna, kuhho temmalaks; kuita nüüd stnna sanud,ütles temma kunninga wasto, et ta piddi laffma stdda A- maleki kunningast Agagita elts tua, stfanmla rnüi siis ni rõõmsaste Samueli jure, tutt ku; ei olleks temmal karta uhtegi, et ra ku! teadis, ct temmale nüüd picdi ots peäle tullema, ta ütles waid: Töeste,surma kibbedus on minnust ärralahkunud. Kui ta siis sai Samueli ette, X 5 sus

siis rakis se prohwet weel monned sannad temma wasto, ja wõttis pärrast moöga kätte ja raius Agagi löhki^ sest se i olli Jehowa tahtminne, ja kunningas Saul ei mõistnud sedda mitte tehha, sepärrast ka sai se nuhtlus tema peäle, et ta fai ärralükkatud omma sugguwössaga sest kunninglikkust aust ja ammetist ; hädda wärraks olli ta kui kunningas omma ello aial, agga jo teine sai se ammeti peäle seätud ja wõidud ilma temma tcädmatta. Saul jasamuel lahkusid nüüd koggo * ne teine teisest ärra,ei sanud nemmad ka ennam mitte ühte. Samuelile tulli nüüd isse teggemist; sest Saul olli ikka weel armas ta melest, ja Jehowa olli jo ärrawallitstnud ühhe teise, kes parrem ossi,kedda ta piddi kuningaks wõidma ülle Israeli rahwa, ja se olli Isai poeg Zawtt. Ei teädnud Samuel sest mid-

middagist se piddi Tawet ossemaiummal olli agga tedda kastnud Petlemma winna ühhe mehhe jure,kel nimi J sai ehk IeSse, et selle poegade seast üks piddi kunningaks sama wõidud ölliga, kedda Jehowa isse temale piddi naitma. Nenda kui Jummal olli kastnud, sedda möda teggi ka Samuel, ta läks Petl^mma, kus ta ka ohwrid walmistas, ja senna jure said siis ka Isat ommasiitsmepoi«aga kutsutud, sest se norem oßi lämbus. Sai nüüd Isat wannem poeg Eliab Samueli jure sanud.siis mötles se prohwet, et se piddi se ollema, kedda Jehowa olli enesele kuningaks arrawallitftnud,sest et ta olli pitk illusa näoga mees.agga Iummal andis Samuelile teata, et ftsamma ei piddand se mitte ollema, sest et Jummal ei arwa näust, ei Wata Ta se peäle, ja sest ei pea Ta mitte luggu, innimenne agga nääb, missilma ees, sepär-

pärrast arwab ta ka se järrele. Need teifkb 6 poega sat Sawuel ka nähha/ agga Jehowa all«dts igga ühhe jures Samuelile teäda/et nende seast cl piddand weel mitte sesamma ollema / kes kunningaks olli ärrawcvllitsetlld. Et mõistnud Samuel siis mitte/mis luggu se piddi ollema/ et nende seitsme seast ep olnud sedda mitte / ked. ta ta piddi woidma/la ommeti olüichowa kast» nud Isai lastest ühhe wõida. Ei Isai melege el tulnud Tawct/ kes keige norem / ja ei sanud woetndkc o\)\mi jure / sest ta piddi karjas ollema, Samuel agga hakkas küssima järrele/eks ei pid«dand teisel ennam poege ollema / lui agga need/ mis temma näinud/ siis ütles Isat/ et se norem temmal plddl alles ollema/ kedda ta ei näinud/, ftst ta olli lambaid hoidmas. S«iSamuel stdda kuulda/siis käskis lemma la järrele läkkitada' et ta sedda ka saaks nähha/ mis sils Jummal temale piddi ütlema / se piddi sils ka sama tehtud. Tullewal aastal ennam. Mis

