Lisa 1 Kinnitatud 29.jaanuar 2014 Muhu Vallavolikogu määrusega nr 8 MUHU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2014-2016 Sisukord I. Sissejuhatus II. Üldandmed 1. Asend 2. Ajalugu 3. Pedagoogilise personali analüüs 4. Õpilaskonna analüüs ja saavutused III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 1. Tulemuslikkuse hindamine 2. Arengukava valdkonnad 3. Hetkeseis ja arengueeldused 4. Arengu üldeesmärk ja prioriteedid IV. Tegevuskava kolmeks aastaks 1. Arengukava ülesanded ja projektid 2. Ressursside andmik V. Arengukava uuendamise kord
MOTO: KOOL KÕIGILE VISIOON: Muhu Põhikool loob võrdsed võimalused kõigile kooliealistele õpilastele saamaks heatasemelist haridust põhikoolis, et jätkata edasisi õpinguid soovitud suunal. MISSIOON Muhu Põhikool on turvaline maakool, kus järgitakse kohalikke traditsioone. Koolis püütakse luua kõik võimalused, et õpilane tuleks toime erinevates kultuurikeskkondades. Õpilasele on loodud võimalused kasvada loovaks ja mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab end teostada erinevates rollides tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.
I. SISSEJUHATUS 1. Muhu Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Muhu Põhikooli arengukava lähtub Muhu Põhikooli põhimäärusest ja Muhu valla arengukavast. II. ÜLDANDMED 1. Asend Muhu Põhikool on Muhu valla ainuke põhikool ja on maakonna üks suuremaid põhikoole. Koolis on õppimisvõimalused kõigile Muhu saare põhikooli kohustuslikele õpilastele. 2. Ajalugu Liiva Algkool nimetati Juhan Smuuli nimeliseks Muhu 8-kl. kooliks ENSV MN määrusega nr. 290, 27.05.1971. Kaheksaklassilisena alustas ta tööd peale Piiri 8-kl.kooli likvideerimist 01.09.1976.aastal. Koolis oli 8 klassikomplekti, puudusid söökla, võimla, saal, käsitööklassid. 1978. aastal restaureeriti EELK Muhu koguduse pastoraadihoone, mille arvelt sai kool osa puuduvaid ruume. Hellamaa 8-kl. kool reorganiseeriti algkooliks ja õpilased tulid üle Muhu 8-kl. kooli. 01.09.1988 pandi nurgakivi spordihoonele, mis valmis detsembris 1994 ja jäi valla alluvusse. Muhu Põhikooli nime kannab kool aastast 1992. Kooli juurdeehituse kava valmis aastaks 1998 ja ehitust alustati aastal 1999. Etapiviisiliselt valmisid renoveeritud algklassid ja tööõpetuse klassid ning saal koos söökla ja köögiga detsember 2000. Uus osa kahe maja vahele, kus on muusika ja kunstiõpetuse klassid, kabinetid direktsioonile, õpetajatetuba ja raamatukogu koos lugemissaaliga valmisid aastaks 2001; endised klassiruumid renoveeriti 2002 aasta septembriks. 3. Pedagoogilise personali üldanalüüs Koolis töötab 17 pedagoogi, kellel on pedagoogiline kõrgharidus, kahel õpetajal on keskeriharidus. Pedagoogide kaader on keskeas ja hea loomevõimega. Antud hetkel on koolis 2 vanemõpetajat, õpetaja -metoodik, nooremõpetaja. Osa õpetajaid on tööl osalise tööajaga, samas on neil töökoht mujal. 4. Õpilaskonna analüüs ja saavutused 2013-2014 õppeaastal õpib koolis 96 õpilast. Poiste ja tüdrukute arv koolis on juba mitmeid aastaid enamvähem võrdne. Õpilaste arv klasside lõikes on erinev - suurem on see nooremates klassides, vanemates klassides väiksem. Järgnevatel aastatel jääb õpilaste arv 90-100 õpilase vahele ( 2014 lõpetab 8 õpilast -sügisel tuleb kooli 9 õpilast; 2015 lõpetab 11 õpilast, kooli tuleb 9 õpilast; 2016 lõpetab 9 õpilast, kooli tuleb10 õpilast; 2017 lõpetab 10 õpilast kooli tuleb 11 õpilast) Õpilased on tublid olnud aineolümpiaadidel ( eriti