LISA 1 KINNITATUD Maardu Linnavolikogu määrusega nr 68 MAARDU PÕHIKOOL ARENGUKAVA MAARDU
|
|
- Diana Härm
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 LISA 1 KINNITATUD Maardu Linnavolikogu määrusega nr 68 MAARDU PÕHIKOOL ARENGUKAVA MAARDU
2 SISUKORD I SISSEJUHATUS... 3 II ÜLDANDMED Kooli ajalugu Demograafiline situatsioon... 4 III HETKEOLUKORD Maardu Põhikooli õpilaste perede üldiseloomustus Maardu Põhikool lapsevanemate ja õpilaste silmade läbi (võrrelduna arengukavaga ) Pedagoogilise personali analüüs... 5 IV ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISEST AASTATEL Õppeasutuse näitajad Kasvukeskkonna arendamine... 9 V ARENGUKAVA ÜLDEESMÄRGID JA KOOLI PRIORITEEDID ( ) Kooli missioon Kooli visioon Kooli prioriteedid Kooli väärtused Kooli omapära VI. ARENGUKAVA VALDKONNAD Personali arendamine Koostöö partneritega Ressursside juhtimine Turvakeskkonna loomine Õppe- ja kasvatusprotsess Meetmed eesti keele oskuse parendamiseks õpilaste seas Õppe- ja kasvatusliku töö kriteeriumid ja indikaatorid VII. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Lisa MAARDU PÕHIKOOLI ÕPILASTE PEREDE ISELOOMUSTUS Lisa MAARDU PÕHIKOOL LAPSEVANEMATE JA ÕPILASTE SILMADE LÄBI Lisa INFOTEHNOLOOGIA ARENG AASTATI... 21
3 I SISSEJUHATUS Maardu Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad, põhivaldkonnad ja tegevuskava viieks aastaks ( ) ning arengukava uuendamise korra. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse 67 ja 78(2) alusel, lähtub Maardu Põhikooli arengukava kooli põhimäärusest ja Maardu linna arengukavast aastatel Dokumendi põhimõtete väljatöötamisest võtsid osa õpilased ja lapsevanemad, õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesindus. Arengukava sisu valmistasid ette kooli personalist moodustatud töörühmad, kes analüüsisid õppe- ja kasvatusprotsessi eesmärke ja ülesannete täitmist ning turvakeskkonna täiustamist. Arengukavas on üldistatuna esitatud eelneva arenguperioodi ja kooli sisehindamise ( a ja a) tulemused. Arengukava ettevalmistamise käigus analüüsiti küsitluse teel kooli tegevusvaldkondade hetkeseisu arengutase, vanemate ja õpilaste suhtumine kooli, nende vajadused ja ootused. Eelneva arengukava tulemuste täitmise analüüsi alusel määratleti missioon, visioon, väärtused, arenguprioriteedid ja kooli omapära. Arengukavas on püstitatud kooli tegevuse eesmärgid ja prioriteedid erinevates valdkondades eestvedamine ja juhtimine, personalijuhtimine, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine, õppe- ja kasvatusprotsess, turvalisuse tagamine ja õpetajate täienduskoolitused. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks on arengukavas määratletud prioriteedid, on kajastatud erinevate arendusvaldkondade tegevused, on määratletud ka arengukava uuendamise kord. Arengukava on heaks kiidetud õppenõukogu, kooli hoolekogu ja õpilasesinduse poolt. II ÜLDANDMED 2.1. Kooli ajalugu Maardu Põhikool asub aadressil Noorte 10. Koolimaja valmis aastal Kuni aastani 1987 tegutses hoones Maardu Keskkool. Samal aastal jätkas keskkool tegutsemist uuel aadressil Ringi 64. Vanas hoones jätkas tegevust Maardu Põhikool. Õpilaste põhikontingendi moodustavad Maardu vanas linnaosas elavad lapsed. Koolis õpib õpilasi ka Muuga aedlinnast. Aastate vältel on 97 õpetajat andnud oma õppekasvatustegevusega märgatava panuse kooli ja laste arengusse. Selle aja jooksul on koolis toimunud 28 lõpuaktust. Põhikooli on lõpetanud kokku 1718 õpilast. 3
4 2.2. Demograafiline situatsioon Maardu linn asub 15 km Tallinnast ja omab hästi toimivat transpordiühendust pealinnaga. Elanike arv on natuke üle inimese. Linnas elab üle 55 rahvuse esindaja. Keskmine vanus on 42 aastat. Õppeaastal 2015/2016 õpib Maardu Põhikoolis 30% kogu Maardu üldhariduskoolide I III kooliastme õpilaskonnast. Maardu linna arengukava andmetel võib õppeaastal 2018/2019 tulevaste I astme õpilaste arv olla 439, II astmes 436 õpilast ning III astmes 431 õpilast. Kokku 1306 õpilast, millest 30% on 392. III HETKEOLUKORD 3.1. Maardu Põhikooli õpilaste perede üldiseloomustus Seisuga õppis koolis 360 õpilast 346-st perest Kokku oli lapsevanemaid või eestkostjaid 603 inimest. Õpilaste ja perede arv võrreldes eelneva perioodiga vähenes. Kasvas kõrgharidust omavate lapsevanemate arv. Samuti on tõusnud lapsevanemate seas Maardu Põhikooli vilistlaste arv. Kahanes kutseharidust ja lõpetamata keskharidust omavate lapsevanemate arv. Võrreldes eelneva perioodiga vähenes perede arv, kus lapse eest hoolitseb üksikvanem. Samuti on vähenenud eestkostajaga kasvavate laste arv. Ligikaudu 14% õpilastest on vanemad töötud Maardu Põhikool lapsevanemate ja õpilaste silmade läbi (võrrelduna arengukavaga ) Kasvas vanemate arv, kes hindavad Maardu Põhikoolis omandatud haridust edukaks. Kahanes õpilaste arv, kes tahavad jätkata haridust Maardu Gümnaasiumis või kutsekoolides. Kasvas õpilaste arv, kes tahavad jätkata haridust teistes gümnaasiumides. Suurenenud on õpilaste arv, kes ei tea, kus nad jätkavad oma õpinguid. 4
5 3.3. Pedagoogilise personali analüüs Kooli õppealajuhatajale Anna Kukarešnikovale omistati kauaaegse ja kohusetundliku haridustöö eest «Maardu linna aukodaniku» tiitel. Algklasside õpetaja Valentina Katõševa sai Maardu linnale osutatud eriliste teenete eest teenetemärgi. Aastatel 2012/ /2015 autasustati Maardu Linnavalitsuse poolt 18 õpetajat. Maardu Põhikool oli Harjumaa parim kool aastal 2012 jalgpallis ja aastatel võrkpallis. 3 õppeaasta jooksul läbisid 42 pedagoogi erinevatel teemadel täiendõppekoolitusi, koolituste maht oli kokku 5220,5 tundi, keskmiselt 124 tundi ühe inimese kohta. Suuremas mahus läbisid täienduskoolitusi algklasside õpetajad, filoloogid (vene ja inglise keele õpetajad). Aastal 2016 lõpetab õpingud TLÜ-s klassiõpetaja, kelle lisaeriala on eesti keele õpetaja teise keelena. Personaliga seotud statistika 2012/ / / Pedagoogide arv Pedagoogide vanuseline struktuur: 3. Personali liikuvus (töölt lahkunud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust) 4. Naispedagoogide protsent pedagoogide üldarvust: alla 25 a a a a üle 50 a ,0% 0,0% 2,86% I aste 93,75% 93,75% 93,75% II aste 89,3% 89,3% 89,3% III aste 88,0% 88,0% 88,0% 5
6 IV ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISEST AASTATEL Õppeasutuse näitajad Õpilastega seotud tulemused 2012/ / / Õpilaste arv Klassikomplektid Klassikursuse kordajate protsent õpilaste koguarvust 4. Eksamite keskmised tulemused (riik/kool) 0,26% 0,0% 0,26% riik kool riik kool riik kool eesti keel 67,8 48,2 64,31 48,97 63,97 53,58 matemaatika 33,7 35,43 29,96 28,78 28,93 34,02 bioloogia 49,6 55,0 51,39 53,78 52,47 56,83 vene keel 67,3 77,5 72,86 75,63 72,13 71,23 inglise keel 64,7 61, ,11 89,75 ühiskonnaõpetus 52,6 56,77 54,27 56,21 54,47 52,96 5. Kooli lõpetanute arv Edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate koguarvust Igas astmes on 2 paralleelklassi; 100% 90% 93% Klasside täituvus Klasside täituvus 2012/ / /2015 I aste 23,0 20,1 18,9 II aste 18,0 19,0 21,2 III aste 16,5 18,1 17,3 Keskmine 19,15 19,1 19,1 Koolis töötab kaks toimetulekuklassi täituvusega vastavalt 4 ja 4 õpilast. 6
7 Õpilaste ja õpetajate suhtarv Õpilaste ja õpetajate suhtarv 2012/ / /2015 Õpilasi ühe õpetaja ametikoha kohta 8,7 8,7 8,1 Õpijõudluse tulemused 2012/ / /2015 Õpilaste arv (õppeaasta lõpus) Edasijõudnud Mitteedasijõudnud Hindele «4» ja «5»õppijad Klassikursuse kordajad 1-1 Koolikohustuse mittetäitjad Teadmiste kvaliteedi % 50% 50% 53% Õppeedukuse % 99% 98% 99% Kooli lõpetanute edasine saatus / / /2015 Maardu Gümnaasium Tallinna gümnaasiumid Tallinna Polütehnikum Tallinna Mehaanikakool Teeninduskool Transpordikool Arvutikool Ehituskool Asus tööle Kokku
8 Toetussüsteemi kuuluvate õpilaste osa Koduõpe Õpiabi Logopeediline abi Psühholoogiline abi Toimetulekuklassid Pikapäevarühm Andekad lapsed Kool toetab igakülgselt hariduslike erivajadustega lapsi klasside õpilastel on võimalus osaleda pikapäevarühma töös, kus viiakse läbi lisatunde, antakse lisateadmisi ja kontrollitakse õppetundideks ettevalmistamist. Vastavalt vajadusele valmistatakse ette materjalid tervisliku seisundi tõttu õpilase koduõppele suunamise kohta, järjepidevalt analüüsitakse õpilase edasijõudlikkust koduõppel oleku ajal. Õpilastel ja lapsevanematel on võimalus saada logopeedilist ja psühholoogilist abi. Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna abil kutsutakse kooli tugispetsialistid, kes aitavad käitumisprobleemidega õpilasi. Koolis töötab kaks toimetulekuklassi, nende klasside õpilased saavad koolipsühholoogi ja logopeedi abi. Andekate õpilastega toimuvad lisatunnid (konkurssideks ja olümpiaadideks ettevalmistamine). Kooli meditsiinilised töötajad informeerivad õpetajaid ning ka klassijuhatajaid õpilaste tervisliku seisundi erivajaduste arvestamise tarvidusest (probleemid nägemise ja kuulmisega, kehalisest koormusest vabastamine). 8
9 4.2. Kasvukeskkonna arendamine Kasvukeskkond Kooli üldpind on 5081,9 m²; Koolis on 31 klassiruumi, psühholoogi kabinet, logopeedi kabinet, sotsiaaltöötaja ja huvijuhi kabinet, kehalise kasvatuse õpetajate kabinet, 2 laborit, õpetajate tuba, puhkeruum, raamatukogu, medkabinet, söökla, puhvet, aula ning võimla. Viie aasta jooksul on remonditud: - 15 klassiruumi - medkabinet, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja kabinetid - direktori ja õppealajuhataja kabinetid, õpetajate tuba ning pedagoogide puhkeruum - I korruse fuajee, koolisöökla, vahetatud kütteradiaatorid aastal - Korrastati kooli territoorium. - Paigaldati kaasaegsed radiaatorid. - Hangiti vajalikul määral õppekirjandust, õppe- ja spordivahendeid. - Kaheksas kabinetis uuendati mööbel. Koolil on oma korrastatud territoorium õpilaste puhkuseks ja vaba aja veetmiseks. 9
10 Kooli raamatukogu Raamatukogus on: - raamatufond õpikute arv lugejate arv 167 Raamatukogu tellib ajalehti Postimees, Õpetajate Leht, MK-Estonia ning ajakirju Algkool, Õpetaja, Bioloogia koolis, Muusikajuht, Täheke. Infotehnoloogiliste vahenditega varustatus Kooli arvutid on ühendatud kaabellevivõrguga ja kaetud WIFI levialaga. Loodud on lokaalne infosüsteem (60 arvutit). 23 kabinetis on dataprojektorid. Paigaldatud on koopiamasinad, grafoprojektorid, audio-videotehnika, faks. Koolis on 2 kaasaegselt sisustatud arvutiklassi ja 2 loengusaali multimeedia tehnikaga. Ühes algkooli kabinetis on SMART-tahvel. Direktoril, õppealajuhatajal, sekretäril, psühholoogil, sotsiaaltöötajal, logopeedil ja huvijuhil on kasutuses arvutid. Arvutid on õpetajate toas, raamatukogus, medkabinetis, aulas ja toimetulekuklassis. Õpilaste ja õpetajate varustatus arvutitega: õpilaste/õpetajate arv ühe arvuti kohta 2012/ / /2015 Õpilaste arvutitega varustatus 16,43 16,65 15,44 Õpetajate arvutitega varustatus 1,35 1,27 1,15 V ARENGUKAVA ÜLDEESMÄRGID JA KOOLI PRIORITEEDID ( ) MEIE KREEDO: mitte murda, vaid tugevdada lapse tahtevõimet, hoida teda seal, kus ta on nõrk, suunata teda seal, kus ta on tugev; avada talle tee maailma tunnetamiseks; mitte jätta teda tunnetamisel ilma lootuseta Kooli missioon Luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond vajalike teadmiste omandamiseks, lapse isiksuse arengu oskuste kujunemiseks ning maailma edasiseks tunnetamiseks; luua alused kutseharidusprogrammide teadlikuks valikuks ning nende edasiseks omandamiseks; arendada vilumused tervisliku eluviisi kujundamiseks, oskused hoolitseda teiste inimeste eest. 10
11 5.2. Kooli visioon Vene õppekeelega põhikool, mis austab Eesti Riigi ajalugu ja traditsioone. Kool, mis kasvatab tulevasi Eesti Vabariigi kodanikke. Kool kasutab õppevorme arvestades õpilaste individuaalseid vajadusi ja regiooni omapära. Kool, mis soodustab õpilaste ja õpetajate motiveeritud koostööd Kooli prioriteedid Laste õigus kvaliteetsele haridusele. Õppe- ja kasvatustegevuse vormide ja meetodite täiendamine. Tundides ning klassivälistes tegevustes õpetavate uurimisoskuste ja vilumuste kujundamine. Õpilaste individuaalseid vajadusi arvestava arengukeskkonna loomine. Psühholoogiliselt ja füüsiliselt turvalise koolikeskkonna tagamine. Sotsiaalselt arenenud isiksuse kasvatamine, kes elab ühiskonna eetiliste käitumisnormide järgi, austab oma kooli, linna ja kodumaad. Kooli traditsioonide säilitamine ja arendamine Kooli väärtused Usaldus ja austus õpilaste, õpetajate ja lastevanemate vahel Loominguvabadus, mis soodustab õpetajate ja õpilaste arengut Teadmised ja tunnetuslik tegevus Iseseisvus ja vastutus Avameelsus ja koostöö kõikides tegevusvaldkondades, sh eesti ja teiste riikide koolidega Partnerlus ja koostöö lapse perega Pedagoogide kogemuste jagamine 11
12 5.5. Kooli omapära Koostöö vanematega ja õppeprotsessi avalikkus. Tugiteenuste osutamine erivajadustega lastele, konsultatiivabi osutamine õpiraskustega õpilastele, individuaalprogrammi koostamine. Inglise keele ja arvutiõpetuse õpetamine alates 1. klassist. Kaasaegsete ja innovaatiliste õppemeetodite rakendamine ja kasutamine. Andekate laste toetamine ja arendamine. Vene ja slaavi kultuuri säilitamine. Eesti kultuuri tundmaõppimine koostöös eesti õppekeelega koolidega. Õpilaste tutvumine sõpruslinnadega, nende kultuuri ja traditsioonidega (kooli osalemine projektis Piirideta sõprus ). Õpilaste head sporditulemused (Harjumaa tasemel). Kool soodustab õpilaste osalemist loodusalastes projektides ja uuringutes algklassidest alates; kool toetab lapsi vähekindlustatud peredest. Oskuslik ja suunatud koostöö huvigruppidega, süsteemne lähenemine õppekasvatusprotsessi erinevate valdkondade arendamisel; Tulevaste 1. klasside õpilaste ettevalmistamine tihedas koostöös lasteaiaga Rõõm. VI. ARENGUKAVA VALDKONNAD 6.1. Personali arendamine Eesmärk: motiveerida personali järjepidevale ametialasele täiendamisele ja loominguvabadusele õpilaste kvaliteetse hariduse tagamiseks. Prioriteedid Koolisisese kontrolli tagamine (arengukava täitmine, kooli eelarve, töökaitse ja õppekeskkond). Lastevanemate, õpilaste, pedagoogilise kollektiivi, koolitöötajate, hoolekogu ja kohaliku omavalitsuse koostöö korraldamine. Uue õppekava väljatöötamine ja rakendamine. Kollektiivi mikrokliima õigeaegne analüüs, koolitöötajate, õpilaste ja nende vanemate motivatsiooni tundmaõppimine. Spetsialistide, töötajate ja pedagoogide töö koordineerimine kooli ülesannete lahendamiseks. Kooli töötajate enesehinnangu ja kooli sisehindamise korraldamine ning kontroll kooli administratsiooni poolt. Õpetajate loomingulise kasvu ja kollektiivi arengu tagamine, motivatsiooni tundmaõppimine ja õpetamise kvaliteedi edendamine. Parimate kooli pedagoogide kogemuste jagamine. Tegevuskava Selgitada välja kooli pedagoogide ja spetsialistide täiendõppevajadus ning tagada nende koolitamine sobivatel kursustel. Kasutada erinevaid koolitusvorme tööalane koolitus, grupikoolitus, meister-klassid. 12
13 Hinnata kooli pedagoogide ja spetsialistide töö tulemuslikkust välja töötatud kriteeriumite alusel, mille üheks osaks on töötajate oma tegevuse tulemuste eneseanalüüs; Kehtestada kriteeriumid, mille alusel hinnatakse töötajate panust kooli arengusse. Lähtuda hindamiskriteeriumite väljatöötamisel töötajate algatusvõimest, koostöö tõhususest kolleegidega, meeskonnatööst, suhtlemisoskusest vanemate ning õpilastega. Kasutada õpetajate tunnustamiseks erinevaid vorme tänukiri, preemia, lisatasu. Esitada õpetajaid Aasta inimene, Maardu linna aukodanik tiitlile. Kaasata pedagoogide ja personali töö edukuse hindamiseks lisaks kooli administratsioonile hoolekogu ja ametühingu esindajad; Iga aasta augustikuu pedagoogilisel nõupidamisel tähistada kooli pedagoogide tööstaaži juubeleid Koostöö partneritega Eesmärk: tagada efektiivne koostöö huvigruppidega arengukava tulemuste saavutamiseks, laiendada klassivälise ning tunnivälise tegevuse võimalusi õpilaste loominguliste võimete arendamisel. Prioriteedid Järjekindla ja koordineeritud töö saavutamine partneritega. Rahvusvaheliste suhete arendamine, koostöö sõpruslinnadega Minsk, Velikije Luki. Integratsioonialane tegevus koostöös eesti õppekeelega koolidega Kallavere Keskkool ning Kiili Gümnaasium (õppeekskursioonid mööda Eestit ja koostööprojektid). Koostöö arendamine Maardu linna lasteaedade, Maardu Gümnaasiumi ja Harju maakonna koolidega erinevate projektide elluviimiseks. Maardu Linnavalitsuselt (edaspidi linnavalitsus) toetuse taotlemine kooli õppekeskkonna parendamiseks, kaasaegse õppekeskkonna projektide arendamiseks ja koolihoone renoveerimiseks. Linnavalitsuse, sotsiaalosakonna ning hoolekogu abiga vähekindlustatud peredest laste sotsiaalne toetamine. Lastevanemate ja kooli hoolekogu, õpilaste ja õpilasesinduse kaasamine kooli tegevuse arendamiseks. Tegevuskava Luua ja viia ellu lastevanematega koostöö tõhustamiseks süsteem, selleks korraldada ühistegevusi ja teabepäevi Täita linna koolide koostööprogrammi Maardu laps Maardu kooli. Teha koostööd tehnikumide, kolledžite ja kutsekoolidega. Teha koostööd Noortekeskuse, Rahvamaja ning Vaba Aja Keskusega. Teha koostööd noorsoopolitseiga. Viia läbi ühisprojekte erinevate tervishoiuasutustega. Teha koostööd meediaga kooli tegevuse tutvustamiseks. Arendada koostööd lasteaedadega. 13
14 Laiendada koostööd välismaa koolidega, osaleda ühistes videokonverentsides, on-line mängudes, veebipõhistes projektides Ressursside juhtimine Kasvukeskkond Eesmärk: luua sõbralik füüsiline õppekeskkond koolis õppimisolukord, kus kõikidele õpilastele tagatakse erinevate ressursside kasutamise võimalus, stimuleeritakse tunnetuslikku aktiivsust, arvestatakse õpilaste eelistusi ja vajadusi. Prioriteedid Arendava füüsilise õppekeskkonna loomine. Esteetilise füüsilise õppekeskkonna kujundamine. Õppevahendite kasutamine, sh nende õppematerjalide ja vahendite kasutamine, mis põhinevad kaasaegsetel info- ja kommunikatiivtehnoloogiatel ning vastavad õpilaste ealistele ja individuaalsetele iseärasustele. Tegevuskava Uurida õpilaste ja vanemate arvamust kooli tegevuse kohta. Selgitada välja kooli investeeringute vajadused. Jätkata kooliruumide renoveerimise programmi. Parandada kooli pikapäevarühma töötingimusi varustada ruum vajalike vahenditega. Tellida projekt kooli fassaadi soojustamise jaoks. Varustada kooli arvutivõrk Windows Server 2016 operatsioonisüsteemiga, mis võimaldab kooliarvutite töö süstematiseerimist. Vahetada enam kui 10 aastat töötanud arvutid ning enam kui 3000 tundi töötanud projektorid uute mudelite vastu. Varustada kooli aula kaasaegse helisüsteemi ning mikservõimendiga. Uuendada kooli kodulehte vastavalt uutele web-tehnoloogiatele. Rakendada arvutitehnoloogiat info vahetamiseks. Laiendada lepingut Microsoft esindusega Eestis kooliarvutite arvu suurendamiseks (kuni 60). Viia kooli raamatukogu üle elektroonilisele kataloogile Turvakeskkonna loomine Eesmärk: luua turvaline ja tervishoiunõuetele vastav õppekeskkond; tagada tervishoiuteenus; kujundada terve psühholoogiline kliima ning ennetada vaimse ja füüsilise vägivalla tekkimist koolis. Prioriteedid Tööohutuse nõuete järgimise ja ohutusreeglite täitmise tagamine tundides ja koolis. Erinevate kontrollivate tervisekaitseametite nõuete ja soovituste järgimine ja täitmine. Kasvatustöö korraldamine teadliku distsipliini kujundamisel ja konfliktide ennetamisel õpilaste seas. Tugispetsialistide individuaal- ja rühmatöö riskigruppi kuuluvate laste ning vanematega. 14
15 Laste vanust arvestav kooli meditsiinitöötajate töö. Mugava ja turvalise keskkonna loomine õppeasutuses. Vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna arendamine. Õpilaste vaimse, füüsilise, moraalse, sotsiaalse ning emotsionaalse arengu toetamine. Õpilaste ning koolitöötajate vaimse tervise turvalisuse tagamine. Koostööd toetava õhkkonna loomine. Tegevuskava Viia läbi ohutushoiu juhendamine. Analüüsida õpikeskkonna riske. Korraldada tervishoiu spetsialistidega kohtumine. Viia läbi tervisepäevad. Ennetada psühholoogi individuaalse ning grupitöö tulemusena koolivägivalla juhtumeid. Uurida õpilaste omavaheliste suhteid õppekeskkonnas konfliktide ennetamiseks. Kontrollida toitlustamist. Tagada õigeaegne meditsiiniline kontroll Õppe- ja kasvatusprotsess Eesmärk: tõsta kasvatus- ja hariduskvaliteeti pedagoogide, vanemate ja õpilaste koostöö kaudu, tagada põhikoolilõpetajate valmisolek õpingute jätkamiseks pärast kooli lõpetamist; kujundada õpilaste pädevusi ja arendada nende isikuomadusi. Prioriteedid Õpilaste ja vanemate huvide, vajaduste, nõudmiste ning ootuste arvestamine. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetussüsteemi arendamine. Õpimotivatsiooni, uurimusliku tegevuse oskuste tõstmine. Õpilaste ülekoormuse vähendamine. Õpilaste kasvatamine ja arendamine teiste kultuuri- ja haridusasutustega koostöö kaudu. Kvaliteetse eesti ja inglise keele õpetamise toetamine. Tegevuskava Tugevdada õpipädevuste arendamisele suunatud praktilisi tegevusi õppetöös. Rakendada koolis temaatilisi projektide, mis on seotud intellektuaalsete, sotsiaalsete ning kultuursete pädevuste kujundamisega. Optimeerida õppeprotsessi, selleks rakendada uusi kaasaegseid tervist kaitsvaid tehnoloogiaid Kasutada tõhusalt kaasaegseid hariduslikke meetodeid. Korraldada tunniväliselt isiksuse arengule suunatud sportlikke, kõlbelisi, sotsiaalseid, intellektuaalseid ja kultuurilisi tegevusi. Analüüsida sisehindamise tulemusi. Tõhustada kasvatusprotsessi psühholoogilist nõustamist. Toetada õpetajate tööprotsessi ja osutada metoodilist abi paremate õppetulemuste saavutamiseks. 15
16 õppida tundma Euroopa koolide töökogemusi ja haridussüsteeme Meetmed eesti keele oskuse parendamiseks õpilaste seas Visioon: tagada vastavalt Maardu Põhikooli õppekavale eesti keele õpetamine sellisel tasemel, et õpilastele on võimalus jätkata oma õpinguid keskharidust andvas koolis eesti keeles. Eesmärk Arendada praktilise eesti keele oskust. Tagada õpilastele võimalus õppida eesti keelt tasemel, mis võimaldaks edasi õppida gümnaasiumis, kutsekoolis. Tõhustada eesti keele õpetamist põhikoolis. Tagada õpilastele võimalused jätkuvaks eesti keele õppeks, suhtlemiseks eesti keeles neile huvipakkuvatel teemadel väljaspool kooli, osalemiseks ühiskondlikus elus. Prioriteedid Eesti keele valdamise taseme parendamine. Tasemetööde ja lõpueksamite tulemuste parendamine. Koolis omandatud teadmised ja oskused võimaldavad õpilastel edukalt esineda väljaspool kooli. Põhikooli lõpetanu on ühiskonnapädev ning valdab eesti keelt vähemalt tasemel B1, mis on vajalik haridustee jätkamiseks ja toimetulekuks ühiskonnas. Eesti keele õpetamise metoodika täiendamine. Eesti kultuuri ja rahva traditsioonide tundmaõppimine. Tegevuskava Õpetada vastavalt riiklikule õppekavale eesti keele teise keelena alates esimesest klassist. Tõsta eesti keele õpetajate kvalifikatsiooni. Korrigeerida õppe- ja ainekavu. Kasutada eestikeelset terminoloogiat ajaloo, ühiskonnaõpetuse, geograafia, muusika, loodusõpetuse ning kunstiõpetuse tundides. Kasutada laialdasemalt LAK metoodikat aineõppes. Vormistada temaatilisi stende. Täiendada kooli raamatukogu õppemetoodilise kirjandusega. arendada sõprussidemeid eesti õppekeelega koolidega Kallavere Keskkooli ja Maardu Gümnaasiumiga; korraldada klassivälist tegevust: - ülelinnalistel ja vabariiklikel üritustel osalemine - õpilasvahetusprojektides osalemine - integratsiooniprojektides osalemine - tähtpäevade tähistamine - kooliürituste korraldamine viia läbi iga-aastane eesti keele nädal. 16
17 6.7. Õppe- ja kasvatusliku töö kriteeriumid ja indikaatorid Kooli hindamiskriteeriumid Õpilase areng Õppekava täitmine Õppemeetodid ja õppetöö korraldamine Väärtushinnangud ja eetika Õppeedukus Terviseseisund Hariduslike erivajadustega laste vajaduste arvestamine Huvitegevus Statistika õpilaste kohta Õpilaste rahulolu Sisehindamise indikaatorid Õpetamine Õppeedukus Riiklike tasemetööde tulemused Osavõtt tundidest ja koolikohustuse täitmine Tulemuslikkus võit, autasud, retsensioonid Kasvatus Huvi loomingu, spordi, uurimistöö vastu Aktiivsus ja initsiatiiv klassivälises tegevuses Omavaheliste suhete analüüs Psühholoogiline kliima Tõrjutud laste olemasolu ja puudumine klassis ja koolis (tõrjutud lapsed klassis ja koolis) Konfliktid raskusaste ja lahendamisviisid Õpilaste ja vanemate usaldustase kooli vastu Õpilaste ja pedagoogide motiveeritud tegevus VII. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Kooli arengukava kinnitatakse Maardu linnavolikogu poolt vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava täitmine ning muutuste sissekandmise vajadus analüüsitakse iga õppeaasta õppenõukogus ja kooli hoolekogus. Kool informeerib regulaarselt õpilaste vanemaid arengukava täitmisest. 17
18 Lisa 2 MAARDU PÕHIKOOLI ÕPILASTE PEREDE ISELOOMUSTUS Seisuga õpib koolis st perest 360 õpilast. Kokku on vanemaid ja eestkostjaid 603 inimest. Perede sotsiaalne seisund Üksikvanemaga pered 81 õpilast (23,4% peredest) Eestkostmine 10 õpilast 8 eestkostjat (2,3%) Töötud vanemad 82 inimest (13,8%) Perede rahvuslik koosseis 10 rahvuse esindajad: venelased, eestlased, valgevenelased, tatarlased, ukrainlased, leedulased, aserbaidžaanlased, juudid, lätlased, armeenlased. Peale vene keele peetakse mõnedes peredes emakeeleks eesti, ukraina, valgevene, aserbaidžaani, tatarlase, leedu keelt. Lastevanemate haridus ( klassid) 376 Kõrgharidus 72 inimest (19,1%) Keskeriharidus 195 inimest (51,9%) Keskharidus 100 inimest (26,6%) Lõpetamata keskharidus 9 inimest (2,4%) Vanemad, kes lõpetasid Maardu Põhikooli 130 inimest ehk 37,6% perede arvust. 18
19 Lisa 3 MAARDU PÕHIKOOL LAPSEVANEMATE JA ÕPILASTE SILMADE LÄBI Ankeetküsitlus toimus a. Küsitlusest võtsid osa klasside õpilaste 193 vanemat. Kooli arengu hinnang a Tulemusrikas 43 (22,28%) Püsikindel 139 (72%) Nõrk 9 (4,7%) Vanemate hinnang koolile: 193 vanemat Kooli arengu tugevad küljed Õppetegevus 129 (66,8%) Klassiväline töö 86 (44,6%) Infotehnoloogiad (IKT-vahendid) 35 (18,1%) Materiaalne baas 19 (9,8%) Kuivõrd on Teie laps motiveeritud õppimiseks? Õpib meelsasti 28 (14,5%) On piisavalt motiveeritud 124 (64,2%) Nõrgalt motiveeritud 40 (20,7%) Kuidas Te hindate oma lapse eesti keele oskust? Hea 59 (30,6%) Nõrk 72 (37,3%) Vajab lisaabi (sh need, kelle hinne on hea) 75 (38,9%) Lemmikained (5 esimest) Kehaline kasvatus Matemaatika Käsitöö Ajalugu Inglise keel 19
20 Milliste ainete õppimisel vajab Teie laps abi? Eesti keel 99 (51,3%) Inglise keel 58 (30%) Matemaatika 58 (30%) Vene keel 41 (21,2%) Keemia 17 (8,8%) Füüsika 15 (7,8%) Küsimused, mis nõuavad tähelepanu ja lahendamist esmajärjekorras (5 esimest) Materiaalne baas, remont 23 (11,9%) Käitumine 14 (7,3%) Võõrkeelte süvaõpe 12 (6,2%) Staadion 10 (5,2%) Eesti keele õpe 7 (3,6%) Infotehnoloogiad 7 (3,6%) Õpetajate suhtumine lastesse vanemate hinnangul (203 vastust) Positiivsed jooned 176 (86,7%) Neutraalsed jooned 18 (8,9%) Negatiivsed jooned 9 (4,4%) Õpilaste vaba aja harrastused (268 vastust, 34 harrastust, 10 esimest) Tegeleb spordiga 93 (34,7%) Jalutab 25 (9,3%) Arvuti 24 (8,9%) Joonistamine 23 (8,5%) Muusika 18 (6,7%) Lugemine 17 (6,3%) Tantsud 8 (3,0%) Õpib inglise keelt 7 (2,6%) Jalgratas 7 (2,6%) Veedab aega koos sõpradega 6 (2,2%) Pärast põhikooli lõpetamist jätkab Teie laps õppimist Maardu gümnaasiumis 31 Teises gümnaasiumis 44 Kutsekoolis 58 Ei tea 66 20
21 Lisa 4 INFOTEHNOLOOGIA ARENG AASTATI 2010 Arvutikabinetti osteti 11 uut arvutit operatsioonisüsteemiga Windows Suurendati internetikiirust kuni 12 Mbit/s Varustati raadiotranslatsioonivõrk, sisse seati koolikell erinevate meloodiliste helidega. Alustati kooli ja linna sündmuste kajastamist kooli televisioonis kolm kabinetti varustati arvutite ja dataprojektoritega. Danske Bank annetas 22 arvutikomplekti - HP Compaq Arvutid paigaldati ainekabinettidesse ja arvutiklassi Alustati E-kooli Web keskkonna kasutamist. Installeeriti operatsioonisüsteem Windows 10. Paigaldati füüsikakabinetti arvuti, dataprojektor ja ekraan. Kaabelinterneti said muusika-, matemaatika- ja algkoolikabinetid, aula. Osteti 6 kaasaegset arvutit protsessoriga Intel Core i3. 21
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemTALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015
TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2022 Tallinn 2015 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS...4 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm...4 2. VISIOON, MISSIOON
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemArengukava
Heaks kiidetud hoolekogu 29.09.2015 1-6/17 õppenõukogu 21.10.2015 1-4/14 Tallinna Kadaka Põhikool Sisukord Sissejuhatus... 3 Kooli üldiseloomustus... 4 Kooli missioon, visioon ja põhisuunad... 6 Kooli
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
Rohkemоснована Нарвская художественная школа
NKK Narva Kunstikool ARENGUKAVA 2020-2023 Narva Sisukord 1. Sissejuhatus......3 1.1. Narva Kunstikooli ülevaade ajaloost ja arengust..3-4 1.2. Narva Kunstikooli üldandmed.......4-6 2. Narva Kunstikooli
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemMicrosoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc
Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemTULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri
TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemRistiku Põhikooli arengukava
Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...
RohkemARENGUKAVA
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna
RohkemKAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA
KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA 2017-2019 Sisukord 1. Sissejuhatus... 2 2. Üldandmed, eripära ja ajalugu... 2 3. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused... 3 3.1 Missioon... 3 3.2. Visioon... 3
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
Rohkem(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )
ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemTallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil
Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr 155 28. augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil 2015. Sisukord 1. Üldsätted... 2 2. Töökorraldus...
RohkemTallinna Haridusameti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonikonkursi Digimõte TAOTLUS Tallinna 32. Keskkool Kiili 10, Tallinn Tel: 6
Tallinna Haridusameti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonikonkursi Digimõte TAOTLUS Tallinna 32. Keskkool Kiili 10, Tallinn 12918 Tel: 6 579 952 E-post: kool@32kk.edu.ee Kontaktisik: õppealajuhataja
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemJ. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu
J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja 28.03.2018 käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2018-2020 Tallinn 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemMicrosoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc
Gümnaasium Projektitegevus Aruanne 01.01.2007-01.06.2012 perioodi eest 1.Käesolev olukord Käesoleval ajal on projektitöö gümnaasiumis järgnevas olukorras: 1.1.Lõpetatud projektid-38 tk. Üldsumma -121 670,01
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemSimuna Kooli
Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 29.12.2011. määrusega nr. 27 Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2012-2016 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame. (Sari Sarkomaa)
RohkemAK muudetud
- 1 - TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2019 2023 Kivimäe kooltraditsioonidele tuginev, head põhiharidust pakkuv, sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool. - 2 - SISUKORD 1. Lühiülevaade ja arengut
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemHaapsalu Põhikooli arengukava Haapsalu Põhikool Haapsalu
Haapsalu Põhikooli arengukava 2018 2021 Haapsalu Põhikool Haapsalu 2018 11 Sisukord 1. Õppeasutuse üldandmed ja lühiülevaade... 3 2. Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad 2.1.
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemTere
KINNITATUD: Tori Vallavolikogu 26.03.2014 määrusega nr 5 Tori Põhikool ARENGUKAVA 2014-2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS 3 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA KOOLIARENDUSE PÕHIVALDKONNAD 4 2.1. Kooliarenduse
RohkemRaasiku LA arengukava
RAASIKU LASTEAED ORAVAKE ARENGUKAVA 2017 2019 Raasiku 2016 1 Sissejuhatus Raasiku lasteaed Oravake arengukava on töödokument, milles on määratud ära valdkonniti lasteaia arengu põhisuunad ning tegevuskava
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemKinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGU
Kinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse 26.11.2014 määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGUKAVA 2015-2020 SISUKORD I Sissejuhatus....................................................
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemPeetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare
Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr. 1114 Aeg: 11.12.2014 Algus: 18.30 Lõpp: 20.20 Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa 73101 Osalesid: Hoolekogu esimees
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemMicrosoft Word _10_06-38 LA Sipsik arengukava _lisa_.doc
Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 6.10.2009 määrusega nr 38 LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA 2010 2012 SISSEJUHATUS Jõhvi lasteaia Sipsik arengukava aastateks 2010 2012 on dokument, mis määrab ära lasteaia põhisuunad
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemJõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere
Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik a
Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, 09.06.2015 Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik alus Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on
RohkemPAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu määrusega nr 3
PAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2014 KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu 16.01.2012 määrusega nr 3 Sisukord 1.1. ÜLDANDMED... 3 1.2 KOOLI AJALUGU... 4 1.3. TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED... 4 2.PAIKUSE
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemMicrosoft Word - arengukava18
1 Põltsamaa vald KINNITATUD Põltsamaa Vallavolikogu 15. märtsi otsusega nr 178 Esku-Kamari Kool ARENGUKAVA 2012-2018 2 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 Arengukava koostamise lähtekohad... 3 Arengukava koostamise
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
Rohkem