untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest teadu se-, kul tuu ri- ja ma jan du se vald konnas. Maa ja Va di on rah vus va he li selt tunnus ta tud ma jan dus tead la se na nõus tanud val la asu tu si, or ga ni sat sioo ne ja et te võt jaid. Te ma te ge vu sed on mõ ju tanud ja kaa sa ai da nud ko gu Ees ti ma jandu se ja sot siaa le lu aren gu le. ELU TÖÖ PREE MIA - Au gust Kös ter (Tõn ni Kus ti). Aus tu sa val du se na Kihnu val la le elu töö na osu ta tud mit mekülg se te väl ja paist va te tee ne te eest. Au gust Kös ter alus tas tööd ka lu ri na aas tal, ol les ai nult 15-aas ta ne. Ka lu ri na töö tas ta üle 60 aas ta ja kümme aas tat oli 1. ka lu rib ri gaa di bri gadir, ka kua mi püü gi juu ru ta ja ja mit me te põlv kon da de noor te ka lu ri te õpe ta ja. Ees ku ju li ku töö eest on Kus ti saa nud mi tu au kir ja. Ta on vä ga mit me külg se te os kus te ga ja hu vi de ga, te ge leb puu töö ga, meis terda mi se ga, maa li mi se ga, fo tog raa fia ga, pil li män gu ga. Ta võ tab osa muu seu mi õpi tu ba dest ja õpe tab võr gu ku du mist või kor vi de pu nu mist vits test. Tõn ni Kus ti mu ret seb Kih nu pä ri mus kul tuu ri hoid mi se eest. Ta on vä ga töö kas, alati abi val mis kõi ki ai ta ma, tun neb suurt hu vi loo du se vas tu, et see säi liks, poo gib puid ja põõ said. Ta on hea ja hoo lit sev isa las te le, ar mas tav va nai sa (pa pa) las te las te le ja lap se lap se lap se le. Kus ti on mit me külgne, loov, sa mas prak ti li ne ja abi val mis ini me ne. Kõi ge täht sam, et ta an nab os ku si, tead mi si eda si, on ÜHIS KOND LI- KULT AK TIIV NE. AAS TA TE GU Tu le tor ni re novee ri mi ne. Teo tegijad - Veeteede Amet ja SA Kihnu Kultuuriruum. VAL LA TÄ NU KIR JAD Mal ve Laus - sü da me ga teh tud töö eest. Mal ve on ko du hool da ja. Te ma üles sead jad mär ki sid, et te ma töö nii tä nu väär ne ja nõuab vä ga head em paatia või met, pin ge ta lu vust, to le rant sust ning ta teeb tööd, mi da ena mik meist ei suu daks te ha. Kih nu Vir ve ja pe rean sam bel - ehedad pä ri mu sar tis tid, po si tiiv se ku vandi loo jad. Ja na Ruu bel - va ba taht li ku pa nu se eest uju mis laag ri ning veeo hu tus- ja pur je ta mis laag ri kor ral da mi sel. Rai li Leas - va ba taht li ku pa nu se eest veeo hu tus- ja pur je ta mis laag ri kor ralda mi sel. Käth lin Pa lu - va ba taht li ku pa nu se eest veeo hu tus- ja pur je ta mis laag ri kor ral da mi sel. Ma ri ka ja Ar tur Tik ker bär - Kih nu laste le uju mis maail ma uk se ava mi se ja sõb ra li ku sis se ju ha ta mi se eest. Nad on uju mis laag ri tree ne rid, kel le ga lap sed ja va ne mad jäid vä ga ra hu le. Mar ju Ve sik - Kih nu kul tuu riü ri tus te Fo to: Triinu Vohu edu ka el lu vii mi se eest. Mar ju on Kih nu Kul tuu ri ruu mi abi kä si ja pea mi ne üritus te kor ral da ja. Reet Laos - raa ma tu Kih nu Me re me he Lu gu koos ta mi se eest. Maar ja Pa lu - Kih nu kä si töö meist rite te ge vu se elus ja au sees hoid mi se eest. Maar ja päl vis Ees ti Rah va kuns ti ja Kä si töö Lii du pree mia Noor Kä si töömeis ter. Vir ge Bu rav kov - emot sio naal se näi tuse Ja päi ke tõu seb ja ga mi se eest. Üks pilt üt leb roh kem kui tu hat sõ na. Jür gen Niit - või ma lu se eest pii lu da maail ma lä bi näi tu se Siin ja seal. Inime sed. An ne li Mart son - et te võt lik ku se eest idee 100 var da kot ti väl ja mõt le mi se ja teos ta mi se eest. Ta õmb les 100 var dakot ti, muu seu mis oli ka näi tus. Pa su na koor Õnn Tu li Õue le - va bataht li ku pa nu se eest en nas tu nus ta val muu si ka li sel tee nin da mi sel. Kihnu vallavalitsus ja volikogu

