ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "ПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ"

Väljavõte

1 SISUKORD 1. ÜLDALUSED Hindamise alused Hindamise eesmärgid Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse: Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis: Kujundav hindamine Kujundav hindamine: Kujundava hindamise eesmärgid: Kujundava hindamise liigid Üldsätted kujundava hindamise läbiviimiseks aineõpetajaile Tagasiside teostamine Tagasiside vormid õppeprotsessis Kujundava hindamise kord klassijuhatajaile: Hindamisest informeerimine TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE Üldine teadmiste ja oskuste hindamise kord Hindamise objektid Hindamise süsteem Hindamise kriteeriumid Õppetegevuse hindamine Motiveerimine ja tunnustamine Hinnete parandamine Järeltööde ja puudutud materjali esitamise korraldus Kokkuvõttev hindamine põhikoolis Õpilaste üleviimine järgmisse klassi, täiendava õppetöö määramine ja klassikursuse kordama jätmine Täiendav õppetöö Klassikursuse kordamine Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis Hinnete vaidlustamine ja vaidlusaluste küsimuste lahendamine Õpilaste hindamisest teavitamise kord

2 Üldine informatsioon Informatsioon hinnete kohta Vaidlusaluste küsimuste lahendamine Hinnete vaidlustamine Vaidlustamise kord

3 1. ÜLDALUSED 1.1 Hindamise alused Õpilaste õpijõudluse hindamine toimub vastavalt hindamise printsiipidele ja nõuetele, mis on kehtestatud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (ja jõustunud koos parandustega ), mis käsitleb klassi lõpetamist ning arvestades kehtivaid Põhikooli ja Gümnaasiumi õppekavu (VV määrused nr 13 ja 14, 28.01, 2010) ning kooli õppekava. 1.2 Hindamise eesmärgid Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse: 1. toetada õpilaste arengut, saada tagasisidet õpilase saavutuste kohta; 2. ennustada ja suunata õpilasi eesmärgipärasele õppetööle; 3. suunata õpilasi enesehinnagu kujunemise protsessis; 4. toetada õpilasi edasise haridustee valikul; 5. informeerida õpilasi ja nende vanemaid õppimise protsessist ja tulemuslikkusest; luua alus õpilase üleminekuks järgmisse klassi ja otsuse tegemiseks põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel; 6. anda õpetajaile kooli juhtkonnale ja lapsevanematele võimalus saada informatsiooni oma lapse õppeprotsessi tulemuslikkusest lütseumis õppides; 7. suunata aineõpetajate tegevust abi ja toetuse osutamiseks nende individuaalses arengus ja õppimises Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis: 1. suunatakse õpilast järgima üldtunnustatud käitumisreegleid ja eetilisi norme ning teadlikult täitma koolisiseselt kehtestatud reegleid; 2. motiveeritakese õpilasi õigeaegselt täitma õppeülesandeid ja vastutustundlikult suhtuma oma õppetöösse; 3. antakse õpilasele kirjalikku tagasisidet tema käitumise (sh hoolsuse) kohta mitte harvem kui kaks korda õppeaasta jooksul. 3

4 1.3 Kujundav hindamine Kujundav hindamine: On mõeldud määratlema õpilase teadmiste/oskuste hetketaset õppeprotsessis/töös mingi konkreetse õppeteemaga. See lubab õpetajal ja õpilasel parendada koostööd ja kõrvaldada võimalikud lüngad ja tegematajätmised. Õpilane on aktiivne osaleja õppeprotsessis, milles ta määratleb oma õppimise eesmärgid vastavuses oma eripäraga, õpib iseseisvalt ja koos kaasõpilastega, õpib hindama ennast ja omakaasõpilasi ning analüüsima ja juhtima oma õppimist Kujundava hindamise eesmärgid: 1. analüüsida õpilase teadmisi, oskusi väärtushinnaguid, enesehinnangut õppeprotsessis kujndava hindamise vahenditega; 2. saada tagasisidet õpilase saavutuste ja vajakajäämiste osas; 3. võrrelda õpilase edusamme tema varasemate saavutustega; 4. arendada õpilases suutlikkust iseennast mõista ja hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi; 5. anda tagasisidet kujundava hindamisega ja koos sellega toetada õpilast ja suunata tema õppetegevust; 6. osutada õpilasele abi oma eesmärkide planeerimisel ja haridustee jätkamise võimaluste valikul Kujundava hindamise liigid 1. Enesehinnang ja vastastikune hindamine. 2. Õpetajate kommentaarid õpilaste töödele Üldsätted kujundava hindamise läbiviimiseks aineõpetajaile 1. Õppeprotsessis viib õpetaja õpilasteni õppetöö põhilised tulemused õppeaines. 2. Õpilane tutvub hindamiskrioteeriumide ga ja saab aru, kuidas õpetaja hindab tema töö kvaliteeti. 3. Kujundava hindamise protsessis õpetaja suunab/koordineerib: õpilase võimete arendamist, õpilase edasist õppetegevust lähtudes tema võimekusest(suutlikkusest), õpilase edusammude võrdlemist tema varasemate saavutustega. 4. Õppeveerandi/poolaasta või aasta viimasel tunnil пtehakse kokkuvõtted ja arutletakse tulemuste üle, mida võib teatavaks teha kas suulises või fikseeritud kirjalikus vormis. 4