matemaatika, bioloogia, geograafia, kuid ka teistes ainetes on nad esimese poole seas). Õppeaasta lõpetab heade tulemustega vähemalt pooled õpilastest ja kiituskirju jagatakse umbes 15-20% õpilastele. Keskhariduse omandavad õpilased kas Orissaare Gümnaasiumis, Kuressaare Gümnaasiumis, Saaremaa Ühisgümnaasiumis, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis või ka mandril. Kutsekeskharidus või kutseharidus omandatakse peamiselt Kuressaare Ametikoolis. Klassikursuse kordajaid on 1-2%., kes õpivad individuaalse õppekava (IÕK) alusel( õppematerjal jaotatud 2 õppeaasta peale)
III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 1. Tulemuslikkuse hindamine. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust hinnatakse PGS 78 lg 3 alusel. Viimati viidi sisehindamine Muhu Põhikoolis läbi 2012 aastal ( 19.06.2012) 2. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgmiste valdkondade arendamise: Koolisisene juhtimine Hoolekogu Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Kooli töö planeerimine Kooli arengukava ja plaanid Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine, täiendamine Õpetamine ja õppimine Ainealase töö planeerimine Ainealase töö korraldamine Õpilaste osalus õppetöös Õpilaste hindamine Tugisüsteemide rakendamine Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Kooli töökeskkond Klassi- ja kooliväline töö Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. 3. Hetkeseis ja arengueeldused tugevad küljed (S): Kooli arengu- ja õppekava uuendamine Omavalitsuse huvi ja toetus koolile Koolikohustuse täitmine Kvalifitseeritud ( motiveeritud) õpetajate kaader Suuremal osal õpilastest head teadmised, oskused Osalemine erinevates projektides Õpiabi erivajadustega lastele Koolil on traditsioonid Ringid õpilastele tasuta, suur valik Remonditud kooliruumid Hea tehnilise varustatusega klassiruumid Korrastatud kooliümbrus Logopeedi ja sotsiaalpedagoogi abi, õpiabi rühm (toimivad tugisüsteemid ) Head sportimisvõimalused nõrgad küljed (W): Vähene õpimotivatsioon Õpilaste arvu vähenemine Kaasaegsete õppevahendite vähesus Piiratud rahalised võimalused ei võimalda soetada kõiki kaasaegseid õppevahendeid Transport on kallis ( suur kaugus keskustest- kultuurist) Müra tervisekahjustused
Ventilatsioon Kevadised kõrged temperatuurid klassides, spetsiifiline halb lõhn klassides ( arvutiklass jne) tegevuskeskkonna ohud (O): Süvenev regionaalne ebavõrdsus (ääremaastumine) Kooli riigipoolne rahastamine pearaha alusel ( laste vähesus), alamakstud haridustöötajad Töökohtade nappus kohapeal: lapsevanemad sõidavad kaugele tööle, mistõttu jääb vähem aega laste jaoks Õpetajate üheealisus- enamus keskeas, noori ei ole tulemas tegevuskeskkonna võimalused (T): Kooli avatus (kursused, ringide- ja seltsidetöö, ühisüritused) Kaasaegsed ruumid Koolisisese meeskonnatöö parendamine Hoolekogu (ja lastevanemate) kaasamine suuremate koolielu puudutavate otsuste tegemisel Lisarahade taotlemine erinevate projektidega Õpetajate enesetäiendamise võimalused Erinevate võimalustega huvitegevus Pakkuda kaugõppe võimalust põhikooli lõpetamiseks Pakkuda koolitusi läbi töötukassa Muhu ja Ida-Saaremaa elanikele ( ettevõtlus, sotsiaalvaldkond, ehitus, arvutiõpe, lastevanemate kool) SWOT analüüs (S-strongness, W - weakness,o - opportunities, T- threats) SO - strateegia (kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada) - Kooli hea maine ja sisekliima meelitab lapsi siia kooli jääma - Õpetajate suhtlemine lastevanematega (arenguvestlused) - Projektide kaudu raha saamine ja projektides osalemine - Hea tasemega esinemised loovad eelduse saada uusi võimalusi edasiarenguks (rahad, projektis osalemine jms) WO - strateegia (kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks ära kasutada väliseid võimalusi) - Loengud lastevanematele välislektoritelt - Kutsuda kooli esinema inimesi väljastpoolt kooli - Lapsevanemate ja hoolekogu kaasamine lastega tekkinud probleemide lahendamisse - Lastevanemate ettepanekud ja nendepoolsed võimalused õpetajate tunnustamiseks - Lapsevanemad arutavad omavahel probleeme, räägivad oma kogemustest teistele vanematele - Läbi huvitegevuse laste motiveerimine - Valla abi - Noorsoopolitseid kaasata rohkem ST - strateegia (kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida) - Lastevanemate kaasamine ühisüritustesse - Lapsevanemad tutvustavad oma töökohti - Tugiisiku (hoolekogu) rakendamine probleemi ilmnemisel, lahendamisel - Tõsta õpilaste teadlikkust väliste ohtude suhtes - Õpilasesinduse kaasamine õpetajate tunnustamiseks - Õpilasesinduse kasutamine õppimise ja käitumise parandamiseks
WT - strateegia (kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid) - õpilaste teadlikkuse tõstmise aktuaalsetest ohtudest hoidumiseks (loengud ja info lastele kui ka lastevanematele) - õpetajate koolitus raskete õpilastega toimetulekuks - erinevate võimaluste leidmine õppeprotsessis hariduslike erivajadustega õpilaste innustamiseks koolitöös Koolisisene juhtimine Direktoril on nõutav kvalifikatsioon. Oskab tegelikkust hinnata, omab tagasisidet kooli tööst ning lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatusi. Tunneb seadusandlust, järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust. Direktori asetäitjal õppe-ja kasvatustööalal on nõutav kvalifikatsioon. Korraldab koolielu koostöös teiste juhtkonna liikmete ja õpetajatega. Klassijuhataja lähtub oma töös kooli eesmärkidest, klassi probleemidest ja eakohasusest. Üldjuhul klassijuhataja omab ülevaadet klassi õpilaste probleemidest, analüüsib, hindab ja koordineerib õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevust. Õpetajad ja personal lähtuvad töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Tuleb teha edasist tööd selle nimel, et kõik kooli töötajad teaksid paremini oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust. Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi; analüüsib õppe- ja kasvatustööd koolis; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise, arengu. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid. Õpilasesinduse töö : valmistatakse huvijuhiga ette koolisiseseid üritusi, analüüsitakse koolis toimuvat ja tehakse ettepanekuid koolitöö korraldusküsimustes. Koolis on sisehindamisesüsteem, mille abil õpitakse tundma kooli nõrku ja tugevaid külgi. Sisehindamine aitab juhti otsuste tegemisel, toetab ja suunab nii kollektiivi kui ka pedagoogide arengut, näidates arenguvajadusi. Siiski vajab sisehindamine edasiarendamist. Koolis on sätestatud selged reeglid personalile, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused ( töökorraldusreeglid, ametijuhendid) Koolis peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt. Lähtutakse riigi standarditest ning Arhiiviameti ja Haridusministeeriumi nõuetest, kooli vajadustest. Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Vahendite kasutamist on analüüsinud nii kooli juhtkond kui ka hoolekogu, lähtudes tulemist. Riigieelarvelisi eraldisi kasutatakse vastavalt kehtivale töötasustamise korrale, tunniressursse kasutatakse otstarbekalt ja läbimõeldult, klasside ja rühmade täitumised on optimaalsed. Täiendkoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajadustega ja üleriigiliste prioriteetidega. Hoolekogu Hoolekogu koosseis ja juhtimine vastavad kehtiva seaduse nõuetele. Esindatud on erinevate
huvirühmade ja elualade inimesed, kes aitavad luua võimalusi ja tingimusi õppijatele võimete- ja huvikohase hariduse omandamiseks. Hoolekogu osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda ellu viia, kasutatakse aktiivselt ja asjalikult võimalusi koolielu mõjutada. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Regulaarselt vahetatakse infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta. Lastevanematel on võimalus arutleda koos õpetajatega, kooli juhtkonna esindajatega, sotsiaalpedagoogi või logopeediga oma lapse koolitöö ja edukuse üle. Toimuvad lastevanemate üldkoosolekud, lastevanemad aitavad klassi üritusi ette valmistada ja korraldada. Eesmärgiks tuleb seada parema ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest, lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. Arenguruumi on õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamises. Tehakse koostööd Saaremaa Õppenõustamiskeskusega. Kooli töö planeerimine 1. Kooli arengukava, plaanid Kooli arengukava koostamises osales kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ja muu personal, hoolekogu. Arengukava mõjutab kooli enesehindamist, õppeaasta üldtööplaani, peegeldab riiklikke, regionaalseid ja kooli prioriteete ning keskendub õpetamisele ja õppimisele, kooli töökeskkonnale, kooli õppekava väljatöötamisele. Kooli arengukava sisaldab kõiki koolielu valdkondi. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad arengukavast, õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest, õppe- kasvatustöö probleemidest, enesehindamise ja riikliku järelvalve tulemustest. Ollakse teadlik õppeaasta eesmärkidest ja ülesannetest ning neid järgitakse oma töös. 2. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Kava järgitakse õppekavatöös ja õppeaasta üldtööplaani koostades pidevalt ning vajaduse korral tehakse kavas muudatusi. Õpetamine ja õppimine 1. Ainealase töö planeerimine Kooli õppekava üldosa on kooskõlas riikliku õppekava ja kooli arengukavaga. Seal on kirjas kooli eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö põhimõtted. Läbivate teemade esituses on osutused ainetele. Kirja on pandud kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest, õpitulemuste kontrolli ja hindamise põhimõtted, kord jm. Ainekavades on püstitatud aine õppe ja kasvatuseesmärgid, sh. aine kaudu taotletavad kooliastmete pädevused. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud valdkonniti, kooliastmeti. Kooli õppekava läbivate teemade käsitlus on valdkonniti, aineti jälgitav, õpitulemused fikseeritud. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja põhimõtted, kasutatav õppevara. Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist, klassist, õpilaskonnast. Töökavad on vormistatud õppeveerandite kalenderplaanidena. Õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade vorm on ühtlustamisel. 2. Ainealase töö korraldus Õpikute hankimiseks on kirjastustega lepingud sõlmitud. Sellega tegeleb kooli raamatukogutöötaja. Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt ning on tellitud vajalik õppekirjandus. Õppematerjalid ja vahendid vajavad kaasajastamist. Koolis on loodud õpetajate enesetäiendamise tingimused, osaletakse väljaspool õppetunde. Õpilastel on võimalus saada konsultatsioone aineõpetajatelt. Koolis on korraldatud logopeediline teenindamine, tööle on rakendatud parandusõppe rühmad, rakendatud on individuaalseid
õppekavasid. Õpiraskustega õpilaste abistamisel konsulteeritakse Saaremaa Õppenõustamiskeskusega. Tähelepanu pööratakse ka andekate laste arendamisele. 3.Õpilaste osalus õppetöös Koolis püüeldakse selle poole, et hästi valitud tegevused ning aktiivsed töövõtted tunnis köidaksid õpilaste tähelepanu. Tulemusliku õpetaja- õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis on koolitöö üks tähtsamaid eesmärke. Õppimist ja õpetamist peab ka edaspidi toetama aktiivne osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, konkurssidel, kus on saadud auhinnalisi kohti ja töid on ära märgitud. 4.Õpilaste hindamine Hinnates lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ja süsteemselt õppeprotsessi. Hindamismeetodid on paindlikud ning loovad tasakaalu kirjalike kontrolltööde ja suulise vastamise vahel. Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet õpilase kujundava hindamise ning kokkuvõtva hindamise vahel. Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpilaste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning vajaduse korral kavandatakse meetmed olukorra parandamiseks. Kooli ja lastevanemate vaheline suhtlemine toimub e-koolis, vajadusel saadetakse ka kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta. Enamik õpilasi on saavutanud eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi - ja aastahinnetega. Õpilaste edasiõppimine järgmises haridusastmes on valdav. Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamisel on jätkuvalt arenguruumi. 5. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolil on täielik ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus jt. nõutavates dokumentides, täpsustab ja kontrollib 1. klassi tulevate õpilaste nimekirjad, koostab koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekirjad ja peab täpset arvestust õpilaste liikumise kohta, väljastab teatised õigel ajal. Informeerib omavalitsust koolikohustusliku õpilase õpingute katkestamisest, põhikooli lõpetanud õpilastest. Direktor ja õppenõukogu on rakendanud põhjuseta puudujatele karistusi. Bussi liikumise graafik arvestab kooli tunniplaani ja õpilaste huvialategevusi Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine ( koolisiseselt ja väliselt) on vormistatud nõuetekohaselt ning vastavuses kooli dokumentatsiooniga. 6. Kooli töökeskkond Õppeasutuse ruumid on puhtad ning sisustatud vastavalt vajadustele. Selge kodukord ja ühtsete nõuete olemasolu on taganud kooli vara heaperemeheliku hoidmise ja kasutamise. Kabinettides ja töökodades on tagatud ohutu töö keskkond. Koolimajas on avariiväljapääsud, avariivalgustus, tulekustutid ja hoiatussignalisatsioon. Kooli töötajad ja õpilased on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi ja kooliüritustel. Turvalise töökeskkonna loomine peab jääma ka eesmärgiks edaspidi. Raamatukogu teenuseid kasutatakse aktiivselt kogu õppepäeva jooksul. Kooli raamatukogu ei ole küll suur, kuid tellitud on perioodika väljaanded, mis on kasutamiseks nii õpetajatele kui õpilastele ja teistele kooli töötajatele. Raamatukogus on ka võimalus vaadata videosid ja telesaateid.
Koolilõunat söövad kõik õpilased. Kooli eelarvesse on arvestatud ka toidu valmistamise kulud ja personali töötasu. Koolil on kaasaegne spordihoone, kus toimuvad kehalise kasvatuse tunnid ja spordiringide töö. 7. Klassi- ja kooliväline töö Kooli juhtkond ja vallavalitsus toetavad aktiivselt huvialategevust, mida koordineerib huvijuht, kes teeb loomingulist koostööd õpilasesindusega. Töö paindlik korraldus võimaldab õpilastel osaleda eri ringides. Õpilased osalevad eri töövormides aktiivselt: pea iga õpilane on kaasatud kooli- ja klassivälisesse töösse. Huvialategevuses õpilaste rohke osaluse tagamine peab jääma eesmärgiks. Õpilased löövad aktiivselt kaasa maakonna ja üleriigilistes üritustes. Tähtis on huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. Huviringide töö kokkuvõtteks korraldame õpilastööde näitusi ja kontserte. Isetegevusringi õpilased sisustavad kogu õppeaasta vältel kooli aktusi ja muid kogunemisi. 8. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Koolil on 26 statsionaarset arvutit ja 20 sülearvutit, mis on saadud erinevate konkurssidega, aga ka kooli eelarveliste vahenditega. Arvutite uuendamine on kooli üheks esimeseks prioriteediks. Koolil on internetipüsiühendus. Kooli arvutiklassis on võimalik läbi viia ka ainetunde. Koolis on 4 statsionaarset multimeediaprojektorit, 2 puutetahvlit, lisaks on raamatukogus võimalik läbi viia ainetunde DVD ja videofilmide vaatamisega. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Muhu Põhikooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Lähtuvalt hetkeseisu analüüsist ja arengueeldustest on Muhu Põhikooli prioriteetsed eesmärgid arengukava valdkondade lõikes järgmised: 1. Koolisisene juhtimine 1.1.Koolisisene juhtimine Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine Klassijuhataja parem varustamine informatsiooniga täitmaks esindusfunktsiooni lapsevanemate ja õpilaste ees. Kooli personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine Pedagoogilise personali informeerituse tõstmine ( töökoosolekute protokollid) Õppenõukogus käsitletava temaatika laiapõhjalisem planeerimine Sisehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine Erinevaid kooli protsesse reguleeriva asjaajamiskorra arendamine. 1.2.Hoolekogu Hoolekogu koosseisu täiendamine koostöös kooli pidajaga. Hoolkogu töö edendamiseks on vaja hoolekogu liikmete koolitamist, et nad teaksid oma volitusi. 1.3.Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus. Ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest ( küsitlused vanematele ja õpilastele). Lastevanemate kursis hoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. Hariduslike erivajadustega õpilaste ja nende vanemate nõustamine. 2.Kooli töö planeerimine Kooli arengukava regulaarne uuendamine. Kooli arengukavast informeerituse tagamine.
3.Õpetamine ja õppimine 3.1.Ainealase töö planeerimine Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade vormi ühtlustamine 3.2.Ainealase töö korraldus Õppematerjalide ja vahendite kaasajastamine. Kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse saavutamine. Andekate laste arendamine. Metoodilise töö kvaliteedi tõstmine Hariduslike erivajadustega õpilaste abistamine. 3.3.Õpilaste osalus õppetöös Tulemusliku õpetaja- õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis. Aktiivne osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel. 3.4.Õpilaste hindamine Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamine. 4.Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Puudumiste täpse arvestuse saavutamine Lastevanemate kohustus informeerida kooli lapse puudumise korral Puudumise teatamise korra jälgimine 5. Kooli töökeskkond Ruumide ja sisustuse tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamine (müra, ventilatsioon) Turvalise töökeskkonna loomine. Koolimööbli järk-järguline uuendamine. 6. Klassi- ja kooliväline töö Huvialategevusest õpilaste rohke osaluse tagamine Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine. 7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) IT juurutmine kooli juhtimises IT rakendamine õppeprotsessis ( Minu Miksike jne) Kodulehekülje arendamine Tarkvara juurde ostmine. Arvutipargi uuendamine. E-kooli võimaluste kasutamine.
IV TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 1. Koolisisene juhtimine 1.1 Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine 1 Arenguvestlus(koolit 160.- 160.- 160.- 480.- riigilt õppealajuhat.) aja 1.2 Klassijuhataja parem varustamine informatsiooniga 1. Regulaarsed 385.- 385.- 385.- 1155.- OV Direktor, infotunnid huvijuht, õppealajuhat aja. 1.3 Personali tööjaotus 1. Ametijuhendite + + + - - direktor täpsustamine ja läbiarutamine 2. Tulemus- ja direktor arenguvestlused + + + - - 1.4 Õppenõukogu temaatika Küsitlused + + + - - direktor 1. õppenõukogu koosolekutel huvipakkuva ja kooliarenduse seisukohast vajaliku temaatika väljaselgitamiseks 1.5 Õpilasesinduse töö Jrk. Ülesanded ja 2013-2014- 2015- Kokku Finants.alli Vastutaja n 1. Õpilasesinduse 16.- 16.- 32.- 64.- OV huvijuht koolitus 1.6 Sisehindamine
1. Välja töötada + Direkts. õpetajate tunnustamise süsteem 1.7 Asjaajamise korraldamine 1. Sekretäri ABC 16.- 16.- 32.- 64.- OV direktor 2. E-post, dokumentatsioon 2. Hoolekogu 2.1 Hoolekogu töö parendamine 1. Hoolekogu liikmete 32.- 32.- 32.- 96.- OV direktor koolitus 3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 3.1 Ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest 1. Küsitluslehed 32.- 32.- OV direktor 2. Suhted ja koostöö 64.- 64.- 128.- OV lastevanematega 3.2 Lastevanemate informeerimine 1. Kooli kajastamine huvijuht meedias 2. Koolielu kajastamine Muhulases ja Kodulehekülje pidev huvijuht, täiendamine IT spets. 3.3 Hariduslike erivajadustega laste ja nende vanemate nõustamine Jrk.n Ülesanded ja projektid 2013-2014- 2015- Kokku Finants.alli Vastutaj r 14 15 16 kulu kas a 1. Psühholoogi konsult. Saaremaa tasuta direktor Õppenõustamiskeskuse kaudu OV 2. Logopeedi töö 4290.- 4290.- 4290.- 12870.- OV 3. Sotsiaalpedagoogi töö 4290.- 4290.- 4290.- 12870.- 4. Õpiabi rühm 2748.- 2748.- 2748.- 8244.-
IÕK LÕK 5439.- 5439.- 5439.- 16317.- OV+R 4 Koolitöö planeerimine 4.1 Arengukava uuendamine 1. Materjalide 32.- 16.- 16.- 64.- OV direktor trükkimine 4.2 Informeerituse tagamine 1. Õpetajaraamatud 64.- 64.- 64.- 192.- OV direktor 2. Õpetajate arvutid 500.- 500.- 500.- 1500.- OV direktor (sülearvutite väljavahetamine) 5. Õppimine ja õpetamine 5.1 Ainealase töö planeerimine 1. Ainekursus 1893.- 1893.- 1893.- 5679.- R õppealajuhataja 2. Muu kirjandus 1280.- 1280.- 1600.- 4160.- OV raamatukogu juh. 5.2 Ainealase töö korraldus 1. Õppematerjalid 3195.- 4474.- 4474.- 12143.- OV direktor 2. Õpikud, TV 4902.- 4902.- 4902.- 14706.- R/OV raamatukogu 3. Näitvahendid, jm. 3195.- 3195.- 3195.- 9585.- R/OV juh. 4. Koolitus 1690.- 1690.- 1690.- 5070.- R direktor 5. Ainekomisjonide õppealajuhat 6. töö aja Koostada õppealajuhat andmebaas aja olemaseolvatest ja maj.juhataja vajaminevatest õppevahenditest 5.3 Õpilaste osalus õppetöös
1. Õpilasesinduse 38.- 32.- 70.- OV huvijuht 2. koolitus 1214.- 1214.- 1214.- 3642.- R aineõp. 3. Õpilasprojektid Õpimotivatsiooni ja 4. õpioskuste tõstmine Õppimine kärjäärikujundamise alus 5.4 Õpilaste hindamine 1. Paremate 640.- 640.- 960.- 2240.- OV õppealaju 2. tunnustamine h. Edukuse analüüs huvijuht 3. veerandite lõikes õppealajuhataja Kooli Õppealahindamissüsteemi juhataja arutelu ja täiustamine 6. Koolikohustuse täitmine 6.1 Puudumiste ennetamine ja täpne arvestus 1. Õpilasliinid OV/R Maj.juh., 2. Pikapäevarühm 8580.- 8580.- 8580.- 25740.- OV õppealaju 3. Toitlustus 11739. 12000. 12000. 35739.- R/OV h. 4. Puudumiste teatamise - - - direktor žurnaali kasutamine maj.juh. 5 Kooli pidaja direktor informeerimine koolikohustuse direktor täitmiset 7. Töökeskkond 7.1 Ruumid ja sisustus 1. Büroo ja abiruumide 320.- 320.- 320.- 960.- OV direktor sisustus 2 Tehnilised vahendid 380.- 700.- 2685.- 3765.- OV direktor 3. Müratõkked 7000 7000 14000.- OV klassidessse 4. Ventilatsioon 1000.- 1000.- 1000.- 3000.- OV direktor 7.2 Turvaline töökeskkond Jrk.n Ülesanded ja 2013-2014- 2015- Kokku Finants.allik Vastutaja
r projektid 14 15 16 kulu as 1. Kooli töötajate 190.- 190.- 190.- 570.- OV maj.juh. töökaitsealane koolitus 2. 1325.- 1325.- 1325.- 3975.- OV maj.juh. Üldine heakord 7.3 Koolimööbli uuendamine 1, Õpilaste töökohad 300.- 300.- 2700.- 3300.- OV maj.juh. 2. Klassiruumide 1500.- 1000.- 1500.- 4000.- OV maj.juh. sisustus 8. Klassi- ja kooliväline töö 8.1 Huvialategevuses osalemine 1. Huvialaringide töö 6900.- 6900.- 6900.- 20700.- OV huvijuht 2. Vahendite 300.- 300.- 300.- 900.- OV maj.juh soetamine 8.2 Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine 1. Ürituste korraldamine 4500.- 4500.- 4500.- 13500.- OV huvijuht 2. Osavõtt 1541.- 1541.- 1541.- 4623.- OV huvijuht maakondlikest üritustest 9. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 9.1 IT juurutamine kooli juhtimises 1. Arvutikursused + + + + Tiigrihüpe direktor koolis 9.2 IT rakendamine õppeprotsessis 1. Õppematerjalide 300.- 300.- 300.- 1500 OV direktor soetamine 2. Õpetajate koolitus 300.- 300.- 300.- 1200.- R õppealaju
3. h. E-kool 600.- 600.- 600.- 1800.- OV 4. Minu Miksike 280.- 300.- 300.- 880.- OV õppealaju h. õppealaju h. 9.3 Kodulehekülje uuendamine 1. Kodulehekülje + + + IT spets. uuendamine 9.4 Tarkvara juurde ostmine 1. Puuduva tarkvara 640.- 640.- 640.- 1920.- OV õppealaju soetamine h. 9.5 Arvutipargi kaasajastamine 1. Arvutite soetamine ( 1000.- 850.- 1650.- 3500.- OV direktor vanade väljavahetamine) 2. 4200.- 4200.- 4200.- 12600.- OV direktor Arvutiklass Ressursside andmik Ressursid tagatakse riiklikust finantseerimisest koolide rahastamise skeemi alusel ja kohaliku omavalitsuse eelarvest vastavalt kooli vajadustest ja omavalitsuse rahalistest võimalustest. Lisanduvad summad edukalt koostatud projektidest saadud summadest. Kooli eelarvet ja selle täitmist arvestatakse järgmise aasta eelarve koostamisel. Järgnevate aastate eelarve koostamise korra kehtestab kooli pidaja. Aluseks on üksikasjalised eelarved koolitöö lõikes. V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse kooli direktsiooni, hoolekogu ja õppenõukogu poolt igal aastal kaks korda: kevadel pärast õppetööd ja eelarve aasta lõpus. Arengukava uuendamine toimub vastavalt seadusele.