2 K ih nust pä rit tead la ne pro fes sor Maa ja Va di sai va ba rii gi aas ta päeva eel pre si den dilt kõr ge riikli ku tun nus tu se - Val ge tä he IV klas si tee ne te mär gi. Tar tu üli koo li ma jan dustea dus kon na ju ha ta ja Maa ja Va di üt les, et te ma jaoks on see suur ja mär gi li se täht suse ga tun nus tus, aga kõi ge roh kem ül la tas te da ini mes te po si tiiv ne reakt sioon, mil list ta ei osa nud et te ku ju ta da. Olen saa nud pal ju õn nitlu si ja ter vi tu si ini mes telt, ke da po le kaua ae ga näi nud, eri ti en dis telt üliõ pi las telt, kes on nüüd leid nud põh ju se head sõ nad tee le saa ta, lausus Va di. Ta möö nab, et see on ol nud oo ta ma tu ja mit te vä hem täh tis kui tun nus tus ise. Ta han tä na da pal ju sid kihn la si, kes saat sid au ta susta mi se pu hul to re daid tervi tu si ja soo ve, on ta tä nulik po si tiiv se ta ga si si de eest ko du saa relt. Kü si mu se le, mil les ma jandus tea dus kon na pro fes sori töö täp se malt seis neb, vas tab ta sel gi tu seks, et see koos neb põ hi li selt kol mest täht sa mast vald kon nast: õpe ta da üliõ pi la si, te ge le da uu ri mus töö ga ja te ha mi da gi ühis kon na tee ni mi seks. See on pro fes so ri töö kir jel du ses kir jas ja nen de as ja de ga ma te ge len gi, lau sus ta. Õp pe tööd viib Maa ja Va di lä bi val da valt dok to ran ti dele ja ma gist ran ti de le. Te ma ju hen da mi sel on kaits tud 5 dok to rik raa di ja enam kui 150 ma gist ri tööd. Ku na dokto ran ti de õp pep rot sess on pikk, 5 ku ni 8 aas tat, on 15 suur arv. Ühis kon na tee ni mi ne tä hen dab, et tu leb te ha ad mi nist ra tiiv set tööd või täi ta ühis kond lik ku ko hustust - Va di on ma jan dustea dus kon na ju ha ta ja, mis võ tab suu re osa te ma tööajast. Järg mi seks, kol man daks pe rioo diks, Va di enam teadus kon na ju hiks ei kan didee ri ja see või mal dab rohkem uu ri mis töö ga te ge le da. Te ma suur plaan on kir ju tada töö or ga ni sat sioo ni in novat sioo nist ehk sel lest, kuidas et te võ te tes uut moodi käi tu da. Me ei ole Ees tis oma töö kul tuu ri le tä he le panu pöö ra nud, ini mes te käitu mi ne ja töö har ju mu sed on suur mu re ja sel le ga tu leb jõu li selt eda si te ge le da, selgi tas ta. Va di on gi üks or ga nisat sioo ni käi tu mi se uu ri missuu na al ga ta ja test ja vas ta va kool kon na ra ja ja. Va di sel gi tas, et te ma ametis peab os ka ma oma uu rimusp rob lee mi dest nii lihtsalt rää ki da, et et te võt ted kut suk sid esi ne ma, peab os ka ma õi gel ajal sõ na võt ta, sa mu ti käib tea dus töö juurde jär je kind lus tea du sar tik lite aval da mi seks mai ne ka tes rah vus va he lis tes tea du sa jakir ja des, olu li ne on üles leida pro jek tid, mil le ga tea dust aren da da, laien da da. Maa ja Va di roll ees ti keel se eria la ter mi no loo gia ku jun dami sel on suur, see ka jas tub viie ees ti keel se õpi ku aval dami ses. Täh tis on te ma pa nus et te võ te te juh ti misk va li teedi pa ran da mis se ja uue põlvkon na juh ti de et te val mis tamis se. Riik li ku tun nus tu se na sai veebruar 2019 / nr. 2 (212) 2 Maa ja Va di töö sai kõr ge tun nus tu se Va di aas tal rii gi teadusp ree mia uu ri mis te tsükli Or ga ni sat sioo ni li ne käitu mi ne siir de ma jan du ses eest. Eri ti sü dant soo jen dav on õp pe jõu le, et üliõ pi la sed on va li nud ta ma jan dus tea duskon na lem mi kõp pe jõuks kuue teist küm nel kor ral. See on tõe li ne ta ga si si de, kui kee gi oma käe li selt kir ju tab, et olen lem mik. See teeb rõõmu ja an nab pal ju jõu du, on Va di õn ne lik. Kü si mu se pea le, kas Va di on nõud lik nii ene se kui ka üliõ pi las te suh tes, hak kab ta naer ma. Üliõ pi las te suhtes küll, ene se koh ta ma ei tea. Ta ar vab, et iga päe vaselt ta nii lem mik ehk ei olegi, sest on ot se se üt le mi sega ja an nab üliõ pi las te le palju tööd te ha ja see tõt tu on nen de ga ka ja ge le mist. Kui lõ pus mind ik ka gi lem mi k- õp pe jõuks va li tak se, an nab see jõu du eriar va mu sed üle ela da. Suu re le töö koor mu se le vaa ta ma ta jõuab Va di ko dusaa re le tih ti, eel mi sel su vel sai ta Kih nus ol la kaks nä dalat jär jest. Ka töö roh kel pe rioo dil leiab ta jak su Tartust pi ka tee et te võt ta, et ol la nä da la va he tu sel Kih nus. Kih nu on rah vus va he liselt tun nus ta tud pro fes sori le ko du ne koht ja lap sepõl ve maa. Tu le tor ni juu res on pai gad, mi da ma tun nen ja mä le tan, aja liin jook seb lä bi sil ma de - ini me ne va jab se da. Il ma jaa mas sün di nud ja tu le tor ni juu res kas vanud nai ne kin ni tab, et Kihnu Puak po le ku na gi nii ilus ol nud kui nüüd. Ees ti 100. sün ni päe val käis Maa ja Va di pre si den di vastu võ tul, kan des kih nu riideid. Ka see kord oli rii gi sünni päev eri li ne ja pi du lik, kui ta Pär di kes ku ses Val ge tä he IV klas si tee ne te mär gi vas tu võt tis. Anu Saa re

