Lisa Võru Linnavalitsuse 18.02.2010 määrusele nr 4 VÕRU LASTEAED SÕLEKE ARENGUKAVA aastani 2020 VÕRU 2010 1
SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ülevaade ajaloost... 5 1.2. Lasteaia eripära... 6 1.2.1. Pärimuskultuuri viljelemine... 6 1.2.2. Arvestamine laste hariduslike erivajadustega... 6 1.2.3. Terviseedendustöö... 6 1.2.4. Huvitegevus... 7 2. LÄHTEPOSITSIOON... 8 2.1. Juhtimine... 8 2.2. Lasteaia personal... 9 2.3. Õppe- ja kasvatustöö... 10 2.4. Töövorm, rühmad ja lapsed... 11 2.5. Materiaaltehniline baas... 11 2.6. Parendusvaldkonnad... 12 2.7. Vajalikud ehitus- ja rekonstrueerimistööd:... 12 2.8. Finantsressurss... 12 2.9. Koostöö huvigruppidega... 12 2.10. SWOT-analüüs... 13 3. LASTEAED SÕLEKE ARENDAMISE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD... 15 3.1. Missioon... 15 3.2. Visioon 2020... 15 4. ARENDUSTEGEVUSTE ANALÜÜS 2007-2009 ARENGUKAVA PÕHJAL... 17 5. TEGEVUSKAVA VALDKONNITI 2010-2012... 20 5.1 Strateegiline juhtimine... 20 5.2 Personalijuhtimine... 21 5.2.1 Personali hindamine ja motiveerimine... 21 5.2.2. Personali kaasamine ja toetamine... 20 5.2.3. Vanempedagoogide töö... 21 5.2.4. Personali arendamine... 23 5.2.5. Personali värbamine... 24 5.3. Koostöö huvigruppidega... 24 2
5.3.1. Huvigruppide kaasamine... 24 5.4. Õppe- ja kasvatusprotsess... 25 5.4.1. Õppekava täiendus ning analüüs... 25 5.4.2. Õppe- ja kasvatustöö korraldus ja meetodid... 26 5.4.3. Õppe- ja kasvatustegevus sobitusrühmas... 27 5.4.4. Lapse areng... 27 5.5. Personaliga seotud tulemused... 28 5.6. Infotehnoloogiavõrgustik... 28 5.7. Ressursside juhtimine... 29 5.7.1. Sisekeskkond... 29 5.7.2. Väliskeskkond... 30 5.7.3. Majandustegevus... 31 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD... 33 3
SISSEJUHATUS Võru Lasteaed Sõleke (edaspidi lasteaed) arengukava on dokument, mis määrab kindlaks lasteaia arendustegevuse põhisuunad ja valdkonnad, kujundab strateegia ja tegevuskava ning arengukava uuendamise korra. Arengukava arendustegevusse on kaasatud järgmised huvigrupid: hoolekogu, personal, lapsevanemad. Lasteaia arengukava lähtub eelmise arengukava 2007 2009 analüüsist, 2009. a lasteaia sisehindamisest ja nõustamise tagasisidearuandest ning Võru linna arengukavast aastani 2027. Sisehindamise ja sellest lähtuva analüüsi tulemusena on selgitatud välja lasteaia väärtused, prioriteedid ja arengusuunad, mis toetavad lapsest lähtuvat tegevust ning jätkusuutlikkust. Arengukava koostamisele kaasati asutuse pedagoogid, erialaspetsialistid ja hoolekogu. Arengukava aastani 2020 on läbi arutatud ja kooskõlastatud pedagoogilise nõukogu koosolekul, tutvustatud personali üldkoosolekul ja heaks kiidetud hoolekogu poolt. 4
1. ÜLDANDMED Aadress Võru Lasteaed Sõleke Olevi 29 65607 Võru Registrikood 75020061 Telefon 782 1922, 5566 9255 E post Veebileht Omandivorm Koolitusluba Teeninduspiirkond Asjaajamis- ja õppekeel soleke@voru.ee http://soleke.voru.ee munitsipaallasteasutus Nr 4211HTM (välja antud 3. juuli 2006 ministri käskkirjaga nr 560) Võru linna haldusterritoorium Eesti keel 1.1. Ülevaade ajaloost Võru Linna II Lastepäevakodu hoone võeti vastu 29. detsembril 1983. aastal. Maja on projekteeritud 12-rühmalisena 280 lapse jaoks arvestusega neli sõimerühma ja kaheksa aiarühma. Esimesed rühmad alustasid tööd 23. juulil 1984. Aastatel 1990-1993 töötas lasteaias kaks rühma vene rahvusest lastele ning hoones paiknesid ka kaks kooliklassi. Võru Lasteaed Sõleke nime kannab asutus 2000 aastast alates. Nimi leiti konkursi teel. 1. juunil 2001 liideti lasteaiaga Võru Lasteaed Varjupaik Jussike. 1995. aastast töötab maja 11-rühmalisena: kaheksa aiarühma ja kolm sõimerühma. Alates 2002/2003. õppeaastast töötab lasteaias sobitusrühm erivajadustega lastele. Lasteaias käib 2009. a 1. septembri seisuga kokku 227 last: Kolmes sõimerühmas kokku on 49 last; sobitusrühmas 13 last; seitsmes aiarühmas 165 last. 5
1.2. Lasteaia eripära 1.2.1. Pärimuskultuuri viljelemine Lasteaias on juba 20 aastat tegutsenud folkloorirühm. Folkloorirühm on läbiviinud lasteaias üksteist maakonna folklooripidu. Osalenud folkloorifestivalidel Võrus ja Põlvas ja laste folklooripidudel Kandles. Osalenud Võru Maakonna tantsu- ja laulupidudel. Lasteaias on olemas mitmeid rahvapille ja vahendid musitseerimiseks sealhulgas ka omavalmistatud vahendid laste rütmi arendamiseks. 1.2.2. Arvestamine laste hariduslike erivajadustega Alates 2003. aastast töötab lasteaias sobitusrühm. Sobitusrühma võetakse vastu keha-, kõne-, meele-, vaimupuudega, psüühikahäiretega ja autistlikke lapsi. Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta. Sobitusrühma suunatakse erivajadusega lapsed Võru maakonna nõustamiskomisjoni otsusega. Sobitusrühma eesmärgiks on anda erivajadusega lapsele võimalus arenemiseks koos teiste eakaaslastega ning teadvustada ka teistele lastele ja nende vanematele juba varakult, et meie hulgas on ka neid, kes vajavad abi ning suuremat hoolitsust ja sallivust. Sobitusrühmas on loodud vajalikud tingimused (rühmaruum, õpetajate kompetentsus, spetsialistid) konkreetse erivajadusega lapse jaoks ja loodud õpikeskkond, kus kõik lapsed, sealhulgas erivajadusega laps, saaksid igakülgselt areneda. Sobitusrühmas on logopeed, kes arendab laste kõnet, diktsiooni ja väljendusoskust ning toetab kõikide psüühiliste protsesside arendamist, vajadusel kasutada kõnet toetavaid vahendeid (PIC jms). Sobitusrühma meeskond on koostanud iga haridusliku erivajadusega lapsele individuaalse arenduskava. Toimub pidev koostöö erinevate spetsialistidega, õpetajatega ja lastevanematega hariduslike erivajadustega laste nõustamiseks ning toetamiseks õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel (koosolekud, nõupidamised, arenguvestlused vms). 1.2.3. Terviseedendustöö Lasteaed on liitunud Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga 2001. aastast alates. Tuginedes Võru Linnavolikogu 21. novembri 2007. a määrusega nr 67 vastu võetud Võru linna arengukava aastani 2027, toimub järjepidev tervisekasvatuse väärtustamine kodu ning lasteaia koostöös. Tervise edendamine lasteaias hõlmab erinevaid valdkondi ja tegevusi, mille kaudu 6
