12.2 lisa KÜG Arengukava
|
|
- Anneli Tiik
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA a KEILA 2010
2 KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA a SISSEJUHATUS ÜLDOSA Arengukava (eelmine arengukava) täitmine Kooli hetkeolukord Õpilased Haridustulemused Õpetajad Majanduslik olukord SWOT analüüs Kooli parendusvaldkonnad ja õppeaastate prioriteedid 2 ARENGUSUUNAD Visioon Missioon Arengu valdkonnad ja indikaatorid TEGEVUSKAVA Tegevusvaldkond 1: strateegiline juhtimine Tegevusvaldkond 2: personalijuhtimine ja koostöö Tegevusvaldkond 3: õppe- ja töökeskkond Tegevusvaldkond 4: õppimine, õpetamine ja kasvatus Tegevusvaldkond 5: üleminek eestikeelsele õppele kuni 2011.a Tegevusvaldkond 6: õpilaste toetamine Tegevusvaldkond 7: haridustulemused ARENGUKAVA ELLUVIIMINE Arengukava realiseerimisega seotud riskid Arengukava seos Keila linna ja Eesti Hariduse Arengukavaga Muutmine ja järgmise arengukava koostamine Kasutatud ressursid... Error! Bookmark not defined.
3 SISSEJUHATUS Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava. Keila Ühisgümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Keila Ühisgümnaasiumi arengukava lähtub kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest, kooli põhimäärusest ning Keila linna arengukavast. Arengukavas püstitatakse strateegilised eesmärgid, tuuakse välja kriitilised edutegurid ja prioriteedid tulemusvaldkonniti. Tegevused on kavandatud seitsmes valdkonnas: strateegiline juhtimine, personalijuhtimine ja koostöö, õppe- ja töökeskkond, õppimine, õpetamine ja kasvatus, üleminek eestikeelsele õppele, õpilaste toetamine ja haridustulemused. 1 ÜLDOSA Keila Ühisgümnaasium asub Keilas Pargi tn 2. Keila Ühisgümnaasiumi teeninduspiirkonnaks on Keila linn. Kooli asukoht võimaldab venekeelset õpet ka naabervaldade õpilastele, keda võetakse vastu vabadele kohtadele. Koolis õpivad lapsed Harku, Keila, Vasalemma, Saue, Kernu valdadest. Keila Ühisgümnaasium korraldab ka üldhariduslikku õpet Harku vanglas (vastavalt allkirjastatud kokkuleppele kuni 31. august 2011). Õppetöö toimub statsionaarses ja mittestatsionaarses õppes vene kui eesti keeles. 1. septembril 2005.a muudeti kooli nimetus, seoses gümnaasiumitegevuse laienemisega Keila Ühisgümnaasiumiks (Keila Linnavolikogu määrus nr 13, ). Keila Ühisgümnaasium on munitsipaalkool. 1.1 Arengukava (eelmine arengukava) täitmine Lähtudes kooli arendamise põhisuundadest võib kinnitada, et kooli arengukava on täidetud. Üheks arendamise prioriteediks oli õpilaste arvu suurendamine õhtu-ja kaugõppeosakondades, mis oli ka saavutatud tänu kooli struktuuri muutmisele: kooliga liitusid Murru, Ämari ja Harku vanglakoolid, kus õppetöö toimub kaugõppevormis (Harkus õhtuses vormis). Samuti tuleb märkida, et nendes osakondades toimub õppetöö nii eesti- kui ka vene keeles, seega on täidetud ka teine prioriteet eestikeelse õppe laiendamine. Seoses eesti keele kui õppekeele lisandumisega muudeti ka kooli nime (Keila Linnavolikogu määrus nr 14, ). Alates 1. septembrist a on kooli nimi Keila Ühisgümnaasium.
