Lisa 1_õiend
|
|
- Eve Lehtmets
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS I SISSEJUHATUS 1.1. Räpina Ühisgümnaasium (edaspidi kool) on Räpina Valla (edaspidi pidaja) hallatav õppeasutus aadressil Põlva maakond, Räpina vald, Räpina linn, Kooli Haldusjärelevalvet teostati koolis haridus- ja teadusministri käskkirja nr 1.1-2/18/120 Haldusjärelevalve teostamine Räpina Ühisgümnaasiumis alusel Haldusjärelevalvet kooli ja selle pidaja tegevuse õiguspärasuse üle teostas Haridus- ja Teadusministeeriumi ekspert Kaidi Maask Haldusjärelevalve koolis kohapeal toimus ajavahemikul Haldusjärelevalve eesmärk oli hinnata, kuidas toimub koolis sisehindamine, kuidas on sisehindamisel selgitatud välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad ning kuidas on kooli arengukava koostamisel arvestatud sisehindamise tulemusi. Lähema vaatluse all oli, kuidas on sisehindamisel analüüsitud matemaatika õpet Haldusjärelevalves vesteldi kooli pidaja, direktori, õppealajuhatajate, õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesinduse esindaja(te)ga, õpilaste ning matemaatikaõpetajatega. Tutvuti kooli dokumentatsiooni ja õppekeskkonnaga. II OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. Sisehindamise kord Sisehindamise korra kehtestamine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) 71 lg 2 p 8 ja 78 lg 3 kohaselt kehtestab kooli sisehindamise korra direktor. Kooli direktor on kehtestanud dokumendi Räpina Ühisgümnaasiumi sisehindamise kord (edaspidi sisehindamise kord) käskkirjaga nr /3. PGSi 78 lg 3 kohaselt peab direktor esitama sisehindamise korra enne kinnitamist arvamuse andmiseks hoolekogule. Koolis ei leidnud kinnitust, et hoolekogu oleks arutanud sisehindamise korda. Tänaseks on koolis vahetunud kogu hoolekogu koosseis ja kooli juhtkond. Hoolekogu esindajate sõnul ( vestluse protokoll nr 4) ei tea nad, kas ja millal on hoolekogus sisehindamise korda 1 (11)
2 arutatud. Direktori selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 1) ei ole ta leidnud hoolekogu protokolli, millest nähtuks hoolekogu arvamuse avaldamine sisehindamise korrale. Õppejuhi sõnul ( vestluse protokoll nr 1) oli õppenõukogu kaasatud aruteludesse, kuid osalemist tõendavat protokolli ei ole. Kooli direktor on täitnud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tuleneva kohustuse kehtestada sisehindamise kord Sisehindamise korra rakendamine Viimane sisehindamise aruanne on kehtestatud direktori käskkirjaga nr 1.1-2/155. Sisehindamise korra I osa kohaselt koostab kool sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruanne on koostatud kolme õppeaasta ( ) kohta, seega sisehindamise korra nõuete kohaselt. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise korra II osa kohaselt on sisehindamise meetoditeks õppeasutuse finantsaruandluse analüüs, eksamite ja üleriigiliste tasemetööde tulemuste, olümpiaadide ja teiste õpilasvõistluste tulemuste, edasiõppijate osakaalu ja muu informatsiooni analüüs, dokumentatsiooni sisuline analüüs, vestlused juhtkonna, pedagoogide, kooli teiste töötajate, hoolekogu liikmete, lapsevanemate, õpilaste ja kooli omanikega, tundide ja ürituste vaatlemine, küsitluste korraldamine, õppevahendite ja inventari ülevaatus. Koolis on sisehindamisel kasutatud sisehindamise korras nimetatud meetodeid. Sisehindamise korra kohaselt viiakse kompleksset sisehindamist läbi kord ühe aasta jooksul. Korras on välja toodud põhimõtted õppeaasta töö kokkuvõte koostamiseks. Kokkuvõttes tuuakse välja üldandmed ja kooli õppe- ja kasvatustegevuse analüüs ning lühikokkuvõte kooli juhtimise ja õppe-kasvatustegevuse tulemuslikkuse kohta. Iga õppeaasta lõpus on koostatud koolis sisehindamise tulemuste põhjal õppeaasta töö kokkuvõte, mis on esitatud õppenõukogule läbiarutamiseks augustikuu viimases õppenõukogus. Koolis on sisehindamise läbiviimisel lähtutud sisehindamise korrast Sisehindamine Sisehindamise protsess PGSi 78 lg 1 kohaselt on sisehindamine pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Haridus- ja teadusministri a määruse nr 44 Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord 2 p 6 kohaselt arutab õppenõukogu õppeaasta lõpus läbi kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemused ja teeb kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks; 2 p 5 kohaselt arutab läbi sise- ja välishindamise tulemused ning teeb ettepanekud tarvilike meetmete rakendamiseks. Õppenõukogu koosolekul (protokoll nr 1.1-5/3) on tehtud kokkuvõte I poolaasta õppetöö tulemustest ning võrreldud saadud tulemusi eelmise õppeaasta sama perioodiga. Tehti ettepanekuid edasiseks tegevuseks. Lisaks on tutvustatud sisehindamise aruannet ning välja toodud parendust vajavad valdkonnad, kuid tulemustest lähtuv tegevuskava puudub. 2 (11)
3 Õppenõukogu koosolekul (protokoll nr 1.1-5/196) on tehtud tasemetööde kokkuvõte. Protokollist ei selgu, kas õppenõukogu tegi tulemustest lähtuvalt otsuseid edasiseks tegevuseks. Õppenõukogu koosolekul (protokoll nr 1.1-5/240 ja protokoll nr 1.1-5/179) on esitatud õppeaasta kokkuvõtted õppe- ja kasvatustöö tulemustest. Mõlemal õppenõukogu koosolekul on analüüsitud eelmise õppeaasta lõpus tehtud ettepanekute täitmist ning esitatud ettepanekud õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks järgmisel õppeaastal. Direktori selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 1) kogutakse erinevaid andmeid igal aastal, kuid analüüsi tehakse rohkem suuliselt. Arutelud toimuvad õppeaasta lõpus ning arutelusid väga põhjalikult ei protokollita. Järelevalves selgus, et õppenõukogu koosolekutel arutatakse läbi sisehindamise protsessis saadud tulemused. Koondatud andmete ja analüüside põhjal on leitud parendamist vajavad valdkonnad ning tehtud otsused edasiseks tegevuseks Õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise analüüs sisehindamisel PGSi 78 lg 1 kohaselt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Õppenõukogu protokollidest nähtub, et õppenõukogu koosolekutel on iga õppeaasta lõpus tehtud ülevaade õppeaasta õppe- ja kasvatustöö tulemustest ( nr 1.1-5/243, nr 1.1-5/240, nr 1.1-5/179). Protokollides kajastub lühidalt arutelu õppe- ja kasvatustöö tulemuste üle. Õppenõukogu koosoleku protokollides on välja toodud kokkuvõte õppeaasta parendusvaldkondade täitmisest ning lisatud on eesmärgid järgmise õppeaasta õppe- ja kasvatustöö parendamiseks. Õppenõukogu esindajate sõnul ( vestluse protokoll nr 13) teeb õppejuht iga trimestri lõpus õpitulemuste kohta kokkuvõtte, andmed tulevad Stuudiumist ja tulemusi on võrreldud trimestrite/õppeaastate lõikes. Tulemusi analüüsib iga õpetaja ise, et teha otsus edasiste tegevuste kohta. Õppenõukogu koosoleku protokollist ( protokoll nr 1.1-5/240) nähtus, et 2015/2016. õppeaasta lõpus oli täiendavale õppetööle jäetud põhikooli osas viis õpilast, kellest kolm viidi üle järgmisse klassi puuduliku aastahindega. Gümnaasiumiosas oli täiendavale õppetööle jäetud seitse õpilast, kellest viis olid 11. klassi õpilased. Protokollist selgub, et on tehtud otsus mitte arvata õpilasi koolist välja ning pigem leida võimalusi õpitee positiivseks jätkamiseks. Samas ei avaldu, milliseid meetmeid rakendati. Direktori selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 12) toetati õpilasi individuaalselt ja koostöös leiti parimaid võimalikke lahendusi, nt individuaalne kava, täiendav toetus väljastpoolt kooli. Õppenõukogu koosoleku protokollist ( protokoll nr 1.1-5/179) selgus, et 2016/2017. õppeaasta lõpus oli täiendavale õppetööle jäetud kaks õpilast, kes olid täiendava õppetöö ka sooritanud ning viidud üle järgmisse klassi. Õppenõukogu esindajate sõnul ( vestluse protokoll nr 13) õpilase toetamist alustatakse koheselt ja toetamiseks koostatakse individuaalne kava, koostajaks on aineõpetaja. Kava järgimine aitab õpilast paremini toetada, et ta suudaks omandada teadmisi osas, milles on ta maha jäänud. Kooli direktor selgitas ( vestluse protokoll nr 1), et juhtimisotsuste tegemisel kasutatakse koolis õpetajate tegevuse kohta kogutud teavet, nt eneseanalüüsid, arenguvestlused, 3 (11)
4 rahuloluküsitlused, koolituste tagasiside ning õpilastega seotud näitajaid, nt õpitulemused, rahuloluküsitluste tulemused, andmed puudumiste kohta. Järelevalves tutvuti eneseanalüüsi lehtedega, mida õpetajad täidavad iga õppeaasta kevadel ning õppejuht teeb saadud informatsioonist ülevaate, mida kajastatakse õppeaasta kokkuvõttes. Õppenõukogu esindajate sõnul ( vestluse protokoll nr 13) täidavad õpetajad eneseanalüüsi lehti iga aastal. Eelmisel õppeaastal toimusid ka arenguvestlused õpetajatega, mida ei ole eelnevatel aastatel tehtud. Lisaks on sellel aastal tehtud tunnivaatlusi. Vaatlusi viib läbi õppealajuhataja, kes annab õpetajale tagasisidet samal päeval. Järelevalves tutvuti tunnivaatluste protokollidega. Tunnivaatluste tulemuste koondanalüüsi ei olnud veel tehtud, kuna antud tegevust viidi läbi esimest aastat. Rahuloluküsitlusi viiakse koolis läbi igal õppeaastal, kaasatud on 4., 8. ja 11. klass, nimetatud klasside õpilaste vanemad ja õpetajad. Rahuloluküsitluste tulemustest tehakse kokkuvõte õppeaasta lõpus õppenõukogu koosolekul ning tulemusi arvestatakse järgmise õppeaasta üldtööplaani koostamisel. Täiendavalt on kool osalenud kahel eelneval õppeaastal (2016, 2017) üleriigilises rahuloluuuringus, milles on osalenud kooli õpilased ja õpetajad. Direktori selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 1) selgus 2016., aastal üleriigiliste rahuloluküsitluste tulemustest, et õpetajad ei olnud rahul juhtkonna tegevusega, koostööga õpetajate ja juhtkonna vahel ning tunnetati ülekoormust. Olukorra parendamiseks on juhtkond korraldanud meeskonnakoolituse ning viinud läbi arenguvestlusi. Õpetajad said jagada oma mõtteid ja koostöös otsustati edasisi tegevusi. Sisehindamise korra kohaselt lähtutakse kompleksse sisehindamise läbiviimisel kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkusest. Iga õppeaasta lõpus on koolis tehtud õppeaasta kokkuvõte. Kokkuvõtte teises osas on esitatud lühikokkuvõte kooli juhtimise ja õppe-kasvatustegevuse tulemuslikkusest sisehindamise võtmealade kaudu. Analüüsitud on tehtud tegevusi ning välja on toodud tekkinud probleemid ja ettepanekud juhtkonnale. Konkreetselt sõnastatult parendusvaldkonnad kokkuvõttes ei avaldu. Direktori kinnitusel ( vestluse protokoll nr 1) arvestatakse tehtud ettepanekuid ning nendest lähtutakse järgmise õppeaasta üldtööplaani koostamisel. Sisehindamise aruandes, mis koostatakse kolme aasta kohta, on õppe- ja kasvatustegevust ning juhtimist analüüsitud erinevates alapunktides, nt eestvedamine ja juhtimine; strateegiline juhtimine; õppe- ja kasvatustegevus ning õpilastega seotud tegevused. Aruande lõpus on välja toodud parendamist vajavad valdkonnad. Kool võiks kaaluda parendusvaldkondade väljatoomist iga alapunkti all. Järelevalves selgus, et õppe- ja kasvatustöö tulemusi arutatakse õppenõukogus iga trimestri lõpus. Õppeaasta viimases õppenõukogus tehakse ülevaade õppeaasta tulemustest ning tehakse otsused edasiste tegevuste kohta. Õppeaasta töö kokkuvõttes ning ka sisehindamise aruandes võiks kaaluda võimalust tuua tugevused ja parendusvaldkonnad välja igas alapunktis Matemaatika õppe tulemuslikkus sisehindamise protsessis Sisehindamise aruandes ( ), mis on koostatud enne kehtivat arengukava, on välja toodud õpijõudlus kolme õppeaasta lõikes ning analüüsist avaldub, et põhikooliastme matemaatikatulemused on kolme analüüsitud õppeaasta jooksul olnud vabariigi keskmisest madalamad. Analüüsist ei selgu, milliseid tegevusi planeeriti tulemuste parendamiseks. Lisaks 4 (11)
5 on aruandes välja toodud gümnaasiumiastme riigieksamite tulemused ja analüüs, kuid puuduvad otsused edasiseks tegevuseks. Sisehindamise aruandes ( ) avaldub, et põhikooli tulemused matemaatikast on paranenud ning keskendutakse erinevatele tugiõppevormidele. Gümnaasiumiastme riigieksamite tulemuste keskmised on esitatud tabelina, kuid saadud tulemusi ei ole analüüsitud. Direktor tutvustas õppenõukogu koosolekul ( protokoll nr 1.1-5/234) uue õppeaasta planeeritavat töökorraldust ja muudatusi, nt ettepanek gümnaasiumist põhjuseta puudumiste vähendamiseks, kui õpilane puudub enam kui 20% ühe õppeaine tundidest, on õpetajal õigus teha läbitud materjali kohta puudunud õpilasele kokkuvõttev töö. Direktori selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 12) on mõned õpetajad kasutanud võimalust õpilase teadmisi kontrollida, kuid pigem on see mõeldud õpilase toetamiseks ja järeleaitamiseks. Samal aastal tehti ka ettepanek diferentseerida õppetööd reaalainetes, moodustada paralleelklassides tasemerühmad. Matemaatikaõpetajate sõnul ( vestluse protokoll nr 2) alustati matemaatika tasemerühmades tööd aasta detsembrist 5., 6., 7. ja 9. klassis ja käesoleval õppeaastal on kõik klassi õpilased jaotatud matemaatikas tasemerühmadesse. Õppeaastate kokkuvõtetes on välja toodud õpitulemused võrdluses eelneva kahe aastaga. Võrreldud ja analüüsitud on õpitulemusi, tasemetööde, põhikooli eksamite ja gümnaasiumi riigieksamite tulemusi. Tehtud on ettepanekuid edasisteks tegevusteks, kuid ei ole sõnastatud konkreetseid otsuseid. 2016/2017. õa kokkuvõttest nähtus, et gümnaasiumi matemaatika riigieksamite tulemused olid aastal veel madalamad kui eelnevatel aastatel. Analüüsist selgus, et halva tulemuse põhjuseks oli iga-aastane matemaatikaõpetajate vahetumine gümnaasiumiastmes. 11. klassis õpetas õpetaja, kelle kvalifikatsioon ei vastanud nõuetele ning 12. klassis õpetas matemaatikaõpetaja esimest aastat ja tal puudus lõpuklassiga töötamise kogemus. Direktori selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 12) alustati intensiivse õppega, et korrata eelnevate aastate teemasid ning õpilastele oli tagatud toetus. Järelevalve ajal õpetas matemaatikat neli õpetajat, kõigi kvalifikatsioon vastab haridus- ja teadusministri a määruses nr 30 Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded kehtestatud nõuetele. Kaks õpetajat töötab põhikooliastmes, üks õpetaja töötab II kooliastmes ja gümnaasiumis ning üks õpetaja õpetab gümnaasiumis ja õpetab ka informaatikat. Järelevalves selgus, et koolis on kogutud andmeid õppe tulemuslikkuse kohta ja saadud andmeid on analüüsitud, kuid edasisi tegevusi ei ole määratletud. Võimalike parendusvaldkondade tegevuste kavandamisel võiks pöörata enam tähelepanu kindlatele tegevustele ning tuua need aruannetes arusaadavamalt välja, et tagada kogu kooli personalile selged tegevussuunised Matemaatika õppe tulemuslikkus õppekava kontekstis Kooli õppekava üldosa ja matemaatika ainekavade kohta andis järelevalves hinnangu SA Innove. SA Innove hinnangu kohaselt on põhikooli õppekava üldosa ja põhikooli matemaatika ainekava kooskõlas Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 1 Põhikooli riiklik õppekava. Gümnaasiumi õppekava üldosa ja matemaatika ainekava ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava (edaspidi GRÕK). Gümnaasiumiosa õppekava üldosas on vaja täpsustada võõrkeelte sihtkeeleoskustasemed pakkudes võõrkeeltes lisaks kohustuslikele kursustele valikkursusi. Lisaks on vajalik kirjeldada õppeainete vahelisi lõimingu põhimõtteid. Matemaatika ainekavas on vaja lisada kitsa 5 (11)
6 matemaatika kursuse õpitulemused ja õppesisu. Laia matemaatika kursuse õpitulemused tuleb viia kooskõlla GRÕKiga. SA Innove hinnangu alusel vajab kooli õppekava täiendamist ja GRÕKiga vastavusse viimist Matemaatika õppe tulemuslikkus tugiteenuste tagamise kontekstis PGSi 37 lg 2 kohaselt tagatakse vajaduse korral õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Koolis töötab psühholoog, sotsiaalpedagoog, kes täidab ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ülesandeid (edaspidi HEVKO), eripedagoog ja logopeed. Koolis on analüüsitud õpitulemusi, tasemetööde ja eksamite tulemusi ning tähelepanu on pööratud matemaatika õpetamise tulemuslikkusele. 2016/2017. õppeaasta kokkuvõttest selgub, et antud õppeaastal rakendati matemaatika õpetamisel reaal- ja tavarühma süsteemi, mis on end õigustanud, sest õpilased saavad oma taseme järgi õpetust ning diferentseeritud lähenemist. Direktori selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 12) oli vajalik pakkuda õpilastele täiendavat tuge matemaatikas ja koostöös tehti otsus moodustada tasemerühmad reaal- ja tavarühmad. Lisaks on kasutatud matemaatika õpetamisel vaba tunniressurssi, et anda aines juurde lisatunde. Matemaatikaõpetajate hinnangul ( vestluse protokoll nr 2) on töö tasemerühmades õpilasi toetanud, sest ühes rühmas on õpilastel samad küsimused ja võrdne tase. Tavarühmas vajavad õpilased enam selgitusi ja abstraktseid näiteid, kuid reaalrühmas õpetatakse ainet detailsemalt. Sisehindamise aruandes ( ) avaldub, et põhikooli matemaatika tulemused on paranenud ning keskendutakse erinevatele tugiõppevormidele. Aruandest selgub, milliseid tugiõppevorme rakendatakse hariduslike erivajadustega õpilastele: individuaalset õppeplaani, aineõpetajate konsultatsioone, õpiabi, järelevastamine, arenguvestlused, täiendõpe ja sotsiaalpedagoogi abi. Sisehindamise aruandest ei selgu meetmete tulemuslikkus. Arvestust tugiteenust vajavate õpilaste ning tugiteenuste osutamise kohta peab HEVKO, kes koondab informatsiooni ning jagab infot juhtkonna ja aineõpetajatega. Tugisüsteemide vajalikkust ja toimumist on kirjeldatud sisehindamise aruandes ( ) ning õppeaasta töö kokkuvõttes, kuid tulemuslikkust analüüsitud ei ole. Tugispetsialistide selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 3) toimuvad õpilastele tugimeetmete määramise aruteluks ümarlauad. Koostöös aineõpetajate, tugispetsialistide ja juhtkonnaga otsustatakse, millist tugimeedet on vaja rakendada. Sageli ei vaja õpilane eriklassi, vaid pigem täiendavat toetamist. Matemaatikaõpetajad kasutavad õpilaste toetamiseks individuaalset lähenemist ning konsultatsioonitunde, kus õpilane saab täiendavalt õppida ja lahendada koos õpetajaga ülesandeid, selgitasid matemaatikaõpetajad ( vestluse protokoll nr 2). Eeltoodust selgus, et koolis on matemaatika õpetamisel rakendatud tasemerühmade süsteemi ja lisatunde vaba tunniressursi arvelt. Õpilastele on koolis tagatud tugispetsialistide teenus, lähtudes õpilaste vajadustest. Koolis võiks enam uurida tugimeetmete tulemuslikkust ning kajastada saadud tulemusi ka õppeaasta kokkuvõttes. 6 (11)
7 Sisehindamise aruanne Järelevalves esitas kool sisehindamise aruanded perioodide ning kohta. Lisaks esitas kool 2015/2016. ja 2016/2017. õppeaastate kokkuvõtted. Lähtudes sisehindamise korrast koostatakse koolis iga õppeaasta lõpus õppeaasta töö kokkuvõte ning iga kolme aasta järel koostatakse sisehindamise aruanne. Kooli arengukava on koostatud üheksaks aastaks, mis on pikk aeg ning seepärast koostatakse koolis iga kolme aasta järel sisehindamise aruanne, mis annab ülevaate möödunud aastatest. Aruandes on analüüsitud kolme aasta perioodi tulemusi ja arengukava täitmist. Sisehindamise aruanne ( ) on olnud aluseks arengukava koostamisel perioodiks Antud aruandes olid kajastatud üldandmed õppeasutuse kohta ja õppeasutuse sisehindamise kokkuvõte. Põhjalikult on kajastatud erinevates valdkondades saadud andmeid ja andmete analüüsi. Aruande lisana on esitatud SWOT-analüüs, millest selguvad kooli tugevused ning parendust vajavad valdkonnad. Direktor on kinnitanud ( käskkiri nr 1.1-2/155) sisehindamise aruande aastate kohta. Räpina Vallavalitsus (edaspidi pidaja) on kooskõlastanud aruande korraldusega nr 268 Räpina Ühisgümnaasiumi sisehindamise aruande kooskõlastamine. Pidaja on aruande kooskõlastamisel teinud tähelepanekuid, et sisehindamise aruandes välja toodud kooli tegevusel peatutakse üldsõnaliselt ja tulemusi ei ole analüüsitud. Aruandes viidatud rahulolu-uuringul puudub analüüs. Keskenduma peab analüüsile ja parendusvaldkondadele ning nende elluviimisele. Järelevalves selgus, et koolis koostatud sisehindamise aruandes on esitatud erinevaid tulemusi ning võrdlusi, kuid andmete analüüs puudub. Aruande koostamisel tuleb analüüsida koondatud andmeid ning konkreetselt igas alajaotuses tuua välja parendusvaldkonnad. Vastavalt sisehindamise korrale on sisehindamise aruanne esitatud arvamuse andmiseks õppenõukogule ( protokoll nr 1.1-5/3), hoolekogule ( protokoll nr 6). Sisehindamise aruanne aastate kohta kajastab viie valdkonda tulemusi. Kõigis valdkondades on välja toodud tulemused ja kirjeldused, mida on tehtud. Analüüsi ei ole välja toodud valdkondades eestvedamine ja juhtimine; personalijuhtimine; õppe- ja kasvatustegevus. Erinevatest valdkondadest selgunud olulisemad parendamist vajavad valdkonnad on koondatud aruande p-s 9. Nt parendamist vajavad valdkonnad on puudumiste vähendamine gümnaasiumis, enam tähelepanu hariduslike erivajadustega õpilastele, Stuudiumi efektiivne kasutamine õpetajate poolt ning enam tähelepanu tööülesannete täitmise täpsusele. 2016/2017. õppeaasta töö kokkuvõttes on põhjalikult välja toodud õppeaasta jooksul läbi viidud tegevused, mida on võrreldud kahe eelmise õppeaastaga. Kokkuvõttes on välja toodud kahe aasta tulemused, mil kool osales üleriigilises õpetaja- ja õpilasuurimuses. Uuringu tulemuste põhjal on välja toodud võtteid, mida võiks kasutada koolis tehtavate positiivsete muutuste tekkimiseks, nt koostöö õpetajatega, koostöö õpilastega, juhtkonna poolt eestvedamine ja julgustamine. Õppeaasta kokkuvõte on mahukas ja informatiivne, kuid sisaldab vähe analüüsi ning puuduvad kindlad otsused järgmise õppeaasta tegevuse parendamiseks. Eeltoodust järeldub, et koolis viiakse pideva protsessina läbi sisehindamist ning lähtutakse sisehindamise korrast. Kogutud andmeid on koondatud ning võrreldud eelnevate aastate tulemustega, kuid andmete analüüs sisehindamise aruandes ei avaldu. Andmete analüüsimisele võiks pöörata enam tähelepanu ja selle tulemusi ka aruandes selgemalt välja tuua. 7 (11)
8 2.3. Arengukava PGSi 67 lg 2 kohaselt kinnitab arengukava kooli pidaja või tema volitatud isik. Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusel ja õppenõukogule. Kooli arengukava on kehtestatud perioodiks (Räpina Vallavalitsuse a määrus nr 1). Hoolekogu on andnud arvamuse elektroonilise hääletuse kaudu ( protokoll nr 43). Õpilasesindus on koosolekul nõustunud kooli arengukava eelnõuga. Kooli pidaja on kehtestanud a määrusega nr 18 Räpina valla haridusasutuse arengukava koostamise ja kinnitamise korra. Antud korra 3 lg 1 kohaselt koostatakse haridusasutuse arengukava samaks perioodiks valla arengukavaga. Lõike 2 kohaselt valmistab eelnõu ette vastav haridusasutus koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga, üldhariduskoolide puhul ka õpilasesindusega. Sama määruse 5 lg 1 kohaselt analüüsitakse arengukava ja vajadusel uuendatakse vähemalt kord aastas hiljemalt 1. oktoobriks. Pidaja kehtestatud korras ei ole sätestatud kooli arengukava täitmisest aruandmine pidajale. Kooli arengukava on koostatud lähtudes pidaja määrusest samaks perioodiks valla arengukavaga. Kehtiva arengukava periood on pikk, üheksa aastat. Siinjuures on oluline, et koolis viiakse läbi järjepidevat sisehindamist, et saada informatsiooni kooli arengust ning jälgida arengukava täitmist. Iga õppeaasta lõpus koostatakse õppeaasta töökokkuvõte ja üks kord kolme aasta järel koostatakse kokkuvõtlik aruanne lähtudes sisehindamise korrast. Antud tegevus annab võimaluse analüüsida kõiki valdkondi, mis on arengukavas välja toodud. Positiivne on, et koolis on arengukava tegevuskava koostatud lühema perioodi kohta võrreldes arengukava põhiosaga. See annab võimaluse paremini hinnata arengukava täitmist, parendusvaldkondi ning viia vajadusel sisse muudatusi. Hoolekogu koosolekul (protokoll nr 1.1-8/3) arutati arengukava tegevusplaani Protokollist selgub, et direktor tutvustas suuremaid muudatusi, mis on sisse viidud arengukava tegevusplaani. Hoolekogu tegi otsuse, et tuleb tegeleda põhjalikumalt arengukava tegevusplaani täiendamisega. Hoolekogu esindajate sõnul ( vestluse protokoll nr 4) arutati koosolekul arengukava tegevuskava muudatusi, kuid otsust kooskõlastamiseks ei tehtud. Vestlusest kooli pidajaga selgus ( vestluse protokoll nr 9), et pidaja arvates ei pea kooli arengukava kehtivuse periood olema seotud valla arengukava perioodiga, kuid mõlemad arengukavad peavad olema teineteisega arvestavad. Pidaja arvates on oluline, et kehtestatud dokumendis oleks sätestatud, kui sageli vaadatakse üle arengukava ning tehakse otsuseid muutmiseks. Soovitame kooli pidajal kaaluda võimalust, et kooli arengukava koostatakse lühema perioodi kohta, kui on valla arengukava. Lühemaks perioodiks koostatud kooli arengukava tagaks efektiivsemalt sisehindamise aruandest saadud sisendi rakendamist uue arengukava loomisel. Kooli direktori selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 1) vajab kooli arengukava muutmist ja kaasajastamist ning alustatud on arengukava tegevuskava muutmisega. 8 (11)
9 Eeltoodust selgus, et kooli arengukava on kehtestatud nõuetekohaselt ja kooskõlas õigusaktidega. Kooli pidaja ei ole kehtestanud korda, mille alusel direktor annab aru arengukava täitmisest Kooli üldtööplaan Haridus- ja teadusministri a määruse nr 52 Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord 4 kohaselt on üldtööplaan kooli dokument, milles määratletakse kooli ühe õppeaasta tegevuskava, lähtudes kooli arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töö kokkuvõttest. Kooli üldtööplaan on kinnitatud õppenõukogu koosolekul (protokoll nr 1.1-5/179). Üldtööplaanis on kolm õppeaasta eesmärki, mis tulenevad arengukavast, õppekavast ja eelmise õppeaasta töökokkuvõttest. Üldtööplaan on jaotatud kuueks alapunktiks ning igal alapunktil on omakorda põhieesmärk. Kõik alapunktide põhieesmärgid ei tulene õppeaasta eesmärkidest ning tegevused, mis on kavandatud alapunkti eesmärgi täitmiseks, on rutiinsed tegevused ja ei toeta valdkonna eesmärgi täitmist. Nt strateegilise juhtimise põhieesmärk, et koolis on väärtustel toetuv juhtimine, on välja toodud järgnevad tegevused: üldtööplaani koostamine ja kinnitamine septembris, kooli arengukava analüüsimine ja muudatuste sisseviimine, 2016/2017. õa kokkuvõtte koostamine ja läbiarutamine septembris; kooli dokumentatsiooni läbivaatamine ja muudatuste sisseviimine septembris; rahulolu-uuringud lapsevanematele, õpetajatele, töötajatele, klassi õpilastele septembris ja aprillis. Direktori selgituste kohaselt ( vestluse protokoll nr 12) selgusid mõned eesmärgid õppeaasta kokkuvõtte arutelus, kuigi otsused ja kavandatavad tegevused väga selgesõnaliselt õppeaasta kokkuvõttes ei avaldu. Õppenõukogu esindajate sõnul ( vestluse protokoll nr 13) alustatakse üldtööplaani koostamist ainekoondistes, lisaks konsulteeritakse vallaga ürituste plaani osas. Kevadel arutatakse, mida võiks muuta ja mida võiks jätta vanadest üritustest ning eesmärkide sõnastamisel arvestatakse õppeaasta kokkuvõtte tulemustega. Eeltoodust tuleneb, et õppenõukogus kehtestatud üldtööplaani koostamisel on järgitud määruses nr 52 välja toodud põhimõtteid. Eesmärgid on sõnastatud lähtudes kehtivast arengukavast, õppekavast ja õppeaasta kokkuvõttest. Tähelepanu võiks tegevuste planeerimisel pöörata sellele, et eesmärkide ja tegevuste omavaheline seotus oleks paremini mõistetav. III KOKKUVÕTE 3.1. Kokkuvõttes väärib tunnustust see, et koolis on hästi toimiv sisehindamine, mis toimub vastavalt koolis kehtestatud sisehindamise korrale. Sisehindamisel kogutakse andmeid ja panustatakse nende analüüsi. Sisehindamise tulemusi kasutatakse parendusvaldkondade määratlemiseks ja arengukava koostamisel. Kokku on lepitud parendustegevused, mis tulenevad sisehindamisel leitud parendusvaldkondadest Koolis töötavad sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed ja psühholoog ning õpilastele on tagatud vajalikud tugiteenused. Koolis töötavate matemaatikaõpetajate kvalifikatsioon vastab kehtestatud nõutele Koolil on kehtiv sisehindamise kord, millest lähtuvalt viiakse läbi järjepidevat sisehindamist. Iga kolme aasta järel koostatakse sisehindamise aruanne ning iga õppeaasta lõpus õppeaasta töö kokkuvõte. 9 (11)
10 3.4. Tunnustamist väärib, et sisehindamisel kogutakse ja analüüsitakse õpitulemusi, tasemetööde ja eksamitulemusi. Viiakse läbi arenguvestlusi, tunnivaatlusi ja rahuloluküsitlusi. Sisehindamisprotsessi täiustamiseks ja edasiarendamiseks võiks kool kaaluda kogutud andmete veelgi põhjalikumat analüüsimist ning täpsemate parendusvaldkondade ja indikaatorite kokkuleppimist ning sõnastamist Koolil on arengukava, mis on kehtestatud nõuetekohaselt ja kooskõlas õigusaktidega. Tunnustamist väärib, et enne arengukava koostamist on koolis läbi viidud sisehindamine ja koostatud sisehindamise aruanne ning sisehindamisest tulenevaid parendusvaldkondi on arvestatud arengukava koostamisel. Järelevalve läbiviimise ajal ei olnud kooli pidaja kehtestanud korda, mille alusel kooli direktor annab aru arengukava täitmisest Üldtööplaani koostamisel on õppenõukogu lähtunud kehtivatest nõuetest, vormistades üldtööplaani alapunktidena, lähtudes tegevusvaldkondadest. Eesmärkidest lähtuvalt tuleb planeeritud tegevused arusaadavalt ja seotult sõnastada Kooli põhikooli õppekava üldosa ja matemaatika ainekava on kooskõlas riikliku õppekavaga. Gümnaasiumi õppekava üldosa ja matemaatika ainekava vajab täiendamist ja korrastamist. Gümnaasiumiosa õppekava üldosas on vaja täpsustada võõrkeelte sihtkeeleoskustasemed, pakkudes võõrkeeltes lisaks kohustuslikele kursustele valikkursusi ning kirjeldada õppeainete vahelisi lõimingu põhimõtteid. Matemaatika ainekavas on vaja lisada kitsa matemaatika kursuse õpitulemused ja õppesisu ning laia matemaatika kursuse õpitulemused tuleb viia kooskõlla riikliku õppekavaga. IV ETTEPANEK PIDAJALE 4.1. Kaaluda võimalust kehtestada kooli arengukava lühemaks perioodiks, võrreldes valla arengukavaga, et tagada koolile võimalus kasutada efektiivsemalt sisehindamise aruandest saadud sisendit uue arengukava loomisel. V ETTEPANEKUD DIREKTORILE 5.1. Arutada sisehindamise korda õppenõukogu, hoolekogu ja kooli pidajaga, kuna sisehindamise kord on kehtestatud aastal ja vahepeal on muutunud nii hoolekogu kui kooli pidaja ning vahetunud on inimesed kooli juhtkonnas ja õpetajaskonnas Pöörata veelgi enam tähelepanu analüüsile, et hinnata tugimeetmete tulemuslikkust ja kaaluda sisehindamise tulemustes järelduste ja edasiste tegevuste täpsemat sõnastamist Pöörata üldtööplaani koostamisel rohkem tähelepanu eesmärkide ja tegevuste sidususele, et tagada kooli personalile selged tegevussuunised. VI ETTEKIRJUTUS PIDAJALE 6.1. Kehtestada kord, mille alusel direktor annab pidajale aru arengukava täitmisest, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 67 lõikest 2. Täitmise tähtaeg: (11)
11 VII ETTEKIRJUTUS DIREKTORILE 7.1. Viia kooli gümnaasiumi õppekava üldosa ja matemaatika ainekava vastavusse Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava ning määruse lisaga 3. Täitmise tähtaeg: (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Maask Haridus- ja Teadusministeerium välishindamisosakonna ekspert 11 (11)
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik a
Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, 09.06.2015 Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik alus Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPeetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare
Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr. 1114 Aeg: 11.12.2014 Algus: 18.30 Lõpp: 20.20 Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa 73101 Osalesid: Hoolekogu esimees
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j
Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)
RohkemJ. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu
J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
Rohkem12.2 lisa KÜG Arengukava
KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a KEILA 2010 KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a SISSEJUHATUS... 3 1 ÜLDOSA... 3 1.1 Arengukava (eelmine arengukava) täitmine... 3 1.2 Kooli hetkeolukord...
RohkemARENGUKAVA
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna
RohkemPõlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS
Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemAK muudetud
- 1 - TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2019 2023 Kivimäe kooltraditsioonidele tuginev, head põhiharidust pakkuv, sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool. - 2 - SISUKORD 1. Lühiülevaade ja arengut
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemSuure-Jaani Kooli hoolekogu koosoleku protokoll nr 12 Tääksis 12. detsembril 2016 Koosoleku algus kl Koosoleku lõpp kl Koosoleku juhataja:
Suure-Jaani Kooli hoolekogu koosoleku protokoll nr 12 Tääksis 12. detsembril 2016 Koosoleku algus kl 17.30 Koosoleku lõpp kl 19.40 Koosoleku juhataja: Vahur Vingisaar Protokollija: Aino Viinapuu Osalesid
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja 28.03.2018 käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2018-2020 Tallinn 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015
ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÄLISHINDAMISOSAKOND ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015. ÕPPEAASTAL TARTU 2015 Koostanud Erge Edesi,
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
RohkemKAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA
KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA 2017-2019 Sisukord 1. Sissejuhatus... 2 2. Üldandmed, eripära ja ajalugu... 2 3. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused... 3 3.1 Missioon... 3 3.2. Visioon... 3
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemHaapsalu Põhikooli arengukava Haapsalu Põhikool Haapsalu
Haapsalu Põhikooli arengukava 2018 2021 Haapsalu Põhikool Haapsalu 2018 11 Sisukord 1. Õppeasutuse üldandmed ja lühiülevaade... 3 2. Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad 2.1.
RohkemTULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri
TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemSILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemJõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere
Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3
RohkemRistiku Põhikooli arengukava
Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemJärelevalve korraldusest õppeasutustes 2013 I osa Tartu
Järelevalve korraldusest õppeasutustes 2013 I osa Tartu 2013 1 Käesolev kogumik annab lühiülevaate riikliku ja teenistusliku järelevalve ning õppeasutuste nõustamise korraldusest õppeasutustes 2013/2014.
RohkemKostivere Kooli arengukava Kostivere
Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 ÜLDANDMED... 5 KOSTIVERE KOOLI MISSIOON; VISIOON; VÄÄRTUSED JA SÜMBOOLIKA... 8 II ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA VALDKONNAD... 11
RohkemПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ
SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
RohkemMicrosoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc
Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6
RohkemMicrosoft Word - arengukava18
1 Põltsamaa vald KINNITATUD Põltsamaa Vallavolikogu 15. märtsi otsusega nr 178 Esku-Kamari Kool ARENGUKAVA 2012-2018 2 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 Arengukava koostamise lähtekohad... 3 Arengukava koostamise
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemLisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2
Lisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2017 määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2017 2021 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname,
RohkemTALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015
TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2022 Tallinn 2015 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS...4 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm...4 2. VISIOON, MISSIOON
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
Rohkem(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )
ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemNarva Soldino Gümnaasium
2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemTeadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine
MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse
RohkemVäljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas
Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vastuvõtmise korra kinnitamine Vastu võetud 08.02.2006
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemSeletuskiri
05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemTALLINNA JUUDI KOOLI
TALLINNA JUUDI KOOLI ARENGUKAVA 2018 2020 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS... 3 2. HARIDUSASUTUSE AJALUGU... 3 3. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 3 4. ÕPPEASUTUSE MATERIAALNE BAAS... 7 5. TALLINNA JUUDI
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemVäljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,
RohkemJärveküla Kooli arengukava Arengukava määrab kooli arendustegevused kolmeks aastaks ning sätestab arengukava uuendamise korra. Arengukava ko
Järveküla Kooli arengukava 2018-2021 Arengukava määrab kooli arendustegevused kolmeks aastaks ning sätestab arengukava uuendamise korra. Arengukava koostamise protsessi kaasati koolipere, lapsevanemad,
RohkemT A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum
T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni 2016. a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimumise alguse kellaaeg: 13.00 Õppenõukogu koosoleku toimumise
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
Rohkem