TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA TALLINN 2014

Väljavõte

1 TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA TALLINN 2014

2 Sisukord 1. Sissejuhatus Huvikooli hetkeseis Tallinna Kanutiaia Noortemaja aasta arengukava analüüs Juhtimine Majandustegevus Personal Partnerlus ja koostöö Õppe- ja kasvatustöö SWOT analüüs Enesemääratlus (missioon, visioon, põhiväärtused) Eesmärgid valdkondade lõikes Tegevuskava ja aastaks valdkondade lõikes Juhtimine Õppe- ja kasvatustöö Infotehnoloogia Majanduslik kava Arengukava järgimine ja selle muutmise kord

3 1. Sissejuhatus Tallinna Kanutiaia Noortemaja on munitsipaalhuvikool, mis lisaks haridusstandardit tagavatele koolidele võimaldab lastel ja noortel oma vaba aega huvitavalt ja sisukalt veeta, aitab avastada ja arendada oma võimeid ning sisestab ideed elukestvast õppimisest. Tallinna Kanutiaia Noortemaja asutajaks on Tallinna Linnavalitsus ning huvikool tegutseb Tallinna Haridusameti haldusalas. Töö aluseks tänapäeval on Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 75 kinnitatud põhimäärus. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles kõigil nädalapäevadel. Õppetöö on tasuline. Tallinna Kanutiaia Noortemaja omab õppe- ja ainekavade registreeringut Haridus- ja Teadusministeeriumis. Pakutavate huvialade valik on mitmekesine. Kõige suuremat huvi äratavad traditsioonilised alad nagu teater, tants ja kunst, muusika ning tehnika. Väga populaarsed on ka integreeritud üksused ja erinevad stuudiod. Kanutiaia Noortemaja korraldab ka laagreid, ülelinnalisi projekte, õpi- ja töötubasid ning heategevusüritusi. Koostöövormid on tunduvalt rikastanud noortemaja ettevõtmisi, tugevdanud sidemeid koolidega ning liitnud õpetajaskonda. Nimetus: Tallinna Kanutiaia Noortemaja Aadress: Aia tn 12 Kodulehekülg E-post: Tel/faks: Reg. nr: Tallinna Kanutiaia Noortemaja arengukava on dokument, mis määrab ära Huvikooli arengu põhisuunad ja valdkonnad, eesmärgid, tegevuskava ning arengukava uuendamise korra. Arengukava koostamisel tuginesime Tallinna linna arengukavale , Noortevaldkonna arengukavale , Eesti elukestva õppe strateegiale 2020, Tallinna huvihariduse võrgu arengukavale Tallinna Kanutiaia Noortemaja arengukava koostamise etapid : I Eeltöö 1. Arengukava komisjoni määramine (arendusmeeskonna koostamine) 2. Ainesektsioonide koosolekud (andmete kogumine) 3. Arengukava komisjoni koosolek (positiivse fooni loomine) II Hetkeseisundi kirjeldamine ja analüüs III Enesemääratlus (visioon, missioon, väärtused) IV Eesmärkide sõnastamine V Strateegia sõnastamine VI Tegevuskava koostamine VII Arengukava kooskõlastamine ja kinnitamine september-detsember 2014.a. (õppenõukogu, hoolekogu, Tallinna Kesklinna Halduskogu, Tallinna Haridusamet) 3

4 2. Huvikooli hetkeseis Kanutiaia Noortemaja iseloomustab töö järgmistes suundades: noortemaja sisene õpe, mis hõlmab üle 1000 lapse ja noore; Tallinna kooliõpilaste ja lasteaedade kasvandikele suunatud projektid. Nende kaudu on haaratud ca õpilast. Projektide eesmärgiks on abistada tavakoolide ja lasteaedade õpetajaid riiklike raamõppekavade rakendamisel ja elluviimisel ning stimuleerida lapsi ja noori oma võimete arendamiseks; laagrite korraldamine suvel le lapsele, et pakkuda lastele organiseeritud suvepuhkust professionaalsete õpetajate eestvedamisel; õpi- ja töötubade korraldamine, et huvitegevuste kaudu populariseerida huviharidust Huviharidust pakume Eesti Hariduse Infosüsteemis kinnitatud õppekavade alusel 54 erialal. Valdkonnad on: 1. Muusika ja kunst 2. Üldkultuur 3. Tehnika 4

5 Tallinna Kanutiaia Noortemaja STRUKTUUR TALLINNA HARIDUSAMET HOOLE- KOGU DIREKTOR ÕPPE- NÕUKOGU TEHNIK ÕPPE- JA FINANTS- SPETSIALIST DIREKTORI ASETÄITJA ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ALAL SEKRETÄR- ASJAAJAJA ARENDUS- JUHT MAJANDUS- JUHATAJA REMONDITÖÖLIN E MAJAHOIDJA KUNSTNIK KOSTÜ- MEERIJA INFOJUHT PEA- LAVASTAJA VALVUR- RIIDE- HOIDJA KORISTAJ HUVIKOOLI ÕPETAJA 5

