untitled

Väljavõte

1 Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu lk 7 Viies teatrisuvi lk 8 Pootsi laat lk 8-9 Koolis toimusid õpikojad lk 8-9 Kalmistupühad Tõstamaa vallas lk 9 Noortekeskuse tegemised lk 10 Käsitöö läheb suvel kaubaks lk 10 Eten du sed Tõs ta maa mõi sas: TSE PE LIIN juu li kell juu li kell ja juu li kell juu li kell ja (viimane etendus) SK VOT TI MI NE VÕ HI KU TE LE 1. au gust kell 19 esie ten dus 2. au gust kell ja au gust kell au gust kell ja au gust kell au gust kell ja 19.00

2 juuni JUHTKIRI Õhetavate palgete õhtu on kohe, kohe käes. Traditsioonide kohaselt otsin talvekasuka välja ja vahin kurvalt külmetavat kur gi poe ga. Hea, et me resoojus taimede hinge ikka elus hoiab, seevastu sisemaa mehed nugrutsevad õitest valendavate maasikapeenarde vahel ning vaatavad nördinult külma laastus(t)ööd. Veel keksivad sireliõite ko ba rad tuu les, aga torm lõ petab ka sel le ilu riia ka no ri mi sega. Küp sus, ro he lus ja val gus, kaua oodatud, hakkab juba paa ri päe va pä rast meist taas kaugenema. Ilmaring pillutab jälle kamalutäite kaupa lapsi ja noori pimeduse ja valguse vahele heitlema. Väiksematel aitavad valida vanemad, tädid-onud, kasvatajad. Selle kompsuga minnakse edasi kooliradadele. Suurematel lastel suuremad otsustamised, iseolemised ja usalduskrediit. Visklemised heade mõtete ja pahemate tegude vahel. Sekka päikesepaistet. Päeval, kui noor seljakotiga tarkusemajast väl ja sam mub, on kõik al les ees ja see mis sel ja ta ga, näi tab tuld tulevikku. Igal oma minemine, tasapisi tatsudes, sprinterina edasi sööstes, lennates, pillutades, kukkudes ja roomates. Peaa si, et eda si, lä bi öö de ja päevade. Ühel päeval astub pisikene sinu kõrval esimesi samme. Ja si na näi tad tal le teed, ai tad püsti. Suunad läbi pimeduse valgu se poo le. Aga komp su, mil le kaa sa pa ned, püüad ik ka suu rema te ha, sest si na ju ba tead, kus on head ja vead. Ja jäl le lä heb üks õhetavate palgetega laps tarkust püüdma, raske komps sel jas, ik ka sel leks, et ker gem oleks lei da õi ge ra da sel le suu re ilma heitlevas möllus. Ülle Tamm, toimetaja VAL LA VO LI KO GU TEA TED Tõs ta maa Val la vo li kogu 29. mail toi mu nud is tun gil Otsustati anda volitus Pärnumaa Omavalitsuste Liidule elektrienergia ühishanke läbiviimiseks, mis hõlmaks ka Tõstamaa Vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste elektritarbijaid. Kehtestati Johanni kinnistu detailplaneering. Ermistu külas asuv Johanni kinnistu on hoonestatud. Kinnistul asub elamu ja kaks abihoonet. Detailplaneeringuga on lubatud veel ühe abihoone ehitamine. Hoonete alune maksimaalne lubatud pin da la on 300 m2 ja hoo ne te suu rim lu ba tud kõr gus on 8 m. Johanni detailplaneering muudab kehtivat Puusepa kinnistu detailplaneeringut. Planeeringuga muudetakse Puusepa detailplaneeringus Johanni kinnistu osas kehtinud hoonestusala asukohta ja see nihkub Ermistu järvele lähemale. Planeeringuga ei ole kavandatud muuta maakasutusviisi ega kinnistu kasutamise sihtotstarvet. DETAILPLANEERINGUD Tõstamaa Vallavolikogu otsusega nr 49 kehtestas Ermistu küla Johanni kinnistu detailplaneeringu. De tailp la nee rin gu ga muu de ti Puu se pa detailplaneeringus kehtinud hoonestusala Muudeti valla sotsiaaltoetuste maksmise korras sünnitoetust puudutavat sätet. Tõstamaa valla sünnitoetust on õi gus taot le da lap se vanemal või lapsendajal, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab elamisluba ning kelle elukoht rahvastikuregistri andme tel on Tõs ta maa vald ja laps on sünni registreerimisel kantud Tõstamaa valla elanikuks. Toetust makstakse avalduse alusel. Sünnitoetuse suurus on 400 eu rot ja see maks tak se välja kahes osas. Esimene osa 300 eurot makstakse taotlejale pärast lapse sünni registreerimist. Muudatuse kohaselt makstakse sünnitoetuse teist osa, 100 eu rot lap se ühe aas ta seks saamisel juhul, kui taotlejal oli õigust saada sünnitoetuse esi mest osa ning taot le ja ja lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on katkematult olnud Tõstamaa vald. Määrusega on võimalik tutvuda valla kodulehel Kinnitati valla a majandusaasta aruanne. Otsustati taotleda munitsipaalomandisse Tõstamaa alevikus asuvate haljasalade maa. Kehtestati avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded. Üritusest teavitatakse vallavalitsust juhul kui: Johanni detailplaneeringu kehtestamine selle pidamine nõuab tee sulgemist või liikluse ümberkorraldamist; see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks et te näh tud ra ja tist ja sel le pidamiseks on kavas püstitada telk, la va, tri büün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon; üritusel kavatsetakse tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte; selle eeldatav osavõtjate arv üle tab 200 või see häi rib oluliselt avaliku koha tavapärast kasutust. Suuremõõtmeliseks peetakse konstruktsiooni, mille pindala on suu rem kui 60 m2 ja mis on kõr gem kui 5 meet rit. Määrus on avalikustatud elektroonilises Riigi Teatajas. Hariduskomisjoni esimehe ettepanekul vabastati komisjoni liikme kohustest Aita Lind ja va li ti uueks liik meks Ka di Adler. Kuu la ti Lau ra Jõe ja Tee le Tõnissoni ettekannet Noortevolikogu tegemistest. Eve Sah tel val la sek re tär asukohta vastavalt olemasolevale hoonestusele. Tutvu planeeringuga aadressil TOIMETUS Toimetaja: Ülle Tamm tel , küljendaja: Pille Paalam Internet: Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil leht@tostamaa.ee Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Teeristi pood, Tõhela raamatukogu, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam. Trükikoda: Hansaprint Tiraaž: 425 tk

