' m. F ^ «

AVD ehl esfimeme luggemisfe!«lirjotamisfe varnal. «bdeghijllmn ABDEGHIKLMN» p r s f st t u w. O P R S T U W. A a aa ä ää äe äi ae ai au E e ee ea eä ei J i ii ia iu O o oo ö öö oö oe oi öi on, i? U II u uu u uu Ut. ENSV TA Kirjandus muus «urni Arhiivraamatukogu -43571

m rf> ib ob ub äb öb üb. Ba be bi bo bu M bu bu. Du de di do du dä dö du. Ad ed id od ud äd iid üd. Ga ge 9* go gu il aj. ««eg og 'lg?8 üg. ba he hi Ho hu hä hö hü. Äh eh ih h uh sh öh üh. Ka lo li to tu la lö lü. Al cl il ol ul al öl ül. La le li lo lu la lii lü. 'Al el il oi ul al öl ÜI. Ma me mi mo mu mä mo mü. Am nn im om niit am om MM. Na ne ni no uu nä nõ nä. An en in on uu än on uu. Pa pe pi po pu Pä pu pu. Ap ep ip op up ap öp up. Ra re ri lo ru m rü rü. Al er il or ur är ör iil. Sa st si f su fä sü sü. As es is os us äs ös us. Ta te ti to tu ta to tu. At et it ot ut ät õt üt. Wa we wi wo wu wa wö wü. Aw ew iw ow uw aw õw üw. Aast, <wiv, aeg, ai$, al, alg, alt, aun, äi. Ees- ehk, eks, eit, ern, et. Aaw, hal, halp, hiir, hoop, hulk. Ja, jalg, jaht, ilm, jut, juust. Kaar, kael, ka, käsk, kaks, kesk, kiik, king, koht, koorm, kuiw, külm, kuk. Laast, laew, laud, lehm, leib, lep, lip, lint, luk. Ma, mäng, märs, meel, mets, moöt, muhk, müür, mut, müts, must.

3 Naer, nahk, niin, nööp, noor, nõud, nurk, nut. Oh, öhk, õits, oks, org, ots. Paas, pael, pak, pärg, part, piim, pilw, pitk, poeg, põud, püs. Raam, rät, rähk, raud, roog, rihm, ruut. Saad, sääsk, särk, selg, sild, silm, sõlg, suits, surm. Taat, täht, tahk, te, tilk, tõrs, toht, torm, tuul. Üks, uks, umb, urb, us, usk, uul, uus. Waen, wärw, weiks, wend, wihk, wõlg, worst. Ab-bi, ad-der, ah-hi, ak-ken, al-lew, ar-ro. Eh-te, el-law, em-ma, em-mis, es-malt. Häb-bi, häd-da, hai-ge, ham-mas, hir-mus. Iäl-le, jän-nes, ih-ho, in-gel, iw-wa. Kad-de, kam-ber, ker-ge, kib-be, king-sep, kop-pel, kur-jus. Lad-do, lais-kus, laul-ma, lei-kus, lih-ha, lo-jus, lub-ba, lüh-ter. Mad-dal, mag-gus, mes-si, met-sis, möl-der, moist-lik, mok-kad, mun-na. Nae-ne, näg-go, neel-ma, nöd-der, nut-ma. Od-da, öh-to, ö-kuk, oh-hak, or-ras, ot-fus. Pad-da, päh-kel, pah-mas, pal-we, pes-fa, peig-mees, pid-do, pör-sas, proh-wet, pu-fep. Rat-fep, raud-sep, ra-mat, ri-ded, roi-gas, rum-mal. Sad-dul, säd-de, seis-ma, sig-ga, söb-ber, süd-da, su-rus. Tae-was, tär-ras, tak-jas, tal-lo, ter-wis, tig-ge, töb-bi, toi-dus, tü-druk, tüt-tar. Ub-ba, uh-kus, üm-ber, un-ni, usk-ma. Wae-ne, wäh-hi, wag-ga, wal-lo, wal-mis, wals-kus, wap-per, was-tus.