5 5. Tunni käigus või mõne muu õppetegevuse jooksul saab õpilane õpetajalt, oma kaasõpilastelt või eneshinnagu kaudu kas suulist või kirjalikku tagasisidet oma teadmiste ja oskuste kohta õppeaines või ainetsüklis, põhikoolis ka oma käitumise ja väärtushinnagute kohta Tagasiside teostamine Tagasisidet antakse: 1. õppetunnis; 2. peale teema läbimist; 3. individuaalsete konsultatsioonide ajal aineõpetajatega (vastavalt vajadusele); 4. peale läbiviidid kirjalikke ja kontrolltöid (teemakohased või kokkuvõtvad tööd); 5. õppeveerandi, poolaasta, õppeaasta kursuse lõpus (nt üks kord veerandis);. 6. е-kооli kaudu eesmärgiga tõsta õpimotivatsiooni; 7. õpilaspäevikute kaudu I-II kooliastmel, kus täidetakse kaarti Minu saavutused vajadused ja võimalused Tagasiside vormid õppeprotsessis 1. Õpilase tunnitöö tulemuslikkuse suuline analüüs (süstemaatiline). 2. Tunnis korraldatav kirjalike ja kontrolltööde tulemuste analüüs (minimaalselt üks kord veerandis) klasside õpilaste anketeerimine (vähemalt üks kord aastas). 4. I, II, III kooliastme õpilaste tulemuste sõnaline hindamine aineõpetajate poolt e-kooli kaudu vastava kooliastme lõpus, arvestades õpilase tugevaid ja nõrku külgi. 5. Teise poolaasta alguses nõustamine kutsesobivuskomisjonis 9. klasside õpilastele. 6. Vajaduse korral individuaalkonsultatsioonid (kord nädalas), arenguvestlus (üks kord aastas) analüüsimaks õpilase probleeme ja saavutusi õppeainete lõikes kogu õppeprotsessi ulatuses Tagasiside vorm õpilastele, kellel on probleeme käitumises ja õppetöös osalemises Kujundava hindamisega osutab õpetaja õpilasel esinevatele probleemidele ja võimalikele teedele nende lahendamiseks. 5

6 Tegevuse monitooring: 1. 3 nädalat enne õppeveerandi lõppu annab sotsiaaltöötaja tagasisidet(tõendi) pedagoogilisele kollektiivile õpilas(t)e kohta, kelle tundidest puudumiste arv ületab 30%; 2. klassijuhatajailt kogutakse informatsiooni probleemse(te) õpilas(t)e kohta koos selgitustega probleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta; 3. aineõpetajad annavad pidevalt õpilastele tagasisidet nende õpitulemuste kohta; 4. kool annab e-kooli kaudu õpilasele ja tema seaduslikule esindajale tagasisidet kujundava hindamise raames mitte harvem kui kaks korda aastas Kujundava hindamise kord klassijuhatajaile: Klassijuhataja annab tagasisidet 1. õppeveerandi /õppeaasta lõpus kokkuvõtvas klassijuhataja tunnis; 2. arenguvestluse käigus õpilasega; 3. arenguvestluse käigus õpilase ja lapsevanema(te)ga/hooldajaga (esimestes klassides individuaalsete vestluste ajal lapsevanematega) (vt Arenguvestluste ettevalmistuse ja läbiviimise kord) Hindamisest informeerimine Lütseumis sätestatud hindamise kord ja printsiibid on kättesaadavad õpilastele ja lastevan e, hooldajaile ja eestkostjaile (edaspidi lapsevanem). Vastav dokument on loetav lütseumi interneti saidil, kooli raamatukogus ja nende põhiseisukohad on esitatud ka põhikooli õpilaspäevikutes. 1. Hindamise korda ja põhimõtteid tutvustavad õpilastele klassijuhataja ja aineõpetajad. 2. Õpilane saab informatsiooni hindamise kriteeriumide ja põhietappide kohta, õpilasel on ettekujutus hindamise vahenditest. 3. Lapsevanemal on õigus saada informatsiooni õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise aluspõhimõtete kohta klassijuhatajalt, aineõpetajailt ja õppealajuhatajailt. 4. Lapsevanem saab informatsiooni oma lapse õpitulemuste kohta elektroonilise päeviku e-kool vahendusel. Juhul, kui lapsevanemal puudub kontrolli võimalus interneti kaudu, saab ta informatsiooni teadete kaudu õpilaspäevikus, klassijuhataja ja aineõpetajate suulise informatsiooni ja individuaalsete vestluste käigus lastevanemate koosolekutel ja arenguvestlustel. Kontakti vorm lapsevanemaga ja võimalused informatsiooni 6

7 saamiseks arutatakse läbi esimesel lastevanemate koosolekul iga uue õppeaasta alguses. 5. Vestluse käigus, kus osalevad aineõpetaja ja õpilane või klassijuhataja ja õpilane tehakse kokkuvõte; koos seatakse uued õppeeesmärgid, analüüsitakse õpilase saavutusi tema arengus, samuti ka õppetegevust tema individuaalset eripära arvestades. Vestluse tähtsaks koostisosaks on õpilase enesehinnang. 7