3 juuni Ei saa ma tar gaks üleöö... Peal kir jas olev lau se on kat ke Tõs ta maa koo li mo tost, mis lõ peb sõ nade ga: see, ehk siis tar gaks saami ne, on pikk ja pi dev töö. Taas kord on üks õp peaas ta koo lis läbi saamas, kohe on toimumas lõpuaktused. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajad sirutavad tiivad väl ja, ko gu vad hoo üles se ja tõusevad mõisahäärberi kohale lennule. Alul kontrollitakse aerodünaamikat ja siis sööstavad nad elutaeva atmosfääri. Tiivad kannavad hästi ja lendutõus läheb ludinaga nendel lõpetajatel, kes hoolikalt koolitükke teinud. Tublimate lennutrajektoorid kulgevad otse kõrgustesse. Puudeladvad ei ohusta planeerimist. Nad teevad sujuvaid laskumisi, siis jälle sööstavad taevaavarustesse, neid ootavad uued julged väljakutsed. Ka kõik ülejäänud lõpetajad on len nu sel geks saa nud ning star di lu ba koo lie si selt ae rod roo milt an tud. Nüüd tu leb päris iseseisvalt, julgelt ja innustu nult õh ku tõus ta. Esial gu on vast lennukõrgus madal ja väheste teooria- ja praktikatundide tõttu ehk liigutusedki nurge li se mad ning tall-tõl la kuuri katus jääb tõusunurka veidi se ga ma, kuid taht mist on ja lendu alustatakse. Ülalolev mõistujutt on ülekantud tähenduses fakti konstateering - kes koolis õppides vaeva nägi ja õppetöösse kohusetundlikumalt suhtus, sel sujub edasine haridus- ja elukutsevali ku tee la du sa malt. Aga üks, mis kin del, ala ti on või ma lik end rohkem kokku võtta, isegi uuesti alustada. Ütleb ju vanarahva tar kus ini me ne õpib ko gu elu! Osad põ hi koo li lõ pe ta jad suunduvad kutset õppima, teised valivad gümnaasiumihariduse. Kindlasti tasub endale selgeks te ha, et õp pi ma peab pi devalt ning pea mi seks ta kis tuseks tarkuse kogumisel on ikka ainult inimene ise. Selmet arvata, et küll ma tu le vi kus hak kan õppima, pole õige mõte noore inimese peas. Tuleb juba täna plaane teha ja homme alustada. Kind las ti oo tab Tõs ta maa koo li güm naa sium te gu said noori sügisel tagasi armasaks saanud mõisahäärberisse õpinguid jät ka ma. Kel veel ot sus lahtine, siis tasub kindlasti kodukooli uksest taas sisse astuda - teadmisi pakume juba armsaks saanud koolimajas ning väikese koo li pe re ee lis on, et igaüks saab sil ma pais ta ja kõi ki des ettevõtmistes esireas olla. Tänapäeva kutsestandardid nõuavad mitmetelt elukutsetelt vähemalt keskharidust ja seega tasub tööturule sisenemiseks kindlustada endid vajaliku haridustasemega. Lisaks gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslikele kursustele alustasime sel õppeaastal riigikaitse kursusega. Tänapäeva poliitiline olukord pole roosiline ning riigikaitse õpetus annab teadmised Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmiseks, kujundab kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajadusel Ees tit kaits ta. See on põ nev ja mitmekülgne valikõppeaine, mille õpetamist toetavad Kaitse mi nis tee rium ja Kait se ressursside Amet. Läbitakse põnevaid teooriatunde ning praktilisi oskusi saadakse õppepolügoni välilaagris. Õpetus on erinevate eluvaldkondadega tihedalt seotud ning omandatakse tarvilikke teadmisi ja oskusi, mida saab igapäevaselt rakendada ka siis, kui sõjaväelase kutset ei valita. Koostöös Pärnu Kolledžiga jätkame gümnasistide harimist turismimajanduse ja ettevõtlu se kur su se ga. Ma jan dus- ja ettevõtlusaluste selgekssaamisel on tänapäeva turumajanduses oluline roll ning annab noorele algkapitali ettevõtlikuks olemisel. Võib tuua sel li se näi te, et kui on plaan oma ettevõttega alusta da, siis miks ka mit te! Kur suse läbinu teab kuidas koostada tu ris mi- või toot mis ta lu loomise ja käivitamise kohta äriplaani ning analüüsida toimiva ettevõtte vajalikke mehhanisme ning sel le ga on ju ba start an tud. Edasine arendustegevus, kogemuste- ja teadmistepagas tulevad juba õige kiiresti. Et ol la maal et te võt lik, siis ei saa kohe kuidagi hakkama ilma au to ju hi lu ba te ta. Au toõ pe tuse kursuse ülesehituses toimub ala tes sel lest sü gi sest olu li ne muudatus. Kui senini on õpetus toimunud igal õppeaastal, siis edasi viime õpet läbi tsüklina, mis tä hen dab, et igal õp peaastal kur sust ei toi mu, vaid jä ta me aasta või kaks vahele, kogume kokku suurema grupi ning soovijad saavad peale edukaid eksameid autojuhtideks. See tähendab se da, et kui õpi la ne alus tab õpin guid küm nen das klas sis, siis kolme gümnaasiumis õppimi se aas ta jook sul saab ta au tojuhikursust valida, kuid millises klassis õppides see kursus tunniplaanis on, oleneb eelmisele grupile läbiviidud õppe toimumise ajast. Sai mainitud, et ettevõtluse pisiku süstimine gümnasistidele on väga oluline. Väljundiks ei peagi olema kohe eraettevõtlusesse sukeldumine. Ettevõtluse all tu leb mõis ta ka ül dist ak tiivsust, osalemist kogukonna tegemistes, teiste kaasa haaramist, kas või oma iga päe vas tes te gemistes produktiivset toimetamist. Üheks heaks ettevõtlikuse