V/3>>& ^ / * >

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "V/3>>& ^ / * >"

Väljavõte

1 V/3>>& ^ / * >

2 J&s 3ssti-Ma Rahwa ^al end eht Taht Wsta peäle, pärrast mtfc^ - Zsülnda IEfusfe Kr istusse. Sündimist. *Š-rtM trükkitud Lindworsse Kirjadega.

3 Parrast sedda sündlmizl, on ta«aasta. Parrast ma-ilma lomist' Parrast Luttcruese oige Usso üllcswötmist » Parrast wanna latu Parrast stdda hxi wäggi Prandurgi laks P'.rrast sedda kui Toompä pöllend 112 Parrast stdda sure nalja hakkatust ioi Parrast teist katko - - ^ 86 Aärrafi meie armollssema re Prau ft Ä Pi ulaanist - 67 ' äw 1 stdda kui ta hackalu wallitfema ' * *.' * - g4 Puhha - Päwa Mark Ioulo ^ ia )3astla - pawa wahhel^

4 Markide selletammne. Noor ku. Essimenne Werendel. Tais ku. Wiimne Werendel. Hea aadrit lasta. Hea kuppo las?a. v. Hca arstimisse rohw wõtta. F Hea külwada ning istutada. A Hea lßpsi woörütada. y Sedda.' nm pitkaliste ptzb Zamama* \ hea puid tainiaf/dtiiiaum*- v Ahjo tarwis. p. pärrast, p.l. pärrast lsmat. s.i. enne lõunat.

5 LANUARIUN Neäri-M. Kriotusse Ümberleikamiss. Luk,2! i Teisipääw Aita^z^ -J- ^Kesknädda. Külmad 3 Neljapaäw Get V ftlqed 4 CRebe Enok Päwad. 4 ^oupääw Metusalcm 4 kang Tarkat Homiko-Maalt, Matt. 2, l. ^Pühhap. 7 Esma<5p. 8 Teisipääw ykeskn odal iqneljapäaw 11 Nede I2ioupäaw IE3US igpühhap. i^esmclsv i.^teisipääw Iulianus Errart Peatus Ewraim Mein aastat wanna. ip.pärr.z.k. VelikS Tirik. Luk 2 t 4l. Oo,lQ.p.l> faogo. Nende

6 Sel $\\ül on 31 Päwa. H6Kestnaddal Sten -Jõran jarrcl y \ 17 šjwjaäp. 18 Rede Aksel tuulsed i9i.oupaaw Sara Pulmad Kana Linnas. Joann, z, 1. ToPühhap. C JI aiesmasp. Neto luiska- %% Teisipääw Winseut * ftd HzKesinäddal lette Ilmad, 24Neljap. Timoteus.v. p orawad HgRede '.Ümb. kan- 26ioupaäw spolikarpus gema Pealikkust Kavernauma Linnas. Matt 3, i 27Püi)hap. j külma 5^8 Esmasp. Karel 29Teisipaav j Samuel ) 1, l. p, i 30 KesknaddaliAdelgund pole ineljap. lann I*

7 55BNUANIUS. i Rede 2 i^oupaaw Kuunla'P. Küünla ^ Kli. Kange Kristus Laewa-peäl, Matt » 3 Pühhapaaw külttt ^EsNlaspaaw Weronika V stlge 5 Teisipääw Aga ta (3,36. e. i. 6 Keftnäddal Doorkenne feacroa? 7 Neljapaaw Nikart * ga. 8 Rede Kasperdina Pehmed 9 ioupaaw Salomon Umbrohhust, Matt. 13, 24. r1 Esmasp. 12. Teisipääw l 3 Kesknaddal 14 Neljapäa» 15 Rede 16 toupaaw Edo Eulalia Penigtia Walentin Waustma J uljana Ilmad iumme-. saoja kange

8 Sel Kuul on t^nnawo 29 Päwa. Vina-mäest. Matt. 20, izesmasp. Konkordia izteisipääw Simon A^'rst,»oKesknäddai Eiga^rius 21 Neljapäan Iesaias \ JO 1 tulega >V woiksid (3,ro.f.t< tulla. inmmes saddo Küln. i; Mehhest. Lnk. 8, 4. J«25 Esmasp. 26Teisipaaw dilfe WiktonuS tuisk. 27Kkfknadda. Nestor. <A 3, 2.p. t. 28Neljapääw Jenuber Selged 3^ Rede Iusius j * Päwad.

9 MARTMS. Paasto-Ku Kriötusse Kanuatatu, 2 Pühhapääw Z Esmaspäaw^Eers 4 Teisipääw 5 Kestnäddal 6 Neljapääw 7 Rede 8 i.oupääw Kotwrid Perpetua l^iprian KnstuSse Kiusatam g Pühhap. loesmasp. 11 Teisipääw izkesknäddal izneljapäaw 14 Rede l 5 i.oupääw Mikeus Konstantin Krekor. Ernestus Sakarias i.onginus Mait. 4, i. Wahhel selge * külmaja tule ga> Kananea Naesest. Ma«. 15, «. ispühhap.! I wahhel

10 5 7<3smasp. 13 Teisipääw izkcffnaddal 20 Neljapaaw 2i Rede 22 ioupäaw Oel Kuul ott 3' Päwa. 'Tnlto Willeminna Kabriel Matrona Pcnt Nawael Sest kes kurratist waewatud. ^zpühhap. -* <vw* 24 Esmasp. Kasimir '^. 2Z Teisipääw 26 Kestnäddal Emanuel 27 Neljapääw Kustaw 28Rede Kideon 29l.oupääw Kido y\ dune ja Päwal Luk. 11, 14. sulla, ööd i % ihu mad, # 2,3. c. i ^ ftlge 5000 Mehhe Söötmissest Joann, 6, j. ZoPühhap. 31 Esmasp. Dettlaus sa. i

11 MRI3IS. Sütti - ehk Mahla - Ku. 1 Teisipääw Karjaliöte P. Ubdul'ed, 2 K/i?näbbal Te ob orus niisked 3 Neljapaäw!3erdinanb ) 6, Z. p. i. 4 Rebe Ambvos j" j i.oupääw Maksim peh^ Kristus kiwwidega wissatud, Joann 8, Pnhhap. 7 Esmasp. 8 Teisipääw 5» Kesknäddal 10 Ncljasp. 11 Rebe l2^oupäaw Aaro«i^iborius Bogislaus leo Iulius Etstkiel mcd Ilmad, wahhel wihtuas', wah- Krisrusse sis "t -. stitmissest Matt. 2i, Pühhap. 7 P. Paastu«! tuleaa. r 4 Esluasp., Autonia 15 Teisipääw' c? vunn Nende l'6kefknadbal Rudolw jarrel j? Neljap«,SnnrNelja %

12 2g Ncde J 9 toupüäw Sel Kuul on 30 Päwa. Tim on ede üvpühhap. 21 Esmasp. 2^Tcis:paa'zV 2ZKcsr'naddal 243'ietjapaaw 25 Rede %b i.l?upaäw Ci eck Mark. 16,1. on sojemad. Kristusse Üllestousnnssest. ipj Albert ^iarkusst P. Etftkias paislfth II- % 10,48. c- K^nui pandud MM. Joann 20, Pühhap. 2 8 Esmasp Klaus niad lora. 9 Teisipääw,'Witalis zokestuäddal!rcinmund.

13 Maio-ehk Leht«Ku. i Neljapäew l MuraRede Sigismund # ristas Zi.oupääw ])2, z.e.t. Heast karjatsest, Ioalm. 10, 12. 4Pühhapaäw fc'*j)«p.w Nlinne.' 5 Esmasp. Susanna parrast 6 Teisipääw ^onlistlla? 7 Keftnaddal ianislaus sedda 8 Neljapä aw ^esiderius tuul? 9 Rede Ivb std. 10 toupääw ParnabaS Urrikesse aia parast Ipann. 16, l6. ii^l)ül)hap. J ^). s. 0\V«H,U, rvillud. 12 Esmasp, Kert.'. lz Teisipääw Nberatus Ilmad, l4kefknäddal Sabina on 1 5 Neljasp. * Pääw. lota. 1 6 Rede Iodokus * Wihma 17 ^oupaaw Erik. sed $

14 ,^ Püyhap. j 19 Esmasp. 20 Teisipääw 21 Ke^uädda 22 Neljapään 2Z Nede 24 ioupääw PN ssuul on ^\ Päwa. Potensia vill Tesidcrius Eduard ^enediks Joann. 16,5. willud Päwad. ftgga«* ne, A willo. Oigest pallumisfest. Isann, 16, Pühhap. [ PpK' O 0, 7. p. I 2 b Gsmasp. j Ester tilk: 2?Teisipääw lpeet ja HZKrftnäddallMillem wihnlaaa. gyneljapäaw^^l Vääw. ZQRede Petronetta * Ziioupaaw iwikaud.

