n
* üts HH Mannitsus kumba kigille Ma-rahwa laste wannambille nöstme ehk herne-pandmisse polest se wastse wisi perrä Söamelifkllsi armust wöttap anda Geopge Gottfried M arp u rg/ Wastselina Kcrkcssattd. HPüf&fcl, Üts Sõnna parral ajal7 Selle fiire Tartolina ramato «kohta lubbaga. Tarto -linan, trukkitu Grenzmsse man.
Eweesr. s, w. 17. Ärge olge rummala enge moistlikfo, mes Issanda tahtminne olne«. EN':»V TA Kiri»- 1 ^>mi M^ 2. ;u U*i vüd.%
Minna õlle ikkes püüdnu,.teid, armas tiw rähmas, oppetusst ramatuide libbi, kigesuggutst hi nink tuuulikko tundmisse pole juhhatada, niyk minna wyi kül lotada, et se ei sa mitte teije matf ilmasjata ollema. Sedda sowwa minna nüüd essiirrilikkult se manitsusse polest, kumba minna parhiua teile wvtta anda. Se puttup ütte asja, kelle polest teije sein ja ka münne rummala Sakso sein weel suur Holetus om, cm kelle polesi siski ütsik Es<a nink Emma, kummille Iummal om lätsi andnu, ennimb es pea mitte holeto ouema. Se om se^nöstme ehk h.<t,ne-pann,«- minne se wastse wisi perrh, kumb Iummaia sure armo nink hallestusse lib^ bi meije ajal om-teeda sauu. Mräne hirmus nink rasse nink kurrrja kibbe többi se wanna nhstme ehk herne többj om, es ma p*a teiie stdda weel ütlema nink ärrastlletama? Kes tetje sean ei tija nink ei tunne nink ei milleta sedda essi mitte?. Kas temma penist ei õlle jo mitto teije sein omme amsit totftkitfi mat-
4 tusse päle hallosaste ikn u? nink saggedaste särät? sid lätsid, kumma teile jo abbis olliwa telje tö tallitamise man? Ehk kui mitto latse omma tem* mast pimmcs ehk häddapolikos lännu? Minna wõi seperrast sedda teije omma teedasamisse pale lttttlda: et se nostme ehk herne többi, kui temma lomust laste iäms^p,. fe kigchattelikkumb nink tu ge kibbedamb nwk kige kurjäckb tübbi on, üts nakkaw tõbbi; ilma teinmata ütsik inniminne ei -ja, nlükk!lml>.lizceul!ämb inmmissi sini ajani om koletanu. Se wijes inniminue kolep sestsammast hernc>több'est, kui temma lomüst inttwtste kätte W5ep, ärra, se kümnes inniminne lät temma läbbi omma nao'polest illotas neide^alwä tähhe pcrräst, nmksekatvkümnss läöpimmes ehkhäddapolikos. Häste ülleskaswatew tüttte, kummille se>ar- Ms nink'hõlikas Vlnma jo ütte mõrsja klrstu olli walmimu,mnk hä wirka pliski pojch 'kumma f otnkta ssstl^ twsemel töüd teijttva,- omma neist surma saakis-lsmiu. Kasse^-vUeMtelik? MttöiMa mehhe nint'fmc'arsti omma se- -Pcrräst e^gäl ajal ütte nouwõ päle mittenm, kumb sesamma Mbe wasta olles, nink nemma ^mma ka wimate Jummala armo ninkchallestusft läbbi säräst nouwo töifcnu, künib kohhalt nlnk koazõna sesamma többe wasta om.
s Se om se wastne nöstme ehf Hcrnc-Pannemis^ fe wiis faraw hernest, kumma neid innimissi kurja lomolikko herne wasta, kaitswa, nink kumbe ftperrast kaitsmas * hernes tatsutas. Neidesinnaste kaitswa <nöstme ehk hernega omfärane luggu. Se lats, kellel neid oigede om pantus sanu, se jaap omma ello ajal kaitsetu neide kurja lomolikko hernede eest, temma ei sa tööbitses/ nink Atsik ei kole neist ärrä. Se panneminne om wagga hõlpsas nink sünnip nidade: Ütte terrawa weikesft weitse ehk noglaga, kelle õtsa man middägesest mäddast, nres üttest kaitswast^hernest ehk nöstmcst om woetu, to kätas rasokenne kattechkkolme ehkkaittljarrpaikan hõlman, mes latfille.suggvke kibbe ei' olle. Neljandal paiwal perrast pannemist näütroa Hennast sen pannemisse paikaniverrewakorgemhekesse, nink wijendäl päiwal.tullep kestpaikan üts willikenntz, kumb kuwendathmk seitsmendal püi^ wal surembas lat, nink taiitfmaknml&ttfe mal päiwal Hennast kigesuurembas nähtap, itrnk temmal'laap üts pimme werrew weer fatt tolli laia. Sel ajal om. selle latsele weikenm tõbbi., > Kümnendül paiwal kaup st tiüne werrew karw ärra, mes weere ümbre olli,.st wrn" lät ksstpaikan pruliis,kulwap ärra/nink sattap kattesa töistküm-
nendel ehk kattekümnel päiwal mahha. Se lats om öige terwe nink om nüüd omma ello ajal neide kurja lomulikko nhstme ehk herne eest kaitsetu. Sest neist mitmast tuhhandast innimisse latsist, kummil neist kaitswast<n3stmist ehk hernest om eale pantus fanu/ ei olle weel sest pannemissest keage ärrä koolnu. Kige ilma ma kottussen, kiken linan nink ku(> lan nakkatas nüüd neile latsille neid kaitswat^nöst^ mid ehk hernid pannema. Ka essi ne rahwakesst, kumma weel pagga^ na omma, nink nust omma kuulnu/ lastwa om/ Wille latsille neist kaitswast hernist patina nink kittwa Jummalat se sure armo eest. Sest se om kikille innimissikte lomolih märät, sest suggust nink rahwast nemma ka eäle olnes, et laste waunamba omme lätsi wägga armastawa, kui omma kige kallimbat warra. Ent ni kawwa kui latsille ne kaitswa-herne weel ei olle pantus sanu, sus ei wõi ka ütfik Essa nink Emma omme laste polest julge olla, tt nemma neid saas kawwa piddama. Ikkes peawa nemma pelgama, et neile nölime ehk herne ^többi saas sama nink et nemma neist hatlosaste saas ärräkoolma, nl kui ka kigen paikan om sündinu. Wötke seperräst minno Arma, sedda Ium-
mata (toito nmk hauestust cknk suurt hiteggemist tutta, kumba temma sette kogonal innimistesuggute se läbbi om näütnu, et kaitswacherne omma, kumma kik lätsi kummiue neist pantas, neide.hirm, fa nink surma-herne wasta kaitswa/ nink laske neist ommille latsille panda. Neist woip jo wev kesse latsille, kumma 4 ehk ö chk 8 näddali wanna omma pantada. Kikin Linan nink mttman moi, san omma sarätft armolikkoninksübbralikko arsti, kumma hääl melel, nink surest wäedast armust nei, le latsille neid kaitswa * hernid pannewa. Teil ei olle muud middake waja, kui et teije omme lastega neide mannu läte/ nink se pannemine om pea sündinu. Ehk kas üts^saräne kaük teile wahhest ni rasse om? Ent kui telje latse neist kurjast lomuchernest pöddewa, nink sinn Emma 2 nink 3 naddalid omme haige latse wode man ööl nink päiwal peäl walwama, neide chto nink surma hädda nigm ma, nink neid wimate mattusse päle toma nink hauda pannema, kasse om.uile hllpsamb? Minna ei wõi teile ka siin mitte tunnistan matta.jätta/ei egmts Esstz nink.emma, kumma ehk laistusle ehk..whstapantiemisse ehk wäärussu ehk holetubse läbbi ommille latsille ei lasse neid kaitswat-nösimed ehk herned panna, nink kumbe latse siis neist lomu -hernest ärräkoolwa, säratft?
8 öise km omme latse röivli omma, ja särätst wan, Nämba ei wõi mittey kuin*uv latse ärrä^oolwa^ ommas-lotusses üttelda: Se olli Jummala tahtnunne, sest Jummala tahtminne mn nüüd, et ttijc> et eggaüw Essa nink Emmakcke ilma pääl nink ka tatt ftbjfea tütse wanna'mba ommille latsllleileld -kailswadherned.peawalajkma panna, et ne lmse ellole jäässe Ehk kas se^a Jummala tahtmime om, fui keäge tölst ünätapvap? Iummal tahhap hääd'nink ei mitte kurjas Siis ärge olge rummala engs möistmo, mes Issanda taht< Minne olnes. Orge 'tammze stpenäst mjtte ennamb, ftd< da häieggeml^wasta wüna> kumba ni paljo aw sa nink tarka arsti teile nink teij«latsille ängawa, et nemma neile ilnm'tengata noid öigid kaitswaa hernid tahttvapanna, kui teije.omme lätsi.neide maja sisse sittu ajal säte toma. Sedda ängap essiarralikkult.se auwolik Toh, ter Hetra Tarib-linan, nimmega Mttmer^ l^letta. Oh et teije ^ Ma mmiitsufiöige stamette wettasse nink st^enä ilmatagganemätta teesse, tt ka se polest teift lät>bi Iesusse meijs Onnisteggija õppust ehhitetus saas!
Köidetud 12.mail 1930. *