väl jun diks on pro jek ti töös osalemine. Sel sügisel saab läbi gümnasistide Comeniuse projekt. Äsja läkitasime teele uue Erasmus+ projektitaotluse, mis suunatud noorte ja nende vanemate aktiivsemale kaasahaaramisele kogukonna- ja kooliellu. Loodame projektitaotlusele peatset positiivset vastust ning siis juba järgnevaid huvitavaid uusi ettevõtmisi koostöös teiste Euroopa koolidega. Sügisel on plaanis arendada edasi sidemeid Indiaga ning liituda Planet Schooli keskkonnaga. Kõik see ikka selleks, et gümnasistide maailmavaadet avardada ja motiveerida neid õppima. Sest keeleoskus ja kultuurilised teadmi sed ai ta vad igas olu kor ras sõp ru lei d a ja elus lä bi lüüa. Tuult teile tiibadesse, noored, soo vin tei le head na vi geerimisoskust, et õige kurss ülesse lei da ja sel lel pü si da. Ol ge ak tiiv sed, ko gu ge tar kust ja kandku tiivad teid kõrgele! Too mas Mitt, koo li pa pa

4 juuni Politsei soovib turvalist suve Suvi oma ahvatluste ja meelolukate puhkustega on kohe algamas. Suverõõmude nautimisel on mõnikord meeled hajevil ja mõned põhitõed ununevad. Paljugi oleneb igaühest endast, et vältida õnnetusi seda nii liikluses, veekogu ääres kui ka liht salt meelt la hu ta des. Meeldetuletuseks mõned lihtsad näpunäited mida peab järgima: Liikluses ole hoolikas ja teistega arvestav, pea kinni liiklust reguleerivatest märkidest, jälgi, et ületa lubatud piirkiirust, ära ju hi mis ta hes sõi du kit al koholijoobes ega lase seda teha teisel. Võimalusel kasuta liikumiseks oma tervise hüvanguks jalgsi või jalgrattal liikumist. Tee kõik en dast ole nev, et ühest kohast teise jõuda ohutult. Uju ma min nes ole kai ne, samuti hoolitse selle eest, et sõbrad alkoholi tarvitanuna vette ei läheks. Veekogu ääres lastega aega veetes hoia neil silm peal, sest lap sed ei pruu gi alati osata võimalikke ohte hinnata. Selgita neile, mis lubatud, mis mit te, sest käs ku dest-keeldu dest ei pruu gi abi ol la. Kindlasti ole oma õige käitumisega heaks ees ku juks ja ära unus ta, et vas tu tus lap se elu ja ter vi se eest lasub just vanematel. Ära jäta oma vara järelevalve ta - lu kus ta ala ti oma jalg ratas, ära jära sõidukit parkides sellesse nähtavale esemeid, mis võiks varastele huvi pakkuda. Kodust lahkudes lukusta kor te ri või ma ja uks ning sul ge aknad. Meeldetuletused said välja toodud praktiliselt märksõnadena, pikemate selgitusteta, kuid need peaks ole ma pii sa valt kõ ne kad. Need on liht sad as jad, mis politseitöö kogemusele tuginedes kipuvad kõige sagedamini meelest minema. Turvalist ja tegudeküllast suve kõigile! Har li Han sen pii kon na po lit sei nik Lasteaed lennutas kooli poole teele järjekordse klassitäie lapsi, mälestuseks jääb juuri ajama päris oma rühma puu. Mudilaskoor käis Pärnumaa laulu Tõs ta maa kesk kooli mu di las koor osa les Pär nu maa lau lu peol, mis toi mus 30. mail Pär nus. Meie mu di las koor har ju tas lau le ju ba sü gi sest saa dik ja Aud rus oli ka ühi ne peap roov. Kõik lau lud olid lau lu peoks häs ti sel geks õpi tud ja nüüd võisime julgelt lavale astuda, et kõik saak sid kuul da ja nä ha, kui vah vad ja tub lid ole me. Laupäeva lõunast alustasime sõitu Pärnusse. Mina koos kolmekümne lauljaga. Poolelt teelt lii tus meie ga ka õpe ta ja Aimar. Päev oli kau nis ja päik seli ne. Pär nus se jõu des sai me kõik endale käepaelad ja laulupeo lehe. Kodus olime juba endale ilusad rahvariided selga pan nud ja nüüd või si me teistega koos laulma hakata. Veel oli vaja sättida juustesse kaunid pu na sed pae lad, mis Ei ri, Ai ma ri ja mi nu abi ga sai kii resti teh tud. Proov Vallikäärus sujus hästi. Nüüd oli vei di va ba ae ga. Saime kokku õpetaja Kaariniga ning läk si me kõik koos sööma ja jää tist ost ma. Ke ha kin ni ta tud oli gi aeg koguneda rongkäigu algusesse. Selleks laulupeoks valmistasime ka vahvad tuuletiivikud, mis tuules vahvalt vurisesid, dirigentidele jagati rahvusvärvides tiivikud. Rüütli tänavalt läbi kõndides nägime palju tuttavaid, kes olid ter vi ta mas ja meie sai me

5 juuni Maakonnas elavaid kuldpulmapaare oodatakse austamispäevale Pär nu maa va lit sus korral dab 30. sep temb ril 18. maa kon na kuld - pul ma paa ri de aus tamis päe va. Sel le le pi du li ku le sündmusele on oodatud kõik Pärnu maakonnas elavad abielupaa rid, kel sel aas tal täi tu nud või täitumas 50 kooseluaastat, samuti abielupaarid, kes juba bril jant pul ma de ni jõud nud (60 kooseluaastat). Pidulik üritus al gab kell Pa lu me juu be li paa ri del endast teada anda Pärnu maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse telefonidel , või Sa muti võib maavalitsusest ise läbi astuda ja kabinetis 202, 209 (Aka dee mia 2, II kor rus) või kabinetis 100 (I korrus) austamispäevale nime kirja panna. Eelregistreerimine kestab 17. augustini. Pärnu maavalitsus soovib tänada ja õnnitleda kuld- ja briljantpulmapaare, tänu kelle le saab meie noo rem põlvkond aimu abielu kestmajäämise võimalikkusest. Vää ri kad abie lu paa rid on eeskujuks oma lastele, andes nei le elu tee le kaa sa pa ga si väärt elutarkustega ja on eeskujuks kõigile, kes abielu väärtustes ning püsimises kahtlevad. Liis Rausk peol Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! Pangabussi peatused: Tõstamaa rahvamaja juures kell Varbla kaupluse juures kell II kvartalis 25. juunil III kvartalis 9. ja 23. juulil 13. augustil 10. ja 24. septembril palju hurraasid hüüda. Pi du oli to re ja jääb kauaks meelde. Siinkohal tahan tänada kõiki laululapsi, kes vapralt selle päeva vastu pidasid ja imeliselt oma lau lud ära laul sid. Samuti lapsevanemaid, kes lap sed pea le pi du en da hoole al la võt sid. Ja suur-suur ai täh minu kolmele abilisele - Kaarinile, Eirile ja Aimarile. Soovin kõigile kaunist suve! Dirigent Ivi Kask Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt

6 juuni Sutirannas toimus Möödunud aasta mais sai Ees ti Ha ri du se In fo süs tee mis kinnitatud Tõstamaa Mõisa Huvikooli käsitöö õppekava. Sügisel alus tas sel le jär gi tööd kaks kä si töö rin gi noo re ma le ja vanemale astmele. Ringides on kok ku 22 õpi last, kes õpi vad õppeaasta jooksul käsitööd kaks tundi nädalas. Üheks õppevormiks on plaani tud ka laag rid mis ai ta vad tavarutiinist välja tulla, on heaks mo ti vaa to riks ning kus saab huvitavatele teemadele rohkem aega pühendada. Huvikooli esimene õppeaasta lõppes juunil Sutirannas toimunud villalaagriga. Viltimine on üks laste meelistegevusi tunnis. Eestis on viltimine aga olnud suhteliselt vähe kasutatud tehno loo gia. Roh kem on meie tradit sioo nis val mis ta tud lõn ga ning sellest telgedel, varrastega või heegeldades esemeid valmistatud. Laagri teema valikul oli soo viks, et uud se ja kaa saegse viltimisteema käsitluse kõrval saaksid huvikooli õpilased teabe ja kogemused Eesti traditsioonilistest villatöödest. Laagris toimus tegevus mängulises vormis koos ehedate elamustega lambatalust, loodusest ja traditsiooniliste töövahendite ja - võtete kasutamisest. Alustasime algusest ja pügasi me lam mast. Suur ai täh Meeli se le, kes oma lam ba mei le selleks lu bas! Ai täh ka Gen na dile, kes lamba oskuslikult kinni püüdis. Manijalt oli kohale sõitnud Ül le, kes oma lam bad ala ti ise kääridega ära pügab. Ülle näitas se da tööd lah kelt las te legi. Tõsi, vanad lambakäärid on Ülle asendanud uute mugavate Fiskarsitega. Neid oli Üllel kohe mi tu paa ri kaa sas ja kõik, kes söan da sid, said ise ka se da tööd proovida. Ja soovijaid jagus. Ei olnud probleemiks lamba jalgade kinnihoidmine, ega sõnnikune ja rasvane kasukas. Pügatud lammast oli mõnus paitada. Ülle käis ilu huvides soengu veel oma kääridega üle ja palju kõhnemaks muutunud lammas võiski karjamaale teiste juurde silgata. Pügatud vill sai kiirelt kaussidesse jagatud ja mereveega likku pandud. Ise suundusime Efeline juhtimisel madarat otsima ja metsharakputke õisikuid korjama. Madar oli juba vanastigi nii vä hel da ne kraam, et mõ nikord tuli seda pimeduse katte all naabri maadeltki otsimas käia. Efeline oli meile mõned põõsad ik ka leid nud ja an dis ka ülevaa te, miks ja mi da me kor ja ma hakkame. Igaüks sai oksakese kaa sa ja võis min na oma ma darat kaevama. Kõige ilusamast taimest tegime herbaariumi, ülejäänud juured panime kokku, et nendega ühiselt lõnga värvida. Õnneks kasvab ja õitseb metsharakputke prae gu kõik jal ja se da sai me kokku kohe kaks tihedat pajatäit. Õhtupoolikul panimegi taimed tõm mi se jaoks kee ma ning hakkasime ise villa pesema. Ei osa nud ki et te nä ha, et villa pe se mi ne nii po pu laar seks osutub: pidi lausa keelama, et villa enneaegu ära ei vanutataks. Ei mä le ta, et mi na omal ajal kohustuslikku villapesu nii innukalt oleks teha soovinud. Koos Sirliga tegime restidest ja linadest villa kuivatamise alused ning igaüks pa ni oma vil la kui va ma. Siis sai vil ti da ja ukaukat män gi da. Va rem kor jatud teetaimede kimbud rändasid koos vaarikavartega lõkkel podisevasse patta ning sellest tuli mõnus tee õhtuse moosisaia kõr va le. Päev oli si su kas ja õhtuks plaanitud pidžaamapidu jäi üsna lühikeseks. Tei se päe va ai tas meil si susta da Liis Lu ha maa, kes tõi kaasa voki, trummel- ja käsikraasid, kedervarred, haspli, keripuud, erinevaid villu ning huvitavaid potsikuid ja värvilisi lõnganäidiseid. Lapsed kerisid ja kaalusid endale ühesuurused lõngakerad

7 juuni villalaager ning haspeldasid küünarnuki ümber vihtideks. Vihid seoti erinevatest kohtadest tihedalt kinni ja varustati nimesildiga. Vihid rändasid kõik metsharakputke tõmmisesse. Lisaks veel hallid ja indigoga värvitud vihid. Meie korjatud madarajuurtele lisas Liis suure kotitäie kuivatatud verkjaid vöödikuid. Selles tõmmises värvisime kordamööda kolm vihti: ühe madarapunase ja kaks oranžimat too ni. Kaa sa too dud va hen deid said kõik kordamööda proovida. Nopiti ja kraasiti Liisi poolt kaasa toodud villad. Korrutati vokiga kahekordset lõnga. Kõige roh kem ele vust tõi ke dervar re ga kor ru ta mi ne. Mõ ni sai korrutatud käepaelu ikka kümnetega kokku lugeda: mis siis, et töö va hen di ni mi ise hästi meel de ei taht nud jää da. Liis näi tas ka ke der var re ga lõnga valmistamist. Käsitöötoast laagrisse kaasavõetud lõngatokid said ka ena mu ses ke ra deks poolitud. Töövahendid jäid kõik laagri lõ pu ni meie juur de ning iga osaleja hoolitses oma villa eest, et see oleks ko ju min nes ke nasti kohevaks looriks kraasitud. Kui värvitud vihid õhtuks kõik õunapuule kuivama said sätitud, oli mõ nus lõk kel vors te grillida ja kooli kokatädide valmistatud maitsvat salatit süüa. Viimasel päeval oli ülesandeks oma villatööd lõpetada, lõngad