untitled

Väljavõte

1 VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199)

2 Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih nu kört ka pea gi lõp pe vat aas tat võib sar na selt ise loo mus ta da. Töö on pak ku nud põ neva väl ja kut se Est-Lat Unesco Tu rism pro jek ti osa li sena. See rah vus va he li ne koostööp ro jekt koos se to de ja lätlas te ga on loo nud head võima lu sed aren da da meie et tevõt lus- ja kü las tus kesk kon da lä bi eri ne va te te ge vus te ja sünd mus te. Ol gu need siis et te võt ja te le mõel dud koo litu sed/õp pe rei sid, val mi nud saa re ko hab ränd või uus muu seu mi kuur. Pal ju pro jek ti te ge vu si on töös ja jät ku vad ka hel järg neval aas tal. Kih nu Ree su ra tas, Kih nu rei si juht, vi sit kih nu. ee vee bi leht, ko du koh vi ku te päe vad ja pä ri mus päe vad on osa te ge vus te loe te lust. Olu li ne on, et lä bi eri ne va te pro jek ti toe tus te jät kus ja jätkub sa da maa la aren da mi ne. Sua ru sa da mas sai mais val mis tu ru hoo ne ja las te män gua la, ees oo tab hoones tu sõi gu se kon kur si välja kuu lu ta mi ne de tailp la neerin gu ga et te näh tud koh vi kuhoo ne le. Tä na vu ne val la et te võt luspäev sai lä bi vii dud Kih nu Koo lis koos töös Pär nu maa Et te võt lu se-ja Aren dus kesku se ga. Suurt rõõ mu valmis tab, et tä na seks on Kihnu Kool lii tu nud et te võt li ku koo li ha ri dusp rog ram mi ga. Et te võt li kus õp pes on ha ridu se ees mär giks sea tud et te võt li ku hoia ku ku jun dami ne. Õp pep rot ses sis saab iga ai neõ pe ta ja kaa sa ai da ta ja jul gus ta da noort ini mest olema ta han-suu dan teen eluhoia ku ga sel li ne kes on julge al ga ta ja, ot sib uu si la hendu si, on kõr ge mo ti vat siooni ga, te gut seb koos teis te ga, püs ti tab ees mär ke, saa vu tab tu le mu si, on vas tu tus tundlik ja hoo liv, on või me li ne ise en nast ana lüü si ma ning al ga ta tud te ge vu sed lõ puni vii ma. Igast ini me sest ei saa ega pea gi saa ma et te võtja, aga väär tus li ke hoia ku te ku jun da mi ne nii ko dus kui ka koo lis loob las te le pa remad või ma lu sed ja eel du sed tu le vi kus oma te ge mis te ga edu ka malt toi me tul la. detsember Oot-oot-oot ot sa lõp pi, ot sa lõp pi aas ta k aas ta oli pal ju de le te gus ja sünd mus te roh ke ja Kih nu saar ning ini me sed või vad lõp pe va aas ta ga ra hu le jää da. Kih nu Leht kü sis neilt, kes töö jäl je ma ha jät sid, kui das nad ise oma aas tat hin da vad ja mi da uuelt oo ta vad. Fo to: Raili Leas Kõik Kihnu koolilapsed nagu üks mees laulupeol selline saavutus väärib aplausi. Kõ lab võib-ol la hul lult, aga soo vin, et ini me sed os kak sid ja ta hak sid roh kem nä ha suu re mat pil ti, mõ testa da en da jaoks lah ti arengup rot ses se laie mas mõistes. Suur osa Kih nu ela ni kest tee nib tu lu tu ris mist kas ot ses te või kaud se te te gevus te kau du. Saan aru, et igapäe va selt sel le üle ei juu relda, aga va hel ta suks mõel da, en ne kui öel da näi teks, mis ka su saan mi na min gi ta ris tu in ves tee rin gust. Tu rism on seo tud pal jude ma jan dus ha ru de ga ja loob see lä bi li sa tu lu pal jude le; suu ren dab ko ha lik ku ee lar vet mak su de lae ku misest; suu ren dab et te võt lusak tiiv sust ja mõ ju tab po sitiiv selt ma jan dus lik ku st ruktuu ri; või mal dab ta lu de toodan gut toi duai ned või kä sitööd ko ha peal tu rus ta da; ge ne ree rib uu si al ga tu si ja koos töö soo vi; an nab noorte le pers pek tii vi ko ju ta gasi pöör du da; ai tab pa ran dada inf rast ruk tuu ri ja elu keskkon da ter vi ku na. Ta han tä na da kõi ki koostöö part ne reid, et te võt jaid ja ko gu kon na liik meid, kes on eri ne va tes et te võt mis tes kaa sa löö nud! Soo vin kihn las te le head ter vist, õn ne ja kor da mi nekuid uuel aas tal! Ai nult sü da me ga näed hästi, kõi ge täht sam on sil ma le näh ta ma tu. (An toi ne de saint- Exu pe ry) Mih kel Ve sik, val la elu tööp ree mia lau reaat Mi da olu list tõi lõp pev Kõi ge olu li sem ja to re dam oli kind las ti elu tööp ree mia saa mi ne. Suur tä nu nen de le ini mes te le, kes mind esi ta sid ja veel suu rem tä nu ot susta ja te le, kes pi da sid sel le au vää ri li seks. See on tun nustus ühe le ta va li se le ini mese le, kes on tei nud oma igapäe vast tööd suu re ko hu setun de ja pü hen du mu se ga ja vä ga pi kalt. Sel les eas ini me ne oo tab, et ter vis ei veaks alt. Kind las ti on hin ges soov saa da kas või üks kord veel järg mi sel aastal me re le min na. Kõi gi le kih las te le tu ge vat

