HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS"

Väljavõte

1 HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat. I-III klassis antakse hinnangute leht kaks korda õppeaasta jooksul: jõuludeks ja õppeaasta lõpuks. Lähtudes Põhikooli Riikliku õppekava 8. jao 21(4) kasutatakse hindamissüsteemina tähtsüsteemi alates 5. klassist, mis õpilase koolist lahkumisel tõlgendatakse ümber numbriliseks klassis valib hindamissüsteemi klassijuhataja, teavitades sellest teisi aineõpetajaid. Lähtudes Põhikooli Riikliku õppekava 8. jao 21(5) kasutatakse Esimeses kooliastmes hinnangute andmist ja kujundavat hindamist. Hindamine (1) Hindamise eesmärk on: 1) toetada õpilase arengut; 2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta; 3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul; 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. (2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa. (3) Pärnu-Jaagupi Gümnaasium annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta järjepidevalt e- kooli kaudu ja tunnistusel trimestri lõpus. (4) Õpilast teavitatakse hindamise korrast aineõpetaja poolt iga trimestri alguses suuliselt ja e- kooli vahendusel. Õpilasele ja vanematele esitatakse hinneteleht vähemalt kolm nädalat enne trimestri lõppu juhul kui õpilane ja tema vanem ei ole e-kooli kasutajad. Kokkuvõtvad hinded antakse tunnistusel iga trimestri lõpus. (5) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse põhikooli kodukorras. Kujundav hindamine (1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Tagasisidet annab aineõpetaja e-kooli vahendusel märkuste real.

2 I kooliastmes ei kasutata tähelist hindamist. Kujundava hindamise ümbertõlgendamiseks numbriliseks kasutatakse järgmisi märksõnu. Hindele 5 (A, B) vastavad järgmised hinnangud: väga tubli, väga hästi, kiitus, ja nendega hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust maksimaalse hinnanguga, kui õpilane on saanud % maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Lisaks hinnatakse õpilaste esinemisjulgust, tunnis kaasa töötamise aktiivsust ja loovust. Hindele 4 (C) vastavad hinnangud hästi, tubli, hea, millega hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hinnanguga hea, tubli, hästi, kui õpilane on saanud 75 89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Hindele 3 (D, E) vastavad hinnangud ole hoolsam, püüa paremini, saad paremini ning nendega hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hinnanguga ole hoolsam, kui õpilane on saanud 50 74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Samad hinnangud kehtivad ka puuduliku või nõrga hinde korral. (2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Juhtkond reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega. (3) Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus (1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. (2) Hindamisel kasutatakse tähtsüsteemi järgnevalt 1. hinne A ehk suurepärane - silmapaistev ja eriti põhjalik aine tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne õppekirjanduse tundmine. Hindega A hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega A, kui õpilane on saanud % maksimaalselt võimalikust punktide arvust 2. hinne B ehk väga hea - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi mahus; väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Vastustes on ilmnenud eksimused, mis ei ole sisulised ega põhimõttelised. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega B, kui õpilane on saanud 90-95% maksimaalselt võimalikust punktide arvust

3 3. hinne C ehk hea õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja vastuste ebatäpsus. Hindega C hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega C, kui õpilane on saanud 75-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust 4. hinne D ehk rahuldav - õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid vastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Hindega D hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega D, kui õpilane on saanud 74-60% maksimaalselt võimalikust punktide arvust 5. hinne E ehk kasin - õpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega E, kui õpilane on saanud 50-59% maksimaalselt võimalikust punktide arvust 6. hinne F ehk puudulik - õpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega F, kui õpilane on saanud alla 50% maksimaalselt võimalikust punktide arvust Tähed arvestatakse numbriteks ümber järgnevalt AB = 5 C = 4 DE = 3 F = % %. A 96 % % B 90 % - 95 % C 75 % - 89 % D 60 % - 74 % E 50 % - 59 % F - 49 % (3) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega puudulik, sellele lisatakse juurde selgitus e-kooli märkuste reale. (4) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega puudulik või nõrk või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. (5) 0 (Ootel) on kasutusel perioodi jooksul esitamata töö märkena e-koolis. Hinne parandatakse, kui õpilane töö sooritab.