6 3. Tallinna Kanutiaia Noortemaja aasta arengukava analüüs 3.1 Juhtimine Kanutiaia Noortemaja strateegilise juhtimise aluseks on arengukava, milles seatud eesmärkide saavutamist reguleeritakse ja jälgitakse läbi üldtööplaani ning eneseanalüüsi tulemuste. Viimane arengukava perioodiks oli kooskõlastatud Tallinna Kesklinna Halduskoguga (otsus nr a.) ja kinnitatud Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1-2/ a. Iga õppeaasta algul koostatakse üldtööplaan, milles püstitatakse ülesanded, mis tulenevad arengukavast, kajastades kõiki tegevusi, mis on seotud huvikoolisisese juhtimisega, sisekontrolliga, õppe- ja kasvatustöö planeerimisega, õpilaste ja lastevanematega seotud tegevusega ning partnerlusega. Üldtööplaanis on kindlaks määratud ülesanded, täitmise aeg ning vastutajad. Sisehindamise süsteem põhineb mineviku sündmuste analüüsil ja on orienteeritud oma suunitluselt ning eesmärkidelt tulevikku. Sisehindamise süsteemi arendamise aluseks on hinnangud ja analüüsid, mida annavad õpilased, lastevanemad, organisatsiooni töötajad, juhtkond, koostööpartnerid (küsitluslehed, SWOT-analüüs, arenguvestlus, kokkuvõtted õppe- ja kasvatustööst, ürituste-, projektide- ning personalitöö analüüs). Juhtkond julgustab ja motiveerib töötajaid võtma vastutust huvikooli tulemusnäitajate parendamise eest ja osalema otsustusprotsessis. Õppenõukogus, administratsioonis ja hoolekogus tehakse pidevalt kokkuvõtteid noortemaja finantsidest, õppe- ja kasvatustööst ning õppeaasta üritustest ja projektidest. Arengukava täitmisest informeeritakse töötajaid üldkoosolekutel, õppenõukogus ja hoolekogu liikmeid hoolekogu koosolekutel. Noortemaja juhtkond on koos õpetajate, õpilasnõukogu ja hoolekoguga töötanud välja noortemaja missiooni ja visiooni. Kanutiaia Noortemaja on arvestanud missiooni ja visiooni elluviimiseks vastava poliitika ja strateegia väljatöötamisel nii oma võimalusi tegevusvaldkondades kui ka sotsiaalset tellimust ja klientide vajadusi. Kanutiaia Noortemaja tunneb Tallinna haridusmaastikul valitsevat huvihariduse turgu, kuhu lisaks munitsipaalhuvikoolidele on lisandunud hulganisti erahuvikoole. Tallinna haridusmaastikul on meil oma kindel koht. Meie strateegia on püsida seal konkurentsivõimelisena. Juhtkonna järjepidev töö maja arenguprobleemidega võimaldab tõsta maja kollektiivide tuntust, suurendada koostööpartnerite ringi, süvendada sisulist tööd partneritega, tugevdada sidet koolinoortega. Arengu huvides on pidevalt läbi viidud küsitlusi, uuringuid ja vastavast analüüsist lähtudes tehtud järeldusi ja arvestatud neid oma tegevustes. Rahulolu-uuringud on toimunud õpilastele, lastevanematele, õpetajatele ja kogu personalile. Lähtuvalt tulemustest on tehtud muudatusi tegevuskavas. 6

7 3.2 Majandustegevus Arengukava majanduskavas püstitatud eesmärgid ei ole kõik 100% täidetud, kuna noortemaja lised vahendid on ebapiisavad nimetatud tööde teostamiseks. Piirdeaia puudumise tõttu noortemaja ümbruses on turvalisuse tagamine mõnevõrra raskendatud. Hoovist käib läbi palju linnarahvast, asotsiaalsed inimesed ja narkomaanid kogunevad maja taha ning veedavad seal oma aega. Korduvalt oleme esitanud pöördumisi ja taotlusi noortemajale piirdeaia saamiseks, kahjuks tulutult. Oleme omalt poolt paigaldanud noortemaja territooriumile kolm valvekaamerat, mis aitavad turvalisusele kaasa. Noortemaja esimesel korrusel töötab valvetöötaja, kelle tööülesandeks on majja sisenenud võõraid edasi mitte lubada. Noortemaja tehnosüsteemide toimimiseks on sõlmitud vastavad lepingud: AS Tallinna Vesi, Tallinna Küte. Elektriga varustab noortemaja Eesti Energia ja Elektrum. Noortemaja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) on Tamrex Ohutuse OÜ hallata. Töövälisel ajal valvab noortemaja turvafirma G4S. Noortemaja ruumide puhtuse ja korrashoiu tagavad koristajad, kes koristavad noortemaja kuuel päeval nädalas. Territooriumi hoiab korras ja puhtana majahoidja. Asutuse õppe ja töökeskkonna turvalisuse tagamine toimub läbi igapäevase ruumide korrashoiu, vajadusel pisiremondiga aastaringselt ning läbi tehniliste vahendite uuendamise võimaluste piires. Eelarvest suurema osa moodustab töötajate töötasu ja ülejäänud osa on majanduskulud. Eelarves püsimine on läinud aasta aastalt paremaks ja täpsemaks. Õppe-ja töökeskkonna turvalisuse tagamiseks teostatakse noortemajas jooksvalt vajaminevad pisiremonditöid. Eelarveliste vahendite võimaluste piires teostatakse iga õppeaasta lõppedes noortemajas sanitaarremont. 7