15 INNIUS. Jaani-Ku. Römnstajast> Ioann. 15, 16. ^Pühhapaaw' 6P.pr.Kr.llll.! ^ii,33.e.l.»esmasp. Hiskia * 3 Teisipäaw Nasmus Selge 4 Kcsknaddal Ufo taew; 5 Neljapäaw Poniwasius j sojad 6 Rede Artemms # waik- 7 i.ouvääw iukretsia 1 ftd Pühhasi Waimust, 5)Es:nclsp. ic Teisipäaw 11 Kefknäddal laneljapaaw 1 zrede.*.. l,s,,, Wlawnls Pasilides Tobias Mall Ioann. v BUS ja Nikooenins. 14, 21'. Il m Mli mad. 3?üüd : akkawad Mmris- Ioann. d, 1. i6zõmasp. jiustina tanusse d

16 Sel Kuul vn 30 P^wa. 17 Teisip. Krect 48. J\ 28 Ktfknäddal Nikander kange 1$ Neljapaan Kerwasms wihlna? 20 [Hebe Abaarus ning Hiioupäaw Rael rahhe- Rikkast Mehhest. 2? Esmasp. j Pasilius 24Teisipaäw siaani P.. 2 5Kefk«addal j Kristiana 26 NeljapaäwI Icremias 27Ne.de 28ioupaäw iadislaus j Iosua Luk. 16, 19. ga tük 0 1,2. e. L & la, Wibmased, pallawad Päwad. Surest Obto:söma<aiftst, Luk. J4, Pühhap. l^p.^-z a.i.p) Pcet.Paawl. zoebmasp.!iudit j)il, 2zp. t.

17 I Teisipääw "»Kestnäddal 3 Neljapääw 4 Rede toupääw Teobald Heina ty\ Kornelius Ulrik Anfelm Heina-Ks. Kange mürris^ ta- Kaddunud Lambast, Luk. 15,1. 6Pühhap. j Minne, ^Esmasp. ltrino z Teisipääw «Teutetrms wih, ykefknäddal Kilian maja 10 Neljapääw!Zsrael 31 Rede ^Eleonora lä^oupääw' zhinrik rahhegä. Olge armolisfed! Luk. 6, 36. izpütztzap. \ Selle l4esmasp. Ponawent. järrel 15 Teisipääw j 4 tuul-?6kelknäddal, 2lugust I. p. u

18 Sel Kuul on 31 Päwa. i?neljasp. l3lleksüls std. ZFNede! Rosina selged I9tvnpaaw jruwina Rohkest kalla-sagist, Luk. <;, 1. ^opühhap. ;.' ja ckiesmasp. Taniel willud % 2 Teisipääw Apollina II- ÄZKestnäddal Karolina G8, 39«e.l. 24 Neljapäaw Kirsti mad. 35 Nede Waik- L6ioupäaw Anno * Wariseride Öigussest. M Utt St 20. %1 Pühhap. 6^.p»?.a äfesmasp. Peadriks sel>, sojad 29 Teisipääw, Päwad gskestnäddal Abdon!>2, t<3. p, i» 3 l Neljap. Kermann 1

19 AUGUSTUS. T> eetri W^ng. I Mnnibal * Leitusse-Ku. Paudo, 4oooSÜJiei)c fbtlmbsej«, Mark. 8, u 3 Pühhapäew TP.p.Z.ft.I.P.l wäiksed 44^sma»pHaw E'smaHvääw $n 'Flldas II- Z'^c'^päarv leomtnikns Mab. 6Kcfknäddcll Eigenins Watz- 7 3'celjapaaw Tonatus.P.t. 8 Nebe Ciriakns 9^.oupaaw Nomauus ^ Walle Prohwetidest, Matt. 7, i5 i*teri Herm Eifebius i ^Pühhap. 11 Esmasp. 12 Teisipääw izkeftnädda? i^neljap. 15 Nebe i6i.oup^aw 1 Ello Nutti Mar.P.. wahhel m >

20 18 Esmasp. ly Teisipääw LoKesknäddal 21 Ncljapaaw 2.Mede 2Zi.0Npääw Sel Kuul, on 31 Päwa. Üllekohtftst Maia piddajast, Luk. 16, 9 ^ 4 1 «3» Ä -3#»nane ienb II'», Zebald tv illo Kilt Wilibert Zakeus Parsabas O Uu ga. Jerusalemma arrarikmissest. Luk. 19,41, H^Pühhap. a.:< 2 5, Esmasp. lilbewik.- Päwab, 26 Teisipääw ;unrniö llbbu^ 27Keffnäddal Petent?«fth, 23Neljasp. Auk^stin öhlub, 29 Rebe I.cauuHnkk >7/ 5 T > e. Pen janun * willud Warisc zipütztzap. I «P.P,H.Z!!P. OKd.

21 SEPTEMBER. Sl'ZM-ehk MilMKu< lesmaspäawi Ekidius 2Te si'pääw j Elisa 4 I^eljüpääw 5 Nede 6 i.oupääw Mofts -Kai ^Magnus A Par'ascd, sel- 0 6, 17«' z<u dist ja keletumast, Mark. 7, 3'. 7 Pühhap. 8 Esmasp. 9 Teisipaaw ahaam. Abi^ail 'lokeftnaddal Eobald lineljapäaw 'aaw lanede Sirus izicupäaw )lmatus gcd ja wils lud Ilmad. * Preestrist ja Lcwittst, Luk. 10, 2z. i4puhbap. '' i^esl^sp. Nikodemus Niis^ i6teisip.. Eiwemia keb

22 Sel Kuul ov 30 Päwa. 'ykcsknaddal Titus >f< wih» 1 $ Neljasp. Werner lna- 19 Rede Waustus ftd so i.oupaaw Töns G4,^9-e.^ Kümnest Piddali tdbbisest. gttf. I7t II* HiPühhap.. MattensstP. H^Esmasp. Morits Päwad, 23 Teisipääw Ösea pöör- 24Kesinaddal! Klcowas wad 2ZNeljapaän Haralt ^ 26Rede tetti kül, 27 i.oupääw Adolw \ ma Mammonast, Matt. 6, Pühhap. ')3')6.e. l. 2 y Esmasp. 30 Teisipääw Hieronimus p«le.

23 OKTOBER. Wina. meil Nõia-Ku. t Keskna dd al Wolrad Selge zreljspääw Jairus tacw ZNcde 0J3o(rn<$ kül- 4 ioupääw Frants /\ Nx»nl<Linl»s Sul nüsi. Kai 5^üyh.<p. 7, il. itöxtt.sa HP G6,7. 6Esmasp. Amauitz ma- ^Teisipä^w Susanna ]*' 8 Kesknäddal Kustach kange 9 Neljapäällb Toina sia tulelonede lparkard s\ ii i.oupaäw ^Angelus Wee-tödbisest. Lui'. 14, 1. i^pühhap. izeomasp. i4teisip. ssalikötus»zkeskitödda! vuddo id^^eljapaän! tallus ga. E?cgF 0.a ne, pea wihm. U

24 Sel Kuul on zi ^vcwa. 17 Rede iolov pea 18 touphäw [itrtaö ^ Suremast Käoftlst. Matt. 22, 34. lypühhap. 7/ l9.p.! 2,0 Esmasp. Wendcliu»i Teisipääw Uifel r.ddo.»2 Kestnudal Sewerin SUVüy.w^ 23 3te!japään Salonie saddy 24 Rede Wlorentin V. lumlne^ 25 toupäaw Kristian ' qa Alwatud Innimessfst. V lit 9, I. ; 26Puhhap. 9P.P.3a-F.P.. stg- 27 Esmasv Wilip > n,z6. e.i. 28 Teisipääw Engelbrecht -A ga- QyKcfknaddal 'Absi-lloni tnd. 30 Neljap. Iosawat- Kulluad Z t Rede Wolwgang y\ Oöd

25 NQ^NFMB^V Talwe-Kn. itoupäaw! Kange Pulma Ridest, Matt. 22,1. <PühhapH» 'D* 3 Esmasp. Kottlicb 'tg tuul«4teisipaaw Ott i s Kefknäddal Käsper Wahhel 6 Neljapäaw Paltser lammen 7Nede Klaudius faddo. 8 i.oupäaw,writs * «i» Kunninga? Mehhe- Pöiast, Icann. 4,47. wahhel wihm. 9 Pühhap. i 10 Esmasp. 11 Teisipääw i2kessnadda! izneljap. I4%?bc izi-oupääw - Arkaditts Preedrik icopold A tänasius Selle j arvel akras

26 Sel Kuul on 30 Päwa. Kawwalast sullasest. Matt. 18, 23. lüpühhap. '] ' P" 1 wad 37Esmasp.!Jonas 18 Teisipääw!Esra G c>,z6.v l. lykesknaddal! $ tülmad. ÄO Neljapaaw Alnos ja 21 Rede y \ 22i.oupäaw Sesilia lunnne- Kohto-Rahhast, Matt. 12,15. 23Puhhap. j sabdu- 24 Esmasp. Iosias sed 2f Teisipääw! Päwad, 26Keftnaddal Konrad 36,2. v. t K^Neljasp. J sai < 28 Rebe Künter. j 5 tnlega 29i.oupäaw Ewert j tulla. Kristusse Sisse-söitmissest, Matt.21,1. K^Pütztzap. f

27 DECEMVER. Jõulo'- Ätt. i Esmaspäew Arent Rpppud, 2 Teisipääw Kandidus fcoja* Z KefVnädbal Bardo T ^ 4 / 4 ^eljaspaäw j Aqaton seb 5*Kcbe iwolber PH-' 6toupäaw lnigqolas wab. Tähhet, enne wimist.päwa. Luk. 21, 25. wahhel külm, y\ wahhel ubdune, ^Pschhap. 8 Esmasp. 9 Teisipäew lokefknäbb.' 1 1 Neljapaan i^nebe izi.oupaaw l.ünhcnlp. *ffo OttilZa intsia Joannes Wan^i-tornis. i4pühhap. j,» y Ast 15 Esmasp. j Fohanna 16 Teisipääw J ütia Mlsk, \<X \y\ sulla. Joann.»i,2. Pilwne taew.

