tatwa tee peäl, ehti Pllraiili LilleKessei. kolmas jaggo. 40 uut urnüuofiftfto laulo, Issanda kiwsseks, süddame arratauiisseks ja usso rõmuks.? Л Л І

Väljavõte

1 tatwa tee peäl, ehti Pllraiili LilleKessei. kolmas jaggo. 40 uut urnüuofiftfto laulo, Issanda kiwsseks, süddame arratauiisseks ja usso rõmuks.? Л Л І 1. Л Л С Tallinnas, Triittitnt» J. H. Gresseli tnjadeqa.

2 A.37S3. ehk: * Kolmas jaggo. 40 uut waünolitto laulo, Issanda kiwsseks, süddame ärratamisseks ja usso rõmuks. F. B. Tallinnas, 1871 lrütkimd J. H. Gresseli tirjadega.

3 Dem Druck vorstehender Lieder steht von Seiten des Revaljchen Cvansselisch' Lutherischen Stadt - Consistoriums kein Hindernih entgegen. Renal, Evangelisch-Lutherisches Stadt-Consistorium, am 9. December Assessor R. Weisse. (L. 8.) G. v. Aloy, Secr. Tsensuri poolest lubawd. Tallinnas, 28. Webruaril 1870.

4 Juhhataja. Nummer. Lehhe külg. 1. Hommiko (aut Õhto laul 6 3. Teine öhto laul Kristusse tullemisse aial ' Iöulo laul 7 6. Teine Iöulo laul 9 7. Kolme kuuninga pawal Iesnsse ellust Jesus Ketfemanne aedas Iefust woetakfe kinni Jesus wallo-tee peal Kristusse kannatamissest ülleüldse Iefust lüakse risti Iesusse kannataminne ja surm risti kulges Iesusse haua jures Iesusse Kristusse ullestousmissest Issand, sa tead, et ma sind armastan Troost mailma waewas Öhkaminne peastmisse järrele Ärra karda, usso agga! Arra nutta mitte Inglid Ristimisse laul Laulatamisfe aial.' Ma ruttan Sioni 29. l*

5 26. Panne aega tähhele! Tunnid kello Hüildja heäl kõrbes Issa meie Lai wärraw ja lai tee Kitsas wärraw ja kitsas tee Surmast ja üllestousmissest Usklikko surria troost Iummalakartmatta innimesse surm Usklikko ristiinnimessc surm Trööstimisse laul usklikko n. t. s. haua jures Ühhe armsa waese lapse matmisse hommikul Ühhe lapse haua kirri Surnoata laul Taewa rõmust Uus Jerusalem...'.- 54

6 1. Hommiko laul. Wisil: Mo ellu Kristus isse. Äu kitus sull', tru Jummal, Au täuno Jesus sull' Au sulle, pühhal Waimul, Sel rõõmsal hommikul. Nüüd tõuseb kuldses walges Jo Päike kennaste; Ni paistko ka mo hinges So arm, oh Jesuke! Oh Issand! sinno heldus On tänna jälle uus; Nüüd olgo tänno kitus Mul süddames ja suus. Sa ösel inglid saatsid Oh Issand, walwama; Need kahjo eest mind hoidsid, Kui uin'sin maggama. Oh Issand! olle tänna Mul abbiks heldeste; Kui ilmast lahkun ärra, Siis wi mind taewasse.

7 Wisil: 2L &l)tn laul. Nüüd hingwad innimessed Oh Jesus! sinno sülles So armo іцпа äres,. Ma hingan rahhuga; Ei karda ma siis kurja Kui sinna minno kaitsja* Oh Jesus Onnisteggia! 3. Teine ohtu laul. Wisil: < > ello Kristus isse. JJciciro on jo möda läinud, Kõik rahhus maggawad; Sest o on Peale tulnud, Ja warjab ilma maad. Ja siiski minno hinges Wcel Paistab felgeste Üks hiilgaw taewa walgus Kui selgem Päikeue. Se on mo armas Jesus Ta nrmo walgega, Se on siin surma orgus Mul römuks löpmatta. Sest ei ma karda kurja, Mis mull' woiks sündida; Ei patto egga surma, Ei pörgo wägge ka.

8 7 Ni kuida lodud päike, Pca tõuseb, walgustab, Ni Jesus taewa läike Mo hinges ärratab. 4L Kristusse tullemisse aial. Ommal wisil. Eht: Hoia mind ja õnnista. Stern, Sion rõmusta! Öiska lin Jerusalem, Waat', so Peigmees tulleb sull', Laula'rõõmsast kitust tal'. Waat', ta tulleb sinnule Allandlik ja tassane, Sõidab emma - eesliga; Wõtta tedda wasto ka. Laula Hosianna tal! Omma kalli kunningal', Kes nüüd armo riki seab, Omma lapsi õnsaks teeb. 5, Jõulo laul. Wisil: Oh Issa taewa riigi sees. «3c Issand tänna sündind on, Kell't tulleb rahho, rõõm ja õn; Mo^karjatsed seal wälja peäl,

9 Sel pühhal ösel tundsid teal. Kui waatsid ülles taewa pool', Kus wahwast laulis ingli koor. Se Issaud tänna sündind ou, Kell't tulleb rahho, rööm, ja õn, Ilm olli wangis patto al, Suur wõimus olli sadanal, Nüüd lõppeb patto pimmedus, Ja surma põrgo cihwardus. Se Issaud riiuna sündind on. Kellet tulleb rahho, rööm ja õn; Oh lakki waimns ruttuga Petlemma Iesnst watama, Ja kummardagem temma ees; Ta maggab lautas sõime sees. Se Issaud tänna sündind on, Kell't tulleb rahho, rööm ja õn; Koik, knrwad, waesed, tulge nüüd, Teil' pakkub Jesus rahho hüüd. Nüüd wõtke armo temma kctest, Ja nõudke tedda kõigest wäest. Se Issand tänna sündind on, Kell't tulleb rahho, rööm ja öu; Nüüd möda jouduud pimme ö, Sest jägo mahha Patto to, Ja wõtkem käia walgusses Siin Iesn' armorigi sees. Se Issaud tänua sündiud ou, Kell't tulleb rahho, rööm ja öu;

10 9 Au olgo körg'es Jummalal', Ja rahho ka siiu ilma Peäl!' Nüüd paradisi wärrawad Mcil Me lahti seisawad. 6. Teine Jõulo laul. Wisil: Jummal wäggew wallitseja. Wata mis suur walgus paistab Petlehemmas Iudamäal, Ingli laulohcäl ka kollab Tänna ösel taewa al: Au uüüd Jummalale taewas! Rahho ka siiu Ma peäl waewas!" Mis se peaks tähhendama? Mõtle, waene pattune: Jummala poeg, sündind ilma Ärrapcastjaks sinnnle; Wõtta rõõmsast wasto tedda, Ta sind tahhab önsaks tehha. Pörgohaud ja sadan kohkub, Selle pühha lapse eest, Surma hirm ja kartus lahkub Ärra kõige ilma seest. Laulgem rõõmsast, tõstkem heale: Kitus olgo Iesusfele!

