Tere

Väljavõte

1 KINNITATUD: Tori Vallavolikogu määrusega nr 5 Tori Põhikool ARENGUKAVA

2 SISUKORD I SISSEJUHATUS 3 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA KOOLIARENDUSE PÕHIVALDKONNAD Kooliarenduse põhimõtted, arengukava koostamise aluseks olev lähenemisviis ja metodoloogia Kooliarenduse põhivaldkonnad Arengukava koostamise protsess Kooli missioon, visioon ja väärtused 5 III KOOLI HETKEOLUKORRA KIRJELDUS, ANALÜÜSI TULEMUSED JA KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD TEGEVUSVALDKONNITI Hetkeolukorra kirjeldus Tegevusvaldkond Eestvedamine ja juhtimine Tegevusvaldkond Personalijuhtimine Tegevusvaldkond Koostöö huvigruppidega Tegevusvaldkond Ressursside juhtimine Tegevusvaldkond Õppe- ja kasvatusprotsess 14 IV ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA Tegevusvaldkond Eestvedamine ja juhtimine Tegevusvaldkond Personalijuhtimine Tegevusvaldkond Koostöö huvigruppidega Tegevusvaldkond Ressursside juhtimine Tegevusvaldkond Õppe- ja kasvatusprotsess 20 V ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 22 2

3 I SISSEJUHATUS Tori Põhikooli arengukava on dokument, mis on koostatud Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 67 alusel. Arengukava määrab ära kooliarenduse valdkonnad, eesmärgid ja tegevuskava aastateks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava koostamisel on lähtutud alljärgnevatest dokumentidest: Tori Põhikooli põhimäärus; Tori Põhikooli õppekava; Tori valla arengukava; Tori Põhikooli sisehindamise aruanne Tori Põhikooli arengukava täitmise analüüs; Tori valla hariduse arengukava kooli arengukava väljatöötamise töögrupi ettepanekud; muud olemasolevad õigusaktid. 3

4 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA KOOLIARENDUSE PÕHIVALDKONNAD 2.1. Kooliarenduse põhimõtted, arengukava koostamise aluseks olev lähenemisviis ja metodoloogia Kooliarendus Tori Põhikoolis põhineb protsessikesksel lähenemisviisil ning pideva parendamise (kavandamine- kavandatu teostamine- tulemuste hindamine- parendamine) metodoloogial. Kavandamine kajastub eelkõige arengukavas kirjeldatud kokkulepitud lähenemistes, strateegilistes eesmärkides ja eesmärkide elluviimiseks kavandatud tegevustes. Kavandatu teostamine kajastub eelkõige üldtööplaani rakendustegevustes. Tulemuste hindamine kajastub eelkõige õppeaasta analüütilises kokkuvõttes ja sisehindamises. Parendamine kajastub eelkõige sisehindamise aruandes, kus hetkeolukorra analüüsi põhjal selguvad prioriteetsed parendusvaldkonnad. Käesolev arengukava on üks protsessikesksel lähenemisviisil põhineva kooliarendussüsteemi osa, mis põhineb pideva parendamise metodoloogial. Arengukavas on määratletud kooliarenduse põhisuunad aastateks , et tagada kooli jätkusuutlikkus ja järjepidev areng. Arengukavas on esitatud strateegilised eesmärgid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks. Luuakse ettekujutus sellest, kuhu kooliorganisatsiooni liikmed tahavad arengus pürgida kooli õppekava tulemuslikul rakendamisel. Arengusuunad, mida käesoleva arengukava elluviimisega soovitakse kindlustada, on järgmised: konkurentsivõime suurenemine, väärtuskasvatuslik töö, õppija arengu tagamiseks kvalifitseeritud kaadri olemasolu, toimivad partnerlussuhted, õpilase vastutuse suurendamine, kaasaegne õpisõbraliku ja ohutu keskkonna loomine nii õpilasele kui õpetajale, õppekavale vastavate eriilmeliste õpimeetodite kasutamine. Tori Põhikooli arengukava koostamisel on arvestatud sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega. Arengukava on aluseks üldtööplaanile. Üldtööplaanis kavandatakse üheks õppeaastaks detailsemad tegevused meetmete saavutamiseks, esitatakse tegevuste tähtajad ja vastutajad. Igal aastal ajakohastatakse olemasolevat arengukava tegevuskava vastavalt toimunud muutustele välis- ja koolikeskkonnas ja õppeaasta analüütilise kokkuvõtte tulemuste põhjal, millega tagatakse strateegilises planeerimises pidev arengukava ajakohastamine. Iga õppeaasta lõpus hinnatakse saavutatud tulemusi ja fikseeritakse saavutatu. Tulemuste analüüsi põhjal võetakse augusti viimasel õppenõukogul vastu otsused arengukava ajakohastamiseks. 2.2 Kooliarenduse põhivaldkonnad Kooli arendussüsteemi ülesehitamisel on aluseks võetud viis põhivaldkonda, mis tulenevad haridus- ja teadusministri 13.augusti 2009.a. määrusest nr 62 Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõusta- 4