kerida ja sildistada: kelle omad ja mil le ga vär vi tud. Proovisime ka tikkimist ja heegel da mist vii ma ne osu tus ikka endiselt keeruliseks. Paela on küll liht ne te ha, aga eda si Ega me jon ni ei jä ta sü gi sel jäl le uue hoo ja uu te mõ te te ga. Meie lastega soovime igatahes sü gi sel koos ema de, va naemade, sõprade või naabritädidega projekti jätkata: ketrame Liisi juhendamisel laste pestud vil last lõn ga ning koo me sel lest ja laagris värvitud lõngadest nende kavandatud mustri järgi käpikud või sokid. Enne lõpetamist said veel kirja kõigi eredamad laagrimälestused. Üksmeelselt arvati, et oli to re ja tu leks järg mi sel aastal jäl le. Kad ri: Oli õpet lik ja lõ bus, lambapügamine meeldis väga. Everita: Rasked nimed olid as ja del, need ei jää nud meel de, aga nüüd on mee les. Ke dervars oli ras ke sõ na, aga sel le ga oli tore töötada. Tegime sellega lõnga ja käepaelu Jaan: Mul le mait ses vä ga metsataimedega tee. Panime sinna vaarikavarsi, mustsõstralehti, ojamõõla. Re gi na: To re oli. Mul le meeldis villaga tegeleda, heegel da da ma ei osa nud. Ma ria-lii sa: Pi me das oli tore Juku anekdoote rääkida. Lambapügamine meeldis mulle, aga kart sin ise pü ga da. Fotosid laagrist ja õpilaste poolt aasta jooksul valmistatud töödest saab vaadata veebinäitusel: huvikool Anu Rand maa, kä si tööe den da ja Noortevolikogu tegemistest Lähiajal on Tõstamaa noortevolikogu noored võtnud ette erinevaid tegemisi. Suuremaks neist võib lugeda heategevusõhtut. Li saks toi mus mai kuu al guses tal gu päev ning ka Tõs ta maa noortekeskus oli registreeritud üheks talgupaikadest. Mõtted heategevusest mõlkusid mõt teis ju ba am mu. Märt sikuus osalesime kooliga kooliteatrifestivalil, esindatud olid kõik kolm vanuseastet. Meile öeldi, et oleks patt etendusi ainult endale hoida ja peaksime neid kindlasti kohalikul laval esitama. Nii tek kiski mõ te, et need näi den did oleksid ideaalsed ühe heategevusõhtu korraldamiseks. Et näidendeid üksteisest eraldada, astusid lavale kohalikud noored muusi kud. Pau si de ajal oli ava tud heategevuslik kohvik, kuhu olid peamise panuse andnud üritust korraldavad noored. 22. aprillil toimunud heategevusõhtu eesmärgiks oli koguda raha Tõstamaa noorte huvitegevuse toetamiseks. Suutsime koguda ning selleks summaks oli 154 eu rot. Jäin üritusega rohkemgi kui ra hu le ja loo dan, et see ei jää nud viimaseks omataoliseks. Suured tänusõnad kõikidele annetajatele ja kohalolijatele. Samuti tänan Tõstamaa rahvamaja, kus üritust läbi viisime. 2. mail tulid noortekeskusesse kokku mõned noortevolikogu ja noor teü hing 4H noo red. Eesmärgiks oli korrastada noortekeskuse tagust. Täitsime ukse ees olnud lohu mullaga, külvasime muru, rajasime lillepeenra ning korjasime metsarajalt prügi kokku. Kuna pikka aega on olnud probleem kultuurimaja juures jalgrataste hoidmisega, siis leid si me, et va na meie rei juures kasutult seisev jalgrattahoidja oleks just rahvamaja ette sobilik. Tõstamaa noortevolikogu üt leb ai täh kõi gi le, kes on meie tegevust toetanud ning loodan, et see nii ka jät kub. Lau ra Jõe Tõs ta maa noor te vo li ko gu esi mee s

8 juuni Viies teatrisuvi Kui aas tal tä nu val la va nem Too mas Rõhu fanatismile mõisas Pruu ti de kool sai la va le toodud, mõtlesime kõik sellest ilmselt kui ühekordsest eksperimendist. Oli väi ke hirm, et 15 etendust on ülbelt palju planeeritud ning en ne esie ten dust nä gi autor-lavastaja und, kuidas ta pai gu tab pub li kut too li de le is tu ma üle ühe, et te kiks pet lik mul je täis saa list. Läks teisiti. Pruutide kooli mängiti tol esimesel suvel veel ka viis li sae ten dust ja üheks kor raks juur de pandud lisarida jäi püsivalt paika. Tä na seks on Pruu ti de kool, Surm, sünd ja lau la tus, Vanameestesuvi ja Tsepeliin too nud igal su vel Tõs tamaa suveteatrisse kaks kuni kolm tuhat külastajat. Teatri kõrval on hindamatuks lisaväärtuseks suveteatri puhvetid, mis pakuvad sobivas stiilis head kohalikku suupoolist. Ka tänavu on Janely Kuuskler-Adler lubanud hoolt kanda, et kaugelttulijail kõht tüh jaks ei lä heks. To re on tul la taas su ve hakul Tõstamaale ning tajuda, et su ve tea ter on siin omaks võetud. Rõõmsale tervitusele lisatakse sageli, et meil piletid juba ostetud. Ja vastupidi ka - tru pi liik med ei ku ju ta oma suvesid ilma Tõstamaata enam ettegi. Juubelisuvel on veel viimane võimalus vaadata lavastust Tse pe liin (10 eten dust juulini ), mis esietendus möödunud suvel tähistamaks 100. aasta möödumist I maailmasõja algusest. Tsepeliin on komöödia, mille tegevus hargneb I MS al gus päe vil ühes Liivimaa kolkamõisas. See rää gib va ne ma te tingi mus te ta ar mas tu sest oma las te vas tu, sel lest, et lä hedas te heao lu ja liht ne inim lik õnn on ala ti roh kem väärt, kui mis ta hes suur idee. Män givad And rus Vaa rik, Jaan Rekkor, Kers ti Tom bak, Do ris Tislar, Mar kus Ro bam ja Mar kus Luik. And rus Vaa rik ja Kers ti Tombak kuuluvad juba Tõstamaa teatri püsitruppi - olles siin publiku ette astunud kõik ne li su ve. See ga on üs na loogi li ne, et tä na vu esie ten duvas kaheinimesetükis Skvottimine võhikutele mängivad ni melt And rus ja Kers ti. Ar mas tus ei hüüa tul les, vaid ta bab sind siis, kui se da kõi ge vä hem oo da ta os kad. Sk vot ti mi ne võ hi ku te le