11 10?. Kolmekunninga päwal. Wisil: Koik tulge minno jure nüüd. Need targad kaugelt tullewad, Sind' Jesus taggauouawad, Ja sind ka Pea leidwad, Täht Paistis neile selgeste, Ja juhhatas neid õiete Petlemma linna tulla. Mul polle tarwis waewaga Sind, Jesus, kaugelt otsida, Sa olled mulle liggi, Sind leian sinno sõnna sees, Se on mul selgeks tähheks ees So jure juhhatada 8. Iefusse ellust. Wisil: Nilüd.tiitko keigest süddamest. Sui meie Issand Jesuke Siin ellas ilma peäl, Siis aitis kõiki heldeste, Kes häddas ollid teal. Ja mis ta ial teinud on, Ka tulleb meie heaks, Sest et kõik heldus, rõõm ja õn, Meil tulleb temma käest.

12 11 Ta käis maiast maiasse Siin waese orja näol, Ja juhhatas neid taewa teel', Kes önnistusse nönl. Kes ial abbi ihkasid, Kel ihhu-hinge piin, Ja temma pole õhkasid, Neil' saatis abbi siin. Seal nori, wanno talluti Ta ette haigustes, Ja ta käest abbi palluti Neil' nende hädda sees..ta teggi kohhe terweks neid Kes agga uskusid Ja ütles: 3Ninge rahhus muid, Kül naad siis rõõmsaks said. Kes kurjast waimust waewatud Neid peästis lahti ta, Ja mitmed sured pattused Said andeksandmist ka. Ka surnuid üllesärratas Ta omma sõnnaga: Ni Naini noortmeest, Iairi last, Ja Laatsarust weel ka. Ni teeb se Issand praego weel, Ja aitab armuga, Kes ial lodab temma peäl', Ei jä se abbita.

13 12 9. Jesus Ketsemane aedas. Wisil: Mo eest tundis Jesus hinge hädda. Lass' mind waimus tulla Ketsemane, Köigearmsam Iefnke! Lass mind kuulda siuuo palwe heale> Kui sa woitled raskeste. Oh sa armastusses pöllew südda! Sinna kannad miiuw hinge hädda, Palwes ette Ы\аІе, Walmistad end surmale, Oh mo südda! sulla sedda uähhes, Waat^, seal wcrre higgi sees On mo Lunnataja palwet tehhes, Silmili ja pörmns maas. Oh suur Iummal! sinno pnhha wihha Röhhub minno patto alla mahha Sedda pühha wahhemecst, Kes mind peastab patto süüst. Minno südda hakkab hallest nutma, Pölwili ma langen siin, Leinan omnrn hirmust patto hädda Minna pi3din kandma ni Teotust ja pina, pörgo wallo. Mis sa mo eest kandsid, minno ello. Kitus olgo Jesus sul, Et sa tullid appi mul. x. p.

14 Iesust wõetakse kinni. Wisil: Oh Jesus! sinno wallo. Nüüd wäehulk seäl tõttab Ші hirmsas knrjusses, Ja Iesust kinni wõttab, Seäl naerdes pilgates. Nüüd wahhcmees lääb kohto Adama laste eest, Toob patto waewqs õhto, Ja ello surma seest. 11. Jesus wallo-tee peäl. (Sure 3koef егше lõunat.) Wisi<: Sa meie lotus Jesuke. Mo hing, oh minne waikseste, So armsa Peio järrele, Ja panne tähhel' holega Kuis sinno patto kannab ta. Ta langeb mahha raske risti al, Ja werri kastab waewa jälgi tal: Oh armas hingepcigmees nüüd Sa kannad minno patto süüd Oh aita, et ma wõiksin ka, So järrel uskus kondida, Ja sedda risti kanda römoga Mis mulle peale panneb armuga.

15 Kristusse tannatmnissest ülleüldse. Minno peigmees Hinge wallo :,: : Rööwli kombel :, Hirmust wallet :, Kurjast kattest :,: Sedda pühha :,: Okkaskroni :,: :,: Wõitja Pead :,: Werri jookseb :,: Temma silmi :,: Minno Jesus :,: Nüüd ta lähhäb Werre tilgad :,: Kunni Jõuab :,: Ommal wisil. :,: :,: Lähhäb mo eest kannatama. : Tunneb Ketsemane aedas. :,: Tedda kohto ette wiaks. : :,: Temma peäle tõstetakse :,: Temma ihho tcotakse. :,: Lüakse seal keppidega. Temma pühha pähhä pannaks'. :,: Sega hirmsast kistaks lõhki. :,: Mahha möda temma silmi. :,: Hirmsaste seäl süllitakse. :,: Ilmasüta Tallekenne. :,: :,: Risti kandes wallo-tele. :,: Käiwad temma pühhad jäljed,: Kolgatale, surma mäele. Kattest, jalgest :,: :,: Tedda risti külge- liiaks'. Põrgo wallo :,: :.: Tunneb temma risti külges. Merri wõtab :,:.,: Temma pühha kiilje hawast. Inmnial nuhtleb :,: :,: Rängast omma ainust Poega. Sedda teggid :,: :,: Meie hirmsad patto wõllad. Issand annab :,: :,: Omma Waimo Issa katte. Päike taewas :,: :,: Leinab ellowürsti surma. Ingli hulgad :,: :,: Waatwad sedda halledusses. Mailm Wata :,: :,: Siin on Loja armo teggo. Minno südda :,: :,: Sullad waimus sedda nähhes. : :,: Temma risti alla mahha. Heidan waikselt : Minno peigmees Nüüd ta wõitnud :,: :,: Kantaks' nüüd Josepi hauda. :,: :,: Patto, surma, põrgo wõimust.