4 Äas-ta-ma, äb-ba-nk, ah-he-lad, as-fu-ma, ar-mas-tus, ars-ti-ma. Eest-kost-ja, eest-pal-we, ek-fi-ma, el-la-jas, e-le-want, el-la-ma, es-mas-pääw. Hak-ka-ma, hal-las-tus, hei-na-ma, hin-ga-ma, hob-bo-ne, hulku-ma. Iag-ga-ma, ih-ho-lik, im-me-täht, jöh-wi-kas, juh-tu-ma, ju-ri-kas. Kcl-lo-ke, kip-pu-ma, käe-rus-tik, köh-hi-ma, köw-we-rus, kog-gudus, kur-was-tus. Mad-da-lus, mae-nit-stts, mäl-les-tus, mag-ga-ma, möl-la-ma, inu-la-kad. Näg-ge-ma, nae-ra-ma, nok-ki-ma, nül-gi-ma, nur-ja-to. Ob-ba-dus, öi-e-ke, öh-he-lik, ot-sa-ta. Pär-ri-ma, pal-lis-tus, peks-mm-ne, pol-le-ma, pim-mc-dus, puh-has-tus. Nab-ban-dus, reb-ba-ne, rist-min-ne, rö-mus-tus, rus-si-kas. Sal-ga-ma, fa-kra-ment, sip-pel-gas, söt-ku-ma, suit-se-ma. Tän-na-ma, tig-ge-dus, to-min-gas, tös-si-dus, tor-ro-pil, tugge-wus. Üh-hek-sa, un-ni-ne, up-pu-ma. Wab-ba-dik, wag-ga-dus, wal-le-lik, wid-de-wik, wig-ga-dus, woit-le-ma. Ab-bi-ka-sa, ar-mo-lin-ne, äh-war-da-min-ne, an-deks-and-min-ne. E-wan-ge-li-um, em-ma-ken-ne. Häb-be-ne-ma, ham-mus-ta-ma, he-a-teg-gi-a, he-a-teg-ge-min-ne. Iär-res-tik-ko, juh-ha-ta-ja, jum-ma-la-kart-lik. Kah-het-se-ma, ke-le-kand-ja, ku-lu-ta-ma. Lah-hu-ta-ma, le-o-ken-ne, lüh-hen-da-ma, la-e-ne-ta-min-ne. 3Nai-a-lin-ne, mes-si-lan-ne, mäd-da-rei-kas, mür-ris-ta-min-ne. Näg-ge-min-ne, näp-pis-ta-ma, nur-ris-se-ma. Öh-ka-min-ne, ön-nis-ta-ma, öp-pe-ta-min-ne. Pär-ri-mtn-ne, pal-lo-ken-ne, pras-si-min-ne, pit-ka-me-le-lin-ue. Rö-mo-lin-ne, ris-ti-ta-ma, rum-ma-las-te. Se-men-da-min-ne, soi-ma-min-ne. Täh-he-ken-ne, tag-ge-ne-ma, teg-ge-min-ne, ter-re-ta-min-ne. Üh-hen-da-ma, us-si-ken-ne, u-en-da-min-ne. Wab-ban-da-ma, wär-ri-se-ma, wäl-jas-pid-di-ne.

Ann, Adel, Ado, Anno, Anton. Elts, Ello, Enok, Erik, Estcr. Hans, Härm, Hedwi, Hinrik. Jaan, Jaak, Ingel, Josep, Juhan, Jula. Kai, Käsper, Karel, Kottard, Kristian. Laur, Liso, Lotta, Lowisa, Ludwik. Mai, Madle, Maddis, Mik, Miua, Mani. Nedo, Netta, Niggolas, Nikodemus. Otto, Obadjas, Oskar, Olga, Oswald. Pirit, Prido, Petrus, Pertel. Rein, Reinolt, Rebekka, Roman. Simo, Samuel, Salomon. Tönnis, Truto, Trino, Tehwan. Ulrik, Walpur, Wolmar, Willem. Mul on wan-ne-mad: Is-fa ja em-ma. Mul on wennad: Mih-kel ja An-dres. Mul on öed: Mad-le, Ewa ja Liso. Ma au-us-tan om-ma is-sa, ma ar-mas-tan om-ma em-ma. Ma ku-len nen-de san-na ja ol-len ar-mas nen-de me-lest. Au-us-ta om-ma is-sa ja em-ma, se on es-si-men-ne kasfo-san-na to-o-tus-se-ga, et so käs-si häs-ti käib ja sin-na kau-a el-lad ma pe-al. Ön-nis on se is-sa ja em-ma, kes om-mist lap-sist rö-mo nä-wad. ön-sad on need lap-sed, kel-le jär-rel wan-ne-mi-te ön-nista-mis-fed käi-wad. Kes is-sa ja em-ma au-us-tab, se lep-pi-tab pat-tud är-ra; ja kes om-ma em-ma an-ns-tab, on sel-le sar-na-ne, kes en-nesel war-ran-dust tal-le-le pan-neb.