on ühe uskumatu armastuse lugu. Lugu sellest, et olemine on ala ti täht sam kui oma mine, ning et ar mas tus ei hüüa tul les, vaid ta bab sind siis, kui seda kõige vähem oodata os kad. Et õn ne ei saa pla neerida. Baltisakslaste järeltulija Hedvig on lahutusest saadud raha eest ostnud tagasi esivanemate mõisa Liivimaal. Kohale jõudes avastab ta, et kee gi ju ba elab te ma häär beris. Dokumentideta skvotter Eeri mõjub esiotsa pisut lihtsameelsena. Ta keeldub majast väl ja ko li mast, kuid ka Hed vig ei an na al la. Esimesest ehmatusest toibu nud, asub ta as ju aja ma. Kuid loomulikult ei laabu miski nii, na gu ta haks, ning na gu ikka, harjutakse selleski majapi da mi ses aja pik ku aju ti se as ja kor ral du se ga. Ühel päeval hakkab Hedvig märkama, et Eeri oma vähenõudlikkuse, tagasihoidlikkuse ja lihtsa sallivusega meeldib talle... Esietendus on 1. augustil. Kokku mängitakse Skvottimist võhikutele sel suvel viieteistkümnel korral, viimased etendused on 23. augustil. Ger da Kor de mets Tõstamaa koolis toimusid 2014/ Bioloogia, füüsika ja keemia õpi ko da de programm on Ees ti Füü si ka Selt si, TÜ loo dus- ja teh no loogia tea dus kon na, TÜ füü si ka ins ti tuu di ja TÜ Tea dus koo li arendatav programm, mille eesmärgiks on: Pak ku da va ja lik ke eel du si omavatele klassi õpilastele eksperimentidel ja laboratoorsetel töödel põhinevat loodusteaduste (füüsika, keemia, bioloogia) eriõpet/valikkursuseid; Pakkuda heal tasemel praktilist erialast koolitust õpikodade töös osalevate tugikoolide loodusainete õpetajatele, tõstes nii loo du sai ne te õpe ta mi se ta set nendes koolides. Tõstamaa koolis toimusid sel õppeaastal põhikooli füüsika ja keemia õpikojad. Õpi ko da de ju hen da ja teks olid Tartu Ülikooli vastava koolituse läbinud loodusteaduslike erialade magistrandid ja doktorandid. Eks pe ri men di va hen di te komplektid olid arvestatud kuni kahekümne liikmelistele gruppidele, kasutatavad vahendid ja seadmed toodi igakordselt kooli kohale. Õpikodade programmis osalemine oli nii koolidele kui ka õpilastele tasuta (rahastas HTM). Õpikodade programmis osalemine rikastas palju kooli iga-

9 juuni Kohtumispaik Pootsi laat Poot si laa ta pee ti sel aastal ju ba 15ndat kor da. See on saa nud to re daks tra dit sioo niks, et jaa ni kuu alguses saadakse kokku Pootsis. Laadaplatsil on tore kohtuda sõprade-tuttavatega, kaupa osta-müüa, lapsed saavad teha ponisõitu ja batuudil hüpata, saab kuulata-vaadata kultuuriprogrammi, osaleda käsitöö õpitoas, maitsta laadaroogasid, vaa da ta näi tust või nii sama juttu puhuda. Suu red tä nu sõ nad kõigi le mees te le, kes sel aas tal vene traktorite näitusele oma raudsed sõbrad kaasa tõid. Kii du sõ nad Tõs ta maa keskkooli lastele, õpetajatele Ivi Kasele ja Kaarin Reinsonile ning Maret Palusalule laadal üle sas tu mis te eest. Tä na me Anu Randmaad käsitöö õpitoa läbiviimise eest. Ai täh Har ja se mees te le batuudi transportimise ja paigaldamise eest! Täname ka kohalikke müüjaid ja ettevõtjaid, kes laadale 2015 õppeaastal õpikojad päevaseid toimetamisi. Lisaks tõi programm kooli regulaarsed kõrgtasemel füüsika, keemia õp pe tun nid, mi da vii di läbi kaasaegsete seadmetega, samuti sai õpetaja tööjuhendeid edaspidises töös kasutamiseks. Põ hi koo li füü si ka programm kes tis lü he mat ae ga, sest õpilaste huvi kippus raugema ning miinimum programm sai lä bi tud. Kee mia õpikoda oli rohkem kaasahaaravam ning sel les sai võt ta li saks põhiprogrammile ka lisakohtumisi. Õpi ko da de prog ram mi ga on võimalik liituda igal kevadel, juhendajad valivad välja kauplema tulid ning kõiki abilisi, kes laada korraldamisele kaasa aitasid. Kohtumiseni juba järgmisel Pootsi laadal! Anu Pe ter son saabunud taotlsute alusel oma valimi, millistes koolides järgmisel õppeaastal programmid toimuma hakkavad. Kui koolil ja õpetajatel on valmisolek olemas, siis pal ju sõl tub õpi las test ja nen de soo vist. Tõstamaa koolil oli valmisolek olemas ning juhendajad olid igati rahul õpikodadega. Mõ ned päe vad ta ga si sai teh tud taot lus Go-Lab pi lootkoo liks ole mi seks ja su vel tehakse otsus, kas Tõstamaa koo li õpi las tel on või ma lus selles ettevõtmises kaasa lüüa. Loodame parimat. Ma ris Ad ler, kee mia- ja füü si kaõ pe ta ja TEE NIS TU SED TÕS TA MAA VAL LA KI RI KU TES JA KAL MIS TU TEL 21. juu nil kell lu ter lik kal mis tu pü ha Tõs ta maa kal mis tul. Tee nib õpe ta ja Tii na Jan no Tee nis tu sed Tõs ta maa val la õi geu su ki ri ku tes: JUU NI 21. juu nil kell Poot si-kõ pu Pü ha Kol mai nu ki rikus li tur gia kell Kõ pu kal mis tul sur nuaia pü ha, ül di ne hin ge pal ve JUU LI 11. juu lil kell Tõ he la kal mis tul sur nuaia pü ha, ül di ne hin ge pal ve. 12. juu lil kell Se li-tõs ta maa Pü ha Vas si lius Suu re ki rikus li tur gia kell Se lis te kal mis tul sur nuaia pü ha, ül di ne hin ge pal ve 25. juu lil kell Kast na kal mis tul sur nuaia pü ha, ül di ne hin ge pal ve kell Tõs ta maa õi geu su kal mis tul sur nuaia pü ha, ül di ne hin ge pal ve. 26. juu lil kell Poot si-kõ pu Pü ha Kol mai nu ki rikus li tur gia In fo tel prees ter Aga ton Paal berg ARVU TI GA ESI NEB PROB LEE ME, VA JAB RE MON TI-HOOL DUST VÕI ON AEG LA NE? Va ja te ar vu tia last nõu? He lis ta ge ja leia me Teie mu re le la hen du se.