16 15 Astub wasto :,: :,: Pörgawürstil werre ehtes. Ello-walgus :,: :,: Paistab pörgohauda selgest. Lunnastaja :,: :,: Peästab hinged surma wangist. Kutsub kõiki :/, Omma armo rüppe sisse. Halleluja :,: :,: Lauldaks sulle Tallckenne. Sinno Sion :,: :,: On nüüd rõmus iggaweste. Nüüd, oh Jesus! :,: :,: Olled minno hinge söbber. G ma karda :,: :,: Kül ma surres taewa tullen. 13. Iefust lüakse, risti. (Surel redel lõuna aial.) Wisil: Mo eest tundis Jesus hinge hädda. Jbrnit, oh rutta, rutta Kolgatale,. Tungi liggi ni kui wõid' Wata, Peigmeest lüaks' risti külge Sinno patto pärrast nüüd. Tulle wata, temma, kattest jalgest Werre tilgad langewad mahha järgest Nüüd on õige armo tund. Jätta mahha patto und. Pruut, oh nutta omma rasket patto, Panne waimus tähhele: Sinna saatsid omma Peigme'l wallo, So eest läks ta kohtusse. Kõwwa südda, eks sa pehmeks lähhä, Kas se on weel sinno melest wähhe Et so Peigmees risti peäl Surreb sures wallus seal?!

17 16 Heida temma risti alla mahha, Pallo armo temma käest; Ei so Peigmees so käest muud ei tahha, Anna süddaud temmal' tõest. Tunne pruut, oh tunne Peio armo: Surmani ta armastas sind pörmo! Hoia, et ei wõtta sa Ennam tedda kurwasta. 14. Iefusfe kannataminne ja surm risti külges. Wisil: Helde Jesuke. Oh Jummala Tal! Minno Patto al Kannatad sa hirmsat wallo, Mo eest annad omma ello! Teotud, risti peäl Surred sinna seal. Oh Jummala Tal! Sinno risti al Iggatfen ma palwes olla, Lass so surm muw elluks tulla! Mo eest surred sa, So laps ollen ma. Sinno surm ja Piiu On mul elluks siin, Ja kui wimaks ilmast lahkun, Siis sind tõeste nähha ihkan,

18 17 Sind J\o aus ja wäes, Seal wöit on so käes. Fr. P. 15. Iefusfe haua jures: (8иге rede öfjtuf.) Wifil: Nüüd on se pääw jo lõppenud. Mo ristis surnud Iesukest Jo kantakf hauda nüüd, Nüüd on ta wöimust sauud toest, Ja makstud pattu süüd. Oh hiuga hinge peioke So raskest wallotööst; Kül tõused hauast peage, Mo kallis ellowürst. Sa õlled omma surmaga Mo surma surretand, Ja et sa haudas maggand ka, Mul asset walmistand, Kus rahhulist wöin Puhhata Kui waikfe kambri sees; ' Künni mind wöttad ärrata, Siis römo leian ees.

19 l6. Iesusse Kristusse üllestöusmissest. (СіООашоШС.) Wisil: Sedda tallist armo sõnna. Snrmawöitja on rniüb tõusnud Hauast jälle ellawalt, Ja meid ärralunnastanud, Surma, Põrgo wihha alt. Nüüd kõik teotus ja häbbi Piitsad, köied, okkaskroon, Wallutee, kust käis ta läbbi Risti surm ka möda on. Nüüd ta seisab haua ärel Omma wõido lippuga; Haua hoidjad kohkund melel Mahha langend hirmoga. Ingli heäl nüüd rõõmsast hüab: Ta on tõusnud üllesse! Koik, mis ellab, rõõmsast hõiskab Lauldes furmawöitjale. Nüüd ta läinud ülles taewa Issa parral' käele; Pärrast selle ello waewa Wiib meid omma järrele. Sest nüüd, armsad risti wennad, Laulgem kitust rõõmsaste: Halleluja! Jesus ellab Kes meid peästnud heldeste.

20 19 l7. Issand, sa tead, et ma sind ar- Mastan!" Joann. 21, Ommal wisil. Sind, oh Issand, sind, oh Issand Armastan ma süddamest. Oh, et sulle truiks jääksin, Patto armnst lahti lööksin Ja et wõiksin aegsast tõtta Ilma rõmo mahha jätta. Sind oh Issand, Sind oh Issand Armastan ma süddamest. Sind, oh Issand, sind, oh Issand Armastan ma süddamest! Minno melcd ja mo mõtted Ja mo hinge ohkamissed, Koik mis ligub miuno sees On so armastusse wäes. Sind, oh Issand, Sind, oh Issand Armastan ma süddamest. Sind, oh Issand, Sind, oh Issand Armastan ma süddaniest! Kui mo ello Ma peäl lõppeb Ja mo südda wallus lõhkeb Kui ka Ma ja taewas lähhäb Hukka; Jesus mulle jääb. Sind, oh Issand, Sind, oh Issand, Armastan ma süddamest.

21 20 Sind, oh Issand, Sind, oh Issand Armastan ma süddamest! Kui kõik rist mo peale tulleks, Ja mo hing kui tulles põlleks, Jummal minnust lahkund näitaks, Siiski rõõmsaste ma laulaks: Sind, oh Issand, sind, oh Issaild Armastan ma süddamest. Sind, oh Issand, siud, oh Issand Armastan ma süddamest! Ja kui surm mul tulleb kätte. Ei ma sedda karda mitte: Rõõmsaste ma hinge heidan, Ja weel surres rõõmsast laulau: Sind, oh Issand, sind, oh Issand, Armastan ma süddamest. Sind, oh Issand, siud, oh Issand Armastan ma süddamest! Kui ka külma hauda hcidau, Siiski ma so armo kidan. Ei ma karda kohto hirmo, Sa mull' auuad taewa rõmo. Sind, oh Issand, sind, oh Issaud, Armastan ma iggawest. 18. Troost mailma waewas. Wisil: Oh armsad hinged armo taimed. &iü on siin ffla peäl raske ello. Piin, waew ja selge wllletsus,

22 31 Kül waene südda tunneb wallo. Tal polle muud kui kurwastus. Et olle rõmo ööd ei päwad: Jo silmad nuttes kuiwaks jäwad. Oh südda! miks ni wägga leinad Ja ilmaaego kurwastud? Miks hädda fees ni Paljo kaebad Ja omma totust kautab? Kül pea löppep kõik so hädda, Kui haudas hingab sinno kehha. So hinge inglid wõtwad kanda Siis Paradisi römusse, Seal wõttad ^ojal' kitust auda Kes teinud kõik ui targaste. Ei waema seal siud uälg ei janno: Nüüd anna Issandale tänno! 19. Dhkaminne peästmisse järrele... Ommal wisil. Oh, et mull' siin pimmednsses Wõiks weel paista ello walgus! Ma ellan kurja ilma sees, Ja ohkan raskest silma wees: Millal peafen sest Ruske pina käest?!.' ' Oh, kuis minno südda leinab! Oh kuis minno pat mind waewab! Oh, kes peästab mind?!!!

