1. Eesti-Ma Rahwa Kalender, ehk Täht-Ramat 1794. Aasta peäle... Tallinn : [Lindwors, 1793] (Tallinn : Lindwors. - [64] lk.: 16 10x8 cm REA-793/Lindfors (R 3.259) 022382112 EST.MF. 3902
K*
Eesti-Ma Rahwa «hl 3«f] Taht - RackN" 17 9 4. Aasta peale, parrast meie zssandfi IEsttsse KlistHslt Sündimist. Trükkitud Lindworsfe Kirjadega.
Pärrast, sedda kallist IeMe KeMuSft Mdimift/ on tamawy ^e i?f i**$aimk Parrast ma-ilma lomist t - t743 Errast Lutteimsse 6 ige Usso ülleswütmist - - - - 278 Partast wanna katko - - 137 Parralr ftdda kui wäggi Pranburgi laks * - - - 11? Pärrast sedda kui Toompä pöllend \ 10 Parrast sedda sure nalja hakkatust 99 HMMMmo^ema tari"*» «1 Sme Praua KATARIff Mudimist - * '* * Pärrast sedda fui ta hakkaud wallltflffl«4 " * S : f š Pühha - Päwa Märk > Ioul^ - ja Wastla-päwa wahhel, on Näddalal,
Märkide selleraminne. Noor k». Essimenne wtt<ndel. DP Täis ku. G Wiimne werendel. * Hea aadrit lasta. 9 Hea k«ppo lasta..?. Hea arstimisse rohto wötta. * Hea külwada ning istutada. 4 Hea lapsi woörutada. g. Sedda, mis pitkaliste peab kaßwama. s\ Hea pnit) raiuda hone tarwis. V Ahjo tarwis. p. parrast. P 3 ~'""'>, ;r p. l. parrast lõunat» e. l. enne lõunat. P. VMa. $ 5<3
5AMAR3UV. Neän-ssu. Kristuss«ÜmberleUamws. Luk.,, «i Ncäli.P. Ait» Abel Külwad, Set wah^ Enok ea hel Mctusalem 5-e.i»Knnning.P Illtianus 1 Pühhapääw ä Esmasp. 3 Teisipääw ^Kcfinäddal Neljapäaw 6 Rede ^ 7toupäaw silgeb, JESUS ii aastat wanna. Luk 2,41. 3 Pühhap. 9 Eswasp. 10 Teisipääw llkefknäddal l2relj.ipäaw lzrcde «P.pärr^3.K.P.» wahhel Peatus Pa<lwttP. toito. Owt-aim Rein., o,».l. $>iictviü6 Wcliks kased Pulmad Ka«a smttas. Joann. 2, t. 'ZZülzhap. L ^ j ^ ja ibesmftsp. Kitzb^gt Pchmed
l7tels,päaw tyneljasp. 22 Rede Ai toupääw Set Kuul on gl Päwa.'!e>aara 2ah.Scbast. 'Neto külm Peälikkust Kapernauma Linnas. Matt. 8, i. akkab 3 Esmasp. l Xctta 24 Teisipäaw Timoteus 25 Keftnäddal jvaawl. &rn$, 26Neljap. lkrisostom 27Ncde ^Polikarpus»Zioupaaw Marel 29Puhhap. ZaPühhap. zi Esmasp. Kristus «aewa-peäl. Matt. 8, 23. Adelgund Ann /.*. 4 Ilmad.' Kangem tulla tule- 4, e. l. ja m Ilma«Za.
SEBRUARIUS. i Kestnaddal a Neljapäew ZRede 4 toupiäw Pirrtt iveromka Küünla - Ku. Kange külm, selle 1X4». Külwi'Mehhest, «uk. «, 4. Wina - mäest. Matt.»o, i. zpützhapaaw e.'«,(tfltt järrel 6 EsmaSpääw 7 Teisipääw Nikart on 8 Kefknäbdal Käsperana pehmed,' 9 Neljapäa«Salonwn io Rede Kolastika tuul- I l i.oupaaw Edo ihpühhap. IZ Esmasp Peniugna 14 Teisipääw Walentin 15 Ke^knädd«! Waustina l6neljapääw Juliana V ja udhuftd I
Se! Kuul on 28 Päwa. 17 Rede»Aleksander 18 ioupääw 'Konkordia ' ", pl. Pimme Tee «res Lyt. 18/ 31..Paaöt P.S, 2 l Teisipääw *5 Tr c«' luyzme sao- H2Kejknäddal»3 Neljapääw»4 Rede 2stoupääw Kristusse 26 Pützhap.»7Esmasp. Oleander»8 Teisipääw ^Justus lünel selle f* päwal tõuseb paile kello 7 - lähhä 6a» kello f, pääw on 10,0 agga 14. tundi pitk.
MM-MN, i Keffnadbal Albinus Paasto,Ku. Kange»Neljapaäw Medea tlllrf, znede ' 4i,oupaäw Eers Adrian lixmxnt* Kananea Naesest. Matt. 15, %u 5 Puhh^pnäw U P. Paitus QW 6 Esmaspääw^Kotwrid 7 Teifipäaw Perpetua 4 saoga; 8Kefknäddal Siprian wahhel pneljapäaw Prudentius pehmed lorede & wahhel ; '.» <- *., - >! liioupaaw Konstantin * kül«õest kes kunstist wa«watub. Luk. 11, 14. i2pützhap..;.' BJMHMI 8 mad 13 ESmasp. ^rnestus i^teisipaaw Sakarias 1 <» 15 Kssinadhal i,vng<,ws Zlmah ib Neljapääw Kert.v. selge
Sel Kuul otr -er yawa. 17 Rede Truto 1$ ioupääw Willemiya ga. 5000 Mehhe Söötmisseft Joann ^6>l. i9pühtzap. j4h).,paai 2c>Esmasp» Malrona 21 teisipääw Pent a.3, Kesknaddal Rawacl 23 Neljapääw Tiils 24 Rede Kasimir 25 il?uvaaw ti 3e*uü tifiptvib; wisatud, Joann z» 46. 26Pühhap. witz- 27 Esm«sp. Dllstaw 7, e. l. 28 Teisipääw lkideon 2yKestnaddal!Kidl>.* nt««'*.* 30 Neljapääw Adomas ' ZiRede Zettiauo ^ loitel selle ku päwal tõuseb paike kello h>-lähhäb alla kello 6 pääw on 12. ja ö i z. tundi pitk.
- _ Jürri, ehk Mahla-Ku. lioupääw 1 Ud- Kristussesisse»stitmissest.»Pnhhap. < P. Paasms 3 Esmaspiäw Teod orus 4 Teisipääw j Kestnäbdal 6Neljapäüw 7 Red«8loupaäw Werdinanv Ambro«SunrN^j. Suur Nede. Aron Kristusse Üllestou«m»ssest. DPühhap. IO Esmasp. i l Teisipiä» 12 Kefknädbal 13 Neljasp. 14 Rede 15 ioupäi»»pühha Kerwasius Tiburtius Karin Vl«rl. 16, l. willud Ilmad. h Wihmaa'
Sel Kuul on 30 Päwa. Kliini-pandud Utsist. Joann 20, ly. i6pühhap. l7esmasp. Hans 18 Teisipääw Walerian 19 ^esvnaddal Timon 2c>Neljap. Adolarius 21 Rede Sulpisins 22 ioupäaw Karistus Heast" karjasest, Joann 10, JI 2ZPühhap. fiv-vm 24Esmasp. Albert 25 Teisipääw P. 26Keskuäildal'Etsekias 27 Neljapäa» tudolw saddo, selle @ 5 ll selged tuul? sed u,p.l. * ja kaunid Pä- 28 Rede Klaus 2Q ioupaäw Witalis Urritesse aia par«asc H««vin. 16. l6. 2 Pühhap. K " " ^ wad!2nel selle ku päwal tõuseb pailik, pole lundi pär«rast kello 4 ning lähhäb alla. pool tundi pärrast kel» lo 7. Pääw on pitk 15. ja ö 9. tunni.