10 juuni Noortekeskuse tegemised Tõs ta maa noor te kes kus on avatud esmaspäevast ree de ni kell ku ni juuni lõpuni. Septembrist siiani on noortekeskus korraldanud ja läbi viinud erinevaid üritusi ning külastajaid jätkub. Oleme saanud endale ka uusi mänge ja muid vajalikke tarvikuid, mis on soetatud projektirahadega. Noor te kes kust kü las tab kesk mi selt 22 noort päe vas, juu nis on kü las ta jaid vä hem ol nud. Need, kes veel käi vad on õnnelikud, et noortekeskus on ava tud ning ne mad käiks ise gi terve suve. Siiski pidin neile teada and ma, et juu lis ja au gus tis on noortekeskus suvepuhkusel, välja arvatud Tõstamaa vallapäevad, kus on noortekeskuse uksed avatud kõigile huvilistele. Ke va del osa les Tõs ta maa noortekeskus Pärnu maakonna Avatud Noortekeskuste projektikonkursil, mille tulemusel oli meil võimalik soetada bändiruumi erinevat tehnikat, õuemänge, käsitöömaterjale- ja ehitusmaterjale ning meil oli võimalus noortega osasid Pärnumaa noortekeskusi külastada. Õue män gud on ära proo vitud ja nendega mängitakse ning neid on ka hea laa ta de le ja muudele kohtadele kaasa võtta. Eelmisel aastal soetatud laud, mille taga saab istuda ja millega saab pinksi mängida on populaarne kes is tub nii sa ma ja kes mängib lauatennist. Sinna juurde sai tehtud ka pisike lillepeenar, mis loob meeleolu. Juuni teisel nädalal käisime noortega Tahkuranna, Sauga, Pärnu-Jaagupi ja Pärnu noorte vabaajakeskuses külas. Vaatasime missugused on teiste noorte kes kus te ruu mid, män gud, tra dit sioo nid jms. Päev oli pikk, aga põnev. Koju tagasi sõites kü si sin noor telt, et mis siis ar vavatakse teistest noortekeskustest ning vas tu seks tu li, et meie oma on pa rem ja meel dib kõi ge rohkem. Huvitav oli seda kuulda, ku na näi teks Sau ga hoo ne oli kõi ge uuem ja kõi ge suu rem, aga siis ki meie noor te le meel dib Tõstamaa noortekeskus kõige rohkem. Juurde sooviksid nad mängukonsooli Wii, mis neile kõige rohkem meeldis. Nüüd tee me roh kem kä sitööd, sest meil on Sis six A4 lõikemasin, millega saab teha erine vaid ku jun deid pa be ri test vms vahenditest. Selle masinaga meisterdasime ka kinkekarbid noortekeskustele, kellel külas käi si me. Vä ga to re ja ka su lik masin, mille saime endale projektirahadega osta. Selle masinaga on võimalik meisterdada terve juunikuu, kes soovib. Pro jek ti ra ha de ga soe ta tud bän di ruu mi teh ni kat proo vime sü gi sel, siis on roh kem noori ja sel leks ajaks leia me ka inimese, kes neid kasutada oskab. Tema õpetaks seda ka noortele, sest kah juks mi na ei ole sel lis te asjadega enne kokku puutunud ja pi gem leian ini me se, kes neid kasutada oskab. Juu ni lõ pus ko ris ta me ja re mon di me noor te kes kust. Mõtleme koos, kuidas värskendada ruume ning vaatame, mis ideid on noor tel, et luua en dale sel li ne kesk kond, kus nad ol la tahavad. Remondimaterjale ostsime samuti projektirahade eest ning remonti aitavad teha eksperdid. Tõs ta maa noor te kes ku sel lä heb mui du häs ti noo red on toredad ja neile meeldib aega vee ta noor te kes ku ses. Noortevolikogu tegutseb ning teeb koos tööd noor soo töö ta ja ga. Kõik saa vad oma va hel lä bi ja on abivalmid. Et meie te ge vu se ga kur sis olla, siis vaata meie facebooki lehte ja Tõstamaa noortekeskuse blo gi! Tõstamaa noortekeskus soovib kõigile ilusat suve! Ka ro lii ne Kask, Tõs ta maa noor te kes ku se ju ha ta ja Käsitöö läheb suvel kaubaks Täiskasvanute käsitöö on jäl le gi - nüüd ju ba neljan dat su ve nä ha kä sitöö poes ja mõi sas. Li saks on sel korral rohkem käsitööd väljastpoolt Tõstamaad. Pole parata, Tõstamaal käib jär jest roh kem rah vast; ka meie ole me nüüd seks ju ba na tu ke tuntust kogunud ja käsitöökeskuses valminud käsitööd leiavad kiiremini uue omaniku. Et le tid tüh jaks ei jääks, siis võ tame vas tu to re daid töid sõp radelt. Sa mas on rõõm sel le üle, et igal nädalal tuleb ikka keegi oma töid meile müügiks pakkuma. Mõtteid järgmiseks aastaks on pal ju, sa mu ti ole me kir ja pannud klientide soove. Ootame ikka sügisel enda seltsi uusi ini me si. Kui jõu lud lä bi, siis on ke vad ka ko he käes. Kä si tööd tehakse ikka suvel jõululaadaks ja talvel suvemüükideks. Ne li aas tat tööd paik konnale omase traditsioonilise käsitöötehnika õpetamise ja too tea ren da mi se ga on viinud sihini. Tõstamaa roositud kin nas te le ja suk ka de le ning neist inspireeritud toodetele on omistatud märk Tunnustatud Eesti Käsitöö. Mär ki on õi gus ka su ta da oma toodetel ja müügikohtades. Mär gi ga too teid ja neid müüvaid poode soovitab käsitööliit oma käsitöökaardil ning rek laa mib oma vol di ku tel ja kodulehel. Tõs ta maa Kä si töö kes kuse naiste kootud roositud sukad ongi praegu Iirimaal näitu sel Bal tic Links Farm leigh galeriis Dublinis Väl ja on pan dud Ees ti, Lä ti ja Lee du kunst, di sain ja kä si töö. Eesti alapealkirjaks on Bridges Näituse korraldus - Eesti Rahvakunsti- ja Käsitöö