4 Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestrihinneteks ning trimestrihinnete koondamine aastahinneteks. Trimestrihinne koosneb vähemalt kolmest hindest. Trimestrihinded pannakse välja vastavalt kooli hindamismäärusele. Iga ainekomisjon töötab välja oma hindamisstrateegia, lähtudes kooli hindamisjuhendist. Igal õpetajal on õigus kasutada oma süsteemi, lähtudes ainekomisjoni põhimõtetest. Õpetaja ja ainekomisjon teavitavad õpilasi, klassijuhatajaid ja direktsiooni oma hindamissüsteemist ja kokkuvõtvat hinnet kujundavatest teguritest. (2) Õpilast ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemat teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest tunnistusel iga trimestri lõpus ja e-kooli vahendusel. (3) I kooliastmes kasutatakse kokkuvõtva hindamisena kaks korda õppeaastas (enne jõule ja kooliaasta lõpus) kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, millel ei pea olema numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvad hinnangud esitatakse paberkandjal selleks vastal tunnistusel. (4) Kui õppeperioodi keskel on õppeaine trimestrihinne või -hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele F nõrk või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang. (5) Õpilasele, kelle trimestrihinne on F puudulik või nõrk, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. (6) Kokkuvõtvatehinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu. (7) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne puudulik või nõrk või samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. (8) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne puudulik või nõrk või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama. (9) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne puudulik või nõrk või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. (10) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

5 Põhikooli lõpetamine (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt rahuldavad, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. (2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele: 1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne; 2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne. (3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale. (4) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami. (5) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse -des sätestatust. (6) Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. Koolid, kus rakendatakse mittestatsionaarset õppevormi, on kohustatud looma võimaluse kooli lõpetamiseks eksternina koolikohustusliku ea ületanud isikule, kes on esitanud koolile sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt. Üleminekueksami tingimused ja kord 1. Üleminekueksami sooritavad kõik 8., 10. ja 11. klassi õpilased. Üleminekueksamid on ettevalmistav etapp põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamiteks. 2. Üleminekueksam peab sisaldama terve õppeaasta olulisemat materjali. 3. Üleminekueksami saavad õpilased valida põhiainete seast: matemaatika, eesti keel, kirjandus, keemia, füüsika, inglise keel, vene keel, saksa keel, geograafia, bioloogia, informaatika, ajalugu. 4. Üleminekueksami valikust teatavad õpilased hiljemalt esimese trimestri lõpuks õppealajuhatajale.