5 mise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes. Need viis põhivaldkonda on alljärgnevad: * tegevusvaldkond 1 Eestvedamine ja juhtimine * tegevusvaldkond 2 Personalijuhtimine * tegevusvaldkond 3 Koostöö huvigruppidega * tegevusvaldkond 4 Ressursside juhtimine * tegevusvaldkond 5 Õppe- ja kasvatusprotsess Kooli põhivaldkondadena aluseks võetud viis tegevusvaldkonda hõlmavad kokkuvõetult kogu kooli tegevust. Viiest tegevusvaldkonnast lähtutakse sisehindamisel, arengukavas, tööplaanis ning õppeaasta analüütilises kokkuvõttes. 2.3 Arengukava koostamise protsess Arengukava koostamiseks moodustati töörühm, keda juhtis kooli direktor ning kelle ülesandeks oli korraldada arengukava koostamine. Töörühm analüüsis sisehindamise tulemusi. Sõnastati strateegilised eesmärgid ja seati sihid järgnevaks neljaks aastaks. Leiti prioriteetsed tegevused, mis oleksid rakendatavad olemasolevate inimestega, kaasaksid erinevaid huvigruppe, oleksid teostatavad kindlaks tähtajaks ja tagaksid kooli jätkusuutliku arengu. Arengukava koostamiseks oli oluliseks asjaolu, et kaasatud olid kõik asjassepuutuvad huvipooled, eelkõige need, kes arengukava ellu viivad. Arengukava on ette valmistatud koostöös hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasaktiiviga. 2.4 Kooli missioon, visioon ja väärtused Visioon Haridus ja haritus kodukoolist! Haridus on kinnistunud teadmised, oskus neid kasutada ja seesmine vajadus neid juurde hankida. Missioon 1. Aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga. Õpetada õpilased õppima ja kasutama meid ümbritsevat informatsiooni. 2. Õpetada last oma võimeid ja kalduvusi hindama ning analüüsima, neist lähtuvalt ennast arendama, oma tegevuse ja õppetulemuste eest vastutama. 3. Üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli. 4. Huvitatuse tõstmine probleemide vastu nii koolis, koduvallas, riigis. 5

6 Kooli eripära: Tunda põhjalikult oma valla rikast kultuuripärandit. Meie moto on Ma õpin (töötan) Toris. Põhiväärtused 1. loovus; Tori Põhikool väärtustab: aktiivset ja paindlikku ellusuhtumist; oskust teistega koos tulemuslikult töötada; võimet lahendada keerulisi ja enneolematuid olukordi originaalselt kõigis eluvaldkondades; võimet genereerida innovaatilisi ideid ning võimet teostada ideed reaalsuses; uusi ideid, tooteid ja kunstiteoseid; avastamisrõõmu, kogemist, elevust, säravaid silmi; mõtlemise voolavust ideede, lahenduste rohkust mingile olukorrale, küsimusele, probleemile vastust otsides; rikastava ja arendava keskonna loomist õpilaste toetamiseks looval arenguteel; igava ja ühetoonilise ülesande ilmestamist millegiga, mis muudab selle tegevuse sisu õpilase jaoks huvitavamaks 2. õppimine: Tori Põhikool väärtustab: aktiivset, isiklikult juhitud õppimist, eesmärgiga teadmiste omandamist (enda jaoks eesmärkide sõnastamine, planeerimine, seoste leidmine eesmärkide ja praktilise tegevuse vahel, efektiivne tagasiside õppijale, sooritus tagasiside baasil-suureneb oskus tagasiside abil oma tegevust vajalikus suunas viia, püstitatud eesmärgini jõudmine); ise avastamist, mitte teiste sõnadest õppimist; õuesõpet-õppimist läbi erinevate meelte; koosõppimist-paaristööd, rühmatööd, ajurünnakut, rollimänge, õppekäike; õpetades õppimist; innovaatilisi ehk uuenevaid õppimisviise; õppimist kui elustiili, mis teeb õnnelikuks ja tõstab enesehinnangut; selle õppimist ja harjutamist erilise tähelepanuga, milles tahetakse saavutada täiust; uute oskuste ja teadmiste omandamist kolleegidelt, kaasõpilastelt, kogemustest pidevat arengut enesetäiendamise ja lugemise kaudu 3. meeskonnatööd; Tori Põhikool väärtustab: paljude inimeste tööd ühiste eesmärkide nimel, mis on koos vastu võetud ja aktsepteeritud; ühiseid väärtusi ja norme meeskonnas tegutsemiseks; erinevate rollide teadvustamist meeskonnatöös; meeskonnatöös usalduse tähtsuse tunnetamist läbi praktiliste ülesannete; 6

