untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati tootearendajaid Esimene kihnlane riigikogus Hulkuvad koerad on inimestele hirmuks Toimetus Toimetaja Anu Saare, tel Väljaandja Kihnu Vallavalitsus Trükikoda Hansaprint Tiraazh 250 Kaua teh tud - kau ni ke ne Joan na ja Ti mur üt le sid, et vai ba juu res on kõi ge vah va mad just pi si ke sed män guas jad ning ne mad ta ha sid igal või ma lu sel muu seu mis se li pa ta, et neid vai ba le sea da. J u ba viie aas ta eest alusta tud ja va he peal top pama jää nud kihn(u)las te män gu vai ba meis ter da mine on vii maks edu kalt lõpu le jõud nud ja vaip oo tab Kih nu muu seu mis väi keseid män gi jaid. Män gu vai pa vaa da tes peab pai ka üt lus: kaua teh tud - kau ni ke ne, sest vaip on ikka tõ si selt vä ga ilus. Ja kvali teet ne. Tööd oli sel le kallal vä ga pal ju ja ta ju pi di tule ma ilus, üt les muu seu mi ju ha ta ja Maie Aav. Meis ter da mi se te gi raskeks põim teh ni ka, mis tähen dab, et ko gu töö põi mi ti raa mil kä sit si vai baks. Seeeest on vaip tu gev, et las tel oleks sel le peal hea män gida, üt les Maie. Eks teh ni ka ae ga nõud vuse pä rast aas ta jaanua ris alus ta tud vaip poo leli jäi gi suu re ma töö ära teinud Me ri ke Lii de maal polnud enam ae ga sel le kal lal pu si mi seks. Maie ot sis tu lu tult uut te gijat. Mit med keel du sid et tevõt mi sest just ae ga nõud va teh ni ka pä rast, kuid lõ puks oli Kai Ma ser nõus ja ku dus 1,5 X 2,3 meet ri suu ru se vaiba lõ pu ni. Vai ba ga käib kaa sas pal ju pi si ke si män guas ju: kih nu nuk ke, loo mi, hoo neid, sõidu keid, maas ti ku tük ke, mida lap sed saa vad vai ba le sät ti da nii, na gu nei le pa rasja gu meel dib. Need pi si ke sed vah vad käsi tööe se med olid ju ba aastaid vai pa oo da nud need val mi sid viie aas ta eest märt si kuu koo li va hea jal toimu nud kä si töö päe val, kui Hil le Oja la rah va ma ja ju hata ja na oli käis töö rin gi ju hata ja. Kuiv vil ti mis teh ni kat käis siis õpe ta mas nu ku meis ter Maa ja Kal le, kes ju hen das nii lap si kui täis kas va nuid. Pal ju pe re sid käis üle jää ja lap sed ko he mär ka sid vaipa ja kü si sid, kas saab mängi da, rää kis Maie. Te ma sõnul on või ma lu si to hu tult, mi da seo ses vai ba ga eda si aren da da. Näi teks või vad suu re mad lap sed män gi da koos mängu ju hi ga või ot si da vai balt eri ne vaid Kih nu pai ku. Män gu vai ba te ge mi sel on kaa sa ai da nud: Jaa gu Me rike, Türn puu Kai, Jaa ni Maire, Kal ju El vi, Le hi se Lei da, Lo hu El la, Lää ne Vee ra, Nõlva ku Evi, Ori Vil ma, Pär di- Jaa gu An ni ka, Pär na En no, Pär na Ve ro ni ka, Hil le Ojala, Soo met sa Gal ja, Ta ni li Elve, Ur ga El ly ja Kih nu koo lilap sed. Anu Saa re

2 märts Üld ko gu päe va kor rast V al la vo li ko gu ot su se alu sel on vo li ko gu esimees Paal Põl lus te üld ko gu kok ku kut su nud 16. ap ril lil 2011 kell Kih nu rah va maj ja. Üld ko gu päe vakor ra on et te val mis ta nud val la va lit sus. Tee ma sid kommen tee ri vad ini me sed, kes on ot se selt nen de ot sus te tege mis te ga seo tud, mis kihnla si mõ ju ta vad. Tõe näo li selt võ tab üld ko gust osa ka Pärnu maa va nem And res Met s- o ja. Esi me ses päe va kor ra punktis an tak se ela ni ke le üle vaade es maa bi kor ral dus süs teemist ning pi ke ma-aja lis test ees mär ki dest seo ses vas tava süs tee mi käi vi ta mi se ga. Sel lest kõ ne le vad ter vi seame ti pea di rek to ri ase täit ja Ül lar Kal ju mäe ja Põh ja-eesti re gio naal haig la esin da ja And rus Rem mel gas. Li saks kä sit le tak se pe rearsti te maa ti kat: mil li sed on välja vaa ted pe rears ti leid miseks aas tal, mil li sed on sea du sand li kud pii rid erisus te te ge mi seks väi ke saarte pu hul. Arut le da tu leb teemal, kui pe rears ti ei ole võima lik lei da stat sio naar selt viieks päe vaks, siis mil li ne on see päe va de arv, mis elani ke va ja dus te le vas taks. Tee mat kom men tee ri vad hai ge kas sa Pär nu osa kon na di rek tor Kal jo Pol dov (pe rears ti ra has ta ja) ja Pär nu maava lit su se esin da jad (pe rears ti kon kur si kor ral da mine). KIH NU ÜLD KO GU toi mub KIH NU RAH VA MA JAS 16. ap ril lil 2011 kell 11:00 PÄE VA KORD: 1. Kih nu val la me dit sii ni süs tee mi aren gud kii re abi kor ral da mi sel ja pe rears tin du ses 2. Ühist rans por di aren da mi ne - Kih nu ja mand ri - va he li se trans por di kor ral da mi ne 2011 ja edas pi di 3. Ava me re tuu le par ki de ra ja mi sest Kih nu lä his te le 4. Kih nu lai du de loo dus kait sea la kait se-ees kir ja eel nõust 5. Ta ris tu: val la tee de ja val la sa da ma aren gud ja tu le vik 6. Kih nu val la aren gu ka va I ava lik aru te lu Pea le päe va kor da jooks vad kü si mu sed val la juh ti de le! Pa lu me või ma lu sel kü si mu sed esi ta da val la va lit sus se vä he malt kolm päe va en ne üld ko gu toi mu mist. Üld ko gu on ot sus tus või me li ne, kui sel lest võ ta vad osa vä he malt poo led väi ke saa re hää leõi gus li kud (vä he malt 15- aas ta sed) pü sie la ni kud. OO TA ME ROH KET OSA VÕT TU! Tei ses päe va kor ra punk tis an nab üle vaa te het ke seisust ja trans por di kor ral dusest aas tal ja või ma likest tu le vi kua ren gu test Pärnu maa va lit su se trans pordi nõu nik Avo Ra hu. Üks tõsi sem aru te lu tee ma on Pärnu-Mu na laid praa mi bus si sis se sead mi se va ja du se le hin nan gu and mi ne üld ko gu poolt kas prae gu ne Mu nalaiu bus si liik lus ra hul dab vaja du sed või on va ja li ke täna sest maa kond li kust lii nivõr gust eral di seis vat bus silii ni, et jalg si lii ku ja tel oleks mu gav ka su ta da päe vaseid Mu na laiu praa miae gu. Jääk las si ga parv lae va ehita mi se aren gu test an nab ülevaa te kas ma jan dus- ja kommu ni kat sioo ni mi nis tee riumi või vee tee de ame ti esinda ja. Kol man daks tut vus tab Ees ti Ener gia AS-i esin daja Ee ro Saa va ava me re tuule par ki de ra ja mi se ka va sid Kih nu ran ni ku lä he das tes se ve tes se. Ku na esi me sel kohtu mi sel 2010 kihn la si prakti li selt ei ol nud et te kan net kuu la mas, siis kut sun kõiki üles see kord ko ha le tu lema. Ees ti Ener gia teeb tõ sist eel tööd tuu le par ki de ra ja miseks ja kihn la ne peaks teadma, mis lä hiaas tad kaa sa tuua või vad. Tõe näo li selt ei ole mõist lik tee mat lä bi arutle ma ta (kui pal ju neid võiks ol la, mil li sed mõ jud ka lan duse le jne) võt ta ko he ne ga tiivset sei su koh ta, kuid va ja lik on üld ko gul võt ta vas tu vähe malt ot sus, et ju hul, kui tuu le park tu leb, peab kihnu ko gu kond sel lest olu li ses ma hus ot se selt ka su saa ma ning see on kihn las te kin del nõud mi ne. Nel jas tee ma on Kih nu laidu de loo dus kait sea la kait seees kir ja eel nõu aru te lu, kus tee maks on üm ber lai du de tä na sest laie ma siht kait sevöön di ning se da ümb rit seva pii ran gu vöön di keh tes tami seks. Mää ru se keh tes tami ne mõ ju taks olu li selt ka luri te püü gi või ma lu si. Ka lu rid on tei nud oma et te pa ne kud ning ko gu nud ka toe tu sallkir ju. Üld ko gu saab võt ta seisu ko ha, kas toe tab esi ta tud et te pa ne kuid või esi tab uusi. Tee mat kom men tee ri vad kesk kon naa me ti esin da jad. Viien daks an tak se üle vaade Kih nu olu li se ma te ta ris tuob jek ti de aren da mi sest - valla sa da ma re konst ruee ri mise ka va dest ning val la tee dega seon du vast. Kuuen da päe va kor ra punkti na toi mub Kih nu val la aren gu ka va I avalik aru te lu. Sea du sest tu lene valt on va ja lik aren gu doku men ti uuen da da. Üld kogu toi mu mi se ajaks on toimu nud eri ne va te vald konda de töög rup pi de aru te lud ning need on koon da tud uue aren gu ka va eel nõus se. Üld ko gul an tak se üle vaa de se nis test aren gu test aren guka va täit mi sel ning tut vus tataks olu li se maid tä na seks sis se vii dud muu da tu set tepa ne kuid. Igaü hel on õi gus aren gu ka vas se te ha oma ette pa ne kuid nii si su kui vormi koh ta, mil leks esi me ne ava lik aru te lu on kok ku kutsu tud. Üld ko gu päe va kord on ti he ja si su kas. See tõt tu on oluli ne, et tee ma de kä sit lus ei kao taks foo kust, mis tõt tu tuleb see kord eri li se tä he le panu ga jäl gi da üld ko gu lä bi viimi se kor da, mis on sä tes tatud Kih nu val la põ hi mää ruse 39 punk tis 9 - päe va korra punk ti aru te lu al gab kü simu se al ga ta ja(te) esin da ja ku ni 15mi nu ti li se et te kan dega. Et te kand ja taot lu sel ja ko ja liik me te nõu so le kul an nab istun gi ju ha ta ja et te kand ja le lisaae ga. Pä rast et te kan net on igal üld ko gu liik mel õi gus esita da et te kand ja le ku ni kaks kü si must ning esi ne da ku ni 5mi nu ti li se sõ na võ tu ga. See ga soo vi ta me konk reetsed kü si mu sed esi ta mi seks et te val mis ta da ja või ma lusel ju ba vä he malt kolm päeva en ne üld ko gu toi mu mist saa ta val la va lit sus se, et vastus oleks si su li ne. Pä rast üld ko gu päe va - kor ra punk ti de kä sit le mist jät kub koo so lek va ja du sel rah va koo so le ku na, kus saab esi ta da kü si mu si val la va nema le ja vo li ko gu esi me he le. Üld ko gu puu du ta vad mater ja lid on tut vu mi seks kätte saa da vad elekt roo ni li selt Kih nu val la ko du le hel ning pa ber kand jal Kih nu val la valit su ses hil je malt nä dal ae ga en ne üld ko gu toi mu mist, s.o hil je malt ala tes 8. ap ril list. Ing var Saa re, val la va nem

3 märts Saa re päe val olid kü las liiv la sed Tä na vuaas ta se le gendaar se kul tuu ri loo la se Theo dor Saa re sün niaasta päe va tä his ta va Saa re päe va pea kü la li sed olid liiv la sed ja pea tee maks kih nu ja lii vi kee le ning kul tuu ri ühis joo ned. 18. märt sil tä his ta ti Kih nu muu seu mis Saa re päe va, nii na gu se da on ju ba kuuen dat kor da Theo dor Saa re sünniaas ta päe va le lä hi mal reedel tä his ta tud. See kord olid kü las liiv la sed - fi lo loo gia tea dus te dok tor Valts Er nšt reits, kes on Tar tu üli koo li tea dur ja kaks naist lau luan samb list Liv list (Liivla sed) - Dag mã ra Zie me le ja Êdrõm Vel de kes, kes kü la kostiks liiv keel seid lau le esi ta sid ja rah va rii deid näi ta sid. Nais te rah va rii ded olid erine vad: nii see li ku värv kui rä tik kae las, ühel oli ees valge põll, tei sel mit te. Mõ lemad nai sed kand sid ta nu. Kü si mu se le, mil les eri nevus seis neb, nai sed vas tata ei osa nud. Nen de jaoks on rah va rii ded esi ne mis kostüüm, mit te aga iga päe vane riie tus na gu Kih nus, kus kör dit rii pu de vär vil ja põl lel on igaü he le tea da-tun tud tähen dus. Kui kih nu lau lu nai sed jää - vad nii oma ko du saa rel kui väl jas pool esi ne des sil ma tempe ra men di, särt su ja hoog su se ga, siis liiv las te ansamb li ilus ka he hääl ne laul kõ las ta ga si hoid li kult ja vaoshoi tult. Ees ti keelt häs ti val dav Valts Er nšt reits rää kis ka liivi kee les ning en ne kui murde keel te pro fes sor Karl Paju sa lu te ma ju tu ees ti keelde üm ber tõl kis, võis igaüks pead mur da, kui pal ju ta eesti kee le lä hi mast su gu las keelest aru sai. Küll mit te kõi ki sõ nu, kuid lau se te si su ja ju tu mõ tet oli liht ne tai ba ta ja nii kõ las saalis nae ru pah vak ju ba en ne, kui Pa ju sa lu nal ja ju tu puändi ära tõl ki da jõu dis. Üri tu se kor ral da ja Kih nu Kul tuu ri Ins ti tuu di ju ha ta ja Sil vi Mu ru lauk üt les, et to re oli ka hes eri ne vas, kuid samas nii sar na ses kee les esita tud jut tu kuu la ta ning sellest sai aru pä ris häs ti. Karl Pa ju sa lu tut vus tas kok ku tul nu te le lii vi kee le seo seid ja ühis joo ni hää demees te mur de ning kih nu kee le ga. Pal jud vor mid, eri ti me ren du se ga seo tud ter minid olid sar na sed ja ära tunta vad. And med sel le koh ta, kui pal ju on maail mas liiv la si, on aas ta te ga muu tu nud. Kui paar küm mend aas tat ta ga si tea ti elus ole vat oli kaks lii vi keelt os ka jat, siis nüüd seks on en nast liiv la seks iden tifit see ri nud pal ju roh kem inime si. Valts Er nšt reit si and me tel on maail mas 300 liiv last ja liivi kee le os ka jaid on 30. Ime lik küll, et Lii vi la he äär ne piir kond on ol nud liivla si täis, aga kihn la si vaid kübe ke, aga kihn la sed on säili ta nud oma kul tuu ri ja keele, sa mal ajal kui liiv la sed on möö da maail ma laia li pu dene nud, kõr vu tas Mu ru lauk. Liiv las te te maa ti ka jät kuks sai vaa da ta do ku men taal filme: Eduard Vää ri Lii vi rannal ning And ris Sla pi nši Lii vi lau lud. Oma kuul sa isa sün niaas tapäe va tä his ta mi sel vii bis ka Il mar Saar, kes rää kis oma esi va ne ma test mi tu põl ve enne Theo dor Saa re sün di, tema sün nist ja lap se põl vest. Jutt jäi kat ki ko hal, kus väi ke Vee da koo li läks ja sealt lubas Il mar Saar järg mi sel aastal jät ka ta. Kui muu seu mi ko gu ne sid täis kas va nud ja va ne ma astme koo li lap sed, siis hommi kul mee nu ta ti Theo dor Saart klas si õpi las te le koo li ma jas, kus kü la li seks samu ti Il mar Saar. Noo re maid koo li lap si hu vi ta sid kõi ge enam pal ju rei si nud me he rei si ju tud. Saa re Päe va kut sus Kih nu Ins ti tuut el lu aas tal, et tä his ta da kih nu kee le mur de, folk loo ri, kom me te ning pä rimus te suu ri ma jääd vus ta ja sün niaas ta päe va. 20. märtsil möö dus 105 aas tat Theodor Saa re sün nist. Päev en ne Kih nus toi munud üri tust kü las ta sid liiv lased uue kuns ti muu seu mis toi mu nud üläl jõst mi sel, kus oli enam vä hem sa ma su gune prog ramm kui järg mi sel päe val Kih nus. Sil vi Mu ru lau gu sõ nul oli rah vast pal ju, ter ve koh vik oli ini me si täis, pal ju oli kihnla si ning ka mand rii ni me si. Õhk kond oli seal teistsu gu ne ja see lau luo sa tuli pa re mi ni väl ja: meie laulsi me omi lau le ja liiv la sed omi, üt les ta. Anu Saa re Ree ne Leas sai Saa re pree mia SA Kih nu Kul tuu ri ruum an dis sel aas tal pä ri mus kul tuu ri pree mia Ree ne Lea se le kih nu keel se te uu dis te te ge mi se ja e-sõ nasti ku koos ta mi se eest. Theo dor Saa re pree mia an tak se üle igal aas tal so bi va kan di daa di ole ma so lul Saa re sün niaas ta päe val aus tu sa val du se na ühe le ku ni 35aas ta se le noo re le kih nu pä ri mus kul tuu ri hoid mise ja tut vus ta mi se eest. Pree mia ga kaas neb Jaan Oa di maa li rep ro dukt sioon ja ra ha li ne pree mia 320 eu rot. Ma re Mä tas

4 märts Kih nu on taas me reta gu ne maa Kih nu ja mand ri va heli ne jää tee on sel leks talveks amet li kult luk ku keera tud, val vu ri put kad ja liik lus mär gid on ära korja tud ning nüüd sest otsus tab igaüks ise, kas on mõist lik jää le min na. Tä na vu se kül mast talvest oli ka su ka - pa ka ne kaa ne tas me re jää ning tegi au to sõi du mand ri le pikaks ajaks või ma li kuks. Amet li kult oli jää tee ava tud 26 päe va ehk 25. veeb rua rist ku ni 22. märtsi ni, kuid au to ga pää ses mand ri le ja ta ga si tun duvalt pi ke ma aja jook sul. Tea dao le valt sõi tis esime ne au to üle jää 14. jaanua ril ning mil lal vii ma ne jul ge jää le vu rab, ei os ka prae gu veel kee gi öel da. Tõs ta maa tee meis ter Lei no Bla se ni sõ nul oli täna vu täit sa hea tee. See ei ol nud küll kõi ge ta sasem, aga jää oli paks, lausus ta. Veel pä rast jää tee ametlik ku sul ge mist oli jää auto de kand mi seks pii savalt tu gev, kuid pea le sõitu del lok sus ve si ja maanteea met ei võt nud enam vas tu tust ini mes te ja auto de tur va li se üle pää semi se eest en da kan da. Bla se ni sõ nul sõi tis 26 amet li ku päe va jook sul jää teel 3500 au tot. Re kord päe vad olid esime sel nä da la va he tu sel ( veeb rua ril), mil päe vas vu ras jääl üle 200 sõi du ki. Hil jem tu ris ti de ja hu vi rei si ja te arv vä henes ning sõit sid need, kel olid ees va ja li kud käi gud. Mõ nel päe val loen dati jää teel vaid sõidu kit. Kih nu Leht Pill ilaag ris alus ta ti lõõt saõp Peaae gu ko gu ko gu kool män gib pil li, üt leb 5. klas si San der pil li laagri esi me sel päe val oma koo liõ de de ja -ven da de koos män gu vaa da tes. Oma noo ru se le vaa ta ma ta saab poiss aru, et see on mida gi eri list, kui ter ve koo li pere män gib ühi selt pil li, na gu üks mees. San der ise esi mesel koos har ju ta mi sel ei osale, sest te ma ka vat seb ha kata lõõt sa õp pi ma ja se da pole veel kee gi Kih nu las test õp pi nud. Lõõt sa ka suks otsus tas poiss see pä rast, et seda on män gi nud te ma isa ja va nai sa. Ma usun, et va nai sa os kab veel küll, aga ta pole am mu män gi nud, rää kis San der. Sel le aas ta suur eda si minek on gi, et et te võe ti uus pill ja alus ta ti lõõt saõp pe ga. Pil li laag ri el lu kut su ja le ja kor ral da ja le Ma re le on tee ma eri ti sü da me lä he da ne on ju lõõts pill põ li ne kih nu pill. Aga sar na selt Sand ri va nai sa le ei män gi ka tei sed va nai sad se da enam. Nüüd on siis plaan noor test uus lõõtsa põlv kond kas va ta da Ma re sõ nul on pil li laa ger are ne nud just sel les suu nas, na gu ta aas ta au gus tis esi mest laag rit kor ral da des loo tis. Areng on ol nud hoog ne ja pa re maks lä heb asi ai na süve neb ja kas vab. Las te hu vi on suur ja kõik on vä ga hästi, võib Ma re ra hul ol la. Ma re unis tus on, et Kihnust saaks sar na selt Shetlan di ga sel li ne saar, kus kõik män gi vad pil li. Šoti maa lä hedal asu val Shet lan dil mängib 90 prot sen ti ela ni kest viiu lit. Veel 60nda tel aas ta tel oli Kih nus pil li mäng täh tis ja nüüd võiks uus är ka mi ne olla, loo dab Ma re. Lõõt sa hak kab hu vi lis tele, kel le seas on ka täis kasva nuid, õpe ta ma Siim Rikker an samb list Tuu le lõõt suta jad. Lõõt saõp pe ga alustas viis last ja kõik pil li laagri õpe ta jad ning õpe ta jad Ly ja Kül li. Ku hu gi ei ka du nud ka teised pil lid pil li laag ris jät kus viiu li-, akor dio ni- ja ki tar riõpe. Viiu liõ pe ta ja Jaa nus Põlder üt les, et väl jend eda simi nek on võr rel des esi mese laag ri ga ise gi ta ga si hoidli kult öel dud. Va rem oli, et igal kor ral hak ka si me ot sast pea le ja eel mi sest laag rist pol nud al les mi da gi pea le pil li de. Nüüd ei pi da nud isegi et te ümi se ma ja kõik teadsid ju ba, kui das män gi da ja vars ti võib ju ba sel le jär gi tant si da, üt les ta. Jaa nu se töö teeb liht sa maks, et laagri vä li sel ajal õpe tab las tele viiu li män gu Ku ra ga Ma ri. Algul oli ta ise Jaa nu se õpi lane, nüüd on ta ju ba õpe ta ja rol lis. Kui prae gu on pil li laag ri te ees märk siis ki lu gu de omanda mi ne, siis uus kva li ta tiivne hü pe oleks teh ni li ne areng. Me prae gu liht salt ei jõua rõh ku pan na ki tar ri- või viiu li män gu peen sus te lahka mi se le, rää kis Põl der. Ki tar riõ pe ta ja Ül lar Kal lau üt les, et te ma ki tar ri poi sid har ju ta vad isu ga. No eks kitarr ole ju pop muu si ka värk

5 märts pe ga ja po pu laar ne igal la val ning se da saab klas si peol män gida, üt les ta. Sa mas rõ hu tab ta, et ki tar ri õp pi mi ne ei kahan da kui da gi hu vi kih nu rah va muu si ka vas tu. Ta toob näi teks Jan no Vesi ku, ke da ta mä le tab Koi dula koo li la val me tal li kat mängi mas, kuid nüüd on noormees ta ga si kih nu tra dit siooni li se muu si ka juu res. Kihnus on ol nud ik ka ro ki bände, aga va rem või hil jem pöör du vad nad ta ga si rah vamuu si ka juur de ega muu maail ma muu si ka tra dit sioone ei se ga, on ta kin del. See kord ei saa nud pil li laagris osa le da akor dio nõ pe ta ja Rai do Kop pel, kuid akor dionit õpi ti hoo le ga Hil ma Kerba ku, Ku ra ga Õie ja Egert Pul li juh ti mi sel. Ki tar ri õpetas ka Al li ki vi Mik ko. Ül lar Kal lau hin nan gul on pil liõ pe Kih nu pil li laag ri tes al les al gus jär gus. Me pea me ühe põlv kon na lä bi käi ma ja kui prae gus te õpi las te lap sed jõua vad siia rin gi ga ta ga si, on tsük kel läbi - ja see aeg ei ole kau gel, arut les ta. Just see pil li laag rite eest ve da ja Ma re ees märk on gi. Anu Saa re Muu seu mis toi mus too tea ren du se koo li tus Mõ te kut su da õp pi nud kä si töös pet sia lis tid ja ko ge mus te ga tu run dajad nõu and ma tek kis ju ba õi ge pea pä rast muu seu mi poe ava mist. Kris ti Jões te ja Mar ju Hel de ma käi sid ki Kih nu muu seu mis hu vi li si kooli ta mas. Kui das kaits ta muu seu mipoo di mit tek va li teet se kauba pak ku ja te eest? Mõ ned kä si töö meist rid tee vad enda tar beks vä ga peent, aga müü giks vä ga jä me dat ja kiirus ta des teh tud kä si tööd. Lo ha ka kä si töö müü mi ne kah jus tab kih nu kä si töömeist ri te mai net. Kui das keel du da küll hästi teh tud, aga mit te kih nupä ras test kä si tööe se me test il ma pak ku jat sol va ma ta? Muu seu mi poes müü dav peab ole ma kind las ti tu ge va kih nu mai gu ga. Kui das väär tus ta da rohkem täies ti kä sit si, il ma masi na abi ta val mis ta tud esemeid? Kui das müüa pa re mini nn täis kä si tööd, kui kõrval on pal ju oda vam ma sinal koo tud ese? Ei ole mi da gi hal ba sel les, kui kih nu li ke mee ne te valmis ta mi sel ka su ta tak se ka ma si na abi - peaa si, et töö on teos ta tud kor ra li kult ja hind on oda vam kui täis kä si - tööl. Või hoo pis kör di kan gast tas ku te, pad ja ka te te jm meene te val mis ta mi ne sol gib kih nu kä si tööd? Kui das pa re mi ni ra ken dada kihn las te vä ga häid käsi tööos ku si ela ti se tee ni miseks? Üks vä ga hea või malus in ter ne ti poe näol on loodud. Koos või ma lu se loo mise ga te kib ko hus tus sel geks aru ta da seo ses au to riõi guste ga ja muid üles ker ki vaid kü si mu si. Kas on eba vii sakas te gu viis te ha konk reetne ese aja kir jast üks-ühe le ma ha (en da tar beks võib seda kind las ti te ha!) ja se da müüa? Kus lõ peb kih nu käsi töö kui ko gu kon na vaim ne pä rand ja al gab au to ri töö? Kü si mu si esial gu rohkem kui vas tu seid... See kord ne koo li tus kes kendus too te var ja tud as pekti de le - in fo silt, töö maht versus hind, pa kend - as jad, mille le müü jad ta va li selt vä ga pal ju tä he le pa nu ei pöö ra, kuid mis on vä ga olu li sed. Loen gut täien das fo toe sit lus ja kaa sa võe tud kih nu stii lis kä si tööe se med. Prak ti li seks üle san deks oli ke na pa ken di te ki ta mi ne. Pa ku ti väl ja idee ka su ta da ko du ta lu pe re märki meist ri mär gi na. Kih nu kä si töö uu ri ja Kris ti Jões te on tei nud Vil jan di kultuu ria ka dee mias ma gist ritöö kih nu kör ti dest. Käe so leval aas tal il mub see trü ki tud raa ma tu na. Li saks on käi mas Vil jan di kul tuu ria ka dee mia ja veel viie tei se Eu roo pa rii gi ühisp ro jekt, mil le ees märk on filmi da oma maa de kä si tööosku si. Saa dud ma ter jal pannak se kok ku üheks vi deoks, mi da iga riik to hib le vi ta da ja ka su ta da õp pe-ees mär kidel. 2-3 seans si soo vi tak se fil mi da ka Kih nus, ma ter jal jääb het keo lu kor da do kumen tee ri ma ka Kih nu muuseu mi ko gu des se. En ne 17. märt sil toi munud koo li tust ko gu ne sid lisaks kä si töö hu vi lis te le Kihnu muu seu mis se ka lin nusõb rad. Ava ti väl ja pa nek KIH NU LJÕN NUD Mark Soosaa re lin nu pil ti dest. Fo to sid Kih nu saa res ti kus ela va test su le lis test saab vaa da ta jü ripäe va ni. 1. üles tõus mis pü hal, 24. april lil ava tak se sa mas nor ra lase An ne He le ne Gjels ta di foto näi tus SUUR SÜ DA, TU GE- VAD KÄED. Maie Aav

6 märts Kihn las ed andsid hää li 28 kan di daa dile En di ne val la va nem An ne ly Ak ker mann sai Kih nus kõi ge suu re ma hääl te saa gi ja osu tus va lituks rii gi ko gu XII koossei su. Ak ker mann ko gus Kih nus ilu sa üm mar gu se hääl tear vu 100 kihn last an dis tal le oma toe tu se. Pär nu maal ko gus ta kokku 3259 häält ja sel lest oli rii gi kok ku pää se mi seks kül lalt. Ak ker man ni hea tu lemus tõi Kih nus või du le tema era kon na IRL, kes kokku ko gus 109 häält. Tei se hääl tear vu ehk 74 häält sai Kih nus ük sik kandi daa di na rii gi kok ku pääse mist üri ta nud Mark Soosaar, kel le tu le mus Pär numaal oli 1874 häält. Ük sikkan di daai pu hul sel lest riigi kok ku pää se mi seks ei pii sa nud. Kol mas tu le mus (20 häält) oli Rein Lan gil Refor mie ra kon nast ja neljas(13) Kad ri Sim so nil Kes ke ra kon nast. Era kond li kult ja gu ne sid hää led järg mi selt: * Era kond Isa maa ja Res Pub li ca Liit 109 * Ük sik kan di daa did 74 * Ees ti Re for mie ra kond 32 * Kes ke ra kond 18 * Sot siaald se mok raat lik Era kond 15 * Era kond Ees ti maa Ro he li sed 12 * Ees ti maa Rah va liit 3 * Ees ti Ise seis vus par tei 1 * Ri ku tud se de lid 1 Rii gi ko gu XII koos sei su va li mis tel käis Kih nu jaoskon nas 345 va li jat. Osales 58 % va li mis ni me kir ja kan tud 599-st va li jast. Eelhää le ta mas käis 85, elektroo ni li selt an dis oma hääle 80 ja ko dus täi tis va limis se de li 22 va li jat. Kah juks ei lu ba va li missea dus jaos kon na ta san dini väl ja ja ga da e-hää le tuse ee lis tu si, need on li satud Pär nu ring kon na tu lemus te le. Ar vo Täll, va li mis ko mis jo ni lii ge Anne ly Ak ker mann pa neb r esi me se le is tun gi le kih nu k Alus tad mõ ne aja pä rast tööd rii gi ko gus. Sai siis juba töö Pär nu abi lin na peana teh tud või ei ol nud see amet pii sa valt hu vi tav ega ra hul dust pak kuv? Ma olen lah ku mas sel lelt ame ti ko halt kii re mi ni, kui ma aas ta sü gi sel et te ku ju ta sin. Jõud sin oma kavan da tud tööst te ha vast vee ran di, üle jää nud kolmvee rand jääb mi nu jä rel tu lija le. Mul oli al gu sest lõ pu ni võima lik juh ti da fi nantsaas tat. See oli Pär nu lin na le edukas, kui gi ni na jäi veel vee al la, on suund kind lalt üles. Me suut si me saa da ee lar ve ta sa kaa lu, vä hen da da jooksvat de fit sii ti 45 mil jo nilt 28- le ja ta gas ta da lae ne. Me suut si me lin naee lar vega in ves tee ri da 100 mil jo nit, mis on 4 kor da roh kem kui aas tal. Me ole me läinud üle tek ke põ hi se le ee larve le. Mi nu poolt jääb poo le li eelar ve süs tee mi aren da mi ne. Üs na al gus jär ku jääb ku lujuh ti mi se aren da mi ne. Tõsist täius ta mist va ja vad raama tu pi da misp rog ramm, vara de juh ti mi ne ja nõue te halda mi ne. Töö lin na va lit su ses pakkus nii väl ja kut seid kui enese teos tust, oli hu vi tav ja põnev. Ju ba va rem olen öel nud, et Pär nu lin na va lit su ses on minu viies töö koht ja mul on jäl le gi vä ga ve da nud kol leegi de ga, ju ba viien dat kor da jär jest. Loo de ta vas ti veab ka kuuen dat kor da. Mil lis te oo tus te ga niiöel da suur de po lii ti kas se lä hed? Mi da soo vid seal ära te ha? Kõr ge malt näeb kau ge male ja iga samm üles poo le lükkab sil ma pii ri kaue ma le. Li gi 20 tööaas ta jook sul on ko gune nud üs na pal ju ideid, mille teos ta mi seks on as ja rii giko gus se. Esimese kihnlasena riigikogus lubab Annely Akkermann anda endast parima. Koa lit sioo ni lep pes se on saa nud sis se ta su ta kõrg hari dus ja ema pen sion. Va limis kam paa nia käi gus tu hande te ini mes te ga koh tu nud olid just need IRL väl ja pa kutud lu ba dus test ini mes te le kõi ge täht sa mad. Ta su ta kõrg ha ri dus nii väike ses rii gis na gu Ees ti on elemen taar ne. Meil sün nib vä ga vä he lap si ja need ki ei sün ni, ra ha kott kaen las. Me ei saa jät ta ühe gi ini me se või meid väl ja aren da ma ta see tõt tu, et va ne mad po le ju hus li kult pii sa valt jõu kad. Siis ki ei tä hen da ta su ta hari dus, et kõik võik sid va balt üli koo li des ae ga vii ta. Ta su ta ha ri du se saa mi seks tu leb lä bi da õp pe ka va täies ma hus ja vä he malt ra hul dava te tu le mus te ga. Ema pen sion on te ge li kult üks klaa ri ma ta vi ga. Ni melt ar ves tab meie prae gu ne pensio ni süs teem pen sio ni suuru se mää rat le mi sel tööaastaid ja saa dud pal ka. Sta tis ti li selt on tões ta tud, et ema del, kel lel on roh kem lap si, on väik sem palk. Iga ti loo gi li ne, sest mi da roh kem lap si, se da vä hem jääb aega ra ha tee ni mi se le, kui gi raha va ja dus on te ge li kult suurem. Lõpp tu le mu se na prae gu ne pen sio ni süs teem niiöel da ka ris tab las te rik kaid ema sid las te kas va ta mi se eest väikse ma pen sio ni ga, see vi ga tuli pa ran da da.

7 märts ii gi ko gu r di sel ga Kih nu pu hul tu leb min na lõ pu ni hül ge püü gi sea dusta mi se ga. Sa mu ti on mi nu ar va tes iga ti põh jen da tud ka lu ri te täien dav tu lu maksu va bas tus ana loo gi li selt met san du sest ja ta lu pi dami sest saa da va te tu lu dega, aga sel lest ma kir ju tasin ju ba kord en ne va li misi. Koa lit sioo ni le pin gus se on sis se kir ju ta tud Kih nu kul tuu rip rog ram mi jät kumi ne. Kui das kom men tee rid oma va li mis tu le must? Tegid ju Pär nu maal vä ga pal ju de le ko ge mus te ga ja kaua ae ga po lii ti kas olnud ini mes te le ära. Va li mis tu le mus oli mui dugi vä ga-vä ga hea. Ise ar vasin, et mul le võiks ol la jõuko ha ne saa da 2000 häält ja sel lest peaks pii sa ma rii gikok ku saa mi seks. Pii sa nuks tões ti ka 2000 hää lest, aga 3257 häält on roh kem kui mit mel mi nistril ning sel li ne tu le mus ül latas mind en nast ki. Sa mas on see ka suur vas tu tus nii suu re toe tuse hoid mi ne järg mis te va limis te ni saab ole ma tõ si ne ja kee ru kas töö. Kat sun anda en dast pa ri ma na gu alati. Need hää led olid an tud küll mi nu ni me le, ilm selt mit te nii võrd rek laa mi kampaa nia mõ jul, vaid võt tes ar ves se mi nu eel ne vaid töö tu le mu si eri ne va tes vald kon da des. Olen töö tanud pea ter ve elu tipp ju hina, aga juh ti mi ne on meeskon na töö. Head kol lee gid Kih nu val la va lit su sest, Kihnu Vee tee dest ja Kih nu rannast, toe tus mul le on ka tun nus tus tei le meie koos teh tud töö eest. Mi da üt led oma va li ja te le Kih nus? Teen en da poolt kõik, et te ei peaks oma va li kut kahet se ma ega sel le pä rast hä be ne ma. Raat sid min na Kih nust taas kau ge ma le? Mi da arva vad abi kaa sa ja lap sed, et Sa veel gi enam töös se su kel dud? Pär nust Tal lin na või Kihnu sõit mi ne võ tab ühe palju ae ga, ca paar tun di. Rii giko gu liik mel on ilm selt rohkem või ma lu si ko dus do kumen ti de ga töö ta da. Loo dan te ge li kult, et saan järg mis tel aas ta tel roh kem Kih nus ol la, kui Pär nu abilin na peaks ole ku ajal. Anet te on ju ba Tal lin nas, tei sed lap sed suu red. Töönä da lad ja gu ne vad enamvä hem poo leks Pär nu ja Tal lin na va hel. Meie pe re on har ju nud vil kalt te gut se ma, ei usu, et sel lest suu ri prob leeme te kib. Vil jo le te ge li kult ei meel di, et ma po lii ti kaga te ge len, aga ta on vä ga lep lik. Ta üt leb, et toe tab mind ala ti, üks kõik mi da ma ot sus tan. Kas Si nu rii gi ko gu töös võiks et te tul la mõ ni sünd mus, mil le pu hul istun gi le (või mõ ne le üri tuse le) pa nek sid sel ga kihnu kör di? Kui jah, siis mis pu hul see kõ ne al la tuleks? Kui esi me ne kihn la ne läheb rii gi ko gu avais tun gi le, siis kind las ti kör di ga. Praegu siin Pär nus kir ju ta des mõt len, kui das Kih nust kät te saa da oma kõi ge vane mat üle-eel mi sest sa jandist pä rit põl le. Va rem olen se da et te pan nud pul ma esi me sel päe val noo ri ku le sa da mas se vas tu min nes. See põll on hulk aas taid ka Ka na das ela nud. Küll ta haks tea da, mi da ta on näi nud ja mis ta sel lest kõigest ar vab. Kah ju, et põlled ei os ka rää ki da, peab ise et te ku ju ta ma. Anu Saare Üksik hunt ei saa nud hää li kok ku Kih nu Leht kü sis kolm kü si must fil mi mees (vaba mees) Mark Soo saarelt, kes ee lis tas vas ta ta kih nu kee les. Mi da plaa nid et te võt ta Riigi ko gu tööst va ba ne va ajaga? Kas Si nu plaa ni des se ma hu vad ka Kih nu ja kihnla sed? Mio tüe del ei paes ta otsa tu lad. Mjõ tu Kih nu Ins tituu di raa ma tut uõ tab trükkmist, käüäd ede val mis tu sõd kih nu kiel se le te le saa tõ lõ alatõs aas ta tee sest puõlõst. Ins ti tuu dil ond plaa nis mõttõ tal bu sõd tee mal Kas Kihnu väi na me re par gist võiks saa da Ees ti seits mes rah vuspark? ning Kust tu led, kuhu lä hed kih nu ehi tust ra ditsioon?. Kui Ma nõ jas ta li jär ge annab, tu lõb aka ta uu si kossla koen ga te ge mä ning ee nämuad uõ ta vad kua niit mist ning... Saab Sind nüüd ti he mi ni kaa me ra ga rin gi kõn di mas nä ha? Mõl gu vad Sul peas mõ ne uue fil mi mõt ted või on ju ba mi da gi poo le li? Sel le sui piäb val mis suama CD Kih nu ljõn nuaabets, kus kih nu kiel se te ljõndõ iä led kul da ning va nõ matõ kihn las tõ mä les tu sõd ljõndõst kua kir jas. Kui kie gi tahab viel oma mä les tu si juurõ riä ki, pa lun mio lõ elis tä tille vo nil Ta hass rohkõm tiä dä perss ja last, külli kist, rasv la sõst, idist, juõsõst. Sel le aas ta ta hass lõ põta viel vil mid Tõ nu Pau list ning Ipist ning... Said Kih nust tei se hääl tetu le mu se, mi da üt led oma va li ja te le? Kui gi mia ei suass ük si ku un di na kan di die res iä li kogo, et Rii gi ko gos ede ko he tüe tä, lä hä mte nied mio lõ an tud pio tõ 1800 toe tu siält ka du ma. Se dä enäm piä Kih nu ning Pär nü mua ini me si ai ta ma nen de mu rõ dõs. Po li ti kät ei te hä ük si Toom piäl, po li ti ka ond kua ar tik lid aja leh tes, saa tõd te les ning raa dius, siä dü se muu da tus tõ ede panõ kud mei te era kon na - sotsõ - par la men di rüh mä le. Kala püü gi siä düs ond ta ris terven uus kir ju ta. Loo dus kaitsõ siä du ses se ond ta ris li sada, et uut kait sõa la ei sua mue du te hä kui ko ha lik rahvas nõu dus põ lõ mtõ. Paelu, pae lu siä dü si ond ta ris ari da ning... LP. KIH NU MAAO MA NI KUD! KIH NU MA JAN DU SE OÜ VÕ TAB JÄT KU VALT REN DI LE MAID. OO DA TUD ON NII PÕL LU- KUI KAR JA MAAD JA PUIS NII DUD. REN DI LEAND JA SAAB 20% SEL LE LE MAA TÜ KI LE MAKS TA VA TEST PRIA TOE TUS TEST (JA MUI DU GI HOOL DA TUD MAA!). TEE ME KOR DA KA MÕN DA AE GA KA SU TA MA TA SEIS NUD MAID. PA LUN TEA TA GE REN DI SOO VIST EN NE KE VA DET, SIIS JÕUAB TE HA VA JA LI KUD ET TE VAL MIS TU SED TOE TUS TE TAOT LE MI SEKS. TÄP SE MALT KÜ SI GE IL LE KÄEST, TE LE FON

8 märts MÄRTS VAL LA VO LI KO GUS Kih nu val la vo li ko gu asee si me heks va li ti Mih kel Leas; Kih nu val la vo li ko gu ma jan dus ko mis jo ni esi me heks va liti Mih kel Leas; Muu de ti Kih nu val la vo li ko gu 11. veeb rua ri 2011 mää rust nr 3 Ko du tee nus te osu ta mi se tin gi mu sed ja kord. Muuda tus: ko du tee nu seid osu ta vad val la ame tia su tus või val la ame tia su tu se hal la ta vad asu tu sed, mil le te ge vus põ hi määru se jär gi on sot siaal tee nus te osu ta mi ne ; Muu de ti Kih nu val la vo li ko gu 29. juu li 2010 ot sust nr 35; Too mas Rapp ile kuu lu va ka tast riük su se sih tots tar beks mää ra ti ela mu maa; Vä ra va ja Val ve ka tast riük sus te liit mi sel tek ki va maaüksu se ko ha-aad res siks mää ra ti Val ve, sih tots tar beks mää rati rii gi kait se maa; Jõu jaam-sad ma tee ka tast riük sus te liit mi sel tek ki va maaük su se ko ha-aad res siks mää ra ti Jõu jaam-sa da ma tee, sih tots tar beks mää ra ti trans por di maa; Mää ra ti Jaan Saa re le, Tar vo Saa re le ja Sal me Lil le se le kuu lu va te ka tast riük sus te ja ga mi sel tek ki va te maaük sus te ko ha-aad res sid ja sih tots tar bed; Rai vo Tõ nis maa le kuu lu va te ka tast riük sus te ko ha-aadres siks mää ra ti Kih nu vald, Lem si kü la, Tõ nis maa; Au gust Ve si ku le kuu lu va te ka tast riük sus te ko ha-aad ressiks mää ra ti Kih nu vald, Lem si kü la, Suur Asa laid ja Kih nu vald, Lem si kü la, Väi ke Asa laid; Rii gi met sa Ma jan da mi se Kes ku se val du ses ole va ka tastriük su se ko ha-aad res siks mää ra ti Kih nu vald, Li na kü la küla, Uma laid; AS-le Ees ti Ener gia kuu lu va te ka tast riük sus te ko ha-aadres siks mää ra ti Kih nu vald, Lem si kü la, Tor ni ja Kih nu vald, Lem si kü la, Jõu jaa ma; Pär na mõi sa ka tast riük sus te liit mi sel tek ki va maaük su se ko ha-aad res siks mää ra ti Kih nu vald, Li na kü la kü la, Pär namõi sa, sih tots tar beks mää ra ti ela mu maa; Nii ne mäe ka tast riük sus te liit mi sel tek ki va maaük su se koha-aad res siks mää ra ti Kih nu vald, Li na kü la kü la, Nii ne mäe, sih tots tar beks mää ra ti ela mu maa; Kih nu Üld ko gu kut su ti kok ku 16. ap ril liks kell 11:00, toimu mi se ko haks Kih nu rah va ma ja. Hul ku vad koe rad hir mu Vii ma sel ajal on vä ga te ra valt esi le ker ki nud mu re hul ku va te koer tega, kes te ki ta vad ela nikes hir mu või te ki ta vad nei le ot sest kah ju. Prob leem oli kä sit le mi sel ka vii ma sel vo li ko gul. Ae gadest am mus test on Kih nus koe rad ja kas sid saa nud kasu ta da suurt lii ku mis va badust. Se da on ko gu kon nas ka akt sep tee ri tud ju hul, kui koe rad ja kas sid ei te kita oma käi tu mi se ga ini meste le ja teis te le loo ma de le eba meel di vu si või ot sest kah ju kut sud kü la va hel on ehk kü la de le ise loo mulik ki. Siis ki keh tib ka Kih nu val las koer te ja kas si de pida mi se ees ki ri, mis sä testab nõu ded koe ra- ja kassio ma ni ku le loo ma pi da miseks. Oht li kud koe rad jä rel val ve ta Tõ si seid prob lee me te kita vad val las just suu red hul ku vad koe rad val lamaj ja on jõud nud mit teamet lik ke tea teid ko du- ja lem mik loo ma de murd misest, kal la le tun gi dest inimes te le ning ini mes te hirmu ta mi sest ter vi ses por di Foto: internet har ras ta mi sel või ise gi elani ke ko duõue des. Kõi ki del neil koer tel on ole mas omani kud ning neid on sel lest ka tea vi ta tud, olen se da ka ise gi tei nud. Pa ra ku po le sel lel ol nud soo vi tud ta gajär gi ning ini mes te le oht likud koe rad jook se vad ik ka il ma jä rel val ve ta rin gi. Kü si mus nei le, kel le koe ri see puu du tab kas te oo tate, et teie koer rün dab mõnda väi kest last ja al les siis mõis ta te, et asi on tõ si ne? Või oo ta te kah ju nõuet? Olete te kin del, et teie koer po- AS KIHNURAND otsib suveks töölisi järgmistele ametikohtadele: 1. Müüjat Kurase ja Rootsi poodi. 2. Juhataja-baaridaami Kurase kohvikusse. 3. Baaridaami Kurase kohvikusse. 4. Kokka. 5. Abikokka. 6. Autojuhti (vajalik C- kat.juhiluba) 7. Jalgrattalaenutusse klienditeenindajat. 8. Kämpingu perenaist. Kui oled tööst huvitatud saada 10.aprilliks oma CV aadressil või edasta see Kurase kontorisse aadressiga AS Kihnurand, Pärnumaa, Kihnu vald, Sääre küla Täpsem info tel TEA DE! 16. ap rill 2011 toi mub Kihnu rah va ma jas do ku men di Kih nu val la aren gu ka va esi me ne ava lik aru te lu. Kih nu val la aren gu ka va alu seks on võetud ole ma so lev aren gu ka va, mil les on hin na tud rea li seeri tud te ge vus te tu le mu sed ning vald kon ni ti too dud välja uued või jät ku vad va ja dused ning prob leem ko had. Nen dest tu le ne valt on kor rigee ri tud iga vald kon na te gevus suun di. Aren gu ka va pro jek ti koosta mi ne on toi mu nud lä bi töög rup pi de aru te lu de koostöös vas ta va tes vald kon dades iga päe va selt töö ta va te ini mes te ga. Do ku men di Kih nu val la aren gu ka va eelnõu on tut vu mi seks kät tesaa dav Kih nu val la ko du lehel aad res sil nu.ee või Kih nu val la va lit su se ruumi des hil je malt 8. ap rill Kõi gil teil on või ma lus ette pa ne ku te le, mär kus te le ja ar va mus te le saa tes need val la aren dus nõu ni ku i aad res sil aren dus nou kih nu.ee või võt tes ühendust te le fo nil Ole ma so le va Kih nu val la aren gu ka va ga pe rioo diks saab tut vu da valla ko du le hel nu.ee rub rii gis Do ku men did.

9 märts ta vad ini me si le mil les ki süü di? Kui te ei suu da oma koe ri kas va tada, siis tu leb loo mast loobu da või võt ta loom, ke da suu da te oh jel da da, kas või väik sem koer, kes po le ründav. Rik ku ja on oma nik Jul gus tan siin ko hal kõi ki, kel lel on oht lik ke kok ku - puu teid ja juh tu mi si hul kuva te koer te ga, tea vi ta ma sel lest amet li kul ko he selt po lit seid või ko ha lik ku oma - va lit sust, nõud ma oma ni kult kah ju de kat mist. See pole tei se pea le kae ba mi ne, kui koe rao ma nik ise aru ei saa, et ta on mi da gi va les ti tei nud. Sest rik ku mi se paneb toi me just koe ra pi daja, mit te koer. Koe ra pi daja on ko hus ta tud hü vi ta ma kan na ta nu le koe ra (või kassi) rün dest te ki ta tud ma teriaal se ja mo raal se kah ju. Koer te ja kas si de ees ki ri keh tib loo ma pi da ja le ning see lä bi ka ris ta tak se looma pi da jat täien da valt, vasta valt kas ku ni 100 või kuni 200 trah viü hi ku ga. Üks trah viü hik = 4 eurot. Vald ei ole trah vi po lii ti kat se ni ra ken da nud, kuid kui sõ nali sed mär ku sed ei mak sa, siis tu leb proo vi da mõ ju tamist lä bi ra ha ko ti. Aga en ne kui hak ka me kasu ta ma jõu võt teid ja ko hale too ma koe ra püüd jaid, head koe rao ma ni kud, on veel või ma lus olu kor da paran da da ning ha ka ta oma rün da va ise loo mu ga lemmik loo mi pi da ma nii, na gu ees ki ri se da et te näeb. Austa ge tei si! Koer te ja kas si de pi da mise ees ki ri on kät te saa dav val la va lit su ses ja val la kodu le hel. Ing var Saa re, val la va nem Ema kee le päe val sel gus taas kord tõ sia si, et kihn la sed ei armas ta teat rit tul gu teat ri tükk nei le kas või ko ju kät te või ol gu loo au to riks tä na päe va üks me nu ka maid näi te kir ja nik ke And rus Ki vi rähk. Draa ma teat ri näit le ja Tõ nu Oja män gis 14. märt sil Aa bit sa kuk ke peaae gu tüh ja le saa li le, eten dust oli vaa ta ma tul nud kaks küm mend ini mest, pea mi selt val la ja rahva ma ja töö ta jad. Kõr va la su vast koo li ma jast oli teat ri sõp ru ko ha le tul nud vaid mõ ned. Ini me si ei mee li ta nud ka see, et pi le ti hind oli 2 eu rot täis kas va nu te le ja 1 eu ro las te le. Piin lik ja kurb... Kas tu leb Draaam tea ter või mõ ni tei ne tea ter veel ku na gi Kih nu? Ava tud on väi ke saar te prog ram mi eel taot lus te taot lus voor Ava tud on väi ke saar te prog ram mi a taot lus voor ja ala nud on eel taot lus te vas tuvõtt te ge vus ka va koos ta mi seks. Taot lus te täh taeg on 4. ap rill. Pär nu maa va lit su se tea tel koos ta tak se eel taot lus te põhjal te ge vus ka va, kus loet le takse pro jek tid, mil le le on võima lik taot le da toe tust väi kesaar te prog ram mi aasta va hen di test. Prog ram mi tä na vu ne ee larve on eu rot, kol mandik ra hast ehk eu rot saa vad Kih nu ja Ma ni ja kui UNES CO kul tuu ri pä ran di kaitse ni me kir ja kan tud saa red. Väi ke saar te elu kesk kon na aren da mi se le suu na tud programm on tä na vu es ma kordne, see vas tu te ge vu se lõ petab aas ta tel te gutse nud Kih nu re gio naalp rogramm. Sel le kau du ra has ta tud et tevõt mi sed, na gu hõl ju ki an gaari ehi ta mi ne ja Kih nus tol muva ba kat te ehi ta mi ne kruustee de le, viiak se sel aas tal lõpu ni. Väi ke saar te prog ram mi eesmärk on toe ta da ja ra has tada pro jek te, mis ai ta vad kaasa väi ke saar te ko gu kon da dele osu ta ta va te es ma täht sa te tee nus te kät te saa da vu se ja kva li tee di tõst mi se. Prog ram mist saa vad toetust kü si da: saa re li se osa ga ko ha li kud oma va lit su sed saar val lad väi ke saar te ko gu kon da de poolt asu ta tud mit te tu lundu sü hin gud, sih ta su tu sed rii gia su tu sed ju rii di li sed isi kud, mil le asu ta jaks on riik või ko ha lik oma va lit sus et te võt jad Taot le ta va toe tu se mak simaal ne suu rus pro jek ti kohta on eu rot. Vor mi ko ha ne eel taot lus tuleb esi ta da hil je malt 4. ap rillil kel la Pär nu maa va litsu se le. Eel taot lu si saab esi ta da digi taal selt all kir jas ta tult või pa be ril. Pa be ril esi ta mi se kor ral on ko hus tus lik eel taotlu se saat mi ne ka e-pos ti ga. Di gi taal selt all kir jas ta tud eel taot lus tu leb saa ta e-pos ti aad res si le lii Pa be ril saat mi sel tu leb eeltaot lus saa ta aad res si le Akadee mia 2, Pär nu (III kor rus tu ba 305), hi li sei ma pos ti temp li ga 4. ap rill 2011, kus juu res elekt roo ni li selt tuleb eel taot lus esi ta da ka sel ju hul hil je malt 4. ap ril liks kell e-pos ti aad res si le liina. Täpsem informatsioon eeltaotluse esitamise kohta: Liina Saar, telefon ,

10 märts Kih nu las te vär sid kõ la vad lau lu kaa re all Juu li kuus toi mu val kooli noor te lau lu- ja tantsu peol Maa ja ilm kõla vad teis te seas ka Kih nu koo li 5. klas si õpi las te kir juta tud vär si read. Kok ku ühe teist küm nest sal mist koos ne va lau lu Sõme ralt sõr mi kul le ühe salmi kir ju ta sid ühes koos 5. klas si õpi la sed, kes mu dilas koo ris lau la vad. Õpe taja Hil ma sõ nul on üh te ri da küll vei di ke ne muu de tud, kuid üle jää nud on las te enda loo ming. Sõ na de sead mi ne sai al guse sel lest, et lau lu peo korral da jad esi ta sid üles kutse luua ühes koos Ees ti maa pai ku ühen dav laul, mi da peol esi ta vad mu di las koorid. Ühis lau lu esi me ne ja viima ne salm on ees ti rah valuu le ja lu gu on loo dud Halja la ki hel kon na ees ti rah vavii si le. Las te kir ju ta tud sal mid on üheks lau luks sead nudkom bi nee ri nud di ri gent An ne Kann. Kõi ki de lau lu peo toimkon na le saa de tud sal mi de seast va li ti väl ja ka Kih nu las te kir ju ta tud salm: Kih nu rah vas lau lu rah vas, laul da on ju tões ti vah va. Meil on kaa sas me re hõn gu, lau lu des ka lain te män gu. Pär nus päi ke ne ter vi tas, pea lin na meid mee li tas. Laul gem mee led me hi se maks, lau lu hää led la he da maks. Lau lu- ja tant su peo muu sika toi me ta ja Ave Sopp saatis Kih nu koo li kir ja, kus ta tä nas kõi ki lau lu au to reid ja soo vis pal ju õn ne, et nende kir ju ta tud read said laulu peo aja luk ku. Kui gi pea kont sert on alles ees, on ka iga ük si ku koo ri proov või ük si ku laulja ümi se mi ne kas või oma ko dus üks suur lau lu pi du. Nii et aja lu gu sün nib iga het ke :), kir ju tas Sopp. Anu Saa re Mit me ke si ne vast la päev Päe val te gid koo li lap sed vast la sõi tu ja män gi sid män ge ning pä rast tun de käis muu seu mis kü las Kal ju El vi, kes rää kis oma lap se põl ve mä les tu si vast la liust ja õpe tas lap si uu ri luud ehk vur ri te ge ma. Mõni sõ na ka lan du Kih nu ka lu ri te pea ko ha le on jär je kord selt tek ki nud mu re pilv, mis sun nib meid jäl le üh te hoid ma ja oma heao lu eest seis ma. Peab vist pä ris kart ma rii giko gu va li mi si, sest va he tult en ne eel mi si va li mi si ta heti küm ne võr gu sea du se ga meid kal da le jät ta, va he tult pea le tä na vu si va li mi si ta hetak se mei le osa me rest sulge da. Seo ses sel le ga kut su sin mõni aeg ta ga si kok ku ka ka luri te üld koo so le ku, et saa da laia põh ja li ne üle vaa de kõi gi ar va mus test. Jär je kord selt tu li tõ de da, et kui te kib tõ si ne prob leem, mis äh var dab ka lu ri te iga päeva tööd, tu le vad ini me sed kodunt väl ja, et en da eest seista. Mi nu kõr vu jõu dis ka lause, et te gu on liig se paa ni ka te ki ta mi se ga, aga mi na nii ei ar va. Kui ik ka ka lu ri te le ta he takse kol meks kuuks aas tas sulge da püü giks ka he Kih nu saare suu ru ne veea la, siis see ei ole pseu dop rob leem. Ta haksin siin ko hal tä na da kõi ki, kes ko ha le tu lid ja oma ideed väl ja üt le sid. Üks asi sai täies ti sel geks - Kih nu ka lu rid ei ole nõus selli se me rea la sul ge mi se ga keva di seks ka la püü giks, eri ti veel, kui sel leks puu dub igasu gu ne loo gi li ne se le tus. All kir ja ko gu mi ne pe rest-pe res se Üld koo so le ku ot sus oli ka see, et kor ja ta kõi gilt kihnlas telt all kir ju ka lu ri te toe tuseks ja sel lest tu le ne valt käivad prae gu möö da val da ne li kir ja pak ki, igas kü las üks. Ku na ko gu Kih nu ela nikkond on ot se selt või kaudselt ka lan du se ga seo tud, siis oo ta me sin na kõi gi all kir ju. Väi ke kõ he dus tun ne on küll sees, et kui das prae gu sel info teh no loo gia ajas tul Kih nus va rem häs ti toi mi nud perest- pe res se kir ja del lä heb. Loo dan, et häs ti. Kir ja pa kis on ole mas va ja likud ma ter ja lid, et kõik saaksid prob lee mi va ja li kul määral sel geks te ha. Ka lu ri te soo vi dest tu le nevad muu da tu set te pa ne kud toi me ta sin 23. märt sil Pär nu kesk kon naa me tis se ja koh tusin ka mää ru se koos ta nud Ne le Sa lu vee re ga. Mui du gi oli see al les esi me ne koh tumi ne ja mi da gi konk reet set veel öel da ei ole, aga al gus on teh tud ja an tud sel ge sõnum ja pii rid, mil le ga tu leb ar ves ta da ja mil lest ka lu rid ei ta ga ne. Trot si te ki ta vad sea du sed Sel gi ta sin kesk kon naa metni ke le ka as jao lu, et an tud veea la ei oma min git prak tilist täht sust ei lin nu kait se seisu ko hast ega ka vii ger hül ge elu kesk kon na na. Amet ni ke le te gi mui du gi mu ret lin nu mu na de kor ja mine lai du delt, aga käs ku dekeel du de ga se da ei la hen da. And sin ühe selt ka mõis ta, et se ni ku ni riik ei te ge le aktiiv selt kor mo ra ni de oh ja mise ga, ei saa bu ka lai du del rahu. Kui kõik lä heb plaa ni de koha selt, siis tu le vad kesk konnaa me ti töö ta jad mei le Kihnu kül la, et tee mat eda si aruta da. Kü las käik peaks teoks saa ma 16. ap ril lil, kui keskkon naa met ni kud tu le vad Kih nu üld ko gu le. Ül la tu se na ta bas mind teade, et ju ba ala tes a. on üm ber San ge laiu suur kee luala hül jes te kait seks ja üm ber teis te lai du de 600 meet ri laiune pe ri mee ter, mil lel on lii kumis keeld lin du de pe sit su se ajal. Mul le jäi aru saa ma tuks, kuidas see tol lal ka lu reid tea vi tama ta ära teh ti. Sel les mõt tes oli uue mää ruse al ga ta mi ne mei le ise gi kasu lik, sest saa me vei di tar gemaks ja ai da ta kaa sa, et uus mää rus tu leks loo gi li sem ja ka ka lu reid ar ves tav.

11 märts se tee ma del Väi ke se mui ge ga võib öelda, et ka meie ole me ohusta tud liik ja va ja me rii gi kaitset ja pa ra ku saab see aas taaas talt ai na reaal se maks. Sa mu ti on sel ge, et sel liseid pii ran guid ei to hi ku nagi te ha as jao mas te ini mes te sel ja ta ga, sest siis need lihtsalt ei toi mi. Kui das tei le näi teks tunduks, kui me kir ju ta me määru se, et Pär nu ran na par gis on ini mes te lii ku mi ne kee latud ala tes 15 ap ril list ku ni 15. juu li ni, sest see häi riks hak ki de ja kün ni va res te pesit se mist. See oleks ju aju vaba dus, pa ra ku tun dub mei le sa ma mõt te tu ka lai du de ümber mit me ki lo meet ri laiu se Vägisis pealesunnitud sobimatud seadused tekitavad trotsi. veea la sul ge mi ne. Too me tei se näi te: pal jud teist vaa ta vad iga su gu seid loo dus saa teid ja tun ne vad kaa sa loo ma de le, ke da näiteks Aaf ri kas kü ti tak se - ilusad loo mad ja kah ju nen de küt ti mist vaa da ta. Teie ar vamus aga muu tuks, kui needsa mad ke nad loo mad murrak sid ma ha teie ko du loomad või hä vi tak sid teie põllu ma jan du se nii, et teie pered on näl jas ja huk ku mi se ää rel. Ma usun, et ar va mus nendest ilu sa test loo ma dest muu tuks täie li kult, sest kodu loo mad ja põl lu saa du sed on teie ai nus mai ne va ra. Sel le näi te ga ta han ma öel da, et liht ne on en dast ee ma lo le vaid as ju hal vusta da, nen de koh ta ot suseid vas tu võt ta ning reegleid keh tes ta da, aga pa ra ku need ei toi mi. Siin ko hal ar van, et kui riik ar ves tab meie soo vi de ja va ja dus te ga, ar ves ta me ka meie roh kem rii gi soo vi de ja va ja dus te ga. Vä gi si pea lesun ni tud so bi ma tud sea dused te ki ta vad trot si ja mõ ju on tih ti vas tu pi di ne. Nii et lei da mõ le maid poo li ra hulda vad la hen du sed on ka sulik kõi gi le.. Paa did re gist ris se! Tu le tan ka lu ri te le ka veel meel de, et vii ma ne aeg on tea ta da oma soo vist kanda paat ka la lae va re gist risse. Neid numb reid on tarvis sel leks, et mi nis tee rium teaks enam-vä hem ar ves tada meie va ja dus te ga. Mui du gi po le veel tea da, kas ka la lae va re gis ter õn nestub ava da, aga põl lu ma jandus mi nis tee rium teeb selleks suu ri jõu pin gu tu si. And ke ko he mul le tea da paa ti de mah tu vus ja võimsus. Kui paat on mõõ dis tama ta ja mah tu vust ei tea, siis po le hul lu, sest teis te sama laad se te paa ti de põh jal saab li gi kaud se mah tu vu se. Är ge las ke end ek si ta da asjao lust, et prae gu ei kont rolli ta re gist ris se kuu lu mist. See olu kord muu tub lä hiajal, sest Eu roo pa Lii du seadus te ko ha selt ei to hi ka lade ga min geid toi min guid teha paa di ga, mis ei kuu lu kala lae va re gist ris se. Ees tis ei ole se da veel raken da tud, ku na re gis ter on kor rast ära, aga sü gi seks ta he tak se see kor ras ta da ja siis muu tub see ka meie jaoks ko hus tus li kuks. Pa nen sel le kin ni tu seks EL mää ru se nr 1224/2009 ar tikli 4, mil le ko ha selt: ka la pardal hoid mi ne ja trans porti mi ne võrd sus ta tak se kala püü gi ga ehk ka la püügi te ge vus mää ru se ko haselt on ka la de ot si mi ne, püü gi va hen di te vet te laskmi ne, pai gal da mi ne, ve dami ne ja haa la mi ne, saa gi par da le võt mi ne, üm berlaa di mi ne, par dal hoid mine, par dal tööt le mi ne, kala de ja ka lan dus too de te üleand mi ne, sum pa des se pai gu ta mi ne, nuu ma mi ne ja los si mi ne. EL nõue te koha selt ei ole kut se li sel kala püü gil lu ba tud ka su tada ka la lae va (paa ti), mis ei ole kan tud ka la lae va regist ris se. Mää ru ses oli ka üks vi ga, mis on nüüd seks pa ran datud. 5. Kee la tud te ge vus (1) Kait sea lal on kee la tud: 3)ka la püük mõr ra ga ning ka la püük võr gu ga, mil le silma suu rus on väik sem kui 200 mm. Te ge lik ku ses peab see olema suu rem. See on küll mikros koo pi li ne vi ga, aga mei le tä hen daks see aas ta ring set ka la püü gi keel du. Ühi selt hääl tu ge vam Tal ve püük saab küll selleks aas taks lä bi, aga ka jääalu sel püü gil on sa mad ja dade tä his tu sed na gu su vel gi, see tä hen dab vä li mi ses otsas ka he li pu ga vä he malt ühe meet ri ne mast ja kal dapool ses ot sas ühe li pu ga. Li pud pea vad ole ma vä hemalt 30x30 cm ja va rus ta tud numb ri ga. Sa mu ti on esi me si ka lureid trah vi tud ka ju ba mootor saa gi de ka su ta mi se eest jää saa gi mi sel. Ega meie elu pa ra ku liht sa maks ei lähe, sest nüans se mil le eest meid trah vi tak se, tu leb ai na juur de. Ena mu se nen de eest peame tä na ma Eu roo pa Lii tu, kus sea du si te hak se suur tele ja tu ge va te le ning meie sugu sed väi ke sed mut ri ke sed saa vad kõi ge kõ ve mi ni rä situd. Pa ra ku on meie hääl ka nõrk, et an da en dast teada suu re le Eu roo pa le ja tihti meie mi nis tee riu mid, kes meid kuu le vad, on sa mu ti või me tud mi da gi muut ma. Aga ühes koos suu da me ikka vei di gi ära te ha, et meid pä ri selt ei lö mas ta taks. Sel leks jõu du ja üht set meelt ning päi kest teie päeva des se! Soo met sa Mih kel VEEB RUAR-MÄRTS VAL LA VA LIT SU SES Veeb ruar-märts val la va litsu ses: Keh tes ta ti ko du tee nus te hin nad: tee nu se ühe tun ni hind 3 eu rot; tee nu se ühe tun ni soodus hind (klien di omao salus ta su) 0,60 eu rot. Toe ta ti MTÜd Peer ni Sada maa ren dus 1500 eu roga pro jek ti Lao sa da ma rekonst ruee ri mi ne I etapp el lu vii mi seks; Too mas Rapp ile väl jasta ti ka su tus lu ba ela mu-ai da ka su ta mi seks ük si ke la mu, ela mu, ta lu, koo li vms ma japi da mis hoo ne na gu näi teks kuu ri, in di vi duaal ga raa ži ja sau na na; Toe ta ti Too mas Pa ju lat 780 eu ro ga Kih nu koo li 9. klas si Pa rii si õp peeks kursioo ni ga seon du va te ku lutus te kat mi seks; Kin ni ta ti Kih nu koo li õpilas ko ha ja las teaia rüh ma tege vus ku lu ar ves tus lik maksu mus aas taks. Määru se ga on või ma lik tut vu da val la ko du le hel ( Ot sus ta ti ühe le isi ku le kodu tee nus te osu ta mi ne; Muu de ti Kih nu val la va litsu se 16. veeb rua ri 2011 määru se ga nr 1 keh tes ta tud kodu tee nus te osu ta mi se lepin gu vor mi ja le pin gu li sa. (Ter vik mää ru se ga saab tutvu da val la ko du le hel www. kih nu.ee); Kin ni ta ti Kih nu koo li hoole ko gu koos seis: liik med Ago Laos, Ma re Mä tas, Too mas Pa ju la, El me Män ni, Eda Tapp, Rai li Laos ja Ker li Vah kel; Nõus tu ti ku ni 50 aas taks rii gi maa le hoo nes tu sõi guse sead mi se ga Sal me Täht la ka suks 3983 m2 suu ru se le maaük su se le ko ha-aad res siga Root si kü la kü la, Kin gu; Muu de ti Kih nu val la va litsu se a kor ral dust nr 200; Tun nis ta ti loo tu se tult laeku va teks nõue teks ja ot susta ti kan da ma ha nõu ded sum mas 1 312,68 eu rot.

12 Aprillikuu sün ni päe va lap sed 8. aprill Maria Laanemets (Tammiku) aprill Selma Türk (Maantee) aprill Eve Link (Naada) aprill Jaan Sutt (Kiviaia) aprill Arno Oad (Lehtmetsa) aprill Milvi Odintšenko (Tungi) aprill Theodor Vesik (Maantee) aprill Maria Laarents (Sauendi) aprill Anne-Mari Buravkova (Uusmaja) aprill Harri Mätas (Võhke) 60 Kih nu ma jan du se OÜ veab ära ma ha võe tud ja kok ku kor ja tud võ sa. See ei to hiks aga ol la met sa all laia li, vaid kok ku kor ja tud nii, et trak to ri ga pää seks li gi ja saaks võ sa pea le tõs ta. In fo Il le te le fo nil Kie le ko ja järg mi ne ko go sua mi nõ ond ju ri kuu 16. pää väl pä räst üld ko go lõp põ mist Kih nu muu siu mis. Plaa nis ond: 1. Riä ki kie le ko ja tüest ning plaa nõst ede ko he. 2. Aru ta kih nu kiel se te sõ na dõ tä hen du si e-sõnas ti ku jaoks. April li kuu rah va ma jas 17. ap rill Pal mi puu de pü ha tä his ta mi ne 30. ap rill Volb riöö koh vi kuõh tu Mae sõ ma kihn las tõ järg mi ne üläl jõst mi nõ Uiõ Kuns ti Muu siu mis ond ju ri kuu 14. õh ta kel la viiest. Ak ka mõ kud ru si te ge mä, ma tõr jal olõmas. Kui kud rus tõ te ge mi ne sel ge, võ ta muud nja pu tüed juu rõ. KESK KON NAA MET TEA TAB: 14. det semb ril a al gatati keskkonnaministri käsk kirjaga nr 1828 Pärnu maa konnas Kihnu vallas Li nakülas ja Tõstamaa vallas Kastna külas paikneva Kih nu lai du de loo dus kait sea la moo dus ta mine. Üht lasi muudetakse määrust Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas. Kaitse-eeskirja eelnõu ja hoiuala mää ruse muutmise dokumentide avalik väljapanek toimub 21. märt sist ku ni 18. ap ril li ni a Kesk kon naa me ti Pär nu-vil jan di re gioo ni Pär nu kon to ris (Roheline 64, Pärnu) ning Kih nu ja Tõs ta maa val la va lit sus tes. Vastuväiteid ja ettepanekuid kaitse-eeskirja kohta saab esitada kirja teel Keskkonnaametile (Roheline 64, Pärnu 80010) või e-pos ti teel kuni 18. aprillini a. Kaitse-eeskirja avalik arutelu viiakse läbi kirjalikult, kui avaliku väljapaneku käigus ei avaldata soovi avaliku koosoleku läbiviimiseks. Lisainfo keskkonnaameti telefonil

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

EPOK MV Haapsalu.xls

EPOK MV Haapsalu.xls EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets. 2018 Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) 1954-1963 Sise- I Heldur KURIG 1958 Elva LSK 89 92 92 94 367 10 II II Vello KARJA 1960 KL MäLK 93 93 89 89 364

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1. II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719 Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) 13.-14.03.2019, Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre 02.03.2006 Tartu SS Kalev 8,69 719 2 Kert Alekand 29.06.2007 TÜ ASK 8,90 662 3 Hardi

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02

Rohkem

Side

Side SIDE (IRT 90) Loeng Signaalid sidekanalis Teema - signaalid Signaaliülekanne üüsilises kanalies Põhiriba signaal ja selle esius Kisaribalised ja laiaribalised signaalid vs kanalid Häirekindluse agamine

Rohkem

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Eksamen FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål

Eksamen FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Rohkem

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile:   ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

ReportS412

ReportS412 Lessentabel opleiding 1GL bi Biologie Ja Ja Nee 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 ckv CKV Ja Ja Nee 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 en Engels Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 fa Frans Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00

Rohkem

Lastevõistlus 26.september 2013, TÜ Spordihoone, Tartu Nimi Sünniaeg Tulemus TE vigurjooks 1 Johanna Jakobson ,0 2 Elsa Puu ,2 3 Liisy T

Lastevõistlus 26.september 2013, TÜ Spordihoone, Tartu Nimi Sünniaeg Tulemus TE vigurjooks 1 Johanna Jakobson ,0 2 Elsa Puu ,2 3 Liisy T Lastevõistlus 26.september 2013, TÜ Spordihoone, Tartu Nimi Sünniaeg Tulemus TE vigurjooks 1 Johanna Jakobson 2004 22,0 2 Elsa Puu 2005 22,2 3 Liisy Tõnuvere 2004 22,5 Kreeta Roose 2005 22,5 5 Petra Räbin

Rohkem

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST 10. Kulude periodiseerimine Simulatsioone (vt pt 5) kasutatakse ka juhul, kui soovitakse mõnd saadud ostuarvet pikemas perioodis kulusse kanda (nt rendiarve terve aasta kohta). Selleks tuleb koostada erinevad

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!

Rohkem

TB edetabel m 8,50 (+0,5) Helina Kitsing VPK K-Nuia 8,60 (+0,5) Marta Okas VKK K-Nuia 9,18 (+0,5) Elis Teiss

TB edetabel m 8,50 (+0,5) Helina Kitsing VPK K-Nuia 8,60 (+0,5) Marta Okas VKK K-Nuia 9,18 (+0,5) Elis Teiss TB edetabel 2015 60m 8,50 (+0,5) Helina Kitsing 14.08.2001 VPK 22.05 K-Nuia 8,60 (+0,5) Marta Okas 30.07.2001 VKK 22.05 K-Nuia 9,18 (+0,5) Elis Teiss 11.04.2001 AKG 22.05 K-Nuia 9,19 (+0,5) Kirti Pae 03.12.2000

Rohkem

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 1. märts 215 199a sündinud ja nooremad 2a sündinud ja nooremad 27a sündinud ja nooremad 3kg 3kg 22kg 1 Kaarel Tamm (SK

Rohkem

5L_ELTL_4et.XLSX

5L_ELTL_4et.XLSX BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Result Lists|FINISH AG

Result Lists|FINISH AG 23.05.2017, Vahastu Korraldaja: MTÜ Raikküla Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Peakohtunik Raul Aarma Ajamõõtmise tehnika ja korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv. Ajamõõtja: Krista Jaamul TÄISPIKK DISTANTS

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.0 0:0 Sorted on Best time Qualifying started at :0: Best Tm Gap In s Nat Entrant Make Class 0 0 0 Leonid LUTER Hannes HANSMAN Khevin KALM Alexey TEPLOV Petri TUUKKANEN Raido

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93

Rohkem