NAs Scst i746 ma^ Aastast tutlcb öölda/ onst,et Talwe On jo hakkanud mlunewal aastal xowm Ioulo- Ku päwal/ kui keige lahhem paäw ja ketge plt» kem ö olli/ ja nendasammote hakkab ta jälle selle aasta Ioulo.ku pawal. Mis Iummal nüüd wöttab omma ilmokesstga tehha/ ftdda ei tea ükski i ftst tähtedest ei sa meie sest tarkusi ühtegi» Kcwwadc Hakkab 9m«! Paaoto lu päwal/ kui päaw ja 5 ühhcpttkusscd on. Mis ilmekessi siis kül wolb ol» la/ ftdda teab Iummal; kas stis peaks k«wwade pitk ehk lühhikc ollema/ sedda ci moisia ükski in» ytmeune öiele julgcste ja kindla lotusfega öölda. Mele anname stis sedda asja Iummala holcks/ kül ta wöttab meie loduste pärrast ka murret kanda. Sut Tulleb fiis/ kui lqnes Iani«ku pääw saab / se on se suine pori paäw, et siis pääw ketgepickem ja s keigelähhem on. Se kcigeüllem suur wallitscja wotlab ketk omma tahtmisse järrele tehha / ja tui meie fufl?rn«ja ttdda pallume/ ffts tahhab Tss

Ta fttftft lootusse järrele sa andastsugguftdllmo«kessed/mls meile/weistelejawiljalt ka heals tulleb. Süggise Saab «mal Mihkllcku päwal/ kui päwal ja ööl jälle üks pitkus on Jummal attkosits ka/ cl igga«üts saaks rahho ja hea terwlsstga omma wilja wälzalt korristada kotto/ ja Jummala tahtmisse järrele omma tarwidusseks prukida. Päikesse ja ku pimmedaks minnemissest, mis meie marahwas ütlewad/ et neid süakse. Pätke saab kül sel aastal kaks kord pimmedaks/ agga mele ei sa sedda siin maal et kummalgi fors ral nahha^ Ku saab msammote ka pimmed. ts/ agga sedda wisi, et meie nähhes essimest korda wähhä sest saab nähha; Teisel korral tulleb se piu», medus lymal leikusse ku päwal öse kello «2/ ja sedda jääb kello zmest sadit hommiko aial/ennam sits weel ku poolkolmat tundi saab sedda nähha. Soast ja Rahhast. Kes tohhjb suurte kunntngalte ehk nende herrade läest küssida/ kuida nou on peend/kas peaff sõdda «hk rahho tullema, 93ts sii«külsslnnlbsest asjast paljo ennekulntaea? Meil on ommete lubba Ium««ala jure minna ja tedda palluda/ et Ta suure«walttt-

wallitseja««süddant senna pole tvsttaks pöördaa «l meie saaksime rahholisse ja wäikse ello sees nende wallitsusse al ellada keigejummalakartusse ja au«fjft ello sees. Selle Aasta Wofifi. Jes uskus sedda mõistab meles piddada/ mis mele Dnntsleagta ihho loidusse murre pärrast meid öp«petab/ kulda mele selle pärrast ei pea waewalisle Murretsema/ se saab tunda/etmls on töötud/ sedda saab ka Jummala polest petud ja toeks tehtud. Je«sus agga ütleb sedda wisi: Nõudke essite Jumala iili ia temma õigust/ siis keik sedda peab teile peä» legt antama,- ärge murreesege mitte homse eest/ ftft kül homne pääw omma ette murret peab; iggal päwal saab kül ommast waewast. Se sanna peäle lotes tehko agga iggamees õiete omma lööd/ ja keik muud andko la Jummala holeks/ mis ilmo«kcssed lewad sada/ ehk kuida willi saaks kaswada. Tuimeb innimenne sedda, et suur Jummal se murre«kandia on, siis wõib ta tassa hiljokesle ellada/ja omma htugeparrast agga keige ennamiste murret piddada/ et se nälga ei surre; muido kui annab Jummal jälko plsko jure/siis jaab ikka weel ellada. Terwleftfi

Terwisas? id HalguSftsi. Eht kül monnt kartes wõiks arwada/ et se (\dttc r>oib õiete többine aasta olla/ sepärrast/ ttt.r talwe minnewal aastal hakkas mahha sama/ c sesuggused hettllkkud ilmokessed ollid/ et ühhel p? wal tange kerme külm/teisel päwal /alle olli ilmol sulla teggemas. Agga»üis meie arwates ii&t bca olnud/ ftsi same ommeti nähha/ et se assi i sanud mitte meile hcaks/ ja kui meie olleme ai oanud/ et nüüd kelk piddi hnkka jama/ fas on ieist wist sedda as/a sanud. Ehk ka sedda puhl nüüd se terwisse ja haignsse luggu tvsiu oll«. Jummal walmistago meto keik õnsa surma wasto/ siis saad meilc JOsiinüks olnus ello ja wi«maks ka üks ölinis ello 0 T S.