3 3 (212) nr. 2 / 2019 veebruar Maar ja sai noo re kä si töö meist ri pree mia Vil jan di kul tuu ria ka deemias eh te kuns ti õp piv Maar ja Pa lu sai Ees ti Rah vakuns ti ja Kä si töö Lii du tunnus tu se na noo re kä si töömeist ri pree mia. Maar ja õpib teist aas tat eh te kuns ti Vil jan dis kul tuuria ka dee mias pä rand teh noloo gia õp pe ka val rah vus li ku me tal li töö eria lal. Kih nu koolis õp pi des oli tüd ruk nä putöös vä ga osav, kuid tun nistab et pä rast põ hi koo li jäi asi soi ku. Mõt le sin, et avastaks en nast sel alal uues ti, sest ku na gi just kui tu li väl ja ja meel dis ka vä ga, rää kis Maar ja. Va li ku te gi ta me talli töö ka suks, sest see tun dus põ nev. Maar ja tun neb, et ko gemust tal prae gu veel ei ole, aga va li tud eria la meel dib vä ga. Ke va del toi mub spetsia li see ru mi ne rah vus li ku le suu na le ja ha ka tak se te ge ma et nog raa fi li si eh teid. Maar ja lõ pe tas aastal Tar tu Üli koo li et no loo gia osa kon na ja kir ju tas ba ka laureu se töö kih nu noor te ko gukon na tun dest. Ees ti Rah va kuns ti ja Kä sitöö Lii du ju ha tu se esi mees Lii na Ves ki mä gi üt les, et Viljan di kul tuu ria ka dee mia esitas mi tu kan di daa ti, kuid Maar ja oli ni me kir jas esi mene ja õp pe jõu du de soo vi tus oli just te ma noo reks kä sitöö meist riks väl ja va li da. Ves ki mä gi sõ nul on eri line, et kui ta va li selt õpi vad tüd ru kud teks tii li eria la, siis Maar ja te ge leb ebat ra ditsioo ni li selt me tal le his töö ga. Pree miat an nab väl ja Eesti kä si töö liit ja tun nus tu se ees märk on mär ga ta ja toeta da noo ri kä si töö hu vi li si, suu na ta tä he le pa nu nen de te ge vu se le ja toe ta da nen de loo min gu list aren gut. Noore kä si töö meist ri tun nus tus an ti tä na vu väl ja esi mest korda ja see on mõel dud ku ni 26-aas ta se le kä si tööe rialal õp pi va le noo re le. Tiit li ga kaas neb pree mia 500 eu rot. Kä si töö liit an nab ju ba aastaid väl ja pä ran di hoid ja tiitlit ko ge nud meist ri le, sel aastal li san dus tun nus tus noore le just sel le pä rast, et oleks mõ ne küm ne aas ta pä rast, ke da pä ran di hoid jaks va li da. Ves ki mä gi sõ nul on kä sitöö muu tu nud vii ma sel ajal ai na po pu laar se maks, tek kinud on uu si vä ga häid kä sitööet te võt teid ja ka ho bi käsi töö on heal ta se mel ning moes nii te gi ja te kui ka kandja te seas. Ome ti ei ole sel alal õp pi vaid noo ri pal ju. Kä sitööd min nak se õp pi ma al les 40 pluss va nu ses ja ju ba see on tun nus tust väärt, kui noored ta ha vad kä si tööd õp pida, lau sus ta. Ves ki mä gi rää kis, et ta ei ol nud Maar ja ga va rem kohtu nud, aga au hin nat se remoo nia le min nes tun dis ta neiu esi mest pil gust ära. Nä gin, et seal is tub noor ke na nai ne kih nu kör dis, kes oli esi me se na ko ha le tul nud. Es ma mul je oli vä ga meel div, rõõ mus tas ta noo re kä si töömeist ri üle. Anu Saa re RII GI KO GU VA LI MI SED 2019 Va li mis päev 3. märts, hää le ta mi ne Rah va ma jas 9:00-20:00 ja ko dus hää le ta mi ne. Täp sem in fo va li mis te koh ta li mi sed.ee KO DUS HÄÄ LE TA MI NE: Kui va li ja ter vi se sei sun di või mõ ne muu mõ ju va põh ju se tõt tu (ter vi se sei sund, kõr ge iga, ras ked teeo lud, trans por di või ma lus te puu du mi ne, muud põh ju sed, mis ta kis ta vad va li jat ko dust lah ku mast) ei saa hää le ta da hää le ta mis ruu mis (Kih nu Rah va ma ja), võib ta taot le da hää le ta mist oma ko dus. Ko dus hää le ta mi ne toi mub ai nult va li mis päe val ja ko dus saab hää le ta da vaid ju hul, kui sel leks on eel ne valt esi ta tud taot lus (kir ja li kult või te le fo ni teel). Taot lus esi ta tak se val la va lit su se le, eel hää le ta mi se päe va del ja va li mis päe val võ ta vad taot lu si vas tu ka jaos kon na ko mis jo nid. Värs ked riiklike tee ne te mär ki de saa jad Ar vo Pär di kes ku ses tä nuü ritu sel - Maa ja Va di sai pre si den dilt Val ge tä he IV klas si tee ne mär gi ja Ma re Mä tas Val ge tä he V klas si tee ne te mär gi. Taot lust saab esi ta da hil je malt 3. märt sil kel la 14:00ni. Te le fo ni teel võib va li ja esi ta da taot lu se ko dus hää le ta mi seks vaid va li mis päe val 9:00-14:00 Kih nu jaos kon na ko mis jo ni esi mees on Ar vo Täll, ja val la va li mis ko mis jo ni esi mees Hel dy Põl lus te