23 22 Siin ma fömtrn patto orgus, Pimmedusses surma warjus, MUID ilm, pat, fadau kiusawad Ja hukka sata püawad Surm mind tulleb ka Pea kutsuma! Oh Issaud Jesus! sinuo peäl' Ma pauueu üksucs totust teal, Aita siuna mind! 20. Ärra karda, usso agga! Mark. 5, 36. Wisil: Nüüd on se pääw jo lõppenud. Oh armas ristiinnimeue, Kes ellad ilma sees, Miks kurwastab ni liaste, Et silmad tihti wees? Ehk on so ello raske kül Siin õela ilma peäl,.siis tea: so Issand ellab weel Nüüd kõrges taewas seal. Sind nääb temma armo silm Ta kõrwad kuulwad sind! Kui kiusab kurrat ja mailm, Siis ütleb: hüa mind!" So armas Issand ollen ma, Sest ärra karda sa!

24 23 So heaks mailma sünd'sin ma Ja surrin ristis ka." Et wöiksin köiki lunnasta, Ja häddast pcastada; Sest wötta julgust, loda fa, Ja ärra kurwasta.^ Ehk Jesus nüüd kül taewas feal, Ta on ka ilmas weel, Kui taewa läks ta Öllimäel, Siis ütles ommakstel': Ma ollcu teie jures weel Mailma otsani!" Sest põlle karta ello-teel Meil enuam middagi. Sind kaitsewad ta inglid ka, Kui ellad usso sees, Kus ial ligud, lähhäd sa, Ka ösel hingades. Sest armas ristiinninlc, Mikspärrast õlled kurb? Sa põlle Ma peal üksiue, So Jesus abbiks sul. 21. Ärra nutta mitte. щ 7, із. Wisil: Sa meie lotus Iefuke. Oh Jesus, Önnisteggia! Kül Pühhast kirjast kuulnud ma,

25 Kui wägga Mde olled sa, Et ci wõi ülles räkida. Mo südda saab siis hellast ligutud, Kui saab so armust mulle rägitud. Kui ükskord Ma Peäl ellasid, Siis köikil' armo pakkusid, Sa hallastasid kõiki peäl' Kes so käest abbi nõudsid teal; Koik wiggased ja haiged terwist said, Ja pimmedas ueed uäggid seddamaid. Kes kurjjcst waimust wacwati, So söuua läbbi peastcti, Ka suruud tõusid ellama So sõnna peäle korraga. Kui kuulsid sinno heldet armast healt, Siis lahkus surma unui ueude peält. Kui Iairi tüttar olli surnud; Ja sinna senna ollid tuln'd, Siis näggid rahwast nutwad sa Ja ütlid helde healega: Ta maggab jo, mikspärrast nuttate?" Ja hüüdsid tedda surmast ellusse. 'So halle südda kihwatas, Kui kegi uuttis, kurwastas, Ka Naini lessea ütlid sa: Oh ärra mitte nutta sa!" Ja teggid temma pöia ellawaks/ Et kurwa leske jälle rõmustaks.

26 Kui Laatsarus jo haua fees, Ja surno hais tast wälja käis, Ta öed uutsid löpuiatta, Ja Iudarahwas nutsid, ka; Siis nutsid Jesus, isse nendega Ja hüüdsid armsa wenna ellama. Ja kui sa üllestõusnud said, Kui kõige ilmal' onne töid, Ei teadnud Ша іа weel sest, Ja uuttis kurwal melel just, Siis ütlid, Jesus tal': Mis nuttab sa?" v3ci hüüdsid tedda nimmelt: Maria!" Sul on ka praego halle meel, Kui uääd so lapsi häddas weel, Kes siin mailmas õhkuwad. Ja mitmes waewas wõitlewad, Sa ruttad' neile appi heldeste, Ja ütled: Lapsed, mis te' nnttate?!" Ma ollen Önnisteggia, Kes teie eest werd walland ka, Sest ärge nutke kaebage. Ja asjata end waewage. Nüüd lootke agga kindlast minno peäl, Siis säte rõmo leidma siin ja seal. 22. Inglid. Wisil: Nüüd kiitko kõigest süddamest. Rül wannal aial mitmega" On inglid räkind, käind,

27 26 Ja mõnnikord on kurjad ka Neilt nuhtlust tunda saand. Kül ussoissa Abraam Neid saggedast on näind, Ja ükskord on naad pealegi Weel temma jures söönd. Ka Jakob, wagga ussomees, On nende seltsis oln'd, Ja on ka uskus pälludes Issaudat ärrawöitu'd. Kui ilmus ingel Kaabriel, Ja templis seisis ta, Siis ütles ta Sakarial: Oh ärra karda sa!", Ni ütles ta ka Marial', Kui tedda terretas. Ja karjatsid seal wälja peäl Ka ingel rõmustas. Ja ingli hulgad laulsid siis, Kui Jesus süudinud, Kül armsaste se laulowiis On mahha kõllanud. Ehk meie silm neid polle näind, Naad siiski liggi tõest, Et näggematta head meil' teind Ja kaitsend kurja eest.

28 27 Sest ni kui Issand helde on, 3ti on ta inglid ka, Neil on sest selge räöm ja õn Siin waggaid rõmusta. Kui pühhad inglid üllewelt Шгхі appi tullewad. Siis sadan ja ta ingli selts Meist emal' tahhawad. 23. Ristimisst laul. Wisil: Nüüd hingwad innimessed. Oh helde Jummal kule Siin meie palwe heale Mis so pool' tõstame: Siin on üks lapfokennc, Mis sinno ette tome, Oh anna armo temmale. Sa olled tõotanud: Sell' autaksc, kes pallub, Kes otsib, leiab ka, Kes wõttab kopputada Siin armo ukse tagga. Sell' peab lahti tehtama., Sa hüüdsid heldest issi: Oh laske lapsokessi Mo jure tulla nüüd! Ni teed sa, Issand weelgi,

29 28 Et wastowöttad kõiki Kes sinno jure tullewad. Sest on meil kindel lotus, Et sul, oh armas Jesus. Ka se laps armas on; Sa õlled temma parrast Ka omma werre walland, Et temmal' ka saaks taewa rööm. 21 Laulatamisfe aial. Siin tullcb, Isfaud, siuno ettc Üks rahwa paar, ueid kihla sa; Neil pühhitse meelt, süddayd mõtted So kalli taewa armuga! Neid armust isse ühhenda, Ja nende tõotust kinnita. Oh Issand! ollc sinna isse Neil teeks ja toeks ilma sees Et jääksid sinno armo sisse Siin kindlaks oige usso sees. Riid, tülli, taplus, uukker meel, Neist jägo kaugel^ elloteel. Oh et naad siin mailma ellus Eestmärgiks ollefs teistele Kes õige tee pealt rummalusses On ärra lahkund körwale, Et need sest parist woiksidka Weel õiget ello õppida.