mõjutame nii laste kui täiskasvanute tervist positiivses suunas. Tervist edendava lasteaia liikumine ei tähenda ainult ühekordseid projekte, vaid eluviisi, mis hõlmab endas turvalist õpi ja kasvukeskkonda, liikumistegevusi, tervislikku toitumist, meeskonnatööd, koolitusi, õues õppimist ja vaba aega, tervisekasvatust, koostööd lastevanematega, teiste lasteaedadega, kooliga ja kohaliku omavalitsusega. Terviseedendus on igapäevane pidev töö, mida ilmestavad meeldejäävad ühisüritused. Lasteaia õppe-ja kasvatustegevuse peaeesmärgiks on toetada laste igakülgset terviklikku arengut keskkonnas, mis soodustab laste kasvamist terveteks, elujaatavateks, loovateks ja otsustusvõimelisteks inimesteks. Terviseedendus on meie lasteaias kesksel kohal. Tervise edendamisega tegeletakse süsteemselt, kõik lasteaias toimuv on omavahel integreeritud, kaasatud on erinevad huvigrupid. Lasteaias on välja töötatud terviseedendamise strateegia ja püstitanud vastavad eesmärgid. Tervisealast tööd juhib tervisemeeskond. Tervisekasvatust käsitletakse erinevates õppetöö vormides, arvestades laste ealisi iseärasusi, eelistades mängulist ja aktiivset tegevust. Lasteaia ürituste kavas on kindel koht vabariiklikel ja rahvusvahelistel tähtpäevadel. Traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud südamenädal, leivanädal, piimanädal, turvalise liikumise ja käitumise päev, lastekaitsepäev, salatipäev, palju muud põnevat. Üks korda aastas toimuvatel perepäevadel on kaasatud kõik lapsed, vanemad ja lasteaia töötajad. Lasteaed algatab ja osaleb aktiivselt erinevates terviseedenduse alastes projektides, haarates kaasa ka teisi lasteaedu. Terviseedenduslikke üritusi korraldatakse lastele, vanematele ja ka personalile. Toimuvad ühised väljasõidud, matkad, koolitused jne, milles aktiivselt osaletakse. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõike mida teeme - teeme südamega ja südame pärast. 1.2.4. Huvitegevus Lastevanemate elukoha valikul üheks olulisemaks teguriks on kvaliteetse hariduse ja huvihariduse kättesaadavus. Lisaks õppetööle tegutsevad lasteaias järgmised huviringid: mudilaste võimlemisring, jalgpallitreening, džuudo, mudilaskoor, folklooriring, inglise keele ring ning ujumise algõpetus. Huvitegevused annavad võimaluse lastel suunata oma ülevoolavat energiat positiivsetele tegevustele ning seda kõike lasteaia päevakava sees. Huvitegevuse eesmärgid: 1. Muuta huvitegevus kõigile kättesaadavaks, mitmekesisemaks ja innovaatilisemaks. 2. Teha koostööd Spordiklubi ProFitiga, Judoklubi Reiga, Santose Jalgpallikooliga ja Väimela Tervisekeskusega. 3. Laste esinemistega linna ja maakonna üritustel kujundada lasteaiale positiivset mainet. 4. Pakkuda lastele aktiivset kehalist tegevust, laulu, mängu, tantsu ja esinemisrõõmu. 7
2. LÄHTEPOSITSIOON 2.1. Juhtimine Lasteaia laiendatud juhtkonda kuuluvad lasteasutuse juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal, juhataja asetäitja majanduse alal, tervishoiutöötaja ja infojuht. Juhtkond on juhatajale lasteasutuse tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ. Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning Võru Linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parendusettepanekute tegemine. Pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad lasteasutuse pedagoogid. Lasteaia hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga, juhatajaga ja linna esindajaga. Joonis 1 Juhtimisstruktuur Juhataja Hoolekogu Pedagoogiline nõukogu Juhataja asetäitja majanduse alal Tervishoiutöötaja Infojuht Juhataja asetäitja õppeja kasvatusalal Õpetaja abid Peakokk Pedagoogid Logopeed Remonditööline Koristaja Aednik Kunstnik Köögipersonal 8
2.2. Lasteaia personal Lasteaias on 48,5 ametikohta. Töötajaid on 51 ja seisuga 01.09.2009 puudub 0,75 koormusega logopeed. Pedagooge on kokku 28, neist 22 on rühmade juurde määratud pedagoogid. Pedagoogidest 24 töötavad täiskoormusega, muusikaõpetaja sõimes 0,25 koormusega. Liikumistegevust sõimes viib läbi 0,25 koormusega lasteaiaõpetaja. Logopeed töötab 0,25 koormusega, sobitusrühma logopeed töötab teenuste osutamise lepingu alusel. Tehnilisest personalist töötab 5 töötajat osalise tööajaga. Lasteaia personaliarendustööd iseloomustavad järgmised aspektid: personali haridustaseme (erialane tasemekoolitus, tööalane täiendkoolitus) kaardistatus ning sellest lähtuv koolitusvajaduste rahuldamise süsteemsus koolitusalase dokumentatsiooni ja arvestuse pidamise selgus personali ühised tervise- ja õppekäigud ühe rühma meeskond on läbinud Hea Alguse koolituse Ressursid töötajatele koolituse korraldamiseks tulenevad linnavalitsuse eelarve eraldistest ning riigi eelarvelistest vahenditest. Tabel 1 Pedagoogide haridustase seisuga 01.09.2009 Pedagoog Kokku Kõrgharidus Keskeriharidus pedagoogiline muu pedagoogiline muu Juhataja 1 1 Juhataja 1 1 asetäitja õppekasvatustöö alal Õpetaja 22 10 1 6 5 Muusikaõpetaja 2 1 1 Liikumisõpetaja 1 1 Logopeed 1 1 KOKKU 28 15 1 7 5 9
Tabel 2 Pedagoogide ametijärgud seisuga 01.09.2009 Ametikoht Kokku Noorempedagoog Pedagoog Juhataja 1 1 Juhataja asetäitja 1 1 õppe-kasvatusalal Vanempedagoog Õpetaja 22 2 18 2 Muusikaõpetaja 2 2 Liikumisõpetaja 1 1 Logopeed 1 1 KOKKU 28 2 22 4 10 Tabel 3 Personali vanus seisuga 01.09.2009 Amet Töötajad Alla 25 25-29 30-39 40-49 50-56 Üle 57 Juhataja 1 1 Juhataja asetäitja 1 1 õppe ja kasvatus alal Rühmaõpetaja 22 2 1 10 7 1 1 Liikumisõpetaja 1 1 Muusikaõpetaja 2 2 Logopeed 1 1 KOKKU 28 2 1 12 7 3 3 2.3. Õppe- ja kasvatustöö Õppe-ja kasvatustöö toimub lasteaia õppekava alusel, mis on vastavusse viidud riikliku õppekavaga ja on seotud lasteaia arengukavaga. Laste õpetamine ja õppimine toimub lapsest lähtuvalt. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Oluliseks märksõnaks lapsest lähtuvas õppes on õpetamine läbi positiivse eduelamuse. Tähtis on erinevate meelte rakendamine ja lapse usaldamine õppijana. Õpetaja roll on mänguliseks tegevuseks soodsate tingimuste loomine, mis omakorda eeldab põhjalikku töö kavandamist ja läbimõtlemist, et tegevus oleks lapsele aktiivselt mõtestatud ja laps saaks tegevuses osaleda partneri rollis. Rühmade meeskonnad koostavad igaks õppeaastaks rühma tegevuskava, milles kajastuvad õppeaasta eesmärgid, laste arengu jälgimine ja hindamine, mille tulemusena vajadusel koostatakse individuaalne arenduskava, üritused, rühma personali professionaalne areng ning lastevanemate ettepanekud. Tihedalt teevad koostööd rühmaõpetajad, nende abid ja spetsialistid: logopeed, liikumis-ja muusikaõpetaja. Iga lapse personaalsed arengumapid aitavad jälgida, analüüsida ja suunata laste arengut. Igal aastal viiakse lastevanematega läbi arenguvestlused, mille tulemused fikseeritakse.