4 veebruar 2019 / nr. 2 (212) 4 Detailp la nee rin gu keh tes ta mi ne Kih nu Val la va lit su se kor ral du se ga nr 11 keh tes ta ti Lem si kü las Silve ri ka tast riük su se ja lä hiala de tailp la nee ring vas ta valt OÜ Ar hi tek tuu ri bü roo Margit Kõrts töö le nr Pla nee rin gu la hen du se ga nä hak se et te ehi tus mah tude suu ren da mi ne ning li saks ole ma so le va le Sil ve ri kinnis tu ela mu le, abi hoo ne le ja grill pa vil jo ni le täien da va te ma ju tus hoo ne te ka van da mine. Uu si krun te ei moo dusta tud. Ole ma so le va tel krun ti del muu de ti maa ka su tu se sihtots tar bed ela mu maast osali selt äri maaks, mää ra ti hoones tu sa la(d) ja -ma hud ning olu li sed ar hi tek tuu ri li sed nõu ded, juur de pää su de ja teh no võr ku de va ja dus ning pai gu tus, kesk kon na- ja heakor ra tin gi mu sed. Pla nee rin gu la hen du se le on han gi tud va ja li kud koos kõlas tu sed ning see on kooskõ las Kih nu val la üldp la neerin gu ga. De tailp la nee rin gu avali ku väl ja pa ne ku käi gus lae kunud et te pa ne ku ga ar ves ta ti ning vas ta vad muu da tu sed ja täien du sed vii di pla neerin gus se sis se. Keh tes ta tud pla nee rin guga saab tut vu da val la vee bile hel: detailplaneeringud. Kih nu vald saab kaks kin nis tut Va lit sus an dis kesk konna mi nis tee riu mi le ot sus tuskor ras ta su ta võõ ran da da Kih nu val la le tu le tor ni juures asu vad Võr gu kuu ri ja Vä li baa si kin nis tud. Kih nu val lal on plaan ha kata ra ja ma tu le tor ni juur de loo dus ha ri du se ja kü las tuskes kust, et tu le torn ja selle ümb rus Pit kä nä nee mel moo dus tak sid ter vi ku. Kihnu Leht Kihn la sed käi sid suur lin la si väi ke saa re Küün la kuu tei sel nä dala va he tu sel toi mus taas kord selt suur tu rismi mess Tou rest. Mit mepäe va ne üri tus lei dis aset Tal lin na Näi tus te Messi kes ku ses. Kü las ta jaid leid sid teis te hul gas üles ka Ro man ti li se Ran na tee bok si, mil le ühes osas olid kör di- ja troi must rid esinda tud. Veeb rua ri kuu kuupäe val võt tis Kih nu esindus osa tu ris mi mes sist Tou rest. Li saks et te võt jate le ja teis te le Kih nu saa re esin da ja te le olid lau päeval ko hal ka noor teü hing 4H Kih nu noo red Maa riel, Lii su, Cha dy ja ju hen daja Lau ra. Noo red oli sinna kut su nud abi val la vanem Tai vi, kes lei dis, et nii oleks hea või ma lus noortel uu si ko ge mu si saa da ning ka ise suu rel sündmu sel rin gi vaa da ta. Teis te Kih nu esin daja te tu ris mi mess al gas ju ba nel ja päe val ja lõp pes pü ha päe val, sest es malt aas tal osa leb Kihnu vald Eu roo pa Re gionaa la ren gu Fon dist toeta ta va meet me te ge vu se Puue te ga ini mes te eluase me füü si li ne ko han dami ne pro jek tis, mil le abil on või ma lik toe ta da puuete ga ini mes te elu ruu mi de ko han da mi si. Ko han da mi se all mõeldak se ehi tus lik ku sek kumist, mil le tu le mu se na pa ra neb ini me se toi me tulek või vä he neb abis ta ja hool dus koor mus. Meet mest saab toe tust taot le da järg ne va teks te ge vus teks: lii ku vu se ga seo tud toimin gu te pa ran da mi seks püs ti, pi ka li ja is tu ma saa mi ne, trep pi dest üles ja al la lii ku mi ne, us test ja vä ra va test sis se ja väl ja lii kumi ne; köö gi toi min gu te pa ran dami seks toi du val mis ta mi ne, söö mi ne, joo mi ne; hü giee ni toi min gu te pa randa mi seks pe se mis- ja tua leti toi min gud. Elu ruu mi ko han da mist saab taot le da, kui isi kul on tu vas ta tud puu de ras ku saste puue te ga ini mes te sotsiaal toe tus te sea du se mõistes ja tal on sel le ko ha ne kehtiv ot sus. Toe tu se suu ru se ja ko handus te ar vu alu seks on puude ga ini mes te arv ko ha likus oma va lit su ses. Kih nu on mää ra tud üks ko du kohan dus ja toe tu se et tean tud ko gu sum ma 6598 eu rot. Ühe ko han du se raa mes võib toeta mi seks kom bi nee ri da eri liiki ko han du si. tu li kõik va ja lik üles sea da, kol mel päe val mes si kü las taja te ga su hel da ning vii maks kõik kok ku pak ki da ja ta ga si ko ju sõi ta. Ko ha peal oli bok sis ol les üle san deks mes si kü las taja te le Kih nut tut vus ta da ja neid saa re le kut su da. Et te said loe tud kõik tu le vad üritu sed ning ka see, kui das ja mil le ga saa re le saab, kust lae va pi le teid os ta ja kui das ma ju tust lei da. Rõõm oli Puue te ga ini mes te elua se me ko han da mi ne Pro jek ti esi ta mi seks oo tab Kih nu Val la va lit sus aval du si puue te ga ini mes te elua se me füü si li se ko han da mi se soo vide ga märt si ni Aval du se vorm on kät te saadav Kih nu val la ko du le hel nu.ee Aval du se koos li sa do kumen ti de ga võib saa ta e-posti ga aad res sil sot siaa la nu.ee või tuua pa berkand jal Kih nu Ter vi se kes kuses se sot siaa la met ni ku kätte. Aval dus te me net le mi ne toi mub vas ta valt Kih nu Valla vo li ko gu mää ru se nr 22,,Puu de ga ini me se elu ruu mi ko han da mi se toe tu se mää rami se kord alu sel. Li sa tea vet saab sot siaa l- a met ni kult tel: , sot siaa la met nu.ee.

5 5 (212) nr. 2 / 2019 veebruar le kut su mas kuul da, et pal ju del on plaan sel su vel Kih nut kü las ta da ning hu vi tund sid nii lap sed kui ka pen sio nä rid. Et te võt jad olid et te val mista nud eri li sed pa ke tid mitme te le saa rel toi mu va te le suu re ma te le sünd mus te le. See an nab ini mes te le hea või ma lu se mu ga valt Kih nut kü las ta da, sest pak ku mis tes oli klien di jaoks mu ret se tud nii trans por di, kõ hu täie kui ka öö ma ja eest. Kui ik ka Tallin nast Kih nu ja ko ju ta ga si nii moo di saab, et ise kor ralda ma ja as ja ta ma ei pea, siis on ühe lin nai ni me se jaoks mu gav küll. En ne mes silt ko ju sõi tu käisid Cha dy ja ju hen da ja ka Len nu sa da mas, kus nau diti uh ket väl ja pa ne kut. Suure hu vi ga vaa da ti üle all veelae va si se mus ki. Päev oli 4H noor te jaoks mee leo lu kas ja an dis roh kelt ko ge mu si. Noo red tä na vad Tai vit ja teisi, kes Kih nu bok sis olid. Nä da la va he tus oli töö kas ja to re. Nüüd po le enam muud, kui tu leb oo da ta ja val mis tuda eel seis va teks sünd musteks, ku hu kü la li sed on kutsu tud. Need ei ole enam kaugel. Lau ra Jõe 4H Sua rõ Nuõr dõ ju hen da ja Kih nu Val la va lit sus kuu lu tab väl ja te ge vus- ja et te võt lus toe tu se taot lus voo ru Kih nu Val la va lit sus avab te ge vus-ja et te võt lus toe tu se taotlus voo ru ala tes 04. märt sist Taot lus voor on ava tud 01. ap ril li ni Toe tus te taot le mi ne ja me net le mi ne toi mub Kih nu Val la voli ko gu 16. veeb rua ri 2017 mää ru se nr 1 Kih nu val la toe tusfon di ka su ta mi se kord alu sel. Te ge vus toe tu se taot le mi seks esi ta da mää ru se li sa 1 ko hane taot lus koos li sa 1.1 ko ha se te ge vus toe tu se ee lar ve ga. Et te võt lus toe tu se taot le mi seks esi ta da mää ru se li sa 2 ko ha ne taot lus koos li sa 2.1 ko ha se ee lar ve ning li sa 2.2 ko ha se liht sus ta tud ärip laa ni ga. Taot lu sed koos nõu tud li sa do ku men ti de ga esi ta da hil jemalt 01. ap rill 2019 elekt roo ni li selt aad res sil in nu.ee või pa ber kand jal aad res sil: Kih nu Val la va lit sus, Li na kü la, Kih nu vald, Pär nu maa. Mää ru se koos taot lu se- ja aruan de vor mi de ga leia te www. kih nu.ee, Et te võt lus ja toe tused>toe tus- ja aren dus või ma lused. Toe tus fon di maht on eu rot, mil lest vä he malt 60% suu na tak se et te võt lus toe tus te ra has ta mi seks. VALLAVALITSUSES Keh tes ta ti Sil ve ri de tailp la nee ring. Tut vu da saab valla vee bi le hel. Kuu lu ta ti väl ja te ge vus- ja et te võt lus toe tu se taot lusvoo rud. Taot lu si saab esi ta da 04. märt sist 01. ap ril li ni Täp sem in fo val la vee bi le hel Mää ra ti ko ha-aad res sid, maa sih tots tar bed ja tee nindus maa suu rus val la oman dis ole va te tee de alus te le maa de le ja val la oman dis ole va te maa de ga piir ne va te le hoo nes ta ma ta maa de le järg ne valt: Haig la- Jär ve tee (Li na kü la), 100% trans por di maa, teenin dus maa suu rus 0,02 ha; Haig la- Jär ve tee L2 (Li na kü la), 100% trans por di maa, tee nin dus maa suu rus 0,02 ha; Kol de-ku ra se tee (Sää re kü la), sih tots tar ve trans por dimaa 100 %, tee nin dus maa suu rus 0,04 ha; Män ni tu ka (Lem si kü la), sih tots tar be ta maa 100 %; Jalg ra ja (Li na kü la), sih tots tar be ta maa 100 %; Ri ba (Root si kü la), sih tots tar be ta maa 100 %; Nur ga (Root si kü la), sih tots tar be ta maa 100 %; Val do Pa lu le väl jas ta ti pro jek tee ri mi se tin gi mu sed Kuu se le (Li na kü la) ük si ke la mu pro jek tee ri mi seks. Mää ra ti Sil ve ri (Lem si kü la) ka tast riük su se sih tots tarbed, vas ta valt 70% ela mu maa ja 30% äri maa. Väl jas ta ti val la tä nu kir jad. VO LI KO GUS Muu de ti las teaia töö ta su alam mää ra keh tes ta mist järg ne valt: 01. jaa nua rist 2019 on ma gist rik raa di ga või sel le ga võrd sus ta tud ta se me ga las teaiaõ pe ta ja te töö tasu alam määr täis tööa ja ga töö ta mi se kor ral on 1250 eurot kuus ja muu ha ri du se ga las teaiaõ pe ta ja te töö ta su alam määr täis tööa ja ga töö ta mi se kor ral on vä he malt 1125 eu rot kuus. Rii gi ko gu va li mis teks moo dus ta ti jaos kon na ko mis jon koos sei sus: esi mees: Ar vo Täll, liik med: Ma ri ka Ve sik, Maie Oad, Er le Tapp, Ve ro ni ka Tšet šin ja Ai var Saa re. Varu liik med Kül li Ma dis soo ja Maar ja Ko bin. Elekt ri le vi OÜ ka suks koor ma ti Jõu jaam- Sa da ma tee ja Ki vi lae va täh ta ja tu isik lik ka su tu sõi gu se ga. Isik li ku kasu tu sõi gu se si suks on maa kaa bel lii ni ehi ta mi ne, oma mine ja ma jan da mi ne. Kih nu Val la va lit su se le an ti vo li tu sed lä bi rää ki miste pi da mi seks Sää re kü las asu va Kih nu len nu väl ja, mil le oma nik on AS Tal lin na Len nu jaam, osa li seks oman da miseks, ees mär gi ga ra ja da he li kop te rip lats. Lä bi rää ki mis te tu le mu sed kin ni tab val la vo li ko gu. Lu ba ti lä bi viia ühis han ge MTÜ ga Sua ru Ka la sa dam kai nr 5 ja kai nr 6 ta gu se ala ka ten di ehi ta mi seks. Kuu lu ta ti väl ja eel lä bi rää ki mis te ga pak ku mi ne Suaru sa da ma koh vi ku hoo ne ehi ta mi se hoo nes tu sõi gu se sead mi seks. Tin gi mus te ga saab tut vu da val la vee bi lehel. La hen da ti vaie Kih nu Val la vo li ko gu 07. no vemb ri 2018 ot su se le nr 36. Val la au ko da ni kuks ni me ta ti Maa ja Va di. Elu töö pree mia sai Au gust Kös ter. Aas ta te gu 2018 on Kih nu tu le tor ni re no vee ri mi ne.

6 REKLAAM HEA VA LI JA KIH NU VAL LAS! Olen Janno Kuldkepp, erakonna Eesti 200 lii ge, ning kan di dee rin va limistel riigikokku. Otsustasin kandideerida just Pärnumaal, kuna olen siit pä rit. Tä pse malt olen ü les kas vanud Kih nu saa rel. Nü ü d kü ll elan ja töötan juba aastaid Tallinnas, kuid kodusaa r on en d i selt vä ga ka ll i s. Otsus ta sin kan di dee ri da rii gikokku lootuses, et äkki suudan niiviisi rohkem meie riigivalitsemises kaasa rääkida ja midagi muuta. Ega lihtinimest, kes tänaval kisab, väga kuulda ei võ eta. Sel leks as tu sin uu de erakon da, mis kan nab ni me Ees ti 200. Era kond Ees ti 200 oli ai nu ke va lik et ma po le tun tud ini me ne, siis poleks tei sed era kon nad mind vä ga kuul da võ tnud. Ning ku na Ees ti 200s on puudega inimesi, arste, õdesid ja ämmaemandaid, siis see sümpatisee ris mul le vä ga. Tund sin, et seal mõelda k se m i nu ga kaa sa. Õpin ise Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kolmandal kursusel õeks ja töötan kiirabis. Meedikuna näen igapäevatöös kõiki meie ühiskonna sotsiaalseid kihte. Meie tervishoiuja sot siaal sü steem ei saa prae gu- sel ku jul jä tku da. Miks on saanud tänapäeva Eestis normaal su seks, et te le vi soo ni aastalôpuprog ram mi des kü si tak se rahvalt ra ha meie en da ini mes te ra viks? veebruar 2019 / nr. 2 (212) 6 Hai ge kas sa hü vi ta ta va ra vi rahastam i s po l i i t i kat t u leb muu t a! Kas tead si te, et ai nult % peredest tunneb, et tuleb majanduslikult toime puudega lapse kasvatamisel? Muudame puudega inimeste ja nende perede tugiprogrammid efektiiv se maks. Prioriteediks saagu meie inimeste elu k va l i tee d i pa ra n da m i ne! Ärme lase Eestis elavatel puudega inimestel, omaste hooldajatel, kindlustamata isikutel ja teistelgi tegeleda problee mi ga ü ksi. Ees ti 200 plaan on viia sotsiaal- ja tervishoiutöötajad ühtsesse süsteemi, kus kõik teevad tööd ühe eesmärgi nimel. Ühtse süsteemi kaudu on kõige parem infot jagada ja saa da suu rem pilt ini me sest ja te ma mu re dest. Nii ei pea nä iteks puu de taotleja sebima mitme erineva asutu se va hel pii sab ü hest, kus per sonal teeb koostööd. Koolitame rohkem eriõdesid ja anname neile rohkem vastutust. Lõ pe ta me ku lu hü vi tis te ja katusera ha de maks mi se ning suu name riigieelarvest rohkem raha abivajajatele. Seisan tervishoiu- ja sotsiaalsü stee m i pa re ma k s muut m ise eest! JAN NO KULD KEPP 916 Hajaa sus tu se prog ramm 2019 ava tud! Ha jaa sus tu se prog ram mi taot lus voor on ava tud 11. märts ku ni 13. mai Ees märk: ta ga da ha jaa sus tu se ga maa piir kon da des ela va tele pe re de le head elu tin gi mu sed. Ai da ta see lä bi kaa sa ela ni ke ar vu pü si mi se le ha jaa sus tu sega maa piir kon da des. Prog ram mi tin gi mu sed: Taot le ja ala li ne elu koht on taot lu se esi ta mi se aas ta 1. jaanua rist ha jaa sus tu se ga maa piir kon nas asuv ma ja pi da mi ne. Taot le ja elu koht on rah vas ti ku re gist ri and me te ko ha selt kat ke ma tult taot lu se esi ta mi se aas ta 1. jaa nua rist ma ja pi dami ne, mil le le pro jek ti ga toe tust taot le tak se. Taot le jal ei to hi ol la riik li ke mak su de osas mak su võl ga, välja ar va tud ju hul, kui see on aja ta tud. Pro jek til võib ol la ka kaas taot le ja(id). Kaas taot le ja le keh tivad sa mad tin gi mu sed, mis taot le ja le gi. Taot lu se esi ta mi se päe val peab eel mi se toe tu se ka su ta mise aruan ne ole ma ko ha li ku oma va lit su se poolt kin ni ta tud. Pro jek ti aja li se kes tu se ar ves tus al gab toe tus le pin gu sõlmi mi sest ning pro jek ti el lu vii mi ne peab ole ma lõp pe nud 31. ok toob riks Toe tust on või ma lik taot le da ko ha li kust oma va lit su sest, kes pa ku vad taot le ja le ka va ja lik ku in for mat sioo ni meet me tin gi mus te koh ta. Toe ta ta vad te ge vu sed ma ja pi da mi ses joo gi vee kät te saa da vu se ta ga mi ne, ela mu heit vee nõue te ko ha se ka na li see ri mist ta ga va süs teemi ra ja mi ne, aas ta ring selt li gi pää se ta va juur de pää su tee ra ja mi ne, leib kon na va ja dus te le vas ta va au to noom se elekt ri süs tee mi ra ja mi ne (tin gi mu sel, et ma ja pi da mi ne ei ole lii tu nud elekt rivõr gu ga).