8 Eelarve proportsioonid ja s püsimine: Proportsioon % Tööjõukulud 86 85,5 88,5 Majanduskulud 14 14,5 11, ,5 88, ,5 11, Tööjõukulud Majanduskulud Majandusaasta Linnakassa Omatulu 8

9 Eelarve täitmine , , , , , , Tööjõukulud Majanduskulud 9

10 3.3 Personal Personalivajaduse hindamist teostatakse juhtkonna nõupidamistel. Uute ideede, mõtete tekkimisel (nt mõne uue huviringi avamise kohta vastavalt sotsiaaltellimusele) arutatakse seda üheskoos ja kindla otsuse korral hakatakse korraldama konkurssi sobiva õpetaja leidmiseks. Kooli juhtkond viib läbi motivatsiooni-rahulolu küsitlusi Motivatsioon Arenguvõimalused noortemajas ,78 Info kättesaadavus 71 81,41 78,12 Initsiatiivi ja algatuse toetamine 63 73,71 79,68 Kaasamine eestvedamisse 49 69,87 73,43 Tunnustamine 52 72,43 77,34 Eesmärkide püstitamine ja hindamine 57 70,51 78,12 Iseseisvus ja loovus töös 80 88,33 85,15 Noortemaja väärtused, arengukava 62 79,48 79,68 Koolitus ja arendustegevus 40 71,15 70,31 Isiklik motiveeritus 68,5 77,56 76,56 Motivatsiooni keskmine: 59,85 75,945 77,

11 Rahulolu Noortemaja juhtimine 70 80,12 88,28 Töötingimused 62 73,71 75 Ohutus- ja töötervishoiu tingimused 64 71,79 81,25 Töö turvalisus 77 77,56 80,46 Tasustamine ja soodustused 46 65,38 73,42 Keskkond 66 76,28 77,34 Noortemaja tuntus Tallinnas 60 73,07 80,46 Isiklik panus 79 80,12 77,34 Rahulolu keskmine: 65,5 74,75 79, Arendustegevusse on läbi küsitluste ja enesehindamisse kaasatud kõik maja töötajad. Juhtkond korraldab igal õppeaastal õpetajatega individuaalsed töövestlused töölepingu tingimuste läbiarutamiseks seoses tarifitseerimisega septembris ja arenguvestlused õppeaasta lõpul. Personali uuenemisprotsessi jälgitakse ja juhitakse teadlikult. Töötajate värbamisel lähtutakse kooli strateegiast ja vajadustest. Töötajate teadmisi ja kompetentsust määratakse õppeaasta lõpul läbiviidavatel arenguvestlustel, kus eneseanalüüsi tulemuse ja vestluse alusel selgitatakse välja töötajate ootused ja vajadused täiendkoolitusele. 11

12 Personali kaasahaaramiseks ja motiveerimiseks on ühiselt välja töötatud tunnustamise kord: 1. sisuka töö ja heade tulemuste eest võib õpetajat tunnustada noortemaja tänukirjaga, aumärgiga. 2. silmapaistvate saavutuste eest avaldatakse tunnustust i käskkirjaga. Õpetajate üldarv noortemajas on püsinud aastaid stabiilsena. Töötajate arv viimase kolme aasta lõikes: töötajad pedagoogid Pedagoogide osakaal (%) töötajate üldarvust , , Kokku % 12

13 Seisuga oli Tallinna Kanutiaia Noortemaja kinnitatud ametikohtade üldarv oli 38,25 ametikohta. Alates oli koondatud erialaosakonna juhataja 0,5 ametikohta. Seega alates oli ametikohtade arv 37,75. Alates oli koondatud 3 õpetaja ametikohta ja loodud alates majahoidja ametikoht suurusega 0,75. Seisuga oli kinnitatud ametikohtade üldarv on 35,5 ametikohta. Alates oli loodud 1,0 majandusjuhataja ametikoht ja alates koristaja 2,0 ametikohta. Seisuga Tallinna Kanutiaia Noortemaja kinnitatud ametikohtade üldarv on 38,5. Kinnitatud ametikohtade arv 39 38, , , , , ,5 37,75 35, Kinnitatud ametikohtade arv Tallinna Kanutiaia Noortemaja juhtkond koostöös hoolekoguga vaatavad pidevalt üle struktuuri ning teevad vajaminevad muudatused isikukoosseisunimestikus. Seoses sellega muutub nii isikukoosseis ja struktuur. Sellega sai saavutatud ratsionaalne vahendite kasutamine palkadeks. Noortemajas töötavad õpetajad nõutava kvalifikatsiooniga. Pedagoogilises personalis töötab 6 vanempedagoogi, mida peame väga heaks näitajaks. Igal aastal koostatakse koolitusplaan. Eelarvelise asutusena peab noortemaja väga hoolikat jälgima koolituskulusid, kuna kõigile ja kõikide koolituste eest ei ole finantsiliste vahendite nappuse tõttu võimalik tasuda. 16 õpetajat läbisid eesti keele 120-tunnilise kursuse ajavahemikus märts kuni november 2011, mis sai korraldatud Integratsiooni Sihtasutuse rahastamise toel. 13