4 Õpikeskkonna kujundamise ja arendamise osas on samuti arengukava täidetud. Kõik planeeritud tegevused on tehtud. Klassiruumides on vahetatud põrandad, tehtud nii jooksvat remonti kui ka kapitaalset, näiteks on täiesti uue ilme saanud keemia- ja füüsikakabinet. On soetatud klassiruumidesse uut mööblit ( kabinetid 201, 203, 211, 111, 305), mis on planeeritust rohkem. Planeeritust varem on rakendunud e-kool kõikides kooliastmetes, mis toetab kooli avatuse suurenemist. Sellega kaasnes õpetajate e-koolialane koolitus ja pidev nõustamine. Tulemuseks oli suhteliselt probleemitu üleminek elektroonilisele päevikule. Tänu Sihtasutuse Tiigrihüpe rahastamisele ja KOV toetamisele koolis on vahetatud kogu arvutipark, mis on hõlbustanud nii e-kooli rakendamist, kui ka IT-vahendite kasutamist tundides. Õppeprotsessi arendamise põhieesmargiks oli eestikeelsele õppele ülemineku toetamine. 2007/2008 õa algas üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes, mis on vastavuses kooli arengukavaga ning riigi poolt kavandatud tegevuskavaga. Selle põhieesmärgi toetamiseks oli arengukavas planeeritud eesti kirjanduse ja eesti kultuuri õpetamine valikainetena juba pikemat aega. Õppeaastate lõikes on proovitud õpetada eesti keeles ka teisi aineid. Näiteks, ühe õppeaasta jooksul kasutati bilingvaalset lähenemist matemaatika õpetamisel 10. klassis. Paraku praktikas selline lähenemine ennast ei õigustanud, kuna ei olnud kõikidele õpilastele jõukohane. Küll aga on seda kogemust võimalik edaspidises õppetegevuse planeerimisel kasutada. Põhikoolis õpetatakse eesti keeles kodulugu (2.-4. kl). Eestikeelse terminoloogia kasutamine õppetundides on olnud juba aastatepikkune praktika, mis on ka kirjas arengukavas. Eksperimendi korras on aineõpetajad võtnud kasutusele lisaks ka eestikeelseid töövihikuid. 2007/08 õppeaastal klassides õpetati eesti keeles eesti kirjandust 3 kursust ja eesti kultuurilugu 3 kursust (kokku 6 kursust). 2008/09 õppeaastal õpetati 10. klassi astujatele eesti keeles eesti kirjandust 3 kursust, eesti kultuurilugu 3 kursust, kunstiajalugu 3 kursust ning kooli valikul kas ühiskonnaõpetust 2 kursust (kokku 11 kursust). 2009/2010 õppeaastal õpetati gümnaasiumiastme 10.klassis eesti keeles eesti kirjandust 3 kursust, ühiskonnaõpetust 2 kursust ja muusikat 3 kursust, eesti kultuurilugu 3 kursust ja kunstiajalugu 3 kursust, psühholoogiat 1 kursus (kokku 15 kursust). Personali arendamise osas oli samuti üheks põhieesmärgiks ülemineku toetamine aineõpetajate koolitamise läbi. Kohustuslike ainete spetsialistid on läbinud vastavad koolitused. Lõpetatud on järgmised kursused: Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis, 15 AP, (ühiskonnaõpetuse õpetaja), Muukeelsete üldhariduskoolide kakskeelsele õppele ülemineku toetamine, 40 t (õppealajuhataja, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning geograafiaõpetaja). Õpilaste aktiviseerimine: vene kooli eesti kirjanduse tunnis, 24 t (kursus jätkub). Samuti on täidetud ka teised personali arendamise eesmärgid: noorte õpetajate toetamine ja riigieksamiteks
5 ettevalmistuskoolitused. Koolis on saanud traditsiooniks koolitused, mis on mõeldud kõikidele õpetajatele. Aastal 2009/2010 oli võimalus läbida kaks koolitust: Õpetaja eneseanalüüsi roll õppeasutuse sisehindamise süsteemis ja Klassijuhataja ja perekond. Aktiivsed töömeetodid lastevanematega. Arenguvestluste läbiviimine. Aastal 2008/2009 läbisid õpetajad täiendkoolituse teemal Eesti kultuuriruumi arendamine ja tunnetamine integratsiooni protsessis eesti ühiskonda ja Professionaalse ja emotsionaalse läbipõlemise sündroom, selle profülaktika ja korrektsiooni võimalused. Koolituse vajadus selgitakse igal aastal kas õpetajate arenguvestluste käigus või rahuloluküsitluse abil. Koolituse raames tutvusid õpetajad Läti bilingvaalse hariduse kogemusega. Õpetajad, kellel puudub vajalik riigikeele tase, on läbinud erinevaid keelekoolitusi ning sooritanud ka taseme eksameid. Arengukavas planeeritud huvialategevuse põhieesmärgid on täidetud. Koolis töötavad mitmed huvialaringid ja õpperingid. On kujunenud traditsiooniliste ürituste süsteem, kus olulist rolli mängivad üritused, mis on seotud projektitegevusega. Aastaid on meie kooli õpilased osalenud projektides Perevahetus Hollandiga, Minu Riik. Viie aasta jooksul osales kool rahvusvahelises projektis Õpi ja jaga, mille ühe tulemusena on kogumik materjale, mis on pühendatud erinevate rühmatöö võimalustele ja aktiivõppe meetoditele. Aastatel osalesid meie kooli õpetajad rahvusvahelises projektis Climates, mis toimub Comeniuse projektide raames. Viimastel aastatel lisandusid sellised projektid Ökokratt, Tere, kevad!, GLOBE, Juurte juurde. Koolis on kujunenud traditsioonilised üritused: Esimene koolipäev (12. klassi õpilased võtavad vastu koolipere liikmeks 1. klassi õpilased) 10. klassi õpilaste vastuvõtmine (ristimispidu) Direktori vastuvõtt edukatele õpilastele Õpetajate päeva tähistamine Jõulupeod Ainenädalad Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine Klassidevahelised korv-, võrk- ja jalgpallivõistlused Naistepäeva kontsert Etlejate konkurss Uurimustööde kaitsmine Viimane koolikell ehk tutipidu 9. ja 12. klassides.
6 1.2 Kooli hetkeolukord Õpilased Keila Ühisgümnaasiumis toimub õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Tabelis on toodud õpilaste arv kolmel viimasel õppeaastal, mis näitab langustendentsi (seotud peamiselt kinnipeetavate arvu vähenemisega Murru vanglas): õa (seisuga ) õa (seisuga ) õa (seisuga ) Päevane osakond Keila Kaugõppeosakond Keila Murru Õhtune osakond Harku Kokku Haridustulemused Riigieksamid Õppeaasta Eesti keel kui riigikeel Inglise keel Vene keel kui emakeel Matemaatika Ajalugu Riik Kool Riik Kool Riik Kool Riik Kool Riik Kool 2009/10 69,7 70,9 61,1 41,5 48,6 62,1 59,4 45,4-52,9 51,4-44,8 38, /09 67,9 77,6 67,1 80,0 56,3 58,0 49,3 50,3 62,5 65,0 60,9 56,0 41, /08 66,8 55,9 64,4 62,2 64,4 48,3 53,0 36,8 58, ,4-40,9 29,5 4,0 - Õppeaasta Bioloogia Ühiskonnaõpetus Keemia Geograafia Riik Kool Riik Kool Riik Kool Riik Kool 2009/ ,5 52,7 61, ,6 50,1-54,9 50, 6-45, / ,5 56, ,5 46,8
7 - 46, / ,4 52, ,0 43,5-40, Põhikooli lõpueksamid 2007/ ,7 3,7 3,5 3, ,64 4,0 Õppeaasta Eesti keel kui riigikeel Matemaatika Vene keel kui emakeel Inglise keel Ühiskonnaõpetus Riik Kool Riik Kool Riik Kool Riik Kool Riik Kool 2009/10 3,4 3,5 3,5 4,0 3,9 2008/09 4,2 3,3 3,5 3,5 3,7 3, ,78 3,6 Õppeaasta Füüsika Bioloogia Riik Kool Riik Kool 2009/ / , /08 3, Õpetaja Õpetajad Õpetajad 43 Õpetajate arv struktuuriüksuste järgi Keila 32 Harku 11 Pedagoogilised kategooriad Vanempedagoog 3 Pedagoog 37 Noorem pedagoog - Ametijärguta 3 Eesti keele kategooriad Õpetajate arv (eesti keel emakeel) 5
8 Õpetajate arv, kes lõpetasid ülikooli eesti keeles 9 Õpetajate arv, kellel on kõrgtase (C1) 5 Õpetajate arv, kellel on kesktase (B2) 8 Õpetajate arv, kellel on D ja C kategooria 13 (neist 4 pensionäri) Administratsioon Direktor kõrgtase Õppealajuhatajad eesti keel emakeelena (1) kesktase (1) Arendusjuht kõrgtase Majandusjuht D kategooria Raamatukoguhoidja kõrgtase Sekretär: eesti keel emakeel Õpetajate vanus Vähem kui kuni kuni 60 Rohkem kui 60
9 20 Õpetajate staaž Rohkem kui Majanduslik olukord Koolimaja üldseisund on rahuldav. Eelmine arengukava on täidetud. Koolimaja klassiruumide pindala on 228,3 ruutmeetrit, kokku on 16 klassiruumi. Veel on koolimajas raamatukogu, kus vajaduse korral saab samuti tunde läbi viia, spordisaal, õpetajatetuba, mille juurde kuulub arvutiruum kolme arvutikohaga ning selles ruumis õpetajate kasutuses on kaks printerit. Õpetajatetoas on tehtud sanitaarne remont. Printeri kasutamise võimalus on ka igal korrusel. Igas klassiruumis on samuti õpetaja kasutuses arvuti. Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt käivitatud projektiga on õpetajate kasutuses ka sülearvutid. Teravamaks probleemiks on hetkel riidehoiu seisukord ning kooli katus. Remonti vajab koridori sein kolmandal korrusel. Riidehoiu uuendamine on planeeritud, kuid seoses majanduse madalseisuga, on mööbli soetamise, põrandate vahetamise ning ka elektrisüsteemi vahetusega keldrikorrusel, edasi lükatud. Keldrikorrusel asub ka spordisaal, mida renoveeriti aastal ning kus on planeeritud põranda lihvimine ja lakkimine. Esimesel korrusel asuv direktori kabinet ja kantselei vajab samuti põrandate kordategemist ning sanitaarset remonti. Uuendamist vajavad ka esimesel korrusel asuvad vitriinid. Tervisekaitse seadusega vastavusse viimist vajab osade klassiruumide tahvlivalgustus aasta suvel said lõpuks kõik kooli klassid rulookardinad, oli tehtud ajalookabineti jooksev remont ja keemiakabineti täielik renoveerimine. Üheks koolipere suureks unistuseks on koolimaja fassaadi renoveerimine eesmärgiga moodustada naaberkooliga visuaalne tervik.
10 Keila Ühisgümnaasium töötab SA Keila Hariduse Sihtasutusele kuuluvas hooneosas. Alates aastast 2011 planeeritakse halduse üleandmist sihtasutusele, kes haldaks siis Keila Kooli ja Keila Ühisgümnaasiumi kasutuses olevaid ja omavahel seotud hooneid kui tervikut ning kujundaks ka ühtse välisilme SWOT analüüs 2009.a korraldati ülekooliline SWOT. Uue arengukava koostamise eesmärgiga oli korraldatud arutelu ning koostatud uuendatud SWOT. Arengukava 2010/2013, SWOT-analüüs Sisekeskkonna analüüs Tugevad küljed: tugisüsteemid, sotsialiseerumine, kogenud personal, pidev täiendõpe, kaasaegne õpi- ja töökeskkond, kaasaegne arvutiklass ja e-kool, koostöö kooli ja kodu vahel, infovahetus, projektid, tasuta ringid, traditsioonid, juhtimine, sisehindamine, õppekäigud, uurimustööd. Nõrgad küljed: osade õpetajate puudulik riigikeele oskus, eestikeelsele õppele ülemineku tagamine, omavahelise koostöö lünklikkus, korrapidamine, õpilaste käitumiskultuur, vähene koostöö teiste koolidega. Väliskeskkonna analüüs (ohud ja võimalused) Tugevad küljed: kättesaadav kaugõpe, kooli hea logistiline asukoht, keskmise täituvusega klassid, koostöö KOV-ga, võimalus kasutada Tervisekeskuse ruume, osalemine koolivälistes üritustes. Nõrgad küljed: õpilaste arvu vähenemine, kooli asukoht (suurem osa õpilastest ja paljud õpetajad elavad väljaspool linna), muutuv hariduspoliitika, õpetajate läbipõlemise oht suurte koormuste tõttu, vähene koostöö teiste koolidega, ühistransport (koolibuss) ei vasta koolitunniplaanile Kooli parendusvaldkonnad ja õppeaastate prioriteedid Eestvedamine ja juhtimine Sise- ja enesehindamise ning tunnustamise süsteemi täiustamine ja rakendamine Kooli juhtimise täiustamine
11 Ettevalmistus kooli ümberkujundamiseks tugevaks põhikooliks aastast 2013 vastavalt kokkuleppele koolipidajaga (aastal 2013 ei avata 10. klassi ning oma haridusteed jätkavad 11. ja 12. klassid). Personalijuhtimine Personali arendamine: sise- ja väliskoolituste korraldamine Koostöö huvigruppidega Osalus projektides Partnerlussuhte tähtsustamine Ressursside juhtimine Säästlik majandamine ja keskkonnahoid Õppe- ja kasvatusprotsess Õppekava ja ainekavade arendustöö IKT kasutamine õppetöös Õppetöö kvaliteedi tõstmine Kooli traditsioonide hoidmine Kasvatustöö ja koolikultuuri parandamine 2 ARENGUSUUNAD Õppesuundade sisseviimine õppeaastaks (gümnaasiumi tegevuse viimine kooskõlla PGS 7 (1) kehtestatud nõuetega) eestikeelne õpe gümnaasiumiosas vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (PGS, 21 (3)); järkjärguline kooli ümberkujundamine tugevaks põhikooliks aastast uurimustegevus; võimaliku kutsesuunitluse arendamine; 2.1 Visioon Keila Ühisgümnaasium annab õpilaste võimeid arvestavat haridust tagamaks konkurentsivõimelisust edaspidistes õpingutes ja tööturul.
12 2.2 Missioon Keila Ühisgümnaasiumi õpilane - õpib rõõmuga ja vastutab oma õpitulemuste eest; - on konkurentsivõimeline sisseastumisel nii kõrg- kui ka ametikoolidesse; - väärtustab terveid eluviise; - tuleb toime muutuvas keskkonnas; - tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga; 2.3 Arengu valdkonnad ja indikaatorid Võtmevaldkonnad Indikaatorid Strateegiline juhtimine Personali juhtimine ja koostöö Õppe- ja töökeskkond Õppimine, õpetamine, kasvatus Arengukava Üldtööplaan Sisehindamine Personali juhtimise strateegia Koostöö Koolitussüsteem Tunnustamine Ohutus Ruumid Õpetamise võimaluste mitmekesisus Raamatukogu Kooli õppekava Õpetajate tööplaanid IÕK süsteem Huvitegevus Projektitegevus Õpilaste toetamine Erinevate õppimisvajadustega lastele tugisüsteemide arendamine Õpilaste toetamine Koolikohustuse monitooring Sotsialiseerumine
13 Haridustulemused Õpilaste õppeedukus Riigieksamid, põhikoolieksamid, tasemetööd; Olümpiaadides osalemine ja tulemused Uurimustööd 3 TEGEVUSKAVA 3.1 Tegevusvaldkond 1: strateegiline juhtimine Jrk nr Saavutatav tulemus 2010/ / / 13 Vastutaja Seadusandluse, õigusaktide Direktor tundmine Arengukava uuendamine ja Direktor muudatuste sisseviimine 3. Arengukava täitmise analüüs Direktor 4. Ametijuhendite uuendamine Direktor 5. Direktor, direktori Üldtööplaani koostamine aset. õppealal 6. Üldtööplaani täitmise analüüs Direktor, direktori aset. õppealal 7. ÕOV põhimääruse uuendamine, koostöö Huvialajuht 8. Ametikohtade täitmine Direktor, konkursi teel hoolekogu 9. Pedagoogiliste töötajate Direktor, atesteerimine ja tulemuste seos direktori aset.
14 palgapoliitikaga õppealal 10. Sisehindamise läbiviimine ja analüüs Ühtne ja motiveeriv 11. palgapoliitika ja premeerimissüsteem Direktor, Dir. aset. õppealal Direktor KOV Tegevusvaldkond 2: personalijuhtimine ja koostöö Jrk nr Saavutatav tulemus 2010 / / / 13 Vastutaja Rahulolu-uuringute korraldamine Meditsiiniline järelevalve Tunnustamine: ühtne ja motiveeriv palgapoliitika ja premeerimissüsteem Pedagoogiliste töötajate atesteerimine ja tulemuste seos palgapoliitikaga Keeleseaduse täitmine x x Dir. aset. õppealal Direktor x x Direktor Direktor, dir. aset. õppe-alal Direktor 6. Pedagoogide ametikohtade täitmine konkursi teel Direktor, hoolekogu esimees 7. Koolitussüsteemi kavandamine, uuendamine, tulemuslikkuse hindamine, Dir. aset. õppealal
15 Jrk nr Saavutatav tulemus 2010 / / / 13 Vastutaja Planeeritud sisekoolitused Hindamine lapse arengut toetavas koolis Ajakohastatud õpetamismeetodid Õppiv organisatsioon Töötajatega arenguvestluste läbiviimine Koostöö KOV-ga x Dir. aset. õppealal x x Direktor Direktor 11. Koostöö hoolekoguga Direktor, 12. Lastevanemate nõustamine Koolipsühholoog 13. Koostöö Huvialajuht õpilasomavalitsusega 14. Arenguvestlused õpilasega ja lapsevanemaga klassijuhatajad Tegevusvaldkond 3: õppe- ja töökeskkond
16 Jrk nr Saavutatav tulemus 2010/ / / 13 Vastutaja 1. Ruumide sanitaarremont (klassid, Direktor koridorid.) 2. Klassimööbli uuendamine Direktor 3. Töökaitsealane koolitus x Direktor 4. Õpilaste toitlustamine AS Comlink 5. Kirjanduse ja ajakirjanduse tellimine R/k juhataja 6. Inventari soetamine kava alusel Direktor Õpetamise võimaluste 7. mitmekesistamine: Direktor, vajalike õppevahendite x x infojuht soetamine Kantselei ja direktori 8. kabineti remont koos x Direktor põrandavahetusega 3.2 Tegevusvaldkond 4: õppimine, õpetamine ja kasvatus Jrk nr Saavutatav tulemus 2010/ / / 13 Vastutaja 1. Kooli õppekava ja ainekavade korrigeerimine Dir. aset. õppealal
17 Jrk nr Saavutatav tulemus 2010/ / / 13 Vastutaja 2. Uue riikliku õppekava tutvustamine x Dir. aset. õppealal 3. Uue riikliku õppekava rakendamine x x Dir. aset. õppealal 4. Valikainete nimetuste ja valikute täpsustamine ja laiendamine Direktor, dir. aset. õppealal 5. Töökavade koostamine, täpsustamine Dir. aset. õppealal 6. Individuaalsete õppekavade rakendamine Dir. aset. õppealal 7. Õppeekskursioonid Dir. aset. õppealal 8. IT-vahendite kasutamine õppetöös Infojuht 9. Olümpiaadid, võistlused, Dir. aset. konkursid. õppealal 10. Uurimustööd Dir. aset. õppealal 9. ÕOV koostöö noorte organisatsioonidega Huvialajuht 10. Projektitöö Dir. aset. õppealal 3.3 Tegevusvaldkond 5: üleminek eestikeelsele õppele kuni 2013.a
18 Jrk nr Saavutatav tulemus 2010 / / / 13 Vastutaja 2010/2011. õppeaastal 10. klassi astujatele õpetatakse gümnaasiumiastmes eesti keeles eesti kirjandust 3 kursust, ühiskonnaõpetust 2 kursust, muusikat 3 kursust, Eesti ajalugu 2 1. kursust, eesti kultuurilugu 3 kursust ja kunstiajalugu 3 kursust, x Direktor psühholoogiat 1 kursus, meediaõpetust 1 kursus, giidiõpetust 1 kursus, matemaatikat 12 kursust. Kokku: 31 kursust 2011/2012. õppeaastal 10. klassi astujatele õpetatakse gümnaasiumiastmes eesti keeles eesti kirjandust 3 kursust, ühiskonnaõpetust 2 kursust, muusikat 3 kursust, ajalugu (ka Eesti ajalugu) 6 kursust, eesti 2. kultuurilugu 3 kursust ja x kunstiajalugu 3 kursust, psühholoogiat 1 kursus, meediaõpetust 1 kursus, giidiõpetust 1 kursus, geograafiat 3 kursust, matemaatikat 12 kursust. Kokku: 38 kursust
19 /2013. õppeaastal 10. klassi astujatele õpetatakse 57 kursust eesti keeles. x Õppekavas eestikeelne õpe vähemalt 57 kursuse ulatuses, mis moodustab 60% gümnaasiumiastmele kehtestatud väikseimast lubatud nädalakoormusest. 3.4 Tegevusvaldkond 6: õpilaste toetamine Jrk nr Saavutatav tulemus 2010/ / / 13 Vastutaja 1. Psühholoogi õpiabi ja logopeedi õpiabi õppeprotsessis 2. Õpilaste nõustamine Psühholoog, Logopeed Koolipsühholoog 3. Parandusõppe korraldus Dir. aset. õppealal 3. PP-rühma korraldus Dir. aset. õppealal 4. Koduõppe korraldamine Dir. aset. õppealal 5. Konsultatsioonide korraldus Dir. aset. õppealal 6. Huviringide tegevusse kaasamine Huvialajuht Dir. aset. õppealal, 7. Koolist väljalangemise sotsiaaltöötaja, ennetamine klassijuhatajad 8. Õpilaste osalus õppetöös dir. aset. õppealal, sotsiaal-töötaja 9. Õpilaste tervisekontroll kooliarst
20 3.5 Tegevusvaldkond 7: haridustulemused Jrk nr Saavutatav tulemus 2010/ / / 13 Vastutaja 1. Õpitulemuste analüüs, arutelu 2. Kooliõppekava ja õpitulemuste seoste analüüs 3. E-kooli seire ja analüüs Dir. aset. õppealal Dir. aset. õppealal Dir. aset. õppealal, e-kooli admin. 4 ARENGUKAVA ELLUVIIMINE 4.1 Arengukava realiseerimisega seotud riskid Arengukava realiseerimise riskid on eeskätt seotud välisohtudega. Keila linna arengukavas on planeeritud linna haridussüsteemi reorganiseerimine, seega võib juhtuda, et osaliselt käesolevas arengukavas nimetatud eesmärgid ja ülesanded jäävad täitmata. 4.2 Arengukava seos Keila linna ja Eesti Hariduse Arengukavaga Keila linna arengukavas on sõnastatud järgmised eesmärgid, mis toetavad toimiva ja erinevaid võimalusi pakkuva haridussüsteemi arendamist: linnal on selge ja ühtne hariduse arengukava; arenemisvõimalusi ja tingimusi pakutakse eri tasemel olevatele õpilastele (erivajadustega, andekad lapsed jne); koolide lõpetanud saavad hästi hakkama jätkuhariduse omandamisel ja tööturul; õpilased on keskkonnateadlikud ja toimivad vastavalt jätkusuutliku arengu põhimõtetele; loodud on optimaalsed lahendused laste võimete arendamiseks; üldharidus ja kutseharidus moodustavad ühtse terviku;
21 koolides töötavad motiveeritud ja oma tööle pühendunud head spetsialistid; koolides töötavad lisaks õpetajatele eripedagoogid; õpetajad ja eripedagoogid saavad väärilist palka ja rakendatakse erinevaid motivatsioonisüsteeme; noored ja meesõpetajad soovivad tulla tööle Keila koolidesse. 4.3 Muutmine ja järgmise arengukava koostamine Arengukava vaadatakse kooli juhtkonna, hoolekogu ja õpetajaskonna poolt läbi 1 kord aastas. Kooli juhtimise, õppe- ja kasvatusprotsessi ning järjepideva sisehindamise analüüsi ja sellest tulenevate ettepanekute põhjal täiendatakse arengukava. Ettepanekud kehtiva arengukava muutmiseks esitab direktor linnavalitsusele hiljemalt iga aasta 1.augustiks ning linnavalitsus teeb otsuse arengukava muutmise kohta iga aasta 1.oktoobriks. Arengukava tähtaja möödumisel esitatakse linnavalitsusele arengukava täitmise aruanne ning algatatakse uueks perioodiks uue arengukava koostamine. (LV määrus nr )
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemMicrosoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc
Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemTALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015
TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2022 Tallinn 2015 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS...4 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm...4 2. VISIOON, MISSIOON
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri
TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemKinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGU
Kinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse 26.11.2014 määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGUKAVA 2015-2020 SISUKORD I Sissejuhatus....................................................
RohkemArengukava
Heaks kiidetud hoolekogu 29.09.2015 1-6/17 õppenõukogu 21.10.2015 1-4/14 Tallinna Kadaka Põhikool Sisukord Sissejuhatus... 3 Kooli üldiseloomustus... 4 Kooli missioon, visioon ja põhisuunad... 6 Kooli
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemPAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu määrusega nr 3
PAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2014 KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu 16.01.2012 määrusega nr 3 Sisukord 1.1. ÜLDANDMED... 3 1.2 KOOLI AJALUGU... 4 1.3. TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED... 4 2.PAIKUSE
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemARENGUKAVA
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemRistiku Põhikooli arengukava
Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...
RohkemAK muudetud
- 1 - TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2019 2023 Kivimäe kooltraditsioonidele tuginev, head põhiharidust pakkuv, sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool. - 2 - SISUKORD 1. Lühiülevaade ja arengut
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemTALLINNA JUUDI KOOLI
TALLINNA JUUDI KOOLI ARENGUKAVA 2018 2020 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS... 3 2. HARIDUSASUTUSE AJALUGU... 3 3. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 3 4. ÕPPEASUTUSE MATERIAALNE BAAS... 7 5. TALLINNA JUUDI
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemLisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2
Lisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2017 määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2017 2021 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname,
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemSimuna Kooli
Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 29.12.2011. määrusega nr. 27 Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2012-2016 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame. (Sari Sarkomaa)
Rohkemоснована Нарвская художественная школа
NKK Narva Kunstikool ARENGUKAVA 2020-2023 Narva Sisukord 1. Sissejuhatus......3 1.1. Narva Kunstikooli ülevaade ajaloost ja arengust..3-4 1.2. Narva Kunstikooli üldandmed.......4-6 2. Narva Kunstikooli
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne majandusaasta kohta
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tegevusaruanne 2016 majandusaasta kohta. 1 Asutuse tegevusvaldkond: haridusvaldkond. 2 Osutatav teenus : Põltsamaa Ühisgümnaasium on munitsipaalkool, kus osutatakse haridusteenust,
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemNarva Soldino Gümnaasium
2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................
RohkemKAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA
KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA 2017-2019 Sisukord 1. Sissejuhatus... 2 2. Üldandmed, eripära ja ajalugu... 2 3. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused... 3 3.1 Missioon... 3 3.2. Visioon... 3
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja 28.03.2018 käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2018-2020 Tallinn 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemMicrosoft Word - arengukava18
1 Põltsamaa vald KINNITATUD Põltsamaa Vallavolikogu 15. märtsi otsusega nr 178 Esku-Kamari Kool ARENGUKAVA 2012-2018 2 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 Arengukava koostamise lähtekohad... 3 Arengukava koostamise
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemMicrosoft Word _10_06-38 LA Sipsik arengukava _lisa_.doc
Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 6.10.2009 määrusega nr 38 LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA 2010 2012 SISSEJUHATUS Jõhvi lasteaia Sipsik arengukava aastateks 2010 2012 on dokument, mis määrab ära lasteaia põhisuunad
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j
Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)
RohkemPÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM ARENGUKAVA
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2009-2012 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 VISIOON... 3 MISSIOON... 3 MOTO... 3 KOOLI PÕHIVÄÄRTUSED... 4 OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS... 4 ÜLDANDMED... 4 AJALUGU... 4 PEDAGOOGILINE
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemPõlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS
Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemHaapsalu Põhikooli arengukava Haapsalu Põhikool Haapsalu
Haapsalu Põhikooli arengukava 2018 2021 Haapsalu Põhikool Haapsalu 2018 11 Sisukord 1. Õppeasutuse üldandmed ja lühiülevaade... 3 2. Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad 2.1.
Rohkem(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )
ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemVäljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas
Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vastuvõtmise korra kinnitamine Vastu võetud 08.02.2006
RohkemП Р О Е К Т
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA ÕPPEAASTATEKS 2010-2013 Kohtla-Järve SISU 1.SISSEJUHATUS 1.1 Arengukava eesmärk 3 2. ÜLDANDMED 2.1. Gümnaasiumi üldandmed 2.2. Missioon 2.3. Väärtused 2.4.
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik a
Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, 09.06.2015 Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik alus Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemJõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere
Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3
RohkemLisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu a määrusega nr 13 muudetud a määrusega nr 39 muudetud a määrusega nr 57 MUHU LA
Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 26.03.2014. a määrusega nr 13 muudetud 16.12.2015.a määrusega nr 39 muudetud 14.12.2016.a määrusega nr 57 MUHU LASTEAED MUHU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2018 Hellamaa
RohkemRaasiku LA arengukava
RAASIKU LASTEAED ORAVAKE ARENGUKAVA 2017 2019 Raasiku 2016 1 Sissejuhatus Raasiku lasteaed Oravake arengukava on töödokument, milles on määratud ära valdkonniti lasteaia arengu põhisuunad ning tegevuskava
RohkemTere
KINNITATUD: Tori Vallavolikogu 26.03.2014 määrusega nr 5 Tori Põhikool ARENGUKAVA 2014-2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS 3 II ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA KOOLIARENDUSE PÕHIVALDKONNAD 4 2.1. Kooliarenduse
RohkemPeetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare
Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr. 1114 Aeg: 11.12.2014 Algus: 18.30 Lõpp: 20.20 Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa 73101 Osalesid: Hoolekogu esimees
RohkemTALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA TALLINN 2014
TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA 2015-2020 TALLINN 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 2. Huvikooli hetkeseis... 4 3. Tallinna Kanutiaia Noortemaja 2009-2014 aasta arengukava analüüs... 6 3.1 Juhtimine...
RohkemKostivere Kooli arengukava Kostivere
Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 ÜLDANDMED... 5 KOSTIVERE KOOLI MISSIOON; VISIOON; VÄÄRTUSED JA SÜMBOOLIKA... 8 II ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA VALDKONNAD... 11
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemMicrosoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc
Gümnaasium Projektitegevus Aruanne 01.01.2007-01.06.2012 perioodi eest 1.Käesolev olukord Käesoleval ajal on projektitöö gümnaasiumis järgnevas olukorras: 1.1.Lõpetatud projektid-38 tk. Üldsumma -121 670,01
RohkemRaasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H
Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemTallinna Muhu Lasteaia tegevuskava õppeaasta Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid õppeaastal 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervi
Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava.-. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid.-. l 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult. 2. Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemLisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse määrusega nr 3 Arengukava Kiiu 2015
Lisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse 02.07.2015 määrusega nr 3 Arengukava 2015-2020 Kiiu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1. Hetkeseis... 4 1.1 Eestvedamine ja juhtimine sh strateegiline juhtimine...
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemJ. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu
J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemLEHOLA KOOLI ARENGUKAVA aastateks SISSEJUHATUS (1) Arengukava on lasteasutuse tegevuse üldeesmärke ning nende saavutamise abinõusid käsitl
LEHOLA KOOLI ARENGUKAVA aastateks 2015 2017 1 SISSEJUHATUS (1) Arengukava on lasteasutuse tegevuse üldeesmärke ning nende saavutamise abinõusid käsitlev dokument. (2) Arengukava on dokument, mis määrab:
Rohkem