6 5. Üleminekueksami hindamine toimub kooli hindamismääruse alusel. 6. Üleminekueksami hinnet ei kasutata kokkuvõtva hindena, seda arvestatakse kokkuvõtva hinde väljapanemisel. 7. Üleminekueksami hinne kantakse klassitunnistusele või õpinguraamatusse selleks ettenähtud lahtrisse numbrilise väärtusega. 8. Õpilane, kelle eksamihinne on puudulik ( 1 või 2, gümnaasiumis F) on kohustatud tegema järeleksami hiljemalt 16. juuniks. Järeltööde ja järelvastamise tingimused ja kord. 1. Igal õpilasel on õigus parandada puudulikuga (2, 1, 0 või F) hinnatud tulemust jooksvate ja arvestuslike hinnete hulgas ning kohustus parandada puudulikku kursusehinnet. 2. Hinnet on võimalik parandada käesoleva trimestri jooksul. Hinnet on võimalik parandada õpetajaga kokkuleppel ühel korral. Parandatud hinne kantakse e-kooli tärniga ning trimestri- või aastahinnete väljapanekul arvestatakse mõlemat hinnet. 4. Õpilasel, kes on arvestusliku töö päeval etteteatanult põhjusega puudunud, on õigus arvestuslik töö sooritada kahel korral. Põhjuseta puudumise korral on õigus arvestuslik töö sooritada vaid ühel korral. 5. Kui põhikooli õpilane ei soorita järeltööd või vastamist ja tema trimestrihinne on F (puudulik või nõrk )( 1 või 2 ), siis koostatakse talle selles õppeaines individuaalne õppekava või rakendatakse vastava komisjoni ettepanekul mõnda muud tugisüsteemi. Matemaatikas ja eesti keeles määratakse õpilane õpiabirühma. 6. Õpilane, kes hinnatava ülesande päeval koolist puudus või ei saa tööd põhjendatult kaasa teha, teeb töö õpetajaga kokkulepitud ajal kahe nädala jooksul pärast kooli tulemist. Hinne kantakse e-kooli kaldkriipsuga puudumismärgi järele. 7. Trimestri lõpus võib õpetaja anda pikalt puudunud või oma hinnet parandavale õpilasele üldistava töö kogu trimestri materjali kohta, mida arvestatakse trimestrihinde väljapanemisel. Tugisüsteemid ja hindamine individuaalse õppekava alusel, diferentseeritud hindamise tingimused ja kord, hindamine kasvatusraskustega õpilaste klassis 1. Puuduliku trimestrihinde F ( 1 või 2 ) saanud õpilane on kohustatud käima vastava aine konsultatsioonitunnis ja talle osutatakse individuaalset õpiabi vastavalt Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi tugisüsteemide rakendamise korrale. 2. Õpilast, kes õpib individuaalse õppekava järgi, hinnatakse vastavalt individuaalses õppekavas ette nähtud hindamise korrale. 3. Diferentseeritult hinnatakse püsiva kirjaliku kõne puudega õpilase kirjalikke töid, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist abi või parandusõpet või kui õpetaja töötab temaga individuaalselt logopeedi nõuannete järgi.

7 4. Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi, kusjuures ühte liiki vead loetakse üheks veaks. 5. Õpilase arvestuslikult hinnatavatele kirjalikele töödele tehakse märge "Hinnatud diferentseeritult". 6. Hindega 3 alates 35% punktide arvust on lubatud hinnata õpilasi: kes õpivad kasvatusraskustega õpilaste klassis; kes õpivad keha-, kõne-, meelepuuete või psüühikahäiretega laste klassis; kes õpivad õpiraskustega laste tasandusklassis; kes õpivad tavaklassis, kuid nõustamiskomisjoni otsusest või hariduslikust erivajadusest lähtuvalt võiksid õppida keha-, kõne-, meelepuuete või psüühikahäiretega laste klassis või õpiraskustega laste tasandusklassis; kellele rakendatakse parandusõpet; kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest ja kes on Eestis alaliselt elanud vähem kui kolm aastat; kellele rakendatakse logopeedilist abi. 7. Õpilastele, kes tervislikel või mingitel muudel põhjustel ei saa osaleda kehalise kasvatuse, käsitöö- või tööõpetuse tundides, annab aineõpetaja kokkuvõtva trimestri-, aasta- või kooliastmehinde saamiseks ainespetsiifilise töö. Kokkuvõttev aasta ja kooliastmehinne kantakse e-kooli. Trimestrihindeid võib hinnata hindena 0, ärapõhjendatuna märkuste reale. (7) Koduõppel olevate õpilaste hindamine Haridus- ja teadusministri 11. augusti a määrus nr Koduõppel olevat õpilast hinnatakse talle koostatud individuaalse õppekava põhjal kaks korda õppeaasta jooksul: II ja III trimestri lõpus. 2. Kokkuvõttev aastahinne pannakse välja kahe trimestrihinde põhjal. 3. Koduõppel olevaid õpilasi võib hinnata hindega 3 alates 35%-st. 4. Oskusaineid (tööõpetus, kunstiõpetus, muusikaõpetus, kehaline kasvatus, arvutiõpetus) hinnatakse üks kord õppeaasta jooksul. Hinnet arvestatakse kokkuvõtva hindena. (8) Lihtsustatud õppekaval olevate õpilaste hindamine ja kooli lõpetamise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse määrus nr Põhikooli lihtsustatud õppekava järgi õppivate õpilaste hindamine toimub üldistel alustel. 2. Hindamine on sätestatud iga aine ainekavas ja hindamise eesmärgid on õpetaja selgitanud õpilasele ja lapsevanemale. 3. Lihtsustatud õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamiseks järgmised koolieksamid: 1) eesti keele ja kirjanduse (eesti õppekeelega koolis või klassis) või eesti keele (vene