3 detsember ne ter vist ja elu rõõ mu. Ma re Mä tas, SA Kih nu Kul tuu riruum ju ha ta ja Mi da olu list tõi lõp pev SA Kih nu Kul tuu ri ruu mi aren gu loos oli lõp pev aas ta kind las ti mär gi li ne ning üldjoon tes edu kas. Val mis Metsa maa pä ri mus ta lu abi hoone, kus toi mu sid ehi tus tööd ter ve tal ve pe rioo di. Mu ret oli kuh ja ga ning pro jek tid ise po le se ni ni lõ pe ta tud, ehita mi se käi gus pro jek tee ri sime üm ber tii gi ning tu li veel muid ki ta kis tu si seo ses loodus kait sea la pii ri maa del ehita mi se ga. Siis ki see prot sess lõp pes õn ne li kult ning detsemb ris väl jas ta ti hoo ne le ka su tus lu ba. Tä nu UNES CO tu ris mip rojek ti le alus ta si me Met sa maa pea ma ja esi me se kor ru se ehi ta mist. Õi ge pea on il mumas trü ki sed kih nu rah variie test, pü ha dest ning tähtpäe va dest. Uuen da mi sel on SA Kih nu Kul tuu ri ruu mi ko du leht ja vii me lä bi et te võt ja te le mõeldud koo li tu si, neist vii ma ne toi mus det semb ris toi du teema del. Meie suurp ro jek tid jät kuvad Võ su Mar ju en nast salga val eest ve da mi sel Kih nu Me re Pi du, pil li laa ger, viiu lifes ti val ning nen de eda siaren du sed on õn nes tu nud tä nu mit me te le toe tus meede te le (Pär nu La he Ka landus ko gu, In ter reg Est-Lat ja Kih nu Kul tuu rip rog ramm) aas tast ala tes on SA KKR oman du ses tant su põrand ja piir deaiad, mi da iga peo kor ral da ja saa rel va ja dusel ren ti da saab. Suu rim rõõm oli Ku ra ga Ma ri töö le naas mi ne, mis tõi en da ga kaa sa Met sa maa pä ri mus ta lu koh vi ku ava mise. See oli üks to re edu lu gu, mis pü sis ühest kül jest Ma ri mee le tul töö ku sel, loo vu sel ja pü hen du mu sel, tei sest kül jest va ba taht li ke Met samaa Sõp ra de Klu bi toe tu sel. Ai täh Ka se Rai li le ja Kai le, Pal mi Eve li ni le las te ga, Lii va Ka di le, Kur ve Ur ve le, Ranna met sa Käth li ni le, Ruu du Ma ri le, Lin na teat ri näit le ja tele ja mui du gi oma pe re konna le. Sai me hak ka ma! Ja mui du gi trü ki sed, on üt le ma ta hea meel, et aas tal il mus Jaan Su da ki rahvau sun di tee ma li ne Pai najad Kih nu rah vau sun dis ja vii maks ome ti kauaoo da tud Jär ve El me raa mat Kih nu laps tiäb mie lest. See teeb aas ta lõ puks mee le rõõmsaks küll aas ta suur sünd mus oli Bal ti pea mi nist ri te võõrus ta mi ne Met sa maa pä rimus ta lus, ole me sel le võima lu se eest ää re tult tä nu likud ja rõõm sad. Kuu pä rast vi sii ti tea tas pea mi nis ter Jü ri Ra tas, et rii giee lar ves on et te näh tud 1,5 mil jo nit eu rot aren dus teks Kih nu saa rel. Esi me ne prio ri teet on Kihnu tu le tor ni kor da te ge mi ne, mil leks pla nee ri ti ja tei ne pääs te hoo ne ehi ta mine Sua ru sa da mas se, mil leks ku lub hin nan gu li selt 1,1 miljo nit. Hüp pa si me tea te kät tesaa mi se ajal rõõ must lak ke, oli me pil li las te ga just Suurbri tan nia ring rei sil ja tä na sin pea mi nist rit rõõm sa uu di se eest, et me ei pea gi sealt uut tu le tor ni kaa sa võt ma, vaid saa me va na ga loo de ta vasti veel järg mi sed 150 aas tat hak ka ma.. Saare mereväravasse Suaru sadamasse ehitati turuhoone ja puhkeala koos laste mänguväljakuga. Fo to: Silvia Soide Kihnu päästekomandol oli hea aasta oma kasutusse saadi uus ja võimas paakauto. Fo to: Ago Laos See mis ees pool öel dud, see on gi uue aas ta suu rim oo tus. Ilm selt meie sil mad näe vad en neo le ma tut tu letor ni re konst ruee ri mis tööd, mis tä hen dab, et torn võetak se tük ki deks lah ti ja pannak se uues ti kok ku, vär vi takse ära, töö saab val mis hi lissü gi sel, see ga su vel on torn kü las ta mi seks ava tud ja ehitus tööd al ga vad kõi ge va rem au gus tis. Tööd al ga vad vunda men dist ja loo dan ko gu sü da mest, et seal all lei du vat kul la pa da kee gi töö de käi gus ära ei va ras ta :) Mi nu suurp ro jekt on ik ka Met sa maa pä ri mus ta lu ehi tus ning ega ma sel lest mu rest veel aas tal ei va ba ne, pin gu ta pal ju ta had. Teen kõik, mis suu dan, et komp leks Ees ti sün ni päe va aas tal val mis saa da, praegu on sel lest ül last ees märgist puu du veel vaid tü hi ne eu rot :) Na gu va rem gi mai ni tud, siis aas tal ki hu ta si me pas tel des ja pal ja ja lu üp riski pal ju par ket te lä bi, mil le tu le mu sel oo ta me aastaks Kih nu aren gus se SUURT IMET, mis oleks na gu mi da gi lo to või du sar nast, kuid olemu selt te ge li kult teist su gune. SUUR IME ise oleks Kihnu kul tuu ri kest mi ne ning pü sie la nik kon na juur de kasv ja mand ri kihn las te ta ga sipöör du mi ne. Ku na öel dak se, et soo vid tu leb kir ja pan na, siis pa nin sel le aas ta soo vi kir ja, mi ne tea, kui das sel le ga siis lä heb... Ago Laos, Kih nu pääs te - ko man do pea lik Mi da olu list tõi lõp pev Lõp pev aas ta tõi Kih nu pääs te ko man do aren gus se suu re aren gu hüp pe. Juu nis sai ko man do en da ka su tusse uue ma paa kau to SCA NIA, mil lel on 12-ton ni ne vee paak ja või mas pump (30 liit rit vett se kun dis). 28. no vemb ril sai me Nar va- Jõe suu ko man dolt aasta 4 rat ta veo ga MAN tu le tõrjeau to. Au tol on 3 ton ni ve tt, 60 l/sek-s an dev pump, au to peal on hin ga mi sa pa raa did,