7 suutlikkust jääda püsima stressi tekitavates olukordades-meeskond ei tohiks laguneda ka ekstreemsetes olukordades; meeskonnaliikmete üksteise ärakuulamist ning julgust teha omapoolseid ettepanekuid; lahkhelide puhul probleemide avameelset arutelu ning lahenduse leidmist nendele avameelset kriitikat, mis ei ole suunatud inimesele; selgelt jagatud ülesandeid meeskonnaliikmete vahel ning igaühe vastutust kanda nende eest hoolt; meeskonna teadlikku tegutsemist-regulaarselt vaadatakse üle töötulemused ning võimalused, kuidas edasi tegutseda parima saavutamiseks 4. kindlustunnet/turvalisust; Tori Põhikool väärtustab: koolis keskkonda, kuhu õpilane, õpetaja ja koolitöötaja tulevad rõõmuga, kus nad tunnevad ja saavad: elamusi, armastust, uusi teadmisi, üksteist austavat suhtumist, piisavalt liikumist, loovat ellusuhtumist; õpilaste, õpetajate ja koolitöötajate kaastundlikkust, sõbralikkust, positiivsust, hoolitsevust, distsiplineeritust, koostööle suunatud käitumist, enesekehtestamisvõimelisust, loovust, tasakaalukust, kõrget eetikat, tolerantsust, sallivust, paindlikkust, avameelsust, uudishimulikkust; õpilase ja õpetaja tegutsemist kiusamise ja vägivalla miinimumini viimise nimel; huvitavaid ja vaheldust toovaid tegevusi; avarat tegevusruumi ja rahulikku töötempot; õpetajate ja õpilaste individuaalsete võimete, oskuste ja teadmiste kasutamist õppeja kasvatustöös võimalust teha midagi olulist ja tunnustust väärivat ning tunnustust edu korral; juurdepääsu informatsioonile; kaasatust otsuste tegemisele; käitumiseeskirju klassis ning stabiilset tegutsemiskeskkonda; koolist saadavat toetust, nõu ja abi õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel lapsevanematele; tihedat tööd peredega, perede kaasamist 7

8 III KOOLI HETKEOLUKORRA KIRJELDUS, ANALÜÜSI TULEMUSED JA KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD TEGEVUSVALDKONNITI 3.1. Hetkeolukorra kirjeldus Tori Põhikool on munitsipaalkool, mis viib ellu riiklikku hariduspoliitikat, seega lähtub kooli õppekava riiklikust õppekavast. Üldeesmärgiks on õpilase areng. Tori Põhikool asub Pärnumaal Tori vallas Tori alevikus Pärnust 25 km kaugusel looduskaunis kohas Pärnu jõe kaldal. Kodulehekülg: Õpilaste arv kooliastmete lõikes. Alus: Õpilaste valikud peale põhikooli lõpetamist Alus: /2014 õpib koolis 159 õpilast Õpilaste arv 2013/14 8

9 Klass poisse tüdrukuid kokku /14 õppeaastal töötab koolis 18 õpetajat 13,34 ametikohal, kokku 22 pedagoogi. Pedagoogilise personali hulka kuuluvad ka huvijuht 0,5 ametikohta, raamatukoguhoidja - 0,7 ametikohta, infojuht - 1 ametikoht, juhiabi - 0,3 ametikohta, võimla administraator ja ringijuht- 1.4 kohta. Pedagoogilisest personalist vastab nõutud kvalifikatsiooninõuetele 20 inimest, 2 õpetajat õpivad tasemekoolituses (tehnoloogia ja eesti keel). Kõik õpetajad on osalenud täienduskoolituskursustel vastavalt plaanile eesmärgiga 5 aasta jooksul läbida 160 tundi täiendkoolitust. Käivitunud on ka iseseisva enesetäiendamise süsteem (Tori Põhikooli õppenõukogu otsus nr ). Õpetajate (18) koosseis: Õpetajate arv naisi mehi pedagooge vanempedagooge Koolis töötab7 koolipersonali liiget: 4 koristajat, neist 1 on majas päeval koos õpilastega ja 3 töötavad peale tunde; kooli sööklas töötavad kokk ja abitööline. Lisaks on 0,5 ametikohta majahoidjal ja 0,5 remondimehel. Koolil on oma raamatukogu, söökla ja uus võimla. Majas on 16 klassiruumi ja aula aasta sügisel avati kooli juures laste mänguväljak ja ehitati spetsiaalkattega spordiväljakud. Lisaks on igal õppeaastal võimalik osa võtta mitmetes erinevates aine- ja huviringides (puutöö, laste- ja mudilaskoor, tantsimine, näitering, kunstiring, jalgpall, rahvastepall, võrkpall, kitarri ja kandle õpe, pranglimine, arvutiring) aastast töötab Tori Põhikooli aktiivne hoolekogu, kelle ülesandeks on kooli pedagoogide, kohaliku omavalitsuse volikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ja mõjutamisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. 9