6 Mul on wiis meelt. Ma nään om-ma sil-ma-ga. Ma ku-len om-ma kör-wa-ga. Ma mait-sen om-ma ke-le-ga. Ma hai-sen om-ma nin-na-ga. Ma tun-nen kei-ge ih-ho-ga. Nägge-min-ne, kuul-mm-ne, maits-min-ne, haist-min-ne, tund-min-ne. Ke-le-ga ma wõin ül-les-rä-ki-da keik mis ma möt-len, sowin, ku-len, nä-än, mait-sen, tun-nen, hai-sen, sed-da üks-ki mu loom ei wõi, et tem-mal kül keel suus. Pim-me-dad ei wõi näh-ha, kur-did ei wõi kuul-da, ke-letu-mad ei wõi rä-ki-da. Ma tän-nan sind se pär-rast et ma ni im-me-lik-kult ol-len teh-tud, et eh-ma-tus pe-ä-le tul-leb; im-me-lik-kud on sin-no te-ud, ja mo hing te-ab sed-da häs-ti kül. Au, ki-tust, tän-no, laul-des ma Oh Ium-mal, pak-kun sul-le! Sest sin-no ar-mo mär-giks ka Sa an-nud el-lo mul-le. Mo ih-ho, siu-nust wal-mis-tud, Mo me-led, sin-nust kin-ki-tud, So su-rust tun-nis-ta-wad. Kes ai-ab werd mo soon-te sees? Kes pan-neb süd-dant peks-ma? Kes teeb et jou-an hin-ga-des Mo el-lo kin-ni-ta-da? Se keik, oh Ium-mal, sin-no to! Sest kiit-ko sind se in-ni-me, Kus i-al tem-ma li-gnb., Is-saud, mci-e Ium-mal, on üks ai-nus Is-fand. He-a on Ie-ho-wa kei-ki-de was-to, ja tem-ma hal-las-tus käib keik ül-le tem-ina teg-gu-de. Kiit-ko ted-da ta-c-was ja Ma, mer-ri ja keik mis se-äl sees li-gub. Se on Ium-ma-la ar-mas-tus et mei-e tem-ma käs-so sannad pe-a-me, ja tem-ma käs-so-san-nad ei ol-le mit-te ras-ked.

7 Mei-e ris-ti-öp-pe-tus-se wiis Pe» tüt li. Gs-fi-«t«:ne Pe-ll-tül. Ämn-ma-lll Küm-nest Kiis-suft. Es-si-mm-ne käsk. Sul ei pe-a mit-te tei-si Ium-ma-laid ol-le-ma min-no kör-was. Tei-ne käsk. Sin-na ei pe-a mit-te Iunl-ma-la om-ma Is-sali-da liiuwiie il-ma as-ja-ta suh-ho wöt-ma, sest Is-sand ei jät-ta ted-da nuht-le-mat-ta, kes tem-ma nim-me kur-jas-te pru-gib. Kol-mas käsk. Sin-na pe-ad püh-ha-pä-wa püh-hit-se-ina. Ncl-jas käsk. Sin-na pe-ad om-ma is-sa ja om-ma em-ma au-us-ta-ma, ci sin-no käs-si häs-ti käib, ning sin-na kan-a el-lad Ma peäl. Wi-es käsk. Sin-na ei pe-a mit-te tap-ma. Ku-es käsk. Sin-na ei pe-a lnit-te ab-bi-el-lo är-ra-rik-ku-ma. Seits-mes käsk. Sin-na ei pe-a mit-te war-ras-ta-ma. Kah-hek-sas käsk. Sin-na ei pe-a mit-te ül-le-koh-to tun-nisita-ma om-ma liq gi-mis-se was-to. Üh-hek-sas käsk. Sin-na ei pe-a mit-te him-mus-ta-ma om-ma lig-gi-mes-sc kod-da. Küm-ncs käsk. Sin-na ei pe-a mit-te him-mus-ta-ma om-ma liss-gi-mes-sc naest, sul-last, ünl-niar-da-jat, weik-sid eg-ga muud, mis temma pär-ralt on. Mis üt-leb nmid Ium-mal kci-kist neist siu-nat-sist käs-ku-dest? Tem-ma üt-leb nen-da: Min-na se Is-sand sin-no Ium-mal ol-len üks wag-ga wih-ha-ne Ium-mal, kes wan-ne-mat-te pal to nuht-leb las-te kät-te kol-man-da-mast ning nel-jan-da-maft pöl-west sa-dik, kes mind wih-ka-wad; ag-ga nei-le, kes mind ar-mas-ta-wad ning lllin-no kas-snd pe-a-wad teen mill-na he-ad tuh-han-dest pöl-west sa-dik.