4 detsember KW-ne ge ne raa tor, val gusmast, va hen did liik lu sa varii lik vi dee ri mi seks, me ditsii ni va hen did, moo tor saag, ke tas lõi kur, üle rõ hu ven ti laator, ujuv pump tii gist vee võtmi seks, pneu maa ti li sed tööva hen did suur te ras kus te tõst mi seks. Sel le ga va he tame väl ja aas ta põ hiauto SI SU. En ne se da saa dame MAN-i veel kord lin na, et ko hen da da au to meie va jadus te le vas ta vaks. Saa re le ra ja ti mi tu uut tu letõr je vee võ tu koh ta ja kor rasta ti va nu. Val la eest ve da mi sel val mis uue pääs te hoo ne pro jekt. Hoo ne asu ko haks on pla neeri tud Sua ru sa dam. Käi si me mit me küm nes ko dus ja nõus ta si me ini me si tu leo hu tu sa la selt. Sel le te gevu se ga jät ka me ka uuel aastal. Tu leo hu tu se ga on lood üs na head. Mõ ned küt te kolded va ja vad kor ras ta mist, korst nad püh ki mist ning elekt ri kaab lid väl ja va he tamist. Uuel aas tal ha ka tak se üle vaa ta ma pääst ja te töö korral dust: kut se lis te pääst jate töös se ta he tak se kaa sa ta ka va ba taht lik ke. Siit ka üleskut se: kes soo vib kaa sa lüüa pääst ja te töös ja te ge mis tes, pa lun mi nu ga ühen dust võtta. Loo da me, et val mib uus pääs te hoo ne. Soo vin kõi gi le tur va list ja ra hu lik ku jõu luae ga. Ing var Saa re, val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Lõp pev aas ta tõi tead mise, mi da ilm selt ku ni järg mised ne li aas tat teen. Iga pi di õpet lik. Ja oli ka pä ris lõ bus aas ta. Tööa la selt oo tan, et oleks õn nes tu mis te aas ta, pin gutan sel le ni mel ning puh kan ka. Siia maa ni on ala ti tööasjad va he le tul nud. Järg mi ne aas ta on vä he malt prae gus te plaa ni de jär gi kuus nä da lat töö va ba ae ga pla nee ri tud ja ehk see lä heb ka kor da. El me Män ni, las teaiaõ pe ta ja Mi da põ ne vat tõi lõp pev Aas ta 2017 al gas te gu salt, et te val mis ta des 10 koo lieeli kut as tu ma sü gi sel esi messe klas si. Nüüd aas ta lõp pedes on neil kõi gil pool kooliaas tat sel ja ta tud. Tub li suur klass üle pi ka aja Kih nu Koolis. Ke va del tu lid uued väl jakut sed, ol la sü gi sel klas si juha taja klas si le ja võt ta üle hu vi ju hi töö koo lis. Neid et te pa ne kuid vas tu võt tes olin en da ga pä ris pa huk sis. Ei ole ju ot se selt sel le ala inime ne. Ot sust ma ei ka het se, an nan en dast pa ri ma, kuid tean, et ala ti saab pa re mi ni! Klas si ju ha ta ja na mõt len äre valt ju ba lõ puek sa mi te le ja loo dan ko gu sü da mest, et kõik kolm noor meest soo rita vad ek sa mid po si tiiv selt. Nii kind las ti ka lä heb. Su vel õn nes tus täi ta üks väi ke sa la soov reis Ameeri kas se. Ei tea ise gi, kust võtsin jul gu se jal ga las ta terveks su ve kuuks ja jät ta ko gu ku pa tus pe re hoo leks. Olen oma pe re le sel le või ma lu se eest üli tä nu lik. Hea, et tä napäe val on are ne nud Sky pe, mil le abil olin iga päe va selt nen de te ge mis te ga kur sis. Reis al gas mi nu le len nuga Lon do nis se ja eda si ju ba koos Kris te li ga Bos to nis se. Seal oli me esial gu Re ve re linnao sas, kus nau ti si me ilu sat il ma ja päi kest. Pä rast Bos to ni nä da la vahe tust len da si me Was hingto ni. Seal käi si me vaa ta mas ku ri kuul sat Val get Ma ja ja ava nes või ma lus nä ha ka pre si den di kop te reid maandu mas. Li saks Val ge le Ma jale käi si me vaa ta mas Lin coln Me mo ria lit, mil le ees ole vas bas sei nis on fil mi tud ka Forrest Gum pi üks lõik. Ja lu tasi me ka bas sei ni tei se ot sa, kus on Tei se Maail ma sõ ja mä les tusp lats ja iga osa rii gi ni mi suu rel sam bal. Ei saanud käi ma ta jät ta ka Pen tago nis, kust ju hi tak se gi ko gu Amee ri ka kait se vä ge ja siis ta ga si Bos to nis se. Käi si me ära ihal da tud unis tus te Harvar di üli koo lis. Järg mi se na võt si me et te mõ ne tun ni se bus si rei si unelma te lin na New Yor ki. Käi sime ja lu ta mas Cent ral Par gis, kus Ük sin da ko dus fil mi lapss taar Ke vin jõu lu de ajal kart ma tult seik les ja Man hatta ni ra joo nis, kus me ka öö bisi me. Seal on fil mi tud Manhat ta ni Tuh kat rii nu film Jen ni fer Lo pe zi ga. Siis võt si me et te vaa ta misväär sus te bus si rei si ka lin na tei se os sa, kus nä gi me iga sugu uh keid ja kum ma li si ehi tisi - kolm nurk ne ma ja, akende ta ma ja... Mui du gi ei jäänud nä ge ma ta suu re joo neli ne Em pi re Sta te Buil ding, mil le ot sas kii kus ku na gi King Kong. Sel le pil ve lõh kuja torn pais tis pea igast lin na ot sast. Bus si rei sil nä gi me õn netoo vat pul li ja läk si me ise ka suu re hur raa ga ko he neidsa mu seid kat su ma, sest ik ka õn ne ju pi di too ma. Edasi ja lu ta si me sa da ma poole, kust võt si me lae va rei si Va ba dus sam ba poo le, The sta tue of Li ber ty. Lae va reisil nä gi me ka ilu said ja suuri sil du Brook lyn ja Manhat tan Brid ge. Nä ge ma ta ei jää nud ka täh tis akt sia - ja ra han dus tä nav Wall St reet, kust kont rol li tak se nii Ameeri ka kui ka üle jää nud maailma ma jan dus käi ku. New Yorgist läk si me jäl le Bos to nis se ja seal ju ba Rho de Is lan di le, kus sai me nau ti da ilu sat loodust, kan ga poo de ja uh keid vil la sid. Pea le rei si, sü gi se poole te ge le sin ju ba tõ si se malt kih nu keel se te luu le tus te raama tu kal lal, et ik ka vä he malt jõu luks kaan te va he le saaks. Te ge li kult po le gi raa mat ise nii täh tis, vaid hoo pis lapsed, kes on unus ta nud kih nu mur ra kus rää ki mi se. Kindlas ti kir ju tan luu le tu si veel, õpe tan neid las teaias ja ka Juulikuus toimunud suurejoonelisel Kihnu tantsupeol osales üle 200 tantsija. Fo to: Silvia Soide Oktoobris sai Kihnu uue volikogu, kuhu valiti vanu ja uusi tegijaid.