Õppetegevuse läbiviimise kvaliteeti hindavad juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning õpetajad avatud tegevuste kaudu. Lasteaia terviseedenduslik orientatsioon toetab õppe-ja kasvatustegevust. Laste koolivalmiduse hindamiseks on välja töötatud põhimõtted ja korraldus, mis kajastub lasteaia õppekavas. Laste koolivalmiduse saavutamiseks tehakse koostööd Võru linna koolide õpetajatega. 2.4. Töövorm, rühmad ja lapsed Lasteaias on 11 rühma. 2009/2010 õppeaastal tegutseb lasteaias 3 sõimerühma, 7 aiarühma ja sobitusrühm hariduslike erivajadustega lastele. Rühma nimetus Tabel 4 Laste arv rühmades seisuga 10.09.2009 Laste arv Tüdrukud Poisid Koolieelikud Erivajadustega laste arv rühmas 1. sõimerühm 17 8 9 3. sõimerühm 17 8 9 4. sõimerühm 17 9 8 5. rühm 24 11 13 7. rühm 24 11 13 8. rühm 24 10 14 1 9. rühm 23 12 11 23 1 10. rühm 23 14 9 11. rühm 24 12 12 12. rühm 23 11 12 24 sobitusrühm 11 3 8 3 Kokku 227 109 118 47 5 2.5. Materiaaltehniline baas Lasteaias on igal rühmal kaks ruumi mängimiseks, tegevusteks ja puhkamiseks, lisaks abiruumid. Sõime rühmaruumides on ruutmeetreid keskmiselt lapse kohta 7,2 m² ning aiarühmas keskmiselt 5,4 m². Lasteaias on olemas videotuba, võimlemis- ning muusikasaal. Toimiv veebileht, mis vajab pidevat ajakohastamist ja täiendamist. Lasteaias on majasisene arvuti- ja telefonivõrk. Arvuteid on vähe ning olemasolevad arvutid vajavad uuendamist. Uuendatud on mänguväljaku atraktsioonid, mida saavad kasutada ka piirkonna lasteaiaealised lapsed koos vanematega. Liikumistegevused toimuvad lasteaia renoveeritud saalis. Muusikategevuse läbiviimiseks on muusikasaal. Muusikasaali kõrval asub logopeedi kabinet, kus tehtavat logopeediaalast tööd häirivad saalist kostvad tegevused, sest puudub vajalik helikindlus. 11
2.6. Parendusvaldkonnad: - hooviala mänguvõimaluste uuendamine - hooviala valvesüsteemi täiustamine - laste turvalisusega, parkimis- ja piirdeaiaga seotud probleemide lahendamine - arvutipargi kaasajastamine ja kuvarite väljavahetamine eelarve võimalusi järgides 2.7. Vajalikud ehitus- ja rekonstrueerimistööd: - uue rühmaruumi loomine (sh tervishoiutöötaja ja logopeedi ruumide nõuetele vastavusse viimine) - fassaadi rekonstrueerimine - A korpuse koridori rekonstrueerimine koos siseuste vahetusega - torustiku rekonstrueerimine - terasside põrandate uuendamine - köögi ventilatsioonile sissepuhke süsteemi paigaldamine - trepikodade rekonstrueerimine - õue välisvalgustuse uuendamine - õueala vana teekate uuendamine 2.8. Finantsressurss Lasteaia finants-majanduslikus tegevuses lähtutakse parimast majandusliku efektiivsuse ja õppekvaliteedi suhtest. Võru linna eelarvest eraldatakse lasteaiale ressursse töötasu ja majandamiskuludeks ning suuremateks investeeringuteks. 2.9. Koostöö huvigruppidega Hoolekogu arutab koostöös juhatajaga lasteaiaga seonduvaid küsimusi vastavalt hoolekogu tegutsemise korrale. Igal sügisel toimub lasteavanemate üldkoosolek. Et avardada lastevanemate teadmisi kasvatusteemalistes valdkondades kutsutakse esinema erinevaid lektoreid. Teemade ettepanekud arutatakse läbi rühma lastevanemate koosolekutel. Igal aasta kevadel on lahtiste uste päev, mil oodatakse majja nii koduseid kui ka lasteaias käivaid lapsi ning nende vanemaid. Õppeaasta kestel on võimalik lugeda infot nii rühma- kui ka majasisestelt stendidelt ning lasteaia veebilehelt. Kord aastas toimub lapsevanema ning lasteaiaõpetaja vaheline arenguvestlus, kus jagatakse informatsiooni lapse arengu hetkeseisust ning tulevikuperspektiividest arengumapi alusel. 12
Heaks traditsiooniks on kujunenud kord aastas lasteaia- ning kooliõpetajate õppepäev, mille põhiteemaks on lapse sujuv üleminek lasteaiast kooli. Lasteaiaõpetajad külastavad tunde linna erinevates üldhariduskoolides. 2.10. SWOT-analüüs SWOT - analüüs võtab kokku lasteaia arengueeldused, lasteaeda ja tema väliskeskkonda iseloomustavad tegurid. Lasteaias on läbi viidud sisehindamine ajavahemikul 2006-2009, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus on 2009. aastal andnud lasteaiale tagaside aruande näol, mis esitati lasteaia personalile, hoolekogule ja kohalikule omavalitsusele. TUGEVUSED * Eesmärkidest lähtuv töötamine ja nende poole pürgimine * Kvalifitseeritud töötajad * Toimiv meeskonnatöö * Lastevanemate poolt hinnatud lasteaed (rühmad on täis ja järjekorras on palju lapsi) * Lastest hoolivad õpetajad * Rühmades head võimalused laste mitmekülgseks arenguks * Piisavalt rühmavälist tegevust (jalutuskäigud, muuseumi külastamine, õuesõpe) * Suur õueala * Koolitused personalile (organisatsioonisisesed ja välised) * Hea valik metoodilisi materjale ja erialast kirjandust * Pidev arendustöö (valdkonnakavad jt) * Erineva vanuse ja staažiga töötajate tasakaal (uued töötajad uute mõtetega, kauaaegsed töötajad suurte kogemustega) * Traditsioonid (üritused) * Kaunid ja avarad ruumid * Remonditud köök ja maitsev söök * Hea asukoht * Hea maine * Ühised üritused väljaspool maja * Toimivad arenguvestlused vanematega. * Valverühma olemasolu * Koostöö kooliga * Huviringid * Sobitusrühm hariduslike erivajadustega lastele * Tervistedendav lasteaed * Pärimuskultuuri viljelemine * Hea alguse metoodika rakendumine ühes rühmas (osaliselt ka teistes rühmades) Tabel 5 Sisehindamise tulemused tähtsuse järjekorras NÕRKUSED * Täiskohaga logopeedi puudumine * Koostöö erialaspetsialistidega * Territooriumi turvalisus * Kaadri voolavus (väike palk) * Vähene julgus tõstatada probleeme * Personali vähene innukus * Uuendamist vajav mööbel * Vähene enesereklaam ja imago kujundamine (artiklid, ajakirjad ja üritused) * Lasteaia suurusest tingitud anonüümsus * Vananenud väikeinventar (nt voodipesu, nõud) * Kommunikatsiooni probleemid suhtluses töötajate ja lastevanemate vahel * Vähene lisavahendite taotlemine ja võimaluste loomine projektide kaudu * Võru linna lasteaedadel puudub infotehnoloogiasüsteem ja haldamine * Hoolekogu vähene aktiivsus 13