8 2. TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE 2.1. Üldine teadmiste ja oskuste hindamise kord Õppeprotsess ja tema tulemused on ette nähtud ainekavades ja põhinevad õpilase õppetegevusel; õpilase teadmisi ja oskusi õppeainetes võrreldakse seatud õppeesmärkide ja eeldatatavate õpitulemustega ainekavades. Hinnatakse nii õppeprotsessisosalemist kui ka saavutatud teadmisi ja oskusi õpitava teema käsitluse lõppedes. Teadmisi ja oskusi hindab õpetaja õpilaste suuliste vastuste (esinemiste/esitluste), kirjalike tööde ja praktiliste tööde alusel. Õpilane saab tavaliselt suulist ja kirjalikku sõnalist tagasisidet oma teadmiste ja oskuste kohta vastavas aines ja ainetsüklis (sh arvestades võtmepädevusi, kooliastme õppekasvatuslikke eesmärke ja läbivaid teemasid) Hindamise objektid 1. Hinnatakse omandatud teadmisi ja oskusi. Lähtudes kooliastmest ja aine eripärast arvestatakse hindamisel: a. omandatud teadmiste ja oskuste mahtu, õigsust, täpsust ja esitamise loogikat; b. iseseisvus ja loogilisust omandatud teadmiste ja oskuste rakendamisel; c. õpilase oskust esitada oma teadmisi suulises või kirjalikus vormis; d. tehtud vigade hulka ja liiki; e. praktilise töö täitmise kvaliteeti; f. tööde õigeaegset esitamist. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise kriteeriumid on välja töötatud ainemetoodilistes üksustes ja esitatud kooli ainekavades. 2. Hindamise objekti eristatakse sõltuvalt õppeainest järgmiselt: a) õppeainete hindamisel, mis nõuavad teatud vilumuste saavutamist ja põhinevad erivõimekusel (kehaline kasvatus, muusika, kunstiõpetus, töö-ja tehnoloogiaõpetus), arvestatakse ka teoreetilisi teadmisi, õpilase püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ja õpitulemuste dünaamikat; b) ülejäänud õppeainetes on rõhuasetus rakenduslikkusel, vilumuste kujunemisel ja pädevustel; c) eksamiainete hindamisel võetakse aluseks eksaminõuded. 8

9 2.3. Hindamise süsteem Teadmiste ja oskuste hindamine toimub viiepallisüsteemis klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõikides õppeainetes hinnete asemel suulist ja kirjalikku sõnalist hindamist. Hindamisel kasutatakse nelja sõnalist hinnangut: eeskujulik - väga head õpitulemused aines; hea head õpitulemused; püüa veel õpitulemused normi piires; püüa rohkem saavutused alla nõutavat taset. Kirjalik sõnaline hinnang antakse 1. klassi õpilasele esimese ja teise poolaasta lõpus e- kooli kaudu ja selles määratletakse: pädevuste arenemine (hindamine toimub pädevuste alusel vastavuses riiklikus õppekavas I kooliastmele sätestatuga); tunnetusprotsesside areng (vaatlusoskus, märkamise oskus); erisuste ja sarnasuste märkamine (kuulamisoskus; tähelepanu ja selle püsivus; mikromotoorika; mõtlemise tase, kujutlusvõime); osalemine õppeprotsessis; Elektroonilises päevikus märgitakse sõnalisel hindamisel tundides osalemine ja tunnis käsitletud õppematerjali teema. 2. Õpilase arengut ja edusamme jälgitakse/vaadeldakse kogu õppeperioodi jooksul. 3. Klassijuhataja tutvustab õpilaste vanematele vaatluste tulemusi ja hinnangute lehti individuaalsetel vestlustel nendega. 4. Klassijuhatja märgib üles kõikvõimalikud (isegi väikesed) õpilase edusammud. 5. Õpitulemuste numbriline hindamine toimub vastavuses PGSi 29 esitatud numbrilise hindamise skaalale viiepallisüsteemis järgmiselt: hinne "5" on väga hea, "4" - hea, "3" - rahuldav, "2" - puudulik, "1" - nõrk. Hinded "1" ja "2" näitavad mitterahuldavat õpitulemust. 6. Jooksvate kirjalike tööde tulemuslikkuse hindamisel võetakse aluseks järgmine protsentskaala: % punktide arvust - hinne "5"; 75-89% punktide arvust - hinne "4"; 50-74% punktide arvust - hinne "3"; 9

10 20-49% punktide arvust - hinen "2"; 0-19% punktide arvust - hinne "1". Õpetajal on õigus korrigeerida etteantud skaalat kasutades parandusi 5% ulatuses üles- või allapoole arvestades töö mahtu, ülesannete keerukust ning tehtud vigade arvu ja liiki. Põhjenduse paranduste kohta esitab õpetaja kommentaarina elektroonilises päevikus Hindamise kriteeriumid Hinde 5 (väga hea) saab õpilane, kui tema suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus vastab täies ulatuses ainekavale ja esitatud töö maht moodustab % omandatavast sisust (õige täisvastus, mis on sidusalt ja loogiliselt esitatud antud teemal; või mis näitab oskust rakendada mõisteid ja reegleid konkreetsetel juhtudel). Õpilane põhjendab oma otsustusi, rakendab teadmisi praktikas ja esitab oma valitud näiteid. Hinde 4 (hea) saab õpilane, kui tema suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus võis selle tulemused vastavad üldiselt ainekava nõuetele % ulatuses. Hinde 3 (rahuldav) saab õpilane, kui tema suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus ja selle tulemused vastavad põhilistele ainekava nõuetele 50-74% olatuses (õige, kuid mitte täielik vastus, esineb ebatäpsusi mõistete määratlemisel ja reeglite sõnastamisel; õpilane ei põhjenda oma väiteid piisava veenvuse ja põhjalikkusega, ei oska tuua näiteid, esitab materjali ebaloogilises järgnevuses). Hinde 2 (puudulik) saab õpilane, kui tema suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemused vastavad osaliselt ainekava nõuetele mahus 20-49%, mille puhul ilmnevad olulised puudused ja jämedad vead või vastus on ebaõige. Hinde 1 (nõrk) saab õpilane, kelle suuline vastus (esinemine), kirjalik töö või praktiline tegevus või selle tulemusei vasta ainekava nõudmistele (saavutus 0-19%) või õpilane ei täida õppeülesannet, keeldub vastamast või jätab töö esitamata ebaolulistel põhjustel või ei selgitagi põhjusi; samuti kui selgub mahakirjutamine vm ebaaus käitumine Õppetegevuse hindamine a. Õppeveerandi, poolaasta või kursuse alguses õpetaja tutvustab õpilasi nõudmistega ainealaste teadmist ja oskuste osas, samuti ka nende hindamise tähtaaegade ja kontrolli vormidega. Kriteeriumid omandatud teadmiste tulemuslikkuse hindamiseks igas õppeaines asuvad hindamisejuhendis, mis koostatakse metoodilistes üksustes ja millest teavitatakse õpilasi ja lapsevanemaid õppeaasta alguses e-koolis ning lastevanemate 10

11 koosolekutel. Kokkuvõtvas hindamises peavad selgelt peegelduma õpilase õpitulemused. b. Kui õpilane ei täida tunnis õpetaja korraldusi, ei osale õppeprotsessis või lahkub omavoliliselt klassist, on õpetajal õigus hinnata õpilase tunnitööd hindega nõrk. c. Kui õppeülesande/töö tegemisel selgub mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine, siis võib hinnata õpilase kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust(esinemist) või praktilist tööd ja selle tulemushindega nõrk. d. Elektroonilisest päevikust ei kõrvaldata mitterahuldavat hinnet, kuid seda on võimalik parandada. Uus hinne märgitakse tärnikesega. e. Kõikides ainetes toimub kokkuvõttev hindamine põhikoolis õppetulemuste alusel õppeveerandi, poolaasta ja kooliaasta kaupa, gümnaasiumis kursuste kaupa. f. Põhikoolis on minimaalne hinnete arv õppeveerandis: kolm, kui nädalas on 1-2 ainetundi; viis, kui nädalas on 3 ainetundi; seitse, kui nädalas on 4 ja rohkem ainetundi. g. Kirjalikud kontrolltööd onkohustuslikud kõikidele õpilastele. Juhul, kui õpilane ei kirjutanud kontrolltööd mingil põhjusel, valib õpetaja tema teadmiste ja oskuste kontrolli vormi ja lepib õpilasega kokku töö täitmise tähtaja. h. Kontrolltööde toimumise ajast teatab aineõpetaja õpilastele õppeveerandi alguses ja tuletab seda meelde vähemalt 5 päeva enne kontrolltöö toimumist. i. Õppeveerandi alguses (esimese õppenädala jooksul) märgitakse kontrolltööde toimumise kuupäevad e-kooli kontrolltööde graafikusse. j. Ühel koolipäeval võib ühes klassis korraldada mitte rohkem kui ühe kontrolltöö. ( Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele 10 p.3) k. Ühel õppenädalal võib ühes klassis korraldada mitte üle kolme kontrolltöö. ( Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele 10 p.4) l. Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti ka mitte koolipäeva esimestele ja viimastele tundidele, välja arvatud juhtudel, kui ainetunnid toimuvad vaid mainitud tööpäevadel kooli päevakavale ja õppekorraldusele 10 p.6) ja vastavalt kinnitatud tunniplaanile. ( Tervisekaitsenõuded m. Kontrolltööde, kirjalike ja praktiliste tööde tulemused tehakse õpilastele teatavaks hiljemalt 10 päeva möödusdes kontrolltöö toimumise ajast. 11

12 n. Kontrolltöid, kirjalikke ja praktilisi töid analüüsides aineõpetaja ei avalikusta hindeid ega arutle avalikult töö tulemusi ilma õpilaste nõusolekuta. o. Kirjalikud kontrolltööd, iseseisvad ja praktilised tööd tagastatakse õpilastele. p. Еkui kontrolltöö eest saab 50% või rohkem õpilasi klassist hinde 1 või 2, siis kontrolltöö tulemusi päevikusse ei kanta ja korraldatakse uus kontrolltöö. q. Kui õpilane hilines mittearvestatavatel põhjustel kontrolltööle või muule hinnatavale üritusele, ei anta õpilasele lisaaega kontrolltöö kirjutamiseks. r. Kui 2 päeva jooksul selgub, et õpilane puudus kontrolltöölt mittearvestatavatel põhjustel, on õpetajal õigus hinnata tööd hindega nõrk. s. Kui kehalise kasvatuse või töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainetes õpilane ei saa meditsiinilistel põhjustel täita ainekava täismahus, siis määratakse talle muu tugisüsteem vastavaks õppeperioodiks, et võimaldada tal omandada vajalikud teadmised ja praktilised oskused, mille kohase info kannab õpetaja e-kooli. t. Kui õpilane külastab kooliväliseid õppeasutusi, sektsioone ja kursusi, mis lubavad tal omandada õppetöös tulemusi vastavuses kooli või individuaalse õppekavaga ja kus antakse välja dokument hinnanguga omandatud teadmistele, siis kokkuleppel kooli administratsiooniga võib õpilane taotleda automaatselt selle arvestamist kokkuvõtva hinde saamiseks vastavas õppeaines. Juhul, kui õpilase tulemusi vastavas õppeasutuses hindega/hinnanguga ei hinnata, on õpilasel õigus sooritada arvestus koolihinde saamiseks. Arvestuse vorm, tähtaeg ja toimumise aeg lepitakse kokku õppeaalajuhataja ja aineõpetajaga. u. Kui õpilase õppetegevust hinnatakse individuaalse õppekava alusel või õpilane osaleb korrektsiooniõppe grupis, siis hinnatakse tema tööd märkusega: hinnatud individuaalse õppekava alusel või korrektsiooniõpe 2.6. Motiveerimine ja tunnustamine 1. Õpilasel võib lubada mitte sooritada õppeveerandit/kursust või kooliaastat kokkuvõtvat tööd, kui ta on näidanud eeskujulikke vahetulemusi ja ainetundidest puudumiste arv ei ületa 10%. Niisugusel puhul pannakse töö hinne vahehinnete alusel 2. Õpilasele, kes osaleb aineolümpiaadidel, konkurssidel, viktoriinides, võistlustel ja lütseumi projektides, võib aineõpetaja anda võimaluse mitte sooritada temaatilist arvestustööd/kontrolltööd. 3. Õpilasele, kes osaleb aineolümpiaadidel, konkurssides, viktoriinides, võistlustel ja projektides linnaosa, linna, maakonna ja vabariigi tasemel ja kes on näidanud 12

13 kõrgetasemelisi tulemusi vastavalt konkursside tingimustele võib aineõpetaja anda võimaluse mitte sooritada õppeveerandit /kursust kokkuvõtvat kontrolltööd Hinnete parandamine 1. Õpilasel on õigus uuesti sooritada mitterahuldavale hindele sooritatud kontrolltöö enne õppeveerandi lõppemist. 2. Kokkuvõttev kontrolltöö, mis on hinnatud mitterahuldava hindega, on vaja uuesti sooritada kohustuslikus korras. 3. Luba hinde taseme tõstmiseks, sh positiivse hinde saamiseks kas kirjaliku või praktilise töö sooritamiseks, annab õpetaja, arvestades õpilase tundides osalemist, hoolsust, vahehindeid ja õpilase võimeid. 4. Kokkuvõtva veerandihinde parandamiseks võib õpilane esitada taotluse aineõpetajale (klassijuhatajale, õppealajuhatajale) ainult ühe hinde parandamiseks ainealaste kontrolltööde hulgast ühe õppeperioodi jooksul. 5. Kui õpilane pole sooritatnud kokkuvõtvat kontrolltööd, on õpetajal õigus veerandihinne jätta välja panemata. Kui õpilane 10 õppepäeva jooksul pole kasutanud võimalust järele vastata veerandi jooksul puudutud materjali, siis arvestatakse õpilase omandatud teadmised ja oskused vastavate tööde osas kas nõrkadeks või puudulikeks, mis mõjutavad ka lõpphinnangut õppeveerandi töö tulemustele. 6. Hinde parandamisel pannakse välja uus hinne (algselt saadud hinde ja parandatud hinde aritmeetiline keskmine) õpilase kasuks Järeltööde ja puudutud materjali esitamise korraldus 1. Järeltööde ja puudutud õppematerjali esitamist organiseerib aineõpetaja ainealaste konsultatsioonides või õpilasega kokkulepitud ajal. 2. Iga aineõpetaja korraldab õpilastele konsultatsioone oma aines vastavalt iganädalasele graafikule, mille on kinnitanud lütseumi direktor. 3. Informatsioon ainealaste konsultatsioonide toimumise aja ja koha kohta asuvad kooli kodulehel, infostendidel ja I-III kooliastme päevikutes. 4. Klassijuhataja tutvustab õpilastele konsultatsioonide toimumise plaani klassijuhataja tunnis uue kooliaasta esimesel nädalal. 5. I-III kooliastme õpilased täidavad konsultatsioonide toimumise graafiku oma õpilaspäevikutes esimeses klassijuhataja tunnis. 13

14 6. Juhul, kui materjali järelevastamise kuupäev ja aeg lepitakse eraldi kokku õpilasega, siis teavitab aineõpetaja sellest lapsevanemaid e-kooli kaudu Kokkuvõttev hindamine põhikoolis klassi õpilaste teadmiste ja oskuste kokkuvõtval hindamisel kõikides õppeainetes kasutatakse hinnete asemel suulist ja kirjalikku sõnalist hindamist, mille kriteeriumid on esitatud ainekavades. 2. Põhikoolis pannakse kokkuvõttev hinne õppeaines välja õppeveerandi, poolaasta ja õppeaasta eest. 3. Aastahinne õppeaines pannakse välja veerandi- ja poolaastahinnete alusel. 4. Kokkuvõttev hinne (veerandi, poolaasta ja õppeaasta eest) pannakse välja kõiki õppeperioodi jooksul saadud vahehindeid arvestades. Sealjuures kasutatakse järgmist skaalat: 4,60 5,00 hinne 5 ; 3,60 4,59 hinne 4 ; 2,60 3,59 hinne 3 ; 1,60 2,59 hinne 2 ; 0 1,59 hinne 1. Eeltoodud skaalat võib õpetaja korrigeerida parandustega 0,05 palli ulatuses kas üles- või allapoole arvestades vahehinnete erinevat osakaalu ja õpilase üldist suhtumist õppetöösse. 5. Koduõppel asuvate 2-9. klasside õpilaste veerandihinded saab välja panna vähemalt kolme hinde olemasolul. 6. Õpilasele, kellel on veerandihindeks õppeaines puudulik või nõrk koostatakse individuaalne õppeplaan või määratakse muu tugisüsteem (logopeediline abi, korrektsiooniõpe jm) uueks õppeveerandks eesmärgiga aidata tal omandada ettenähtud teadmised ja oskused. 7. Kui puudumine õppetundidest on ületanud 30% nende üldarvust, siis on õpetajal õigus kokkuvõtva hinde objektiivsuse selgitamiseks määrata õpilasele täiendav suuline või kirjalik arvestus puudutud materjali ulatuses antud õppeperioodil klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite algust, välja arvatud õppeained, milles õpilane on jäetud täiendavale õppetööle. 9. Kooli pedagoogiline nõukogu võtab vastu otsuse õpilase üleviimise kohta järgmisse klassi kokkuvõtvate hinnete alusel. 14

15 10. Otsus õpilase üleviimise kohta järgmisse klassi tehakse pedagoogilises nõukogus enne õppeperioodi lõppu Õpilaste üleviimine järgmisse klassi, täiendava õppetöö määramine ja klassikursuse kordama jätmine 1. Otsuse õpilase üleviimisest järgmisse klassi, täiendava õppetöö määramisest ja klassikursuse kordamise kohta teeb õppenõukogu tema aastahinnete alusel.. 2. Otsuse täiendavale õppetööle määratud õpilase üleviimise kohta järgmisse klassi teeb õppenõukogu peale täiendava õppetöö lõppemist. 3. Otsus põhikooli õpilase üleviimisest järgmisse klassi või klassikursuse kordama jätmiseks teeb kooli pedagoogiline nõukogu enne õppeaasta lõppu Täiendav õppetöö a. Täiendav õppetöö määratakse õpilasele, kellel olid õppeaines aastahinneteks kas puudulik või nõrk või oli jäetud hindamata või saanud samaväärse sõnalise hinnangu. b. Täiendav õppetöö põhikoolis määratakse peale õppeperioodi lõppemist pedagoogilise nõukogu otsusega tähtajaga sooritamiseks enne õppeaasta lõppu. c. Õpilasele, kellele on määratud täiendav õppetöö, koostab aineõpetaja individuaalse tööplaani. Klassijuhataja kutsub kooli lapsevanemad tutvumaks pedagoogilise nõukogu otsusega ja õpilase individualse töö planeerimiseks. d. Tutvumine vastavate dokumentidega toimub õppelajuhataja kabinetis lapsevanema, klassijuhataja ja aineõpetaja juuresolekul. e. Õpilane, kellele on määratud täiendav õppetöö õpetaja vahetul juhendamisel, täidab spetsiaalsed õppeülesanded, mis aitavad tal omandada vajalikud ettenähtud teadmised ja oskused vastavas õppeaines. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. Täiendava õppetöö teemad kantakse elektroonilisse päevikusse, mis on loodud konkreetse õpilase jaoks Klassikursuse kordamine a. Pedagoogilise nõukogu põhjendatud otsuse alusel või erandkorras võib õpilase jätta klassikursust kordama juhul, kui tal on aastahinne puudulik või nõrk kolmes või enamas õppeaines ning kui ka täiendav õppetöö pole olnud tulemuslik, samuti kui ainekavades nõutavate tulemuste saavutamiseks pole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või teisi koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Otsuse tegemise 15

16 protsessi kaasab pedagoogiline nõukogu õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära nende arvamuse. Pedagoogilise nõukogu otsuses peavad olema esitatud põhjendused, mille alusel loetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama. b. Pedagoogilise nõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on arvestatavate põhjusteta puudutud 50% ja üle selle õppetundidest või kellel on kolmes või enamas õppeaines aastahindeks puudulik või nõrk. Otsuse tegemise protsessi kaasab pedagoogiline nõukogu õpilase ja tema seadusliku esindaja ning kuulab ära nende arvamuse Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis 1. Kokkuvõtvaks hindamiseks kasutatakse: kursusehindeid (35 tundi õppetööd) vastaval astmel, kursusehinnete alusel hindeid lõputunnistusele. 2. Gümnaasiumis võib kursusehinde aluseks olla: а) suuline arvestus kursuse materjali ulatuses; в) kirjalik arvestus kursuse materjali ulatuses; с) keskmine aritmeetiline hinne (kõikide kursuse jooksul saadud vahehinnete alusel) Hinde arvutamisel võetakse aluseks järgmine skaala: 4,60 5,00 hinne 5 ; 3,60 4,59 hinne 4 ; 2,60 3,59 hinne 3 ; 1,60 2,59 hinne 2 ; 0 1,59 hinne 1. Eeltoodud skaalat võib õpetaja korrigeerida parandustega 0,05 palli ulatuses kas üles- või allapoole arvestades vahehinnete erinevat osakaalu ja õpilase üldist suhtumist õppetöösse; niisugusel puhul põhjendab õpetaja hinnet elektroonilise päeviku kommentaarides. 3. Kokkuvõtva hinde saamise tingimustest antud kursuse kohta teavitab õpetaja õpilasi uue kursuse esimesel tunnil ja teeb vastava kande e-kooli. 4. Õpilased võivad taotleda õppenõukogult 1 kursusehinde parandamist ühes õppeaines õppeaasta lõpus, kuid mitte hiljem kui 25. mail. 5. Õpilase puudumine õppetundidest ei vabasta teda puudutud materjali teadmisest. Kui õpilane on puudunud vähem kui 10 õppetundi(35 kursuse tunnist), on õpetajal õigus 16

17 kontrollida puudutud materjali konsultatsioonis. suuliselt või kirjalikult kas ainetunnis või 6. Kui õpilane on puudunud 10 ja rohkem õppetundi (35 kursuse tunnist) ei saa välja panna kursusehinnet saadud vahehinnete alusel. Niisugusel juhul sooritab õpilane arvestuse kogu kursuse ulatuses kas suuliselt või kirjalikult õpetaja äranägemisel. 7. Aastahindeid gümnaasiumiastmel ei panda. Kokkuvõttev hinne vastavas õppeaines gümnaasiumiastmel pannakse aritmeetilise keskmisena kõiki kursusehindeid arvestades 3 õppeaasta jooksul. ( 18 Gümnaasiumi riiklik õppekava) 8. Juhul, kui õpilasel kooliastme lõpul on täheldatav kursusehinnete alanev trend vastavas aines või kui õpilane ilmutab ebarahuldavat suhtumist õppetöösse, võib kokkuvõttev hinne olla madalam aritmeetitilisest keskmisest. 9. Vaieldava kooliastme hinde puhul arvestatakse õpitulemuste dünaamikat. 17

18 3. HINNETE VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSALUSTE KÜSIMUSTE LAHENDAMINE 3.1. Õpilaste hindamisest teavitamise kord Üldine informatsioon a. Õppeveerandi, poolaasta ja kursuse alguses aineõpetaja teavitab õpilasi nõutavatest õpitulemustest, õppeajast, kontrollivahenditest, hinde saavutamise astmetest, samuti ka hindamise kriteeriumidest, mis on esitatud vastavas haridusministri määruses 29. Õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamist tutvustab klassijuhataja õppeaasta alguses. b. Lapsevanemaid tutvustatakse õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise korraga gümnaasiumiastme lastevanemate üldkoolekul õppeaasta alguses ja klasside lastevanemate koosolekutel Informatsioon hinnete kohta a. Õpilased saavad andmed oma hinnete kohta aineõpetajailt koos põhjendustega ja samuti saavad nad tagasi ka kontrollitud kirjalikud tööd vigade analüüsiks ja õpitulemuste edasiseks parendamiseks. Mitterahuldava hinde kohta e-koolis peab tingimata olema õpetaja kommentaar. b. Aineõpetaja ja klassijuhataja teavitavad lapsevanemaid õpilase õppetöö tulemustest elektroonilise päeviku või õpilaspäeviku kaudu. Otsus tagasiside vormi kohta tehakse uue õppeaasta alguses esimesel lastevanemate koosolekul. c. Soovi korral saab lapsevanem lisainformatsiooni õpetajalt individuaalselt või elektronposti kaudu või konsultatsioonide ajal, samuti ka muul kokkulepitud ajal Vaidlusaluste küsimuste lahendamine Hinnete vaidlustamine Õpilastel ja lapsevanematel on õigus 10 päeva jooksul peale hinde väljapanekut elektroonilise päevikus vaidlustada nii arvestuslikku kui kokkuvõtvat hinnet, samuti ka sõnalisi hinnanguid ning saavutada nende ümbervaatamine Vaidlustamise kord a. Hindamisel tekkinud õpilase eriarvamused ja vaidlusalused küsimused lahendatakse õpilase ja tema vanemate palvel esmajärjekorras aineõpetaja ja klassijuhatajaga. 18

19 b. Õpetaja on kohustatud hindamise printsiipe, korda ja kriteeriume, mille alusel on õpilase tööd hinnatud ning samuti põhjendama hinnete õigsust ning vastavust nõudmistele. c. Vajadusel vaatab vaidlusalused küsimused läbi direktor ja /või direktori asetäitja õppekasvatustöö alal õpilase või tema vanemate kirjaliku taotluse alusel, mille järel vaatab selle läbi lütseumi pedagoogiline nõukogu. Kool teatab otsusest õpilasele ja tema vanematele 5 tööpäeva jooksul peale otsuse tegemist. 19

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead

HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood , mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse sead HARIDUSLEPING NR. OÜ Garant Sport (Erakool Garant), registrikood 11877858, mida esindab juhatuse liige Yulia Lemberg (edaspidi: Erakool) ja lapse seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi..., isikukood...

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka

Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru

Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr

Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr Kinnitatud TMRG direktori käskkirjaga 01.09.2011 nr. 1/227 Korrigeeritud TMRG direktor 03.09.2012 Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr 12 29.08.2013.a. Kinnitatud TMRG õppenõukogu protokoll nr 31.08.2015.a.

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord

Microsoft Word - Surju Põhikooli kodukord Surju Põhikool Kodukord Alus: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 Surju Põhikooli kodukord on kehtiv alates 19. jaanuar 2011 Kooskõlastatud: hoolekoguga õpilasesindusega õppenõukoguga Kinnitatud direktori

Rohkem

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas

Rohkem

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas

6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tas 6. KLASSI MATEMAATIKA E-TASEMETÖÖ ERISTUSKIRI Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 54, vastu võetud 15. detsembril 2015. E-TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga läbiviimise eesmärk on hinnata riiklike õppekavade

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - Arenguvestluste lÐflbiviimise kord

Microsoft Word - Arenguvestluste lÐflbiviimise kord ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISTE KORD NARVA 6. KOOLIS I. Üldsätted. I.1.Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud klassijuhataja, õpilase ja vanemate (seadusliku esindaja, edaspidi - vanem) vestlus,

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa

NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ( ) 31 lõike 2, tuleb gümnaa NÕO REAALGÜMNAASIUMI KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI I. KOOLIEKSAMI OSAD Võttes aluseks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (09.06.2010) 31 lõike 2, tuleb gümnaasiumi õpilastel kooli lõpetamiseks sooritada koolieksam.

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.2/3 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD 1. Üldsätted 1.1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) kodukorra (edaspi

Kinnitatud dir kk nr 1.2/3 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD 1. Üldsätted 1.1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) kodukorra (edaspi Kinnitatud dir kk 06.05.2016 nr 1.2/3 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KODUKORD 1. Üldsätted 1.1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (edaspidi kool) kodukorra (edaspidi kodukord) eesmärgiks on tagada turvaline, rahulik

Rohkem

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: A

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: A PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI 10. 12. KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: AGNE KOSK SISSEJUHATUS Kujundav hindamine on otsetõlkes

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc

Microsoft Word - HaapsaluViigiKoolioppekava.doc Haapsalu Viigi Kooli õppekava üldosa Kuni 01.09.2013 Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Koostatud 2012 detsember, uuendatud 2014 Sisukord 1. Haapsalu Viigi Kooli missioon ja visioon 2 2. Kooli õppe- ja

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

KINNITATUD

KINNITATUD KINNITATUD Sindi Gümnaasiumi 07.05.2014 a direktori käskkirjaga nr 1-5/17 SINDI GÜMNAASIUMI KODUKORD SISUKORD 1 ÜLDSÄTTED... 4 2 KOOLI ÕPPEKORRALDUS... 5 3 KOOLI TÖÖ KORRALDAMINE... 6 3.1 Kooli lahtiolekuajad,

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1

Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted Õppekorralduseeskiri Kinnitatud dir kk 1-4/11 1.1 Lisa 2 Töökohapõhise õppe rakendamise kord Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korra aluseks on haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrus nr 39 Töökohapõhise õppe rakendamise

Rohkem

Õppekava

Õppekava Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas

Rohkem

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j

Lisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)

Rohkem

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. Reguleerimisala MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED LISA Maardu Linnavolikogu 29.aprill 2008 määrusele nr 162 Maardu Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus)

Rohkem

Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil

Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr 155 28. augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil 2015. Sisukord 1. Üldsätted... 2 2. Töökorraldus...

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet

II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võet II kooliastme loodusõpetuse e-tasemetöö eristuskiri Alus: 1) põhikooli riiklik õppekava; vastu võetud 6. jaanuaril 2011; 2) kordade määrus, vastu võetud 15. detsembril 2015; 3) loodusvaldkonna õpitulemuste

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu

J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri 05. jaanuar 2010 Seletuskiri põhikooli riikliku õppekava määruse eelnõu juurde Sisukord: I Sissejuhatus II Määruse eesmärk ja mõju III Määruses kasutatud mõisted IV Määruse üldosa eelnõu sisu ja võrdlev

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1

2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1 2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve

Rohkem

T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum

T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni 2016. a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimumise alguse kellaaeg: 13.00 Õppenõukogu koosoleku toimumise

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

Narva Soldino Gümnaasium

Narva Soldino Gümnaasium 2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17

ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi Kooli) õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 ADAVERE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA Adavere 26. augusti 2016.a Adavere Põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse

Rohkem

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas

Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vas Väljaandja: Narva Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 40, 476 Narva linna koolide 1. ja 10. klassidesse vastuvõtmise korra kinnitamine Vastu võetud 08.02.2006

Rohkem

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE

KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k

Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade

Rohkem

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet

Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab

Rohkem

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava

Tallinna Muhu Lasteaia arengukava Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad

Rohkem

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA

Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA Kinnitatud õppenõukogu otsusega nr 425 30.08.2018 LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED... 3 2. ÜLDOSA... 4 2.1 Lähte Ühisgümnaasiumi gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid...

Rohkem