5 detsember koo lis. Kõi ge suu rem heameel on kuul da pi du del, kuidas pub lik kuu lab luu le tu se sõ nu mit ja ka rea gee rib selle le. Tä na seks on gi raa mat ole mas! Järg mist nii te gu sat aas tat ei jul ge loo ta, aga ela me, näeme! Egon Vo hu, vo li ko gu lii ge Mi da olu list tõi lõp pev Olen saa nud ol la pe re ga koos, nä ha oma last kas vamas. Ka ei saa mai ni ma ta jätta va li mi se du, see on andnud jul gust ees mär ki de suunas eda si lii ku da. Kõi ge täht sam, et ini me sed olek sid ter ved ning õn ne likud. Ka oo tan, et tun nus tataks Kih nu koo li õpe ta jaid ka ne mad on oma töö eest pree miat väärt, kas või kõige liht sa mat tun nus tust, näiteks ava li kult öel da: Ai täh teh tud tub li töö eest! Ka on mi nu jaoks täh tis ja hi tu ris mi kü si mu se la henda mi ne - on mõis tu se vas tane, et sea dus lu bab loo mi ja lin de küt ti da äri te ge vu se ees mär gil. Leian, et see kauge neb iga su gu sest ja hi pi dami se ees mär gist. Mi nu jaoks on lap sest pea le jaht ja kütti mi ne ol nud te ge vus, mil lega ta ga tak se li ha ole ma so lu pe re toi du laual. Maie Aav Mi da olu list tõi lõp pev Küll on hea ta gant jär gi tõ de da, et lõp pe va aas ta üle on vä ga hea meel! Nii pal ju se ga dust ja tead ma tust külvav hal dus re form ei puu duta ot se selt Kih nut! Aja leh tedest kok ku lii de tud val da de ini mes te mu re dest lu ge des on mi nul küll hirm, et need jää vad ki la hen du se ta - keskus tes te gel dak se ik ka nende kü si mus te ga, mis suu remat hul ka ini me si puu du tab. Kolm peaministrit ja kolm lippu: Baltiriigid Eesti, Läti ja Leedu. Fo to: Silvia Soide Soo vin jõu du ja tar kust Kihnu pi si ke se, aga ise seis va val la juh ti de le ja tä nan usaldu se ning hea va li mis tu lemu se eest oma va li jaid! Tei ne suur ja täh tis, tu levik ku ula tuv ja mi ne vik ku säi li tav al ga tus on muu seumi kuu ri ehi ta mi ne. Esi meses eta pis veel põ ran da ta jää nud hoo ne ka tu se al la on uue ko du ju ba leid nud esime ne ader ja äke, ko he tu levad suu red puu nõud, se ni jõu jaa mas pea var ju saa nud ho bu se van ker ning re gi jne. Suur tä nu Ruu du Ma ri le projek ti juh ti mi se ja Kih nu Puukoi le ehi ta mi se eest! Kui põ lõ õi gõd tal võt mit te, siis põ lõ õi gõd suid kuam tõ, on Kih nu üt le mi ne ja see läks läi nud su ve kohta 100% täk kes se. Muu seumi kü las ta ja te ar vu külm su vi kind las ti mõ ju tas ja mõ ne saja võr ra neid vä hem käis, aga see-eest os te ti muu seu mipoest roh kem soo je müt sekin daid, sest neid pi di au tokas tis sõi tes tar vi ta ma tõesti ka mõ nel su veõh tul. Kä sitööd müü di saa re kü las ta jate le muu seu mi poest kaa sa (nel ja küm ne kol me tu han de) eu ro eest - Tu li si njap pa!, na gu soo vib meister Är mä Roo si. Kui siia li sada trü kis te müük üm mar guselt 8000 (ka hek sa tu han de) eu ro eest, rä ti ku te-põl le riiete müük 4500 (nel ja tu hande viie sa ja) eu ro eest, muude mee ne te ja jää ti se-koh vi müük 6000 (kuue tu han de) eu ro eest ning pi le ti müük (ka he küm ne ühe tu hande) eu ro eest, siis kok ku tu li ra ha saa re le lä bi muu seu mi üm mar gu selt (ka heksa küm mend kaks ja pool tu hat) eu rot. Aga oma särk ond ihulõ ik ka kõe gõ li ge mäl ning oma pe re on mul le ik ka kõi ge täht sam - kõi ge õn ne li kum olen oma las te pä rast, möödu val aas tal kas va sid mõ lemad mi nust pi ke maks ja nii mõ ne gi ko ha pealt on nad (tä nud koo li le!) ju ba mi nust tar ge mad. Uuel aas tal soo vin kõi gi le head - täp se maks ei lä he gi, sest oma õn nõ ju või ää sõ nu da mit te. Käth lin Pa lu, Puh ka Kih nus OÜ Mi da põ ne vat pak kus lõp pev Lõp pev aas ta tõi mei le palju uu si ko ge mu si ning ideid. Pal ju uu si sõp ru, mit meid koos töö part ne reid ning hulga head ta ga si si det meie to re da telt kü la lis telt. Just ta ga si si de ku jun dab meie ot su seid ja an nab uu si ideid. Kü las ta ja te hin nang meie te ge vu se le on ka tee ra ja ja ja ai tab te ha va li kuid. Aas ta al gu ses saa dud kultuu ri sõb ra tii tel oli aga üks äge ül la tus ning an dis või malu se meie et te võ tet roh kem tut vus ta da. Uuel aas tal uue hoo ga. Suurem osa meie te ge vu si ja prio ri tee te jää vad sa maks. Tee me kõi ke, mis ole me se ni tei nud. Ehk muu da me vei di oma ko ge mus te toel mõ ne tee nu se si su, kuid suu res plaa nis jää me oma liis tu de juur de. Hoia me ja toe ta me Kih nu lap si ning nen de aren gut, pa ku me oma kü la lis te le ik ka pa ri mat, mis suu da me ning ole me val mis vas tu võt ma uued väl ja kut sed, mis aas ta mei le toob.

6 Kin ni ta tud rii giee lar ves pei tu vad mõ ned suure pä ra sed kin gi tu sed Kih nu val la le. Üheks neist on uue pääs tehoo ne ehi ta mi ne Kih nu kutse li se le ko man do le. Külmhoo ne kõr va le ehi ta ta vas hoo nes on ruu mid et te nähtud nii pääs te ko man do le, po lit sei le kui ka va ba taht like le me re pääst ja te le. Ra ha li selt on sum maks et te näh tud 1,1 mil jo nit eu rot, mil le le li san dub käi be maks. Kas sel le sum ma ga väl ja tu leb, näi tab rii gi han ge, mille tu le mu sed peak sid sel guma märt siks. Sar na selt va na pääs te depoo rii gilt Kih nu val la omandis se tu le mi se ga on ka uue pääs te ko man do hoo ne ehita mi ne pi ka aja loo ga. Kui Kih nu vald pi das Si semi nis tee riu mi ga lä bi rää ki misi uue hoo ne ehi ta mi sel ju ba aas tal, siis jõu ti kok kulep pe le, et uue hoo ne ehi tami se juur de tul lak se siis, kui on ole mas as ja ko ha ne ehitusp ro jekt. Juu rel di või ma luse üle, et äs ja Vorm si le ehita tud pääs te hoo ne pro jek ti ko han da da Kih nu olu des se, detsember Sa da mas se ehi ta tak se uus pääs te ko man do 11. det semb