10 Praeguste õpilaste arvu ning Statistikaameti andmetel sündinud laste arvu põhjal on tehtud Tori Põhikooli õpilaste arvu prognoos järgmiseks seitsmeks õppeaastaks. Kui vaadata prognoositud õpilaste arvu, siis võib tõdeda, et prognoos on võrdlemisi optimistlik. Laste sündide arv on olnud viimasel seitsmel aastal tõusvas trendis, mistõttu kõigi eelduste kohaselt Tori Põhikooli õpilaste arv suureneb 158-lt 211-le õpilasele 2019/20 õppeaastaks. Koolimaja on ehitatud 1962.aastal a. jaanuaris avati koolimaja uus osa, kus asuvad raamatukogu, söökla, aula, 3 klassiruumi, administratiivruumid a. valmis uue võimla projekt, koolimaja liitus aleviku tsentraalküttega a. valmis uus korvpalliplats ja spordiplats sai uue kaasaegse kummikatte. Tori Kooli Sihtasutus avas koolimaja ees mänguväljaku. Uue võimla ehitamist alustati 14.augustil 2008.a. vana võimla lammutamisega. Uue võimla ehitamist teostas Pärnu REV. Võimla valmis jaanuaris, a. asfalteeriti kooli parkla a. soojustati koolimaja vana majaosa CO2 projektist, rajati ekstreemspordiväljak kooli parki 2013.a. ehitati välja kooli korter pikapäevarühma klassiks. Viimastel aastatel on igal aastal välja vahetatud ühe klassiruumi õpilaslauad ja istmed, klassidesse on muretsetud projektorid koos ekraaniga. Koolil on 11- kohaline arvutiklass, mis uuendati 2012.aastal terminallahendusena. Kooli 2013.a. eelarve on kinnitatud suuruses eurot, millest tööjõukulu moodustab eurot, st 70% ( 2008.a. 58%); majandamiskulud moodustavad eurot, st 24 % ja investeeringud , st 6% ( 2008.a. 18,5%) Planeeritud eelarvest on kinni peetud ja planeeritud tegevused on ellu viidud. SWOT - analüüs SWOT analüüs toob välja: 1. tugevad küljed, mille abil saab kooli tulevikku planeerida 2. nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada 3. ohud, mida tuleb vältida 4. võimalused, mida kool peab paremini ära kasutama TUGEVUSED tugev ja koolitatud õpetajate kaader ühtne ja toetav kollektiiv koostöö huvigruppidega toimib (lastevanemad, valla allasutused, kooli pidaja) NÕRKUSED Uuest õppekavast tulenevalt ei vasta ootustele: Arvutiklassi kohtade arv Tehnoloogiaklass Loodusainete klass (puudub labori osa) 10

11 kogukond toetab kooli tegemisi õpetajaskond tunneb kooli juhtkonna toetust, ka uuenevast õppekavast tulenevate protsesside elluviimisel positiivne kooli maine, mille tulemusel enamik valla põhikooliealistest õpilastest on valinud õppimiseks Tori Põhikooli esteetiline õpikeskkond koolimaja looduskaunis asukoht mitmekülgne klassi- ja kooliväline tegevus hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine pikapäevarühma töökorraldus võimla valmimine ja sisuline töö selles on nii õpilastes, õpetajates kui ka vanemates loonud aktiivse eluhoiaku ja orienteerituse tervisespordile 2012/13 õa-l õppeedukus 100% (kujundav hindamine toimib!) * Uus õppekava ei ole kaetud 100% õpikutega VÕIMALUSED hoolekogu töö tõhustamine ja Tori Kooli Sihtasutusele õppe- ja kasvatustööd toetavate eesmärkide leidmine projektitöö õppimisvõimalused looduses Kooli füüsilise keskkonna täiustamine OHUD lastevanemate hõivatus ja laste üksi jätmine õpetajate- tunniandjate osakaalu suurenemine kooli töötajatele eluruumi võimaldamise puudumine liiga kiiresti uuenev ja muutuv seadusandlus 3.2 Tegevusvaldkond Eestvedamine ja juhtimine Kooli sisehindamise aruandest valdkonna tugevused ja parendusvaldkonnad: Tugevused: Üldtööplaanil on seos arengukava ja õppekavaga ning 5 koolile olulise valdkonnaga (eestvedamine ja juhtimine, personalitöö, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine, õppe-kasvatustöö). Õpetajate töökavad on seostatud kooli eesmärkidega. Kooli juhtkonnaga on huvigrupid rahul (rahuloluküsitluse tulemused). Info on kättesaadav kõigile osapooltele. Kooli juhtkond on läbinud sisehindamisalaseid koolitusi. Parendusvaldkonnad: Rakendada toimiv sisehindamissüsteem. Õpetajate eneseanalüüs (eesmärgistamine ja analüüs). Koolidokumentatsioon viia vastavusse uue Põhikooli ja gümnaasiumiseadusega 11