30 29 Oh Issand! ші neid ello tele, Ja kinnita neid wäggewast, Et nemmad hoiaksid so pole, Kül warra, hilja ussinast, Siis on neil rööm toest ellades, Ja rööm siit ükskord lahkudes. Wisil: 25. Ma ruttan Moni. Wisil: Mo ello Krisws isse. Ma ollen ärra wässind Siin kõrbes kõndides, Mo hing on hopis tüddind Siin raskest wõideldes. Mailm ja sadan möllab, Ja pat mind waewab ka. Mind kurri südda kiusab Ja püab eksita. Sest minno meel ja südda Siit ruttab Sioni, Seal polle ennam hädda Ei waewa ühtigi. 26. Panne aega tähhele! Tunnid kello 1 kunni 13. Näitaks fe ka wahhest nenda, eht: Ommal wisil. Hrmsad sobrad, wõtke kuulda: Kel on üks jo lönud ärra;

31 30 üts on tarwis nõuda nüüd Et saaks kätte taewa hüüd. Armsad sõbrad, wõtke kuulda: Kel on kaks jo lönud ärra; Kaks teed ou oh hing sul ees Taewa, ellik põrgusse. Armsad sõbrad, wõtke kuulda: Kel ou kolm jo lönud ärra: Kolm on taewas, siiski üks, Issa, Poeg, Waim; se jääb tõeks. Armsad sõbrad, wõtke kuulda: Kel on nelli lönud ärra; Nelja suggu pöllo peäl Mlw-'taks'' ello semet teal. Armsad sõbrad, wõtke kuulda: Kel on wiis jo lönud ärra; Wiis, kes targad, taewa said, Teist wiis ukse tahha jäid. Armsad sõbrad, wõtke kuulda: Kel on kuus jo lönud ärra; Kue päwaga on loond Jummal kõik, -ja ette toond. Armsad sõbrad, wõtke kuulda: Kel on seitse lönud ärra; Seitse sõnna risti peäl. Rakis Lunnastaja heäl.

32 Armsad sobrad, wõtke kuulda: Kel on kahheksa löönd ärra; Kahheksa suur Jummal toest Peästis upputussc weest. Armsad sõbrad, wõtke kuulda: Kel ou ühheksa lööud ärra; Ühheksa ei tännanud Iesust, kes ueid aitauud. Armsad sõbrad, wõtke kuulda: Kel on kümme lönud ärra; Kümme käsko Jummalalt On meil' antud üllewelt. Armsad sõbrad, wõtke knulda: Kel on üksteist' lönud ärra; Üksteist' jüngrid Iesul' jäid. Siis, kui Judas tedda müünd. Armsad sõbrad, wõtke knulda: Kel on kaksteist' lönud ärra; Kaksteist', kirri nimmetab Pühha linna wärrawad. 27. Hüüdja heäl kõrbes. Wisil: yh wõitlejad, et käige peäle. Oh julgrd pattused, et kuulge, Kes Jesu' armo põlgate, Ja patto teed siin ühte järge

33 32 Pääw päwalt järgest kõnnite: Haud on teid Pea otamas Ja Põrgo ärra nelamas. Kes on teil' sedda wõtnud näita Et säte ärrapeaseda? Kes wõib teid surma tunnil aita, Kui jäte Pattustpöörmatta? Sest jätke mahha kõrge meel, Ja kandke usso wilja weel. "Sest Wata, kirwes on jo seismas, Siin kõige pude juurde peäl, Kes head wilja uüüd ei kauua, Siin ilmas armo aial teal, Se raiutakse uoppeste, Ja wissatakse tullesse. 28. Issa meie. Wisil: Mis kitust wõime Issand sulle anda. Mei' Issa, kes sa olled kõrges taewas, Oh kule meid, so lapsi ilma waewas! So nimmi ikka pühhitsetud sago. So riik ka meie jure ikka tulgo. Oh et so tahtmiune siin Ma peäl sünniks Kui taewas, kõik sind uskus rõõmsast teniks. Ka iggapäwast leiba meile anna, Ja armuga siin murret mei' eest kanna,

34 33 Meid ä'rra sada kiusatusse sisse, Waid kõigest kurast peasta ärra isfe. Sv parralt iggawest riik au Ja wäggi, Jah Amen, Amen, se on tõest tossi Lai wärraw ja lai tee. Paljo on neid, kes sealt sisse lähhäwad." Matt. 7, 13. Wisil: Walwage!" meid hüab Loja. Wata, hing, kus wärraw laial, Kust lähwad sisse iggal aial Kõik ilma lapsed römoga; Laia tee peal nemmad leidwad Mis lihhal' armas, sest naad nöudwad, Au, illo ja head pölwe ka. Mis lihha himmustab, Kõik laia tee peal saab Lusti, römo Ka tantsida Ja prassida Woib laia tee peal keelmatta. Sured hulgad lähwad woris Seal lauldes, uaerdas põrgo-koris, Kõik ühhes likis eddasi. Wargad, jodikud ja tapjad Ja lihhahimmo pärrisorjad Ei mõtle fttrma pealegi. 2

35 34 Sest nende pettis meel Neil annab julgust weel: Mis seal karta?, Kus teised läind Jo enne meid Ka senna lähme rõõmsast siit. Agga knle rahwa suggu: Kiil on seal toest hirmus luggu. Kui lai te löppeud, otamas: Surm kõik wihhas mahha uidab Ja Pörgohaud ueid ärra uelab. Neil polle pcasmist ollemas. Kes pattustpöörmatta Ja julge melega Iefust pöllaud Mailmas siin; Ei nende Piiu Seal iggaweste löppegi. 30. Kitsas wärraw ja kitsas tee. Minge sisse kitsast wärawast." Matt. 7, 13. Wisil: Oh Jesus Kristus tulle sa. Kui tahhad taewa õnnistust, Siis wallitfe sini kitsast ust, Kül siis sa leiad Kristust eest, Kes rõmustab siud iggawest.

36 v 35 ~ Eht ello tee kül kitsuke, Ta siiski wiib sind taewasse. Kus siia wõid sest ellopuust, Ja jua taewa ellojöcst. 31. Surmast ja üllestöuömissest. Cmmui wisil. iluis ou meil siis kui ükskord raske waewa Ja wiimse ello wöitlcmisse peäl' Siit ülles omma Issamale lähme, Kus iggaweste rahho same seal? Kui wiiwue tolm meil jalge pealt, ja higgi Ou õtsa eest jo ärra pühhitud, Ja terretades jubba same liggi, Ja uäme rõmo, mis meil' walmistud. 32. Ustlitto surria troost. Wisila Nüüd on se pääw jo lõppenud. Ma uiullu kül ino silma wees Mo wimist surma und, Ja raske surma wallo sees Ma öhkau igga tuud. Kui lõhkeb hirmsa walloga Mo südda miuuo sees, Ja raskest wöitlen hirnwga Wiimse waenlase kaes.