* Liikumistegevus on väga hea (osalemine maakondlikel üritustel) VÕIMALUSED * Lasteaiaõpetajate palkade võrdsustamine kooliõpetajate palkadega * Väiksem laste piirmäärade arv rühmades * Lastevanemate suurenenud teadlikkus ja lasteaiapedagoogide töö tunnustamine * Võimalus osaleda erinevatel koolitustel * Lasteaedniku eriala väärtustamine ühiskonna poolt * Aktiivsed vanemad ja hoolekogu * Kohaliku omavalitsuse poolne huvi koostööks * Rakendada laste arendamisel erinevaid metoodikaid õppe-ja kasvatustöös * Metoodilised koosolekud kolleegilt kolleegile praktiliste õpetuste jagamine OHUD * Personali alarahastamine ja vähene motiveerimine kohaliku omavalitsuse poolt * Bürokraatia suurenemine * Ebapiisav investeerimine kohaliku omavalitsuse poolt * Õpetajakutse vähene väärtustamine ühiskonna poolt * Kooli tungimine lasteaeda vanemate suurenev nõudlikkus üha nooremalt lapsi kooliks ette valmistada ja ette õpetada * Haiged lapsed lasteaias * Kooliks ettevalmistuse üleminek koolide haldusalasse * Piirkonna mõju, mis ei pruugi alati positiivne olla (suurte korterelamute piirkond) * Laste suur arv rühmas 14
3. LASTEAIA ARENDAMISE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD Lasteaia missioon ja visioon valmisid pedagoogilise personali ühisideede genereerimise tulemusena. Missioon ja visioon väljendavad lasteaia eripära, tuues samaaegselt välja nii personali kui ka laste väärtused. 3.1. Missioon Lasteaia missioon Lasteaia töötajad toetavad iga lapse individuaalsust, kasvamist ja arenemist ning alushariduse omandamist koostöös perekonnaga lähtudes lapse tervisest ning rahvakultuuri traditsioonidest. 3.2. Visioon 2020 Moto Saab sõleks süda, hõbeviisiks mõte ja võlukütkeis laulab me hing. (O. Saare luuleread) Visioon 2020 Lasteaed ühendab uudsed kasvatus- ja õpetuspõhimõtted rahvuslikkusega ehk vana ja uut seob sõlg. Lasteaia töötajate ühiseks sooviks on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut, et mudilasel kujuneksid eeldused koolis edasijõudmiseks ning igapäevaeluga edukalt hakkama saamiseks. Kollektiiv peab oluliseks, et lasteaiast läheksid kooli lapsed, kel on kujunenud soov ning valmidus õppida. 15
4. ARENDUSTEGEVUSTE ANALÜÜS 2007-2009 ARENGUKAVA PÕHJAL Jrk nr VÕTME- ALAD 1 Strateegiline juhtimine ja eestvedamine KOKKUVÕTE KAVANDATUD TEGEVUSTEST *Arengukavas puudus vastav valdkond, mistõttu lasteaia juhtimist toetavad tegevused juhuslikud, planeerimata ja lasteaia raamdokumentidega seostamata * On valminud sisehindamissüsteem (välja töötatud ja rakendatud küsitluste alused, lisad, mida on muudetud vastavalt personali ja teiste huvigruppide tagasisidele). * Eestvedamise mõjusust on hinnatud erinevatest aspektidest * On analüüsitud personalirahulolu * Toimub süstemaatiline enesehindamisprotsess personali anketeerimise läbi * Analüüsitakse eri huvigruppide vestluse tulemusi * Personal on kaasatud sisehindamise protsessi. Küsitlused, kokkuvõtted ja analüüs on läbi viidud sisehindamise meeskonna poolt. PARENDAMIST VAJAVAD ASPEKTID LÄHTUVALT 2007-2009 ARENGUKAVA ANALÜÜSIST * Lasteaia arengukava, tegevuskava ja sisehindamise seostamine ja uuendamine igal aastal * Lasteaia tegevust reguleerivate dokumentide uuendamine ja dokumendihaldussüsteemiga vastavusse viimine. * Aasta tegevuskava ja arengukava seire tagasisidestamine sidusgruppidele * Personali teadlikkuse tõstmine sisehindamise vajalikkusest 2 Personalijuhtimine 3 Koostöö huvigruppidega * On loodud iga-aastane koolitusplaan, mis lähtub õppeaasta prioriteetsetest valdkondadest ja arenguvestluste tulemustest personaliga * 2003. aastast alates on toimunud arenguvestlused pedagoogidega, 2009. aasta kevadel on läbi viidud arenguvestlused kogu personaliga (sh teenindav personal) * Kokkuvõtted edastatud hoolekogule ja tagasisidestatud üldistatult personalile * Välja töötatud tulemuspõhised ametijuhendid õpetajatele ja õpetaja abidele, mille alusel toimusid arenguvestlused * 2008/2009 õppeaastal on läbi viidud rahulolu-uuring personali hulgas * Toimunud ühised ülemajalised ettevõtmised: mihklilaat, kevadlaat, hoogtööpäevad, perespordipäevad, koosolekud * 2009. aasta kevadel toimus esimene 16 * Personali arenguvestluste kokkuvõtete võrdlev analüüsimine kolme aasta lõikes * Noore õpetaja tugisüsteemi rakendumine * Personali kaasamine motivatsiooni aluste ja statuutide väljatöötamisse *Mentorite koolitamine, noorempedagoogi tugisüsteemi paremaks rakendamiseks ja professionaalseks toetamiseks *Vanempedagoogide teadmiste ja ressursside parem rakendamine ja sisehindamisel ülesannete delegeerimine juhtkonna tasandilt personalile * Koolitusplaani rakendumise analüüs * Koolituse tagasisideankeetide väljatöötamine * Hoolekogu aktiivne tegutsemine * Hoolekogu kaasamine sisehindamise protsessi * Kaasata hoolekogu