Liit. Kuraatorid Monika Järg ja Maasike Maa sik. Ku jun dus Mal le Jürgen son ja Kris ta Lep land Juunis lõpetasid Pärnumaa rah va rõi va te gi jad kä si töö keskuses oma esimese kolmandiku koolitusest. Koo li tus al gas jaa nua ris ja kes tab kok ku 18 kuud. Kur su sel osaleb 17 käsitöömeistrit Lääne- ja Pär nu maalt, üks ko gu ni Tallinnast. Kur sus saab teoks MTÜ Rah va rõi vas ja SA Tõs ta maa Mõis ühisprojekti käigus, mida toetab Eesti Kultuurkapital. MTÜ Rahvarõivas on koordineerinud sarnaseid koolitusi Raplamaal ja kahel korral Tallin nas. Poo le li on koo li tu sed Saa re maal ja Tõs ta maal ning sügisel on need algamas Tallinnas ja Lau las maal. Õpetajateks on kogenud rahvarõivameistrid ja pärimustehnoloogid. Valmimas on Saarde, Häädemeeste, Mihkli, Tori, Pärnu, Varbla, Kanepi, Kihnu, Lihula ja Muhu rahvarõivakomplektid. Lisaks alustab juulis osa kursuslasi seelikukangaste kudumist Tõstamaal. Rahvarõivakoolitus lõpeb aasta jõulude eel. Kavas on valminud rõivaste esitlus ja fotografeerimine veebilehe Eesti rahvarõivad jaoks. Anu Rand maa, kä si tööe den da ja

11 juuni Venderloo kutsub reisima LEEDU Reisikava: REE DE, Kell 06:30 väljasõit Tõstamaalt. Järgmiseks võtame peale Pärnu reisiseltskonna. Edasi sõidame Lätti, kus külastame Rundala lossi. Peale Rundala lossi külastust sõidame Leetu ning teeme tiiru Šiauliai külje all asuvas Ristimäel, kuhu alates aastast hakati püstitama riste ning tehakse seda tänaseni. Majutus hotellis, Palanga südalinnas. Palanga - populaarne kuurort kuulsate valgete liivarandade, männimetsade, mudavannide, botaanikaaia, puunikerduste ja punutistega. Jalutuskäik õhtuses linnas: Ülestõusmise kirik, rand, õhtuse elu keskus Basanaviciause tänav oma lõputute atraktsioonidega, vabaõhubaaride, pubide ja koh vi ku te ga. LAU PÄEV, Hommikusöök hotellis. Väljasõit Kura poolsaarele, külastame Klaipeda meremuuseumi. Muuseum asub 19. sajandist pärit merekindluses ja koosneb laevanduse ning veealuse looduse ajaloo ekspositsioonidest, akvaariumist, kus näha suuremaid ja väiksemaid kalu lähemalt ja kaugemalt ning delfinaariumist, mis on asustatud Musta mere delfiinide hulka kuuluvate afaliinidega. Elevust pakub kindlasti ka väike pingviinide kogukond. Neringa - on Kura maasääre osa, mis kuulub Leedule. Tema kaldaid uhuvad Ku ra laht ja Bal ti me ri. Pool saart lä bib 50 km pik ku ne tee, mil le ää res on asulad. Neringa võtab külalislahkelt vastu kõiki, kes armastavad loo dust - merd, lui teid, lii va, ran da, met sa, ning tut vus tab omapärast rannikualade vana arhitektuuri. Külastame Nida t, mis on Neringa vanim asula. Imetleme liivadüüne Parnidžio luitemäel ja kuulame muinaslugusid Juodkrante Nõiamäel. Ööbime samas Palanga hotellis. PÜHAPÄEV, Hommikusöök hotellis. Külastame merevaigumuuseumi, mis asub endises krahv Tõškevitši lossis. Jalutame lossipargis ning naudime merevaadet Birute mäelt. Alustame tagasiteed. Tagasi Tõstamaale jõuame õhtuks. HIND: 145 Hind sisaldab: Bussitransporti ja 2 ööbimist hotellis koos hommikusöögiga. Võimalus ööbida kaheses, kolmeses või neljases toas. Ühese toa puhul lisatasu. SOOVI KORRAL LISANDUVAD HINNAD (orienteeruvalt): Meremuuseum/delfiinide ja merelõvide show grupihindadega 6 EUR täiskasvanu / laps 3 EUR, merevaigumuuseum 2,32 EUR / laps 1.16 EUR. Soovitame teha reisikindlustuse. Info ja registreerimine hiljemalt info@venderloo.ee Kal vin Ei sensch midt tel Il mar Loo ring tel

12 juuni Õnnitleme uusi vallakodanikke ja nende vanemaid! Keitrin Kaljurand Sander Nilk Juunikuu juubilarid ARNO TOHV 89 VILMA MÄNNIKU 88 HELJU VELIKOK 88 ANNA PULL 87 HELMI RAHUMÄE 85 MEINARD TSILK 85 MEERI TILK 83 HELJU SAAR 82 HEINO SIRELI 82 ELFI VOOL 81 HELMI ODES 80 ANTS JAANSO 79 MART SALU 79 VAABO SEGER 78 HILLAR PIHELGAS 76 MATI TAMMISTO 76 LEENA PÕLD 76 HEINO NÖMME 72 MATI LEHOLA 72 VILVE REES 65 ARNOLD ALLIKAS Kallis Helmi! Soovide kaevul ei olegi põhja, kätte sealt ilmaski kõike ei saa. Püüad sealt pärleid käsi haarab vaid tühja, tõeline aare jääb leidmata. Leia sealt kaevust Sa tugevat tervist, sõprust ja hellust ja hoolitsust. Suuremat aaret elus olemas pole, kui omaste, sõprade lähedus... Õnne ja tervist 85. hällipäeval! Koduküla rahvas KUHU MIN NA: SUVEKAVA JUUNI 23. juu nil TÕSTAMAA JAANITULI an samb li ga KEN TU KID 23. juu nil kell 20 KAVARU JAANITULI tantsuks ansambel FA 27. juu nil kell 19 Tõstamaa rahvamajas Valtu näitering Anderaasuke Erki Aule lust li ku far si ga LI MO NAA DI ETS. Lavastaja Anne Archipov. Komöödias män gi vad: Mai rut Tuh ka nen, Koi du Archipov, Hannes Teets, Ebe Luige, Veljo Li na mäe, Mai la Sep man, Hel gi Sus si. Pää se 2 eu rot JUULI 24. juu lil kell 21 Tõstamaa laululaval suvine tantsuõhtu MAIT MALTISEGA 25. juu lil Tõhela järvemängud AUGUST 2. au gus til Tõhela perepäev au gus til TÕSTAMAA VALLAPÄEVAD: 8. au gus ti ki ri ku kont ser di esi ne ja OTT LEP LAND 8. au gus ti õhtu peaesineja ANNE VESKI Jälgi reklaami!