12 Eesmärgid: 1.Kogu organisatsioon osaleb planeerimises, tegevustes, analüüsis ja parenduses. 2. Põhikooli riikliku õppekava rakendamisega kujunevad ühtsed arusaamad hindamise ning üldpädevuste osas. 3. Seoses muutustega Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on uuendatud töölepingud, mis tooksid organisatsioonis suuremat selgust tööülesannete täitmisel ja koostöö korraldamisel. 4. Koolipersonal on väärtuskasvatuse kandja. 3.3 Tegevusvaldkond Personalijuhtimine Kooli sisehindamise aruandest valdkonna tugevused ja parendusvaldkonnad: Tugevused Süsteemne personali värbamine, ametikohad täidetud 100%. Personal toimib ühtse meeskonnana projektitöös, arendustöös, maakondlike ürituste korraldamisel. Õpetajad on motiveeritud end pidevalt täiendama nii koolitustel kui ka iseseivalt. Vanemõpetajad (~1/4 pedagoogidest) on motiveeritud oma ametijärku hoidma ja arendama. Koostöös huvigruppidega toimiv tunnustussüsteem. Parendustegevused Süsteemse mentorluse käivitamine uue ja/või kogemusteta õpetaja toetamiseks. Kooli tunnustussüsteemi edasi arendamine. Koolitustelt saadud teadmiste tulemuslikkuse hindamine eneseanalüüsis. Tori Põhikooli tänukirja statuudi väljatöötamine. Eesmärgid: 1. Tori Põhikoolis on õppija arengu tagamiseks õppekava kaetud nõutava kvalifikatsiooni ja asutuse väärtustele vastavate hoiakutega personaliga. 2. Tori Põhikoolis on õppija arengu tagamiseks olemas pühendunud, motiveeritud ja ühtse meeskonnana töötav personal, kes tunneb end vajaliku ja hinnatuna. 3.4 Tegevusvaldkond Koostöö huvigruppidega Kooli sisehindamise aruandest valdkonna tugevused ja parendusvaldkonnad: Tugevused: koostöö huvigruppidega on planeeritud; koostöö on kaasa aidanud koolikeskkonna parenemisele (õuesõppe võimalused, mänguväljaku kasutamine pikapäevarühmas, õuesõppe päevad) ja õpilaste arengule; koostöö valla tasandil on võimaldanud keskenduda kooli eripärale koduvalla kultuuripärandi tundmise osas; kooli tegevusi ja tulemusi kajastatakse regulaarselt kohalikus meedias; kooli kodulehekülg on muutunud informatiivsemaks; kooli maine on hea, mida kinnitab valla õpilaste koondumine meie kooli. 12

13 Parendustegevusi välja toodud ei ole Eesmärgid: 1. Koostöö huvigruppidega toetab õppija arengut. 2. Koostöö määratletud huvigruppidega on regulaarselt ellu viidud 3. Tori Põhikoolil on toimivad partnerlussuhted 3.5 Tegevusvaldkond Ressursside juhtimine Kooli sisehindamise aruandest valdkonna tugevused ja parendusvaldkonnad: Tugevused: Personali tegevuskulude suurendamine on andnud võimaluse haridusliku erivajadustega laste õppe paremaks korraldamiseks. Pikapäevarühma avamine 4.-6.kl. õpilastele võimaldab kasvataja toel paremini koduseid töid ette valmistada ning tagab järelvalve (turvalisuse) koolipäeva lõpuni. Võimla ja spordiväljakute parendamine on loonud paremad tingimused nii õpilastele kui ka töötajatele tundide läbiviimiseks, aga ka võimalused aktiivseks vaheajategevuseks. Lisandunud on võimalus korraldada maakondlikke spordivõistlusi. Toiduraha suurendamine on andnud võimaluse pakkuda õpilastele tervislikumat toitu (juurja puuviljad). Meditsiinikulude suurendamine on andnud võimaluse läbi viia töötajate põhjalik tervisekontroll, mille tulemusena on suunatud töötajaid eriarstide juurde tervise parendamiseks ja probleemide ennetamiseks, mis omakorda on suurendanud töötajate rahulolu. Kooliraamatukogu pidev täiendamine teavikutega on kaasa toonud võimaluse tunde mitmekesistada ja suunata õpilasi tööle teabekirjandusega. Õppe- ja töövahendite süsteemne (kindlad summad aineti) täiendamine on kaasa toonud tunni efektiivsuse kasvu, loovainetes kõigile õpilastele võrdsed võimalused tunnis osalemiseks. Vaba aja sisustamisele planeeritud summad on aidanud korraldada põnevaid kontserte, kohtumisi huvitavate inimestega ja pidusid, mida õpilased saavad ise korraldada. See kõik aitab kaasa kooli põhiülesannete, väärtuste ja eripära arendamisele. Koolituskulude vähendamine on loonud võimaluse metoodilisteks ümarlaudadeks, kolleegide kogemustest õppimiseks, mis omakorda aitab kaasa meeskonnavaimu suurenemisele. E-kooli kasutuselevõtt ja kooli kodulehekülje parendamine on kaasa toonud lastevanemate ja õpilaste informeerituse kasvu. Klasside varustamine arvutitega ja osaliselt videoprojektoritega on kaasa toonud parema ajakasutuse tunnis ja õpilaste huvi kasvu aine vastu. Parendusvaldkonnad: Kõikide klasside varustamine videoprojektori ja/või dokumendikaameraga, alustada interaktiivsete tahvlite muretsemist klassidesse. Leida vahendeid õpetajate IKT vahendite kasutamise koolitustele. Kõigi klassiruumide mööbli kooskõlla viimine tervisekaitsenõuetega. Eesmärgid: 13

14 1. Eelarveliste ressursside juhtimine lähtub Tori Põhikooli õppekavast, arengukavast ja loob tingimused eesmärkide saavutamiseks. 2. Luua õpilase arenguks ja õpetaja tööks soodsaim keskkond. 3. Õppetööalane infosüsteem toetab töötajatele, õppijatele, vanematele ja teistele huvigruppidele teabe kiiret ning täpset edastamist. 4. Kaasaegne õpisõbralik ja ohutu keskkond nii õpilasele kui õpetajale. 3.6 Tegevusvaldkond Õppe- ja kasvatusprotsess Kooli sisehindamise aruandest valdkonna tugevused ja parendusvaldkonnad: 1. Õpilase areng Tugevused: Piirkonna lapsed alustavad õppetööd kodukoha koolis. Selja Algkooli õpilased jätkavad õpinguid Tori Põhikoolis. Õpiraskustega õpilased on Pärnu Õppenõustamiskeskuse spetsialistide poolt testitud, tugimeetmed määratud, rakendatakse abiõpetajat, kõneravi tunde, parandusõpet, individuaalset õppekava. Töötavad pikapäevarühmad, ringid. Kooli pidaja on finantseerinud mitmeid ametikohti ja tegevusi, mis toetavad õpet: kõneravi, abiõpetaja, pikapäevarühm, õpilase pedagoogilised- psühholoogilised uuringud, aine- ja huviringid. Osavõtt olümpiaadidest, konkurssidest ja võistlustest on rohkearvuline ja tulemuslik. Kooli koostööd lapsevanemaga toetavad arenguvestlused. Arenguvestlustel üles kerkinud probleemid arutatakse läbi direktori ja/või aineõpetajatega ning otsitakse lahendusi, vanemate ettepanekuid on arvestatud. Raamatukogu ja muuseumiga koostöö toetab õpilaste arengut ja aitab välja tuua kooli eripära. Parendusvaldkonnad: Olümpiaadideks ette valmistades suurendada erinevate õpilaste arvu, et ühele andekale ei jääks liiga suur koormus erinevatel olümpiaadidel osalemisel. Koostöös pidajaga kaaluda võimalust tugiõpetaja ametikoha loomiseks, kes töötaks tundide ajal püsivate õpiraskustega õpilastega individuaalselt või väikeses grupis neile enam raskusi valmistavates õppeainetes (matemaatika, keemia, füüsika, võõrkeeled). 2. Õppekava Tugevused: Otsida võimalusi koostöös kooli pidajaga tugiõppetundide (lisatund õpilasele, kellel on veerandihinne puudulik) tasustamiseks. Õppekava täitmist hinnatakse läbi õpilase arengu hindamise, õppenõukogu töös tulemuste analüüsiga, tasemetööde ja lõpueksamite analüüsi tulemusi arvestatakse edasiste tegevuste planeerimisel. Karjäärinõustamises oma kooli vilistlaste kasutamine, nn õpilaselt õpilasele informatsioon toimib ja on tulemuslik. Kasutatakse erinevaid õppekava rikastavaid meetodeid, näiteks projektitöö, ainete ja huvitegevuse integratsioon, ettevalmistus osalemiseks olümpiaadidel, sporditegevus, uurimustööd, õppekäigud, matkad. Parendusvaldkonnad: 14

15 2011.a. sügiseks on välja töötatud uus kooli õppekava. 3. Õppekorraldus ja meetodid Tugevused: Päevakavas kinnitatud tunniplaanid on toimivad. Õppe- ja kasvatustööd toetav projektitöö on lõimitud läbi erinevate õppeainete ja toetab kooli põhiväärtusi ning eripära. Õppe- ja kasvatusprotsessi toetavad erinevad õppekäigud ning matkad. Koostöös kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga on parendatud kooli ümbritsev keskkondõueklass, jooksu- ja suusarajad, spordiplatsid ja mänguväljak. Koostöös Tori Kooli Sihtasutusega on otsitud võimalusi tegevuste rahastamiseks läbi erinevate projektide. Koostöö raamatukogu, muuseumi, rahvamaja, lasteaiaga toetab õppe- ja kasvatustööd. Lahtiste tundide andmine ja ühised ümarlauad peale tundi on tulemuslikud, nn õpetajaltõpetajale õppimine. Õpetajad kasutavad oma töös erinevaid metoodilisi võtteid, mis on fikseeritud sisekontrolli dokumentatsioonis. Parendusvaldkonnad: Õppida sõnastama eesmärke nii, et neid on võimalik tulemuslikult analüüsida. Koostöös kooli pidajaga luua veel paremad võimalused interaktiivsete meetodite kasutamiseks õppetöös (projektor igasse klassi, dokumendikaamera, interaktiivne tahvel) a. lahendada asendusõpetaja probleem, võiks ametikoha ühitada tugiõpetaja ametikohaga. 4. Väärtused ja eetika Tugevused: Tori Põhikooli väärtused on sõnastatud koolidokumentatsioonis. Põhiväärtuste kujundamist peetakse silmas nii õppekasvatustöö kui ka tunnivälise tegevuse planeerimisel. Õpimotivatsiooni tõstmiseks ja hoidmiseks kasutatakse toimivat tunnustussüsteemi. Lastevanemate koolitamine läbi üldkoosolekute. Regulaarseid koolikohustuse mittetäitjaid ei ole. Parendusvaldkonnad: Klassijuhatajatöös pöörata suuremat tähelepanu üldtunnustatud käitumisnormide järgimisele Eesmärgid: 1. On suurenenud õpilase vastutus õpitulemuste saavutamisel, tunni efektiivsus on tõusnud, vanemad on kaasatud. 2. Kasutatakse erinevaid õppekava rikastavaid meetodeid, näiteks projektitöö, ainete ja huvitegevuse integratsioon, ettevalmistus osalemiseks olümpiaadidel, sporditegevus, uurimustööd, õppekäigud, matkad. Suulise töö osakaal on suurenenud. 3. Põhiväärtuste kujundamist pidada silmas nii õppekasvatustöö kui ka tunnivälise tegevuse planeerimisel. IV ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA 15

16 Tori Põhikooli arengukava tegevuskavas on väljendatud prioriteetsed sihiseaded strateegiliste eesmärkidena ja iga tegevusvaldkonnad oodatavad eesmärgid Igale tegevusele on määratud tähtaeg, mis konkretiseerub õppeaasta üldtööplaanis. 4.1 Tegevusvaldkond Eestvedamine ja juhtimine Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus Sisehindamise käigus analüüsib Õppeaasta lõpus analüüs kool põhitegevuste tulemuslikkust ja kokkuvõte. 2. Arengukava üle vaatamine ja Arengukava lisa. korrigeerimine lähtuvalt sisehindamistulemustest. 3. Üldtööplaani koostamine lähtuvalt Üldtööplaan arengukavast ja sisehinda- misest. 4. Ametijuhendite, ametikohtade, Uuendatud töölepingud * tööaja analüüs ja töölepingute koostamine 5. Personali rahulolu kooli mikrok- Uuring ja analüüs * * liimaga. 6. Õpetajate kaasamine otsuste tegemise protsessi. Õppenõukogud ja koosolekud, infovahetund 7. Väärtuskasvatusalane töö Klassijuhataja tund üritused 8. Tori Põhikooli 140. tähistamine Aktus, vilistlaste kokkutulek, trükis ja näitused * 4.2 Tegevusvaldkond Personalijuhtimine 16

17 Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus Personalivajaduse hindamine lähtuvalt Optimaalne töötajate arv kooli õppekavast, tunnijaotus- plaanist ja klassikomplektide arvust. 2. Täiendkoolituse vajaduse hindamine. Koolitusplaan 3. Arenguvestlused töötajatega Arenguvestluste analüüs ja kokkuvõte, kirjalikud töö- ja eneseanalüüsid 4. Pedagoogilise registri pidamine Õpetajad on kantud Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) 5. Tunnustussüsteemi edasiarendamine Personali tunnustamise kord. 6. Personali ühisüritused Personali ühisüritused 2x aastas 7. Töötajate tervisekontroll Töötervishoiualane terviseuuring * * 4.3 Tegevusvaldkond Koostöö huvigruppidega Jrk. Nr Prioriteetne tegevus Tulemus Vanemad kui koostööpartneritas, Lastevanemate koosolek 1 x aas- arenguvestlus peredega 1 x aastas. Kooli ja klassi ühisüritused, õpilastööde näitus. 2. Hoolekogu osaleb koolielus ja kaasab vanemaid kooliellu. Hoolekogu koosolekud ja osalemine kooli tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamises. Tori Kooli Sihtasutus 3. Õpilasaktiiv kui koostööpartner 4. Kooli vilistlased on kaasatud karjääriõppesse tutvustades koole, kus nad õpivad 5. Tori Vallavalitsus kui koostööpartner 6. Valla allasutused kui koostööpartnerid 7. Vallas tegutsevad asutused/ettevõtjad kui koos- Ettepanekud, üritused, eestvedamine Õpilaste informeeritus edasiõppimisvõimalustest pareneb Ümarlauad, arutelud, üritused, valla sotsiaaltöötaja kodukülastused Koostöö, üritused 1.klassi õpetaja külastab lasteaiarühma kevadel, lasteaiaõpetaja külastab klassi sügisvaheajal. Koostöö, üritused 17

18 tööparnerid 8. Parimate õppurite, sportlaste, olümpiaadide võitjate ja nende vanemate tänamine. Vallavanema vastuvõtt, tublide õppurite ekskursioon 9. Ennetustöö (turvalisus) Noorsoopolitseiniku ja päästeameti külaskäigud ja loengud, ühistegevus koostöös maanteeametiga 10. Informatsiooni jagamine üldsusele. 11. Koostööpartnerite tunnustamine Artiklid vallalehe Kaldad, kodulehekülg ja ekool Koostööparnerite meelespidamise/tänamine kooli sünnipäeval 4.4 Tegevusvaldkond Ressursside juhtimine Jrk Prioriteedid Tulemused nr 1. Eelarve koostamine ja Eelarve artiklite võrdlev analüüs kolme aasta lõikes. 2. Investeeringute planeerimine Investeeringute kava 3. Õpikeskkonna parandamineline Kaasaegne ja turva- klassiruum, Piisavalt kaasaegseid õppevahendeid, kriisiplaan 4. Kaunis kooliümbrus. Hoogtööpäevad 5. Turvaline keskkond. Koolituspäev õpilastele ja vanematele 1 kord aastas 6. Personal kasutab IT vahendeid 7. Säästlik ja keskkonnahoidlik majandamine. Huvitavad tunnid, Erinevate programmide kasutamine (söökla, raamatukogu jt) kodulehekülg, infostend, ekool Prügi sorteerimine Paberi kulu vähendamine (ekool, e- õpe) Lisa 1 Tori Põhikooli investeeringute kava Tegevus Mööbli ja inventari soetamine (1 kabinet aastas): pikapäevarühma mänguklass (korter) * kabinet 25 (loodus) * 18

19 Kabinet 22 (ajalugu, inimeseõpetus, ühiskond) * Kabinet 23 (kunst) * Loodusainete klassis katsete tegemiseks * mõeldud labori välja ehitamine praeguse loodusainete ja arvutiklassi baasil Loodusainete õpetamiseks füüsilise õpikeskkonna * loomine (tõmbkapp, soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad) Arvutiklassi (22 kohta) väljaehitamine ja * sisustamine vabaneva klassiruumi (11) arvelt Arvutiklassis arvutite juurde muretsemine- * 11 juurde Poiste tehnoloogiaõpetuse klassi suuremaks * ehitamine ja varustamine kaasaegse ventilatsioonisüsteemiga Garderoobi kaasajastamine (lagunevate metallkappide * asendamine nagiboksidega) Arvutite järkjärguline uuendamine vastavalt plaanile (kasutusel 47 arvutit) Söökla 10 laua välja vahetamine * Lisa 2 Infotehnoloogiavahenmdite uuendamine valm. soet. aasta Kabinet/ funkts. kogus aasta kab PTÕ klassist Failiserver Dir. ja juhiabi Inimeseõp. ja PPR kunstiõpetus õpilastele raamatukogus koolikella arvuti õpetajate tuba koka arvuti kab 12, 14, 20, M ja huvijuht Õpetajate sülearvutid infojuht ja õppealajuhataja võimla administraator raamatukogujuhataja Windows Multipoint Server terminalid

20 4.5 Tegevusvaldkond Õppe- ja kasvatusprotsess Jrk nr Prioriteedid Tulemus Õpilase edasijõudmine. Analüüs poolaasta, õppeaasta lõikes, tasemetööde ja eksamite analüüs 2. Õpilaste individuaalsete iseärasustega arvestamine Töötab abiõpetaja, parandusõppe õpetaja, eripedagoog, pikapäevarühma õpetaja, rakendatakse vajadusel individuaalset õppekava (IÕK), lihtsustatud õppekava (LÕK) 3. Tundide efektiivsuse tõstmine Väheneb kodutööde hulk. Suulise töö osakaal suureneb. Tundides kasutatakse mitmekesiseid õppemeetodeid 3. Õpiabi ja tugisüsteemid õppeaasta jooksul. 4. Vanemate informeerimine õpilase edasijõudmisest ja käitumisest. 6. Õpilased näitavad oma oskusi väljaspool kooli. 7. Huvitegevus kaasab õpilasi. 8. Õpilaste mõjutussüsteemi ülevaatamine. Konsultatsioonide aegade tabel Tugisüsteemide rakendumine Hariduslike erivajaduste väljaselgitamine. ekool, hinneteleht, tunnistus, kirjalik teade, telefonikõne, õpilaspäevik Ümarlaud/tugigrupp I ja III veerandi lõpus õpiraskuste analüüsiks ja tegevuskava planeerimiseks Osavõtt ja õpetajapoolne juhendamine maa- kondlikel olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel Töötavad ringid Tõhus mõjutussüsteem. (Kodukord, karistamise ja tunnustamise süsteem) 20

21 9. Õpilased tunnevad rõõmu enda ja teiste poolt tehtust. Näitused, peod, väljapanekud, külalisesinejad. 10. Raamatukogu töö Toestatud õppetunnid, uurimistööd 21

22 V ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava korrigeeritakse igal aastal augustikuus nii õppenõukogu koosolekul kui ka hoolekogu koosolekul. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool järjepidevalt sisehindamise tulemustest, sh arengukava elluviimise seire tulemustest. Hallatava asutuse arengukava kiidab heaks ja suunab avalikustamisele vallavalitsus. Hallatava asutuse arengukava kinnitab vallavolikogu. (alus:tori Vallavolikogu määrus nr 10 Tori valla arengudokumentide menetlemise kord ).