4 Õppe-ja kasvatusprotsess 5 Ressursside juhtimine rahulolu-uuring lastevanematele, on tehtud kokkuvõtted, toimus tagasisidestamine lastevanematele *Võru linna koolide õpetajatega on toimunud ümarlauad laste koolivalmiduse teemadel *On loodud sõprussuhe Puiga lasteaed Siilikesega * Toimuvad lahtiste uste päevad uutele lastele ja nende vanematele. *Lastevanemate koolitused *Tervistedendavate lasteaedade vaheline koostöö *Projektitegevus *2009/2010. õppeaastaks on välja töötatud õppekava, mis vastab riiklikule õppekavale, ja sisaldab rahvusliku kasvatuse eripära, pärimuskultuuri osa ja terviseedenduslikku mõtteviisi * On välja töötatud arenguvestluse läbiviimise kord ja toetav küsimustik lapsevanemale * Arenguvestluse eeltööna toimub sihipärane lapse arengu jälgimine töörühmade poolt väljatöötatud laste arenguvaatluse lehtede põhjal kogutakse materjali iga lapse arengu kohta arengumappidesse * Arenguvestluste tulemustest lähtuvalt koostatakse individuaalne arenduskava andekatele ning erivajadustega lastele *Sobitusrühmas erivajadustega laste tugisüsteemide rakendamine * Viiakse läbi terviseõpetuse tegevusi ning õppekavaväliselt 1 kord kuus ujumise algkursus *On avatud vanavara tuba *Mitmekesised õppevahendid toetavad õppekava ja pärimuskultuuri viljelemist. * Õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi mänguliselt rakendades õuesõpet 2007 * Paigaldati turvavalgustussüsteem ja automaatne tulekahjusignalisatsioon * Rajati sadeveesüsteem, uuendati A- B korpuse parapett ja terrasside trepid * Renoveeriti 3. sõime tualettruum 2008 * Uuendati õueala mänguväljak * Paigaldati videokaamerad * Lasteaia hoonel vahetati aknad * Remonditi 8. rühma magamistuba ja osaliselt õpituba * Vahetati radiaatorite õhutusventiilid 17 aktiivselt õppeasutuse maine kujundamisse ja ühisürituste läbiviimisse ning projektitegevusse *Lastevanemate nõustamine erinevate spetsialistide poolt vastuvõtuaegadel * Küsimustiku väljatöötamine huviringides osalejate vanematele *Koostöö Võru linnavalitsuse lastekaitsespetsialistiga ja Võru maakonna nõustamiskomisjoniga ning maakondliku nõustamiskeskusega vanemate ja lasteaia personali nõustamiseks ja abistamiseks * Õppekava täitmise analüüs ja uuendamine *Vajadusel tavarühmadesse tugisüsteemi loomine * Huviringide toetuse analüüs õppe- ja kasvatustegevusele *Erinevate oma ala spetsialistide ja rühmade meeskonna vaheline koostöö individuaalse arenduskava koostamisel *Koolitusel omandatu rakendamine õppe- ja kasvatustöös * Õuesõppe võimaluste parendamine õppe- ja kasvatustegevuses *Vanempedagoogide teadmiste ja ressursside paremaks rakendamiseks delegeerida sisehindamisel vastutust juhtkonna tasandilt personalile *Rakendatakse õpetaja eetikakoodeksit *A korpuse koridori remont * Köögi ventilatsiooni sissepuhkesüsteem. *Täiustada õueala turvasüsteemi *Õueala piirdeaia uuendamine * Nukunurgamööbli uuendamine * Saali muusikakeskuse soetamine *Infotehnoloogia kaasajastamine
* Rekonstrueeriti 4 rühma tualett * Paigaldati köögi ventilatsioon * Uuendati osaliselt lasteaia piirdeaeda * Remonditi 5 rühma õpituba * Osteti: - 10. ja 8. rühmale sahtelvoodid - 5. rühma garderoobi ja köögikapid * Õuealal vahetati 4 liivakasti 2009 * Remonditi 5. rühma magamistuba * Teostati korrastus remonttöid 1., 11., 3., 6. rühmas ja B koridoris * Remonditi 9. rühma õpi-ja magamistuba * Osteti - 1. sõimele 5 kolmekohalist narivoodit - 5. rühmale 3 sahtelvoodit - 9. rühmale sahtelvoodid ja kapp - 1., 5., 9. rühma magamistubadele rulood - 4. rühmale uued arvutid sponsorluse korras 18
5. Tegevuskava valdkonniti 2014-2017 5. 1.Eestvedamine ja juhtimine 5.1.1 Eestvedamine 5.1.1.1. Arengukava analüüsimine ja uuendamine 5.1.1.2. Lasteaia tegevuskava koostamine 5.1.1.3. Pedagoogilise nõukogu koosolekute läbiviimine 5.1.1.4. Sisehindamissüsteemi arendamine 5.1.1.5. Sisekontrolli tulemuste rakendamine 5.1.1.6. Sisehindamise läbiviimine ja analüüsimine õppeasutuse järjepideva arengu tagamisel 5.1.1.7. Dokumentatsiooni kaasajastamine 5.1.1.8. Mittepedagoogilise personali kaasamine erinevatesse töögruppidesse Arengukavas kavandatud tegevused tagavad strateegiliste eesmärkide täitmise Tegevuskava on koostatud, planeeritud tegevused on täide viidud Pedagoogilise nõukogu koosolekute toimumise süsteem (neli korda aastas) Pedagoogilise nõukogu koosolekud, otsuste eelnõud ja otsused on kõigile kättesaadavad Töögruppide poolt on ettevalmistatud pedagoogilise nõukogu otsuste eelnõud Sisehindamisaruande parendustegevused on planeeritud ja rakendatud Sisekontrolli tulemused on dokumenteeritud ja analüüsitud Sisekontrolli tulemused on aluseks lasteaia tegevuse planeerimisel ja eesmärgistamisel Sisehindamise töörühma tagasiside, mis tugineb kogutud andmetele, läbiviidud analüüsidele, määratletud tugevustele ja parendusvaldkondadele Lasteaia tegevusi reguleerivate ja vastutusi jagavaid dokumente on analüüsitud ja välja töötatud ühtsetel alustel Teadlikkus lasteaia eesmärkidest ja enda vajalikkust lasteaias on tõusnud 19 õppealajuhataja, õppealajuhataja, õppealajuhataja õppealajuhataja õppealajuhataja õppealajuhataja X X X X Õppealajuhataja, X X X X Õppealajuhataja,