28 Sel Kuul on 31 Päwa. 17 Keslnäddal l Albina 19 Rede iictt LO cupaatv Ab raam 21 Pühhap.»»Esmasp. Hz Teisipääw A lünnnv G 8< 0. e. i. s.^ddo Ioannesse Tuuniõlusfest. Joann. 1,19. TO Peata kü lilla- Ado V ^wa 25 Neljasp. 26Nede 27 icupaaw «."YVSM.* Sest immeks-pannemisftst.»8pützhap. tz^)ärv. Iosslo 29 Esmasp. Noa 30 v eisipääw Ta wet 31 KcoknaddalsSilwesic». ja ftlge laewaga e. i. lõppetas Luk. 2, 33. SütalasteP. * wad sedda * >.# aasta.

29 m»»'+~ i IM Päwa- ja Ku * W^riutamissed/ ei olle sel Aastal meie Maal fog* Zoniste mltte nähtawad.

30 Monned juttud ja õppetussed, Eesti ma-rahwa heaks üllespandud. Armas Eesti ma rahwas! V?itmest aiast ollen teid tahkele pannud, teie ello-wisidja kombed, sedda head jakurj^, mis nähti teil ollewad' Kül olli südda römus kui?a teie rahwa seas neid leidsin,, kes õigust nõudsid, ja igga hea tö!e ussinad ja walmis ollid. ja se läbbi jo ftrn ma peäl omma öiausse-palka leidsid, et to basti korda läks, et fasn bästi kais, et n*ri ja waewa römoga ia rahhoaa kandsid, teades, et nende omma sü läbbi önnems katte ei tulnud.aqga kül oni mul ka halle meel. kui isse omma sü läbbi keik head lamasite, mis armas raewa«

31 wane Sšfo/ kes kclk tnnimesfe-lapsed armastab, ka teile rohkeste pakkus; hü pau to-pimmedus ja rummalus woilnust tcu ülle wöttis/ ja Uit jo siin lhho-pölwes, par«tola wtrimalt&ft läbbi, Fcia efuqöufe öunes tm& lammmu sisse sattusite.': Oh kuidü UM judda kurwaks) et teie mitto rasttt roornla lnuidogz kandcs, patto labbi a rlstl ja hädda wcci juremals toisile. v< : uk ti lv oi taks ka fedda t u l l e w a t c l- lo täi)heleps/ma, lus Iummal iggaübde katte maksab tcmma tööd möda, siis kihhllta.ao teid ommeti se «'.apealne ello, mis patto - ja rummalusse läbbi hukka ^a nurja lahhad, sedda arrawuilltleda/ n.is jubba siin ilmas teile heaks tuueb, ja «edda r^hkadc, uns kohhe siin ttil kahjlcks on. Ärge ft!s pange pahhaks, kui ecil'' monued Iuttuv cirni, ja neudc stes uilt fciaefcs leen. mis kahio, ft rummal pattune, ja holew elio, sadab! Wölke neid

32 neid hea melega kuulda ja öppiae neist, patto * õnnetusse ccst,ennast hoidma. i. Ühhe sure külla sees, maan - te äres, sai kabbe aasta eest, Hall'ko Toma«, sures waefusles b-rmla surma. Temma olli iil* ka ja ioudsawa penewannematte ainus po g. kes tedda targaste ia Koleqa kauni tc kaswnand. Aegsaste öppcmsid nemmad edda ramatut luaaema la mõistma, öppe^aio ja mndlüd tedda ka tööd teggema, hoidid tedda, et ta kurja ei sanud paljo näbba, egga kuuida, ja karrzstasid tedda wahhest ka, kui lapse«hirmo rarwie laks. Nenda kaswis temma kangeks; ja kui ca ftitsuletteistkümmend aastad hakkas käima, pandi tedda kirriko * õppetaja jure luggema. Õppetaja olli temma luggemisse - ja moistmlsstqa cierc hästi rablmil, ja wöt is tedda lauale wasto. El tännini olnud Tomal süüd, ea*

33 egga laitust. Agga, parrago Zummat, nüüd laks ta raisko. Temma teadis, ti walmemattei rahha ja rikkust kül olli,.ja, selle peäle lotes, ci mötlcnd temma sedda tl* lades õtsa sawad. E k s m a olle nüüd mehbeks sanud? Mis mul ennam suu«dimust ja õppetust tarwis? Nenda mõtles temma ommas süddames, ja ei temmal omma kasso-willi ja omma kassohobbone wannemattest olli antud, olli mehbei jõudo ommast kaest kül. Seäl küllas olli ka korts, ja küllahulga rahwa ftas,nutto jodikkud ja lakkujad. Tomas näggi neid körtso minnewad, ja temma himmo hakkas ka ku k peäle käima. Teised weddasid tedda hea melega ennese kasa, sest Tomal ei olnud irah, hast pudo, ja hooplides ja surustelledes andis ta iggaühhele kül wina, kül öllut rohkeste jua. Wannemad näggid sedda kunva süddamega, ja keetsid tedda, agga ei ia kuulnud ennam mmmatu sanna. Mvs

34 sest wigga," ütles ta wahhest, et ma monned koppikad ehk olgo rubla, raiskan, egga ma sest waeseks ei sa. Ma ollen weel noor mees, mis st ello mui- do maksab? Kui wannemaks fte an, eks ma siis lähhä targemaks?" Teised kurjad seltsimehhed sunrisid takka peäle, ia nenda hakkas Tomas jomist, lakkumist ja körtso- prassimast armatsema. Keik kasso - willi raisati ärra, pandi teistega nahka. Hobbone wahhetalt ühtepuhko, ja joobnust peast sai mees mondakord pettelud, nenda et ta wimaks kasso hobbosest üsna ilma jäi. Issa laks ikka wannemaks ja nödramaks ja fuxti ärra. Pool aasta pärrast, surri emma soias-töwwes leikusse «ial ka ärra. Tomas, kes siis nelli aastat kolmatkümmend wanna olli, sai nüüd isse penemehheks ja kerk wannematte.pärrandus jäi temma kätte; kaks paari härgi, kolm hobbost, emma kaela-rahha; mõisas ciol«nud wölgo suggu, ja leikus olli kaes. Ei X Ty-

35 Tomal pudmid muud km Naene. (S<pttt> rast laks ta kohhe sel süggisel kossima, agga el ta nõudnud tuggewa tmeggewa naese, waid walis üksnes tübm ilio peäle Msija toa tüddruk xait lapse põlwest sadik Moi«sas kaswatud, olli illus punnane jmnmest, melest uhke ja kandis priskzd kännud ritetv agga ei moistnnd. egga wiusind, Tallop-natööd tehha. Selle temma nõudis nacnkss ja et kül Mõisawannemad Kaie»onusid,- siiski ei nemmad tahmud wäggise!«*!&»«kai n öt is winad ja kaerahha rön,oga wasto, läks kät andma; Mona polest tehn sured pulmad, ja mõnni rubbel rahha jodi weel fthit* Nüüd p'.odi Tomas ibftwaia piddama. Agga rnt> malaplddaminne se olli? P hhapmwil lotus Tomas körnus ja takkus peäle, EsmaSräwa maggas la we.-l eit'e jomisse unne, ehk möllas ka weel möda kõrtsi, ning rrfaffc ka näddala seesgi * wahhest, ^ummola wllja ennam> ku» joudis kanda. El olnud koddo Ma wäl-

36 wälias öiged töteagiad. Mis wooras orrk holib kui Li olle sündimust takka? Pöllud said waesel wisil harritud, la ci kanuud Nüüd ennam sedda wilja, mis erne. Ja siiski müüs Tomas ftstgi ärra; Heino fti ölgi nenda sammoti, ja keik se rahha pandi nahka. Egga se nüüd olnud immeks panna, et wiliast ja leiwast pudusi tulli. Mis nou uüüd kätte wõtta? Häbbi olli Mc isaaita ette m'iines! Wiimse rahha eest, miz weel waias olli, osteti wilia; jubba surem ossa olli jouüsseaa pilatud. Agga willi olli sel aial wagga tam, ftpärrast 4 ülla (and rah^ l)a kaugele. Tomas müüs separra>' ühhe pari hargi ärra, ja piddi selle rahha eest!eiba ostma. Agga jomisse himmo olli suur, teiste prassiattcga lakkus ta pok rahha arra; ja paljuks ta nüüd wilja sai? Joobnust melest ei olnut) ka Hoolt egga murret lomade eest, ftst siis murdis mets ühhe hobbose ja ühhe lehma ärra. Hädda par> rast läks ta nüüd Molsa, leiba laenama,. X 2 ag-

37 agga ei jõudnud süggise maksta, fa et kül Moisawantlemad kannatasid, siiski laks wõlg ikka suremaks. Ta olli kül nüüd wau» nemaks sanud, agga ta ei läinud targemas. Joobnust peast olh mees ikka weel uhke ja surelinne, ja hakkas heamelega riido teistega, mis läbbi siis mondakord teistest hirmsa.te peksa sai. Hullust melest kippus ta ilmasjata iggaühhe peäle, ka ükekoro Sakstegi peäle, kes körtso ömaiale tullid. Need laksiü mõisa kaeoama ja Tomas sai mõisas rängaste nuohcldud Jomisse himmo labbi hakkas ta ka woora?,sja külge putuma, ja reisto wargad mentand tedda, wargust wastowõtma Agga wargus toufis, ja Tomas sm jälle wolias raskes >e hirmo. Naesel olll kül h illo meel agaa e naene sa md tedda ennam öiae rele, egga mmstnu) maa ja oerretoimetada. Keigest olli pudofa perre läks yu^ka. öeal liggidal om ka Laala; «gaa stall T>mas ärraianud Pea hobbosega läks senna/ müüs hobbose kolmekümne

38 ne hoblenlb!a eost arra, sa piddi teiselpawal teise jälle ostma. Agga tüdhi taaga! Tomas tömbas törtsus, kus ilm kous olli, kest öni peale, wimaks wä5sinud, uinus la mazzama, ja tcwe kawwal pettis tulli, ja warrastas kaela kottist, rahha kulro ärra. Tomas näfigi teisel hommikul, et ta rahhast ja hobdoscst ilma, üsna sant olli. Kül kae«bas nüüd takka ja kulas jarrcle, aqga mie widud, olli wldud? ja kes jou dis hulaa rahwa seas warqa ärrämnda? Ialla laks ta koio; naene nuttis; ja moifa* wann emad ollid kurjad ta peäle. Misga pjddi ta nüüd maia piddama? Mõisa polest woeli paar baigi ja kaks mullikast wölla eest arra, ja Tomas, kellel s.gga üks wanna hobbone weel olli,»ai perrcst lahli ja pandi teiste sullaseks. Naene laks tcifc perre sauna, omma kol«ne lapsega eliama, ja piddi katte nal.u, waesel wisil, ennast ja ommad laosed toitma. Keik olli nahka pandud. Tomas piddi nüüd Mõisas teul käima ja

39 J ankro - sa Kubja -sundimisse al, kangeste töö) teggema. Siiski ei ra jätnud jomist mahha; wiimse koppika kandis körtso, ia palga willi, mis ta perremehhe käest sai, jubba je olli kortsudes jodud, enne kui sedda leigati. Nenda ei ta kannud luilgil wisil naese ja laste ccst hoolt, kes näljas seisid : lapsed ei sanud õppetust, issa olli ikka pimme tais, ja emma ei sanud nendega üksi toime. Nenda kaswio nemmad rummalusses ülles, ja hakkasid jo nores põlwes kurja arlnastama. Ja kas siis Tomal ennese! ehk olli sest jomissest süddame römo ja melehead? Ei koggoni. Arro wahhest läks ta kirrcko, kais ka, mõnne aasta takka, laual, agga ei tal olnud seal jures süddame lotust egga julgust.' Jummala sanna kuuldes, tunnistas südda temma wasto ja waewas tevda. Laual käies, teggi öppetaia maenitsus temmale häbbi ja hirmo. Ei ta julgend Jummala, ^gga hinge peäle mõttelda, ja surma ja tullewa ello meletulletades, tulli

40 kartus ja warristminns temma peäle. Sepärrast ei ml olnud selle mõttega paljo rcq* ßemist, waid wõttis holetumala kerge melcqa sedda mottet agga kautada, ja omma kurja jomisse himmo niöda, ennav'öiete Hu3- katusftle ärra anda. Se keigewae''em luggu,. mis tol siin ma peäl wee! sest me!etumast ellust tulli, olli se, et se kange Iummala willi, mis ta ühsepubko nelas, temma terwise rikkus. Se pöllew wiin, mis ta ni rohkeste wõttis, olli temma kopsud ja maksad ja keik temma sissekonna arrakörwe^ tanud. Sest ta hakkas pöbdema ja hirw.' sase seest karjuma. Kange kohha panni temma rinnad kinni, ja temma ihho kuiwis arta. Kan^e wiin piddi, temma arwates, tedda kinnitama, agga se olli walle; wiin teogi wigga surenlaks. Haigusse parrast sai ta ßiS sullasest lahti ja ellas" nüüd naese jures waewa n isil. ühhe päwa olli ta pissm nago parrem, ja wõttis sepärrast nou katte / lsle wcskele minna pari wakka wilja-

41 Ka, mis naesele armust olli Mõisasi antud. Se olli kewwade, wette laggumisse aial. Weski jures olli korts. Tomas olli wilja jahmatanud ja.piddi koio minnema, agga wõttis weel' enne kövtsus täis ennast lakkuda ja jahhudgi ka raiskava. Nüüd hakkas joobnust peast öbto pole jöe peäle koio minuema. Hobbone murdis sisse; Tomas piddi hoost aitma, agga isse wässind ei oskand, egga saand korda, ja kukkus isse jäe alla, kus hobbone häddas jalgega tedda poksis. Temma karjumisse peäle tulli rah* was abbiks, tõmbasid kül tedda ja hoost wee seest wälja, agga Tomal olli pea -laes hobbose rauast suur haaw, ja külm wessi olli tedda ni tuimaks teinud, et ta jo keleto olli, ja mõnne tunni parrast seal kortsus, kuhho teised tedda ölge peäle pannid, hinge heitis! Nenda sai ta äkkitselt omma jomisse läbbi surma, 32 aastat wanna, kest om* ma parraja ea sees; naene ja nelli last jäid temmast waeseks järrele, ia kuhho T ä?s temma hing?

42 Oh, minno armas ma-rahwas, kas peaksite kül sedda jutto walleks aiama? ehk sedda kahjo ja õnnetust, mis Halliko- Tomal sündis, mitte temma jomisse-süüks arwama? Oh, ärge olge pitkaldascd sedda uskuma, mis näte aüaü ennese rahwa seltsis sündiwad. Iggas waldas, iggas küllas leiate Toma sarnatsid, kes jomisse labbi ennast hukka saatwad ja kõiksuggu hädda ja willetsust ennese kaela peäle isse kogguwad. Jubba mitto rikkas maia laks st läbbi waeseks ja kehwaks, jubba mitto terwe innimenne rikkus se läbbi terwist ja rammo ärra; jubba mitto mõistlik innimenne wõttis se läbbi mõistust ja meelt kautada ja häbbemata za nurjatumat tööd tehha; jubba mitto sai se läbbi wargusse ja mu patto kimpo, ja ellas liggimeste pahhandusseks. Uskuge sedda töeste, et se teie ennese heaks tulleb, kui jominne ja lükkuminne teil keeldaa se. Ei teie to wõi korda minna, ei teie Ello wõi Jummala, ezga innimeste ees löl

43 kolbaga, kui kk jomisse läbbi, saggedamad kui moisimana lomad, meelt ja moisz tust kautace! Sepärrast hoidke ennast fefle patto eest, et mitte önnems ja häbbi leie kaela peäle ei tulle, ja wölke aegsaste ja norel> selle kurja himmo waslopailna! Olgo se hädda, uus HaLiko Tolna katte, jomisj» se tdbbi tulli, teile märgiks» ja wötke sedda õppetust, mis armsast süddamest teile anofin, armsa süddamega ennest heaks wasto! 2. Kotli-Hanso poeg Jürri olli rummal moistusseft za halp ommast wistdcst. Ramarust ei teaduud temma suggu,, sepärrast piddi ternma ka wiiskord luggemas käima, enne kui Õppetaja tedda, ja siiski wccl armust, ^kchti teggi. Rumma! ja willets ta o0i, ju tummal ja willets ta jäi surmani! Siiski tulli nou Falle, et piddi naest wötma. Süggise aeg M, willi olli haeli kasnud, perre! olli abvi tariti?- ja Jürri jo peak kahhekümne aaela. Sepärrast pandi

44 siis (ima numa peale, linnaksed tehti walmis, ja lambaid tappeti rohkemmne! Agga kust wacne piddi naefe sama? Liggidalt ei tulnud üksli lemmale, ftst ioaa tnddruk tund s lemma rummalust, ja suurt rahha ja rikkust ei olnud mehhel ka mitte! Temma emma ödde, üks wanna uaene, juttokas ja lobba, jub'-atas tedda ühhe külzasse, kust la wse enmmulste lodud olli, za mis kaks pcimifoorma maad lemmast ärra olli. Üks tcinc wanna name jälle, nisammasuggune ftgge loom, andis taile nõud, ühhe teise küiiasse minna, kuhho kolm pennikoorma maad olli. Kül nimmetasid nemmad temmak raitfc ia mitto tüddrukuid, kennest Iüeri mitte übbe amla silmaga ellades nainud, weel wadhem neid tunnud. Siiski arwas, seal ennesele ühhe lodud ollewad, jü wöttis nou katte, stnna minna. Ta o- tis noort kuud, - sest ka Iürri olli stddä walli»t kuulnnd> et wannal kunl kossi< mümc ei pca hfu minnema. Noor ru tulli

45 tulli; Jürri ja temma naelmees Mart wötsid kohhe hobbosed alla, wina jure, ja läksid omma teed. Et nemmad kill essimeste külla secs.ühhest perrest teise läksid, siiski ei wõetud kussagil neid wasto, sest et ükski neid ei tunnud. Sesamma luggu olli neil teise külla sees. Iggaüks pann, zedda asja naeruks, ja pilkas neid weel pealegi. Iubba naad piddio tühjalt, ja wanduves, kow minnema t tui õnneks weel ühhe fauna jure juhtusid, külla liggidal, kus üks wanna wadbatmees Karja Jaak ellas. Sellel olli üks wanna ellatand tüttar, k$n nimmi, kes JO mitmele olli pakkamd, agga»kka üllejanud, lest et ta üks wagga tigge loom, tullise wihhaga ja kurja süddamega mnitnenne olli. Selle jure lalsid; Kirstil olli hea meel, et agga üks tulli, ja worns römoga tedda wasto. Winad wdi ärra, kät anti, ja nemmad laksid pari, et nemmad kül mitte enne silmaga teine teist ei näinud. Kuida nüüd nisuggune abbiello piddi korda minne-