37 36 Siis nää'h jo minno waimo silm Se Pühha rahho-maa; Ma ohkan wiimseks: jä mailm, Nüüd sinnust lahkun ma! Siis kõik need wangi ahhetab On murtud koggune; Mo hing saab waewast peästetud Ihho saab põrmusse. Need armsad inglid kannawad Mo waese hingekest, Ja Iesn' sülle annawad, Kui leitud tallekest. Siis nutminne ja kurwastus Ou"löppend koggunist, Sest taewa rööm ja önuistus Jääb mulle iggawest. Fr. p. 33. Iummalakartmatta innimesse surm. Wisil: Matt. 25, 41. Ma tännan sind, et olled mind. Oh mõtle järrel pattune, Mis saab snst wimaks sama? Sa patto teed käid julgeste, Surm saab sind pea neelma.

38 37 Mis saab so südda ütlema Kui kesket patto ello Surm saab so ette astuma? Eks se ei te sull' hirmo? Kes uskus ilmas elland siin, Need surmas ello sawad. Neid agga otab Põrgo piin, Kes patto armastawad. Kül lihha lust ja patto te On nüüd sull' wägga armas; Se tääb sull' jälgiks wimate, Kui Põrgo wärraw paistab. SUrm astub ette äkkiste, Ja sadan.öiskab rõmus: Nüüd tulle patto sullane, So paik mo jures põrgus! Mailma jätta mahha uüüd So rikkust, au ja warra, Ja kõik need kallid ilma-hüüd, Mis äiasid seal tagga. Nüüd otsas on so patto rõõm, Nüüd tulle palka sama; Sa teen'sid Ma peäl kurratid Nüüd pead ta jure jäma. Sest armas ristiinnime Oh Pöra tänna pattust! Kui kätte jõudnud surma ö, Siis polle eunam totust.

39 34. Ustlitto ristiinnimesse surm. Önsad ou nccb surnud, kes Isfandes fur^ rewad." Ilm. 15, 13. Wisil: Ma tnllen taewast üllewelt. Ma mõtlen rõõmsal mclel teal, Mo wiimse ello otsa peal': Mind minno Iesns armuga Saab surma tunnil aitama. Kui wahhest siin mailma peal Mind monni hädda waewas teal, Siis hüüdsin appi Iesukest, Ta peastis mind siis pea sest. Waat nenda surres tunnistab, Kes Iesust tõest armastab. Ja Jesus ütleb lemmale: Nüüd tulle, sa tru sullane!" So ello waew ou läppend nüüd, Kus Pallusid ja teggid tööd: So lapsi, perrct ja muid ka Sa wötsid taewa juhhata. So ihho hauda kantakse, Hing lähhäb taewa römusse Ja wiimsel päwal auuga So ihho hauast tõuseb ka.,sest wötko marko iggamees: Kel õige ust on süddames

40 39 Se üksnes on Jummala laps, Ei karda surma wihha teps. 35. Trööstimisfe laul ühhe ufklikko abbikasa ja issa ehk emma haua jures. Wisil: Mo eest tundis Jesus hinge hädda. lõpnud on kõik nut ja silma wessi, Mis ma külw'sin ökkades! Nüüd ma näal: mo Lnnnastaja kassi Paistwad naelde hawades. Jah, need hawad, mis ta ristis sanud, On mo hinge põrgust lunnastanud. Nüüd ou mul suur õnnistus, Rahho, rööm ja pühhadus. Oh sa kallis maggus rõmo Pühha Jummala aujärje ees! Koik on'pitkas walgis ridis nähha, Kõigil palmi oksad käes. Kerubimid hüüdwad: Pühha, pühha! Inglid laulwad: Amen Halleluja! Kitust, tänno, auustust Jummalale' iggawest! Minno haua jures ärdast nutwad Abbitaas mo lastega. Lunnastäja aita, et naad wõtwad, Palwes kindlast wõidelda. Pühhi ärra nende silma wessi,

41 40 Kandko neid so pühha armo kassi Sinno taewa römusse, Abraami süllesse. Oh rööm! kui mo abbitaast ja lapsed Minno järrel' tullewad. Ja aujärje ette wöidokronid Kummardades paunewad. Oh! siis öiskawad kõik ingli kõrid, Et on peästetud uced waesed hinged Kes on kannud willetsust, Risti, hädda, -ahhastust. Fr. Pärn. 36. ühhe armsa waese-lapse matmisfe päwa hommikul lauldud. Teisel ЛеАГірВДі Liiwal I ч Wisil: Mo ello Kristus isse. Oh kallis Jesus kule 3iüüd meie palwe healt, Ja armust appi tulle So armo järje pealt. Üks waene lapsokenne On meie silma ees Kui närtsind lillekenne Siin surno lirsto fees. - So pole, Issand Jesus, Käed nuttes tõstame:

42 41 Oh toötta ilma onust Ta hinge taewasse. Seal taewa paradisis Tal' anna rõmo sa; Et kõige ingli' seltsis Wõiks laulda löpmatta. Ei sia kurja ilma Ta wlle taggasi; Ta läinud taewa liftita, Iefusse süllcsse. Ei ennam nut ja kurbdus Sa tedda waewata, Ei waesus, hädda, haigus Ei pat sa eksita. Oh kallis Jesus! aita Meid nenda ellada Et taewas terretuda Saaks tedda römoga! II. Selsammal wisil. Oh helde Jesus! aita So nõdra tallekest! Ja taewariki wõtta Ta waese hingekest. Oh auna omma rahho Tal' wäikse haua sees,

43 . _ 42 -г- Et temma nõdder ihho Seäl Hinaaks sinno sees. Kui ükskord, Issand, tedda Sa wõttad ärrata, Siis mödas on kõik hädda Saab -anus tousema. Oh jä nüüd jummalaga Sa Jesu talleke! Meid aitko Issaud tulla, Pea sinno järrele. 37. Ühhe lapse Ijaua kirri. Wisil: Römoga mo südda hüppab. Issa, kui sult emma küssib: Kus nüüd meie lapsoke?! Kui ta miuuo pärrast leiuab,. Ütle: ta läks taewasse! Emma, kui mind issa nuttab. Siis ta silmi kuiwata; Istuta, kui päike paistab, Lilled hauda warjama. 38. Surnoaia laul. Wisil: Sedda kallist armo sõnna. Ehk: Ommal wisil. Siin nüüd hing'wad surina unnes. Waikselt muldse wodi sees.