8 Tei-ne Pe-a-tüt. Mh-haft Nis-tl lu-ftyh Gs-si-men-ne Op-pe-ws: Lo-mis-sest. Min-na us-suli Ium-ma>la se Is-sa kei-ge wvg-ge-wa-ma tae>wa ja Ma Lo-ja sis-se. Tei-ne Op-pe-tus: Är-ra-lun-nas-ta-mis-scst. Min>na us-sun Ie-sus-se Kris-tus-se Ium-ma-la ai-no Po-ia mei-e Is-san-da sis-se kes on sa-dud pnh-hast wai-innst, il-ma-le to-dud neit-fist Mci-ri-ajt, fan-na-ta-mib Pont-si-us-se Pi-la-tus-se al, ris-ti pe-ä-le po-dud, sur-nud ning mah-ha mae-tud, al-fa läi-nud pör-go-hau-da, kol-man-da-inal pä-wal jäl-le ül-les töus-nud sur-nuist, ül-les läi-nud tae-wa, is-tub Ium»ma-la om-ma kei-ge wäg-ge-wa-lna Is-fa par»re»mal kä-el se-ält tcni-rna tul-leb koh-hut moist-ma el-la-wat-te ja sur-nu-te peä-le. Kol-mas Öp-pe-tus: Püh-hit-se-mis-sest. Min-na us-sun püh-ha Wai-mo fis-se nht piih-ha ris-ti kog>gu»dust, püh-ha-de os-sa-sa-mist, pat-tu-de an-deks and-lnist. lih-ha iil-les-tous-mist ja ig-ga-west el-lo. A-men. Kol-mas Pe-a tük. Püh-haft Äs-fa mei-e pal-weft. Is-fa mei-e, kes sa ol-led tae-was, püh-hit-fe-tud fa-go sin-no nim-mi, tul-go mei-le sin-no riik, sin-no taht-min-ne st'lnd-ko kui tae-was uen-da ka Ma peäl, mei-e ig-ga-pä-wast lei-ba an-na mei-le tern-na pääw, ja an-na mei-le an-deks inei-e wöl-lad, kni mei-e an-deks an-ua-me om-ina wölg-las-te-le, ja är-ra sa-da meid mit-te kiu-sa-tus-se sis-se, waid peäs-ta meid är-ra sest kur-jast; sest sin-no pär-ralt on se riik, ja se wäg-gi ja se au ig-ga-wes-te. A-men!

Wcl jae Pe-lltnt. Püh-hast Rift-mis-seft. Mis on rist-mm-ne? Nist-min-ne ep ol-ie rnit-te pal-jas wes-si, roaio ni-fug-gu-iu wes-fi, mis Ium-ma-la kas-sus on fe-ä-tuo, ja Ium-ma-la san-lta-ga üh-te-pan-dud. Mis Ium-ma-la san^na on se? Kui meie Is-sand Ie-sus Kris-tus üt-leb Mat-te-us-se ramato wiim-ses pe-a-tük-kis: Min-ge ja öp-pe-ta-ge keik rahwast, ja ris-ti-ge neid Ium-ma-la Is-sa, ja Poi-a, ja püh-ha Wai-mo uim-mel. Mark. 10, 13 16. Ja nemmad töid lapsokessi temma jure, et ta ueisse piddi putuma; agga temma jüngrid sõitlesid neid, kes neid temma jure töid. Agga kui Jesus sedda näggi, sai temma meel wägga haigeks ja ütles neile: Laske need lapsukessed minno jure tulla, ja ärge keelge ueid mitte, sest uisugguste pärralt on Jummala riik. Toest minna ütlen teile: Kes InlNluala rigi wasto ei wõtta kui lapsuke, se ei sa mitte senna sisse. Ja temma wõttis neid sülle, ja panni kassi nende peäle, ja öllnistas neid. Wi-es Pe-ll-tük. Püh-haft %1-ta-tl saa-kra-men-tist. Mis on Al-ta-ri Saa-kra-ment? Se on mei-e Is-san-da Ie-sus-se Kris-tus-se tös-si-ne ihho ja wer-ri, lei-wa ja wi-na al mei-le ris-ti-rah-wa-le sü-a ja ju-a Kris-tus-sest en-ne-sest se-ä-tud. Kus se on kir-jo-tud? Nen-da kir-jo-ta-wad püh-had E-wan-ge-lis-tid: Mat-te-us, Mar-kus, Lu-kas ja püh-ha Pau-lus: Mei-e Is-sand Ie-sus Kris-tus sel ö-sel, mil ted-da är-raan-ti, wöt-tis lei-wa, tän-nas, mur-dis ja an-dis om-ma Iungri-te-le ja üt-les: wöt-ke, sö-ge, se on min-no ih-ho, mis tei-e eest an-tat-se, sed-da teh-ke min-no mäl-les-tus-seks.

10 Sel-sam-mal kom-bel wöt-tis tem-ma ka kar-ri-ka pärrast öh-to sö-ma-ae-ga, tän-nas ja an>dis orn-rna Iüng-ri-te-le ja üt-les: xobt-h, jo-ge keik se-ält seest, se fro-na-ne kar-ri-kas on se uus fe-a-ou3 rain-no wer-re sees, mis tei-e jo mit-me eest är>ra>wal>la>tak>se pat-tu-de an-deks-and-mis-feks; fec-oa teh-ke ni mit-to kor-da kui tei-e sest jo>te, min-no mäl-les-tus-seks. I.Kor. 11,26 29. Sest ni mittokõrd, kui teie ial sedda leiba söte, ja sest karruast jote, siis kulutage Issanda surma, senni kui temma tulleb. Sepärrast kes ial sedda leiba sööb, ehk Issanda karrika seest joob kölwutamal wisil, sel on Issanda ihhust ja werrest süüd. Agga innimenne katsugo isseeuuast läbbi, ja nenda sögo temma sest leiwast, ja jogo se karrika seest. Sest kes kõlwato sööb ja joob, se sööb ja joob isseennesele nuhtlust, sest ek temma ei te wahhet Issanda ihho wahhel. Laul 51, 19. Jummala melepärralissed ohwrid on üks röhhutud waim; üht röhhutud ja russuks pekstud füddaut ei laida fa mitte, Jummal! Matt. 5, 23. 24. Sepärrast kui siuua omma ande altari peäle tood, ja seäl so mele tulleb et sinuo wennal middagi on sinno wasto; siis jätta senna omma andi altari ette, ja minne, ja leppi ärra omma wennaga ja siis tulle ja to omma anne..'sececcioccoc**' 1 --"-- 1 - ' ' Palwed. 1. Hommiko Palwe. r ~ Kui sa hommiko üllestõuseb, siis pead sa pühha risti tähhega ennast õnnistama ja pölweli maas wõi ka püsti seistes nenda palluma: Önnistago mind Jummal, Issa, Poeg ja Pühha Waim. Amen. Minna tännan sind, minno armas taewane Issa, Iesusse Kristusse sinno armsa Pöia meie Issanda läbbi, et sinna mind minnewel ösel olled armolikult hoiduud ja kaitsenud keige ihho ja hinge kahjo eest. Minna pallun sind, anna mulle armo, et minna wõiksin ommad pattud süddamest tnnda, kahhetseda ja mahhajätta; kaitse ja hoia mind selsinnatsel päwal, keige patto, kurja ja kahjo eest, et keik minno mõtte, sanna, teggo ja ello wõiks sinno mele pärrast olla. Sest minna annan omma ihho