5.1.1.9. Tervisemeeskond (TMK) tegutseb jätkusuutlikult oma tegevusplaani alusel Tegevusplaan on analüüsitud ja dokumenteeritud X X X X Töörühma juht 5.1.2. Strateegiline juhtimine 5.1.2.1. Erinevate arenguplaanide eesmärgistamine ja tulemuste mõõdistamine Personalile on läbi viidud koolitusi eesmärkide mõõdetavaks muutmise ja oskuste arendamiseks 5.1.2.2. Lasteaia väärtuste lahti seletamine töötajatele, lastele ja lastevanematele Väärtused on lahti seletatud X Direktor 5.2. Personalijuhtimine 5.2.1. Personali hindamine ja värbamine 5.2.1.1. Vastavalt vajadusele pedagoogide atesteerimine Hinnang pedagoogi töö tulemuslikkusele 5.2.1.2. Personalipoliitika põhimõtete välja töötamine 5.2.1.3. Enesehindamissüsteemi rakendamine 5.2.1.4. Kvalifikatsioonile vastava ja põhiväärtusi aktsepteeriva personali värbamine 5.2.1.5. Eripedagoogi kättesaadavus kõigile Personali vajadusi on hinnatud süsteemselt Eneseanalüüs on aluseks arenguvestluse läbiviimiseks Peronali värbamisel on välja selgitatud lasteaia põhiväärtusi aktsepteeriv töötaja ja arvestatud värvatava lisaväärtust Eripedagoogilist abi on saanud lapsed, lapsevanemad ja töötajad X X X Direktor 5.2.2. Personali kaasamine motiveerimineja toetamine 5.2.2.1. Mentorluse rakendamine 5.2.2.2. Pedagoogide toetamine Toimiv uue töötaja sisseelamist kergendav tugisüsteem Õpetaja tugisüsteem on välja töötatud ja rakendatud 20 X X X Õppealajuhataja
5.2.2.3. Personali tunnustamissüsteemi rakendamine 5.2.2.4. Arenguvestluste läbiviimine töötajatega 5.2.2.5. Tervikliku töökeskkonna loomine 5.2.2.6. Personali kaasamine erinevatesse töögruppidesse 5.2.2.7. Personali kaasamine lasteaia juubeliürituse korraldamisse 5.2.2.8. Osalemine õpetajate värbamisprotsessis ja atesteerimiskomisjoni töös 5.2.2.9. Pesonali osalemine lasteaia arendustegevuses 5.2.2.10. Personali motiveerimine lasteaia 30. aastapäeaval 5.2.2.11. Osalemine maakondlikel laste üritustel, näitustel, konkurssidel ja võistlustel 5.2.2.12. Esinemised ainesektsiooni õppepäeval Personal on motiveeritud Töötajate arengu vajadused on välja selgitatud ja toetatud Töötervishoid ja tööohutus on korraldatud Personal on kaasatud lasteaia arendustegevusse Kõikide töötajate ideid ja ettepanekuid on rakendatud lasteaia juubeliüritustel X Direktor Kvalifitseeritud personal vanempedagoogid Personali osalemine on kaasa aidanud lasteaia eripärast tulenevate väärtuste tugevdamisele Personalile on taotletud HM, MV ja KOV tänukirju Eduelamuste tagamine, lasteaia maine tõstmine Kolleeg- kolleegile meetodil on toimunud koolitus- ja töökogemuste jagamine vanempedagoogid X Direktor, tunnustamise töörühm X X X X Õppealajuhataja, pedagoogid X X X X Õppealajuhataja, pedagoogid 5.2.3. Personali arendamine 5.2.3.1. Personali koolitusvajaduse kaardistamine lähtudes lasteaia eesmärkidest, Koolituse tulemuslikkus on hinnatud ja analüüsitud 21 õppealajuhataja,
enesanalüüsist ja isiklikust arengueesmärgist 5.2.3.2. Kasutada juhtumi analüüsimeetodit ja selle seost töökultuuri kujundamisega Paranenud on töökultuur 5.2.3.3. Metoodiliste koosolekute läbiviimine Koolitusmaterjalide edastamise, töökogemuste vahetamine ning uute metoodiliste materjalide tutvustamine. On toimunud iseseisev enesearendamine X X X X Õppealajuhataja 5.2.4. Personali saavutused 5.2.4.1. Personali osalemine erinevatel tasanditel (rahvusvaheline, vabariiklik, maakondlik ja kohalik tasand) 5.2.4.2. Täiendkoolituse analüüs ja selle tulemuslikkus 5.2.4.3. Personali rahuloluuuringu läbi viimine Personali on tunnustatud ja igati toetatud nende pidevõpet Töötulemuste kvaliteet on paranenud Töötajate motiveeritus ja töö kvaliteet on tõusnud õppealajuhataja, õppealajuhataja, õppealajuhataja, 5.3. Koostöö huvigruppidega 5.3.1. Koostöö kavandamine 5.3.1.1. Huvigruppide ootuste väljaselgitamine Ootused on välja segitatud ja tegevused on planeeritud 5.3.1.2. Erinevate huvigruppide Üritused on läbiviidud koostöös erinevate 22 X Direktor
kaasamine lasteaed 30. juubeliüritustel huvigruppidega 5.3.2. Huvigruppide kaasamine 5.3.2.1. Koostöö koolidega (üldhariduskoolide tundide külastused, ümarlaud õpetajatega) 5.3.2.2. Lahtiste uste päev nii praegustele kui ka uutele lastele ning vanematele 5.3.2.3. Lastevanemate üld-ja rühmakoosolekute korraldamine ja protokollimine (vähemalt üks kord aastas) 5.3.2.4. Lastevanemate kaasamine õppeja kasvatustegevusse 5.3.2.5. Hoolekogu kaasamine lasteaia arendustegevustesse 5.3.2.6. Lasteaia ürituste kajastamine meedias 5.3.2.7. Koostöö perearstide ja Võrumaa Õppenõustamiskeskusega 5.3.2.8. Koostöö muuseumi, raamatukogu, maantee ja päästeameti, politsei, keskkonnaameti ja teiste asutustega Omavahel on vahetatud praktiliselt rakendatavaid kogemusi, mille tulemusel on paranenud õppe- ja kasvatusegevuse kvaliteet Lasteaeda on tutvustatud uutele vanematele Lapsevanemad on teadlikumad lasteasutusest toimuvast Lastevanematega on hea koostöö rühmatöö ja ürituste planeerimisel Hoolekogu on kaasatud lasteaia tegevustesse ja otsustusprotsessidesse Laiema üldsuse teadlikkuse kasv lasteasutuses toimuva suhtes Laste erivajadusi on arvestatud ja rakendatud individuaalseid arendusplaane, nõustatud lastevanemaid Lastele on toimunud õppepäevad ja õppekäigud uute kogemuste saamiseks 23 X X X X Õppealajuhataja X X X X Õppealajuhataja õppealajuhataja rühma õpetajad X X X X Rühma õpetajad X X X X Hoolekogu esimees X X X X Õppealajuhataja X X X X Rühma õpetajad, tugispetsialistid õppealajuhataja, õpetajad 5.3.2.9. Koostöö Võru Tegevusi on tutvustatud