44 43 Köit, kes ilmas ollid murres Mitmes ristis, silmamees. Kõik ueedsammad surno kchhad, Mis nüiid muldas maggawad, Ollid enne norcd, wahwad Nüüd on pörmnks sanud naad. Sumo muldne ihho-maia Saab ka nende sarnatseks; Inmmal teab oige aia Iggaühhe kutsmisseks. Kõik, kes ilmas häddas, waewas, Kurwastusses cllasid, Nutsid siin, nüüd laulwad taewas, Kõigest koormast Pcastetud. Meie aastad, meie päwad Silmapilkmcl lõppemad; Põlle neid kes seie.jäwad, Kõik siit ärra lähhäwad. Ärge nõudke au ja rikkust, Se ei maksa middagi; Muld siin mattab ilma kõrkust, Mis on koormaks hingele. Agga, kes siin Iesust nõuab, Se saab hinge õnnistust; Kes-end temma ommaks annab, Maitseb taewlf römustust.

45 44 Puhkagem siis ommast waewast, Lahkund sõbrad waikseste, Kristus tulleb pea taewast, Ärratab teid üllesse. 39. Taewa rõmust. Ehk: Siin usso fees, seäl näggemis es., Wisil: Se aeg on tõest ukse ees. Oh inttime; sul hing ou sees, Sa pead Iesust nõudma; Süld kuts'taks' igga päwa sees Ta armo pole jõudma. Sest parranda nüüd omma lmelt-, Ja wõtta kuulda temma meelt. Et wõiksid önsaks sada. Weel sinno armas Jesuke Sind tahhab wasto wõtta, Ta otab weel so järrele, Sepärrast kärmest tõtta. Ta sullased weel hüawad, -Ja kõiki lahkest kutsuwad: Koik on jo walmis, tulge!" Oh, ärgo ükski aega nüüd Siin patto tehhes wiitko Waid ruttago, et kõik ta süüd Weel saaksid andeks«ntud.

46 45 Kes armo otsib Issandalt, Se peaseb kohto wihha alt, Ja pärrib taewa rõmo. Õigusse kube same seal 4 Siis iggaweste kandma, - Kui olleme siin ilma peäl Nüiid Iefust wõtnud nõuda. Siis wõido kronid meie peas, Seal pühha ingli, hulga seas Koik Tallel' kitust tome. Seal wanno essiwannemid, Adamal ja ka (šttmt; ' Ni Metusalat, Enokit Siis silmad nähha sawad. Ka Noa, usklik wagga mees. Kes ellusse jäi laewa sees, On nüüd seal rõmo rikis. Ka ussoisfa Abraamit Seal same.ükskord nähha, Ja Isaakit ja Jakobit, Kes uskus läind siit ärra. Nüüd on naad sures walgusses, Jehowa Pühha palle ees, > Ja temmale an andwad. Seal näme pühha Mosest ka Se Israeli saatjad, Ja Aronit, ta wenda ka, Suurt Israeli preestrid.

47 46 Nüüd on imab pühha rahwaga Seal Issa rifts römoga Mis ülles räkimatta. Seal kõik necb Pühhad prohwetid Siis meie nähha same, Kes enne Iesnft cllaftb, Ja tõstsid waljust heale, Ja kulutasid seigeötc, Et Kristus ükskord heldcstc Kõik piddi pattust Peastma. Seal on ka ueed kolm wagga meest, Kes tulleahjus laulsid, Ja terwelt pcasid tulle seest, ßt Issaud ueid seal hoidis. Seal ou ka pühha Tauicl, Kes heideti tõukoeradel'; Ka tedda Iummal pcastis. Need seitse wenda uäme seal 3>a ucudc arm n st emma, Kes usko hoidsid kiudlast teal, Ei kartuud hirmsat surma. Ehk kül ueid hirmsast piuati, Ja kollcdaste surmati, Nüüd ou uaad tacwa rahhus. Seal uäme kõik need usklikkud, >Kes enne Iesust elland, Kes tedda uskus otauud, Ja lotes ilmast läiuud,

48 Ja Tawet, Issa armas mees, Seal laulab rõõmsast nende seas; Oh sedda. pühha rõmo! Seal näme ka need karjatsed, * Kes Iesust waatma läinud, Kui olli sündind Pctlemmaö, Mis ingel neile öölnud. Naad kuulsid iugli laulo healt, Mis rõmustas tõest ueudc meelt, Nüüd kuulwad taewas sedda. Seal on ka need kolm kunningat, Kes hommiko maalt tullid, Töid kulda, шіпір, nürri sealt, Ja wägga rõõmsad püib. Naad kummardasid Iesust seal, Petlemma lantas heinde peäl; Nüüd tnndwad rõmo taewas. Seal näme siis ka Mariat, Iesusfe armast emma; Nisammuti ka Iosepit, 'Iesnsse wõerast issa. Siin ellasid naad waesusses Nüüd on naad rikkad taewa sees, Neil' Jesus isse warraks. Seal on need weiksed lapsed ka, Mis norelt jo said sanna: Herodes hirmsa wihhaga Neid laskis ärra tappa,

49 48 Et tahtis Iesust nendega Siis surma sata korraga, Nüüd on naad Jesu sülles. Seal on ka wagga Simeon, Kes Iesust sülle wõttis, Kes "olli temma rööm ja õn, Ja Jummalat siis kitis; Ta hüdis sure römoga: Nüüd lassed Issand rahhoga So sullast ilmast minna!" Seal ristia Joannes ka, Kes kõrbes jutlust teggi. Ja walmistas teed Issandal', Tal olli Waimo wäggi: Ta nomis julgid pattusid, Ja ristis ucid, kes uskusid. Tal kibbe surm töi rõmo. Seal näme Jesu jüngrid ka, Mis ta siin wallitsenud, Kaksteistkümmend Apostlit ka, Kes temmast tunnistanud, * Need on seal, sure auu sees, Ja hiilgawad kronid nende peas, ' Ta auujärje liggi. Seal ou need waggad naesed ka. Kes Kalilea maalt tullid, Kui Jesu järrel käisid naad (Et tedda armastasid,)

50 Kill kohwriast Kolgatal', Ja fciftb temma risti al; Nüüd ішпшь rõmo tundwad. Ka sedda rööwlit näme seal Kes Issandaga seltsis Sai risti külge lödnd teal, Ja andeksandmist leidis, Km Jesus ütles temmale: Sa pead tänna tõeste Weel Paradisi sama." Ka Iosepit siis näme seal, Ja ka weel Nikodemust, Kes wõtsid Icsust risti peält, Kui olli hinge heituud, Siis nwitsid kalli salwiga, Ja mähk'sid kalli ridega, Ja kaudsid tedda hauda. (Sealt kolmandamal päwal ta On jälle üllestõusnud. Ja omma wie hawaga Eud ellawalt siis uäituud Ja wiimselt sure auuga Ou ülles taewa läiuud ta, Kust tulleb kohhut mõistma.) Seal Tehwanust siis uäme ka, Kes kiwwidcst sai surma, Kui taewast lahti uäggi ta, Ja Iesust sure auuga. 2*

51 50 Siis waenlaste eest pällus ta Ja andis õnsa rahhuga Siis hinge Icsnssele. Seal näme pühha Paulust ka, Kes äkkitselt sai pöördud, Ja pärrast sure wäega On Iesust tunnistanud; Ta paljo kannatanud wist, Kül Iuda rahwast, paggauist. Nüüd on ta peäsnud waewast. Seal tuhhat korda tnhhandid, Neid kallid märtrid näme. Kes Jesu' pärrast surma said, Siiu ilmas mitmel wisil: Kül tullega ueid pölleti, Ja metsalistel' heideti Ja risti külge lodi. Kül teotust ja põlgamist Siin ilmas mitto kauuud, Ei hirmsat surma piuamist Naad polle mikski pannud. Sest et naad teadsid selgeste, Et ihho waew on ürrike, Ja läksid rõõmsast surma. Nüüd ou naad taewas Talle ees, Ja walged rided kandwad, Mis pestnd Talle wer«sees, Ja rõõmsast kitust andwad;

52 Nüüd woido-palmid nende käes, Ja ellokronid nende peas. Koik waew nüüd nnnustatnd. Kakskiinimend nelli wannemat, Mis Ioamles sai nähha, Aujärgede peäl istuwad, Ja wõtwad kununardada, Seul Issandat siis löpmatta, Kns Pühhad ingli hulgaga Koik ühtejärge laulwad. Seal näme suri pattusid, Kes siin on raskest' laugeud, Kes agga pattust pörasid, Need on nüüd önsaks sanud. Ja kiitwad omma Icsnst seal,. Ja waatwad rõõmsast temma peäl', Ta hawadel' suud andwad. Seal näme kõik ueid lapsuksid, Kes norelt koio läinud. Kes patto läbbi eksitud, Weel põlnud ilmast sanud, Need on seal wägga rõõmsad nüüd, Ja makswad kallid taewa hiiud, Mis Iesns neile jaggab. Seal same omma wannetnid, Ja lapsi jälle leidma, Ka armsaid sõbro, tuttawaid,. Seal same ärratuudma.

53 Mees ftmb seal uähha onuna naeft f Ja naene tundina ounna meest, Kiil toötb se room snur olla! Ilmarwamatta paljo seal On nähha önsaid römus Kes Icsn' ümber sciswad teal Kui tuhhat ingli leri. Oh uus suurt römo tunnen ma, Kui»ende liggi astun ka Kes nssnst õigeks sannd. Seal on se wäggew ellowürft, Kes sadauat on woitnnd, Mei' armas Issand Jesus Krist Kes ristis hiuge heitnud, Nüüd istuli ta aujärje peal, Seal ounna Issa parral' käel, Kõik au on lemma Parralt. Ta on se iillem knnningas 3ii Ma kui taewa ülle, Se, ristikoggodusse paas, Seal antaks' kitust tale; Wiis hawa, mis siin tehti tal', Jieed hiilgawad kui päike seal Ta armo mällestuseks. Sealt kaugel uäiue teisi ta, Ses hirmsas wallopaikas; Kõik kes siiu ellaud hool'malta, Ei tahtuud pattust pöörda,

54 53 Need cm nüüd seal kus rikkas uiees On pallund sure wallo sees Üht tilka wet keelt kasta. ; Ja kõik, kes siiu mailma sees On sallalikkud olnud, Eud kiituud Pühhaks teiste ees, Ja waesid ärrapölgnud, Ei neile taewas asset sa, Waid peawad senna minnenia, Kns nende piin ei lõppe. Oh targad neitsid, tõuske nüüd, Ja wõtke onuna lambid, Ja nondke olli nüüd on aeg Et ollete siis walmis, Kni Peigmees jönab tullema, Et wõiksite siis temmaga Ta pnlma kotta sada. Oh aita, Issand, et mul se Ei lähhä ial melest, Et neg siin ilmas ürrike, Koik lõppeb ärra uoppest'; Et kõige üllem ulurre se Mul olleks, Untas attate. Et wõiksin laewa sada. >

55 Um Jerusalem. Ilm. 21, Wisil: Mis olled sinna armas Jesus teinud? Mo silmawet so jalge ette kannan Oh Issand! ja mo hinge sulle annan! Mo wangi ahhelad teed lahti sinna, Et peasen minna. Kui surma warjo orgus kõnnin minna, Siis möga ühhes seltsis tulleb sinna, Sa trööstid mind, wiid pärrast surma waewa Mo hinge taewa. v Seal saau ma uut Jerusalemma nähha, Kus ferawimid hüüdwad: Pühha, pühha! Ka ingli kõrid wastastikko laulwad, Jummalat tutwad. Se pühha linua walgus hiilgab kaunist, Ja temma ümber müür on jaspi kiwwist; Se Talle pruut ou kaunis, armas, illns, Mis nään jo waimus. Ta kaksteistkümmend wärrawat on perlid, Wärrawatte peäl kaksteistkümmend inglid, Seal kaksteist' Israeli sugguarrnd On kirjutatud. Se linna ulitsad ou puhtast kullast, Ja linna müril on kaksteistkümmend allust, Kus peäl oii Talle Apostlite nimmed, Need kaksteistkümmeud.

56 - 55 Seal puhhas linnas polle templid mitte, Koik kummardawad soal aujärje ette, Sest Issand iggawenne wäggew Jummal On tempel ja Tal. Sel linnal Polle Päikest ei kuud tarwis, Sest Jummala au on se linna walgus, Ja pagganad ta walgusses seal käiwad, Ja auu andwad. Se linna wärrawaid ei panda lukku, Sest ööd ei olle seal ei ükski tukku; Seal önsad hinged Issandale laulwad, Ja tedda kuiwad. Ei pettust, rojust, wallet seal ei olle, 9ieil öusatel seal ial kurbduft Polle: ^teed üksi ellawad seal pühha linnas, Kes ello-kirjas.

57 Выдано из Запасных фсмдов БАН

58 Hin»: 12 top. hiibb. 1