ril 2017 all kirjas ta sid Kih nu val la va litsus ja Si se mi nis tee rium no ta ri bü roos le pin gu, mille ga riik an dis val la le tasu ta üle Kae van du juu res ole va va na pääs te de poo hoo ne. Hoo ne val la oman dis se taot le mi ne ehk mu nit si pali see ri mi ne al gas amet li kult vo li ko gu ot su sest ning jõu dis edu meel se lõ puni al les seit se ja pool aas tat hil jem. Siis ki ke na jõu lu kink! Hoo ne on pä ris keh vas seisus, la gi on sis se kuk ku nud ning va jab te ge li kult täie likku re konst ruee ri mist. See on aga ko gu loo prak ti li ne külg. Olu li sim, et hoo ne saaks hiljem ka si su ga kae tud ning vas taks sel le le, mi da noo red noor te kes ku sest oo ta vad. Kes on noor? Eu roo pa Lii du mõis tes on noor ku ni 26 aasta ne ini me ne, kuid ilm sel gelt kuid see pol nud või ma lik. Nii taot les Kih nu vald aasta Väi ke saar te prog ram mi voo rust või ma li kud va hendid pro jek tee ri mi seks ning tööd on käi nud ter ve aasta jook sul. Käe so le va aas ta lõ puks saab pro jekt vas tu võe tud. Loo da me, et li saks uue põ hiau to saa mi se le on pääste ko man dol põh just rõõmus ta da ju ba 1,5 aas ta pä rast, mil sa da mas ava takse uus ko man do hoo ne. Pääs te ko man do va nast hoo nest saab noor te kes kus Ing var Saa re, Kih nu val la va nem ei ae ta ära ka se da va nu se piiri üle ta vad noo red. Kõik, kel lel on ideid, mil liseid või ma lu si peaks noorte kes kus pak ku ma, on oo da tud neid ja ga ma. Jaanua ris kor ral da me ümarlaua, kus saa me se ni lae kunud ideid aru ta da ja va ja dusel lä bi män gi da või joo nista da. Ideed võib kir ju ta da Fa ce boo ki või saa ta e-mai li le in fo@kih nu.ee Kui noor te seas on hak kajaid, kes ta ha vad kir ju ta da pro jek ti hoo ne re konst rueeri mi se lä bi vii mi seks, siis hea mee le ga kaa saks ühe pundi noo ri, kes saak sid see lä bi pro jek ti kir ju ta mi se ko ge muse. Rii gi ko gu on sa mu ti eral danud väi ke se seem ne ra ha, et te ge vus te ga alus ta da. Hu vili sed, kes ta ha vad en nast vei di proo vi le pan na, võt ke ühen dust! Ing var Saa re, Kih nu val la va nem

7 detsember Hea Kih nu rah vas! Ma tean, et ole me teile, nii na gu va remgi, ka sel sü gi sel piisa valt mee le här mi val mis tanud. Eks iga tü his ta tud reis ri kub nii mõ ne gi ini me se plaa nid ja ajab peh melt öeldes när vid krus si. Sa mas saan ma öel da, et Kih nu Vee tee de ju hi na olen õn ne lik ini me ne, sest laev Kih nu Vir ve on siia ni ter ve ja te gus. Va nas ti olid lae vad puust ja me hed rauast ning lae vani na kee ra ti tuu le vas tu pea iga il ma ga, ku na elu tah tis ela mist. Tä na on meil uus ja uh ke laev, mis nõuab head kätt ja hoo li kat juh ti mist. Ei saa lu ba da, et lä he me me rele iga il ma ga ja vaa ta me, mis juh tub - ehk lä heb õn neks nii ei saa. Laev on uus ja kal lis ning rii gi oma, Kih nu Vee teed on üks nes pal ga tud ree der te da Kih nu hü van guks juh ti ma. Kind las ti pal jud vaa ta vad nii in ter net ti kui ta gaõues tuult, mõist ma ta miks Kih nu Vir ve jäl le ei sõi da. Mu ret ja KIH NU VAL LA VO LI KO GUS se ga dust on roh kem kui va ja ja see tõt tu võ tan ka jul gu se tä na as ja roh kem lah ti se leta da. Eks Kih nu pin nal elab pal ju tõe li si me re me hi ja kind las ti mi na nen de ga võistel da ei jõua, kuid pi sut proovin siis ki. Kap ten ei saa läh tu da üksnes sel lest, et tuul on het kel va ga. Kui Ees ti amet lik il matee nis tus väi dab, et ühe tunni pä rast on torm, või ohutea te väl jas tab amet lik si deka nal Tal linn Raa dio, siis kap ten ei saa vas tu võt ta ot sust lae va väl ju mi seks. Kui juh tub õn ne tus, vas tu tab te ma ai nui si ku li selt. Sel li sel pu hul näi ta vad kõik kap te nile nä pu ga Oli ju hoia tus, miks sa sõit sid väl ja? Pa raku vai ki vad siis kõik need tead jad, kes väi da vad, et nii suu re lae va ga saab iga il maga sõi ta. Kap ten peab oma ot su se vas tu võt ma vä ga eri ne vate le and me te le tu gi ne des. Need on nii Ees ti kui ka vä lismai sed il ma por taa lid, mis näi ta vad prog noo se ja het kesei su Mu na laiu sa da ma il majaa mas. Ning veel gi täp sem on lae va en da tuu le mõõ dusüs teem, mis näi tab reaal set si tuat sioo ni lae va asu ko has. Reeg li na näi tab lae va oma süs teem tun du valt roh kem kui Mu na laiu il ma jaam, ku na mõõ dik asub kõr ge mal ega ole ta kis ta tud met sast ja maal asu va test ob jek ti dest. Sa mu ti peab kap ten oma ot sus tes et te vaa ta ma, mis saab tun ni või ka he pä rast, kui on va ja dus taas sil du da. Kap ten vas tu tab kõi ge eest, kui kee gi saab vi ga või juhtub õn ne tus lae va ga, peab kap ten ela ma sel le tead mise ja tun de ga elu lõ pu ni nii liht salt on. Va ban dan veel kord rei sija te ees ja üt len, et tee me omalt poolt pa ri ma saa rerah va tee ni mi seks ja mit te üh te gi rei si ei tü his ta ta kerge käe li selt. Kõik ot su sed on põh ja li kult kaa lut le tud. And res Laas ma, AS Kih nu Vee teed ju ha ta ja aas ta maa mak su mää raks kin ni ta ti 2,5 % maa mak sus ta mis hin nast ja põl lu majan dus saa dus te toot mi sel ka su tu sel ole va ha ri ta va maa ja loo dus li ku ro hu maa maksu mää raks 2,0% maa mak sus ta mis hin nast; Võe ti vas tu val la aas ta tei ne li saeelar ve (tut vu da saab Rii gi Tea ta ja või val la vee bi le hel- juh ti mi ne- ee lar ved); Vaa da ti üle val la üldp la nee ring (ot su sega saab tut vu da val la vee bi le hel- juh ti mi neüldp la nee ring); Rii gi Kin nis va ra ASi le ot sus ta ti ot sus tuskor ras müüa kin nis tu ko ha-aad res si ga Valve (Lem si kü la), pin da la 1860 m 2, sih totstar ve rii gi kait se maa 100 %, järg mis tel tingi mus tel: müü gi hind 8000 eu rot, ost ja püsti tab kin nis tu le pääs te hoo ne (kui ost ja ei ehi ta ehi tus loa ga et te näh tud pääs te hoonet, on Kih nu val lal õi gus kin nis tu 8000 euro ga, mil le le li san dub käi be maks, ta ga si osta). Val ve kin nis tu ka suks sea ti par ki mi sala ser vi tuut kin nis tu le Ki vi lae va (Lem si küla), ser vi tuu di ala 611 m 2, sih tots tar ve tootmis maa 100% ning jur de pää su ser vi tuut kinnis tu le Sua ru sa dam (Lem si kü la), ser vi tuudi ala 267,8 m2, sih tots tar ve rii gi kait se maa 100% (ot su se ga on või ma lik tut vu da val la do ku men di re gist ris); Nõus tu ti Pääs te de poo (Lem si kü la) kinnis tu oman da mi se ga, pin da lal 1161 m 2. Kinni sa si kuu lus rii gi le, see oman da tak se tasu ta; Kih nu Val la va lit su se le an ti lu ba võt ta arvel dusk re dii ti sum mas ku ni eu rot taga si mak se täh ta ja ga ; Kin ni ta ti kul tuu ri ko mis jon koos sei sus: Reet Kön nin ge, Reet Laos, Vee ra Leas, Maria Mic hel son, El me Män ni, Ma re Mä tas, Jana Ruu bel ja Egon Vo hu. Kul tuu ri ko mis jo ni esi mees on Maie Aav; Koo li pi da ja esin da jaks Kih nu Koo li hoole ko gus kin ni ta ti Egon Vo hu; Kor ri gee ri ti val la le kuu lu va ko ha ni me ob jek ti Sua ru sa dam. Sua ru sa dam hõl mab osa li selt maaük su se ka tast ri tun nu se ga 30301:001:0927 lä hiaad res si ga Sua ru sa dam ja maaük su se 30301:001:0926 lä hiaad res siga Tank la. Kor ri gee ri tud ko ha ni meks määra ti Sua ru ka la sa dam. KIHNU VALLAVALITSUSES Kin ni ta ti Ma re Mäta se poolt esi ta tud hajaa sus tu se prog ram mi aas ta taot lus voo ru aruan ne pro jek ti le Uue- Ma tu ta lu ka na li sat siooni süs tee mi ja oma pu hasti ra ja mi ne ; Met sa maa pä ri mus kultuu ri õp pe kes ku se abihoo ne le (Root si kü la) väljas ta ti ka su tus lu ba; Kin ni ta ti Jaan Ala se Uue toa Ta lu FIE poolt esita tud et te võt lus toe tuse lõp pa ruan ne pro jek tile Jää ma si na soe ta mi se oma fi nant see rin gu taotlus. Kase Kai pär ja ti aas ta rah va - muu si ku tiit li ga Ees ti rah va tant su ja rah va muu si ka selts (ERRS) tun nus tus Kih nu koo li 4. klas si tüd ru kut Kai Least aas ta rah vamuu si ku tiit li ga. Kai väl ja va li mist sel gi tas ERSS: Noor rah va muusik, kes ka des ta mis väärse jul gu se ja va ba du se ga män gib mi tut pil li, ai tas su vel ka jas ta da lau lu-, tant su- ja rah va muu si kapi du ja jõu dis oma tub li töö ga küm ne te, kui mit te sa da de tu han de te ini meste sü da mes se. Ke va del tun nis ta ti ta Viljan dis noor te pä ri musmuu si ku te võis tu män gimi sel pa ri maks män gi jaks poo gen pil li de I klas sis. ERR Si ju ha tu se esi mees Ka lev Jär ve la sõ nul on tun nus ta mi se ees märk esi le tõs ta rah va tant su ja -muu si ka eden da jaid. Öel dak se, et töö ise kiidab te gi jat, kuid tun nusta des ta ha me omalt poolt tä na da ja kin ni ta da, et ole me mär ga nud nen de ini mes te pa nust vald konna heaks, sel gi tas ta. Väl ja ja ga ti 14 tun nustust 10 ka te goo rias.

8 detsember MASA PO pro jek ti lõp pe mi ne Sep temb ri kuu Kih nu Le hes esi ta si me väi kese üle vaa te selt si te ge vusest, liik me test ning va rustu sest. Vii ma se kol me kuu jook sul ei ole pääs te sündmu si õn neks li san du nud, küll aga on täie ne nud selt si va rus tus. Ole me saa nud MA SA- PO pro jek tist ning Ko dani kuü his kon na Siht ka pi tali (KÜSK) toe tu sel juur de kuus kui vü li kon da ning soeta nud VHF raa diod, mil lel on ka na vi gee ri mis või mekus. Täien da valt ole me PPA toel ära tel li nud kuus pääste kiiv rit ning 2 VHF raa diot koos pea komp lek ti ga. Kui va rus tus on kät te saa dud ning en nast vei di koo li tatud, on edas pi di või ma lik pääs te kut se te le rea gee rides ära jät ta pi dev te le fo ninumb ri te va li mi ne ja lii kumi ne paa dis eda si-ta ga si nii, et ühes käes on ko gu aeg te le fon. Käe so le va aas ta ga saab ot sa pea kolm aas tat väl da nud MA SA PO projekt. Me reo hu tust ja -teadlik kust tõs tev Kesk-Lää neme re In ter reg prog ram mist ra has ta tud te ge vus te kogum saab edu ka lõ pu, kui hiid las te soe ta tud me repääs te kaat rid jõua vad Hollan dist Ees tis se. Kok ku oli kaa sa tud üheksa sa da mat, mil lest 6 Ees tist ning 3 Ah ve na maalt. Pro jekti juht part ner oli Hiiu val lava lit sus. Pro jek ti ko gu maht oli ca eu rot, mil lest Ees ti osa ca eu rot. Kih nu val da puu du ta vaid te ge vu si oli ca eu ro ula tu ses, mil lest omao sa lus ca eu rot. Pro jek ti raa mes ehita ti sa da mas se pääs te punkti hoo ne, soe ta ti me re pääste va rus tust (kui vü li kon nad, si de la hen du sed jmt) ning osa le ti eri ne va tel õp pe- ja koo li tus rei si del. Pääst jate tu gi punkt ra ja ti ka Mu hu saa re le, kaat rid soe ta ti Hiiumaa le ja Saa re maa le. Koo li tu si ja õp pu si toi mus nii Hiiu maal, Saa re maal, Kih nus kui ka Ah ve na maal. Täp se mat in fot leia te aadres silt sa po.ax. Pro jek ti üks olu li se maid tu le meid on kind las ti sil marin gi avar du mi ne tee ma des, Va ba taht li ku me re pääs te selt si te ge mis test KÜSK toe tas ka selt si projek ti, mis esi ta ti Ko gu kondli ku tur va li su se aasta maa kond li ku toe tus vooru. Pro jek ti ni mi oli Kih nu me rea la me re pääs te võime ku se aren da mi ne ning si suks ad mi nis tee ri mis töö hõl bus ta mi ne. Kui gi va rus tust ju ba veidi on, on mõ ned as jad siis ki oo te jär je kor ras. Nii on va ja järg mi se na mu ret se da kui v- ü li kon na sis se käi vad soojad kom bi ne soo nid. Sa mu ti ei ole meil veel pä ris oma paa ti ning see tõttu sõl tub rea gee ri mis või mekus sel lest, kas saa me mõnda alust ka su ta da. mis puu du tab va ba taht likku me re pääs tet. Kui Ah vena maa ühing tä his tas mõ ni aeg ta ga si 50. aas ta päe va seal on va ba taht li kuks me re pääst jaks saa mi ne aua si ja väär tus ta tud, siis Ees tis on tõ si se malt va bataht li ku me re pääs te ga te gele tud ku ni küm me kond aastat ning tead lik kus on veel vä he ne. Nii et on aren gu ruumi ning -või ma lu si. Ing var Saa re, Kih nu val la va nem Eel kõi ge on aga va ja juurde ak tiiv seid va ba tahtlik ke liik meid, kes on valmis en nast koo li ta ma ning see jä rel ole ma või me li sed pääs te sünd mus te le rea geeri ma. Ala ti on kel lel gi või malus väl ja tul la ning kui ol lakse ühes in fo ruu mis, jõuab tea ve ka kii re mi ni ko ha le. Igaüks, kel hu vi, kü si ge täp se malt näi teks ilt kih nu me re paas te selts@ gmail.com või tel , Ing var ja tul ge ko ha le 22. det semb ril toi mu va le pääste päe va le Sua ru sa da masse. Ing var Saa re Väl ja pääs Mä le tan sel ges ti 20. au gus ti va ra hom mikut kuus aas tat ta gasi. Me ri oli plank va ga, õrn tuul pu hus lää ne kaa rest. Päe tõu sis Sor gu ta gant ja kui te ma kii red Kih nut pai ta ma hak ka sid, kos tis naa ber saarelt püs si pau ku de ka no naad. Kas tões ti la hing, käis mul peast lä bi, kui is tu sin Pa pinal ki vi ot sas. Mõ ne tun ni pä rast he lis tas Le he Mit ta, ol gu liiv tal le kerge, ja kü sis, kas meil Ma nõjas ka sõ da käib? Va na ka lur oli käi nud me rel mut te nõudmas ning näi nud ta pe tud linde vees hul pi mas. Ja pä rast möö da ran na nii tu ko ju tul les sui sa eh ma ta nud, kui siinseal il ma rin na tü ki ta par did maas ve de le sid. Meil Ma nõ jas oli ra hu, sest ko gu saar on maas ti ku kait sea la ning iga su gu ne jaht keela tud. Kas ole me sel lest aga õn ne li kud? Vas tus on pi gem ei, sest va re sed ning kaarnad on viim se kui kii ve ning kar ja maa ka na Ma nõ jast ära ko hu ta nud ning re bas tel ja šaa ka li tel on prii põ li kosk la- Kih nu Ke re täü re gist ree ru ma! 2.-3.juu nil 2018 toi mu vad Kih nu esi me sed ko du koh viku te päe vad. Kih nu saa rest saab sel lel nä da la va he tu sel koh vi ku te saar, kus koh vi kuid võib leida pal ju dest ta luõue dest ja eri ne va test pai ka dest. Sel lel päe val ava vad hu vi li sed oma ko du hoo vis või mõ nes muus põ ne vas pai gas aju ti sed ühevõi ka he päe va sed koh vi kud. Ees märk on väär tus ta da ko ha lik ku toi tu, pak ku da häid mait seid ja ko ha likku too dan gut, aga ka omanäo list kul tuu rip rog ram mi. Te ge mist on vah va sünd muse ga, mis ri kas tab kul tuu rika lend rit, on heaks siht koha tu run dus sõ nu miks, aga

9 detsember Kih nu rah vus park poe ga de ning lam ba tal le dega maius ta da... Vii ma sed aren gud Kih nus ja val la va ne ma Üle met sä Ing va ri poolt esi ta tud kü simu sed va ja vaid vas tu seid, mi da on am mu oo da nud kihn la sed ja Kih nu sõb rad. Ini me sed, kel lel lä heb korda saa res ti ku uni kaal ne loodus ja kul tuur. Är gem unusta gem, et aas tal UNES- CO le Kih nu rah va kul tuu ri esi ta des oli taot lu ses et tepa nek võt ta pä ri mus kul tuuri de ni me kir ja ko gu Kih nu saa res ti ku loo dus ja ko gukon na pea mi sed alus te gevu sed (ka lan dus, küt ti mi ne, kar ja ta mi ne, põl lu pi da mi ne), sest just tra dit sioo ni lis te elatu sa la de huu mu ses ida neb ja võr sub siin ne pä ri mus kultuur. Kui prae gu vaa ta me ta gasi 15 aas ta jook sul teh tu le, siis üs na pal ju ole me saa vuta nud kee le, pil li män gu, kä sitöö eden da mi sel, aga ha rulda seks tun nis ta tud kul tuu ri kas vu pin nas on hoo le tus se jää nud. Ja siin on süü di nii riik, oma va lit sus kui ka suures ti ko gu kond ise. Ei hä bene tun nis ta da, et ka Kih nu Ins ti tuut po le jär gi nud kõi ki oma põ hi kir ja li si või ma lu si ega ole kor ral da nud tea du s- uu rin guid elu rik ku se vä hene mi se põh jus te koh ta saares ti ku tai me-, lin nu- ja looma rii gis. Rii gi ko gus and sin aasta ke va del me net lus se eelnõu, mis sä tes tab väi ke saare vo li ko gu le või üld ko gu le õi gu se kaa sa rää ki da ja hindu se kor ral da mi ses. Eel nõu lä bis aas ta sü gi sel esime se lu ge mi se, kuid siis pandi riiu li le ja seal ta siia ni ka tol mu ko gub. Põh jus liht ne Kih nu val la vo li ko gu eel mine koos seis ei soo vi nud sekku da ja hi tu ris mi tund lik ku te maa ti kas se. Tä na seks paistab pilt muu tu nud ole vat. Riigi ko gu ar ves tab 100%-li selt Kih nu val la va ne ma soo ve ning pii sab vaid Ing va ri sõrme nip sust, et eel nõu jõuaks sea du seks. Ehk tei si sõ nu vo li ko gu või üld ko gu saaks pä de vu se, mi da tal prae gu po le. Ees ti õi gus ruu mis on võima lus väi ke saar te ela ni ke eriõi gu si laien da da, sel leks on Ees ti Saar te Ko gu 25 aastat ti he dat tööd tei nud, mille vil jaks on gi pü sia sus tu sega väi ke saar te sea dus. Au tokas tis ini mes te ve da mi ne ja kol me-mu ti-õi gus mee nuvad esi mes te na. Järg mi sena võiks lõ pe ta da lin nu ja hi kõi gil Ees ti väi ke saar tel, jättes pü sie la ni ke le õi gu se las ta tea tud hul ga vee lin de. Val la vo li ko gu uue koos seisu al ga ta tud ja Kih nu uu distes pee gel da tud ja hi kor ra aru te lust on tul nud ju ba mitmeid aru kaid et te pa ne kuid va ne ma telt Kih nu mees telt. Näi teks mit te alus ta da par tide lask mist en ne 1. ok toobrit. Loo dan, et Kih nu val lava lit su sei üles kut se le lae kub pal ju as ja lik ke ideid. Kui suuda me ve ri se ja hi tu ris mi suuna ta loo dus li ku ta sa kaa lu hoid mi se tee le (pean sil mas röö vu lu ki te ja -lin du de ar vuku se re gu lee ri mist), siis avame uk se ve re ta tu ris mi le. Kaa me ra ga ja hi me hed va javad lii gi rik kust ning too vad saa re le ra hu ja pal ju vää ri kamat ra ha. Kih nu saa res ti ku kol me saa re ja paa ri küm ne laiu loodus tu leb ta ga si an da siinse te le põ li se la ni ke le. Ta sub mõel da, kui das eri ne va te amet ni ke pu nu tud ja vas turää kiv loo dus kait se võr gustik asen da da rah vus par gi inim sõb ra li ke reeg li te ga. Loo dus kait se sea du se 26, mis avab rah vus par gi mõiste, on ai nus sea du se sä te, and maks ro he li se tee sel lise kait seees kir ja koos ta miseks, kus esi ko ha le sea tak se kul tuu ri loo li sed väär tu sed. See kord tu leb alus ta da altpoolt. Ühis töös ko gu Kih nu rah va ga ta sub koos ta da vastav ka va ja min na siis se da mi nis tee riu mis se kaits ma. Loo dan, et tu li sed mõt te vahe tu sed lii gu vad eda si hülge ja hi ning ka la püü gi juurde. En di seid püü gi koh ti ja ja hiae gu taas ta des le pi me kok ku kõi gi le so bi va rah vuspar gi kait seees kir ja suh tes. Elu ri kast aas tat 2018! Ka sõ Mark, Ma nõ ja oo tab ko du koh vi kuid KUT SE PÄÄS TE PÄE VA LE ka ko gu kon da ühen da vaks ja et te võt lus vai mu tur gu tavaks et te võt mi seks. Sel leks, et üri tus su juks ja rek laam ma ter ja lid saak sid õi geaeg selt et te val mis ta tud, pa lun hu vi lis tel, kel lel plaan to re das et te võt mi ses kaa sa lüüa, te ha järg mist: 1. Pa ne oma koh vi ku le ni mi. 2. Mõt le lä bi, mil li seid toite pa kud ja mis on koh vi ku oma pä ra. 3. Kas ja mil li seid too teid pa kud kaa sa ost mi seks? 4. Kas ja mil list kul tuu rip rogram mi pa kud (pil li mäng, laulud, tant sud, fil mip rog ramm jne.) 5. Kas on te ge vu si las t e le? (män gu nurk, mõ ni va ha va mäng vms) 6. Kas avad koh vi ku ka pü ha päe val? 7. Mak se või ma lu sed (su la rahas, kaar di ga) 8. Muu olu li ne in for matsioon, mi da pead va ja li kuks mär ki da. Pa ne see kõik kir ja ja lä kita mul le hil je malt 15. jaa nuariks mei liaad res sil abi val lava nem@kih nu.ee Uuel aas tal toi mub ka et teval mis tav koo li tus, kus oma ko ge mu si ja häid nä pu näiteid ja gab kü la li ne, kes ko dukoh vi ku te päe val on osa lenud ju ba mi tu aas tat. In nus ta vat mõt te len du! Tai vi Ve sik, abi val la va nem Kõik kihn la sed, eel kõi ge õpi la sed ja ka lu rid, on oo da tud Sua ru sa da mas se pääs te päe va le. Ree del, 22. det semb ril kell saa vad hu vi li sed tut vu da eri ne va pääs te teh ni ka ga ning tun da, mis moo di töö tab näi teks pauk vest. Ko hal on Kih nu pääs te ko man do uus põ hiau to, mi da tut vus ta vad kut se li sed pääst jad. Kui kõik as jao lud kla pi vad, saab te ha ka paa di sõi tu me rel. In fo päe va toi mu mist toe tab In ter re gi Kesk-Lää ne re me re prog ram mi pro jekt MA SA PO. Täp sem in fo Ing var Saa re, , ing var.saa re@gmail.com

10 Pügamata võsa ohustab liiklust Kin nis tuo ma nik, kel le kin nis tul kas vab puu, põõ sas või sealt lähtub muu ta kis tus, mis pii rab näh ta vust teel või ohus tab liik lust, on ko hus ta tud sel le ee mal da ma. Kih nu kon tekstis käib jutt eel kõi ge hal jastu se pii ra mi sest See on va ja lik, et ta ga da pääs teau to de ning tee hooldus ma si na te li gi pääs. Ideaal ne olu kord on toodud joo ni sel, sel le poo le tu leb püüel da. Olu li ne on, et tee ää rest ca ühe meet ri ula tu ses oleks ka tee perv hool da tud. Teed on kit sad ja kui on va ja lik vas tutu lev sõi duk möö da las ta, ei ole muud või ma lust kui minna tee per ve le. Mõ nel kin nis tul on oma voli li selt pan dud tee de äär de puu toi kaid, ehi ta tud ae du või pai gu ta tud ki ve. Pais tab nii, et just sel leks, et kee gi tee per ve le ei tu leks. Nii te ha ei to hi. Tee de ää res on ku ni 50 meet ri laiu ne kait se vöönd ning sel les alas tu leb te ge vused, mis või vad ohus ta da liik lust, koos kõ las ta da teeo ma ni ku ga. Puud ja põõ sad, mis ula tuvad tee de le, krii bi vad au tosid ja on oht li kud veoau to ga eks kur sioo ni ta ja te le. Need puud ja põõ sad tu leb pü gada. Pa lu me se da te ha va ruga, sest loo du se taas tu mise kii rus on mul je ta val dav. Igal ju hul on prae gu õi ge aeg se da te ha. Leh te de tär ka mi se ajal on ko hus tus ik ka al les, ai nult et tööd on eba mu ga vam teosta da. Ju hi me tä he le pa nu, et jutt ei käi ai nult tee ga piir ne va ela mu juu rest oks te pü ga misest, vaid kõi ki de teie kin nistu te osas, mis asu vad tee de ää res. Pa lun te ge le ge töö ga detsemb ri ja jaa nua ri jook sul, lund ei ole ja töö ei to hiks kee ru li ne ol la. Ing var Saa re, Kih nu val la va nem PÕÕSAD JA HEKID KIVI Mõminametsa-Lepa Metsavahi-Kolde Kolde-Selja Haava-Nuki Lõpe-Mõisa Tungi-Tuletorn Suigu-Abaja Tammela-Orisselja Lamendi-Noodimägi Suigu-Kalmu Pritsu-Palu Silmi Männaäluse Haava-Nuki Kiviränga-Haigla TEEPEENAR 1 m IDEAALNE TULEMUS Teehooldusvööndi tagamine võimaldab sõidukitel ohutult liigelda ning jalakäija saab vajadusel astuda teepeenrale. Puud ja põõsad peavad olema pügatud kuni 5m kõrguselt. TEEKATTE LAIUS detsember TEEPEENAR 1 m KIVI PÕÕSAD JA HEKID võsapuhastus ja hekkide pügamine

11 detsember Esi kaa ne pil di joo nis tas Lii sa ma ri Viik ja sal mi au tor on El me Män ni. Armas Kih nu rah vas! Täname teid, et tulite saatma viimasele teekonnale meile väga kallist inimest Anatolyt. Kaastundeavaldusi oli väga palju - meie pere järeldas, et oleme Kihnu kogukonda vastu võetud. Suur tä nu sel le eest! Ana to ly lesk ja lap sed Lahkunud HARRI MÄTAS SA Kih nu Kul tuu ri ruum võ tab ala tes 1. ap ril list töö le Met sa maa ta lu PE RE NAI SE. Töö koht on aas ta ring ne, palk kok ku lep pel. SA Kih nu Kul tuu ri ruum an nab ren di le Met sa maa pä ri mus ta lu abi hoo nes köö giteh ni ka ga si sus ta tud KOH VI KU RUU MID. Kon kurss kes tab ku ni 5. jaa nua ri ni. Hu vi lis tel võt ta ühen dust ma re.ma tas@gmail.com või te le fo nil

12