ffižffittc^ lesmasvääw 2 Teisipääw 3 Kestnäddal 4Neliapää», 5 Rede 6 i.oupääw Mäio- ehk Leht t Ku. Sigismund Selge laew, linno ^. \ Susanna AH»?«wahF Knstusse arraminnemissest. Joann. JO, Z. ypühhüpääto hel 8 Esmasp. Tesiderius wihstd 9 Teisipääw c TO Kefknaddal Parnabas l i Neljapaaw tnti f P. i2nede Kert 13 toupaäw tiberatus Ilmad. öigest pallumissest. Joann. 16, 23. i4pühhap. 15 Esmasp. l 6 Teisipääw Sohwi Tülile * Peregrinus ja
Eel tfmtl ott 3i MM'' i7kestnäddai Erik ifneljap. sm^piäw. 19 Rede Potensia «aioupaäw Pill Römnstajast, Joann. 15, *6.»^Pühhap. Ilma, aa Esmasp. Emilia de»3 Teisipääw Eduard järrel»4 Keflnäddal Pendiks pn 35 Neljapäaw Ur»<m 4, e. l.»ö Nede Ester zylouptäw Peet M mürrista^ Puhhast Waimust, Joann. 14, 2;? 38PÜHHap.»9 Esmasp. 30 Teisipääw numre odam kolmas 'Dui<wfe«ZlKcstnäddaljWikand,, j* ^ 8mal selle ku päwal tmseb paike Aole"tunb parrast tello J. nina lahhah alla, pole tundi pgxras kello 3. pääw on pitk 17» ö agga 7, tundi.
i Neljapääw»Rede MWUS. 4Pühhapääw 5 Esmasp. «Teisipääw 7Kefknädbal 8 Neljapääw 9 Rede ic, toupääw Kotfkal ^iskias Rasmus Poniwasius Artemius tukretsia MedarduS Pertram PitkemPaäw Jani-Ku. ^uulne, JESUS ja Nikovemus. Ioann 3, i. parrast sedda sojad, selged, Rikkast M lipühhap. lhesmasp. 13 Teisipääw Pasilides Tobjaö isnede Jussina i^lonpaäw jkreet : i6, 19. Päwad/ nende järvel *
25Pühhap. W.p za.i.p 26<3smasp. lfcremias 27 Teisipääw liabiöfoud 28KeffnäbdalIosua 29 Neljapääww«ct.Pa«wl.M 30 Rede fiubit ]* Sel Kuul on 30 'M Surest Oht" sömasast, luk. 14, 16, izpühhap. 1 wihm, 19 Gsmasp. ^nvafius tuleja Abqarus»iKesknäddal Rael mür, ÄÄ Neljapäa» AhkasiuS ristaz^",e.l.»zxede PasilideS K4toupääw &*««{ P5a» Kaddanud Lambast, Luk. 15, «. misst- Selge tae». icmel selle Ku Päwal tonseb paike 3. werenbh pärrast kello 2.^ ning lalchab alla, üks Werendel pär«rast kello 9. Pääw on pitk l«ning üks pool Tundi, ö on 5 ning üts pool tundi.
Hema-Ku. Sojad l. ü, 36. 4^.^««'I.P.H'lna Mar«p. Kowelills Ulrik )lnselm Hektor Trino Temetrius Rikkast Kalla-sagist, ypuhtzap. JoEsmasp. Il Teisipääw Eleonora FaKeffnäddaZ Hindrik l^neljapääw ignede IH toupääw per, ^ponawent ^igusstst. j<pp.z.a.i. I «uk. l Na«. ',Z?l» OPawab selge taewag» kk Nüüd tulleb kange Mürris«<" tamin< ne. l. rah-
Sel^Kuul on zl Päwa. i7esmasp. >AleksinH 18 Teisipääw Mosina 19 KeMnaddal Ruwma hega. Tuulne; pääw Elias on Taniel pilwes; Apollina '4020Mehhe söötmissest. Mart. 8,1. 20 Neljasp. ÄI Rede «2ioupääw 2zPühhap.»4Esmasp. 25 Teisipääw 26 Kechnäddal 27 Neljapäa» 28 Rede 29 i.oupääw 7P.P.3 Kirstt JV wah«2, e. l, nno hel Marta stlge; Peadn'ic * * V. * uddused Walle Prohwctidest, Matt. 7, lz. 3 Päbhap. s8p.p.z.a,m ^ Zl Eomasp.!)lbdon 14M selle ku päwal, tõuseb päike 3. «erendel parast, kello 4. mnq lähhäb alla, Werendel pärrast»e>lö 7 pääw on pilt 14. ning üks pool, ö agga? ning üts pool tunoi.
m^ucv l Teisipääw KKefiuäddal ZNeljap. 4Nede ; 5 i,oupääw ^ [SL?«"* Anntt Eleasar Judas Tominikus Ulleiohtsest Maia-piddajast. 6 Pühhapääw W^.p 8>" 3.«.F.P». 7 Esmaspääw Tonatus 8 Teisipääw Siriakus 9Kefinäddal NomamlS io Neljapääw tf«rltstp. 11 Rede Herm. 12 loupääw Eisebius Jerusalemma arraritmissest izpnhhap. i4esmasp.,5 Teisipääw 16 Kesknäddal Isak i^noljap. iqnesimus imar.p. Lul. 16, i. U/1». keikusft-ku. Paudo; (et jab, wahhel selged, wahhel luk. 19,41. wihma- 2, p. l. fed Ilmad.
Sel Kuul on 31 Päwa. 18 Rede l!e,w I9i,oupääw ^Sebald.*. Mürrista minne Warisenst ja Tölnerist, Luk. iz, 9 20 Pühhap. "?' wihma-» 1 Esmasp. Wilibert 22 3eisipääw Sakeus I 6, p. l. HZKestnäddal' Parsabas ja 24 Neljapää» Pe»tli P. tulega. 25 Rede tudwik 26ioupääw Ircneus Willo Ruudist ja teletumast^ Htark. 7, 31.»7Pühhap. *#P-3M-*.' tuul,. 28 Esmasp. zaukustin -^V fcla«^ 29Teisipaäw jfoannhukk. <M^Y>l» gokeffnaddalrebetta ^ ZiNeljasp. Penjamin Päwad.' 14. selle ku pawal tõuseb päike 3. «erendel parrast kello 4 ning lahhhb alla, werendelparr.kello?. p. on pitk 14. Hing ütö pool/öaggaz.nwg üks poyl tundi.
^EPTTMBevl-S üam.-chk Mll'kli,.^,. 2 i^oupaäw lekidius»elisa Wil- Preestrist ja Lewitist. Luk. 10, 23. 3 Pühhapään' ^Esmaspääw 5 Teisipääw SKefknäddal yneljapääw 8 Rede 9 i.oupääw Moses. Kai Magnus 9vegina Maria Sänv. Abigail loplchhap. 11 Esmasp. Mori Pääw',lHTeisiväaw Sirus lzkestnabdal 'Amatns l4neljapäaw 15 Rede lnikodemus i6ioupääw leiwemi» lud, niis«' %$% keh ning Kümnest Piddali-többistst. Luk. 17, li. uddufed Ilmad O >6, e. l. Wahhel
Sel Kuul on 30 Päwa^ Mammonast, Matt. 6, 34. lypuhhap.,ip.p,z.a.i.p tuul, 18 Esmasp. Titus # ja 19 Teisik Waustns sel Tõns ged % 1 Neljasp. MattcusseP. Morits j&r»3 ioupäaw Ösea 8 Päwad. Naini t Linna - Surnust, Luk.?, I,. «4Pühhap. }U?Jp-3-^> Ndouue:»5 Esmasp. Jaralt 26 Teisipä>' w Tetel wahhel»7 Kefknaddal Adolw heitlikkud KyRede ZOi,oupääw Wentstl ^Mihkli Pääw Hieronimus y\ Päwad,2nel selle F«pan»al ^uuseb paike kello 6. nittg lähhäb alla kello 6. Miv on pitk 12. ning d ka ih. tundi.
SS 'VE3i. Wina-meil Rom-Ku. Wee töbdiseft. Luk. 14, «. ipühhap. WV&i&iP' Külmad 2 Esmasp. Jairus ööd J Teisipääw Wolmer akkawad 4Kefknaddal Prants <g8,m. 5 Neljapääw Wides 6 Rede Am a lia y\ tulla. 7 ioupääw Susanna Wil- Suremast Kisfuft. Jffißt t. 22, 34. 8Pühhap. «1 lud. 9 Esmasp. Tomasia y\ tuul«iq Teisipääw Purkard ftd. ukefknäddal Angelus * l» Neljapääw wahhel l 3 Rede 3e"si» <^^runa,a- I4toupääw ^alikstus W ial.) # att. 9, l. HWS? wm* wihmalsesmasp. I Kallus std '
Sel Kuul on gl Päwa. i7teisip. Olop izkestnäbdal t.ukas 19 Neljapääw iuffms Wenbelin»1toupiaw Ursel»9Pühhap. 30 Esmasp 31 Teisipääw Wolwgang Pulma R«d«st, M«U. 22,»»Pühhap. Kange,»3 Esmasp. tuul, 24 Teisipääw Wlorentin stlge,»5 Kestnädbal Kristian külma»6neljapääw Alnandus»7Nede Wilip»8 lonpääw Engelbregt i-ui KunnmgH' Mehhe- Pöiast, Joann. 4,47. Päwabega. i6nel selle ku päwal tõuseb paike pole tundi pärrast kello 7. ning lähhäb alla pole tundi parrast kello 5. pääw on pltt 9. ö 15. tundi.
Talwe-Ku. mmm. i Kestnäddal PHHHadt % Uddurf # «2 Neljapaäw 'Hkuged Z Rede Kottlib 4 toupääw Ott x&. santid. Kawwalast sullasest. Matt. iz, 23. spühhapaw J Ilmad, 6 Esmasp. Paltser wayhel 7 Teisipaäw Klaudius s\ kange 8Kestniddal Writs.'. 9 Ncljapääw Teodora Torm, lorede ZM^rttn lutttti»ah< 11 i,oupääw Martin Piis^ G^p-l.! Kohto-Rahhafi, Matt. 13,23, i2pnhhap. tyf PrlAmFv hel lg Esmasp. Preedrik 14 Teisipaäw leopold 4 wihm lumizkefknäddal Alana sius lüneljap. Alweus ^ me. g«
Sel Kuul on 30 Päwa. 17 Rede Ionao ftggatiii>. 18 i,oupääw Esra Jäin Tüttrest, Matt. 9, i». lypühhap. «4P.??a F.P. M 7/e,l. 20 Esn»«sp. 2lmos W NiiSbe 21 Teisipääw!.werd. >V <&elc\'eb 22Kestuäddal Sesilia tuulad 23 Neljapaäw^Klement 24 Rede Iosias 1* Päwad. 25 ioupaaw JabbrinaP.' ji^^ro,p.l», Hirmsast Arrakautamisse- tööst,, 26Pühhap. 27 Esmasp. Isi«28 Teisipääw Künter 2yKefknäddal Ewert zoneljasp Wtc Astate. 24, 15. külmad l> Oöb limune* saoga 9mal selle ku päwal tõuseb paike pole tuubi parrast kello 8. ninz lähhäb alla pole tundi pärrast kello 3 pääw on pitk 7. ö agga 17, tundi.
D3T«2»!2ER. 3oulo^. isred«ibionpäi«johann«l,idia irebe Arent Kany\ tuul; 2^oupääw Kandibus Kristusse Sisse-söitmiõsest, zpühhapiäw k 4 Esmaspääw Aga ton 8 Teisipääw Wolber 6Kefknäbbal Niggolas sel, 7 NeljaspäHw # ged Mcav.<VanM 8 Rebe Päwad, 9 i,oupääw Inhkum Tähhet enne wimist PK««luk. «i, «5» lvpühhap. * & v * ^ull, P i l Esmasp. Elso 12 Teisipääw Ottili» külm izkeiknäbdal^utfi«14 Neljapääw Nikasius mmy\ me«l< g«.
Sel Kuul ott?i Päwa. Joann Wangi»tornis. Matt i?pühhap.,8 Esmasp. 19 Teisipääw i.ott HoKechnäddal»1 Neljap.»2 Rede»3 toupääw Ado l 1, 2. niis- >^ket «fc Päwad pöra«wad kül- Ioannesse Tunnwluo,eft. Joann. 1,19.»4Pühhap.»5 Esmasp. *6 Teisipääw %1 Kefknäddal»8 Nelj«sp.»9 Rede 30 toupääw ^Kr.Tnll. P Jõulo iteine Pühha Kol.nasPlN?h^l Häta^aSteP. Noa ^Tawet ma ni,«,!» pole, ja ^lõppetawad. >. * # &. Sest tmmeks-pannnnissest-. Luk.», 33. ZlPühhap. ip.,z«. I aasta. < 1 cxiei* selle ku päwal tõuseb päike Werendel par koll» y. ja lähhäb alla 3.Werendel pärrast kello 2.paä «n pitk 5, ja üts pooltund»,» agga 1 $.j«ülsp.tun
Sel aastal saab paavo nelli, ja Ku taks korda warjutud. Essimist korda faab pääw 2omal Neäri-ku päwal warjumd. Warjutalninne hakkab lou-» ne ajal kui kell kolm Werendel kahhe peäl on, ja lõppeb kello kolme ajal Teine on ^u Warjutaminne ösel, kolmandamal küünla < ku päwal. 2vi saab hopis war.utud liggi 22 tolli kello ühhcttlstkümne ajal ja seisab nenda warsutltd peale pool teist tundi, sii3 hakkab ta wahhemaks sama neljandamal küünla ku pciwal,ja lõppeb selsammal päwal bomnnko kello kahhe ajal. Need tcihd nelli,warju!amisscd ep olle meie Maal mitte nähtawad Lühhikenne Kipperus stststnnarsetzt Ma-ilma st. Eurem hulk meie Eesti *ma rahwa sea«ei tunne middagi sest ma ilmast, kus mei ka peäl ellame. Mõnni ei tunne ennan kui
fitt omma K'ülla, omma Mõisa, Küllad ja Mõisad ümberkaudo» Tallinna, wahhest ka monned teised linnad meie Ma sees. Ommeti teie kniete mitmel korral räsitama surest Wenne - Rikist, Tu; kl, Rikiot, Rootsi Riklsi, ja monncst Maadest, ja Mcrredesr, mis meie Ma-ilmq peal on. Sepärrast ma ollen nou wötnud, Täht- Namato sees teile wäbhe laiemat tundmist anda neist m.tmest Menedest, Maadest, Linnadest, ja rahwast, kes siin Ma peal ellawad, ja selle tadt-ramaroga ma hakkan sedda öppe'ust. Tarwis se kül õlleks, et Ühtlase sesuggnsed kuiud, mis peal keck need maad, merred ja linnad on ülleswoetud ja peale marki ud selle Taht Ramato jures õlleks sid, ms saaks 5e öppems teile ftla>maks^ Seks woib ka eddespiddi nou leida, chk mllewal aastal jo» km teie ogga sedda kulluta-, Mist ei karta, sest nende kujude parrast lsth«häb ^aht-ramato hind kalinnals.
Meie Ma - ilm ei olle mitte lagge ehk üh- Ketassane, nenda km mõnni kül arwaks, ja se meile ka näitab ollema, waid ta on um* margunne, otsekui kuul. Sedda tunnukse sest, et sure Tornide otsad, sure pude ladwad/ ja keik mis körge on, ikka enne meil kaugelt paistab, kui se, mis ma liggi on; ka ftst, et mitmel korral laewa*mehhed on ma«ilma ümber ja ümber laewadega purristanud, nenda, et nemmad sinna Linna on taggasi tulnud, kust nemmad esmalt wälja läksid. Nenda on meie ki päiwil üks Jnglis hma kaptein I^ook nimmi, kolmel korral meie ma * ilma ümberringi laewaga purristauud. Otsekohhe ei sünni külsedda teed käia, ei maad kaudo, egga ka laewaga, sest, et laewale tulleb wahhest Ma wasto, ja Ma-Sõitjale jälle merri, sepärrast peawad laewad mitmed kõwwerad känud wahhest wötma, et nemmad ühhest merrest teise peäle peäsewad. Kui se sünniks tei-
teigelaiemast kohhast, ebk keskelt ma-ilma ümberringi käia, siis olleks se tee N'üemh» Hat ja nelli sadda pennikoorma, sest ni pal«so maad on meie ma - ilma ümberringi. Ma ollen jo ütlenud, et meie ma^lm on üm.narqune. Ta werib issiennese ümber õhto poolt hommiko pole otsego rattas telge um«der, 24tundi ajal ükskord» ja sest tulleb me!e pääw ja öe. Aoga ührla'e ta werib ka Päwa, m>s meile paistab, ümberringi ühhes sures Sirklis, kolme sadda kuu^küm«ne, ja wie päwa, ja liggi kue tundi ajal, nenda et ta selle ajaga, sennasamma kohta jälle taggasi tulleb, kust ta hakkas. Sest arwame meie omma aasta, ja aasta peäle 3i>5.päwa. Agga, et kuus tundi weel peäle on; Nis teeb se nelja aasra peäle 24 tundi/ ehk ühhe päwa ja öe: sepärrast tulleb ka igg< neljandamal aastal ühhe päwa aasta jur lisfada, ja sest on igga nehandamal aasta 366 päwa. HgW
Et sa (edda werimist wõiksid mõista siis panne tähhele: kui sa ühhe pu Poosli ehk kuuli wiskad, siis ta werib issiennese ümbu, agga selle werinussega jookseb temma ka ühtlase eddasi sinna pole, kuhho sa tedda olled wiskand; ehk Wankri rattas werib omma telge ümber agga ühtlase ka ta jookscb eddasi-dua pole kuhho sa Wankrila«nad. Sa ehk wõiksid arwada: kulda Ma wõil» werida? se seisab jo ühhes palkas, ja Pääw werib, tõuseb, ja lähhäb alla? agga se on ükspäims silmade -petmin«fe, nendasammoti kui mitme teiste asjade sees silmad meid petwad. Tulleta mele, kui sa lapse põlwes olled widdewikkoajal metsas sõitnud, siis sa arwasid need puud ennese wasto tullewad, agga puud seisid ommas paikas, sa läksid eddasi nende wasto, ja yeist möda.
Agga, ütled s«, ommeti pühhas kirjas seisab: paaw rpusib, ja lahhehj kojale. Selle peale panne tähhele: Pühha kirri ehk Iummala Sänna ei õlle, scparrast meil antud et meie sest piddime! õppima ma ja 'tähtede werimist tundma,' waid ftdda, mis meie Ounistusstks meilei teäöa tarwis on. Pühhas kirzas rakitakse" innimestega ftdda mpdä, kui innimcsftd arwawad ja mötlewad," muid» nemmad ei mõistaks ftdda. Nenda 661* dakse ka Jummalaft pühhas kinas, et tem<urn silmad näwad, körwad kuulwad:c ia meie teame ommeti wagga hästi, ec Iummalal silmad ja liikmed ei õlle, waid «nh selge Waim on. Ennam kui pool ossa sest ma-ilmast on Vocega kaetud, ehk lnerri, teine wähbem ossa on l^uitc Ma. Ja segi Ma ei OOC keik wan«nast, rahwal teädaw olnud, liggi pool ossa X olli.
«W nett tundmam. Sedda Meto, mis wanuast rahwal teädaw olnud, jaggataffe kolmeks Jauks. Essiminne, mis keigewähhem on, nimmslakse Europa, ja selle jaosees on ka meie Eeesti-ma, ja mitmed!muud sured Rikid. Europa külges, hommlko pool, on teine, paljo surem jaggo, sed«^da nimmetakse Asia, Europast arwata lõune pool, on se kolmas jaggo, wahhem kui Asia, agga smem ka, kui Europa, ja 'sedda nimmetakse A hw rika. Need kolm jaud ühtekokko nimmetakse ka wannaks ma< ilmaks, ftst et wanna rahwas teistest maadest ühtegi ei teadnud, agga fe on wast pool ossa sestsinnatsest ma, ilmast. Europast arwata, öhto pole on üks suur mo» ri. Kolm sadda aastad on nüüd sest aega, et üks tark ja mõistlik laewa - mees Kolumbus nimmi hakkas järrel arwama, ja mötlema, et ehk selle merretagga wõiks teist weel tundmatta maad olla. Ta wõttis ftpär«
1 sepärrast laewaga ikka öhtopoli pukrisladch ja kui ta üks kaks kuud nenda ftke sure mene peäl sai eddasi läinud, leidis temma kü mvn, neo sured säred. Pärrast tedda purristas üks teine, Amerikus nimmi, sinna samma pole, ja sejeidis sedda kindla maad, mis temma nimme järrel nimmetakse Amerikaal ehk ueks ma. ilmiks, se on nünd se neljas Iazgo ses tsmnarsest ma «ilmast, liggi ni siiur kui Asia, keskel on se ma kitsas, agga mouema-otsade lõune «ja pohia - polt Ial)* H.W ta laiemaks. Teisel pool Amerika mänd, on jälle üks juur merri, selle merre peälnüno pärrast sedda kui Ametita maad sai ülles, leitud on mltaied laewa - mehhed ^eel teist maad otsinud, ja on ka ühhest ajast teiseni mitmed säred, muist suremad, muist wahhemad leidnud; ommeti nemmad keiki weel ei saand tundma, muist separwft> et nemmad agga kulda, höbbedat ja muumial* lio rohhud nmde maade ftist otsisid, ^''st )(2 Au«'
Amerika maa sees, Wti ütlematta paljo kül«da, höbbevat, ja muud kalli asjo) ja fui nem natz sedda ei leidnud, jätsid nemmad neo maad mahha; muist ka sepärrast, et nem nad kül mõnne made ehk sarede kalda» des-e tullid l emadega. agg.» ei iu g?nd pe-,üle minna, seöt et need ma «ellajad wägaa waew pannid. Senul, kuinüü!> meie päiwil sesimma Inalish na kaptein ÄÖC om,na kolme rcisude peäl palio säred, muist suremad, mutet wahhemad on le dnud, ja issiärranis ka ühhe M^», mis ei wõi sures ki ni nmetada, et ta liqgi ni samma mur on kui Europa, agga sest maast ei ogesittsldikweel middagi teädaw, muud, kui agga monn's kohhas kitsoke tükk maod, mis merre kaldas on. Se Ma rnmft nende mitme s?redeqi ühhes, on wies IaMO sisrfinn.nsecr ma-ilmasr, ja nimmetakse H.oune India.. - Sest olgo lm meie Mailmast ülleiü.tse. Nüüd
Nüüd tulleb tähhele panna Europa maad, i»siäro ränis. Agqa se jägo tullewaks aastaks. ^ulda lasre eesr peab boole kandma, kui nemmad ilmale on su»idinud. Pool ossa Lastest, mis ilmaltjtuffoid, frfi> diwad Qe ajal, ja neil on pahhem magu, kui neil, kes päwa-ajal Zlmale tullewad. Tarwis on, mumed asjad walmis seada, kui lape sünnib; nenda kui wet pes cmibseks^, mähkmed, ja muud asjad. Mitmed inni«messed jookswad ümberkaudo küünlaga, keik walmistades, ka Ämmal/ kes last ilmale satad, on künalt tarwis. Waestel Tallopoja»rahwal ep oue ki wahhestckünatt, ja peawad peergo pölletama. Nüüd wan» n l innimessel josilmadwallmawad, kui ta pimmedast paikast tulleb,m äffiifcft künal lin,
temma silmi paistab, paljo ennam peawad need wäetimad wallo tunoma, kes siltsadik ühcegi walgust ei näinud, ja übd«bobiga wallusa tuße näwad. Halle meel peab Ui* kil ouema, kui näikse sesugguse wanma lapfe, silmad kinni pannema ja kisendama, et ta küünlal nähhes wallo tunneb. Fa sest se ebk tulltb et ne l eddeeplddi keige ello-ajal nödrad Dmad on; ^pärrast peab neid wahhe hawalt öppetama künalt näggema. Keik need, kcnuei ma ollen näinud» Wannusses weel selged sumad oscwad, on mulle üu teinud, et nem-uad päwa aial on sündinud. Monned on nou annud, et ne kui lapse uabba soon kinniseutakse sedda werd pead hästi wälia wautama, ia sedda arwatakse seks hea ollewa, et sesuggused lapseo ei peärauged, sama. Sedr a matea» kül et ftfnggufed lapsed ka on rouaes sanud azga böipsamalt onn-m* mad rougeü peäsnud,st>siima ei julge kinnitada, et ft iqi vn tul»uo. Keige esmalt on lapsel.
mis fäfrnib, peslemisttarwis; agga las pars Dem, soia, wai külma weega tedda pcssia? Monned, kes ütiewad, et nieie lapj'ed ep õlle cnnam ni tuggewad, kui ennemuiste, lükkawad ftdda selle süüks, et»iip külma weega ei pessta; ogga fedda nru minna ei woi mitte kita. Scst külm wttsi ei wötta sedda sitket roja, mis lapse ihhs kulges on, mitte basti mra, ja kui kem stdda waazift wöttaks tehha, siis se tulleks lapsele wagga sureks waewaks. Peale ftdda mlled karm, et se akkilinne külm, lapsel, kes n> kaua solas emma ibhus on olnud, kahjo teeb, wähl;est woiks surm sest tennnal tulla. KeiZe parrem on stparrast, tedda leige weega ja ft/iga pessta ja pehme willaft narlsrga sedda roja ihbo peält ärr^öruda. Et lapsed mah' hitakse, on wagga tarwis kui nemn,ad ka kül separrast kiesendaksid. Sest last, kcs ei õlle mähkmes, ei woi milgi wisil öiete boida, ehk ilma karmsftta käe peal kanda, sest sesug-
sesugguse! wäetima! on luud wägga nödrad: agga sedda pango emmad hast» tähhele, et need mähkmed ikka kuiwad on! ja kohhe, kui laps on rojastand» ikka teisi wõetakse. Need mähkmed peawad wähhe wallale olle, toa, mitte lialt k mnpantud. Kui lapse pann^kse maggama, siis wõib kül mähkmed lahti tehha, nenda nemmad õppiwad maggama; agga kohhe, kui neid ülleswoerakse, peab neid ka ueste mahhitama. Külmale ja soiale peab neid aegsaste õppetama. Talwel ilmaki ei wõi neid ühhesugguses soias hoida. Laste käed ja jallad on ennamiste ikka külmad, ja sest ei olle luggu. Ka sest ei sa nemmad kahjs, et nemmad wahhest särkiwäel ümber kauds> jookswad. Kui laps üks kakskümmend näddalad wanna on siis ep olle ennam tarwis tedda päwa-ajal mähkida, agga öe ajal on ikka parrem, et tedda mähbhakfe, et tedda par«rmiw wõib hoida, rapse pea peab ikka ühhe
ühhe mütsiga kaetud ollema, poomwilla» ehk kattuni rieft tehtud. Agga sedda Mütsi peab kahhe ebk kolme päwa parrast pestama la teise puhta jälle ni kauaks tem» ma pähhä pantama. Nendasammoti on tarwis saggedaste temma pea pesta soia weega ja sepiga, nenda kui igga näddalas kaks ehk kolm korda hopis temma ihdo pesta leige weega; wähhe hawalt wõib ikka kül" memat, ja külmemat wet wõtta, se oir pal* jo parrem lapsele/ kui wihtleminne pallawas saunas, nenda kui teil se wiis on, mis ommeti ei kolba» Senni, kui temma aasta wannaks saab, peab sedda pessemist uhfc» puhko prukima, ja wiimsel! külma weega ükspäinis. Wähhehawalt peab last õppe* lama kõndima» asw mitte paelattega ja weel wahhem sesugguse Toliga, kus hauk keskel on; sest se wõib «ei«suurt kahjo tehi ha. Emma, ehk Lapsehoidja peab tedda kehha ümber»noistlikkult kinnipiddama, ec )( f ta
fö esmalt öppib seisma, ja siis wahhe hawale köndima. Ei pea ka Emma ühtepuhko sesamma käewarre peäl last kandma, waid wahhest par. ema, wahhest jälle pahhema kae peäl. Km tedda pannakse istuma siis pango Emma tedda mac dala Järge peale; kui täka sealtma>chalangeb, siis el wo ta ommeti juurt ^Mo sest ^da. - * % i XXX-" r n^ Ilma mnt arwaca. i. Panne tähhele, kas öhml tähhed, issi ärra-nis koido taht, kangeste, ja elledaste paistawad; kui se on, sus tulleb teise päwal wihma. a> Panne tähhele, kui noorku ssmmb: mildised need Ilmad sü? neil ntl.<n eksimis«tel päiwil on, <žf>a saad natchs, et s»i< ennamiste ikka kui teine ku tulleb, icsalnmalnagused ilmad on; olgo fn* <'wich, hest Pawa-ehk Ku Wurjütamivz<d miv wich
wad, siis pörab ilm. Kui nore Ku ssn«dimisse ajal neil neljal emmistel Päiwil ku koggoniste ei paista; siis wissiste keike <elle Ku nelja näddalatte sces on wihmaa ied ilmad. ). Kui pääw, ja öe ühhepitkused on, siis panne tähhele Ilma, keige se päwa ja öe. Igga tundi wõib arwada, et se ühhe I?ÖD*] dala tähhendab. Sedda möda nüüd nurf ja ilm neil tunnil on seoda möda on se?a igga näddala sees sel polel aastal,misluleb» Kui se ommeti wahhest nenda ei jubm/ siis ärra panne sedda wägza immeks) sest Zum'nal ükspäinis teab keik selgeste enne. Monned jurnk>. i., ttks S'si?e-'se^lind, ja üks Opi^k onid»kncmad ommas Puris TaLwm 'akna peäl. Voitk laulis ja Tamoni weike poeg rõmustas wag^a stlie illusa laulo pvkfc»*u Kumb ttdfl
neist hindust seon, kes nimmste laulab, püssis Ibsa temma käest? Is>a naitis temmale mollemad, agga kumba sa nüüd ax* wad selle illula Lautoga Lindo ollewa? IH* sis Issa jälle. Kohhe näitis poisike Sisiif esfe peale, ja ütles: Ennäh'. st on se; wata mis illusad kollased sulled lemmal on! M\k Sulledest kohhe tunnukse, et temma ühtegi ei oska. tttlege eks mitmed teie stast nendasammoti et arwa, kui se poisike? Teie näte innimest kenna riettega ehhitud, ja arwate teooa ausaks ja tärkaks; teist me näts alwa riettega kaetud, ei panne tedda mikski, ja wahhesl on se, essimissest paljo nllem. 2. XVaro. Üks Mars kes ilmas weel meest ei kan< «ud, naggi teiste hooste illusad haljad M»I* jad, ja uhke Saddula, misaa nemmad ollid ehhitud, ja soms mnda lamme» ka eh«hüüd
himd fäa. Ussinaste pannakse hiilgawad. Wäljad temmalpähhä, S^ddul selga; uh< kesle ta kõnnib senna ja tenna, ja vn wög«ga römus. Agga kahhe päwa pärrast tulteb ta kuchdussega taggasia ja ütleb teolojus«se wasto: Minna rummal! ma arwasin sedda minno illuks walmistud; agga ei olle nenda; waid minno tenistusseks ja Sõitja kassuks. Norel pölwel iggatseb innimenne wägga, sme nimme sada, ta jaao sedda, agga tun«neb ka, et ta sellega ühtlase ränka koorma selga sanud. 3. TCiUmon. Wilemon olli wägga rikkas, aqgakahelde süddamega jaggas haddalistelle hea me» leaa, ja keigesurem room olli temmal sest, Waestel!? head tehha. Siiski kaddedat laitsid tedda; issiärranis temma kaks Naabred löstsio mitmed kurjad ja walle kõnned temma peäle Monned andsid temmale nou, «ta neid piddi karristama; agga Wile«mon
ihon xituit ei mitte, kül nemmad pärrast minno surma sawad tundma, et nennnad mulle on liga teinud. Wilemon su«!, xm* ma Testament loetle, seäl seisab: Min«na sia«, et minno kaks naabred keik minno rvarra peawad pärrima. Temma suggulastel olli sest kül p-hha meel. Ei ^nud sel ajal weel wiis, Kohtus käia, nen«[ia kui nüüd! urnide nemmad ep olleks üb- 'tegi sanud, agga nüüd need kaks Naabred pänisid keik sedda warra. Tullt se neile siis önneks? same nähha. Tclne naber panneb omma»ärritud warra kirsto, wkko tahha, hoi».b sedda ööd ia päwad sure murrega, ei raatsi übtegi sest kullumda omma rõmuks; teiseo magzawad, tenima walwab omma Kirsto jurls; kül ta ka wahhest uinub maggaba, UhH ta te* kao üües chm.ues et jo wargad Kirsto kallal on. Kui ta alles waene olli, joi ta ommeti, omma toyto täls, nüüd, et temmal suur warra
Parra on, nääb ta isse nälga, ei assna omna perrelt kl öiete süa, ja on waewaks ja Miks enneftlle ja keige omma perrelt. Teine naber naerab temma jölledusfe pärrast. Minna tahhan, ütleb temma, römoga maitsta, mis ma ollen pärrinud, ja sedda kullutada. Nenda ta teggi ka, agga mon» ne aasta pärrast olli ta sedda suurt warra,, ja omma ennese pealegi, keik hukkanud, ja nüüd olli temmal nälg käes. Oh! ütles temma teise Naabri wasto t Wilemonon sedda kül tunnud, etmeiemollemad ei mõistnud warraga öiete ümberkäia. Sinna tunmd nälga ahnusst pärrast, minna raiskamisse läbbi, ei kumbki meitest olnud selle rikkusse wäärt, sest meie ei mois^ ta sedda öiete prukida. 4. Teckäict. ilu Teekäia pällus Jummalat wagga, kui kange torm ja wihma saddo olli, et Inm«mal parremat ilma ammks. Agga lühhine on^
»n temma palwe, itta «nnam hakkab we<! saddama, ja tuul lähbäb kangemaks. Tec«käia, nmrtsewissega Iummala wasto, löhhäb eddasi, nääb metsa liggi olkwa, ja ruttab lotes, stäl wähhe warjo sama. Agga.«nne kui temma metsa saad, tulleb üks Rö, «el temma wasto, wottab ammo, panneb nole peäle, agga faddo ofli ammvpaela löd«waks wennitanud, nool langeb teckäia jal* gede ette maha. Wata, tummav. ütleb üks HM, eks se faddune ilm õlle nüüd sulle kaesu's olnud? ONeks hea ilm olnud/ uis olleksid sa selle noole läbbi surma,sanud, mis nüüd ei woind sulle k«hjo tehha. 5. Se watm Wanna. Üht Elehwanti tobi ükskord ka,lgelt woe«ralt Maalt meie linna, ja nä'deti rabba, parrast. Iggaüks piddi pole Rubla ma $>* ma, km ta tahtis tedda nabha sada. M n- na wölsin sedda rahha kas*, ja laksin Linna war-
wärrawa tttt, et ma ka piddin selle Ma» ja nähha sama. Minno eel kais üks waaga rikkas mees. Orgon on temma nimmi, * iggaüks teab, kui wägga sitke temma on. Enne kui meie weel Ellaja liggi jõudsime, tulli meie wasto üks waene ellatand Rauk, keik luud temmal wärrisesid wannusse par^ rast, monned juuksed arwaste temma pea peäl, hopis hallid; siiski keikis temma palles paistis sesuggune waggadus, et kui ta ka ühtegi ep olleks pallunud, ommeti iggaühhejudda hallastussest piddisullama. Oh'. pällus temma, hallastage minno peäle! ei mul olle middagi misga ma omma janno kustutaksin- Kauaks ma kül ennam teil waewuks ei olle, sest Jummal kül wõttab minno palwet kuulda, ja peästab mind smma läbbi Oh! armas Jummal! lasse sedda silma pilka liggi jõuda! Nenda räkis se waene, agga mis wastas rikkas? Sinna wanna innimenne olled nenda ellatand, )( 9 pool
pool surnud l'o, i'a tahhab siiski weel rahßa, jomissiks! wanna häbbematta! pead sa siis wina jvma, et sa uimase peaga weel hauda langeksid? nores põlwes wissist olled sa omma wai;rn raiskand, sest sa nüüd tun«ned pudo. Ärra ta laks, ja ei annud ühtesti. Selle wanna silmisse tulli häbbi, ja wet ollid nemmad tais. Oh Jummal! ut' les temma, fa tead keik, ja naad ka ftcda praego. Minno südda laks halledaks, ftdda wäest wanna Rauko nähhes, ja sedda kuuldes, ei ma teadnud, mis ma teggin, oaga u?siuasle annin ma omma pole Rubla, mis mul jures olli temma katte, ja läksin eddasi, et ta mo nutto silmis ei piddand nabha sama. Agga ta jooksis mo jorret, ia kuita mind katte sai, ütles temma, wtbfi wee! silmis: Tele ollete wissiste eksind, ja wägaa!ure Nähha tükki mulle annud; ei ma wõi reid petta / wölke sedda taggasi, ja andke nmlle agga ni paljo, <t\ ma wahhe õl lut
lnt mln osta kinnitamisseks. El mitte was«tasin mmna, pea kelk enmselle wannake! sa oüed sedda wäärt; osta sellec>a wähhe wina; agga ütle mulle: kus sa ellad 7 Ta juhhatas mulle ftdda kodda. t Teisel päwal ma läffiu sinna, ja tce peäl käies, mötlesin ma 50 mltme asiade peäie, mls ma lemmaga piddiu räkima / ja temma kaest küssima; agga, kui ma sinna sain, o8i ta Mnnist sadik jo ärrasurnud. Weel paistis temma palle peal keik temma waggadus, ia römus lotus. üks laulo ramat, ja leiba kannikas «Uid lemma ronti äres,. kus muud sees ei Qlnud, kui ü?s ölle kubbo. Oh! et jesitke Rikkas «dda nüüd õlleks näinud! chk ta oueks wahhesr kadbetfenuo, et ta»elle Waeftle üht iomaaeaaenne surma Mmd, UJ stdda uüüd ehk Iummalaie kaeyas. 6. VDaücnt Hans. <^a\m oü» on».na nore Hergaga w^eral maal
maal rei^us olnud. Ta tulli taggass, ja nüüd Uiütt temma, mis t k ik wõeral maal olli näinud, ja walletas häbdematta. Om«ma Ossaga ta olli ükskord linna minnemas; ühhest perrest tulli suur koer wälia ja hau«kus nende peäle, sest wöttis Hans kohhe wa>ie peäle mötleda, jo ülles ^lssa wasto: Töest, Issa, ussuge sedda, ehk mitte, min«na ollen * - sedda maad, kus se olli, ma ei mäüea ennam, ühhe koera näinud, jah! paljo surem ta olli, km teie keige surem hobbone. Se on imme, wastas Issa, agga igga ma sees leitakse teised immed. Nenda meie kõnnime, ja kui meie tundi aega weel s me eddasi läinud, siis saad sa ühhe S^da nähh<<, (meicfi peame ka sellesillaülle minnema) sellega on oige weider luggu; sest selle Silla peäl on ük? Kiwwi, ja kui kegi sel päwal on wallet räkinud, ja tahhab ülle silla minna, siis ta tõukab \0a, selle kiwwi waeto, langeb, ja murrab ellesamma jonega kohhe Hal-
Jalla -lu katki. Hans ehmatas sedda kuuldes. Qh Issa! ütles temma, ärge käige ni ussinaste! agga kui sure ütlesin ma, selle koera ollewa? nenda kui teie surem hobbone^ ei ta ni suur kül olnud, sest praego se tulleb mo mele, ta olli wast pole aasta wauna, agga selle peäl«tahhakstn ma kül waududa, et ta ni suur ikka olli, kui nwmn härg. Tükki aegu nemmad läksid eddasi, agga Hanso südda olli kurtust täis. I^lla" lukalkl murda, ei olle nal»a - assi! Sild jv paistis kaugelt. Jah, Issa, hakkas tem-l ma üäema se koer *> se koer, kennest ma ennest rakisin i suur wissist ta olli; ebk ma olleksin redda ka suremaks teinud, agga seon tõeste töi'si, vi suur ta olli ikka, kui üks 'uur «wsfifoä. Niiüd nemmad ollid jo Siia äre,o'ldnud. Haus, Hans! arwa iarrel, mis sull wv'b iuhmda'. Is''a käib eel HanS hakkab usinaste lemmas«- finni. Is^a, issa, üsftndad «mma, oh! «ärge o'ge la^s
saps, et teie arwaksitte mind fefikj.aufe sure koera ollewa näinud, sest, ühhe sõnnaga, enne kui meie Sillast Ü3e lähheme, ci se koer. olnud surem ühtegi, kui muudki koerad. Ärra pahhanda warsti meeit, kui kegi häbbematta, wisil wõttab walletada. Noua (kui se teistwisi ei sünnib ehk wahhest ka teist walle läbbl^edda panandada, et ta wai' lest häbbi tunneks, sedda mahhajattaks, ja wöttaks töt armastada. Moses pällus ükskord Jummalat, et ta wõttaks temmale ennam sellemst anda, sest immeli^kussr nõust, mi^ga Iuminal ma, il«ma wallitseb; ja J'«ni meste önne ja W'l-- Utu "seo sead! Tedda kasti, mäe peält, kus U olli/ orrusfe mahbawatuda Seäl zook< sis hull «kas uks Söa, wee«hddbosega tulli, a eus mah^ i, ioihallikast, ja iöins ärra. W^chhe purrast sedda mlli üks poisi«
Je, ka sest Hallikast joma, leidis rahhakuk" kro, mis Soldat sinna olli kautanud, w)ttis sedda ülles/ ja laks omma teed. Ei mitte kaua pänast sedda, tulleb üks wanna «lia* tand mees, juuksed hallid, wärrises wal^ nusse pärrast, ja toe^s ennast keppi peäl. Temma joi ka sest Hallikast, istus mahba, <t ta saaks hingada: uuni tulli temmal peäle, ja ta uinus maggama.. Selle aja sees olli sõa mees tunnud', et ta omma rahha kukkro olli kautand, tulleb taggasi, leiab seddawanna innimest Hallika äres, ja küssid temma käest omm«rahha, mitme wande saunaga. Se waene wanna hakkab nut«ma, pallub, wannub, et ta ühtegi ch>olle lei'nud, agga sedoa ennam wihhastas Sõamees, sõimab, wannub ja lappab wumielt, mitme hawaga sedda wanna ellatand meest ärra! Kni Moses sedda näggi, langes temma kurvdusft parrastsi.mlll mahha, ag^a iiu heäl
heäl ütles: Siin sa wõid tunda, et ma, ilma sees keik õigust möda sünnib,, sa pead leädma, et se wanna innimenne, kes prae- «je» surnud maas on, mõnne aasta eest selle samma poisikkesse Issa on tapnud, kes rahha kukkroga ärraläks.» - Neist hobboorest: Steige essite tahhan minna sind õppetada mis hobbese kaewatamisse jures tanvis on tähhelepanna. Kui täk on wägga noor, se on kui temma ei olle wannem kui kahhe aastane; ehk kui temma on wägga wanna, se, on kui «emma on ülle kahheleistkümne aastane, siis ei kolba temma mitte; mollemat«te wariad ei kaswa mitte tuggewaks hobboseks. Märra mis wägga noor on, annab pis^okeesed hobbosed; -uks wägga wanna märra annad nõrgad. Se noor hobbone mis
mis Wannast warrast on, tunnukse warsti ärra; temma silmade ülle on augud, nenda kui ühhel wannal hobbose!, temma ei olle mitte prii?, temma wassib pea ärra, ristluust, seljast ja jallust ou ta nörk. Tine märra ei pea mitte alwasie pemd sama, kui temma isse ou r^mmato sis se wars mis temma kannab ei sa toidust kül, waid ja. b nõrgaks; anna märraa" to.dust kül, siis saab se wars ka tuggewamaks. W^rs ei pea ka micte alwaste petud O x ma, kui ta norelt ci ja jõudo, siis temma" allati on nörk ja pissoke; temma wõib kül pärrast paksuks sada, agga temma ei sa mitte tuggewaks, temma mässib pea ärra kange tö jures. Sesamma luggu on ka weis^ tele ning felfile mu ellajattele; mis norelt hästi petakse, jääb keik omma ello aega tuggewaks, ka alwa toido jures on temma par' rem kui üks teine mis norelt alwaste peti. Mis norelt hästi on pemd se lihhub pea numa
mci peale; agga mis alwaste on petud st tahbab paljo wilja enne kui ft kossub. Wägga pahha on et teie ommad hobb»< sed wägga norelt prukitc; temma lukoudid, on nõrgad ning temma jääb pea kangeks jal«zedest ning nõrgaks ristluust; temma ei kaswa sureks ning jääb keige omma ello aega alwaks. Se hobbone, mis jo nõres pölwes fantiks sai, ei sg ellades kaugeks teoweistks. Need rohhud misga hobbostewiggadussi parrandakse. Monni hobbone saab äkkitselt haigeks/ ehk ussi, ehkkahjl^tteggewa loidusse, ehkmu aeja parrast. Saggedastetulleb lemmal adbi siis kui sawoilssata lemma köht lahti; igga kord kui so hobbone on haige agga etsinnaei tea mis wigga lemmal on ning kust se tulli, otsi agga nou et temma köht saab lahti. Wotta üks kep mis kaks waaksa pitk ning ni paks on
on kui weike form; ühbe õtsa ümber mäsft takkud ehk linnad, et ta paksemaks saab kui peial, sedda õtsa kasta wee sisse, rippu-a ri»gümber sola peäle, sedda õtsa touka taggant hobbose pärraka - sõle sisse,a ligma tedda kangeste stnna ning tenna, istu siis temma seiga ning jölta tedda ratsa ftnni kui tenima saab sojaks ja temma koht wallale, panne tennua siis kinni agga ärra lasse ta mitte mahha heita. Kui temma ei sa weel mit c parremaks siis pruki sedda keppi iälle nenoa kulenne ööldi,.ism jälle peäle forma, panne ta siis kinni nina anna temmale fta. Sinua wõid ka kolmat korda tedda soita kui temma ei tahha weel süa. Ehk wõtta pipo, pmme m^dakad sisse ning süta tedda pollema, pista sedda hobbosele t^ayant pärrakasol? sisse, siis temma köht lähhäb ka lahti suulviadbi. Km
Kui hobbose! on tirud, ehk mu äkkilinne wiggadus: Wõtta üks suur sukka nöäl mis ees otsas ei olle ümmarkunne waid lai, punne üks willane löng sinna tahha, teftsiekahhekortse lönaa sisse kuus ebk ühheksa sölmi. tomda sedda nöä^a keige löngaga hobbose kerest &b* bi kolm kord, höru sils temma keel, ning suud solaga ia ädikaga. Kül on tarwis et sul igoa^ord ni suggune nöäl '«res on, sepärrast er sa seüega wõid warsti aitada omma hobbust. Ka -ehmad nina härgadwoid siuna arstida nisugguse nöäla ning wisiga. Mis läbbi sinna wõid tehha hobbüst passandama. Mõnnikord on hobbone liaste ehk alwa sökl sönud, temma koht on täis, temma ei tahha õiete lüa ning jääb lahjaks; siis on se p >rrem nou et sa annad temmale sedda roh«to mis teeb pavsandama. Keeta linna-ftcmned
l«d kangesti, vanne ^ola iure, anna sedda >obdo<e e jua si s ta pasandab. Äui sa kee«ad sepi >vee sees fermi kui temma n«paksu s ai!' kui rööska piim, ja annad sest pveölle 'lasi jagao, se teeb passandama, ka har«ad lung koerad. Kui hobbosed köhhiwad: Hobbosed köhhiwad mitme asia padast, leiae ennam«ste talivel kui nem^nad jowad wagqa külma wet kui kaerad ei õlle öiets puhkad w>nd lia tolmoga, kui hobbos«tal pn wagqa külm, kul heinad on sumbund ehk ilrramäddanud, Tal on wagc>a külm kui it külmetad temma sees. Selle varrast är«ra anna neile mitte kaerad mis tolmoga on, w el wähhem heinad mis maddanud; arra jola neid ka niite waqga külma wceaa, keiige ennamiste kui hobbonejo köhhib fm külm wesst teeb lemmale weel Aremat kahio; sellele pead sinna aaga sedda wet andma mis»nne so,as paikas on seisnud. Köh«
Kohha Mb mahha kui sa annad 60660* stle üks öige parras Medd^reika juur «is ei olle ryagga suur, penikcsseks leikatud ühbel hob-l süa kaerdega. Monned hobbosed ei tahha ftdda juurt süa heamelega, siis peab agga tedda penikesseks leikama ja paperi sisse mässima ning süggawaste hobbose kurgo siss«pistma et ta tedda allandab» Kül köbha jääb -»nähha kui sa kakskord sed* da juurt olled onnud. Weel parrem on köhha wasto: wõtta kaerad, küpseta neid nattuke^, anna neid hobbosele, agga igga wodri peäle panne uks peo täis pemkeescks rajutnd lnanna-chk kusekassad kaerdega seggaminne, anna sedda mõnne päwa jarresnkko, siis köhha jääb mahha. Apteke peält wõid sinna ka osta rohhud mis köhha wasto on, küssi ftalt: Lakritsi, ^*v* - Aiandi juuu, 13 %%». hp
Lorberid, Wewel» blomid, iggcr ühhest nelli loot Antsid, pool nael Salpeerld, kaks loot. leiksedda lasse penikesftks tõukada pulwriks, ftst anna ükli lussska täis märjaks kastetud iaerdega. Kui temma kaerad on stnud, siis sttta hobbust ratsa tcr*fi, pole ehk terwe tun-,pi-arga, fermi kui ta sojaks saab, siis lasse tedda seista kahhe tunni nenda sammoti ilma sömata. Stamma pulwer on wag- Za hea, kül olleks tarwis sedda iggal aial ommas maias walmis piddada; temma sa* tab abbi ni hästi kohha wasto, kui ka mu wiggadue^st wasto, kui hobbone on louul ehk kui temma äkkiste haigeks saab, ning tai ei olle teäda mis wigga temmal on. Monned ostwad Apteke peält kbhha wasto Wenum grökum (foeaurn graecurn) Sadebaum, Hepar antimonil, igga ühhest nelli loot. se
se saab keik pulwriks tonkatud mng sest IiiS' sika tais bobbofele anmd. Kue tunni parrast saab hobbone jua- Kui hobbose! on ussid: Iggamees teab et hoostel on ue jld; need on kahhesugaused, monned on mao sees, paksemad kui kapsta ussid, teised on sittika ussid mis pärraka sõle sees on. Kui hobbose! on ussid siis on temma! wal lo sisselonna sees ni pea kui need ussid hakkawad narrima, temma tallab taggumiste jälgedega, ei wõi kusta, heirab akkiliste mahha, watad selle pole kus need ussid ham«mustawad; temma kargab jälle ülles, pea on ta soe pea on ta kü>m; mõnnikord jaab ftmraa su kangeste kinni ningsilson ots käes. Olli lappab ussid, walla siis hobbostle üks olle Ilas täis linna -«eemne ehk kannepiöilli sisse, siis ussid surrewad. (Tullewal Aastal ennam)