I l ja hinge, minno issa ja emma, minno keisri Herra, minno üllemad ja wannemad, öppetajad, suggulasfed, waenlasfed, keik ristirahwast, keik innimesfed ja keik mis mul on, sinno holeks: Sinno pühha Waim wallitfego mind, finno pühha Ingel olgo minno jures, et turri waenlane ühtegi melewalda minno peale ei fa. Amen. 2. Pallve enne föma aega. Sa pead käed kokko pannema ja laua ette astudes palluma: Keikide silmad lodawad, Issand, finno peale ja sinna annad neile nende röga ommal aial. Sinna teed lahti ommad helded ja rohked käed, ja täidad keik, mis ellab, hea melega. Issand Iummal, taewane Issa, õnnista meid ja neidfinnatfid finno annid, mis meie finno rohkest armust wasto wöttame, Iesusse Kristusse meie Issanda läbbi. Amen. 3. Pallve parrast söma aega. Parrast söma aega pead sa nendasommoti teggema, käed kokkopannema ja luggema. Tännage Issandat, sest temma on helde ja temma heldus kestab iggaweste. Meie tänname sind, Issand Iummal taewane Issa, Iesusse Kristusse meie Issanda läbbi, keige finno ande ja heateggemisse eest, kes finna ellad ja wallitsed iggaweste. Amen. 4. Ohto Palwc. Õhtul, kui sa tahhad mahha heita, pead sa ennast pühha risti tähhega õnnistama ja pölweli maas woi ka püsti seistes luggema: Önnistago mind Iummal Issa, Poeg ja pühha Waim. Amen. Minna tännan sind, minno armas taewane Issa Iesusse Kristusse finno armsa Pöia, meie Issanda läbbi, et finna mind minnewal päwal õlled armolikkult hoidnud ja kaitsnud keige ihho ja hinge kahjo eest, minna pallun sind, anna mulle andeks keik minno pattud ja eksitussed, misga minna sind ollen wihhastannd; kaitse ja hoia mind selfinnatsel ösel armolikkult; sest minna annan omma ihho ja hinge, minno issa ja emma, min-

12 no Keisri Herra ja keik muud üllemad, minno wannemad, oppetajad, suggulassed, keik ristirahwast, keik innimessed ja keik, mis mul on, sinno holeks, sinno pühha Waim wallitsego mind, sinno pühha Ingel olgo minno jures, et kurri waenlane ühtegi melewalda minno peäle ei sa. Amen. Pärrast sedda loe Issa meie palwe ja siis heida rõõmsaste maggama. <^^~FZz 242&<2ž?rS<š*>- Kirjutamisse tähhed. a i d e a A l i to lm n o A t J d> Jl a w a o a ai ia aa ad aa aa Aa aa toa ato ia ai ma om/ wa OM Aa aa Ja aõ> ca al wa aw ei ie de ed ae ea Ae ea toe eto ie ei me em ne en Ae ea te ei Je eö> le ei we ew tk dt, td Al m too' vto Ali mo lm ni m Ai, la tt> li J ld> lo oi wo ow oi w do od ao oa Ao oa too ox> to oi mo om no on Ao oa to oi Jo oo* lo oi wo otv ai ito da ad au ua Au aa tou> ato ia ai.ma nm na rm Aa aa la ai Aa aö> ia al wa mo

"/ /" A»/ "» /" *>1 /» "/ A tj av va, fia aa oa aa wa an> toa am ta al mv mn nv vn A/õ ÕA to vt iv vö> tv vt wv vw at dä aa ml ia ma nit Aa ui la urn (Ta/ ai& ai aia a/t aan m ee& eüit emi> taia iim i>a/at toaei tcanä miim K>ai> ieiv ie/i iam ma meei metõ> mvvt maim mata mau nwi nvad now> nat VK>6 via vtö> Aaei Aado Aivm Jiiifc Avea Avad laad Umt ieia> iiid Jwm te toim taai omi aaö> a>aen u/et/k>d> uwlit amt addei an>i>en eiiaw wvma em/mtö- eö>mait AammaA tännab avata midde mvmvel mnaiea iaiöd>aö> iaaima ivtaõ> iaiia ieift>aö> moxidai manava naene neeima natma vdda vtiaö Aaada Aaiive bomaiea iaddai ieiäma i&w tauoaa taimõ> taüv tvuiaö> tõttab aiia anni amm/a aawaä waene waiämiö> waimta waiiaeb usaötaö, axmv axzaaa

14 aöjwma eemaatwe ewuma euajao> etetvcml ellama Maföföama Aatmö^ö> foemama tbmtmma AuMwma maaama tmrtnežafu weu&fce JeMwma woaauawö' maaaamö maaaama vwaaema naeaama otwamtä otfarfa AauMuö' rwwema fe4>mrneait>6 lavc>anau6 Jmaama JmAeCaao> JuMenia üaaeauö> twaaettwö' wmme ujmnma tmaaaauõ> wtüuema iwacletviw zjföaam. zjycnno. (wtfo-. z^)mün>. âwov. <i($wõ>iaw. al ei. ^z,ipo. ^y/qpmse/. ölfetio. u/llo. xärftet,. c/ftma/m. (Žstmm. ct/imw. kjk/no. fflmem. <dfflvwmeea adöâma J auavufojc atatfiäavv. (ydvvaajfc ee/momta e4juücö>. ewjitaä ewajaö. cifcsm^, fwhaft>aõ>. 7 v Aeaauõ> fwvwwse fitmwwma. <^/ä&6ü(,ö>. taimni', nne. iõmt/mad ; maiwna. iafvauluö' iimwma. t>mmema. <u%)aa= aasaö> waatieaaörj waewama fcalme&te weljama. wewwaae muma. wiiilema fcmfama. tooacümito. fcouvato. Ka&Kwma. KX4/Uoa4lu,ö>. <âmiaaö> iaemmia. {awfcteta zamwma. iei ama / fomvma ; ucaaeja. tyfl(aaaaiwõ>. ntozemmuö> ;

15 mtinmma m&ttema mwuume. zffläaaenia, näimima. virul. <t/( >afr(kmau<& tmfrfccmia. <Žs<i(wlama Juaamvu^. Juwcme. JiiWeiw. J<utM&iitõ>. kycmname tttwj%i,ma> let= ttfo. wckuö4mö> wa/{t,mwd> watacwimt4> woiuenm. Januar ehl Neäri-lu. Webmar ehk Küünla-lu. Märts ehk Paasto-ku. April ehk Iürri-ku. Mai ehk Lehhe-lu. Juni ehl Iani-lu. Iuli ehl Heinaku. August ehk Leikusfe-ku. September ehl Mhkli-lu. Oltober ehl Wina-lu. Nowember ehl Talwe-lu. Deetfember ehk Ioulo-ku. Pühhapääw, Esmaspääw, Teisipääw, Kefwäddal, Neljapääw, Rede, Laupääw. Ni kui isse olled sa, nenda otsid seltsi ka. Igga lind tunnukse ommast sulgest. Ärra kida isseennast, lasse muud kita. Te tööd to aial, aia jutto jutto aial. Mis noordus kokkopanneb, se wannadus leiab. Ei olle tühjad sinno käed, Kui ussin olled, waewa näad.

16 N u m r i d. 0. 1. 2. 3. k nul. Uks. kaks. kolm. nelli. 10 kümme 11 üksteist ehk üksteistkümmend. 12 kaksteist ehk kaksteistkümmend. 13 kolmteist ehk kolmteistkümmend. 14 nelliteistehk nelliteistkümmend. ja nenda: 15. 16. 17. 18. 19. 21 ükskolmat, ükskolmatkümmend kakskümmend üks. 22 kakskolmat, kakskolmatkümmend, kakskümmend kaks. ja nenda: 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30 kolmkümmend. 31 üksneljat, üksneljatkümmend, kolmkümmend üks. ja.nenda: 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. Gwes. 6, 1 3. 5. 6. 7. 8. 9. wiis. kuus. seitse, kahheksa, ühheksa. 40 nellikümmend. 41 üks wiet, nellikümmend üks. 45 poolwietkümmend. 50 wiiskümmend. 51 üks wiet. 60 kuuskümmend. 61 üksseitsmeskümmend. 70 seitsekümmend. 71 üks kaheksakümmend, fdtfe* kümmendüks. 80 kahhekfakümmend. 81 üks ühheksakümmend. 90 ühheksakümmend. 91 ühheksazümmend ja üks. 92 ühheksakümmend ja kaks. 100 sadda. 1000 tuhhat. 1500 üks tuhhat wiis sadda ehk poolteisttuhhat. Lapsed, kuulge omma wannematte sanna Issanda fees: sest se on oige. Auusta omma issa ja emma (se on essimenne kässosanna töutussega). Et sinno kassi hästi käib, ja sinna kaua ellad Ma peäl. Gegm dcn Druck dcs vorstchmdm ABC-Buchcs ist Scitcus dcs St. Pctersburgischcn Evangelisch-Luthcrischm Cousistorli nichts ml;nwmdcn. St. Petcrsburg, dni 22. ssevruar 1883. Im Nämm und uon wcgen Consiftörii Wcltlicher Bcisitzcr A. Schröder. JN» 559. A. Fabriciüs, Sccr. Zu druckcn erlaubt. Narva den 27. Juni 1862. Cmw Fr. Eberhard. Trükkiwd Johann Pachmanni kirjadega. Narwa linnas. 1862.