Instituudi ja Lastekaitse Liiduga (projektid Kiusamisest vaba lasteaed ja Keelepesä) ja kogemusi on jagatud laiemale ringkonnale (maakonna lasteaia ja kooliõpetajatele) õppealajuhataja ja õpetajad 5.3.3. Huvigruppidega koostöö hindamine 5.3.3.1. Rahuloluuuringute süsteem ja selle elluviimine Tulemusi on kasutatud parendustegevustes 5.3.3.2. Lastevanemate rahulolu - uuringu läbiviimine Lastevanemate ootused ja vajadused on välja selgitatud, parendustegevused planeeritud X X X X Sisehindamise töörühm 5.4. Ressursside juhtimine 5.4.1. Eelarveliste ressursside juhtimine 5.4.1.1. Eelarve kavandamine Tagatud vajalikud tegevused lasteasutuse eesmärkide 5.4.1.2. Huvigruppide kaasamine eelarvestamise protsessi 5.4.1.3. Eelarveliste ressursside kasutamise seire ja analüüs 5.4.1.4. Töökeskkonna riskide hindamine ja tegevuskava koostamine 5.4.1.5 Vigastuste ennetamise ja turvalisuse hindamine, analüüsimine ja tegevuskava koostamine 5.4.1.6. Lasteaed rendib välja ruume saavutamiseks Eelarvelised protsessid on kooskõlastatud Optimaalne ressursside kasutamine ja analüüs on aluseks võetud järgmise aasta eelarve koostamisel Koostatud on töökeskkonna riskitasemete vähendamiseks tegevuskava Koostatud on vigastuste ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tegevuskava Omavahendid on suurenenud õppealajuhataja, töökeskkonnaspetsialist tervise töörühm 24
5.4.2. Materiaaltehnilise baasi arendamine 5.4.2.1. Sisekeskkond Jrk nr Tegevused Tulemus 2014 2015 2016 2017 Vastutaja 5.4.2.1.1. Rühmadesse õppevahenditele kappide Tagatud õppevahendite parem ja turvalisem hoidmine, õppealajuhataja soetamine 5.4.2.1.2. Õpilaudade juurde erikõrgustes toolide soetamine Toolid vastavalt tervisekaitse nõuetele X Direktor, 5.4.2.1.3. Õpilaudadele reguleeritavate jalgade soetamine 5.4.2.1.4. Lastele mängumööbli soetamine 5.4.2.1.5. Mänguasjade ja õppevahendite jätkuv soetamine 5.4.2.1.6. 5.4.2.1.7. 5.4.2.1.8. 5.4.2.1.9. Ilukirjanduslike lasteraamatute ja metoodiliste väljaannete ning CD/DVD kogu pidev täiustamine Sõimerühmale garderoobimööbli soetamine Kööki kombiahju soetamine Rühmadele nõudepesumasinate ja uute toiduplokkide jaoks mööbli soetamine Lauad vastavalt laste kasvule Loovmängukeskuste väljaarendus Õppe- ja kasvatustegevuses on rakendatud kaasaegseid õppevahendeid X X X Direktor, X X X X Õppealajuhataja X X X X Õppealajuhataja, rühma õpetajad Kogu on täienenud X X X X Õppealajuhataja, rühma õpetajad Katkine mööbel vahetatud ja lastele turvalisus tagatud Toidu valmistamise võimalusi on mitmekesistatud Töökeskkond ja töötingimused on paranenud X X Direktor, Direktor, 25
5.4.2.1.10. Voodipesu ja käterättide uuendamine Uuendatud on väikeinventar 5.4.2.2.Lasteaia hoone Jrk Tegevused Tulemus 2014 2015 2016 2017 Vastutaja nr 5.4.2.2.1. Logopeedi ja eripedagoogi kabinettide remont Loodud kaasaegne töökeskkond X Direktor, 5.4.2.2.2. Kabinettide korrastusremont 5.4.2.2.3. A ja B korpuse koridori rekonstrueerimine koos siseuste vahetusega ja tuletõkketsoonide loomisega 5.4.2.2.4. Köögi põranda ja seinte uuendamine 5.4.2.2.6. Terasside põrandate uuendamine 5.4.2.2.7. Rühmade korrastusremont 5.4.2.2.8. Ühe rühma magamis- ja mängutoa rekonstrueerimine koos elektri-ja nõudepesusüsteemi uuendusega 5.4.2.2.9. Trepikodade remont Korrastatud ruumid X X X X Majandusjuhataja Tagatud lastele turvalisus, ruumide soojapidavus ja on loodud nõuetele vastavad tuletõkketsoonid Turvaline töökeskkond ja vastavus nõuetele Tagatud lastele turvalisus Loodud kaasaegne õpi-ja kasvukeskkond Ruumide viimine vastavusse nõuetega Laste turvalisus tagatud X X X Direktor, X Direktor, X X Direktor, X X X X Majandusjuhataja X X X Direktor, 5.4.2.3. Väliskeskkond Jrk nr Tegevused Tulemus 2014 2015 2016 2017 Vastutaja 5.4.2.3.1. Vana piirdeaia uuendus koos väravatega Aed on uuendatud ja tagatud lastele turvalisus X Direktor, 5.4.2.3.2. Valvesüsteemi uuendamine Tagatud parem turvalisus ja on 26 majandus-
5.4.2.3.3. Õueala vana teekatte uuendamine 5.4.2.3.4. Õuesõppe tingimuste loomine ja vahendite soetamine 5.4.2.3.5. Uuendada liivakaste ennetatud vandalismi Tagatud lastele turvalisus Lasteaias on õuesõppeks vajalikud tingimused ja vahendid juhataja X X X X Õppealajuhataja Tagatud turvalisus X X X X Majandusjuhataja, õppealajuhataja 5.4.3. Inforessursside juhtimine 5.4.3.1 Arvutite ja tarkvara uuendamine Infotehnoloogia on kaasajastatud 5.4.3.2. Lasteaia veebilehe täiendamine Veebileht on infokanaliks erinevatele huvigruppidele 5.4.4. Säästlik majandamine ja keskkonnahoid 5.4.4.1. Halduskulude kokkuhoid (vesi, elekter, soojus) Säästlik majandamine 5.4.4.2. Säätlike majandamisvõtete juurutamine 5.4.4.3. Fassaadi rekonstrueerimine 5.4.4.4. Säästulampide kasutuselevõtt väljaspool õpikeskkonda 5.4.4.5. Jäätmete sorteerimine 5.4.4.6. Torustiku rekonstrueerimine (vee-ja küttetorustik) 5.4.4.7. C-korpuse katuse soojustamine ja katte uuendamine Taaskasutus - vanast uus X X X X Majandusjuhataja Energiasääst Energiasääst X X X X Majandusjuhataja Keskkonnahoid X X X X Personal Uuendatud torustik, energiasääst Energiasääst. Katkine katusekate uuendatud X X X Direktor, 27
5.5. Õppe- ja kasvatutegevus 5.5.1. Lapse areng 5.5.1.1. Lapse arengu jälgimine, hindamine ja dokumenteerimine Lapse arengust on antud tagasiside ja vajadusel nõustatud X X X X Rühma õpetajad, tugispetsialistid 5.5.1.2. Arenguvestluste läbiviimine lastevanematega 5.5.1.3. Tugisüsteemide rakendamine laste toetamiseks 5.5.1.4. Koolivalmiduse hindamine ja koolivalmiduse kaardi täitmine Välja on selgitatud lapse arengu toetamise vajadus X X X X Rühma õpetajad Toimiv tugisüsteem X X X X Õppealajuhataja, tugispetsialistid Lapsevanemale on antud tagasiside ja vajadusel nõustatud (koolikohustuse täitmise edasilükkamine ja varem kooli astumine) X X X X Rühma õpetajad, tugispetsialistid 5.5.2. Õppekava Jrk nr Tegevused Tulemus 2014 2015 2016 2017 Vastutaja 5.5.2.1. Õppekava täitmise analüüsimine ja parenduste planeerimine Õppe- ja kasvatustegevus on paranenud X X X X Õppealajuhataja, õppekavameeskond 5.5.2.2. Tegevusvaldkondade omavaheline lõimumine 5.5.2.3. Tervislike eluviiside edendamine igapäevaste tegevuste kaudu 5.5.2.4. Hariduslike erivajadustega laste toetamine õppe- ja kasvatustegevuses Õppe- ja kasvatustegevus on lapsest lähtuv Lastel on kujundatud tervislikud harjumused Välja on selgitatud Individuaalset arenduskava (IAK) vajavate laste osakaal. IAK töörüma koordineerimisel on koostatud abivajavatele lastele IAK X X X X Õppealajuhataja, rühma õpetajad X X X X Rühma õpetajad X X X X Õppealajuhataja, rühma õpetajad, tugispetsialistid 28
5.5.3. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus ja meetodid 5.5.3.1. Õppe- ja kasvatustegevuse süsteemne planeerimine 5.5.3.2. Kaasaegsete meetodite tundmine ja uuenduste rakendumine õppe- ja kasvatustegevus es (SMART tahvel, täiendkoolitused ja projektid) 5.5.3.3. Rühmade tegevuskavade koostamine 5.5.3.4. Huvitegevuse arendamine 5.5.3.5. Suusatamise ja ujumise algõpetuse järjepidev läbi viimine 5.5.3.6. Arenguliselt sobivate õppevahendite ja mänguasjade soetamine 5.5.3.7. Hea alguse, Keelepesa ja Kiusamisest vaba lasteaia meetodite laiendamine õppe- ja kasvatustegevuses 5.5.3.8. Õuesõppe läbiviimine Dokumendid on nõuetekohaselt täidetud Õppe- ja kasvatutegevuses on kasutatud kaasaegsemaid meetodeid lapsest lähtuvate tegevuste läbiviimisel Rühmade tegevuskavad on kohandatud vastavalt laste vanusele, soole ning huvidele. Lastevanematega on kooskõlastatud õppeaasta üritused ning õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid Võimalus osalemiseks liikumis- folkloori-, jalgpalli- ja džuudoringides Lapsed on omandanud suusatamise ja ujumise algõppe Kaasajastunud on õpija kasvukeskkond Antud õppemeetodeid on kasutusele võetud õppe- ja kasvatustegevuses ka teistes rühmades. Õuesõpet on läbi viidud süsteemselt ja järjepidevalt 29 X X X X Õppealajuhataja X X X X Õppealajuhataja, rühma õpetajad X X X X Rühma õpetajad X X X X Õppealajuhataja X X X X Õppealajuhataja, liikumisõpetaja X X X X Rühma õpetajad X X X X Rühma õpetajad X X X X Rühma õpetajad, õppealajuhataja
5.5.3.9. Rühma õpetajate ja tugispetsialistide õppeaasta tööanalüüsi koostamine Analüüs on seostatud reaalsete tegevuste ja kogutud tulemusnäitajatega, mille kogumine on süsteemne ning rakendatud õppeaasta kokkuvõttes X X X X Rühma õpetajad, õppealajuhataja 5.5.4. Õppe- ja kasvatustegevus sobitusrühmas 5.5.4.1. Jälgitakse sobitusrühma komplekteerimist vastavalt seadusandlusele Õpikeskkond, kus on tagatud kõigi, sealhulgas ka erivajadusega laste igakülgne 5.5.4.2. Individuaalse arenduskava töörühma tegevus 5.5.4.3. Vastavalt lapse vajadusele integreeritakse ta sobitusrühmast tavarühma ning vastupidi 5.5.4.4. Personali pidev enesetäiendus eripedagoogika valdkonnas 5.5.4.5. Koostöö erinevate huvigruppidega (lapsevanemad, Võrumaa õppenõustamiskeskus, KOV) arendustegevus Arvestatakse õppe-ja kasvatustegevuses spetsiifilisi laste erivajadusi Lapsel on eakohane arengukeskkond Õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi tõus Rakendunud on tugiteenused X X X X Rühma õpetajad rühma õpetajad, tugispetsialistid X X X X Õppealajuhataja X X X X Rühma õpetajad, tugispetsialistid 5.5.5. Väärtused ja eetika 5.5.5.1. Lasteaia väärtuste arendamine personaliga Kujunenud on ühised väärtused 5.5.5.2. Koostada lasteasutuse personali kutseetika põhimõtted Tagatud on parem töökultuur 30 X X X Direktor
6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 6.1. Arengukava kinnitatakse ja muudetakse Võru Linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 6.2. Arengukava analüüsitakse vähemalt kord aastas hiljemalt esimeseks novembriks hoolekogu ja pedagoogilise nõukogu poolt, mille käigus tehakse ettepanekud arengukava muutmiseks ning tegevuskavale ühe aasta tegevuste lisamiseks. 6.3. Arengukava kuulub muutmisele seoses: 6.3.1. seadusandluse muudatustega; 6.3.2. muudatustega riiklikus õppekavas; 6.3.3. muudatustega haridusnõudluses; 6.3.4. muudatustega lasteaia investeeringutes; 6.3.5. lasteaia pedagoogilises nõukogu või hoolekogu ettepanekutega; 6.3.6. Võru linna hariduse arenguprogrammi muutmisel. 31