7 7 (212) nr. 2 / 2019 veebruar REKLAAM Hea Kih nu rah vas, Kül lap ole te mär ga nud, et olen taas kandideerimas Riigikokku. Alati olen tund nud to hu tu suurt ko duseinte toetust. Kui eelmistel valimistel oli mi nu toe tus Pär nu maal 3,99%, siis Kih nus oli see 32,2%, peaae gu 10 kor da suu rem. Suur tä nu sel le eest. Miks võiks ol la Kih nul Rii gi kogus oma esindaja? Sellepärast, et Riigikogus liiguvad need asjad, millele leidub mõ ju ka s eest ve da ja R i ig ikog u või va lit su se liik me te hul gas. Aas tatel õn nes tus lä bi ve da da järgmised Kihnule olulised seadusemuudatused: 1) räi mek voo di ja ga mi ne ka kuamikasti de le nõn da ni me ta tud olümpiapüügi asemel, mis võimaldab Kihnu kaluritel kätte saada oma aus osa räimesaagist; 2) hül ge püü gi taas lu ba mi ne; 3) karjaaedade merre ehitamise lubamine, vahepeal ei olnud luba tud ning Kesk kon nains pekt sioon trahvis inimesi, kellel olid karjaaiad Kihnu tra dit sioo ni de ko ha selt merre ehitatud; 4) Sin di pai su lam mu ta mi seks tu li muuta veeseadust kolm korda, nüüd on paisu lammutamistööd lõppemas, loodetavasti pääseb kala nüüd parem in i k u de ma n i ng ka la saab meres rohkem olema; 5) kut su sin Kih nu ha ri dus mi nistri Jaak Aa vik soo, mis pää dis Kihnu Pä ri mus kul tuu ri Koo li loo mi se ga ja mi nis tee riu mi ee lar vest sel le le pilootraha eral da mi se ga; 6) samuti oli merenduse toetusrühma esimees, mis algatas merenduse valdkonna seadusandluse ümbervaatamise, et Eesti merendus oleks maksustatud meie konkurentidega sarnaselt. Kõik suh ted maail mas on isi kute vahelised. Kihnus on olnud minu kodus külalised nii Kaja Kallas kui ka Jü ri Ra tas ja Kad ri Sim son. Mul on nen de kõi gi ga vä ga head suh ted. Just sellised suhted võimaldavad polii ti li si kok ku lep ped ning koos tööd Eesti elu edasi viimisel. Ainult paljude inimeste koostöös arenevad nii riik kui ka Kih nu elu. Järgmises Riigikogus tahan rohkem tegeleda oma õpitud ametiga raha nduse ga. Ku i Re for m ie ra kond võidab, siis kehtestame tulumaksva ba 50 0 eu rot kõi g i le t u lu saajatele n i ng a la n da me a l ko ho l ia k t si isi, et ei oleks vaja sõita Lätti viina järele. Kui gi Kih nu on ju ba ees ti val dadest number üks ettevõtete arvu osas ühe ini me se koh ta, on Kih nu le siiski vaja rohkem ettevõtlust palgatöökohti. Tiidu Mari ütles, et praegu sed ju hid ei ju hi ini me si, ei üt le, ku hu tu leb töö le min na ja mi da te ha. Tal on õigus. Pikaajalised uuringud ütlevad, et ainult 6% inimesi suudavad olla ettevõtete juhid luua töökohti teistele inimestele. Kihnu ettevõtlusel ja maaettevõtlusel laiemalt on pal ju pii ran guid, neid tu leb ha kata maha lammutama. Kõige lihtsam la hen dus on bü rok raa tia, paberimajanduse, vähendamine. En da koh ta võin öel da, et olen eluko ge nud, ha r i t ud ja pu ha nud, olen elu parimas vormis ning teotahet täis. Olen ette tänulik toetuse eest, mis võimaldaks mul töötada järgmised 4 aastat Kihnu ja Eesti Vabariigi heaks! An ne ly Ak ker mann Taot lus esi ta tak se all kir jas ta tu na pa be ril või di gi taal selt Kih nu Val la va lit su se le. Kih nu Val la vo li ko gu a mää ru se nr 24 Ha jaa sustu se prog ram mi lä bi vii mi se vo li ta mi ne, ee lis ta tud siht rühma de ja vald kon da de prio ri teet su se kin ni ta mi ne alu sel on ee lis ta tud siht rüh ma deks las te ga pe red, va na dus pen sio närid, puu de ga isi kud ja toi me tu le ku toe tu se saa jad. Vald kon da de prio ri teet sus: 1. vee va rus tus süs tee mid 2. ka na li sat sioo ni süs tee mid 3. juur de pää su teed 4. au to noom sed elekt ri süs tee mid Taot lus vor mid ja muud va ja li kud abi ma ter ja lid lei ta vad valla ko du le helt. Kü si mus te tek ki mi sel pöör du da Kih nu Val la va lit su se keskkon na nõu nik Kai do Sel ber gi poo le kas mei liaa des sil kaido. või telefonil

8 Hambaarstid Kihnus 14. ja 15. märtsil. Info ja broneerimine tel Kalakohvik Kihnu sadama! Kihnu Vallavolikogu kuulutas välja Suaru sadama kohvikuhoone hoonestusõiguse konkursi. Konkursi eesmärgiks on leida juriidiline isik, kes rajaks Sadamakõrtsu kinnistule kohvikuhoone, milles peab tegutsema kalakohvik. Konkursi rosinad: Parim asukoht teenuse pakkumiseks; Võimalus taotleda vahendeid nii ehitamiseks kui sisustamiseks kalanduse Leader meetmest; Vald garanteerib omaosaluse katmise summas kuni eurot; Hoone teist korrust võib kasutada muuks äriliseks otstarbeks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on Tutvu konkursi tingimuste ja lisadokumentidega valla veebilehel

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start.. : Race ( ) started at :: Start Janno LIGUR Škoda Fabia :....97.97 Arvo KASK Ford Ka :....79..9 Arnis ODINŠ TT Motorsport :7.. 7.99 7..9. Martin JUGA CUEKS Racing :..7 7..9.9 9. Romet

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start..8 : Race ( ) started at :: Start BMW M E Samsonas Motorsport :. 8.98..8. Ligur Racing :.9.9.9 8... Opel Ascona Vändra TSK :9.8.8 :.8 8..8 9.9 :.9..8.9 8.99 8.9 BMW 8IS :.9..99.. :8.8

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile:   ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 on tuntuim Lõuna-Itaalia suurkooperatiiv, mis asub Puglia veinipiirkonna keskel Salentos ning tegutseb aastast 1989. 2007, 2009 ja 2014 aastatel sai Vinitalyl parima Itaalia veinimaja tiitli. 2005, 2006

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt free practice - minutes 0.0.0 0: Sorted on Best time Practice started at :: Pos No. Name Best Tm In s Nat Class Entrant Make Marten OJAPÕLD. Vihur Team Richard VIIGISALU. 0. Kubica Kart Mia-Mariette PANKRATOV.

Rohkem

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,

Rohkem

Infix Operaatorid I Infix operaatorid (näiteks +) ja tüübid (näiteks ->) kirjutatakse argumentide vahele, mitte argumentide ette. Näiteks: 5 + 2, 2*pi

Infix Operaatorid I Infix operaatorid (näiteks +) ja tüübid (näiteks ->) kirjutatakse argumentide vahele, mitte argumentide ette. Näiteks: 5 + 2, 2*pi Infix Operaatorid I Infix operaatorid (näiteks +) ja tüübid (näiteks ->) kirjutatakse argumentide vahele, mitte argumentide ette. Näiteks: 5 + 2, 2*pi*r^2, Float -> Int Infixoperaatori kasutamiseks prefix-vormis

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Microsoft PowerPoint Janika+Kruus

Microsoft PowerPoint Janika+Kruus Kaubamärk Janika Kruus Patendiamet / peaekspert 03.10.2016 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, mille järgi tarbija eristab ettevõtja kaupa või teenust konkurentide omast Kaubamärk peab olema eristusvõimeline

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Side

Side SIDE (IRT 90) Loeng Signaalid sidekanalis Teema - signaalid Signaaliülekanne üüsilises kanalies Põhiriba signaal ja selle esius Kisaribalised ja laiaribalised signaalid vs kanalid Häirekindluse agamine

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koolituspäeva algus ja lõpp aeg 09.30 11.00 koolitus 11.00 11.10 paus 11.10 12.00 koolitus 12.00 12.30 lõuna 12.30 14.00 koolitus 14.00 14.10 paus 14.10 15.00 koolitus Lõunapaus ja lõuna asukoht Tualetid

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt PIIKREHVIDEGA KLASSID - CONTINENTAL KARIKATELE Kuremaa järv, Jõgevamaa,00 km. voor - ring.0.0 :0 Qualifying started at ::0 PIC Class Entrant Best Tm Points 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 0 Ahti SEI Eero NÕGENE

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Liivimaa Ratsaklubi takistussõiduvõistlus II etapp Saksa Ratsutamiskompleks Kinnitan: Malle Einaste 80 cm I Art (puhtusele ja kiiru

Liivimaa Ratsaklubi takistussõiduvõistlus II etapp Saksa Ratsutamiskompleks Kinnitan: Malle Einaste 80 cm I Art (puhtusele ja kiiru 80 cm I Art.238.2.1 (puhtusele ja kiirusele) 480m I 325m/min I 89sek 1 2 3 4 5 6 7a 7b 8 9 10 Aeg Triin Vahimets Lahe I //M/Lakmus/EST/ESH/Triin Vahimets 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 57.69 II Marianne Birk

Rohkem

loeng2

loeng2 Automaadid, keeled, translaatorid Kompilaatori struktuur Leksiline analüüs Regulaaravaldised Leksiline analüüs Süntaks analüüs Semantiline analüüs Analüüs Masinkoodi genereerimine Teisendamine (opt, registrid)

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Dok reg

Dok reg 2017-2018 Regist. Kuidas saabus, Juurdepääsu Dok. liik Dok. number Kellelt, kellele Lühikokkuvõte väljastati meetod kuupäev 01.09.2017 kiri 2-7/1 Võru Vallavalitsus e-post taotlus 04.09.2017 ettepanek

Rohkem

ISS0010_5osa_2018

ISS0010_5osa_2018 Süeemieooria ISS E 5 EP Juhiavu, jälgiavu, raendued hp://www.alab.ee/edu/i Eduard Pelenov eduard.pelenov@u.ee, TTÜ IT5b, el. 64 TTÜ rvuiüeemide iniuu ruae üeemide eu Juhiavu, jälgiavu Juharvui Süeem JUHITVUS!

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

RATSAKOOLIDE MEISTRIVÕISTLUSED Kukrumäe TULEMUSED KOOLISÕIT: skeem ABC-1 a) Lapsed kuni 15a Koht I II III IV V Või

RATSAKOOLIDE MEISTRIVÕISTLUSED Kukrumäe TULEMUSED KOOLISÕIT: skeem ABC-1 a) Lapsed kuni 15a Koht I II III IV V Või KOOLSÕT: skeem ABC-1 a) Lapsed kuni 15a 11 1 1 õistleja Hanna-Ly Aavik Kristina Gladysheva* Tallinna RK Susanna Kukke* Miriam Tamm Marleen Adama* Kätlin Nõgu* Johanna Randmann* Anne-Marie Luik* Laura Tälli*

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem