t
^&d amm c ^ Eesti -j, (, et»v ehk 1771 Aasta peäle pärrast meie Sündimist. Tallinnas Trükkitud Lindforsfe kirjadega.
ma lomlst 5771 utterusse oige Usso ülles«4i 254.stwanna katko 114 parrast sedda kui wäggi Pranbmgi läks 92? Pärrast sedda kut Toompä põlend 87 Pärrast sedda sure nalja Wkatust 76 Härrast teist katko <$t mmmssema f dmfa Sure Praua KATARINA sündjmtjd. - ftddk,kut ta tzakkanywmt- Pühha Päwa märk Jõulo ja Wasttapäwa wahhel on 6 'ddalat ia fffttov*
8BWtftw";*u,..anne. m Noor tt. 3 Essimenns wsrendsl. Täis u. Wiwlne wermdel. Hea aadrit lasta. ; * Hea kuppo Lasta..#. Hea arstimisft rohto wötta. 0 Hea külwada ning istutada. # Hea lapsi woörntada. x Hea jnuksid leikata. R Sedda, mis pitkalistspeab kaswama- -i Hea puid raiuda hone tarwis. *- Ahjo tarwis. p. parrast p. l. pärrast lõunat, e. l enne lõunat. P.Pühha.
;^e nmihscsi, Matt -. -P.3ttM\p4 Selged En k I mirte liecusalem Go, Z.e l Kunnmg "jj. wagga 7Jnlianus külmad 8'Errard ' Iwmt, Itzub w aastat w^m^lnk.2, ^2. 33 Paawli K i Uddn- 11 m?afm ne? 2 Rein ja FZHuarws 3 2,3i.?.l.,4Ä3elikS Lumme 15 Tiri3 Pulmad $ma Linnas, Jõua. %. 17 TönM p, j saddo. Armad S ü d b r ad l j^vl-'dnaini :f.u; iähc ramato stcs neist # juttusiann), mis Isl-acli rahwa kut^ IviügatteaZ 0» ßöndinud, ftd^h möda kui nced 1. KnlMing. R, on üllespandud Necd on leile sedda wisi sil«ma öe kttt pan^ -dl,.', et tekk maiaöiged koh< tomolstmikled tk ilm, temma hirm? neist tts
,8 Axel 19 S 20 21 Neto 22 W^nstnt Wiita?» 23 3 24 Npwtsy^ Sel Kuu! ots gl "Päwa. Pehmede )tmjad on,agg jt/mma h-ldust IImade ja st, Matt. va* p 3 K 25 ^gawnnmf. 26 PoZikarpus 27^uwswmus 28 Karel. amuel Lumme lad3o KüNvi Mchhest, Luk, s, 4. järrele on külm J t An j lota. neist kes tcdda kartwad. Meie ei tahha, ka ftw dajuttokülfog«gone weel jarle» lk jaa«. Agga sepärrast et Innuna!, ftl a* ialetmeiesure Meisri^ Praua ja Tnrki.-rahwa walitsesa wah< hcl sõdda on tõusnud, suri ja waggiwaid asto on :cin:,d,ja.nei^ süa wägge, l?nel selle ku päwal tõuseb puile fm 8. ning Ühhe pou tundi, lähhäb alla kello 3 tlittg ühhe pott tundi. Pääw on pitk?. tundi, ja ö l? tundi.
GR lrr.it 3 Hanna HNeronika 5 Agata Heitlik W7,.9.p külm, Kristpsft Kannatan:. Lu'., 8,SL 6 kange j Rikart Lummc S l tuist ja 10 Edo i l Kolastika 3 3-57 P* 12 ila(iq ^kanged Klistusft Kiusatam^s Matt. 4 13 j külmar 14 Walentin W austina Ilmat. t 6 Iuliana, 7 Aleksander niisket Konkordia i.** / ^ - ims TurN rah wa wasw fõddib,wagljewasts toetanud ja aitnud, siis tafr hame meie teue sedda siin eksimessest otsast jarlsnlko jutluscada, et teie sest wõiksite tunda, et Iulnmu! ikka weel sesam«ima wäggew jiummai an, nüs ta igga» Zz»este oa olnud.a ni'amm 0 suri as,w wõib teh, $a kui ta enne» nmi$tt on it\> nad, ja MW \%Mi ramattld
Sel Ruut on 28 Päwa. *9 '/. la 20 2,% : 23 Vewnus 24 25 M'ktorius 26 Nestor ^aejest, Matt. r,, 12. ftlget Ilnmt woikset niit wah- Ststkcs wreztift watwstt, Luk.il. 27 \ tyxatm, 23 Iustus Seonseddaew nem meie kohhns, fezt et se sel, le sure Weunerigi ja ncnda ka meie Ma ja Ui* kide sureks kas«fufs tulleb,ken> nele ft ön on meie sure ja ar«mvlisse Keisri«Praua waliit, fnsse at ellada. Ja pealegl sa, wad need wagl6nel selle kn pilwal tõuseb päike kello 7.Uhhäb tiik 5e3o x. pääw on Zo ö aggss '4< tundi pjtk»
Paaste i Aldinus stlgs 2 Medea 3 Eers Taew. 4 Adrian 5Hanus_ Ifc/O. p.\ 5000 M-hhL ssötmisj #, Joan. 6. 7 Psrpetua 8 Siprian 9 ^ 10 Maksus 11 Konstantin 12 Krekor Ie^s"kiwwid. wisjat 14 Sakarias 35 Longinus 36 Kere 58 Willemina Ndcuns ja tuulne i/44 e.l. ftvrna Päwade ia Oede Md, kes Jumi malasannailäh, hele pannewad, ja kes Kristuse tullemisse too«tust arma ta< wad, ncist asjust, nit* jo jun* d.nud, ja Juni«Mlstlaarma!ab-,bl wee> lofaon, «uut märko, ct se 'clkmlssühlws kirjas on fulu* tud ja enne va-- kitud täieste peab sündima ja tõeks samä, nendü kul nuu Is«fand Jesus omma Iunglittf lwasto ü t l? s,!ma:c»4,^4. p lfinnatse põlw?
Sel Kuul on 31 tyam* 19 Kabriel rahwas d löp, Kristussesissesöitmissest. Matt. 21 pe mitte ärra, 20 * jär?sls kunni se keik saab sündinud«2i Pent on Sedda rakis 22 Rawae! uldu- Jesus siis kui 23 Bits sed temma Jutu 24 Suur 4 p. ja qrid tuumalt 25 Buuride PaastM.^ küssid, wis 26 Emamlel Krlstns5üllestousttlissest,Mark.i6, 27 ' C i. 28 Pehmed «9 -' 'maspi Amat 30 Adonias lota. ZiDetlaus temma tulle» misse ja ma-il«ma aia lõppe«tusse taht piddi tärtio, ja kui ta neile stlle peäle olli,was,- lust andnud. tonti \m ku pam\ foufcb pail? Mo 6. lähhäb ö3a Ufa 6. fakt Zn u, <a ä u. tundi pit?.
-AILIS.»l-.vV» * Willud, N«chla-Kl». Sedda ennam Teodora J "' meie kuleme jg....._._ tcöric et nccd ^mnlpanbud ukfist, Joan. 20,19. jasjad hakkawad sündima, mis 4 Ambros t Maksim 6 Kölestin 7 Aron 5 Liborius ^Bogislaus^ Heaft Karjatstst, IoKN.lo. IO ' %i Leo 32 Iulius 3 Serwan tuulsed IZmat 15 Karin wõiksid,6 Mldolw ^km ata pärmj Joan. 16. G10,3 s.p.l.-enne Ma<ilma õtsa pühhü kirnus ket, ja õppetusse möda weel peawad snndlma, uddufed sedda ennam ja a*jab ka se pääw nag» koit» ma,tt ü^searrj ^ o»^ ^ l ia üks karjane J " ". e.l'^.l) olleme, se 'pääw Mll Jummal tahhab ued Maad ja ued taewad tehha, kus 5i.ius sees,ellab,?us se Tal issi meid tihhab ada eilz
Set Kum on 30 Päwa. i8 Walenan isdmon nende 20 Adolarius järrele 21 on 22 Karistus Päwa 23 ;\ paistsed Krislusse ärrammemiss. Joan.i 24 25 Markus' 26 Etsekias Ilmat 27 Ludolw ja 28, ku'mat 29 ÄVitalis Öed zc>reinmund lota. wee' hallttatte Hre, tus ei olle pälkest egga kuud ennam tarwis et «emmad seal sees peaksid paistma nüs Jummala au walgustab jäse Tal temma künal on. IlMUtt 2 r, 2 J. Need kurjad \a vtftmaüa inni» mes,cd>kespil^ jtö cn, ütlewad kül ehk nwtle^ wad, ommetigi i2«el selle ku pätya! tonftb pzuif pole tundi pär» mst kello 4. ning lähhäb alla pool tundi pänau^ & 7. pääw on pitk 15. ja ö 9.tMdk
est Pallumiss. ^oan. 16,2;. 2 Sigismund 4 Kottard ;' D omi silla 7 Tanislaus O4/49.P. mastd Ilmat Römustaiajt, Joan. 15^16, l wah- Job iopamabas [} 1, zz.p. i l Wiktoria Greto hetawqd Lideratus Sabina ühhftst waimust, 'Joanal 4,2Z. 5 l ja nenda ommas '.ü damce: lus DU tlmma tui* lenlisz. tõotus? M, sest aiast kui inmmlsfed on olnud ja wan' b maggama lainsd, on t<iscd jallf fün, d nud, ja lund«jaad ka (c :cik kui se loma clg«rtri&feß on o nud ^P?tr.',4< Agganeedwäg«g.:d tlööstiwud ennast ftlle lo«tusftga, et se Kristasse tullemisftpaawws' siste tulleb jaliggi on. Sedda pzzyacagatuij'
ig Madis 19 Polen sig SO Pill 21 Tesiderius Ssl Kuul on z i Päwa. sojade Päwa< dega. Jesus j«niksdenuls/ Zoan.z, 22 F aino I^m,' 23 Eduard stigs 24 Pendiks 25 26 Ester 27 Peet 28 Willem Rikkast WeAch/M. «6. ja 30 Petronclla 1 MurrlS- 31 Wikand! taminne. pannüd.apozll.t?s<^7. Agga 8mal ft3e ku pärnal tousid passe p?ls tundi parrast UU 3. ning lähhitb *M pol< tuudl parrast t Mw on pitk ly. h agga?wüdi. Pawapä:stmiune. di eit>a tuluks^ ki inuimenne, cgd inglid tae, was, fui $%w I»«nwal üksi l ia se õlleks utt, pettis Ui ßcddg kitldiastt :.h.' haks üttclda ftl' gastet ja fel pä, wal peab ma, tlln.i ots tnllee MH,ftstI^sMd on üttclnud: taie cl sünni ae.' qo egqa riniöfe fft) tead«, mis Isfa»oimi en» neft melewzilda
t Kotskal 3 Rasmus 4 Liso Surest öbtostmaajast, Luk. H, IÖ, 5 6 Arssmius Ta^w 7 Lukretsia ja 8Medardus J6 /9.p. l. 9 Pertram kaunis lowlawius soje. rr >.,., _ Kaddlwut lsmbastslukl" 12 13 Tobias l mürrista- 14 Mall I minne if l6 MstinK } t? Kreet r M J i,^rander» J Wihma» Ianl-Ku. ommetl peame meie aegade tahte tähhele pannemamatt. 6,,. ja rõmus» tüma kui näme et nende wigi< pude oksad jo hakkawad pungas ollema, sest siis, ja kui need puud jo lehte ajawada tunneme meie jo et jut liggi ON Matt, 24,52. Ka mcd on aegade tahihed kui Türki!rahwa wäggi, mi* ÜnnittiUb!ge ristirahwa- 'te kül hil!nn?s ja sahfllt? on IOINUÕ, mt/tft
Sel Kuul on 30 Päwa Olge Armollsled/ inl 6,z6. 20 Abgmus j M' 21 Rael ged.22ahkasius i kuiwad 33 Pasilius la 24 <ß. 25 Kcistmna fauned Rohkest Kallalaga,, Luk. 26 ip.i>.za. 27 Ladislaus 28 ^ofyft 30 Iudtt sojad Ilmat ckuls- Ost.»maks saab te^. tud ja koggoas ärrakautud.ia sedda annab Iumnlal incile scl aial kuulda. Kelle südda ü peaks Jööms^ss lmmlema,. ja -^Jummalat kiitlina hli takuleb ctiuwmal wõttab omma õnge taninnasfepaw na ia ornmafa. lift ta mokkade ml)i)dt, ia f0i ionci Me M WZml tmfch y&iu v Werendel p3rrb kelo J.Mng Mhäb alla ä?s Werendel par. rast kello 9- Pääw on ptt? i8ntvg Mi $wl TMdi :0 JN 5 MNß üks HDyjl tllüdi.
IM Twba ÖL j $10,9. e.l.j da taggasi wia Pulwe ftdda teed nit i ta lssli tulnu Mitto tuhha risti innimes 4 Ulril kcs tännini se - Anselm hirmsa W^e 6 Hektor lase ras?e \\U 7 Trino all ardaste õn 8 Tenletrius äaaanub,f»wad üüd temmast 9 Kilian peästetud,- ja 'ristusst auustamisfth N^tt. 17. nende ikke katki murtud, niis l 1 Eleonora nemmad on pid< hant ui mitea 13 Morrttte j faö/a aomnt jo kandma Agga Ponawent cmi? kui ma sedda soa asja hah kan teile räkima vean ma teile»' August ale Prohwttidch, MG.?,!5< essite, middagit
Sei Kuu! on 31 P5wa. Palla«wad i8roüna 19 Ruwina 20 &lia$ 2iTaniel Zlmat 22 Apollina towad 23^Kal'H^na^ MekohtDMaia piddai:kuk.i6. 24 25 26 Anno 27 Marta 28 Pegtriks 29 30 Kerman Ierufalsmma arrarikma 31 y 3««. J. murristaminne ja kange wihm. G5,i9.p.l. Ufif\ sest Türki rah' waji, nende tf* simessest pafto lusftst, hirmsast arrahawwila - nusftst mi^a ncmmad neil usti > innimes» scdtggall'ialon änahätvwii^l! ia nende sure xigt woimusstst juttuötsma^ Nenda kui Iumlnal cnr.c.- miste 0 m m a zrüdusfc xeljusv le, neile Isra^'' kastele, kui nem«l4ne! selle ku pawa! touseö päike 3 «Mendel pärrast kello 4 ning lähhäb alla wcrende! parrasi kello 7. pääw on viit 14 ning üks pool, öftggft3«ning üks pool tunöj.
AUGUSTUS. 2 Annibal 3 Elsast 4 Judas * Tõmmikus 6 Euuemns WiN'l^ilzl ja Tölaerist, "bt»«, 7 8 Smakos WchM^l- 9 RomuWs ftd IO 'aml! ii Herm ja 12 Klara 13 Eifcdius tuul- Znrdist jakelttumst, War?.'? 15 ^affi 9$ft, 14 l 6 Isak 17 OncsimuS 18 Leno std Ilmat. & lküsss-wll. mad Iulnmata Pallawad ma vlnma $av lseadusftd inchjhajatfid ja ted, Iimat. Mdcqa üllematffl wihhastasid D 9 Z2 e.l< ^kciksnqau^d waewasid fada pcalc satis, Wi«listi Mtdlani, Moabi - 3lma< laki«kaldea' rahwast ja muudki, nüs neidpiddidwae«wania ja nende maad ärrahüw^ witama; nenda on Rummal ftd< da^mahomchi cdk Surft rähmast ärratanud tt rnfc risti in- Ziln^szcd omma
Sel Kuu! 3 l Päwa t^sebald 2c?Rut Preestris m Lewitist, Lltt.lv. 21 ^H P p 9,fl ( 22 Sakeus 23 Parsabas 24 Nutti» 25 Ludwik 26 Ireneus 27^Aukustin^ Kümnest Piddali többff. M~i: 28 '4V.p 29 4C, ZO Rebekka 31 Penjamm suurte palttlde pärrast neist saaksid waewalud j«raskeste llnhhkldud, stn ilks. kui nem» mad öppiksid ^chowatommac Iuunnatat Ut> gest süddamest nõudma ja ted«da tenima. Nemmad on need piitsad ol' nud misga Jummal om«^ma rahvast,?cb 'gccnnamiste i 4 nd fclle klt päwal tõuseb paike 5. Werendel Pärrast kello 4. ning lzhhab alla wcrcndel pärrast Mo 7. pääw on pitk r 4. ning üks pool, K agga 9, um üks pool lundi,
SEPTEMBER. Ssggtse.ebk ^F!?< u i EkidluZ selge sealiudajah^m, 2 Elisa Taew. oreb essimessld 3 Remard ribli koggodus«%fiammov,a\t, WütUõ, 24. fefc M olnud ja 4 /)Q^>io7 Ilsesse <uvc Krc?a< p p-3 Keisri rigi ftcs, 5 ku! wägga klb«6 Reging banste onzeks«7 Kai - nud. Tutti rah< w«le on kül üks»marsüntz alw h.lka'.us, 9 Abigael 'gg^ühhc" pis< 10 Raini-Linna.. ci wös? surnust, Luk. 7. ust, mii pond, c-' m^ast ullcs 12 S^rus i z Amülus 15,11 16 'mia 17 DlUs mus suur pu kaswanud rnfy m «äd oksad i mitme Keis» vi. Kunttülgala Würsti ngioe
Se? Knut on zo PZwa, Wee Többiseft, Luk.i4. 18 17 V p-3«. AP- 19 Waustus on 20 Töns (6,59 31 wihm, 22 Morits 23 Osta uddo 24 Kleowas ja Vu«m«N ^ässust, Matt. ** 25 l3 P. p. 3. a.; 26 Tetel kül- 27 Aoolw M'^43. e.l 28 ^Htt'tstl rrnrnar 2.9 30 Hironimus iola. ülle on wälja l^'tanud. Ee sünd ls luus sadda kaköküuz«wend ja UU zcšm. pärrast Kribtusic lün«dimisl,kui ftue IttU rahwa f.;a';a. Mahu, meo NlMlNt/ ;tt* Na# onuna,'chj toa se õ^r bia mftal vrohws«ti 6 tösti:, ja omma walle öp'!7nel selle ku päwa! tonftb päike kcüo 6. ning lähhäb asta kello 6. pääw on pitk 12. ning 0 ka
JU"" TOBE3?. Wina-ehkRoja-Ku. s Wolmsr f Külm petust hallas ku» liituma, mis Alw«tlld inuimesftst^ Matt 3,1. 3 ^vlra 4 Prants 5 Wides 6 Amalia 7 Kustaw 8 Twnisius selge )2, 14. p.! ja kuiw. Pulma Ridest, Matk. 12, 1. 9 10 Purkarl s1 Angelus j ttddttne MF/55'p za mõnni risti ja Ju da rahwa Õpetustega sai seggatud; jaüyhe sandi innt^ messe läbbi, kes riöti-uõko olli arcchcunud ja ühhe Iuda mehi he läbbi sai sedda keik ühhe ra«mato sisse ühte«p>ndud,mishü takse Alkora niks. Essimes. sest etsa» ei ol» 4 Kali^tus nud sedda kül l 5 Heddo nüsks arwata, et se ebda ufk ni sü aga? Kunninga Mehhe Pojast, Joan. $ 'wad jnred ja m p. 3. 3-' 17 Olop!ma,jaetserah
18 Lukas,9 Lutftus ZzoWsndeljn 2i Urstl 22 Sewerln Sel Kuul on Hi Päwa. tuulftd Ud- Kawv alast SullaW, Matt.' l.z. 33 24 Florsntin J 3>used 25 Kristian 1 Ilmat 26 Amandus l > 8/ 46. p.1 27 Wilip Lähhe 28 Engelbregt ja 29 Absawm 'Lumme Kohto.Rahhast / Matt. 2*415» 30 Pp<3 * : 31 Wolwgang J saddo. was ni suur! wõimust piddi sama Sejtftd' 'da walle prohwetit acti seält Meika linnast Jžvtm kus ta olli sündinud, ja ta põggenes ühhe teist iiiina Me«dinanimi.'Agga nattukesfe aia pärrast tbüti ta e«nast wn''l: i?ö keiae lelle Ambia-maülls, kus kci? se xtiy, lvas seest ellas, mis Piibli-ra, «6nel ftltt ku päwal touftb pssike pole tund; karrast kello?. ning lähhäb alla pole tundi parrast Mo 5. pääw on pitk 9. ö 15. tunhi.
NOWEMBER. i 2 de y. 3 Kotlib 4 Ott 5 Kasper külmad ja \y 9/ 42. e. kange Iairusse Tüttrcst. Matt.«, 7 Kloudius tuul- 8 Writs std 9 Teodora io Ilmat. II '"«Plft. S5,9<e.,2 Arkadius Hirmsast ärrkaut» tööst, Matt. *** 14 Leopold 35 Atünasins T6A!wäus 17 Jonas ig Esra lumme saddo C ro Talws-Ku. lmatns nimmer talft Ivmael», lmwiani Moa- >bi, Ed3mijaA^ mahti rahwas, mis emmestotfajl oüid Ju Va rahwa waenla«!'ed olnud. Neist foqgus ta enne«felc ühhe ^a> wäe hulga ja hakkas keik rah> wastftülümberksudoar'aw2it- majaenncftme- lewalla ja usso alla heitma. Sest keik rahwcs hoidis Urn» ' ^nsa pole nag«sure puhweti
Gel Kuul on -o Mwa iy drehet j Wimsest Kohtust, Watt^5. H(H6 P p. 3. q. J.»., suur Tuist 2 Mar > Ohwr 22 Sesilia '."'.!(nzent 24HosmS 25 36 Konrad nüüd G>9,52. e.l \P-U, la teu jcui kawwal neidmj!metüh< jja ni«ja kunsti ii>c lali). petta ltemnu» laotas ueik^dcle Ui a.utsopo-,t hegd hea zpv'we i h'!leü jun ja seal Kristusstsislefoittmsftsi, Mattil,.'ilmas l ü>a 2/ Kc. Tull. P. 28 Runter 1 waikne 29 Ewert ja neil«kiljuga,«' ftd Udhatittud hi«mud ja M3< Ü as rc>d/ cxiv kell irnš neiu> Mm! stlle ku päwal touscb päike pole fetam pzrrsst k?llo 8. ning lähhäb alla pole tundi B&S rgst keife?. pääw m pm?. ö &m* «7. tundi.
DECSMBEM, ^oulo-ku. i Arsltd lege!m«id wl rmunc 2 K<mdivus ;hp"*o all pzddld stttewutma.ikka 4 5 Sabma 6 Ntkkolas 7 NataliH 8 \ 9 Inhkum lö kange külm JoannesWangvTßrnts, Matt.11. ii $2, 12 Öttilia l z. Lm na lumrne 14 Ni^asius 15 Ioanna 16 Lidia saddo. 17 Albina Ž^äölt piddl rorda mmnewa. Agga rt sc pol» RC ncnda w?i< nnb sünkta,kui ft aeg ep õlleks tulnud et Iumma! omlmveh«?;in pattub ja >a üll? mecltse kombed tahti nende tmi maksta. Se<! pärrüfi et new mad ci tun u^!fedda arrnt> skatsinisse aega, ipiddtonem!n<.d'
Bel Kuul on 31 PZwa. Joannale ^nuimsftst/ Joa».,. nwht, 19 gctff 20 Mraam 21 22 Psata 23 Ado 24Ewa Jesuse sülchlnltss. 25 ^«. ( > ** kolmas'% 29 Noa 30 ^amt 31 Sllwemer uddu' std ja külmad 1, zl s tiwad seile aasta peäle ots. KlllunM wch«lha tundma, ja et mrimab ei ni) löt ar- Imavrada rf memmad ollek«!fld önsaks inud, tahtlc "_!Iumnxtl nelk läkkitada wag«gewatttsituft,e^ Semmad wcllet 'wõtsid uskuda; tulli ßis jadana wäggewa teg«.gemicst järrele icnd selle ku päwal tsuseb p&\u wcrendeel pän'ast kello 9. ja lähhäb alla 5. Werendel pärrast Mo i pääw on pitk 5. ja üls pool fonh ö agga it. ja uks P0U! ^UNd^.
Paike - ja Kll - Warjutamissest. Sel aastal saab PAtt kglm ^a ku ka ks kordwatjutud,agga Neist ei polle «nam> k <i neejd knks Ku»<tt futcimi$j«& meie maal n^h: 'i. Se essimenne hakkab r 8 Päwal jü.ri klnzs homiko koll?:?<vevcccl keüokol^ me peäl. ja je of* on kolm Werendel Mlo wie peäl, ja saad liggi pool warjuttw. Se leme sunnil/12 pääwal winakuus^. hakkatus on p.l. üks wersnd cl kello kus peäl ja vii on kello poo' kahheksq. keige wa5e-wä?ga ja immetähtede ja feg* gudega ja kage üil<kohto petmiz^eaa nende ftos kesdukkasawad 2 e$f 2.9=12.^1 aial oll: kaüke 6ig*kaerte luggu xm\4oiy cpomtc fee*; felgeb ta^ftttirnfefc ja fegacm ftv öppectts-'ß^^ nemmad purreteal) teme tsistga:s^keek's Ris c'-koagovusol'inmw jo kolm sadda aaslat wäljast pool! rahho fanuv,
sanud, et neid el kiusatud takka egga tappetud ennam Kristuss«nimme ja t^mmä tu- * nistusse sannade pärrast nenda kui ennemutete Issi need Romarah va Äris* kes ligi poleilma-ma üllewalilrsestd/homf Miko poolt öho ^o'(st laoik, oiiidrisn-usfo pole heltnuo i0 kolmö saa ''.asm eest. AZga nemmad ei prukmdfedda rayho põlwe mitte nenda kui need esfitnsssevristi iunimesftd, kellest ööldakse'sis olli koggodustel rcihh» ke'ge Iuw-ja KaUlea-Smnaria-ma ftes/et nemmadsiggisidja kämd Issanda kartusses, ja said tais pu' Waimo lröö^limist. SHpoftL tea 9 3M inaib nende uhkus l'hhalikkud yimmud, lahkunusfed, riidlemissed ia keik uzgused ebbn'usso wisid za kymbed ^ötsio ennam ja entt m wõimust nihästi öov.laiattekui kuu! a te jures. Sepärrast pidoiiummal omma moögaga kita I6mcu Sel aial olli Roma-rahwa Keisnoe üllem wallitsusse lin
lin Konstantinopel,misstKeiser Konstantin, kes kelkide seast keige-esstte risti-ubkh olli wõtnud, kalliste laskis ülles-ehhicada ja omma nimme järrele nimmetada. Se lin olli kal)he merrede wahhel, janagokeff ilma-mastes,kustneile hea olli igga polele tulla ja keige ma ülle wallitseda. Se olli ka üks wägga hea Ma, üks wilja ja magausa wina Ma, üks ollime rja pude ja mee Ma. Agga Jummal hakkas sedda rahwa pattude pärrast wihkama ja andis sedda ^urki-rahwa katte, Kui siis se walle Prohwet Mahumed jo olli hakkand ommariki Arabia maal ülles ehhitada,, sündis fe nende sureks önnsks,et se KuserHeraklius,kee sel aial risti-rahwa ülle wüllltjes ühhewäe-rahwale neile Sarakenidcle kes cetda kül truiste ollid teninud soa sees Persia r^nwa ^asaveilajf* nud nende tenind palka m< ksm.ia et tera* ma üliem-pealck ne^d ikka koeruksstimas. Selle
Selle ülle said nemmadwäqga wihbaftkv 1$ ei tahtnud tedda äri latti renica, waid heitftt* ainaft Mahume^i ehk T-n^-rahwüM ühre ftltsi $gaa ft olli uk *aur ja wäggewaa rahwas Ismü^i^qan wöksust scs leddü soa ammelit li ka cu.l pvugtnrtd. Ne^d hakkand nüüd ühnaf- rlvtirahwa maad nago wee upputussega uppupmama,ti^uma ja arrara^kama. ikt?m< mad tapfiz mitto tuhhat risli-inn' ja nende janno mis ilma otsata ei wõinud muud kui risti rahwa werrega täidetud fafca Kakst ilusma nnsapostt ti"-a, 2. p. 9 s nimmetakse ja kus pärrast Kristus- ^e'nimmi kulutati, sa Apoftllde läbbiarmoõppetusse heälega taidelt,, ja risti koggodu^led kö,qgotl/ Mefordtamia ja Inda ja jo Kappadokia Pontussi ja Asta ma; Mrigia Pamwilia, Egiptusse, Libia ja Ui c cü rigid said puhhas nende rihih ja sages, ia nende ebba nssoga lidetud. Se püh-
pttya lin Icrusa'cm ja keik need teised linti ad Inda maa! said neist ka wäggift örrawoetud, ja risti rahwas nende fecs nago tappa lambad ikka tuhhat kaupa tappetud. See llikül üks halle assi, mis nutto wäart^et kcik se Ma kus Issusst ja temma Apostlide jallad ollid kämud ftdva ormfa rahho \a kallist hinge õnnistust kulutama, ja kusftewangelmmmi walgus ni selgeste olli: mstnud, selle ustmatta rawa pärris ossaks, piddi fama>kes sedda omma ebba uösoga teotasid, ja kibbeda wihhagakristusse ja temma usso rahwa wasto täidetud, rööwli auguks teggid. Siis piddid kül need waggad seal nendasammoti kaebama ja nutma, kui ennemuiste need wogga* Iuda ra^wa seast kaebasid kui Kaldea-rahwas neid wangis piddas: Pabeli jõggede kalvas seal ismftme meie, meie nutsimek*> fm mõtlesime Sioni peäle S est seäl küssisid need kes meid wangi* pidda«
sid meie käest laulo sannad, ja kes meid arraraiskaf-d, need küssisid römo laulo: laulge meile üks laul Sionist. Laul. 137. Waat sepärrast hakkasid ka need teised risti-innimessed/kos õhto polesaksa-mft Keisri al ellasid,nou piddama,sedda Puh- Ha-Maad ustmatta rahwa kaest jälle ärra wöttma. Nemmad koggusid ühhe märamatta hulga söarahwast kokko, janende pealikkud ollid Saksa-Ma Würstid ja kunningad. Sesündis tuhhat aastat parrast Kustusse sündimist. <ž&tit$ kord sadda tuhhat laksid siis ühhe hobiga sinna hommiko-male. Agga mitto tuhhat surrid jo tee peäl ärra enne kui nemmad weel sinna said; sest neil olli üks pitk ma minna kül maad läbbi kül merre peäl laewalega. Said nemmad siissinna,siis mitto tuhhat tappeti jälle waenlastest. Pärrast mitto werre ärrawallamist, laks st neile kül ükskord korda sedda Ierusa- X lemma
temma linna za sedda Pühha-Ma, Tun. rahwa kaest arrawoitma ja ennestele seal üht kunningriki üllesehhitama; agga kahheksakümme aasta parrast sai se jälle ^urki-rahwa kätte. Ja ehk pärrast kül on katsutud sedda jälle nende käest arrawötta ja mitto sadda tuhhat soa-meest jälle sinna läkkitud, ommeti ep olle nemmad ennam woind wõimust sada. O h sedda risti innimeste werd/ mis seal ja selle Ma parrast weel mõnni sadda aasta sees on wullatud! Sest need Sakfa-Ma risti inlnmessed arwasid et se Jummalale piddi üks suur tenistus olleina/ kui nemmad edda Maad uskmatta rahwa kaest saakid ärra wõtta, ja sellepärrast saatsid ncm* ( mad ikka üht sadda tuhhat tetse järrele sinna tapma. Sest ajast on se ka tännini uffmatta ^tahumedi-rahwa kätte jänuda Agga need ei olnud weel sellega rahhul; waid nemmad warntssid ja ahnetsesio ikka
ka ennan ja ennam jada otjefrn wuroer saki warritseb. Pitkuti ja laiuti äiasid nemmad omma söa wae hulgad, ia noppisid selle Saksa-ma jakreka Keisri rigid iggal polel wähhemaks/lenniks kui nemmad selle Krera- Keisri rigile hopis otsa trggid, jatemmaüllema wallltzusfe liuna Konstantinopel,kust teile enne on oöldud, waggist ärrawötsid. Se sündis tuhhat mlli sadda ja kolm kuetkümmend aastat parrast Kristusst sündimist, kui se Purki rahwaüllem wallitseja kelle nimmi siis ka Mahumed olli, stdda nõud piddas et ta tahtissilletuggewa linna ümber piirda ja stdda arrawötta. Sel aial wallitses seal üks Keiser nimmega Konstantinus, nenda kui selle essimesft nimmi ka olli olnud,kesstä! keigeessite olli ellanud ja risti koggodustele kirrikud jakoud ehhitand ja pagganatte woöra Iummala tenistusstd arrakautand. Se Turki-rahwa )( 2 Mahu-
^MMMoovllsseMl jllres kui temma söa-rahwas linna waew leri ülieslöid ;a kihhutab neid kül ahwardamisfe kül tootussiga wahwasce wasto hakkada. Nelli kuetkümmend päwad laksid nemmad kõwwaste selle linna peäle. Se Keiser ja temma soa rahwas sea! sees pannid kül ka tuggewaste wasto, ja ni paljo kui nemmad suutsid, püüdsid nemmad kül keelda et waenlaste nou ei piddand korda minuema; agga se aeg olli tulnud et Jummal tahtis otla nende peäle tehha stparrrast juhtus ka keik nenda et Türki soa mehhed faio wäggise müride wahhel wärrawata sisse tungida ja sedda wisi linna ärrawötta. Kolm pälva risusid ja tapsid nemmad seäl sees ilma otsiuaotst kui üks hulk hundid lamnlaste lautas. Ei seäl antud armo ei würstidele ellik üllematele, ei nende naest, le egga lastele, ei wanna egga noortele, keik piddid nende moöga terra tundma
ma ja se läbbi langema. Keisri pea, kes hulga wahhel olli jo mahha tallatud, raiüti otsast ärra ja kant«teotusseks linna sees ümber. ^vet srlpraua ja temma tütred teotati eosite ja siis pinali neid hirmsal wisil surnuks. Ja sedda wisi tappeti seäl kül ennam kui nellikümmend tuhhat lin-, na rahwast ärra. Se olli nüüd selle hea tuggewa linna ja rigi ots, mis kül nutto wäärt olli, kus need rtsti koggodussed ennemuiste keigesurema ftlgusse ja paistusse seev seisnud. Nende kirrikud wõeti ärra ja tehti selle ustmatta rahwa sea laudaks. Sest aiast hakkas se kurri waenlane õiete omma pea üllestostma ja nenda kui üks karro kelle su weel werrest tilgub, püüdis temma ka selle Sakja-ma Keisrile õtsa tehha, wõttis paljo maid temmast ärra ja tulli ka koggone jo temma üllema
wallitsusse linna peäle sedda ärra wötma. Kül olli hirm ja ahhastus ja kohkumiune keige risti rahwale. K^:k Sakla-ma kunningad ja würstid tullid ühhel raelel kokko temma wasto soddima, ja temma ei saasrö wõimust. Olest Jummal taewas on ikka se keigesurem Wallitseja. T^a annab kül mitto kord neile kurjadele wõimust kui ta neid ommaksid tahhab nuhhelda; agga temma panneb neile ka jälle oigel alal raia, nenda kui kirjotud on : siit sadik pead fli tullema ja ei mitte emale; ja ftie panneb ta sulie raia^kui so laened tõuswad. Job. 38/11< Kartke fiiš Jummalat, ja auustage tedda ommas stddames kes kunningrigid jaggab ja wöttad, ja kelle käes st wallitfusß :cp on! Ärge lootke tühja lotusstga st peale et teie ollete risti rahwa suggust, waid pi.ddage ennast ka ellamisse }d teggude polest nekda ülles/ tui mii mmmeste
kohhus on. Ellage õigusse ja pihhitsus^ ft sees, ja «enda teniae Iummalat ja meie Issandat Iesust Kristust ; ja mötlege ikka nende saunade peale mis Jesus ütleb: kui teie meelt ei parranda, siis lahhäte teie keik nenda hukka. Luk. 13/5. Se on on nüüd kolmkümmend aastad teed sest aiast et ftlle Türki rahwa ja meie Sure Keisri Praua ja Saksa-ma Keisri wahhel st wiimne sodda on olnud, ja nende wahhel jälle rahho on tehtud. Meie armolisse Keisri-Praua polest on ft rahho kül ka truiste ja rikkumatta petud. Agga nenda kui ühhcl joma lnehhel, kes üks tük aeg ennast ei sanud tais jua, himmo jälle peäle tulieb kui ta wina ja ölle-watid naäb ja sinna jure woib sada; nendg ärkas ka temma himmo werrs jarrel jälle ülles, kui ta kuulda sai X 4 et
kmma linna za sedda Pühha-Ma, Turk«rahwa kaest arrawoitmaja ennestele seal üht kunningriki üllesehhttama; agga kahheksakümme aasta parrast sai se jälle T^urki-rahwa kätte. Ja ehk pärrast kül on katsutud sedda jälle nende kaest ärrawötta ja mitto sadda tuhhat söa- meest jälle sinna läkkitud, ommeti ep olle nemmad ennam woind wõimust sada. O l> sedda risti innimeste werd, mis seäl ja selle Ma parrast weel mõnni sadda aasta fees on wullatud! Sest need Saksa-Ma risti inlumesftd arwasid etst Jummalale piddi üks suur tenistus ollema; kui nemmad tedda Maad uffmatta rahwa kaest saaksid ärra wõtta, ja sellepärrast saatsid mm* mad ikka üht sadda tuhhat tslse järrele sinna tapma. Sest ajast onstka taimini uffmatta Ttahumedi-rahwa katte januda 3lgga need ei olnud weel sellega rahhul; waid nslnmad warritssid jafthnetsesidik-
ka ennam ja ennam sada otsekm lõukoer saki warritstb. Pitkuti ja lamti mänd nemmad omma söa wäe hulgad, ja noppisid selle Saksa-ma ja Kreka Keisri rtgld laaal polel wahhemaks,senniks km nemniad selle Kreka-Keisri rigile hopis õtsa teggid, jatemmaüllema waüitsusst linna Konstantinopelskust teile enne on ööldud, wäggise ärrawötsid. Se sündis tuhhat mm sadda ja kolm kuetkümmend aastat parrast Kristusst sündimist, kui se Turki rahwa üllem wallitseja kelle nimmi siis ka Mahumed olli, ftdda nõud piddas et ta tahtis sille tuggewa linna ümber pitkda ja sedda ärrawõtta. Sel aial wallitses seäl ükskkistr nimmega Konstantinus, nenda kui selle essimeste nimmi ka olli olnud, kes seäl keigeessite olli ellanud järisti koagodustele kirrikud jakond ehhitand ja pagganatte woora Jummala tenistusstd arrakautand. Se Turki-rahwa )( 2 Mahu-
MÜHUMd om lsie ieai jures fui temma söa-rahwas linna wasto leri ülieslöid ;a kihhutas neid kül ahwardamisst kül tootusstga warwaste wasto hakkada. Nelli kuetkümmend päwad laksid nemmad kowwaste selle linna peäle. Se Keiser ja temma soa rahwas sea! sees pannid kül ka tuggewaste wasto, ja ni paljo kui nemmad suutsid, püüdsid nemmad kül keelda et waenlaste nou ei piddand korda minnema; agga se aeg olli tulnud et Jummal tahtis ot^a nende peäle tehha stpärcrast juhtus ka keik nenda et Türki soa mehhed said wäggise müride wahhel wärrawaas sisse tungldaja sedda wlsi liuna ärrawötta. Kolm pälva risusid ja tapsid nemmad seäl sees ilma otsiuaotjekui ükshulkhundid la-mmaste lautas. Ei seäl antud armo ei würstidele ellik üllemattele, ei nende naest.'le egga lastele, ei wanna egga noortele, keik piddid nende wooga terra tundma
ma ja se läbbi langema. Keisri pea, kes hulga wahhel olu jo mahha tallatud/raiüti otjast ärra ja kanti teotusseks linna sees ümber, &ei srlpraua ja temma tütred te?- tati essite ja siis pinali neld hirmsal wisil surnuks. Ja sedda wisi tappeti sea! kül ennam kui nellikümmend tuhhat lin-, na rahwast ärra. Se olli nüüd selle hea tuggewa linna ja rigi ots, mis kül nutto wäärt olli, kus need nsti koggodusstd ennemuiste keigcsurcma sclgusse ja paistusse seev seisnud. Nende kinikud wõeti ärra ja tehti selle ustmatta rahwa sea laudaks. Sest aiast hakkas se kurri waenlane öiete omma pea ülfestöftma ja nenda kui üks karro kelle su weel werrest tilgub, püüdis temma ka selle Sakjä - ma Keisrile õtsa tehha, wõttis paljo maid temmast ärra ja tulli kakoggone jo temma üllema X 3 wallu-
wallitsllsse linna peälesedda arra wötma. Kül olli hirm ja cchhastus ja kohkumiune keige risti rahwale. Kelk Sakla-ma kunningad ja würstid tullid ühhcl meki kokko temma wasto födditya, ja ttmma ei saand woimust. Oeft Imnmal taewas vn ikka je keig?silrem Wallit,cja. T'a annab kül mitto itxl> neile kurjadele woimust kui ta neid ommakstd tahhab nuhhelda; agga temma panneb neile ka jälle oigel aia! raia, nenda kui kirjotud on :siitsadik pead fa tullema ja ei mitte emale; ja ftie panneh ta sulle raia, kui so laened touswad. Job- 38/11. Kartke siis Iummalat, ja auustage tedda omma» füddames kes kunningrlgid jagzab ja wöttad., ja kelle käes fs wallitfusst kep on '. Arge lootke tühja lotusstga se peale et teie"ol!ete risti rahwa suggust,jvaiö piddage cnnazr ka ellamisse za teggude polest nenda ülles, tui \mi iimimeste
kohhus on. Ellage öizusst ja pihhitsusse;ccs, ja nenda tenige Jummalat ja meie Issandat Iesiift Kristust ; ja mötlcgc ikka nende saunade peale mis Jesus ütleb: kui teie meelt ei parranda? siis lahhäte teie keik nenda hukka. Luk. 13/5- Se on on nüüd kolmkümmend aastad teed sest aiast et ftlie Türki rahwa ja meie Sure Keisri Praua ja Saksa-ma Keisri wahhel se wiimne sõdda on olnud, ja nende wahhel jälle rahho on tehtud. Meie armolisse Keisri-Praua polest on st rahho kül ka truiste ja rikkumatta petud. Agga nenda kui ühhel joma lnehhel, kes üks tük aeg ennast ei sanud tais jua, himmo jälle veale tulleb fui ta wina ja oue-vocttit) rnrnb ja sinna jure wõib sada; nendg ärkas ka temma himmo werre järrel jälle ülles, kui ta kuulda sai )( 4 et
et monned Poh.a - Ma rahwa üllemad omma Kunninga wasto Md mässamist hakkanud, ja et mru Keisri-Praua stdda jälle tcibti* tallustad ja Kunningast omma allatnartc wasto aidata. Wata seäl Pohla-Ma riki sees on keigeennamiste munkade ehk paawsti ust; agga ommeti ellawad seal ka teise usso rahwas, Kreka ia meie Lutterusse-usso rahwas ja teised. Agga need said ikka teistest alwaks petud ja takkakiusatud. Paawsti-ussolissed ei tahtnud neile ennam neid oigussid anda ja jätta, mis neile jo ennemuiste ammust aiast Kunningatte polest ollid kinnitud. Sest st Paawst, et ta kül ka risti usmst on; siiski ep olle ta paljo parram fui st walle prohwet Mchomed omma hirmsa wihha ja takka kiusamisse parrast misga, temma tmd teised xi$ü koaaodussed ikka on waewanud, neid ka mcra^
märamatta tapnud, ja nende wagga werd õiete ilma süta ja ni rohkeste ärrawallaad et sest kül suur? järw wõiks koggutud sada kui se keik ühhes kous olleks. Meie armolisse Sure Keisri Praua eestkostmisse ja abbi läbbi andis st Kunningas omma üllematle nou andjatteaaf kui keik Pohla-Ma rahwa saksad selle pärrast omma wisi järrele ollid kokko kutsutud ja ka kokko tulnud, sedda head kasso et keik risti innimesstd, mis ussust nemmad agga ial olleksid, teistega ühhe suggusid öigussid piddid sama, ja eb neile ni hästi kui teistele piddi lubba ollema omma kirrikude sess ilma keelmatta omma wifide järrele kokkotulla ja Jummalat tenida; ja kes heast suggust ja muido sedda agga wäärt ollid, piddid ni hästi kui need paawsti -ussolisstd üllematte kohtade sies, ka kohtomoistia ehk muud ausad ammetit sama. AZc;a )(5 5
se olli selle Paawstile sureks mele haigusseks. Ta kihhutas sellepärrast omma usso rahwast seal Pobla-Ma sees omma Piiskoppide ja Munkade läbbi, et nemmad piddid Kunnillga wasto tousma sedda käsko ja keik muud usko keige Pohla-Ma rigi seest ärrakautama.meie silur Keisri - Praua piddas monned regimentid seal, kes piddid keelma et mässaminneei tõuseks rahwastas. Essimesstl aastal seisid nemmad wee! rahhul ja piddasid agga issekeskis saliaiad nõuud omma kunninga ja meie Keisri-Praua wasto. Kolm neist üllemattest, kes keigc ennamiste ollid suud prukinud, wõeti kinni ja widi wang: Nenne- male. Siis olli nago errilaote pessa sisse kassi pandud. Keik Paawjtt u^. 'd hakkasid nüüd sure kohhinaga laiale knšvm ja neid pisim-"» kes ei olnud!.?"^c^a ühhest ussust, Aoam tulnut nchi l)šlttü ennast Ühte
ühte seltsi ja hakkasid issi ennese sisstkonna wasto mässama risusid ommad linnad ja küllad, süütsid neid põllema/ ja tapsid keik mis nemmad agga leidsid, keigeennamiste neid kes Kreka ja Lutterusst ussust ollid. Sõdda tõusis, meis soa-rahwas piddid wasto hakkama; ja nemmad olleksid kül pea wõinud teistele otia tehha, kuilneis armolinne Keisri- Praua ep olleks neid innimessi armastanud ja pitka mele läbbi ja heaga püüdmld sedda tuld jälle kustutada, mis se Paawst ja need munkad ollid suutnud põllema. Agga ta aias ikka laiemale, ja se Ma sai hirmsaste rikkutud ja need kes seal sees ellasid waeseks tehtud ja oiete omma ennese rahwast pinatud ja mahhalödud. Nemmad näggid kül, et nemmad ommast jõuust üksi ei woind meie soa-wäe wasto panna, ja wõimust sada ; ja sepärrast hakkasid nemmad Tur- X 6 ki
ki rahwast appi hüüdma ja neid mele kaela peäle saatma. Nemmad ol! d na- Zo üks sea karri, mis jure wilia wallale saab, kui neld ühhest kohhast ärra aetaks se, lähhewad nemmad jälle teist kohtasst, söwad tallawad ja raiskawad«meie soa-wäggi pillas neld kül laiale, ja feggi mitmele õtsa; agga nemmad kogguhd ennast jälfc teises paigas kokko, KI tullid sealt jälle wälja risuma ja tapm«, sest se ma on lai ja suur, ja õtse kui üks tulloke mis mitmest kobrast walia aiad, kül waewalt on kustutada, nenda st siin ka olli< Meie soa wäggi ei woind ennast mitte igga kohtasse jaggada, waid piddi keigeennamiste stlle üüema linna ümber,kus kunningas sees ellas, jäma, ja' ka meie omma Ma raiad hoi'orna, et need waenlased sinna ei saand ininna ja nenda sammoti tehha kui omma Ma st es. Se T^urki rahwa üllem wallilstja ja üllem
lem õppetaja arwasid, et se neile nüüd piddi üks oige hea aeg ollema, omma wihha risti innimeste wasto ni hästi Pohla-Ma kui meie Wenne-Ma sees lahti lasta, ja ennast jälle mnde werrega taita. Nemmad teggid sellepärrast sedda rahho tühjaks mis nemmad kolmekümne aasta eest meie Keisri-Prauaga iggawesstks aiaks ollid teinud, ja oige tühja asja parrast hakkasid nemmad meile ja Pohla - Ma kunningale sõdda kulutämä. Ei ükski meieüllemattestei woind sedda ärra arwata, et meil selle wäggewa waenlasega, kellele meie ei ühtegi pahha teinud, piddi söddimist ollema. Mele ep olnud mitte selle sure sõa wasto walmistud, Pohla - Ma rahwa Kunningast ei wõinud meie ka mitte jätta, ja meie wägge seält ärrawõtta. Agga meie Suur Keisri-Praua lorib Jummala ja Omma õigusse peäle, sest et Ta ev olnud )( 7 süüd
süüd Türki-rahwa wasto teinud, ja et Temmal üks hea nou olli olnud Iummala-auuks ncid waesi risti innimessi Pohla-Ma ri)i stes toetada ja aidata. Ta piddas siiv ka kohhe omma sure tarkusse järrel oiged targad nõuudstlle kib-!&da wihhaga täidetud waenlase wasto panna. Keigeennamiste murretses Ta sedda/ et se soa tnlloke ei piddant sama temma rigi raiade peäle põlleba waid elgga Tnrki-male piddi se tuni aiama, et Temma omma ma sees rahho wõiks Olla. Weel selsammal süggisel laskis ta bmuia soa wägge omma pealikkudega omma tee-kaimisstd hakkada. Üks ossa, mis se keigesurem olli, piddi Pohla- Ma läbbi minnema stlle üllema Kencrauga Würst KalUlsin. Teine wäggi läks Unainist läbbi, sedda Tartari- rahwa
eest boidma, mis seal ligg'*del ellas ja Türki wallitfusst al on; ja stalt piddi st fiis Turki-rahwa tuzzcwatte linnade wasto minnema. Kolmas ossa piddi Sibberi-maalt sinna nõudma, ja need wötsid kohhe ühhe Türki linna merre ares ärra, Asstw nimmt, ja pannid fedda maad ennest melewalla alla. Sealt laks ta üks teine wäggi selle Keneral ^otlebenega Asiä-male ühhe ma sisst/ keüe rahwas kül ka Türki-wallitsusse al olii, agga risti -usjüft, ja kennele st Tmki rahwa ikke jo.liig raskeks tahtis jada ; sest st Olli neile st keigekibdedam assi, et nemmad igga aasta nenda kui ommaft warrandusscst nenda ka vmmast tüttartest, mis keige illusama näoga ollid, piddid kümnest maksma, neid widi siis Merna wattitstja Utu ja prügiti horaiks. Ss wies ossa piddi laewadega ülle nutu minnema, ja mer- X 8 te
te po'klt nende Saare -maao nõudma kus ka wagga paljo risti innimessed ellasid. Selle Turk: rahwa sure Herra üllem wallitsusse lin Konstautinopel jai öiete keskele nago peaksid keik need soa-' wäed wimaks senna kokkotullema, kui Jummal sedda nenda tahhaks lasta sündida ja korda minna. Agga Türki rahwas walmistasid ennast ka keigest wäest ja lootsid omma rüütlitte ja jalla wäe hulgade peäle mis keige nende rigi nurladest kogguti. Nemmad ähwardasid ja kiitlesid'et nemmad neile sadda tuhhat söa meest tahtsid sõtta wia ja nendega keik Pohla- ja Wenne- ma läbbi aiada keik pölletada ja ärrahäwwitada ; nende keigeüllematte Wenne- würstide ja herrade Prauad ja tütred ähwardasid nemmad so omma maie wangi wia ja iagaweste orjaks tehha. Agga siingi jai se sanna toeks; miks parrast jooksewad pag-
pagganad murdo kokko ja rahwas mö^ tewad tühja; Jummal kes üllewel kör.- ges on naerab ja st keigewäggewam irwitab neid. Tunna mullo kewwade hakkas se Keneral Kailitsin, kes selle surema wäe ossa ülle olli/ Pohla-Ma poolt Türki rah wa raiade peäle astuma. Ta läkkitas siis omma kerged rüütlid eele, kes Türki rüütlittega kül mitto kord said tappleda ja neid ärraaiada. Selle surema wäega piddi ta pitkamiste käima et need sured tükkid ja jalla wäggi ka järrele jõudsid. Seäl sammas kohhe raiads peäl olli üks tuggew lin, Kotšin nimmi, sedda tahtis temma keigeessite ärra wõita. Agga ta piddi essite ühhe surelata jse ülle miimi** ma, mis hütakse Niester. Need waenlased püüdsid sedda kül keigsst wäest keelda agga ei saand sedda tehha, ja temma laks keige omma soa wäega ülle ja hak- )( 9 kas
kas selle Uina umber p'rama ja stdda omma frnttte tükkidega keikipiddi wae^rocuna. Kui ta a'ieß ftil olli, za mei, wäagt pea ollors wärrawatte ftöje fa mid, jõudsid neile, i'cö linna ftes oihb/ sadda ja wiiskünmend tuhhat rüütlid j, jalla wäggi appi tulla. Se Keneral würst Kalittsin ci julgend siis mitte om> ma pisko ja wägslisse wäega ni sur«hulga wasto panna ja seista, waid laki jälle taggasi ülle joe. Ja et nemma! siis kül ta ümber ollid kui messilasftd ommetegi jäi'ta neist rahhul ja nemma, ei wõinud sedda mitte keelda et ta ep oh teks jälle illusast«taggasi sanud. Tur< ki rahwas ollid siis weel omma essimese se tullise wihha sess ja hooplisid ja surus' tellesid õiete wägga omma rüütlittega meie rahwa leti kohhal. Nemmad said koggone nenda julgeks et nemmad ennestele ka ühhe sure ülda teggid, ülle jöe
joe minna, ja sured troppw neist lakstd ikka seäl eddasi ja taggasi. Se Keneral Kallitsin ei woind sedda mitte keelda, ja sepärrast püdis ta sedda silda, mis nemmad ollld teinud, rikkuda. Ta laskis sined kastid tehha ja püssi rohho-ja lnu riistadega neid taita, ja kastis neid teisest otsast jökke wia, ja kui naad ülla alla piddit sama, siis piddit nemmad neid süütma põllema^- et sel wisi! se sild piddi ärra põlletud ja rikkutud sama. Se nou olli kül hästi pktud, agga se ei läinud nenda korda ; sest need waenlased ollid sedda enne jo kuulda sanud ja teggid sedda tühjaks ja need kastid hakkasid enne põllema enne kui naad silla alla said. Agga kus innüneste nou ei hakka, seal hakkab Jummala nou, nenda kui Tllrki rahwas kül pea omma ennest siireks kahjuks ftdda nähha jai* za mis teie siin peate saama kuulda. Türki rahwas
rahwas wõttis sest aiast weel suremat julgust ja tullid koggone ülle jöe keige omlna soa- wäe hülgadega. Leitusse Kilul piddas se üllem Keneral teiste Keneratidega nou, kuida wisi nemmad waenlaste uhkust piddit tallitfema, ja se nou wõeti, monned regimentid taplusstle stadlna. Warsti ftud need waenlased sedda ka teäda, ja tulud taplussele wälja ni jure hirmsa kissendamissega et taewas wasto koltas ja nende rüütlitte-hulsad hakkasid jo puhte warra meie peäle jooksma. Essite olli se assi weel kahhe wahhel. Agga kui se taplus ' suremaks sai, kais meie suurte tükkide ja püsside tulloke nenda kibbedaste ja wallusaste nende peäle, et nemmad piddid tagganema. Üks teine lmlk püüdis teisest otjast jälle sisse tungida; agga meie leri seest lasti nende suurte tükkide- Za ni wagga walusaste nende peäle, et nem-
nemmad hulgaliste ma gsid, jv monned Krenadiri regimentid jookspüsside pigidega kcst nende wahhele, > nemmad ennam cx woind seista, wait piddid ruttuste jalgo kastma ja meil wõimust jäema. Siis nemmad pög genesid jälle ülie jöe taggasi/ ja tuhhat surnud jäid neist taplusse paik mahha/ ilma neid.mis nemmad ennest ga ärrawisio. Se olli st essimenne fuu taplus ja wõimus/ mis meie soa-" waenlaste peäle sai. Kui se essu woitlellnnne Türki rahwale ei 'näul korda/ plddasid nemnmd uut nou/ weel teist korda teisest orjast sedda taplust uendclda ja omma onne h\ut& Nende bllel«peäiik sittls JO omma keiaeparraia soa veexf mii temma arwates need keige wagusamad mehhed ollid f \a hirmftld sured tükktd/ ülle jöe taggasi minnemaja omma lcr: ülleslöma/ Neid oll? wiis-
wnstnlwmmend tuhhat meest; ja temma lzsi tahtis teise hulgaga teistl päwal järrele tulla. Vigga waat, siin sirrutas Iulnmal onnm c waggewa kae wälja meid aitma. Ühhel öfel teggi temma ftoda onuna waega mis keir meie f6a-,wäggi keik onuna ranuno, onuna tükkide-ja püssi laffnüsstga, ja mu non labbi ei woinud tehha ; Sest Iummat laskis ni raskeste wihma faddada ja ni kange tuls tuüa, et st labbi se jöggi waaga kõrgeks tõusis ja temma laened keiksug- Znsed palkid ja puud mis joe kaldas ollid pantud, ni kangestesillawasto aiasid, et st hopis arrawidi. Se surem wäggi olli teine pol jogge, ja ei woi^ uud senna teistele appi tulla. Ni pea kui meie Keneral stdda asja ja önns knulda ftli, lakkitas temma weel stlfammal osti wiis regimentid kurkide leri wasto^ ja need tungisid wäggise kest Uxi, kui
fui ncsd teised unne^ ollid }a Jummalast meie kätte antud, ja pistsid ftül omma moögadeaa i tuhhat meest läbbi; wõisid kelk nende teri ärra, ja said surc jaki. Need teistd pögzcncjw ÜXXÜ? monned püüdsid söest läbbi niudel ja uppustd ärra, monned puggesid Ma alla rut naad aukud leidsid ja tappeti seal ärra, teistd eksisid ärra, jootsid stia ja sinna, nenda et need wiisteistkümmend tuhhat hopis õtsa said. Ja st kabbi tlnzi ni flrnv hirm stüc teise wäe hulga peäle n nemmad ei wibind ennam ühtegi/ waid hakkasid ruttuste foio pole nou! ma^ Nende hirm olli ni firn* et nemmad sedda tuggewat linna wõtsin mähhajatsid jü ülle kaela ülle pea vcäit arrajoolsid' na.ao olleks neil tulli tagga olnud. Sadda ja kolm kümmend sured tükkid ja muud sou-raetad said nende woitüute jagits. Kui mii soa-rahwas jo linno fee..
sees ollid, tulli weel üks suur wilja-kild T^urki soa meestele mona toma, ja se assi olli neile teädniatta, mis olli sündinud, ja se jai siis meie soa-wäe ossaks ja olli neile nago Jummalast läkkitud. Sest meie wäggi olli woora ma sees, ja st moon olli kaugelt tua. Igga-mees wõissiin Jummala to tunda. Se ei olnud wähhem to kui se misinmmal ennemuiste Israeli rahwale teggi kui Siriarahwas Samana linna kinni - panni. Sest siis laskis Jummal Siria söawagge kuulda wankritte mürrinat ja hposte kabdinat ja sure wäe karrinat et nemmad pöggenestd puhte ärra ja jätsid ommad telgid, ommad hobbosed ja ommad eeslid mahha leri, nenda kuist olli, japögaenesid omma hinge eest. 2 Kunnig 7.P. Loege ka 2 Kumnng. i& P. Kui
Kui meie soa-wäggi ftl wisil nähha sai, et Jummal issi meie pooltfeisis, siis piddi kerge rüütli-wäggi ne d waew lasi ikka takka aia ma, ja se jalla wäggi tulli järrele jä wõttis weel ühhe teise suu linna, Iaesi nimmega ärra, ja nenda sai üks würsti riik meie Koisri- Praua wallitsusse alla, kus ennamiste risti rahwas ellasid. ^tmli rahwa maramatta hulgad ollid nüüd kül piskuks sanud, sest nemmad jooksid hulgaliste koio pole, heitsid ommad rided ja soa riistad ennesest ärra, et nemmad ftdda kergeminnc wõisid joosta, ja hakkasid tee peäl weel issikeskis teine teisega tap^ lema ja teine teist mahhalöma. Sel waesel wisil sai se uhke waenlane kes enne ni jure trotsimisse ja uhkussega olli koddunt tulnud, jälle koio aetud. Üks Oberstleutnant Wabritsi, kes olli eeic
eele lä?km0 et ta neld Türki rahwa troppid, mis wcel ftäl ümberkaudo oilid, piddi üllesotsima ja laiale pillama^ juhtus koggematta ühhe sure Turkl leri peäle, kus stitft tuhhat fees ollid,, ja temmal ei olnud ennam tui tuvišttip kümmend sadda meest, ennamiste kerged rüütlid. Temma olli si:s kül kahhe wahhel/ kas ta piddi se sure hulga wasto hakkama wõi taggasi Minnewa. Agga ta piddas ommeti sedda nõud et ta tahtis, Iumnmla nimmel nende wasto minna, nenda kui ennemuiste Tawct Koliati wasto. Ja Jummal laskis ftdda nõud ka nenda hästi korda minna et ta keff nende leri tungls ja nende omma tükkide^ ganeid mahhalaskis et suur hulk mppeti, monned wõeti wanzi, ja teised aeti kuale. Kui se teule wäggi järrele tuilt tt>6tjti> nemmad ühhe teise sure linna ärra ja Antsid ta ühhe würsti -ni'* meie Keisri- Praua
Praua wallitsusse alla ja keik st rahwas seal ftes mandusid meie krono alla et naad lahtsid vano Oi-anuä olla. Siis jäi üks ossa selle soa wäe lakin sti talwcl senna, se teine ja siircm oösa lal'5 Pohla niale rortcrisse, kus nende mooi walmis olli. Se teine wäggi ftue teis Kencrali al teggi wacnlascsie Uu suur: kahjo, ja need Kosarkld ajasd mitto tuhhat hobbosed, weil std ja lambad ^ar«tari rahwale ärra, ja peästftd mõnni tuhhat innimest, uus need rööwlld Poh la-maalt wäggise ollid ristinud, jälle nende kaest ärra. Wata, sel wisil läks se essimenne aasta meie surrksönneks/ agga teiste sureks kahjuks nwda. ^in> Fi rahwa üllem wallitseja püüdis jälle selle talwe jees üht suurt wägge kogguda ; agga temma piddi neile suurt kae rahha ja kahhewörra palga maksma, f<# nteh ei tahtnud ennam meie wäe voatu
sõtta minna. Sel wisil sai ta jälle suure wäe kokko nenda et kewwade kaks sadda tuhhat meest soa-riistudega walmis seisid. Agga olli se essimenne aasta temmale kahjuks ja meile õnneks olinld; siis se teme meile weel paljo suremaks mineks sai. Andke fw$ Jummalale au ja kitust, kes suri ja waggewaid asjo on teinud< meie söa-wae läbbi, ja põlluge nende eest kes meie eest ja heaks peawad,taplema,etiulnmal eddespiddi nende läbbi omma nou lasseks korda minna. Pühhitstge wäggede Iehowat, ommas süddames, temma olgo teie kartus et teie tedda omma pattudega ei wihmasta. mom WaZ-
Waggade Jummala laste mällestusstfanna ft' uel aastal olgo ft: Agga ma tahhan neid peästada põrgo käest ja tahhan nsid lunnaseada surmast. Mnš õn keik so katk, oh surm? kus on so hukka- Minne oh põrgo! Hofta 13,14. Kristus on valdaks tcinnd würsti rigid ja wallad, ja on neid awwalikkult ette tonud, ja neist arrawoitmisst rõmo teinud se risli läbbi. Koloss 2,15. Se ma-ilm kardab, sallaia simna rohto lael ollewad, kus ie
ep olle ivatu karta. Agga st öige falte ia siirma rohhi^ mis hinge rappab, on st pae. Oh Issand! lasse mind stdda keikis paikus karta / sest st on Uu tihe innimtšu sisstläbbi läinud, agga sa mo Qnmsteggia õlled st öige arst ja rohhtstlle wasto. Oh! ja siis lninno sisse ja anna mulle sedda öiget ja ellawat usko ikka rohkeminne, sind ikka kindlaminne kinnipiddada. Aia kcik surma kartust mo seest ürra, sest sa mo ello - würst ellad minno secs, ja clled surma ja pörgo ärrawoitnud paljars teinud ja kinnipannud. Nüüd