14 Kulutused seoses personali koolitusega aastate lõikes , Summa eurodes Koolitusel osalenud töötajate arv Personali professionaalsuse kasvu, loominguliste võimete rakendamise ja meeskonnatöö arendamise soodustamiseks on töötajaid süstemaatiliselt kaasatud projektide läbiviimisesse. Selle tulemusena on aastatega kasvanud ringidepoolne initsiatiiv, positiivne sünergia ja personali rahulolu. 14

15 Töötajate kaasatus projektidesse, osalus meeskonnatöös inimest Personalil on võimalus teha ettepanekuid noortemaja töö parendamiseks ja seeläbi osaleda eestvedamises. Tööalaste otsuste tegemisel on töötajatele antud suur iseseisvus, õpetajal on õigus valida õppe-eesmärkidele vastav õppekorraldus. Õppetööks vajalike vahendite nimistud koostavad õpetajad. Need arutatakse läbi juhtkonna nõupidamistel ja tehakse vastavad valikud. Olulisemad otsused kantakse ette õppenõukogus ja arutatakse läbi hoolekogus. Noortemajas pööratakse töötajate kaasamisele maja ettevõtmistele suurt tähelepanu, mille tulemusena on: rikastunud sisuline õppe- ja kasvatustegevus tervikuna. Varaait projekti raames on sisustatud tehnilise algmodelleerimise töökoda, automudeliringi töökoda, sisustatud õmblusklassid, ostetud heli- ja valgustehnika teatrisaali ; õpetajad on aktiivsemad uute ideede väljapakkumisel; suurenenud võimalused õppida vahetust kogemusest; tänu tagasisidele paranenud kliendi vajaduste tundmine. Positiivsena mõjub igapäevatöös ka mõningate ülesannete delegeerimine töötajatele, mis soodustab suurepäraselt motivatsiooni ja vastastikuse usalduse kasvu. Tekitab töötajas tahte veelgi paremini ja õnnestunumalt oma tööd teha. 3.4 Partnerlus ja koostöö Koostöö lastevanematega huvikoolis on see eelkõige suhtlemine õpetaja kaudu. Lastevanemad on alati oodatud näitustele, etendustele, esinemistele ja ringide ettevõtmistele, kus osalevad ja esinevad Kanutiaia Noortemaja õpilased. Toimuvatelt üritustelt kogutakse tagasisidet. Eraldi korraldatakse lastevanemate küsitlusi ja uuringud paberkandjal (rahulolu-uuringud). 15

16 Lastevanemate rahulolu 2011/ / /14 Noortemaja tuntus ja koht Tallinnas 71,7 74,24 75,62 Suhtlemine õpetajaga ja info kättesaadavus 79,48 81,72 83,17 Õppetöö mõju lapse arengule 90,54 91,37 91,82 Õppetöö huvitavus 92,54 93,13 95,43 Hinnang teenuse hinna-kvaliteedi suhtele 86,08 88,21 90,16 Õpikeskkond noortemajas 64,39 66,75 69,55 Tahe teistele kooli soovitada 74,53 77,54 79,27 Soov osaleda noortemaja üritustel 67,69 71,43 73,54 Kodulehekülje kvaliteet ja asjakohasus 62,97 65,28 67,96 Keskmine: 76,66 78,85 80, / / /14 Suvise tegevusena korraldati kuni 2013 linnalaagri kaks vahetust juunis ning teatrilaager Karepal augustis aastal on plaanis korraldada linnalaagri asemel kaks väljasõidulaagrit: Kloogarannal juunis ja Karepal augustis. Igal õppeaastal toimuvad suured ülelinnalised projektid koostööks koolide, lasteaedade ning erinevate huvigruppidega (lapsevanemad, partnerid) teatrifestival Kanutiaia Kann koolidele ja lasteaedadele ning moekonkurss Sedamoodi. Igal aastal toimub maikuus Tallinna puuetega laste- ja noorte lauluvõistlus Laulurõõm ning rahvusvahelised võistlused automudelismis noortele Baltic-Cup Kanutiaia-Karikas. 16

17 Kanutiaia Noortemaja õpetajad osalesid õ.a. Eesti Noorsootöö Keskuse ja Huvikeskuste Juhtide Kogu HAKK poolt korraldavate näidis õppe- ja ainekavade koostamise komisjonide töös. Suhted ühiskonnaga Läbi projektide ja ettevõtmiste on väga hea side Tallinna koolide ja lasteaedadega. Maja väljastab oma tegemiste kohta pressiteateid. Majal on kodulehekülg, mis uueneb pidevalt. Maja kasutab ringide reklaamimiseks erinevaid kanaleid pressiteated, ajalehereklaam, internet, trükitud reklaamlehed ringidest. Igal aastal osaleme erinevatel messidel ning lastele ja noortele suunatud reklaamüritustel. Kanutiaia Noortemaja on osalenud ühiskondlikes kampaaniates ning projektides: 2002 Eesti Maanteede Ameti kampaanias Tee puhtaks 22 teatristuudio õpilast. Laste Ärikool, puude istutamine alates 2000-st t, Kadrioru parki iga kord 10 uut puud. Istutamine toimub koos laste- ja lastevanematega avaliku üritusena. Kanutiaia Noortemaja on korraldanud linnalaagreid Tallinna lastele alates t koostöös Eesti Punase Risti Tallinna Seltsiga. Keskmine osalejate arv on olnud igal aastal 200 last (II vahetust). Kanutiaia Noortemaja on korraldanud t jõuluetendusi noortemaja teatrisaalis vähekindlustatud peredele, linnarahvale ja tänavalastele. Kanutiaia Noortemaja on korraldanud t jõulupidusid koostöös Eesti Punase Risti Tallinna Seltsiga paljulapselistele- ja vähekindlustatud peredele. Teatri- ja tantsulaager Karepal. Osalevad Kanutiaia Noortemaja teatri- ja tantsuõpilased, lapsed Tallinnast ja ka mujalt Eestist. Igaaastane osavõtt Teeme ära üritusest. Tänavu aitasid Laste ja Noorte Ärikooli õpilased koristada Kadrioru parki. Esmakordselt 2014 aastal juunis korraldasime väljasõidulaagrit Kloogarannal. Maja osaleb väga erinevatel konkurssidel ning vaatab regulaarselt üle oma arengukava ning strateegiad. Kanutiaia Noortemaja hoolekogu töötab aktiivselt ning on elujõuline. Esimees Mati Pentus. 17

18 3.5 Õppe- ja kasvatustöö Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus Kanutiaia Noortemajas kavandatakse ja juhitakse süstemaatiliselt alljärgnevaid protsesse: arengukava väljatöötamine ja arendamine; tagasiside küsitluste läbiviimine ja analüüs; õppe- ja ainekavade koostamine, arendamine ja elluviimine; personali areng; infosüsteemi arengu tagamine; võtmeprotsesside määratlemine. Klientide ootused ja võtmevajadused: kõikide õppurite vajadustega arvestamine; millegi praktilise, kasuliku õppimine; eakaaslastega suhtlemine ja sobivas seltskonnas aja veetmine ; kvaliteetne õpe ja turvaline õpikeskkond; võistlustel, konkurssidel, näitustel osalemine; lisaväärtuse saamine kogu eluks; tunnustuse saamine tehtu eest. Aruandlussüsteem: aine- ja õppekava täitmise analüüs õppeaasta lõpul: õppekasvatustöö aruanded; lõppkokkuvõtted õppenõukogus ele tööle. Sellest lähtuvalt toimub edaspidine tegevusplaanide kaasajastamine. Õpilaste arvestus Viimased kolm aastat on olnud õpilaste arv stabiilne. 18

19 Õpilaste osakaal seisuga kuni 19 nooremad/vanemad kokku Õpilaste osakaal seisuga kuni 19 nooremad/vanemad kokku 19

20 Õpilaste osakaal seisuga kuni 19 nooremad/vanemad kokku Õppetulemused Selleks, et püsida Tallinna haridusmaastikul konkurentsivõimelisena; kindlustada klientide rahulolu; laiendada organisatsioonisuhteid; arvestada riigi hariduspoliitika suundadega on Kanutiaia Noortemajas kasutusel järgmised protsessid: 20

21 Võtmeprotsessid Võtmeprotsess Alamprotsessid Vastutaja Kooli areng Eestvedamine, arengu ja tegevuste planeerimine, tegevuste hindamine ja analüüs, kooli maine kujundamine Õppetöö Õppekavade arendamine, tarifikatsioonide ja i asetäitja läbiviimine tunniplaanide koostamine, õppetulemuste analüüs Õpetatavate valdkondade areng Personali olemasolu ja areng Materiaalse baasi ja infrastruktuuri areng Õppetööd toetav tegevus Õpetamine Õppekavade koostamine ja elluviimine koostöös õpetajatega, töö projektidega, statistiliste andmete ja jooksva töö analüüs Personali värbamine ja areng, atesteerimine ja tunnustamine, dokumendihaldus Eelarve planeerimine ja kasutamine, ruumide haldus ja remont, õppesisustuse ja -vahendite olemasolu tagamine Infosüsteemi arengu tagamine, projektitöö korraldamine, avalikud suhted Õppe- ja ainekavade koostamine, õppetundide läbiviimine, õppetulemuste hindamine, suhtlemine lastevanematega. i asetäitja, i asetäitja sekretär-asjaajaja majandusjuhataja tehnik infojuht pealavastaja õpetajad Õpilaste rahulolu uuringud aastate lõikes: 2011/ / /14 Kooli maine 84,02 85,17 85,89 Rühmasisene suhtlemine 84,84 86,32 87,26 Õp. ja õpil. suhted 92,62 94,11 95,77 Õpetajate profes. 94,26 95,22 96,35 Õppetöö paindlikkus 89,55 91,34 92,14 Õppetöö uuenduslikkus 81,35 82,74 83,45 Õppetöö mitmekesisus 88,32 88,67 89,16 Õpikeskkond 75,74 76,85 78,35 Tuntus 61,48 64,89 69,87 Kooli soovitamine 76,43 77,25 79,84 Koduleht 66,59 69,84 72,37 Keskmine: 81,38 82,94 84,58 21

22 / / /14 4. SWOT analüüs Tugevad küljed tugevad õpetajad ja erialane professionaalsus asukoht kesklinnas ja ilus ajalooline hoone ringide mitmekesisus ja valikuvõimalus kvaliteetsed õppe- ja ainekavad suur meeskonna- ja projektitöö kogemus ülelinnaliste ürituste korraldamisel huvikooli maine kakskeelne õppimisvõimalus loominguline vabadus initsiatiivi innustamine sõbralik kollektiiv pikaajalised kogemused ja traditsioonid laste- ja noorte huvikoolina mitmekesised arenemisvõimalused erinevate rahvuste lõimumine Nõrgad küljed maja nimetus noortemaja on ajale jalgu jäänud, nimes võiks sisalduda sõna huvikool väike täienduskoolituse ressurss kõik õpetajad ei ole valmis ümberõppeks paljudes õppeklassides puuduvad helikindlad vaheseinad ja uksed ruumidel suur koormus õhtustel aegadel uutel õpetajatel on raske komplekteerida gruppe lastevanemate passiivsus Võimalused koostöö Tallinna Haridusametiga, Kesklinna Valitsusega, Eesti Noorsootöö Keskusega, Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Huvikoolide Liidu, õpilaste ja lastevanematega, hoolekoguga, vilistlastega 22

23 Ohud koostöö laiendamine koolide ja lasteaedadega ringidevaheline integreeritud õppetöö erinevad projektid partnerlussuhete loomine, edasiarendamine suurem nähtavus avalikkusele, kogukonnale õppeprotsessi ja õppevahendite kaasajastamine suurenev konkurents haridusmaastikul huvihariduse alafinantseerimine ohtlik tänavaliiklus Aia tänaval ebaturvalisus maja territooriumil piirdeaia puudumise tõttu 5. Enesemääratlus (missioon, visioon, põhiväärtused) Missioon MEIE MISSIOON: Meil õpitakse huviga! Missioon sisaldab kolme aspekti: MEIL õpitakse: õpilased valivad haridusmaastikul olevate koolide hulgast vabatahtlikult meie kooli, kus nad soovivad õppida; meil ÕPITAKSE: me oleme üks osa haridussüsteemist; meil õpitakse HUVIGA: õppeprotsess on õpilastele huvipakkuv ning omanäoline, mis kindlustab õpilaste võimete parima arendamise ja õpitava omandamise. Visioon MEIE VISIOON: Oleme Euroopa kultuuriruumis omanäolisust ja järjepidevust hoidev huvikool. Visioonist tulenevad noortemaja üldised eesmärgid: tuntud ja tunnustatud huvikoolina oleme euroopameelsed ja lähtume euroopalikest väärtushinnangutest; austame traditsioone ja hoiame maja, mis on juba üle 60 aastat olnud laste- ja noorte päralt ning on seda ka aastal veelgi lapsesõbralikumana ja uuenenuna nii sisult kui ka vormilt; säilitades omanäolisust täiustame pidevalt õppesisu vastavalt aja nõuetele, uutele väljakutsetele ja võimalustele; anname oma panuse rahvuslike kultuuriväärtuste ja kommete hoidmisel Euroopa multikultuurses keskkonnas. 23

24 Kanutiaia Noortemaja PÕHIVÄÄRTUSED on: õpikeskkond, mis soodustab õppimist ja õpetamist; õpitulemust kindlustavad kaasaegsed aine- ja õppekavad ning õppevahendid; õpilaste andeid ja võimeid maksimaalselt arendavad õpetamise strateegiad ning meetodid; professionaalsete pedagoogide pidev areng, eneseanalüüs ning avatus uutele ideedele. noorte algatuste innustamine, toetamine 6. Eesmärgid valdkondade lõikes I JUHTIMINE: 1. Strateegiline juhtimine, mis toetub kvaliteedimudelile 2. Ressursside sihtotstarbeline planeerimine ja kasutamine. 3. Usaldusväärse maine loomine ja hoidmine 4. Meeskonnatöö järjepidev arendamine 5. Organisatsiooni nime muutmine (töö sisuga vastavusse viimine). 6. Huvihariduse arendustöö II ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ: 1. Õpilase mitmekülgne arendamine ja loova eneseväljenduse võimaldamine. 2. Aktiivse ja positiivse eluhoiaku kujundamine ning omaalgatuse suurendamine. 3. Eesti rahvakultuuri ja traditsioonide tutvustamine ning säilitamine, austades teiste rahvuste kultuuri. 4. Huvialade tutvustamine ja nende valikute mitmekesistamine. 5. Huvikooli traditsioonide hoidmine ja uute ideede elluviimine. 6. Õppe- ja ainekavade arendamine 7. Õppekava läbivate õpilaste arvu suurenemine 8. Paindlikud ja mitmekesised huvihariduse ja huvitegevuse võimalused huvikoolis III IKT ARENDAMINE: 1. Töötajate IKT-alane koolitamine. 2. Kaasaegse tehnika hankimine ja otstarbekas kasutamine. 3. IKT tõhusam kasutamine õppeprotsessis. 4. Õppeprotsessis vajamineva tarkvara täiustamine. 5. Infotehnoloogilise keskkonna turvalisuse tõhustamine. 24

25 IV MAJANDUSLIK KAVA: 1. Huvikooli ruumides ja territooriumil turvalisuse ning ohutuse tagamine. 2. Huvikooli ruumide remont, kaasajastamine, laiendamine. V KOOSTÖÖ JA AVALIKUD SUHTED: 1. Meedia võimaluste tõhusam ja järjepidevam kasutamine. 2. Toetavate organisatsioonidega koostöö suurendamine. 3. Erinevate huvigruppide vahelise koostöö tõhustamine. 4. Pikaajaliste partnerlussuhete hoidmine ning uute võimaluste otsimine; VI TÖÖTAJATE ARENDAMINE: 1. Töötajate suunamine enesetäiendamisele ja võimete järjekindel arendamine 2. Ühiskoolitused ja kogemuste jagamine. 3. Elukestva õppe toetamine. 7. Tegevuskava ja aastaks valdkondade lõikes Juhtimine Õppe- ja kasvatustöö Infotehnoloogia Majanduslik kava 7.1 Juhtimine a) Koolisisene juhtimine Nr. Ülesanded ja projektid 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas Vastutaja 1. Õppekava täiendamine, analüüs ja arendamine 2. Sisekontrolli süsteemi arendamine pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev 3 Maja struktuurüksuste töö parendamine 4. Sisehindamise süsteemi edasiarendamine ja rakendamine pidev pidev pidev pidev pidev pidev õpetajad 25

26 5. Ametijuhendite läbivaatamine ja vajadusel uuendamine pidev Arengu- ja motivatsioonivestluste läbiviimine Asutuse enesehindamise süsteemi analüüs Maja nime täpsustamiseks töögrupi moodustamine pidev pidev pidev pidev pidev x b) Töö hoolekoguga N r. Ülesanded ja projektid 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas Vastutaja Osalemine liste küsimuste kavandamisel, arutelul ja kooskõlastamisel Probleemide tekkimisel lahenduste leidmine koostöös halduskoguga ja Tallinna Haridusametiga Osalemine kooli üritustes ja projektides Osalemine konkursikomisjoni töös 4 korda vajadusel 4 korda vajadusel 4 korda vajadusel 4 korda vajadusel 4 korda vajadusel pidev pidev pidev pidev pidev vajadusel vajadusel vajadusel vajadusel vajadusel, hoolekogu esimees hoolekogu esimees hoolekogu esimees hoolekogu esimees Nr c) Lastevanemate ja õpilaste osalemine huvikooli elus Ülesanded ja projektid Lastevanemate kaasamine kontsertide, näituste, ekskursioonide, õppekäikude, ülelinnaliste ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Võimaluse korral õppevahendite muretsemine lastevanemate kaasabil Toetajate ja sponsorite kaasamine õppevahendite hankimiseks Lastevanemate osalemine rahuloluuuringutes 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev Vastutaja pealavastaja õpetajad õpetajad 3. pidev pidev pidev pidev pidev õpetajad 4. Lastevanemate pidev pidev pidev pidev pidev 26

27 5. kaasamine õpikeskkonna parendamise protsessi Huvialade propageerimise protsessi kaasamine pidev pidev pidev pidev pidev õpetajad d) Huvikoolitöö planeerimine Nr Ülesanded ja projektid Arengukava täitmise analüüs muudatuste ja lisade koostamiseks Arengukava avalikustamine Üldtööplaani koostamine, tutvustamine ja analüüs Õppekava täiustamine, täiendamine, analüüs Ürituste ja projektide väljatöötamine, planeerimine, korraldamine ja töö analüüs 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas Vastutaja arengukava komisjon pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pealavastaja e) Töö personaliga vastavus kvalifikatsiooni nõuetega Nr. Ülesanded ja projektid 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas Vastutaja Vajadusel avalik konkurss õpetajate vabadele ametikohtadele Arengu- või motivatsioonivestlus iga töötajaga 3. Töökoosolekud x x x x x x x 27

28 f) Töötajate areng - täiendkursused, õppused, seminarid Nr Ülesanded ja projektid Täiendkursustest osavõtt Täienduskoolituse vajaduste väljaselgitamine Sisekoolituse korraldamine 2015/ / / / / 2020 x x x x x x x x x x Finantsallikas + projekt, tasuta koolitused + projekt Vastutaja töötajad 7.2 Õppe- ja kasvatustöö a) Töö planeerimine Nr Ülesanded ja projektid Õppekava üldosa, huvialade õppekavade ning ainekavade analüüs, täiendamine ja arendamine või uute koostamine Edukate õpilaste suunamine ja ettevalmistamine võistlusteks, festivalideks, konkurssideks jne Õpetatava aine suhtes huvi äratamine, hoidmine ja positiivse maine loomine 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas x x x x x Vastutaja õpetajad pealavastaja õpetajad pidev pidev pidev pidev pidev õpetajad b) Ainealase töö korraldus Nr Ülesanded ja projektid Õppevahendite, materjalide hankimine Õppekirjandus õpikud, töövihikud Ringidevahelise koostöö tõhustamine, lõimimine 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas Vastutaja pidev pidev pidev pidev pidev õpetajad x x x x x õpetajad pealavastaja 28

29 c) Õpilaste osalus huvikooli tegevuses Nr Ülesanded ja projektid Õpilaste osalemine erinevatel õppetööd toetavatel üritustel Osalus näitustel, konkurssidel, festivalidel, kontsertidel jne. Osalus erinevate projektide algatamisel, planeerimisel, koostamisel ja läbiviimisel Õpilasaktiivi moodustamine 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas Vastutaja pidev pidev pidev pidev pidev õpetajad pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pealavastaja pealavastaja x x x x x d) Õpilaste tunnustamine ja hindamine Nr Ülesanded ja projektid Tunnustamissüsteemi ülevaatus ja vajadusel täiendamine Õppetöö tulemuste analüüs (tulemused ja saavutused) Konkursside, näituste, kontsertide, festivalide analüüs Kokkuvõttev hindamine, huvikooli lõpetajate ja õppeaasta parimate õpilaste tänuvastuvõtt 2015/ / / / / 2020 Finants allikas Vastutaja x x x x x õpetajad õpetajad pealavastaja õpetajad 29

30 e) Sündmused ja projektid Nr. Ülesanded ja projektid 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas Vastutaja Kanutiaia Noortemaja ürituste ja näituste korraldamine Väljasõidulaagrid, linnalaager Tallinna linna lasteaedadele ja koolidele suunatud projektid Haridus- ja Teadusministeeriumi projektid Reklaam ja meedia Tänumeened ja kingitused pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pidev pealavastaja pealavastaja pealavastaja õpetajad õpetajad 7. Huvikoolide vahelised koostööprojektid pidev pidev pidev pidev pidev 7.3. Infotehnoloogia Nr Ülesanded ja projektid IKT - koolitused töötajatele IKTlahenduste loomine õppetööks ja aktiivne rakendamine õppeprotsessis IKT baasi uuendamine Elektroonilise päeviku ja tunniplaani rakendamine 2015/ / / / / 2020 x x x x x x x x x x Finantsallikas projekt, projekt, pidev pidev pidev pidev pidev x x x x x infojuht infojuht infojuht Vastutaja infojuht 30

31 7.4. Majanduslik kava Nr. Ülesanded ja projektid 2015/ / / / / 2020 Finantsallikas Vastuta ja 1. Noortemaja territooriumi ümber kiviaia rekonstrueerimine, piirdeaia rajamine, drenaaži ehitamine, plaatide paigaldus, haljastus x investeeringud, võimalusel majandus juhataja 2. Tiibhoone kapitaalremont x investeeringud, võimalusel majandus juhataja 3. Soklikorruse kapitaalremont x x 4. Garaažide renoveerimine x x 5. Pööningu välja ehitamine x x investeeringud, võimalusel investeeringud, võimalusel investeeringud, võimalusel majandus juhataja majandus juhataja majandus juhataja 8. Arengukava järgimine ja selle muutmise kord Nr. Ülesanded 2015/ / / / / 2020 Vastutaja 1. Arengukava täitmise analüüs, hinnangute andmine ja ettepanekud täiendusteks, lisadeks ja muudatusteks valdkondade lõikes töökoosolekul 31

32 Arengukava muutmine toimub seaduste või omandivormi muutumisel ja tähtaja lõppemisel ning see kooskõlastatakse huvikooli õppenõukogus, hoolekogus, linnaosa halduskogus ja esitatakse seejärel kinnitamiseks Tallinna Haridusametile. 32