46 mma? ja kelle sü se olli, et se hukka ja nurja laks? Pulmad said kül retud, ag«sa pul na karraga wbku? ka übtest sealt maiast kel? rahho ja rööm ärra. Kirst» tahtis kohhe keik n cflt a melewana omma fäu te fc?f omma nou lärrel loimelata ia seada. Agga Jürri wannemad ei«tahtnud maiapiddomift temma kätte anda, lest et weel te-si kipsi neil oll«. Sebe läbbi lai kohhe Kzrsti südda wihhaseks nende pease, ja Jürri, kes naese pole eemalt boidis, laks ka watinemattega riido Nenda olli siis maias sedda d plust marka, ja km wimaks wannemad naga'd, et se kurri minni waggise wõimust nende kaest wõttis, lahkusid nemmad perrcst ärra, ja heitsid omma lelda. Suski ei olnud Kotti'Iürrl pcrres weel rah- Ho, egga head meelt Se kurri tigge K^rsti hakkas nüüd meest sõitlema ja haugutama temma rummalusse parrast, ja laitis tedda teiste ee«ärra. Jürri kannatas esmalt kül temmaga, ja seisis wait; agga wi-

47 wimaks sai südda ka täis, pealegi kui ta näggi, et naene ka Jummala wilja rohkes«te wõttis. Nüüd jaggand ühtepuhko sanno teme teise kohta, ja ei olnud koggoni ennam üks meel. Mis nls tahtis, pölaas teine, mis üks heaks kitis, laitis teine\ Piddi mees metsa minnema puid raiuma, siis naene tahtis Heino kojo tua; ehk \valmžta$ mees ennast lifina tele, siis naene sundis weskele minna. Ühhel olli ikka se meel- tci> sel teine, ja nenda maia laks hukka. Keik to sai wihhaga agga polele tehtud, sest et üsna riid ja taplus nende seas olli. Kül söimasidf kül wandusid teine teist, ja kui Klrs^ tl siis tullise wihhaga mehhe karwo kargas, kül mees ka stis ommast kohhast jälle panni musikaga ja keppiga pihte, nenda et sedda taplemist keik külla rahwas immeks ja pal)* hrö pannid. &.IPA nemmad sünnitasid lapsi, aoga ei neil olnud lastest rõmo, ja et mai lülitid ti c\$lattc firmale vakku«fid>siiskiei fmni neid lvömud. Need kas< wid

48 wld futhite uses. Issa «i woisinnd, ja emma ci wiitfind neid öppetada; ja le «adbi, ct smma wihhaga Hm hirnw neiie ilmaasjata andls, fcggj temma nende faddant köwwak^ j J tuimad Nemmad nägg d ja kuulsid ühtepuhko wanncmad widha piddawad, teine teist sö niawad ja pekswad ea- 5a o'nud srs immeks panna, ttmmwad wannemattefi palw et holind. Kui ncmmad kangemaks said, kms iggaüks onuna teed, vll«d jo norelt waoga riatad ja teggld teisrele paljo lülli la waewa. Neud a olli üks önneto luggu Kotti Iürri abbi elloga, ja et kül öppetam külla loetanu^se ja mu aial neid maerntses ja ku'«us leppitada; ja et kül ka monned wannad ausad külla perrewannemad neid nomisid? siisli ei se möömnd suggu! Kirsti tlgge süoda ei annud paissastki jarrel. PühhandmsekS olli st ello iggaühbel, ja neil ennastel kahjuks, sest se labdi saatsid imumad jo siin ma peal ennssele paljo õnnetust. Et kuulge, mis

49 risti ja waewa sest kurjast abbiellust neile juhtus, mis muido ei olleks kätte tulnud. Ühhel öhtul tulli Jürri pöllo tööst härgega loio; naene olli õues, piddi lambad lauta aiama, agga näggi, et teine härg omma jorra olli murdnud. Kohhe kippus nüüd mehhe peäle, haugutas ja söimas tedda. Mees haukus wasto ja wõttis wimaks wämla kätte ja andis naesele hea nähha täie. Naene põggenes nuttes ja haukudes tuppa, mees järrele s eal riidlesid ikka peäle, ja senni jäi lammaste lauta uks lahti. Teisel hom«mikul olli wiimne lammas ärramurtud. Nenda sündis se kahjo neil aina nende rioello läbbi. Agga neil juhtus weel surem onnetus! ühhel hommikul warra, kui Jürri sängist üllestõusis ja oue piddi minnema, leidis temma ukse ees, toa ullo al, ühhe surno weikse reie lu, mis üks külla koer senna olli kannud. Ommas rnmmalusses olli temma ikka ussin ja walmis olnud, wannad tühjad walle-juttud ussma. Nüüd olli temma

50 ma kuulnud, et se läbbi piddid kawwalad innimessed teise ärratcagema / ja arwas, et ta Naene kurja kuntsi pärrast sedda senna kannud. Juni josis kohhe ühhe jure, kedda targaks ja nõiaks kül hütakft, agga üsna kawwalad petjad on, ja se andis nou, sedda weikse luud risti te peäl ärrapöllet^da, mis Jürri ka teggi, et se läbbi se kahjo jäi* le teggia kätte piddi sama. Ob sedda frnitl rummalust!' Naene sai setda korralt kuulda, ja kippus ka kohhe rieldcs ja tappledcs Jürri peäle. Oö õtsa sõimasid teine teist, ja naene wöttis katte ja läks ka targa!ure. Teisel hommikul ea wõttis warra tuld üilcs, läks piroga wanna lazigund kambri teisi n> did fdaa pannema, ja pillas stnna koggematta tuld mahha, sest temma tigge wibha ei annud aega, ei tuld egga Jummala ilina tähhele panna. Agga õues olli hirmus ilm, kange tuul puhhus kambri nurgast sisse ja öhbutas tu^e scddemed põllema, aias muist täkko hunnikuhft., muist kattuse alla, ja kohhe.

51 be, Fu? Kirst! olli arr^lämnd, oni wll^e lahti H.', eo laksid orto, ja häddast pc.-sis Jürri la^zcga waja. NeNva olli waesus ni tn'm kaes aina no lall>i. Eke «emmad olleks selle ra^ke nämme c parrast piddand tr ee r parrandama? Agaa t\ fa*l\ olnud ne l w'e! rah o U'd hined said Mois^ pofest ehntud. aoga ello olli ikka mamma. Üks oro tõusis jailc hirmus riid Nrnde seas, Jürri sai wihhaseks, peksis naest lurm'aste pittw warrega, ja zosis toast wälja. Agga naene winnas w'.bn. ga kurrika ta jürre e, Jürri kukku«kiwwi wasto mahha ja murdis omma tare lu poleks. Nüüd ta piddi karigoga kama, ja olli waene sant ello otsani. Keik k kahjo ja ömmus rulli sest kmjast ob* die'nst! M'l'Na tean kül, minno armad, et tänno olgo Jummalale! nisuggust kurja abbiello rahwast ei olle wagga paljo ma peäl. Aaga siiski le takse ncid ommeti ka, ja kus neid leitakse, seal perres on ka ikka üks onnes

52 Wo ello. Sepärrast sage ka selle asja polelt luoistiikkuks. Teie isftär< raniste, kes teie weel wallaliast põlwe fert cllate ja tahhate abbiellusst heita,- et böib» ke ennast rummala kossimist eest. Args minge otsekohhe sellega pari, kedda wahhest wannad naesed agga kasswad wõtta? waid wab'itsege targaste ennesele abdikasatt sedda, kelle wasto südda ei panne, kelle head wfto ja kombed teie selgeste ehk isse tunnett. ehk teise ustawa ja kindla nouandm läbbi sats tunda. Wallitsege abbikasaks nisuggust, kellega kindlaste ussute ello otsani korda wõiwad sada, ja rahho ia üdt meelt piddada, et teie omma sü läbbi, abbiello hukka ei lähhä. Sest sedda teate teie, et abbiello ei sünni naljalt lahhutaba, waid et otsani vcate übte jann ja ühte leppima, teine teist av mastades ja auuseades, et teine, teise eest peate hoolr kandma; keik, niis Iuminal pthu panneb, rahb^aa j-j kannarükka fäd* damchamlstowötlua, ja nutu ükõnes lapsi fixn*

53 funmtama, waid ka Jummala auuks ja nende ennese, ja teiste iimi ncöre heaks mid kasmatcma Ob tui te e 'edda abbiello niois:likku!t ia targast hakkate ja aiate, sils se saab teile röömsaks pöl-veks, NlS önn«s, täd teid Jummal jo firn Ma peäl, annab teie cöle head siggidust, ja lasseb keik hästi K N rda minna! 3. iih wanna mees Saremaalt, Simona- Ado, tvsi liggi kolme aasta eest ülle merre, omlnad tühlad Kuutfid aiama; sest temma nimmetas ennast targaks ja nõiaks, ja tootas, keik haagid terweks tehha, hawo parrändada, hullo pähhe meelt panna, ärrakaddunud ja Warrastud asjo kätte sata, ja mis neid halpija tühjakiitemissimuud olli. Agga Simona-Ado olli üks pettis koer, kes agoa kawwalaste teiste kaest rahha noudis, ja si'ski ei igg. k^rd jõudnud egga moistnud neid aitava. Nisuggused on keik need tüh-

54 tühjad targad ja nõiad siin ma peäl, kelle jure wahhest rahwas jottb abbi otsima< usna rahwa petjav, k<s agga kahjo ttwad: sest et nemmad innimessi Ebauskus k nni peawad ja rummalust ja pirn uetyiß karwatawhh. Iggaüks lnolstlik innimenne pea5s sedda Muidogi teadma, er puh,.um»nne, polllmiseminne, ja iau'u'm'nnue el euad<'s wõi kelle!etzi^bdl sata, sest er ie hopi* «pele«ja mõistuse wasto n, ja kuida sa sedda julged uskuda, mis so omma molstus tumustab, et se ei lähhä korda? Silbkl on neid kül, kcs nlsuggusre tarkade jure lähwad, mittokõrd paljo rähka knllutawad la sawa> ommeti peeretud. Wahhest ehk sawad ka abbi, agga sedda abbi olleksid iu maal ka tmtt kaest öigel wisil sanud, ja mittokõrd lähheb hädda ja kahjo se läbbi weel suremaks. Kuulge sepärrast, kuida Simona-Ado, kelle jure hulk koggus, rahwast pettis: Le-

55 Ledo Mihkel, üks noor mees, karjus feest jo mõnnest aias?. Temma tundis, et süddame kohhas tedda kangeste kisti, ja sest om temmal (nur wallo, et wahhest ei ööd eaga päwa rah^h saand. Temmal ollid lollk.id. Neist ei vne naljalt ükski ilma. ilb* hel on neid ennam. tem wähhem. Isfes ärranisce Uitalfc Taüo- rahwa seas palio sedda wigga tundwad. Kui nemmad paljo kullo söwad/ mis sandiste puhtaks tchlud on, siis nselwad nemmad mittokõrd mitto tuhbad nsfi-phega ühtlast alla, nüs wahhcsi silmal naggematta on, ja kennest ni mttlo innimesse sisiekonna stes, jäwad ellama. Sesamma hädda tulleb, kainem- ) wahhest pallawal aial metstls heina» to jures janno pärrast soost ehkoiäde seest, muddast wet jowad. Sega rüpawad nemma! mutolord visjökeöstd uõss-za kon:?a^poial ja ke^nagustd piõsvke^std lomolessed emi* se 'Istt' mi$ (Urn ei na, ja mia «abbi siu imtmefttggufcd soltkad ja wad^csiai fufaüu lud

56 knd siggiwad ja kaswawad'ja kibbeda wallo ftfw$, Sesamma luggl«otti Mihkliga: Ka temma läks t«r qa iure. Tark wanamas pead, ja ü kül selgeste teadis, mis wisga Mihllil olli, siiski ülles, teistest ftdda peält pandnd ollewad. Nüüd hallas pomnnft, ma ja lvbbisema, ja m«ld itoew tiöd teggema,; Wimaks audis temmale sutüie wma, ja wina sisse il (I katma kange okfendamisse^roh««pasn»v^ Se rüi n&uö wägga hca ja ailis Mihkli, ftst ta hallas hinnsaste oksendama äias ennese seest ühhe sure i\p f\ wälja, ja sai terweks. Agga sedda abbi ollcks Mihkel ka Mõisas sanud, kni lastuna olleks lamnd, ja o'seudamisse-robto wõtnud, ilma sedda tühja ja Nlmmalat lobbisemist ja lausumist. Tark wõttis sure makso ja Mihkel mõtles omnias rummainsses, et ta ü na targa sanna läbbi sest wallust olli peästetud, mis ommeti aina walle olli! Kargo «Tönnist! murti ühhel ösel aida uksed lahti ja naese kirstust wanastad üks nöör hõbbe helnnd, ja üks söla ja monned kannaga rublad ärra. Seal' sammas küllas ellas üks püsti Warras, gme Maddis, kes jo mttmele olli wargusse- kahjo teinud. Scdda

57 da kül arwati ka sel korral wargaks, agga ei olnnb öigct marki. Sepärrast läks se naene nuttes targa jure, la pällus tcdda, warga temmale teäda anda Essiteks panni se pettis kawwal sedda pahhaks ja ütles:,,ei ma warga sulle nimmeta, sest siis saab wargal pat>«ha tehtud, ja minno waim ci salli, et ial ühhel kurja peab süudinla;" otscgo olleks se pal, et wtt* gus tõuseb, ja Warras hirmo saab? Agga, kui nüüd naene ikka weel tedda pällus, ja ka ütles, et tcm, Nta umbes Koero Maddise kohta arwas, siis ta käskis tedda, pari päwa parrast jälle ta jure tulla ja ku«las biete järrel, paijo neid hõbbe Helmid ja sedda kannaga rahha olli arrawidud. Teisel päwal juhtus, et sesamma Maddis ka targa jure tulli, peawallo wasto abbi otsima. Tark olli kawwal kül abbi lubba«ma, agga ülles, seks ennese! hõbbe Helmid waaga Mr* wis minnewad, ja pällus neid ennesele tua. Maddi^ sel need ollid kä pärrast; ta laks loio ja tbi temmale monned nähha. Ni pea kui tark neid kätte sai, hakkas ta neid pöörma, kapima ja puhhuma, ja jonega kippus Maddise peäk. Minna tunnen, ütles temma, et need ci olle sinno ommad, sa olled neid

58 warrastanud, ja mitte üksnes agaa ncid, waid wccl ni pa'jo teisi, ja ni paljo kannaga rublad ja ühhe hõbbe solge Minnewa rede öse, wasto laupawa, >a ei minno waim wõi warga sallida/' egga aidata. Sepärrast minne kohhe ja to keik mo kätte; muido pannen minna sind immet näggema, ja sinnul peab kitsas ka ollema, nenda, etsa rahho kussagil ei leia ja kurrat isse assed so jure teed." Maddis, kes isse ebbausko armastas, ei lausund musta egga walget, ehmatas ärra, ja hirm ja kartus tulli selle targa könne parrast temma peäle, kes, temma arwa«tes, isstcnncsest temma wargusse kombed ni selgeste ärrateadis. Temma läks ja toi keik sedda wargust targa kätte, ja pällus tedda pölweli, sedda asja mit«te kukttada, egga tedda ärratehha. Tark toatas std< da temmale, ja nomis tedda weel pealegi, ei ühhe«legi sanna lausta, sest se läbbi tahtis temma omma imme tav kus se, õiete sureks thsta. Teisel päwal sai naene temma kaest, kange makso eest, omma katte ja nüüd kiitles temma naese ja keige mu rahwa ees, et temma teädmatta warga peäle ni sure wallo pannud, et wanas hädda pärrast isse keik ta katte tonud. Se>l

59 Scdda asja immelcllesid nüüd füf, ftsi ükski et Ufo* m»d, (tita bie«fe luaqu olli, ja siiski ei olnud iinmet sugqu, sest sel wisil jõuab kül iggaüks moiflllk innimenne warga arratuuda Suremetsa Iüvri nacne Mai, olli jo monnest ai asi teisest küljest alwatnd, Ka selle wcddasid tcmma suagnlased selle targa jnre, et ka selle raske haigusse wasto temmtfi piddi abbi tulle««. Temma halp wöttis ka selle haige peale küsnda ja sau no luggeda^ ja ommad kuntsid tehha. Wimaks andis temma ka rohts tcmmale sisse, ja ütles tedda tmveks sinvad. Agga, parrago Inmmal, scdda rohto olli lemma kvggemstta Apteki pealt ühhe poisi laest sanod, ja a* roas sedda iggaühhe haigusse wasto hca ollewad. Se whhi olli uis nisuggunc, mis «mumest panncb maggama, ja kui se wägga rohkeste saab wöctud, sils furr«tab teulma innimest. Nenda olli temma selle alwalud innimessele ka wägga paljo sedda rohto annud; sepärrast koio, minnes surri Mai jo te peäl ärra. Eks sc nüüd olnud üks hirmus perms? eks se olnud üks halle luggu? ja eks se talk õlleks õigusse polest piddand selle surma parrast jama timputud?

60 XlU fehtc noor naene jälle, küssisa'anno fai ka temmast kurjaste pettetud, eclld olli esfrnicifefi uurgawodift siidik, elttmäsi lvtgga. Ka se maksis rnraalc Paljo rahha, et pid abbi sama, ja el sattud abbi silgqn, et kül se tark ülles ka-ftdda wtgga teistest tem«male ollewad, ja selle wasto abbi tõotas. Anno ei saand parremaks suggu, waid läks sest aiast ikka weel sandunaks. Mõisa wannemav wõtsid sepärrast tedda mõisa,»mm«hole alla, ja üks mõistlik Saffa arst oili tal seal rohhoga abbiks. Se kulas siis ka järrele, Mis ta tüunini olli ftfa haigusse wasto prukinud, ja sai stdda rohto ta käest, mis se tark temmale olli an» BU»- Kuida ehmatas se Tokter ärra, kui leidis, et se pimme, selle rohho sekka olli ellawat höbbedat paü< nnd, mis teisele olleks wõinud surma tehha. Selle saksa-arsti abiu läbbi sai nüüd Anno terweks, ja il ma lemmata olleks temma wissist jo nores pölwes selle tarka halpi tö läbbi, ärrasurnud. Seal ümberkaudo elias ka uks innimenne, kedda hüti hul Reiu, sest ta olli melest nõdder. Wahhest, kui ta juhtus kanget jomaaega sama, ehk wagga liiq pallaw aeg olli, siis ta olli hopis melest ärra, jaudas ühte<

61 ühtepzchko, lippus teiste peäle ja teggi ni fmrf wäewa, et piddi sama fui ni seutud. Ka se todi tarka ju, te, sest tark olli mondaksrd fiitfcno: ehk ta kargaks t,m kits, ja olleks melcto, kui neljajalgne, siiski paw f.nen minna meelt tal pähhä. u Agga se olli üsna tühhi ja walle kitus. Et ta kül Rcinole Mm su täit wina andis, ja märka temma kallal laufnš ja lobbifes, siiski ei sanud Rein mõistust katte, waid Zaks korral? weel Hu8umaks< fest need wiuasutäicd leggis tedda weel ftggasemaks. Egaa selle nõdra ja hullo mele wasto ei olle ka paljo abbi leida, ja ei koggoni mitte ühhe nisuggust uoia jures, kes isse mõistusse W^slo panneb ja innimessi ruminal«sses ju cbbaus«kus kinnitab. Sel. targal olli nüüd ommal suur häbbi, et ta wallelikku^s jäi, ja rahwas hakkas ka mõistma, et ta agga pettusse ja kawwalusse kombe läbbi neid eksitas. Agga mis ta sest holis? temma olli rahha rohkeste rummala rahlva käest sanud, pan, ni sedda kokto, ja läks nüüd senna kust ta olli tulnud, Sare male, sure rahha ^ kottiga jälle taggasi. Eks nisuggust petjaid olle paljo maarahwa seas? ja eks se ole suur rummalus ja moistlikkul inni» mes?

62 messe! häbbiks, nendc jures abbi otsida? Km paljo kahjo ja hädda saab se läbbi ichlud, ja kuid«tvoib Ilunmala sanlla, ja meie omma moisttlsse kl se öppetns süddant walgustada, kui innimenne, sdg> geda ja tühja asja, mis koggoni ei sünni ja ci wõi oh la, ussub tõssi ollewad? Sepärrast, keik kes sedda loete, kuida Simona ^ Ado ral/wast pettis, minge ommcti se läbbi targemaks, ja ärge nsknge, mis nisugguftd wallclikkud targad ja nõiad kiitlcwad Tulleb haigus katte, ehk ft olleks ku! üks isst haigus mis fhk agga arro innimessel juhtub, siis ärge mött, lge, et teised kurjnd innimessed sedda peäle pannud, ja ätt ge otsige noiade jures temma wasto abbi, w>üd tutletage meu', et haigus ja ihho - hädda on mitnlelug. gune, nenda kui sc ihho isse lnitniesi liikmcttesi, nah? hast ja werrest, luust ja lihhast, kondist ja soontest on kokkopandud. Kes oskab siis iggakord leida, kus har gusse wigga on? Ja ftnai kui hing ihhoga ühhes on, tunneb ka hing ihho häddast waewa, ja lähheb mondakord se läbbi nödraks, rammotumaks ja wah» hest ka meletnmaks. Jummala nuhtlus käid mitme! wisil innimesse peäle. Sepärrast otsige abbi, kus fe& va

63 da sünnib otsida, Arsti jures, kcs bppind, innimesse ihho ärrntunduia, haigussefi arro sama, ja mõistad rohtv lemma wasto anda. Ja kai siis ka ei leia abbi,siws kannatage, ja andke ennast Jummala holeks. Ilchtuh teil üks önnetlls, surrewad ehk äkkjtsclt, üks loom, ehl cr.nanigi ärra, ilma et teate, mis (<&, di se tuwnl>< siis ärge mottilge, et ici-ed sedda teinud, waid kltlage järrel, kas se ehk sündis teie omma Holelusse läbbi, kas se loom ehk olli söötlnatta ehk jootmatta, kas se ehk söi ehk jöi middagit lmtsas cbk lautas, uus temmale surma teagi, ja kui ehk siis ka ei leia süüd, siis mõistke, et nuie ei jõua keik wigga ärraarwata: agga arae siiski andke ebhaussule «naad ommas lüddauaes. Ioftd piim teil kokko, et wah< best biete wennida annab, siis ärge olge rummalad, sedda leise»obra innimesse süüks onvata, waid kandke agga hoolt, et lüpsikud ja pimalpvttid hästi puh< tah sawad pestud, ja kui se ci aita, sest et jo pu sis, se se wigga läinud, siis wölke üsna ued püttid pima alla; kül fus pinn jälle lähheb heaks. Kaub teil middagit ärra, ehk risub Warras lcic kaest, siis otsigo, omma lakkas agga mitte nõia jures, kes teid agga

64 AW pettab f waid katsuge märki enne sada, ja siis Mrila ehk kohtewsnncmatte läbbi fedda biete Wim«; ta da, - Wlhkage uücnhfc fcif ebbausks, ja lage Mvisilikkuks lcdda Uskuma, mis I>.mmsl kastnud, ja selge mo:stus öppct>d Ecdda head meelt jaois«tust andko Imnmal issc teile ja hoidko teitz, iam lbwwcra tee eest! 4-2 a u l Et ma liii üks tallomces Si.ski mul bca pö3i kaes; Leiwal iätko Iummal annab, Pöld mul omma wilja kannab. 2. Tööd ma teen hea meiega, Naeft- laste- perrcga; Pallc^hissgis toidust farne, Teine teist ka armastame. 3. Keik meil hati korda lääb, Südda ikka römo näad; Riid ja taplas, turri karra, Iaw^d meitezi kaugel arra. 4. Na-

65 4- Naene, lahke, tassane, Polle ial tpastane^ Wõttab nloga waewa nahba, Omma tööd keik ausast tehha. 5. Lapsed, hästi õppetud. Sawad sureks kaswatud, Knulwad wannematte sanna, Kurja himmu!' maad ei auna. 6. Mis mul wigga ellada? Rikkussest ci holi ma. Kui mul Jummalast on jäetud ^eiba, mis so ossaks seatud. 7. Sure Herra warrandus. Tühhi au, ja surustus, Süddant agga waewawad. Patto tölc kiusawad. z. Ei siis rikkust noua ma. Egga suurt au ihhalda. Terwist agga Jummal andko! Ja meid wimaks taewa aubks

66 \

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

yv//

yv// yv// M5.6 $$tuwlä Rahwa Kalender ehk. ; Trükkitud, iindforöse Kirjadega. 17 8 9* v ^ ^ Aasta peäle, pärrast meie Issanda 3C Sündimist. Pärrast sedda ÜiMst 9 fu$fc ÜWÄitfft sündimlll, «m tännawo se 178*

Rohkem

Ö2

Ö2 Ö2 TrüMtub Undworsft Kirjadega. Msi Eesti-Ma Rahwa Kale n d e r, >t> ii: (p 1782 Utöta peäle, pärrast meie WOMl ZWW WWW Sundimlsi. K7S Pärrast sidda lallist IEsusse Kristusst ^Andimist,on tannawo fe *782*

Rohkem

VA

VA VA 9 / * * &. Uus ABD-Ramat. (Wändra öppetaja kirjotud.) D!>!i!!'??'!!!i!?l!l!!!!!!!!!!!M!V Pernus, 1833. Trükkitud >a müa W. Pormi jurea. Der Druck dieser Schrift wird unrcr der Bedingung gestaicet,

Rohkem

flrrotegijemtnnc #? kuida Crtlljnitii Pea-Mli Koggüdusse v &* la WbiKoggoduste läbbi pühhad kirjad meie armsa Ma-rahwale on jaggatud Ühheksas j

flrrotegijemtnnc #? kuida Crtlljnitii Pea-Mli Koggüdusse v &* la WbiKoggoduste läbbi pühhad kirjad meie armsa Ma-rahwale on jaggatud Ühheksas j flrrotegijemtnnc #? kuida Crtlljnitii Pea-Mli Koggüdusse v &* la WbiKoggoduste läbbi pühhad kirjad meie armsa Ma-rahwale on jaggatud. 1867. Ühheksas jaggo. Tallinnas. Trükkitud J. H. Gresseli kirjadega.

Rohkem

Gsti-Ma Rahwa ehk ^'- ^^- 17^2. Aasta peäle pärrast meie ">^"> Sündimist. «?> «i?, «!?>«?> «5> «^ «?» ^B» «5» Tallinnas trükkis Joan Köler.

Gsti-Ma Rahwa ehk ^'- ^^- 17^2. Aasta peäle pärrast meie >^> Sündimist. «?> «i?, «!?>«?> «5> «^ «?» ^B» «5» Tallinnas trükkis Joan Köler. Gsti-Ma Rahwa ehk ^'- ^^- 17^2. Aasta peäle pärrast meie ">^"> Sündimist. «?> «i?, «!?>«?> «5> «^ «?» ^B» «5» Tallinnas trükkis Joan Köler. Nende Märkide ftlletammm Pärrast ma ilmalomist Pärrast wee upputamni

Rohkem

J7U.

J7U. J7U. Ecsti-Ma Rahwa alender, eht cht- 174 inat Aast«peäle pärrast lnele Islanda IEstlSfe IlristuSse Sündimist. ^?> «^> «*?> ''S* W5^

Rohkem

Märkide stlletaminne. O Noor ku. 3 Essimenne werslldel. Täis ku. Wiimne Werendel. Hea aadrit lasta. Hea kuppo lasta..*. Hea arstimisse rohto wõtta. #

Märkide stlletaminne. O Noor ku. 3 Essimenne werslldel. Täis ku. Wiimne Werendel. Hea aadrit lasta. Hea kuppo lasta..*. Hea arstimisse rohto wõtta. # Märkide stlletaminne. O Noor ku. 3 Essimenne werslldel. Täis ku. Wiimne Werendel. Hea aadrit lasta. Hea kuppo lasta..*. Hea arstimisse rohto wõtta. # Hea külwada ning istutada. Hea lapsi woörutada. x Sedda,

Rohkem

/ /

/ / / / MS Eesti-^MaRahwa ehk v i 1799. Aasta peäle, parrast mcie sanda IEstt Sündimist. -istu'< minna*., ^.rükkitud Lindworsfe Kirjadega. Päwast sedda kallist Parrast ma-ilma lomist - - 5748 Pärrast Luterusse

Rohkem

/y?8.

/y?8. /y?8. MiMa Rahwa e Ht WülMt l?48. 9Ja&a peäle pärrast mele Issanda IEfusst Kristusfe ÜnbiMist. *&* *T> uff\ *6*>

Rohkem

//?/.

//?/. //?/. M s Eesel«Ma Rahw«Kalender Tght-Ramat Aasta peäle, pärrast mek *f Sundimist. Trükkitud Undworsse Kirjadega. kallist Mmsie Kr:stnS< Pärrast ma-ilma lomisi 573 ' Parrast Lutterusse oige Usso ülleswõtmist

Rohkem

FÖv *** *uf«vt* i Ued Paradisi Littekessed^ ehk 25 uut waimolikka * laulo. Issanda kitusseks, süddame ärratamisseks ja usso rõmuks. IV<9 I/ö Kurresare

FÖv *** *uf«vt* i Ued Paradisi Littekessed^ ehk 25 uut waimolikka * laulo. Issanda kitusseks, süddame ärratamisseks ja usso rõmuks. IV<9 I/ö Kurresare FÖv *** *uf«vt* i Ued Paradisi Littekessed^ ehk 25 uut waimolikka * laulo. Issanda kitusseks, süddame ärratamisseks ja usso rõmuks. IV

Rohkem

gtmuwlä Mahlm L ehe M. f*9z 7 I Aasta peält parrast meie Wfanda IEfnsft Krls Sündimist. trfpl % * y& \& \Or> vy-j,^m» i&i i^, v^v \0\ -ffi, t^l Tallin

gtmuwlä Mahlm L ehe M. f*9z 7 I Aasta peält parrast meie Wfanda IEfnsft Krls Sündimist. trfpl % * y& \& \Or> vy-j,^m» i&i i^, v^v \0\ -ffi, t^l Tallin gtmuwlä Mahlm L ehe M. f*9z 7 I Aasta peält parrast meie Wfanda IEfnsft Krls Sündimist. trfpl % * y& \& \Or> vy-j,^m» i&i i^, v^v \0\ -ffi, t^l Tallinnas Trükkis Joan Köler. mistawa ITfusst Kr Pärrast

Rohkem

Eesti-Ma Rahwa <šm Tv nr>? Wainat Aaota peäle pärrast uuk Issanda IEsusst Kr Sündimi, W> WP\ y&\ VP* 10> U7> V7> Vf

Eesti-Ma Rahwa <šm Tv nr>? Wainat Aaota peäle pärrast uuk Issanda IEsusst Kr Sündimi, W> WP\ y&\ VP* 10> U7> V7> Vf Eesti-Ma Rahwa ? Wainat Aaota peäle pärrast uuk Issanda IEsusst Kr Sündimi, W> WP\ y&\ VP* 10> U7> V7> Vf sekrisku *' se 1745.

Rohkem

Ecsti-Ma Rahwa ehk J.429*>. abt - Nama * Aasta peäle pärrast meie-,. Issanda IEsusst Kristusst Sündimist. %0i */?> ^», < *> >^t v^. «^.JP' vi?i <y> v^

Ecsti-Ma Rahwa ehk J.429*>. abt - Nama * Aasta peäle pärrast meie-,. Issanda IEsusst Kristusst Sündimist. %0i */?> ^», < *> >^t v^. «^.JP' vi?i <y> v^ Ecsti-Ma Rahwa ehk J.429*>. abt - Nama * Aasta peäle pärrast meie-,. Issanda IEsusst Kristusst Sündimist. %0i */?> ^», < *> >^t v^. «^.JP' vi?i v^> i&\ ygs Tallinnas Trükkis Ickb Joan Köler. Parrast

Rohkem

tatwa tee peäl, ehti Pllraiili LilleKessei. kolmas jaggo. 40 uut urnüuofiftfto laulo, Issanda kiwsseks, süddame arratauiisseks ja usso rõmuks.? Л Л І

tatwa tee peäl, ehti Pllraiili LilleKessei. kolmas jaggo. 40 uut urnüuofiftfto laulo, Issanda kiwsseks, süddame arratauiisseks ja usso rõmuks.? Л Л І tatwa tee peäl, ehti Pllraiili LilleKessei. kolmas jaggo. 40 uut urnüuofiftfto laulo, Issanda kiwsseks, süddame arratauiisseks ja usso rõmuks.? Л Л І 1. Л Л С Tallinnas, 1871. Triittitnt» J. H. Gresseli

Rohkem

~vf B/ :-. h^7\< : \

~vf B/ :-. h^7\< : \ ~vf B/ :-. h^7\< : \ Rm-ite^u kink lyjw ABD- W i» HiViife luggemisse vamat. mmmmmmmmm mmm!: iül Peenus, 1S65. Trüttitud ja müa W. Pormi jures. ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu igi 55" abdeg

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

weikenne luggemisse ramat Tallina ma rahwa tulluks. Namato kirja weikesed tahhed. abdegyijllmn oprmuw Heälega tahhed. a e i o u Kahhe heälega tähhedx^

weikenne luggemisse ramat Tallina ma rahwa tulluks. Namato kirja weikesed tahhed. abdegyijllmn oprmuw Heälega tahhed. a e i o u Kahhe heälega tähhedx^ weikenne luggemisse ramat Tallina ma rahwa tulluks. Namato kirja weikesed tahhed. abdegyijllmn oprmuw Heälega tahhed. a e i o u Kahhe heälega tähhedx^''' A A t(: Heäleta tahhed. bpdtjahklmnrssw Ramato

Rohkem

b Лг

b Лг b Лг J/F't. ^» ** ABD - Ramat. Tallinnas. 4837 Aastal. Trükkitud Lind worse kirjadega. ^ oprssstlllw> AB DEG H IKL MNOPHSTUW. A. a, aa, a, aa, ae, ai, ae, ay au C. e, ee, ca, ca, ei J. i, ii, ia, iu. >.

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

/ / ^ t

/ / ^ t / / ^ t ABD-Ramat. abdeghi jklmnop rsssttuw. ABDGGHIKL MNOPRSTUW. Tähhed, mis Kixjotajad prukiwad: a n i * A / m n a v u e 6 o p r 4 e & M j 1 tv-. ä, & ü. zr % \m Jteü. Tallinnas, ^^1M^Ä\ trükkitud Gresseli

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

' m. F ^ «

' m. F ^ « ' m. F ^ « 01 AVD ehl esfimeme luggemisfe!«lirjotamisfe varnal. «bdeghijllmn ABDEGHIKLMN» p r s f st t u w. O P R S T U W. A a aa ä ää äe äi ae ai au E e ee ea eä ei J i ii ia iu O o oo ö öö oö oe oi öi

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga.

o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga. o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga. Aboni üks karjapoiss ja Iron tema saatja, reisiwad Eterimaale. Salsa leelest

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

A rlicv^ 241

A rlicv^ 241 A rlicv^ 241 w A B D nink weikenne luggemisse ramat Tarto ma rahwa tullus Keiscrlikko Tarto sure koli, ramato kohto lubbaga. Halega tähhe «t t a e i o u ao Häleta tähhe bpdtjgkhlmnrswz Ramato kirja weikesse

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

-*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte t

-*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte t -*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte tuluga, 1891. i:.v.i..1 «i ' "''»."" VasKu lus iga hommiku

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

A 19?9

A 19?9 A 19?9 / f M M ^ Il tj O A Pulma jutt Teine armuke. Alssintt. Kirjutanud J. F. N Ji;o3BOJieHO II,eH3ypo». Äepnn., 22. AßrycTa 1887 r. 341/6 Aombi Rein rüipas wähä õlut. Aega mööda õppis ta ka sõprade seltsis

Rohkem

< ' ; /.

< ' ; /. < ' ; /. Ä '*? A^4 / %/ A B nink iikenne luggemisse ramat o taxto ma ral>wa tullus Keiferlikko Tarto sure k ramato kohto lubbaga. Halcga tähhe a e i o u ab Häleta tähhe vpdtjgkhlmnrswz Ramato kirja wäikesse

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G

Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: GIMP Script-Fu 1 Skriptimiskeeli: Perl v1.0 loodud Larry

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Microsoft Word - polkaudio 2010 hinnakiri

Microsoft Word - polkaudio 2010 hinnakiri polkaudio 2010 hinnakiri HINNAKIRI 2010 Kirjeldus Viimistlus Hinna Hind EEK Hind ühik 20%km 20%km naturaalne LSi SEEERIA spoon LSi 15 Põrandakõlar või kirss tk. 11344 725 LSi 9 Riiulikõlar või kirss paar

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie

Rohkem

UKSE- JA AKNALINKIDE JAEHINNAKIRI 01/2011 Lingi mudel Artikkel Nimetus Pinnaviimistlus Hind KM-ga ZOOM Ukselink pikal plaadil* messing 71,84 35

UKSE- JA AKNALINKIDE JAEHINNAKIRI 01/2011 Lingi mudel Artikkel Nimetus Pinnaviimistlus Hind KM-ga ZOOM Ukselink pikal plaadil* messing 71,84 35 ZOOM 350-03 Ukselink pikal plaadil* messing 71,84 350-04 Ukselink pikal plaadil* matt messing 77,72 350-26 Ukselink pikal plaadil* kroom 75,42 350-26D Ukselink pikal plaadil* matt kroom 80,53 350-AB Ukselink

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Ч -

Ч - Ч - UBD eht lugema opmise raamat..3 3 -Я Neljas trükk. Jurjewi lima«1904. Trükitu Ed. Mäesepp'a raanmtukaupluse kuluga. Къ папечатанію этой кнпгп со стороны Лифл. Ев. Лютер, консисторіи препятствій не

Rohkem

Result Lists|FINISHER-AG

Result Lists|FINISHER-AG 01.06.2019, Ahula Korraldaja - SK Vargamäe, Malle Lomp Rada: maantee, grupisõit. Ilm: temperatuur +17 kraadi C, tuule kiirus 2-5 m/s, päikeseline Ajamõõtmise korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv PÕHIDISTANTS

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem