/ /

MS Eesti-^MaRahwa ehk v i 1799. Aasta peäle, parrast mcie sanda IEstt Sündimist. -istu'< minna*., ^.rükkitud Lindworsfe Kirjadega.

Päwast sedda kallist Parrast ma-ilma lomist - - 5748 Pärrast Luterusse oige Usso ülleswõtmist - - - - - 2?Z arrust wanna katko - - 14*, arrast sedda kni wäggi Pranburgi laks - - - - 121 Pärrast sedda km Toompä pöllend 115 Pärrast sedda sure nälja hakkatust 104 Parrast teist katko - - - s? Pirrcht m >lkssema Keisriksa ( *". ; Mi ftdm kni 1 sema ' * - * - ;*. Pühha'Päwa Mark Jõulo, ja Wastla-päwa wahhel, oli; 5 Näddalal/ Pawa.^

Märlide ftttttminnt. Noor ku. Essimenne Werendel. Täis ku. Wiimne Werendel. Hea aadrit lasta. 9 Hea kupps lasta..:. Hea arstimisse rohto wõtta.?e Hea külwada ning istutada. O Hea lapsi woörutada. H Sedöa, mis pitkaliste peab kaswama.' *\ Hea pmo raiuda hone tarwis. v Ahjo tarwis. p. pärrast. p.l. pärrast lõunat. e. l. enne lõunat. P. Pühha.

m AlA. NeZri.^n. Kristusse ÜmberleikqmlS,. i toupaäw \ tl JESUS Egiptusse maal. I Matt. 2,,3. 2 Pühtzap. f _ 3 Esmasp. teisipääw 5 Keftnäddal bneljaspäaw 7 Rede 8i.oupääw Enok Metusalem Kül- 6, e. l. mat, selget IImat. Iulianus Erart JESUS,» aastat wanna. Luk 2, 41 ypühhapaawi 10 Esmasp. 11 Teisipääw i2.^eskn.iddal 1 z Neljasp. i4nede IZi.0Upää.W Ewraim Nein Hilanns We9*6 Tirik Tuist ja iummeftddo. Pullnad Kana l Lmnas«Joann. 2, 1. Selle

Sel Kuul on 31 5 )äwa. 5 7Esmasp. ^5nnise P. järrel 18 Teisipääw cl. C 0,20,5.*, ipkefinädda! Hara on KONeljasp. i\ Scbasl pehmet. 21 Rede lifte to ja 2,tioupääw l'2õin<ent. >. wahbel Pealckkujl Ray au auroa winnas. Matt. 8, i. «\.. F» «HZpühtzap. uddl'.stt 24 Esmasv Timoteus G ic,, p. l. 25 Teisipääv,.». < Ilmat 26KeSknädda' Polikarpus odata. 27Nii-ljap. Krisostom * F 28 Rede Sel- Hyioupaaw Samuel ge. Krlsms Laewa peäl. Matt. 8? 23-30 yubtyay. ^t P.p. 3-K.P.! ja 3 / Esmasp. Ali'«"«külm. i2ne! selle ku päwa!, tõused paike kello 8. ning ühbe pbfe tund?, lähhäb alla, kello 3 ning ühbc pole tundi. Pääw on pttk 7. tundi, ja ö 17. tundi.

5MNMRM2 i Teisipääw 2Kesknäddala l Pirrit. ^ Z Neljaspaaw Hanna 4Nede iweronika 5 i,oupaäw J Agata Umdrohhus! 6 Putzhap. 7 Esmasp. ßTeinpaaw ZKefkuaddal io3^el;aöp. l 1 Nede 12 toupääw Matt. i), 24. Rikart 'ixaeperdiua Kolastika Edo Eulalia Wina - mäest. Matt. i.^p/ldhap. 14 Esmasp. ValetNin 15 ^.'isiväan Satrttina Küünla -Ku. maqa» ^ulllme^l 7, '-. i saddo. Heit- 1* JO, 1. likknd

Sel Kuul on 23 Pawa. 17 Neljasp. Alexander Zm\U if^tede Konkordia.. ftd. 19 ioupaaw Simcn.Apost niisked. Külwi. Mehhest. Luk. 8, 4 2oPühhap. staga- 21 Esmasp. êfalas stt 2 2Teisipääw ^ Peetri P. Ilmat. 2zKesknadda! Nestor O 3, p t. 24Nelz'asp. -iftîfc P. Nende 25 Rede ^>erenus * '26 loupäaw Wiktorius jarrel Pimme Tee. äres. Luk. 18, 3!. 27 Pühhap. Vôt.Pül'ha. külm. 28 Esmasp. m Fuffus i6nel selle kn pawal tõuseb päike kello 7, lähhäb allo, kello 5. Pääw HN 10, ö agga 14, t»ndi pltt.

RTIUS. Paasw.Ku. i Teisipääw. Wastla «V. Kanäe ^Kefknaddal I Tuchka'P. tuui, ZNeljasp. Eers ) 8, p. L 4Nede 'Adrian y\ tüu Zi.oupääw Janus ma Krlstusse klufa^amlöftst. Matt.^.,,. 6Pühtzap. v,p.paastus Zlmat/ 1 Esmasp. 8Teisipaäw Krtwnd Siprian A te- i 9 Kefduaddal ga. lozceljasp. Perpetua ^ i Rede Konstantin.v. Seli.;: ioupä^w get Kananca-? sackst. Matt. l 5, 21. izpüi-hap. i 14 Esmasp. Sakarias Päwat, ' kül- ^zteisipääw!.onchnus wat lhkefknäddal K.rt i7neljaõp. DrutoZ # Oöd Cp, e/l

Sel Kuul on %\ Päwa. iznede!wi Demina PäwaiZioupaäw jkabviel y\ aial Sesi kes kurratist waewatud. Inf. IT, 14, 2oPül)hap. 2i Esmasp. 15 )aasm 5 Sulla. vent 5 Tuul, 2 2 teisipääw Na wäel lumme? 23Kcstnadda!,3'its tuist. 24 Neljasp. Kasimir 25^ede ' G 9, e. i. 26 i o'5\v'aw Emanuel ft wih- 5000 Mehhe Söötznibscst T\ oann, 6,1. 27Pühhap, Maga ftg- 2 c,teisip öäw Ki 0 on qa«zo Kefknaddal Kido tud. IiNeljasp. Adouias 71 ioivlfcllc kl! päwal tsnfeb paike kello 6, lätybb a3a kello 6 pahv» w 1%. ja ö ii. tundi pitk.

NPN2e2S- Iülri-ehk Mahl«Ku, inede f?«s\ Niis- ) io, e, jl IEsus kiwwidega wissatud- Joann 8,46. zpühhap. \ kcr, 4 Esmasp. jambros H wihma-- 3 Teisipääw»Maksim sao- 6Keftnäddal ikölestw * ja 7 Neljasp. Aaroa lumme- 8Nede itooniiö ga 9 ioupäaw Voqiõlalls 0 1, e.h Kristussesissel söttnüvstst. Matt.»1,1. TvPühhap. j stgga- A2Teisipaaw ^Etfekiel 1 i 0 näddal serwast us 4 Neljasp. 'asp, ) Nede G tud 6 iouväaw Rudolw * Ilmat. 0\ > C 10, p. i

Sel Knut on 30 Päwa. Krtstusft üllestousnusfest. Mark. 16,1. i7pühhap. lubban. _...< 18 ^smasp. 19 Teisipääw 2OKesknäbballAdolanus 21 Zieljasp 22 (Rehe 23 ioupääw ulpisius Kajus ixü V mab Päwad, wahhel.kauge tulcqa. Ounbe järrel Klnni-pandud Ukstst. Joann 20, i 9 24 Pühha?. G 2. e. ±. 5'ZEsmasp. ^tftkias 27Kefknabdal iudolw 2F Nc!j^sp. j Klaus 29 Rede j Dualis Zvlvupaaw fireinmtttlfe heitlib lub ja sojad Ilmat. r^i!^^^ t m k h m ^ pole Tundi p^. lil IJmS^****?'?** tundi pärrast kci,

ivuhhapaatr 2 Esmasp. H.Teisipaaw 4 Kefknaddal ZNeljaspaaw 6Nede 7 ioupaäw > Mmo-chf Leht - Ku. Heast karjatsest> Ioann. IO, u. Sigismun^ G Krrtard?C Toini silla Tan i 6 laus Ürrikesse aia 8 Pühhap. 9 Esmasp. loteifipaäw Job Parnabas i l Kestnaddal Wiktor i2neljasp. - T ÄawJ > iiberatus i4^.oupaaw lsabiua Kristusse arraminnemissest. iz Pühhap. j llll P^ 16 Esmasp. jiodokus & "3.7, p. l Muist udduftd ja willud Pawad. nr Niiske külm, nddune ja tuulne. Ioann. 16,5. I Willo

Sel Kuul on 17 Teisipääw Erik ikkestnäddal Sohwi i9neljasp. ->- Pää,, 2o,Nede Vill 2i^.oupäaw Tcsiderius Oigest pallumissest. Joann 22Pühhap 23 Esmasp. 24 Teisipääw 25Kesi'nädda' 2bNeljasp. 27 Rede 28 ioupääw Eduard Pendiks Ib 31 Päwa. tuul, veet Villem Römustajast, Joann. 15, 26. 29Pühhap. 30 Esmasp. 31 Teisipääw 8mal selle ku wahf hel wihmaa \0. tuulne. Petronella Wikand! * ) 2, e. i. )awal touscb pai e pole tundi pär rast kello 3. n ng lähhäb alla pole tundi pärrast kello 3- Pääw on pitk»7. ö agga 7. tundi.

Jaani -Ku. ' i Kefknäddal ^otskal Sojad 2 Neljaspäan Hiskia ja znede 4t.oupäaw Rasmus lifo * fet cb Päwad. Puhhast Waimust, Joann. 14, 2?. ZPühhap. Nen- 6 Esmasp. Reine '') 9U^ 7 Teisipääw de 8 Keftnäddal Medardus.5. järrel 93?eljasp. Perlram wõiks JoiRebe I rtonvääw Wlawms 4 kange mür JESUS jc l Nttodemus. Joann. Z, l. ihpützhap. IZ Esmasp. Tobias ristaminne i^teisip. W^lcrian iskefknadda! wihmaa i^neljasp. Justina ga 27 Rede is^oupaäw Strt t Rttander * tulla.

Sel Kuul ott 30 Päwa. Rikkast Mehhest. Luk. 16,19. 19 Pühhap. Sclqed, 2oEsmasp. Abgarus tlmlsed 21 Teisipääw Rael Pa- 2 2KesVnaddal Ahkasius %g sz e. x.. 23 Neljasp. Pasilius H wad. H^Nede j waik- 25 ioupaaw Kristiana * ne Surest Ohto.sömaaiast, Luk. r 4, 16. ^öpühhap. ja ^vesmasp. ladislans G kaunis 28 Teisipääw Zosua ) 6, e. t. QyKefknäddal. ) soe 30 Neljasp. Iudit 1* Iln^ loncl selle Ku Päwal tõuseb paike?. Werendel pärrast kello 2. ni,-.g lähhäb alla, üks WtteWDä parrast kello 9. Pääw on pitk 1% ning üks»0 i 5 tmpi. 6 un 5 nmg.üks pool tundi.

^ Heina <M. i jkebe Teobald Wag 2 i.oupäaw i na Ma: '*p. [ ^Kaddunud'Lambast, Luk. 15," i. soiad Päwad, selged 4Esmasp. lulrik 5 Teisipääw l An se lm * 6Kessnäddal Hektor 7 Neljaspääw tenwtnuo ja wihma- FRede yioupääw Trino Kitt an # Olge armolissed, idpühhap. 31 Esmasp. Eleonora I 2. Teisipääw Hindrik i z Kelkuad dal I 14 Nelja sp. IK Meho I Don<lwent j<^onp^aw Roäkest kaua-sagist, Au aust?7pütztzav. ^'P,pr Z.a.Z<

l.8esmasp lg Teisipääw 2OKefknäodal HiNeljasp. Sel Kuul on 3^ Päwa. No sina Nliwina ttinrristainiõfe ja rahhega. G 4- p- t. Selged Päwad, Daniel Apollina 2zi.oupaäw Karolina Warisertbe Oigussest. Matt. 5, 2. 6Pp.Z.aM soe 3H 24Pühhap 25 Esmasp. 26 Teisipääw 2" Kefknäddal 28 Neljasp. 29 Rede 30 ionvääw An no Marta ^ e^drix > )low >lbdon nddnsed 1 l, e. Oöd. 4Oac>Mehhe söölmissest, M^rk. 8,1. ZlPühtzapaaw,l ^i4nel selle ku päwal tou<rb paiks 3. Wenvdel pärrast kello 4 ning lähhäb alla. wcrel-bcl pärrast kello 7. pääw on pitk,4. ning üks pool, ö aßga 9 ning üks ps?l tundi.

15 Esmasp, 16 Teisipääw l 7 ^estnaddal \faat ~^\K Leitusse-Ku. lesmaspäaw Kaunid ^Teiüpaaw )lnnibal hcad. ^K.-stnäbbal Eleasar ja 4Neljaspäaw Iubas 5 Rebe Tomiuikus sojad 6 ioupaaw Eiqenills V Päwad. Walle Prohwetidest, Matt. 7i 15. ypühhap. f' Soe; 8 Esmasp. Siriakus mürris>' 9 'Teisipääw Rom an us?«ta lokcsknädda' > nuu- 1i Neljasp. Herm * F ue 12 Rede izioupäaw Eistbius Äf*r* fange ÜUckohtstst Maia.piddajast, &if. 16, i wih- > niaga. 'Tttulue^

Sel Kuul on 3* Päwa. itzneljasp. i.eno ja 19Ne.de Sebald?e ftlac 2o ^oüvääw Rut,'G ei. jtrufauinma Unna äffarikmisftft Luk. 19/41. 2 L PÜtzhckp. lpp.p3<a.i P. tatti*. 2 2Esmasp. Sakeus y\ Pilw- 2) Teisipääw ty<iv{aba$ sed»4kestnäddal pertli P.» 2zNeljasp. iudewik uddu- 2^Nede Ivcneuö ) 5 et. 2" ioupäaw Perent V ftd Wariftrist ja Tölnerist, Luk. 18/ 9 28 Pühhap.! f 7' 0. Pä- 2yEsmasp. 1 30 Teisipääw ^cbckka wad. ZiKefknäddat Benjamin 3 74. selle ku päwal touübpälkc j. nv^ndef jrrnu kello 4. ninq lähhäb alla, tve er-de! o^rr. kelo 7. p. on pitk 14 ning üks pool, ö a^ga Z.ning ülö jwltirnfci.

j Neljaspäarr 2 Rede 3 i.oupaäw Süagist-ehk Mihkli-Ku. Kaanid. kui- < Kurdist ja keletumast, Mark. 7, 3'. 4Pühhap. l2p^p.z.h.i.^ wad 5 Esnrasp. Magnus ja 6 Teistpaaw Regina V sojad 7Kestnaddal Kay Pawad, 8 Neljaspaaw 7ündu fbta* 9 Rede Abiqail read iq^oupäaw Sobald " * Prcestrlst ja Lcwittst, Luk. 10, 33. iipühhap. 12 Esmasp. izteisip. i4k!'sknaddal 15 Neljasp. 16 Rede 17 i.ouvaaw Amatus ^Ullen dam, Nikodemus ^Giwemla Wihmg * A pok. y\ Taew on F pilwes

Sel Kuul on 30 Päwa. Kümnest Piddali-többisesi. Luk. 17, 11. izpühhap. G 9/ e. i. lyesmasp. Waustus -A willud. 20 Teisipääw Töns llddused HiKesknaddal J. v.'- Päwad, 2 2,Neljasp. 2zNede Morits Osta y\ wihmaga. 24 Unsaara ^Kleowas j Nende järrel 2ZPübhap. 26 Esmasp. 27 Teisipääw 2 8Kefknädda> 29 Neljas p. ZoNede Mammonast, Matt. ^etel Adolw W ent sel Hierommus,tncl scllc ku päwal toascb paile kello 6. nmg lahl'äd uua uuo 6, pääw on pill 14. ning ö ka 1 tundi.

5T0B3R. Wina. meil Rofa-Ku. lionvaärv sholrad Mõnni ~ kainis Anna - Surnust, 3uk. 7, ii. 7)»Pnhhap. - t. < ZEs:nasv. Volmer ^ selqed chteifipäi»»prants Pä< 5 Kestnäddal Wibcs rrad: 6 Nel^aspäHue Amalick ^ nenbe 7?Rebe Susan»«* järrel g l«,,vh^w Kusta«_ ak- Wce * öbdlsest. I Luk. i 4, I. ypühhap. «7P.P kawad ic>esmasp. pnrkart wihil T«ttp. 2f tigetaä iz^ffknädh., Mai x\ ma^ed lgneljasp, ^ santi d lchned«kalikötus 15 l.õnphhw' Heddo * j" Suleni st Käßsust. Ma>t. %z, 34. i6pühi,ap. j ' j roppud

Sel Kuul on 37 Päwa. 17^'smaop. Olop G i, f. 1. 18 Teisipääw Fickas Ilmad lykcsknadda' illtjllld $ tulla. 2^ Neljas p. Wendelin Seagaue,»iRedl Ursel ja 9.1 ^oupäaw Scwcrin Alwawd Fnmmessest. V att. 9, 1. Lz Pühhap.! niiske. 24 Eslnasu Wlorentiu > 8, ^P.. 25 Teisipääw Kristian - kulluad 26Kcfknadda' Amandus böd. 27 Neljasp. Wilip Wihm 23 Rede Engelbrecht htm*. 29 i,onpääw 2lbsalom A mega Pulma iidest, wtatt. 22,1. ZoPühhap. segzies!nasp. Wolwganq gatud. KJRCI fette ku päwal tuuftd päike pole tundi pär«rast f;ilo 7 ninq lahdad a04 pole tundi parrast frß* <?! pääw on pirt 9. ö!?. tundi.

Talwe-Ku. i Teisipääw l4ft HKesknaddal N.is- 3 3ieljaSpääw Kottlicb v- ked. 4 Rede Ott roppnb. 5 ^.ouuaaw Kaevur wahhel Kunninga- Wlebhe-^l.iast, Joann. 4 47. 6 Pnhhap. i kül- 7 Esmasp. Äaudms niad, 8 Teisipääw Wrirs wahhel 9 Kefknädbal Teodora p. loneljasp. \tt t wihmas 11 Rebe u Piisk. sed iziomoaato j tvtabhvš 'Pä- Kawwalcnt Sulla sest Matt. ij>, 2;. igpühhap. Lr nad. 3 4 Esmasp. - J l eopols Kulluad izteinvaan Atanafms ^ i6kefln"dda >i weus # 0 5, <?.*..!,/Neljasp. IZenas ööd.

Sel Kuul on 30 Pawa. iznede Esra Nüüd xgloüpa&tv j akkaw.id Kohlo -Äahyaft, Matt. 22,15. 2c)Pühhap.». klilme- 2 Esmasp. verd. mad a^teisipäaw Sesilia, s\ Pawab 2ZKc'ftnaddal Klemcnt ) 5, e. i. 24Ncljasp. Iosias iirnirne* 2s Rede dnna P. saof ztlowpaavo Isai ta Kristusse Sls!e söitmwse^, >Jl#au. 21,1,. tulega 28Eõmasp. Knnter 29 Tcisipa^w Ewert tulla. ZoKesknaoval '.. Tl::drese P. ymal sille ku pawal ^onseb paike pole wndi pär^ rasi tcllo 8 n»ng lähhib alla pol«utnbi p^llast kmo ). puäw on pnr 7. ö agga 17 tundi.

Jõulo-Ku. i Nrljaspääw Ar ent ^sfvede,kandidus Zi,oupääw Parbo Tühhet, enne wimist Päwa Luk 4Pühhap. Tull Wolber ^i'agolas Natalia 5 Es»nasp. 6 Teinvaäw 7KefVnädd^l 8 Neljaspää 9 Rede ic>i.oupaäw iipnyhap. i:es.nasp. i.teisipääw i^kefknädbal izneljasp. 16.'l(ede Zuhkum Ottilia luifix ) ti kastus Johanna iibia Albina 21, 25^ selqed Pawad. lumme* saddo. Joannes Wangi, tornis. Matt il, 2. uddnne ja sulla Ilm. 5, p- l*.pehmed

Sel Klml ott si ^awa Ioannesse Tunni tueie t IouMl 1, 9. izpühhap. ' I PHwad, lg Eswasp. ^ott s\ pea ac c Zä{ipaj.n Abragm kttlltt s,\ Kesknadda cma ^?aanß pea 22 Neljasp. Peata. >. sulla. 2zNede $*e ) i, p. i. 24 lonpahw Ewa Selgeb Rt i -5 us se S an 0. lnissest. Luk. 7, 1. 25 Pühhap«külmab 2> Eomasp. j J lm ab Q.- 7'cifipaaiv- j lõppetawad 28KV'ek'!adt^ io ftdba»9 NeljaSp. % d Aass ; JO frec? -.wet j * ta. II i.0up^äw,5 i N'ester. $ o.f.l 1 ne! selle ku päwa! tluleb pälke wircndel rar* rasi de 0 v>,a likhäballe j- \»Trenbel pärrasi Uü 0. phw on pss s.jß üts pooaundl, ö agga i&. ja üko ponl ia»0i. «

tyam>i<i Ku-Warjutamissest. tyciaw üksi, (acih sel Aastal kaks kord warjutud, aqga molleinad Warjutainisstd ei!polle meie popl milte natztawad.

õppetus, kuida Keik ma rahwas wõib, ilma sure wäe- Wata, linnopuud piddada ja seläbbi xib kaks sada, küssimiste ja kofimiste Saunadega üllespantud. Essimenne Peatük Neist Missilastest.

Mitmesuggused on need messilasftd? KolmesuZguW. i) To-teZZ'ad messtlasseb, fee ei olle ölged issaftd, ka mirte emmased, ning on ta kcikide seas need keige wahhemad. 2) Neev leosed, mis isfased ja need keige suremad on. Nemmad

on ilma nöälata ja nende to on, et nemmad auduwao nende muunare peäle, mis emma^ on m imenud. Kui audumisse qt(\ möda on, sus nemmad sawad teistest ärramurmd, muido olleks mttte ni paljo toidust olewad, er nemmad keik talwe läb- ; bi wõiksid ellada. 3) Kunningas, mis öicte emmaas Nlmmera se, sest temma on se alnus emmane keiae pu sees, kes keik need munnad munneb Ta tunnukse sest, et kal plskem <a terrawam perse, koldsed joned perse ümber, teised joned on mustahalllh, lühhemad tiwad, ka koldled pitkemad jallad on, temma lennab ura külle, kül perse piddi temmale xaium ollema. Temmal on ka üke noal, misga ta wäg- i\ arw nöälab, wald ca pruklb sedda seks, et M sellega, kui üks teine emma on, let da ürratappab. Temma wallitseb uiu te uue, ja lemmast jawttd keik teised rammo

mo in jõudo. Kui temma surreb, siis tei ed jätwad puud muhha ja nenda lahhäb ta hukka. Miks siis need wähhemad sawad tööteggiaks nimmetud? Sepärrast, et nemmad ksik, mis pu sees on. slöse kandwad, nenda kui on mes- \i, wahba ning wessi. Nemmad wals wiskawad need keriekessed, wiwad need surnud wälja ja piddawad wasto, et woerad linnud ei ja sisse. Met, Kitsed. Mis on nende toidus? wähhä ja keiksuggused rosid ja Kut tallise! ajal nende tsidus õtsa sanud, Mls sile tehha? Siis amakja, km tunnukse hädda %k )( *>

lewid,met, mis pissokesst kausiga kassinaste pusissepannakse. Ons se ka tarwis, ct middagid mahha istutab se ehk küllitakse, mis nende toidus.eks he«aks lähhäb? Jah on: need rohhud ie need puud, mis seks head on, on mitmeslmlsed, agga need keigeparramad on tatttad. Ons wet ka tarwis? Ikka, sest se lähheb nendele wäaqa tarwis; agga sured iärwed ei olle mitte bea, sest tuul lööd wagga paljo neist senna sis^ se mahha. Ets je ei olle parrem, kui need puud fns, wad Ullo all? Kelle! rammo on, se tehko maia laudadest mis ees peao kõrgem, kui tagga ollema.

ma. Need lnnopund peawad ka laudadest tehiud sama, jus on nemmad ker«gemad tösta ja lemmad ci wotla «i paljo rumi. Need rohhud, mis maia ees k..s.oawad, peawad häsri ärralükka^ tud sama 'eueparr^ft fin linnud perred heitwad, ning se emma mayhalangeb et ra sünnid üllevotsida, ning siis ka ftileoarrätt, et kannad, hiirid ja sissalikkud ei woiwad sauaja seal olla, sest need teggewao lindudel pal>o padhandust. Maia pead nenda ebni'ud sama, et ta lõuna pole sei ab, ia se koht peab nenda ollema, et tuul el kat wasi.qa labbi, \a nssokesm puud peawad nen' a mahhaistutud \aw% et neammd maa^a lmgwale fui ka tt#tf ei ftiswad, muido linnud ei sa hästi w<ilja enda. Keik mi* sanolste ha»sed, nenda lui rambad ja sönuik, ei kannatawad «emmad mitte. X 2 $R\i>

Missuggussed puud on need keigeparramad? Ke^el ei oue rammo, ee ta wõib \*mg* gust maia ehhitada, mis praego ollen nimmttanud, se piddago ikka need puuo, mis siln maal prukimkst, olgo kuuskne, haabne, mandne kellel ei olle ühtegi lomokest, mis räim ei olle raiunud, ehk kore wahhele koiekeen ehk toukokessi ci olle lewa, sest neid raiub ikka rähn. Need vuud on sellepärrast head, et nemmad wõiwad tallisel aial wasto piddada, sest ct mul kui ka waima nende peäle käib. Agga kellel rammo on maia ehhitada, se tehko ennesele nelli kantlikkud puud (cmiadefr, kelle puru* i künart on. Kes need puud tahhab vru^lda, k neab nccd llitmisttd hästi kokkoiiilma, nenda et kerbsed, ombllkid ia teljed mahlakad ei m usse Nc d- sinnatsed tmrn on e n e pärrast wagga bead, et nemmad kõrged on, et lmnmad wa^ga

kas sinad on, mis linnud armastawad, Ning sils ei olle ühtegld karta, ct tuul ettt wihnza peaks kahjo teagema, sepärrast et nemmad warjul seiswad. Kes linnvp» tahhab osta, mis on temma kohhus tähhele panna? Kes linnopu takbgb osta, se peab järrele roaotrna, eks kan,ae perre seäl on, ning kas robkcste toidus leida on. Ei pea ft rstia ka nlsugguftd wölma, kes parrema kar«a ma peäl on olnud, kui seäl on, luh- Ho ta neid wiib. Sest tundwad nemmad pudo, siis tüddiwao nemmad t5öd tehha, sawad laisaks ja pu lihhab raisko. Mis siis tehha, tai perre rammoto ja paljo neist surnud Wi Siis ei olle parrem nou, et o$<\a?ewwadü selle pu seest, kellel kangem perre on, X 3 üks

ü?s bulp wõetakse wälja ia pannakse teisel sisse kell i wrwls on. Sesamma r»u read agaa k tnumartetud sama kals cb f Folrn päwa, ci nemmad teine teisega s-wad willund. Kui agga emma surnud on, missiiskehha? Sel perremehhel, kelle! i\h teme.mma pawale on, ei olle wigga Ühccg t, sest ca annab sedda jälle assemele. Aoga kui se ep olle, siis wõetakse ker-ekesled, kus oojad jceõ on, ja pannakk'pu si st sii? nemwad antuwad isse ennese e»n a wälja. Kuida peawad puud hoitud sama, et ^innub hra melega paigale jaom&l Need puud peawad kc.esinaste hoitud sa nend^ paigale pantud sama, et «cmmad e< 'a marzaks, er egga ka^d e.'ga hiind eila kanal, sest nende halzv wmud ei

ei kannarawad; kui üks ärraroostetud n<:el ''eal ftes on, sus linnud sedda pu ei armasta k<, mitte. Enne kui iitinuo sawad fiste pantud, peab pu poio-rohhlga hästi wälja pühkitud sama Äufi nced linnud sedda mee < wähhä sawad? Mabba tulleb meest, mis linnud omma jonede läbbi wälia hiagistawad, seks vn je tarwis, et pu sees ikka soja on. Mitmesuggune on mec-wähhä? Kahheül.yaune; teine on se mustw^hha, misga need linnud kelk praggud 'ni ka vu su hff i matwad; teine on jälle se oge mee-mahha, kust lerjekesseo tehhakse.

Kuida tumnlkse, mis uus chk mis wanna wahha on 'l Se tunnukse sest, et uus wahha on öiete walge ning wanna on mustem. Kas wanna wahha teeb ka pahhandnst Lindudele? Jah te b, sest roukokessed kaswawad se laddi, mis läboi linnud raisko lahwad. Mis siis tchha, kui wanna wahha on? Siis saad üks uus pu selle wanna peäle püsti vantuo. Mollemad põhjad sawad wabhelt ärraw 'eeud nenda, et need linnud seile wanna seest selle udesissewoiwad käia- Se keiaeparras aeg seks on kewwa^ene aeg. Süagise wasto saab uu-' pu selle wanna pealt mabha woetud ja se wanna jaad perremehhele kaojuks. Mis'

Missuggust meewabba armastawad linnud? Se on lkka ennam nende mele parrast, mis uus on. Kust nende pojad sslndiwad? Emma faab üksainus kord omma ellamis'e secp ühhe leoftaa, mw tefajic on, kokko, ia sest tuumik temma pa rast keik munnad, üks nlsugaune emma munneb igga aasta fees 60 ehk 70,000 munnad. Kust nced l«s,ed sündiwad? N>ed ün'diwad sest, mis nemmad isse munnewad? Kusi agga emma simn-b? Emma munneb üks hulk munnad > ^ m nende seas on ka Ulfuagu cd uunafci kust Mit emmad sawad wälja autud. )( 6 ' Mi'.

Millal hakkab üks emma munnema? Kuenoamal pawal. Eks stnnib Micke tebha, et linnud peawad hästi pcr»et peitma? Jah sünnib; "ewwadel antak e nendele üdhe waa^.nasissekolm täit met ia üks tä't wet, mis tulle peal sojaks tehhakse. Kust tulleb st et monnikord need pojad mis kcrjckeste ftcs lähwad hukka? S e tul!eb 1) sest, kui emma need munnad pahhem piddi munneb/ ja 2) kui liig soja pu sees»n. Eks emma jätta ka omma pu mitte mohha? Ei ial. Se on üks wäqga arrolinne assi, kui.temma tüüeb wa!ja. Kui üks kanäe hais eh? na!g o», uis läbhäb temma külana, agga omma psrrega hopis tükkis. Km

Kui kalia ellab emma? Mõnnikorda 13 ehk 14 aastad. Kust se tunnukse et emma surnud on? Se fcirwuffe, kui l'nnud jookswad pu peäl kaksipiddi; km nemmad wägga umml sewad; kül nemmad arraks on amud; kui nemma' ci lenvwad vaijo waba mng kui nem'- OD keik w erad linn d ömma pu sinfe iazse vad «lffna ja ei piddawad uhtegit fcottt selle ttft Ku: sc keik nähha on, ßts peab murretsetud sama et nm\* mad uut emma jäwad. Eks üks pu tvni mitte ilma lesftta olla? Ei wõi mitce sest se on jubba kuulda olnud/ mis nende ammet on. Mi!'

Millal sawad nemmad teistest ärram»rtud? Lauritle päwa aeg)/ kui nemmad ibqft* law w pöiad kandmast, siis nemmad \a* wad keik wälja klstud. Teme Peatuk, mis sest perveheirmissest õppetab, tullewal aastal. P. H-

Ädika st. So rahha-kot, leiwakirst, Hdika waat Ei löpko so kaest, kui tallomehtzcks saad! Wia - rabwas tunned kül ädikast, agga wayhe on uctd, kes teawad«kuida ta ceh< hakst/ ja mis tarwis tedda wõib prukida, ia

ja mis mutt kasso ta innimestele ja weistele sadab At^cis on waaga hea toidusfe jure«. Ta hoiab lihha, et ra hukka e, UtV ha, kui ta faili sisse pannakle. ehk rättiko sisse, mis ädikaga on marjaks kastetud. Isleärranis woiwud innimessed mitmesug«guse haigusse ja hädda ftes saggedaste ädlka ladbl abbi sada. Wõtta paari lussika täit ädikast, walla *edda ühhe tobi wee sisse; sest saab sulle üks,'ook, mis pallawal aial werd 'ahhutad ja süddant kinnitab. Olled sa teekaia, sils wötta paari su- täit ädikast; se teeb, et külm sind ärra ei wötta. Kurja, ra ke tõbbe sees aiab ädikas higgista»ma. Katko aial jo ädikast, \<x fe seal toas ja kam«bris, kus <a ellad, ädika auro; se hoiab sind terwis jures. Olled sajorme!eikand, ehk muido ennast raiunud, siis pesse wars-

ti stdda hawaadikaga, sa pan mis adikaga on märzaks kastetud \ panneb werd kinni, ia teeb rutto terwea irnu paisretusseta. Minnestusses, werreehk sojastöbbes, ebk kui innimenne alwatud on, wõrta ädikast, pea sedda ninna ees, ja pesse sellega nlma mggused ia otsa-esflst; sest.on warsti abbi. Nifugguse tõbbe jures, mis kü'ze hakkab, wö ta ädikast ja wulla sedda pallawa kiwwi peäle Se aii»ab ouro* ja se aur hoiab et mitte haigus mude külge ei bakka, kes haigedega ubm toas on. Issiärranis on sesinnane auro-tcgaeminne wägga hea kõhhoja '.vill' tõbbe iures, ehk kui lapsed rõuges on Sis pe b kom ehk nelli korda pawas ädika auro teggema ja pörmanda peäle ä- dlkat rioputam.'. Kai kõrwad kurrisewad: siis walia soiatt tehtud ädikast ühhe kaust sisse, katta sedda kausl kinnis el se aur mis üdi-

bliasttõuseb ühheskous seisab. tihhii kokkas jätta auro, \<\ pea sedda haiaet sörwa selle auao kohhal, nenda, et se aur körwa sisse lähbäb. Mõnnikord on pahha hais Konetle ia tubbade sees mis lnnlmeste terwissele kahjuks on, sedda wõib adika auroaa keige- hölpsaminne ärraata Kek sedda head, ja weel ennam sadab mei» le adikas. Se olleks kül siis au wäärt perrenaene, kellel ikka ädikast w'lmis majas olleks* Need kes ei moisla, öppiqo siin, kuiva fcn da tehhakse. Ädikast wõid sa monnesuggusel wisil halwa Himmaa tehha: cgqa sul tulleb kaks asja selle jures tahväie panna:,) et emmadas hea on, ja 2) et õllut ehk se wessia mis õunadest cbk ka põrkauidest on wälja wau ud, sojalt frifafr. Emmakas aiad tedda käima/ ja soioke peab ttd-

tedda ikka käimas. Avika emmakas fcmwfje se ^värske ieiroo korest mio kolm ehk nellikorda happo adâ lees on liagunud ja wabhel t'ddenenv. Sedda leiwa k ort»ötta siis»a oanne sinna afffa fisft, kus? ccs sa üdlkssfi tteo. Weel parrem on,kui?a'e0- da ajfkat e*>lte ea ha?vo ä^ kaga lõppu* lad, S Ne astja ft^tc wa «la <li? öllnl, mis efne o" ülles kuvâst.nud ja,aue jahtunud. Olle st?se panne w?el ruüiqb s-od. ehk la?se knlna randa se l sees IxMat* sada. S-' w ttad temma seest e da ftbfc dat h mâla *w <jo ärra. Äaaa necd ärrakusmnuo söö pead sa parrast säue wana wörma P une silh«edda anj^t nbrekobta seisma, kus varras ive on,ni igqalrai&af pead sa sedda uftia mõnnikord ha^ti lofsu* tämä. ^cdda selaewflt ^N'tt sa pe^le wah» lasid, 'edda parremat cdikist saah sinna. Naad sa, et adlkus jo happo kül on ^s wali

walla sedda walmist adikast voddelitte ehk kruslde sivft, mis hästl on kinnl pa dud, ja panne siis keldri enk k^ba liefe seisma. Keik ädikast ei vea unna mitte astja seest irrawöuna: üks ossa jaaoikkasinnasisse, nenda kui ka adlka emmakas. Wallao sa nüüd jälle ni pal)0 öl.'ut chk wibma-wet asija sp-se, kui sa ädik'st õlled ärrawötnud, siis ftad sinna sest jälle ädikast mis ni hea on kui se essimenne. Nenda woid sa ka happo õunadest head ävckast tehba ehk clieffld ncmad ka jo madd. nmd Wauca sedda märga nende seest wälja, ja iafse ledda nt kaua sewta, et ta selgeks saab. Walla sedda ölle assemel astla sisse, mis hea adtkaga on lopputatud, ja kus emmakas st es on; muido te ftdda nendasammoti kui ölleadikast. Wcel tulleb sulle tahhele panna/ et need astjad, mis sa üdi-

ädika tarw's wõttad, öiaed puhtad on. Tinna-ja wast. riistade si se ci peu (inna ilmas ädikast wavama, sest se H&'nb sedda kihwti, mis «inna ia wasse sees on wälja/ ja se on innimcbsele sureks kahjuks. Ennäh, mis hei ja kallis assi ädikas an; mib suurt kasso ka innime tele sadab! Kas fe nü d 'uur assi on sedda isse tchh l? Ja siiski ma ei tea ma-rauwa seas ühteai *rrenatft> ^es sedda mõistaks telwa. Ma o8en 5ül jo mitme wa^rs rä, k<nud, et ma!edda si»ksa-maal ollen nainud, agya üis ma sain sedda was -'st:,jup mele w e ed sedda 'vottinne kust seds da teodak e? Jummal sedda tead mi^slgs dused asjadsinn«? iurelarwis lähhäw'd." Se'le öpoetusft'ärrele, -ni» stm ai\u\*% vn >'e öl.ekerge asu. H pp» õllut ia lei va koort wõib iggaüks sada/ ja ftdda wäewa

wa polle mikski arwada. Quna puud wõib ka igaaükv ilma waewaba kaswatada ja fest õuna weest ädikast 'ehha Mõnni perrenaene wõiks ennesele bead hulaa rahha kogguda, kui temma rn paljo ädikast teeks, v temmal taks ühl o^sa müa. Se rlle^ss waaga IKJ, kui perrenaesed meie maal ka wõttaksid»elle õppetusse järrele tehha, Nemmad wind isseennestele ja tei'e in«nimcote-e häddas abbi tehha, ja mitme haigusse eest ennast hoida, mift nüüd mõnne külge hakkawad Se peaks ja muldoai meie keige surem hool ollema, omma m* wi^se ja ello eest keigipidn hoolt pidduda, ja Jummala andid pruk.da, mis teu ma meie ihho tbidusseks, tcrwi^ks, \a abbiks hädda sees meile on andnnd. Nüüd kui ma rahwal wiaaa on sils peawad nem, mad essite moiia minnema. Monned on mõisast kaugel, et muu warsti ei wõi abbi sa-

sada. Monned oolwad ni kaua, kui nad Näwad et öiae kitsas laes on. Si«s wast lakdawad nemmad mona wannematte ehk teiste hea innimeste põlwele, \a stis furniil) saggedaste ernkskl rohhi ch? nou ennam ei aita. Se juhtub jo saggedaste et mnimcnne ennast raiub ehk leikab, et minnestus peäle tulleb, et mitmesuggused haigussed ü Ke maia ehk külla sees liquwad. Kui nüüd nbhelgi abbi ei olle» ja ükski abbi ei tea, kas siis tulleb immeks panna, kui mitmesuggused willetsussed maarahwale juh- Nnvad, mis siis ei o!!c?s sundinud, kui nemmad olleksid teadnud ennast selle eest Holda. Se on ikka tössi, et innimessed mitme hädda, mitme haigusse eest ennast wottsld hoida, kui nemmad agga wõttaa sld öppida ia tähhele panna, mis abbi sadab ia wallo wähhändab. Kui nemmad öigel aial abbi otsiksid, ja ku«, neil n'.sug-

Hilled asjad ja rob^ud maias ollek5d, mis föti.d ci ouc. ja mis ncmmad ilma waewata woiknd sada. ntnbo k: iadikas on. Nüüd surreb mvnni laos rona< többesse; monm tonkad vaisre'and ialaag: momn f.-cbo.b h mbažja könva»asv «Iie; mon»e kulge hakkab reiele haiane; ja ükski ci teo cnnafi cntada. Nenda tuüeb nüüd "-onnesuzzune hädda maa - rabroa sekka» Nummalus ja boletus rn it'a fe, lust lei«<)e sure-" o--sa, hadda ja wiüctzusi tamme* it peale tuub!!s.

Sest surrest kahjust, mis roiin recd. Kui mul on wina, siis ollen ma mees! Winaga kaswab mo südda mo stes. Et ma siin waewa ja murret ei na: Jummala wiljoke kahjo ei te! ^2cdda rummalal ja nurjatummat fau ma aias ja laulis Niggola Juhhan iffä, kui mõistlikkud inlnmecsed bemma mele tulletaud, et ta ne^da liast ci piddand joma. Tedda söimatti sepärrast ka Joma Iulchanks. Sesamma Niggola «Iohban olli nouakas mees olnud, agga jomise labb. olli te nma ni wa c seks sanud et temma nacnejatcma lapsed ihho allaste kerjamas kälftd. Temma olu essite igga hommiko üht

ühtfy* täit wina wömnd, mõnne ala pop rast kabt, wimaks p t>un ia nelli, ja weel ennam. Nenda 'ai temmast aega «i,oda wimaci kcigc surem ioma-koer^ $cmros öpp«taia?, fcf t dda tundis» olli balle meel tern* ma naese, ja iattt pärrast. S«vüd's lcv«da laoal w-sil parrandada, la nomis tcfc* da waaedaste, et lemma nisuggust kmja ja autuma ammeti piddi mahfyi jätma. Üks koid kutsus kirriko ncrra tedda enne'e zure, ja pallus tedda sölvra wisil, et temma wr tta^s ennast parrandada '.a et ta issten- Ni-st omma naest m ommad lapsed jbmibse lä! l'i»vnnetii«f cjo lv Uelsuslesisseei saraks. Kule Juhhan ütlefi temmal.,minnaeiüt«k Mlddaqi fest, kui nnna mõnnikord suf,t<^'twina wöttad, kui la udduse ja lülina ilmaga w!;as kaid. Agaa kui sa igga päwal wina iood, siis teel) e.'ülle k?hzo. 5/WlM hn tldde ja kange: teed werd palla-

luwo.fs, ia aiab tedda wägqa kangeste,/idho sees jooftfma, ja 'est mucwad mu,,mesugaufel haigussid inni ueste peäle. Sinna olled w'e mulle öölnud e: sa närp söma olico kui jj liaste < ll^d jonud Sin- no südda waljoa d ja pökttlb laggetastfe, lu'lumed warri'cw 0 sinno pea on no> dr«ks?a uimaseks farnid rn mitnlemgaw sed Haiausled on sulle jomisse ladbl rnfc nud. Minna ivm sulle selaeste, es sa mitte (iraani nenda moisillk mees ei olle, sest a'ast saoif, kui sa bakkasw wina jo«ma. Ma kardan wägaa et sa munaks hulluks iäbbl'd, kui sa liga jomist mädda ei jätta. Et sinno asjad keik nrrja lanfca* wad, sedda <a naad jo is''e. Junkur la kubjas on ikka sinno kae a peäl. Keik kül- la rai^wos hn'witab ja laitab sind ja kiik lapled jo ks^nd sinno järrele ja sõimawad,/sind joma koeaaks. Mötle pgga taaqasi mow

mõnda aega, ku» sa weel ei jonud, kuida si'b iggaüks sind au wäärt piddas! Kuida siis sinno maiapiddaminne korda laks! Kuidasils sinno nae e find armastas, kes nüüd ööd ja päwad sinno parrast nuttab, ja ohkab! Kule Iubban, wõtta jäue wõi- must ennese üüe, km jirnisfe himmo sind körtso kutsub Sa ialle msbbcks; par- randa ennist ja jätta sedda suurt birmfa iomiz mahha, mis sind hukkamsse sisse p,wlib. Weel on sul aega ümderpöörda. Minna tahhan tedda, mis minno iou- dus on, et sinnust weel aus mees saah, ja sinno herra aitab sind. Sa frflib jo muido ni hea m es. Pück nüüd ue noug, armas Juhhan, ja^e ni heaks sada kui sa "Aid, enne F ui sa sedda hirm* sa wina jom'st hakk sio. An a mulle kät se peäle, ia roo-a mulle, et fa tt-.is«sed- //Oa mhhad piddada nm sinno ennest õnneks

ne?s tt^cb." Nenda pullus armulikku! wlsil kim'o-öppet -ja Iuhhanit. linhha» Hinne h\ laps nenda leitasid öpperaja saw Nud tdnmaladbi lüddnme. Iumma onnista. o räe ja tassuqo tcuc Nchhal kord fccfca btai, m<< te«m nutile te«! Teie pe Glate rnnid ichhefi l>irms<',ft ell»ft omma övpelüsse labbi Wl.»lel«mnlmenn«mwna,x!3in; a^qa juuid ma tabbon cctc ürnw kuulda j i j omist «ahhi järr«. Ennam eiwoinud lemma öölda. Temma silmad fcifc wsl tais ja lemma lals teile f ndla nouaa arra ei ma nüüd ka i llias crntarn ei ta«ha wina jua!" Kl i ta koio tuut; lanaes ta naest -aela ündcr rakie ttmtmftt knk mis öppelaja lemmale ofli ütte und, ja tõotas o?» ma n efefc i ri i^tist fui Hmnmal lacwas on, e! >a ml ie nnam 6 ta da's maia wötta, Temlna ene ia lapsed lana ft" i)6ln>cli mchhaja linnast) IummaUt, elzssa salle

hea j one peäle olli sanud, ja et neil nüüd jä8e lotus olli sel? öntletussest lahti frca, M!ssii)senemmad Issa sü läbbi ollid fänn* nud. Temma de? naene lubbas temmale ipsemonnlkoro»utäitwinakortsustk -io tua, kuitaaaga iste mitte ci talwaks köriso mm, na ja seäl teistega hullo ello piddada. I"hban piddas kolm näddalal mis ta olli iudbnnd, ja ei läinud mitte kört o. Aaga seäl küllas, kus Indban ellas, olli se wiis et warrul, talgude ja pulmade jodl<l ikka kanaeste piddi wina j^d ma Juhhan ivju i ka nüüd pulma. Temma waunad söobkad kellega temma muid.>kör sis olli sonnd, oliii> ka sea!, ia iöiwad ia öiskand kni kullud innimessed. Need l) k^aftd nüüd Juhhan'.! naerma, ia ütlesid: "'aa- n'lüd v" Juhhan õiae pühha mees! z,nü^dtoei tohhi mmm w* Kiriko Herra

,M nomimisse läbbi on ta wagga?s in- nimesseks sanud!" Zutchan kulis fefcda; temma wanliad Kimmud tousid; ten ma mõtles: ükskord ci olle mirre lgc^ako ; hakkas joma, ja jöi ni kaua. hww ca tais õlil kui pll. Nüüi. said wannad btrnmud jälle wõimust temma nlle< Ta jöi nüüd jälle igga päwa! kui ennegi, a weel lmllommne, otftoo olleks tauniti rahfnnt) oaima süddame tuil'iblust wina ffrf«arrauppulada. Joobnust peast aias la rurn-al-fc jutrud. hakka? w'mama j' riidlema, sai peksa ja peälcg wee! tcbio nt npktblft» Te.nma nial.- -piddammne laks fvaj-ne nurja, ;'a w<n,ak5 rooeti tcmnia maia ja maad ten.m ; kaesi ärra Skulle laks wu* ma koaqolle hulluks, fatm* joobnust reast krawi, H muri)l5 omma kaela Koblowannenia^ ei laanud tedda m tre ^rrlkoaaa mutta, w^l0 tcoott panci tmiko aia tah-

tahba üksie augo sisse, sepärrast et temma mit.e ku, mo ftlck innimenne t\ ellanu Et ükski nu-nlld temma parrast egga kabdetsenuo emma fiir^a. Selt temma nae?^e õlil 10 murre pün il surnud, la temma lapsed yulkusid hx\ama$ Kaks Poega oliio wanqi > tornis oerusle pärrast; sest nende i> a, kcs \ssh io «isse läbbi olli hukku läinud, ei mõisinud ka neid öiaeks innimessias kaswatada Nisuggune 'Ugau ku< Iuhhanil olli bppetäd «deiste: mis hane ja kirmus Off? hhe ni nqguseaa on, I*«3'inast omihsi ammende on < ndnud. Äe* peaks ka mõtlema, et \\H innimenne, «ttel meel ja rnoimuä peas on, ennam wina ' ötlak«, kui ta peu ftnab, kui ta agga ial iooonud innimest on näinud. Kuida ta rum nalam wee< fui mi*, kclcto ja me- \tu maas on. Ku«da u\ Ium naja ^ nd d jälle wüija oksendav, xm lem.na liaste oui

olli prukinud. Kuida rumm-lad lapsedki tedoa n serwad ia teotawad ja tedda jomakoeraks fölmawad. Seal küllas, kus Niggola Juhhan tu las, olli ka Cc wiis, et poisid tüdrukkuttcle ka ikka wina pakkuud. -%a kui nemmad ei tahtnud wötta, sils simdlsid teiêd neid wäggise ima. Selle rummala w si läbbi öppis keik naeste - rahwas wma joma. Naesed»a tüdrukud jäiwad nenda'ammori kui mehêdki. Aqqa mis lest wimaks tu l? Seäl küllas ei olnuo mitte a-'a ai< mis prst punnas'e naoqa naesterahwas Nähha, ffeik naesed»a tüdrukut ollid o»ego surnud innimessed, nenda kahwatand ollid nem»ad silma näust. Ja se tuli dvlk wina jomiesest. Ja mis suur önêlus.weel innimestele jomissea tulleb, <»asm.*< guse wallamsse ja patmde sisse innime <ed joov-

joobnust veast langewad, sedda ei olle avra arwada. Winaga on ne^da kui keikide?ummala andcdeaa. SRotftlifful wisil peame meie neid prukima. Ke? sedda el te, lellele lähhäwad nemmad kahjuks.