8 või muu õppekeelega koolis või klassis) eksam; 2) matemaatika eksam; 3) kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam. Eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. 4. Nimetatud koolieksamid toimuvad kooli direktori määratud ajal. Arvestuslik hindamine gümnaasiumiastmes Arvestusliku hindamise meetodid valib õpetaja (kontrolltöö, test, uurimus, referaat, loovtöö, projekt, praktiline töö jne). Arvestuslik hindamine annab õpilasele ja õpetajale ülevaate teatud teema õpitulemustest kui tervikust, võrdlusvõimaluse õppekavas olevaga ning võimaluse põhjalikumaks analüüsiks ning töö edasiseks planeerimiseks. Aineõpetaja äranägemisel võib osavõttu maakondlikest olümpiaadidest, konverentsidest, konkurssidest jne võrdsustada ühe arvestusliku hindega. Üldsätted Õpetajal on õigus töötada välja oma süsteem õpilaste hindamiseks kursuse vältel. Õpetaja on kohustatud iga kursuse alguses õpilastele selgitama, kuidas kujuneb selle kursuse hinne, ning tutvustama arvestusele lubamise ning mittelubamise tingimusi. Ülevaade sellest süsteemist on soovitatav esitada ka kirjalikul kujul e-kooli vahendusel. ARVESTUSTÖÖ JA KURSUSE HINNE Arvestustöö toimub vastavalt graafikule. Kokkuvõtva hinde võib välja panna kursuse jooksul saadud hinnete ja/või arvestustöö põhjal. Arvestustöö sisu ja meetodid valib õpetaja. Kursusehinne pannakse pärast 35 tunni läbimist. Kooli direktsioonil on õigus korrigeerida arvestustöö vormi. Arvestustöö hinne on oluline hinne. Õpetajal on õigus selle hinde põhjal hinnata kogu kursust. Arvestustöö ja kursuse üldhinde on õpetaja kohustatud avalikustama järgmise perioodi esimesel päeval kursust kokkuvõtvas tunnis. Õpetaja ei pea arvestustööd tagastama, aga õpilasel on õigus hinnatud arvestustööga tutvuda. Arvestustöö ja kursuse üldhinde kannab õpetaja e-kooli vastavalt kooli hindamissüsteemile. Mitteilmumise korral teatab õpilane oma puudumise põhjuse nädala jooksul aineõpetajale. Põhjusega puudumise korral säilib õpilasel õigus sooritada arvestustöö kahel korral. Põhjuseta puudumise korral loetakse arvestustöö ebaõnnestunuks ning õpilane on kohustatud sooritama järelarvestuse, st õpilasele jääb õigus sooritada arvestust ainult ühel korral. UURIMISTÖÖ Gümnaasiumiõpilane peab sooritama kolme aasta jooksul ühe uurimistöö vabalt valitud aines. Uurimistööd võib käsitleda kui arvestuslikku tööd, üleminekueksamit või koolieksamit. Koolieksamina sooritatud uurimistööd on õpilane kohustatud kaitsma koolieksamikomisjoni ees. Töö peab olema vormistatud nõuetekohaselt ja retsenseeritud vähemalt ühe retsensendi poolt. Uurimistöö nõuded on sätestatud kooli õppekavas. Uurimuse hinnet arvestatakse kursuse- või lõpueksamihindena. Uurimuse koostamisest tuleb anda teada õppealajuhatajale 10. või 11. klassis hiljemalt 15. oktoobriks. JÄRELARVESTUS

9 Järelarvestust võib sooritada õpilane, kes ei ole saanud arvestusel positiivset hinnet. Järelarvestused toimuvad reeglina järgmise perioodi kolmandal täisnädalal. Järelarvestusi lubatakse sooritada vaid sama õppeaasta piires. Põhjuseta ettenähtud ajal järelarvestuse võimaluse kasutamata jätmisel kaotab õpilane õiguse järelarvestusele. Kehalise kasvatuse, füüsika, keemia ja bioloogia praktikumide puhul järelarvestusi ei toimu. Üldjuhul saab õpilane järelarvestust sooritada vaid ühel korral. 10. ja 11. klassist võlgu olevat või parandamist vajavat arvestust võib erandkorras kooli direktori loal uuesti sooritada järgmisel aastal. Arvestusele mittelubamise, haiguse vms korral on järelarvestuse aja suhtes võimalik teha erandeid. Sellistest eranditest informeerib õpetaja ka õppealajuhatajat. HINNETE VAIDLUSTAMINE Õpilasel on õigus vaidlustada arvestustöö-, järelarvestustöö- ja kursuse üldhinne 10 päeva jooksul hinde teadasaamise hetkest alates. Vaidlustamine toimub individuaalselt. See tähendab: õpilane saab vaidlustada oma hinnet; vaidlustamisel ei arvestata teiste õpilaste töid ega hindeid; iga vaidlus lahendatakse eraldi. Õpilane teatab vaidlustamisest aineõpetajale ja esitab kirjaliku taotluse koos põhjendusega kooli direktorile. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. KURSUSTE HINDED Kursuste hinded kantakse e-kooli ja õpilasraamatusse kooli hindamismääruse alusel. Õpilase lahkumisel koolist tõlgendatakse need ümber viiepallisüsteemi ja antakse õpilasele kaasa lisalehel. E-kooli pannakse kirja ka mitterahuldavad ja tegemata kursuste ja arvestuste hinded. Kursusehinde parandamisel kirjutatakse parandatud hinne e-kooli järelarvestusena. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «F». KOOLIASTMEHINNE Õppeaine kooliastmehinne pannakse välja õppeaine klassi kursusehinnete alusel. Kohustuslik kursuste arv on 96. Teistest koolidest tulnud õpilastel kantakse üle varem õpitud kohustuslikud ained. Läbitud kohustuslike kursuste järelvastamist ei nõuta. Mittekohustuslike ainete ülekandmise otsustab õppenõukogu. Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu. Kooliastmehinde panemisel kasutatakse viiepallisüsteemi, kasutamata märke - ja +.

10 Kooliastmehinde paneb aineõpetaja. Lõputunnistusele kantakse õppeaine kooliastme hinne. Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: 1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud; 2) kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või lõikes 4 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid. 3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele kooli õppekavas sätestatud õppesuunast tulenevat ainevaldkonda või ainevaldkondi ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda hõlmava gümnaasiumi koolieksami; 4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina. (4) Õpilased, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, või õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, võivad valida, kas sooritavad eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami. (5) Gümnaasiumi lõpetanuks loetakse ekstern, kes on sooritanud lõikes 3 nimetatud eksamid ning aineeksamid nendes kursustes, milles tal puuduvad kursuste hinded või milles ta ei ole tõendanud teadmisi ja oskusi varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses. Koolid, kus rakendatakse mittestatsionaarset õppevormi, on kohustatud looma võimaluse kooli lõpetamiseks eksternina isikule, kes on esitanud koolile sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt. (6) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Kooliväline õppetegevus Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.(pgs 17 Kooli õppekava) P-Jaagupi Gümnaasiumi õpilane võib õppida teatud aineid mõnes muus üldhariduskoolis või huvikoolis, kui on saavutatud kokkulepe vastavate koolide direktoritega. Hindamine toimub õppe toimumiskohas selleks ettenähtud õpetajate poolt vastavalt P-Jaagupi Gümnaasiumi õppekavas ära toodud hindamisalustele. Hinne saadetakse kooli vastava aine õpetajale, kes selle lisab e-kooli hinnete reale ja kokkuvõtvate hinnete reale.

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ

ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) 31 lõike 2, tuleb gümnaasiumi õpilastel kooli lõpetamiseks sooritada koolieksam.

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...

Rohkem

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujunda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi loodussuuna õppekava 1. Üldalused 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Loodusainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on: 1) kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: A

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: A PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI 10. 12. KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: AGNE KOSK SISSEJUHATUS Kujundav hindamine on otsetõlkes

Rohkem

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg

Rohkem

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi Kooli) õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog

Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukog Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Õppenõukogu on arvamuse õppekava kohta avaldanud 19. septembril

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1. KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib

Rohkem

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtestatakse lähtudes Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 22,

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.2/3 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD 1. Üldsätted 1.1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) kodukorra (edaspi

Kinnitatud dir kk nr 1.2/3 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD 1. Üldsätted 1.1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) kodukorra (edaspi Kinnitatud dir kk 06.05.2016 nr 1.2/3 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD 1. Üldsätted 1.1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) kodukorra (edaspidi kodukord) eesmärgiks on tagada turvaline, rahulik

Rohkem

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve

Rohkem

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri 05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev

Rohkem

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr 425 30.08.2018 LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED... 3 2. ÜLDOSA... 4 2.1 Lähte Ühisgümnaasiumi gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid...

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord Surju Põhikool Kodukord Alus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 Surju Põhikooli kodukord on kehtiv alates 19. jaanuar 2011 Kooskõlastatud: hoolekoguga õpilasesindusega õppenõukoguga Kinnitatud direktori

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Kehtestatud TTÜ nõukogu 21.11.2017 määrusega nr 13 ALGTEKST-TERVIKTEKST Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 2018/2019 õppeaastast Üliõpilaste vastuvõtueeskiri Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse 14 lg 3

Rohkem

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc Haapsalu Viigi Kooli õppekava üldosa Kuni 01.09.2013 Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Koostatud 2012 detsember, uuendatud 2014 Sisukord 1. Haapsalu Viigi Kooli missioon ja visioon 2 2. Kooli õppe- ja

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum

T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni 2016. a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimumise alguse kellaaeg: 13.00 Õppenõukogu koosoleku toimumise

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1 2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr

Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga 01.09.2011 nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor 03.09.2012 Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr 12 29.08.2013.a. Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr 31.08.2015.a.

Rohkem

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA

TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA TARTU HERBERT MASINGU PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA Sisukord 1. kooli väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid... 4 1.1. Kooli eripära... 4 1.2 Põhihariduse eesmärgid... 5 1.3. Kooli väärtused...

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx

Microsoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg

Rohkem

Ilmatsalu Põhikooli

Ilmatsalu Põhikooli Kehtestatud direktori 12.01.2015 käskkirjaga nr. 1-4/26 Kooskõlastatud: hoolekogus 11.12.2014, protokoll nr 1-8/2; õppenõukogus 12.01.2015, protokoll nr 1-7/2; õpilasesinduses 15.01.2016, protokoll nr

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vastuvõtmise korra kinnitamine Vastu võetud 08.02.2006

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Microsoft Word Web.docx

Microsoft Word Web.docx 16.06.14 ÕPPENÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL 2013/14 nr 7 Õppenõukogu koosoleku algus 13.00 ja lõpp 14.00 Õppenõukogu koosoleku juhataja: Ljubov Fomina Õppenõukogu koosoleku protokollija: Tatjana Okuneva Õppenõukogu

Rohkem

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu

KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 27.09.2018 protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu 1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ KINNITATUD Dir kk nr 1.2/4 07.09.2016 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄÄRTUSED, ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 3 1.1.

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil

Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr 155 28. augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil 2015. Sisukord 1. Üldsätted... 2 2. Töökorraldus...

Rohkem

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem