Märkide stlletaminne. O Noor ku. 3 Essimenne werslldel. Täis ku. Wiimne Werendel. Hea aadrit lasta. Hea kuppo lasta..*. Hea arstimisse rohto wõtta. # Hea külwada ning istutada. Hea lapsi woörutada. x Sedda, mis pitkaliste peab kaswalua. -a Hea puid raiuda hone tarwis. ^.'Ahjo tarwis, p. pärrast, p. l. pärrast lõunat, l. enne lõunat. % Pühha.
lnmrius 5 Egiptusse Maal. Matt u ja 7 Iulianus 8 'rrart 'satus lo Ewraim Neärl-Ku. Armad brad! Sest on nüüd tol,» aas«ta wb, ct ma teile selle pisso. kesse TZHt.ra, rnafo ftei sed» da sõa-asja ollen selged Ilmad., wttustannd, )4'49.P.l Tuisk...>. selle stls i2 Aastat wanna, ^uk. 2. järrel on izhilarius 14 Neli5s 3 i Tirik.4 isbregt lkfe! Uddui?t\ '^" mis meie soawäe ja Türki rahwa wahhel on sündinud et teilegi wdikstta.' da sada mele Jummala tö, kes Ma peäle nisuggust ärra» lhawwltamist sa«:)/.dab, innimest'-' P* tttldtlusse^.' I agaa ennesele ftt»*ftf&
Ssl Kuul on 31 Päwa. Pulmad ftaiw Linnas, Ivan. 2. 19 20 v 21 Nsto 22 Winsent^, 23 Lotta 3fe 24 Timoteus 25 *_, _ j 27Krisostom. 29 Samu.l I Zo Adelgund 3 l Ann pehmet Ilmad lota. ma \ba> wägsti sutumhks oüi lunas, Matt.8- mahhaiödud,o!- > ittust Kapern. Lummi saddo. wägga >IO,6.p. külm. elt wiim«sest tüktist woib weel teie mclcs seista,klli> da Turkide ui* lem - wallitseja wimaks tui Unu li hakkünud meie Keisri Praua kaest rahhõ pai» iluma. Sut fr IfciF olli temma j litu 0'nma iure 'lwäe ja rahwa l-hulga peale frol* i2nel selle ku päwal tõuseb päike kclls 8. ning Zhhe pole tundi, lahhäb alla kello 3 ning ühhe pole tundi. Paaw on pilk 7. tundi, ja ö 17 tnm
BRUARIUG, Küünla-Ku. l Pirrtt Niiske, Kristus laewa peäl, Matt. 3. 3 Hanna 4 Weronika 5 Agata ** 6 Tio \L ikart ^äjperdina^ i z- kane ilm. 3 l/32.p.l Päkkamdrohhuft, Matt.!?. «ne külm JoKolastika ii Edo x!2 Eulalia 1 13 Peningna T4 Walentin 5 Waustina^ -ma Mäest, Matt. i6 i Aleksander i~3 selged za sinud.agganüüd,kui lemma wag«.!gi ni mitto puh«. v * fo Ma ja merre lo- lpeäl wägga olli mahhalödud, temma tugge«wad linnad wäggise ärrawõetud, ja kei«ge«ennamiste selle wiimse ta» plusse sees tem«mast. meestele õiete ots peäle tehlich, ja need Pissut mis weel üllejänud hopis laiale aetud, siis ta mõistis kül, et ta ennam et woind parrata, ja pällus ennese«je rahho, T«m-
20 Eugarius,«- 21 Iesaias Ilmad 22' a Külwi Mehhest, luk. 8,14. 23 24 * 25 Wiktorius on 26 Nestor oda» 27 Leander ta. 28 Iulius Vel Kuul on 28 Päwa i8 Konkordia i tuul- ma o!!t nüüdne go hinge waku< mäs, ja te«?lde innimeste arwa» tes,c Ueks se meil nüüd kerge kül olnud tenima kunningriglle siin Europa,ma sees hopis offa tchha,taotsekoh, he Konstantmo. põli lmna miü«na ; sest suur hirm olli keig<»6nel selle kn pswal tõuseb päike kello 7. lähhäb alla kello 5. pääw on 10 ö agga 14. tundi pitk.
«Y MARTINS. Awinus Kotwrid Perpetua Slynan i i Konstantin Ernestas [4 Sakarias i«lonainus nüanta Naesest, Wtatt. K, u. j Ilmat Pcmsw-Ku. O ll,z?.el.temma rahwa ^peale tulnud, ja ei olnud ennam neld, kes olleksid wõinud meie wasto seisea.ag, ga meie armo«lmne Keisri«Praua tahtis keige ma-ilma rahwale teäda anda, et Ta mit«te werre ärra«wallamisse järrele ahne ep ol«uh, waid et Ta wõiks jarrelean«da, ehk kül wäg«gt ja wõimus Temma kaes Oili. Ja ft parrast lakkttas Ta om«
Sel Kuul on zi Päwa. 18 Wlll^mina 19 Kadriel 20 Matrona 2 2 v Kamad Sest kes kurratistiwaewat, Lu^u. 23 24 Kasimir ne 25 26 Emanuel ee )a 27Kustaw _ pehme 28 Kideon 29 Ktdo m ^e Ma ja merre peäl sannumid et nemmad pid«dld Turkidest rahhul seisma, ja el ühtegi pah» ha teggema ei nende linnadele ellaewattcic egga soa rahwale, ni kaua?ui need nouviddanllssed rahbo varrast saaksid petud * tunniks neile ial* IC uut käsko f 000 Mehhe söötmisstst, Joan. 6 saa?sontud.se» ZO ilm. pm rass olli nüüd ZiDetlaus lgi/57e.^. waikne assi Ma lonelz selle ku päwa! tõuseb päike kello 6. lähhäb allam» 6 Mw on,l».jaöu.tundtpttk.
«WR^WB. Iürrl-chk Mahla-Ku. Lummi- ia Merre peäl. s TeodoruS iagga Turkide l Werdinand Tuisk. Ambros Maksim rnt& Jesus kiwwid 7Aron 8 Liborius 9 Bogislaus wissat. Joa». 8. ked uddu< ftd 'öllem tcg^<t sed< da agga häd^a ipdvraji, ja silma kirjaks, et ta woiks,aegasada omma sure laia rlgitagganmalt ~A ** * I sallaja»ana,a jälle laue,l)a«söa«^ 4,5». *. u..ahwast koggu«da, mistawoiks iuestemeie was» ' i Julius!to läkkitada. i2 Ecsekiel Ommeti said need rahho nou» Kristuchsisse<söitmi<stst, Matt.«. piddalliissed Wallaki maal «3 r ' 14 peh«pukaresti linna jures hallatud. 15 Ksrin l6rudolw «^med Meie Keisri«17 ' *- ilmad. Praua piddtstl«leparrast suurt kuliuiust teggh,
Sel Kuul on 30 Päwa. iztimon Kristusse üllestousn lissest,marc.l 20 Wchma 21 22 23 sulla 24 Albert T 25 ' ^selged 26 Etsekias ilmad Kinnipandud uksisi, Joan. 20,19. 27, kül- 28 Klaus ^ mad 29 Witalis 4/,44-P.L 30 Reinmund.-:-. ood. lma, ommad ül,!lemad teenrid ja!nonandiad sen»!naläklitama/ja seäl keik walmis«lamaja saatma, et ni sured Her, rad. kessiit maalt Türki-Prantso< fi t ja Saksa maaltsinnakok» kotullid, wõiksid hästi üllespetud lada. Etstkeik hulqa rahha on maksnud, ja meile suurt kül» iznelstllcku päwal tõuseb päilik pole tundi pär» rast Mo 4. ning lähhäb^la pool tundi pärrast kel» lo 7. pääw on pitk lifo 6 9. tundi.
MAIUS. Mäio-ebk Leht-Ku. lutust teinud sed«'gismund da wõite teie jo sest arwata, et issi nende hoos» Hfast Karjatsest, Ioau.io. -ttle iggapääw Willud 'lnonni tuhhat ee ^tündert kaero ar* * ilmad rakullus, \a se 4 5 Susanna 6 Domtsilla 7 '^anislaus 8 Walcrius >b Parnobas 3 8,36.p.l, «ja JL Wih- "^!'sft aia pärrast, Joan. l6.!2 Mrt l? Liberatus Zabina - IodokuS!7 Erik.* maled, külm tuul. olli weel keige» wähhem kullu«tus, mis igga* pääw olli Jani kuul aastal 1772 ollid need keik seal ühbep kous, kenne! selle rah< Ho asja parrast seal teggema olli, ja Mil. ii kuust jadik olli se aea seatud et ehk rahho riddl tehtama ehk söd>
Sel Kuul on q i Päwa. 19 Potensia 2oPill 21 Tesiderius 22 Emilia 23 Eduard 24 Pendiks öigest Pallumisstst, Joan. 16 25. 26 Ester 27 Beet 28 Willem 29 30 Petronella 31 Wikand h a k k a t a m a. Meie polest tahhetl siis et kei? ^uilutllv,missel«le joa lablu olli tcdtlld, meile plddi tassutud sama, ja sedda a.wati mitto tuhhat kord <uh- Hat Rnbla wäärt. Üllesedda ei piddand ftdda maad ja neid Würsti ri< aisid mis meie waqgi wooga läbbi nende kaest zmal selle ku päwal tõuseb paike pole tundi pärrast kello 3. ning MhabaVa pole tundi pünast kello 8. pääw on pitk 17. ö agga 7 tundi.
INNIUS. 3 Rsmustajast, Joan.»;, 16. Willo 2 Hiffia 3 Rasmus tuulr 4 Liso 4 ^onlwasius sojad 6 Artemius ^9,47-e.l 7 Lukrstsia hast Waimust, Joan. 14,2;. ilmav i selge 11 Wlawius l^pasilides 13 Tobias 14 Mall l Jesus janikodemus, Joan.3. 16 Justina 1'' Kreet kaew. Wihma ani-ku«olli ärrawõtnud mette ennam tur, kidele taggasias tämä, waid mei< le pärris maaks jäua.keigeenna miäte oll» meie Keisri«P^raua ommad kassud käsknud et nem< mad piddid mei» le sedda õigust walmis tingima et nuie sta-ja kauba-laewad saaksid keel«mätta Turkide merre peäl kaja ja omma kauba wia ja tua, ncn«da sammoti UI mu Kunninqat«tel ja Würsti«del seal ümber?
Sel Kuul on 30 Päwa. 18 Nikander 19 Kerwasius 20 Abgarus 21 Rael Rikkast Mehhest, luk. 22 23 PasiliuS 24 25 Kristiana 26 Ieremias 27 Ladislaus 28 Iosua Surest öhtosimaajast, Luk. 14,16. 29 30 Iudlt 8 llmad. kaudo lubba ol, li tehha. Essimest otsast teggid Turkide kaesud ka nenda, nago olleks neil ja nende wallit«sejal kül öige meel ja nou rah, Ho tehha, agga pärrast olli kül tunda et nem^ mad agga tahtsid nendhsam, moti aega wita. Sedda rahha, lmis soa läbbi ol, «onel selle Ku Päwal tõuseb päike z. Werendel parrast kello». ning lähhäb alla üks Werendel pk» rast kello 9. Pääw on pitk 18 «toa üks pool Tundi b on 5. ning üks pool tundi.
IULIUS. 2 Teobaid 2.' 3 Kornelius 4 Uirik 5 Anselm Heina-Ku s'nüüd kange 3 6,i7p.l. KaddWust Lamdast, Luk 15, 1. 7 Trino 8 Temetrius 5 Kilian -> lo Israel J u Eleonora 3 2 Hindrik wihm mürrista«missiga tulla ja Olge armoltssed, Luk. 6,)6. x4ponawsnt i 6 August * 17 Aleksius '«.Rosina pärrast sedda Paudo ia wäiksed li fullutud olles, ßd nemmad kül 'veel tassunud, agga n?ld maid ii tahmud ncm» mad an-aauda, egga meie laemättele lubbada omma tnerrede peäl pri pärrast käia. Aealaks nenda 'sammoti ärra p.'lja tingimissega jagend ühtegi ommeti õiete selletad. Prantsosi Kunningas piddas?a ommad Us* fud seal, ja?addedü-se parraft andi; Ta Türki«dele ikka pahha nou tt neuunad
Ssl Kuul en 31 Pawa 19 Ruwina Rohkest Mliasagist, ^uk. 5, h 20 2 l Taniel -^.-.-.. 22 Aooüina j kaunid 23 Karolina Ilmad 24 Kirsti uddu- 25 ', ftd 26 Anno *c Warileride öiguzftst, Matt. 5. 27 1 28 Peatrix 29 ' *** 30 Abdon 2 sedda mitte ei piddand tcage» ma, mis meie Ke,sri. Pro»«tahtis, ja kcige wahheminne temmale sedda lubba andma omma laewad keelmaitt. nende merre peale laskilada. Meie Keisri * Proua ööd üllemkastwürst Orlow, motstis wihma sedda fui IBOTI» faddo. ti atra, et sest rahhust öhtegi ei gl Kermann" teowd sada, ja separrast õlleks ta kül tahtnud et «4«el selle ka pzwal tõuseb päike 3 werende! parräst kello 4 ning lähhäb alla wcrendel parrast kello 7. psäw on pilk 14 ning üks pool, ö agga y* mng üks pool tuudi.
AUGUSTUS. Leikuse-Ku. Murris«lmeie 2 Annibal nd 40co Meh'^e söötmissesi, Mark. 8. 3 4 Judas 3 i,i2. e l 5 Tominicus ta missed 6Eigenius *2k Parrast 7 Tönatus *y sedda 8 Sttiakus selge 9 Romanus Walle Prohwetidest<, Matt, 7,15. 10 ;r'. v : i \ 1 l Herm l2 Eisebius^z 23 Clara *C 24 Ello l6mak ia sis Ilm. Niisked Uilekoht^Majachiddaj. JttM. 17 ' ^. : wäggi t warsti p,dki jälle Tur«kidepea!e loma jamoögagarah«ho teggema, ja st olleks kül ka se fcigipanajas nou olnud; ag» ga Turkide käs«sud ikka pallusid et se aeg weel kewwade pole saaks pitkenda» Itad,siissündis ka nenda. Ig«gamees lotis sel wahhe» aial et need nou piddas missed meile ka piddid fe armsa saatma, sest söd«tza teeb ikka pch» h«/wottab mow
18 Leno 19 Ssbald ^ 20 Rut 21 Wilidert 22 Sakeus 23 Parfavas Sel Kuul on 3i Päwa. uddufed II-!dud ellada, sa«joab mitmele jsuurt ohkamist mad jaäagamist,ras- Jerusalemmaflrratikmi&f.Luk. "ket murret ja '^suurt kürbdnst 24..!ja hädda. Agga 25 Ludwik KV * se aeg ei olnud 26 Ircneus Wihm 27 Perent # mür- 28 Aukustin rista- 29 misse- ga. zopeniamin Wariftrlst ja Tölnmst, Luk. 18. 3«ne wahwa mtf he ärra kes kül weel olleks wol«weel käes et Jummal meile sedda rahho ol» leks annud! Sesl Jummal on se sõdda läkki. kabja rahho au«nab/kes ammud i4nel selle ku pzwal wuseb paike?. Werendel pärrast kello 4 ning lähhäb alla Werendel parrast k-llo püäw on pitk 14«ning üks pool, ö agga y ning üks pool tundi.
1 Ekidius 2 Elisa,-. 3 Rsinard 4 Moses 5 Kai 6 Magnus 3 6-5«. e. Niisked skurdist jg Keletmnast, Mark.? 7 ' ' 9 Abiaael IO Sobald ii Sirus 13 - la lud ning izämatus ^ _ PreeslviI ja Lewttist,Luk. io t 15 Nikodemus udi6 Eiwcmia r x < 77 'Titus **' ~3 du- '8 Werner Mftd katki murrab ja pigid otsast ar< raraiul» tw fem» ma nõuud Ma peäl on sündilnud. Selsammal fugqiijd lelusse kuul sündis ka Rootsi maal uks uus cssi, mis läbbi Turklde wallitseia om» ma süddant jal«le kõwwa' s tcq- QX, ia lotusi '"öt, tis et ta hõlpsa«mal wisil meie kaest piddi rah» Ho sa.ma kui me>ü tännini ol«li lubbatud. Rootsi rahwal
Gel Kuul on 30 Päwa. '9<Waustus ilmad 20 -i Kümnest Piddali többis. Luk.»7. 21 22 Morits kanäe 23 Ösea tuul 24 Kleowas G4,2s.p.l 25 Harald f L_ 26 Tetel X wili-tt 27 Adolw Mammonast, Matt. 6, 24. 28 ' 29 J) W ]( 30 Hironimus I fülrc. olli kül tännini ka kunningas oll. nud nenda kui mugi rahwal; agga kunninga! ei olnud paljo ennam tonnina/ likkuft auust ja wäest kuipaliast nimme. Sest ta et wõinud enne«sest ei ühtegi suurt asja teh» ha, mis ta enne selkjaommarigt rahwale heaks arwas, waid >eal i»nel lelle ku pawgl wustb psike kello 6. nina lähhäb alla kello 6. pääw on pitk iu ning ö ka 1». tundi.
OCTOBER. i Molrad H Iairus 3 Wolmer 4 Prants Naini- Linna surnu 5 6 Amalia 7 Susanna Y 8 Kustaw 5 Tomasia 10 Purkart i i Angelns Wina - ehk dloia > Ku. Wäg- 3 i/ii.p.l ga st, luk.7. kange tuul Vee.TöbbW,Luk.l4. 12..«. 14 KülikStUs 15 Heddo 16 Kallus 17 Olop wihmastd. roppud ja vllidsuurtcmois«nikkude seast kuusteiftküm' mend meest ärrawallitselud, kes kunninyal ja Rootsi «rühwal piddi nou andi«aks ehk Wöor< mundriks õlle» ma, ja neil olli ennam woimus kui kunningal enneftl, ja need teggid keik mis nemmad issi tahtsid.. Ehk kunningas kül omma allamab te heaks õlleks öiget nõud pid< dand, siiski ft ei woind ial sündi» ldi kui nech rigi
Se! Kuul on 3, Päwa. SuremMMsust, Maft. 22. IQ -t 20 Wendelin 21 Ursel 22 Sewerin 23 Salome 24 Wlorent^ 25 Kristia: külmad ilmad 1 *K * S4,38.p.l Alwatud^nnimesseft,.Matf.p, 26 27 Wilip 23 Engelbregt 29 Apsalon 30 Iosawat 31 Wolwgang )a *B x tuulne 3 8'45 P-l. e- ilm. wöormindrid sedda ei taht«nud. Se oleks muido kül wäg«ga hea assi olnud kui necd herrad olleksid egga ik«ka oiged ja wag«gad olnud, ja rigi rahwa önne omma silma margiks tobu nud. Agga nenda kui Rootsi.-maal rakiti, ei teinud nem< m<vi> sedda mitte l6nel selle ku päwal tõuseb pfike pole tundi pärrast kello 7. ning lähhäb alla pole tundi PÜNftst kello 5. pääw on pitk 3. ö 15. tondi«
NOWEMBER I Pulma Ridest, Matt. 22,? Kottlieb 4 Ott 5 Käsper * Paltser y KlaudiuS 8 Writs Au Külmad I ilmad ^iruuua^e^e^faff, 3pön»4 n,, kange l,2 Arkadius iz Predrik lummifaddo 14 Leopold 15 Atanassus K^nIlästSÄasest, Matt. 16* A «7 Jonas!& Ta!ws-Ku< iggakord, waid noudnõ a^ga omma au, ja kasso tagga, et Rootsi«rahwas sedda wisi nago mitme knnniliga olli, kelle kadde«dusse, rahha ah«nusse ja uhkusse labbl mitmele liga tehti New de Kunningas, kes praego wal< litstd, Kustaw nimmi, olli üks wagga mõistlik ja wahwas Her, ra, ja sepärrast olli temmal ras, ke scdda wisi Ncotsi - rahwz ülle wallitseda, et
Vsl Kuul on 30 PHwa, 18 Esra j 19 t~ 20 Amos >ils 21 ked 22Sesilia "?O3/38. p. Wiimsest Hiohtust, 23 24 Iosias 25 26 Konrad 27 Isat rj 28 Künter ^* 29 Ewert Matt. 25. sullad wihma- 4 sed j ilmad. I Kristussesissesöitmtssest, >3 6,43.e.l. Matt.2i. 30 et Ta issi weel lteiste wallitsusft al piddi ftls» ma. Temma Ihakkas ftllcrär. rasi omma nen» dadega sallaja nou piddama, kuida-wlsi ta em aast selle äkke ült piddi lahti teg< gcma. Agga kui need rigi' wöörmündrid sest Pissut marki laid, sils nem» mad wahtsid kunningast wagymal selle ku päwal tõuseb päi5e pole tundi pärrast kello z. nwg lähhäb ' lla pole tundi pär rast kello j. pääw on pitk?. L-,m»?.tundi.
9 Iuhkum II Ello i% i2otti!ia -* iz Lutsia^ DECEMB3N. Ioulo - Ku. i Arend Kaunis mad koggone ga. Ja kui nem«2 Kandidus,ühhe ramato 3 Parbo kätte said, mis 4 Agaton kunningas on» 5 Wolber külm ma wennale olli 6 NikkolaS kirjotanud, ja fest nahha olli et Tähhet enne wimistpäwa, Luk.»i. 3a wissibte fal* lajanoupiddgs, uddu- ennast Issi wal- std tuulsed ja Ioaunes Wangi.Tornis, Matt. II i5 Johanna 16 Lidia 17 Albina "8Kristow lttftiaks tthha, fils nende meel olll wägya pah«ha kl, nn in ga peal, ja ncmradolleksidted«da omma kasso jancl hukka mõistnud, kui kunningas cp oi* leks ommad as» jad ni torgaste äianud. Aggg
<? ; Huul on 31 Päwa. 19 rott Ta jõudis teiste 20 Abraam ette; ja siis kui nemmad selle Ioannesse ^unmstusseß, Joan. i.; fl gj Q pärrast kob 21 22 Peata 23 Ado 24Ewa 25 26 27 Sest immeks pannem, Luk.». 28 29 Noa 30 Tarvet 31 Süwester wad 3 3,47 e.r *.«x aasta. ko tullid, ja tun«ningas sedda mõistis, läks Ta seält toast ärra, kus nemmad kous ollid, vaw ni soldatid uste ette wahhiks ja Mai tt nemmad ci kedoagt piddand sealt wälja laskma, enne kui Ta issi piddi lonel selle ku päwal tõuseb pöike Werendel pärrast kello 9. ja lähhäb alla 3. Werendel pärrast kello,. pääw on pitk 5. ja üti pool tundi, ö agga it. ja üts poyl tnndt.
Päike-ja Ku-WWutamlsstd, Ei olle sel aastal keige meie Europa - Maal mitte ühregi nähtawad, i päwal Paasto- Kuus, ja 2 5 vawal LeikuswKtttts on paike kül warjtttltd Afrika - ja Asta-Maal louna-pool, kui new de maade rahwas sedda mõisto wad tähhele pannema. GOOOOOGG &&&&&&&#&«piddi taggasi tullema. Ja siis Talaks ja ithš omma Kardi - soldatidega, ia kulu- *0$ neile, missuaause hädda sees Ta olli; ja kui need lubbasid ikka temma põles kista
seista, ja temma nende armastust wndis, wötlls temma julgust ka teistega nenda sammoti räkida. Ja ft olli öiae irnttu asst et keik kohhe walmis ollid, kunninga nõuud heaks kiitma/ ja et ei ühtegi mässamist ei tõusnud selle sure Tokholmi linna sees, ja seäl ümberkaudo. Kunningas olli kül issi kartlik selle asja jures ja sõitis issi rarshobbosega möda ii zna ulitsad,räkls iggaühhea«lahkeste )a folm päwa olli Ta selle kartus se sees, agga ommeti laks se asss temmale hästi korda et keik Rootsi rahwas Kunningale nago omma Isss-waüitseiale ueste wandusiv. Se süiidis aastal 1772. leitusse kuul. &rn se assi Rootsi-maal sündis, sai purkide wall tpja, sedda warsti kuulda, ja lelleparrast witis ta aega nendasammoti tühja känide ja wanidega, ja. ei wõtnud ial sedda tehha, mis parrast meie Keisri Praua
ua temmale sedda rahho olli tooranud. Sest nüüd olli temmal lotus, et meis Keisri Praua Rootsi-kunningasa selle asja pärrast piddi rido ja sõdda sama. Agga ehk sest kül ühtegi ei sündind, ommeti piddid meie sure söa-wäe jurest monned riggementid, mis tännini Turkide wasto ollid sõddinud seie mala taggasi tullema. Ja se läbbi wõttis Türkide Üllem jälle julgust, ja need rahho noupiddamissed läksid tühjaks. Minnewal kewwade! hakkati siis ueste teine teise wasto soddima Ma ja merre peäl. Agga enne kui sest rägin, pean ma teile sest ka nattukse räkima, mis sel aial Pohla- Maal sündis. Weel essimessest otsast wõib alles teie meles seista, kuida Pohlammaal se joa tulloke keigeessite ou hakkand põllema, ja seält jälle laiale läinud. Pohla-Ma rahwas, selle Würstid ja Her-
kellegi to ia tenistus olleks, sedda möda piddl ka temma palk ollema, ja sedda wäärt piddi temma ka sama, au ja ölgusstd, mis teisedki said, kes Paawsti ussust ollid. Se olli üks wagga hea städus, mis iggaüks mõistlik ja wagga rie tt - innimenne ka piddi kiitma Agga munkad ja Paawsti usso Pliskoppid ja preestrid ei wõinud weel mitte omma wanna wihha waeno teiste risti-innimeste wasto mahhajätta, kes Paawsti Jummala teotusftd ei wõinud sallida egga tedda ke^zeüll.maks Piiskoppas arwata,waid nemmad püüdsid neid keik tulle ja moögaga takka kiusata, nenda kui nemmad lännini keige ilma«ma ftes ollid teinud, kus ia? nende ust olli wai-' must janud. Sepärrast kchhutastd nemmad omma rahhast, et nemmad sedda head seadust ei piddand sallima, mis meie )( mso
usso rahwa parrast nende maal olli tel>tud. Sest ft södda ja massaminne tousis. Kohhe hokkasid monmd kurjad ja üllemeeltsed innimesstd Kunninga ja teise usso rahwa wasto ennast ühte seltsi heitma, soldatid tingima, ja omma ennest Ma sees riflrnm ja pölletama, keigeennamiete seül linnade sees ja moisis, kus meie usso rahwas ellas. Ja pea aego OSIÖ sured troppiü ühhes kous, kes senna ja tenna käisid, ja kus nemmad et leidnud ennest waslast, stäl heitsid nemmad keik ennests melewalla alla, ja teggid iminet rahwaga. KunningaS issi ei woinud nende eest rahhul olla, egga neid tallitseda, sest mitto Pohla-Ma WürStit ja herrat tagganesid lemmast ärra, ja heitsid temma wa'to ühte jeltsi. Nemmad läkk tasid ramatud taaa kohta ftdda kuwtattla et Kunningast ennam ei piddand kun-
kunningaks petawa. Meie Keisri'Praua ja Pohla Kunninga wahhel olli Wannast jo üks nisuggune stätus et teine teistpidi di aitma ja keik nisuggust mässanüst f<r* lahkumist kelama. Sepänast läkkltati siit monned riggementid sinna/ et need mässajao saaksid taüitsetud. Agga nemmad kutsusid Turkide wanitsejat ja tem-»na wägge appi. Scst tulii meile stdda TurkidGa ja Pohla-Ma rahwaga, nenda kui teie enne jo ollete kuulda sanud. Pohla»maal ollid meist agga monned riggimentid, kes neid mässajaid üßesotsisid ja mitto neist mcchtzalöw. Agga kui nemmad siin ollio,hästi ma» halsdüd, siis nemmad koggusid seält ta kokko, risusid/ põlletasid, ja teggid meilegi suurt wäewa, sest meie ei wõinud nende eest kussagi rahhul ola. Ja nisuggune waene luggu olll jo wiis aastat/eä! olnud/ agga )( 2 om-
ommeti ei annud nemmad mitte jarrev, ja ei laand targemaks, waid wõtsid ikka weel Turkide peäle, st neilegi pärrast se Jummala sanna toeks jäi: ammetid on, kes innimeste peäle lodab. Wt* maks nemmad wötjw se h rmsa noukawwalussegä Kunning st remma wallitsusft linnas Warsou nimmi, kinniwötta, ja tedda seält ärrawla. Agga Jummal peästis weel Kunni iggast nende käest ja neld kurjateggiaid woe i kinni, «a vondi wangi, kunni kohhus nende ülle (aah kainud Ja sellesamma asja pärrast, ja et se tülli seäl aasta aastalt ikka suremaks läks, tulld ka tsisid Kunningad sinna, kes ieal naabrsd vllw, ja hakkand Po^la«ma rigi poleks jaogama, ja poolt ossa ennesele wötma ja t ist voolt Kunningale jätma. Üks olli Preusst Kunningas ja teme Saksa-ma Keiser. V^mnmU
sid omma wägge ka Pohla-male minna, rn wötsid ennestele, igyamees mis temma rigi wanna raia äres olli, ja se olli hea suur, lai ja rikkas Ma, kus paljo surid ja haid linde sees ollid. Parrast kinnilasid nemmad sedda wanna ramamdega, et se Ma, mis n^mmad nüüd ärrawötsid lo ammust aiast õigusse polest nende wannematte pärra't olnud, ja neil stddawisi öigus olli sedda mnestele jölle iunnastaoa Meie Keisri- Praual olli paljo sur<m öissus stne sure kullutusse parrast, mis Ta Pohla rigi parrast ni mitto korda olli pidoand reagema, ja mu kadjo parrast, mis Pohla rahwas meüe teinu), ta en^e"e'e a,h e jäggo w tta, emmeti ep õlleks Ta ftddo mitte teinud kut telsd kaks kunnl>gast ep ollekss esstte hakkan' Ja fellepärrast^ wöttis Ta ennestle ka omma o-fa Nüüd jai Pob* )(3 la
la rahwas omma sure kahjoga tunda et se nenda on kui kirri ütleb: igga kunningriik mis'issikeskis ridus on, lähheb hukka, ja se kodda mis teisega ridus on, langeb. Kelk need lahknmisstd ja mässamisstd, mtt> siin ja seäl tännini ollld olnud, jäid r.üüd warsti järrele, sest kel wäggi sel wõimus, ja ehk selle Ma üllemad kül omma Ma jaggamisse wasto»urrisesid ja kissendasid, ommeti piddid nemmad pärrast wait jäma, ja sedda pealegi öiaeks tunnistama, ja omma mm* me alla kirjotama, et se Ma õigusse pärrast nsnde Kunningatte pärris maaks piddi jäma. Kui need rummalad ep oi* leks unrshti asja nõudnud egga Iummala kässo wasto mässamist tõstnud, egga issikeskis ridus olnud, siis nende "riik olleks jagaamatta ja mitme vead mahharaiumattajänud. Agganüüdtulli palk nende
nende kätte, ja nemmad said seddasamma tunda, mis Brohwet IeAias ürleb 47. p. 10, 11. f. Sest ja olled loornud omma kurjubse peäle, sinno tarkus ja jo rundminne, st on sind jaamud rag, ganema sist ja ürlid ommas süddames, nunna ja ei ükski muud ennam. Sepärrast tulleb so peäle pahha lug* eru, kelle rvarra:seji rullemissist sa "ei pea enne teadma, ja hädda pead ^ so peäle langema mis ja ei xvoi arralöpperada, ja arraharvlviraminne ruueb amtselr jo peäle mis ja ei tea. Nüüd lähhäme meie jälle omma juttoga ^ulkimale >a kuleme mis seal ennam on sündinud nende sõa» wäggede wahhel, parrast kuistnou piddaminne rahho parrast tüh,aks olli sanud.sel wahhe aial omd )( 4 Tur-
kid jälle sure hulga rüütli-ja jalla-wägge koggunud, agga nemmad hcidsid ennast ikka ml emale, sest nende meles seisis alles se wiimne hirm Üks suur ja lai jöggi, Tonau nimmi, labhutas nesd kah» heo waeo weel ühhest ärra Slin pool löggs ollid keid linnad jo msie kass, ia keige wäega ülle jöe minna olli üks wagga kartlik assi; sest essitv? olli se wggi waqga lai, nago merri, ja teiseks ei olnud meil tetsil pohl ühtegi mona, ei innimsstel, egga hoostel, ja kolmandeks ollid seäl sured mäed ia wägga kirsad teed, kus wägga raske olli sured tükkid läbbi mia, ja nisugguse hulgaga läbbi peaseda, ja peälegt olli üks sadda ja wiiskümmend tuhhat Tnrkld seäl meid ootmas. Om- ^ meti meie üllem Klnral el wõinud parrata. Essite läkkitati, taewateesta monned wahwad Kinralid,ja pealikkud monne
ne riggimentidsga ülle, ja need ffold ka hästi ülle, loid monned weikevftd ivoppid mahha, mis nemmad seäl leidsiv )a monned aiaüd nemmad laiale. Ja se läobi tulii uur h rm lelle rahwa peäle mis seäl ümberkaudo ellas, et nemmad hakkaiw hulaaliste stält ärrapõggenema. Keigecnnamiste olli üks wägga "wahwas Kwral, Paron Neisman nimmi, se olli jo mitme taplusse sees Turkid ärrawõitnud ja neile suurt kahjo teinud, ja sepärrast karisid nemmad tedda wägga ja ei wõinud ial ta wasto feiiita. Agga meis rahwas ei tohtnud weel teile p3le jada, wü!0 kui nemmad ollid wasnlastega taplenud ja nao ärrawõitnud, ja mõnni laki sanud. Ms nemmad kullid jäh je taggasi. Ja ft sündis iel kewwade! kül mit^o puhko, el nemmad waenlaste ülle woimujt said > ja siis ennamate keik )( 5 jaus
Me terwelt taggasi tullid. Aqga üks mii Vürst Repnin kenne! kaks tuhha^c meest jures ollid, läks ka laewadega te, ja juhtus sinna male astuda, kus üks suur hulk Tmkid kous ollid, ja kui nemmad tundsid et temmal agga Pissut rahwast olli, pirasid nemmad ta ümber, ja said tedda ennese keskele. Siis temmal olli kange woitleminne waenlastega, ommeti peäsis ta omma rahwaga waewalt Turklde seast ärra, ja jõudis laewatte jure. Temma soldatid said en# namiste Mk jälls taggasi, agga stowcrst ja mitto peälikko, kes ühhes laewas ollid, ei wõinud ommad laewaga nenda ussinaste ülle sada, sest et monned Türki laewad alla jögge temma wasto tullid ia temma laewa üllespiddasid. Se läbbi said Tmkid sedda laewa kätte, ja ehk st Owerst ja temma peälikkud kül wasto
wasto pannid, ommetigi woeti neid wäggise wangiks. Sest hakkasid Turkid wägga kiitlema, ja hooplima nago ollekßd nemmad suurt woimust meie rahwa ülle sanud. Agga st sai neile pea jälle tubliti kätte maksetud. Sest Kinral Potemkin läks jälle jöe ülle, ja löi fe essimesse hulga, mis tsmmal wasto tulli, mahha, ja aias neid laiale. Parrast tulli üks paljo surem hulk temma peale, agga seddagi woideti ärra, nenda et kolm tuhhat tappeti ja üks suur hulk wangi woeti, mitme Türki peä'akkudega. Siis ta läks ikka kaugemale, ja aias waenlast ennese ele arra sai suurt saki, wöttis ühhe linna Ruftsuk ärra, ja peästis mitto risti innimeft, mis Türki- Vest ollid wangi widud. Kui ta sedda linna surumaks olli ärrarikkunud ja mahhaklstnud, pöris ta jälle ümber za tulli )( 6 taggasi,
taggasi, tui waenlase ärrawoitja. Ja nenda teggid ka mitto teist Kinrallt. Turkide surem wäggi läks ikka ennam maggise ma sisse taggasi, et nemmad seal mäggede tahha wõiksid warjul olla. Ehk meie rahwas neist nüüd kül mitto head wõimust said, ommetigi ei olnud meil sest ennam abbi, kui et hirm waenlaste peäle tulli. Agga nisuggune söddiminne polle ühtegi wäärt, sest se waewab ühhe nisugguse wägge, kui meil on, mis on õppind laggeda peäl wisi pärrast soddima, ja awwalikkult lahhingis wahwad ollema, se waewab ennam kui se meil kassuks ja waenlaste! kahjuks on. Sest kus puid raiutakse, seäl langeb ka laasto; kui
km üks wenne soldat õtsa saab, sest oll, keigeennamiste stal woöra Ma sees, ennam fctfjjo, kui kahhekümnest Turkist. Sest meie Wenne-Ma on sealt wagga kaugel ärra, ja enne kui rekrutid sinna sawad, lähheb paljo aega, ja llecdki ep olle weel nisuggused õppetud soldatid, kui need wannad, waid peawad wast sedda sda-ammetit öppima. Turkid on seal liggidal, ja neil on wägga paks rahwas, keik, kes agga terwisse polest sudawad, on seäl soldatid, ja ni pea kui sedda tahhetakse peawad nemmad sbtta minnema, olgo nemmad polle - mehhed, ehk handwerkit ehk kaup - mehhed, öe läbbi täitwad nemmad pea jälle need aukud ärra, mis )( 7 meie
mit söa-meeste püssid, tükkiv ja moögad nende seas teinud. Agga meie Kinralid, Upserid ja soldatid, kes ükskord stäl ollid ja tapluste seest üllejaid, piddi ikka sinna jäma, ja üht waewa tundma. Se läbbi tüddinesid nemmad kül ka arra, sest kes allati ikke al on, sel tulleb ka wimaks tüddimus katte. Ja wiis aasta teed, ollid nemmad jo piddand seal ollema, kül taplusse fees, kül marri peal, ja keik suggust hadda piddid nemmad tundma, päwa pallawat, ja ö külma, ja hirmsa wamlasega ühte puhko sbddima. Meie suurte söa-laewattel olli sesam«ma luggu merre peal. Meie Pealikkud ollid seal nendega kül immet teinud.
nud. Keik Turkide uhked laewad o& lid õtsa tehtud, arrapdlletud, ja merre põhjasse maetud, ja meie kaes olli ikka wõimus olnud, ni mitto kord kui waenlastega merre taplus olli olnud. Ja se läbbi olli meil tais wallitsus Turki merre ja mitme sarede ülle. Weel tunnamullo süggise, kui essimest korda rahho seadmisse aeg olli õtsa sanud/ mdtlesid Turkld kawwalussega koggematta mele kaela peäle tulla, ja ollid sure hulga laewaid ja laewa mehhi sealt tähhedalt tinginud, mis nisammafuggune rööwli rahwas merre peäl olli, kui Tatarid Ma peäl. Nendega ollid' Turkid sallaja nou piddand, et nemmad ühtlase tahtsid igga poolt meie lae- X 3 wat-
waite mšto hakkada, ja neile ühhe hobiga õtsa tehha. Se nou olli pahhaste ja kawwalaste kül wõetud. Agga meie üllem Amral, Kraaw Orlow, sai sedda weel enne kuulda, ja walmistas ennast selle wasto, ja ni pea kui waenlased agga hakkasid onuna nou järrele teggema, siis Vtötxš Ta nende wasto minna, ja enne kui waenlaste laewad weel kokko said, lasti meie simrte tükkidega meie laewatle peält teiste peäle nenda wallusaste, et üks kakskümmend neist tingitud laewattcst, mis peäle Turkid ni wagga ollid lootnud, lõhki lasti, et nemmad alla ivausid ja hukka laksid. Parrast juhtus weel meie üks laewa Kaptein mõnne suurte Türki
Türki laewattega kokko tuttawast taplus hakkas tükkide laffmissega. Agga pärrast aias meie laewa Kaptein Turkide Amrali laewa liggi, laskis ommad Mattrosid ja Soldatid Türki Laewa peäle joosta, ja need wdtsid sedda laewa ja tapsid Turkid ärra, ja siis lasti ka selle laewa tükkidega wahwaste waenlaste peäle, nenda et kül wiis Türki laewad hukka laksid, ja neid arrawoeti. Sest aiast ei tohtrnd waenlased seäl merre peäl ühtegi ennam meie wasto ette wdtta. Agga lueie laewad laksid ka sandimaks ja wahhemaks. Sest momed ollid tapluste sees wiggaseks sanud, ja monued olud muido wannaks läinud, sest selle lncrrc wessi rikkub ussinaste laewad ärra, sest et nisuggused pissokes- X 9 std
std ussid selle weesces on, mis se toe* wa kehha arrakoriwad, et se siis hakkab maddanema ja hukka minnema. Siit lakkitati kül ka mõnni uus laew jälle sinna, ommetigi ei woind meie pealikkud selle pissokesse wäega ennam ci ühtegi suurt asja ette wdtte ja nende tuggewatte kantside wasto hakkada, misga Turkid sedda Konstantinopoli linna teed hoidwad. Meie surem Ma-wäggi, olli ikka weel siin pool Tonawi jbe äres, ja Türki wäggi teisel polel. Tännini ollid agga monned Riggementid ja monned Kinralid üllelainud waenlastele seal tülli teggema. Agga Jaani kuul peti se nou et keik meie wäggi piw di
di joe ülle minnema. Selle-parrast tehti üks suur sild et hobbosed ja innimesfcd woiksid. ülle sada ja keik puhhas ülle widama. Ja ft laks hästi korda. Dezl need Riggementid, mis enne jo ollid üllelainud, ollid Turkid sealt kohhalt arraaianud. Kui meie rahwas ülle ollid, siis koggusid Turkid ka igga poolt hulgaliste sinna kokko. Ja seal olli üks tuggew lin, Si- lisiria nimmi. Sedda püdis üllem Kinral Kraaw Rumantsow esfite arrawbtta, et st ei piddand meie wae selja tahha jama, kui nemmad kauge< male waenlaõte wasto pidvid minnema. Agga st olli üks wagga raske tö, sest st lin olli tuggew ja paljo Türki sda
f ea mehhi olli seal sees, ja ümberringi ollid süggawad orrud, paks mets, mäed ja kitsad teed. Wäggede peäle ja kitsikuste sisse ollid Turkid ommad sured tükkid pannud, ja pealegi weel wallid ja krawid ennese ümber teinud. Keigeenilamiste olli üks mäggi meie wasto, kust Turkid kcigeeösite piddid ärraaetama, enne kui meil lotus olli linna ärrawõtta. Sepärrast käskis meie Weld-Marsal et monned Kinralid omma riggementidcga omma dnne piddid katsma. Ni pea kui Turkid sedda nähha said, laffsid nemmad omma tükkidega ja püssidega meie rahwa peäle mis liggi aias, linna wallide ja mäe peält õiete hästi, et nahk kül soiaks laks;
läks. Agga ommeti käidi ikka peäle. Essimenne liik olli jo nelwa kaugele mäe peäle sanud et nemmad jo Pajonettidega tahtsid waenlaste sekka tungida, agga nende Owerst lasti mahha, ja se läbbi tehti neile wiwitus. Turkid kargasid siis omma wallide taggant wälja, ja jooksid omma mõõgaga peits, ni wallusaste meie rahwa peäle et nemmad piddid taggasi minnema, ja se läbbi tagganes ka se teine liik pähhemal polel. Kui se ees otsas sündis, aias meie kolmas liik teiselt polelt magge ülles, ja tulli Turkide selja taggant. Kui need teised sedda näggid, kes meie essimest liki takka äiasid, pörasid nemmad kül ümber, agga meie rahwas ei annud
t sada, ja sellepärrast jättis ta stdda leri, mis waenlaste kaest olli arrawoetud, jälle mahha, tulli linm jurest ärra ja loi teisel kohha! omma leri ülles. Agga Kiurali Weismannit läkkitati-jälle omma riggimentidega, et ta mõnne teist Kinraliga piddi selle sure hulga wasto minnema, mis mäggede taggant tullemas olli. Kahhekümnemal Jaani ku päwal said need kaks wäed taplusstle kokko. Ja. need Türki rüütlid jooksid nisuggust walloga meie rahwa peäle, mis parramal polel ollid, et nemmad keik tahtsio mahha rohhuda, ja se läbbi sai se liik öiete waenlaste keskele, ja netst Hovis ümberpiratud. Agga meic tükkide
de ja püsside lastmillne aias neid om* mett jälle taggasi. Ots nende jalla wäggi katsus teist korda modgaga peus meie peäle joosta. Agga rn tullised nemmad ka ollid, ommeti meie rahwas seisid ja woitlesid ka kui lou-koerad wasto. Sest Kinral Paron Weismann sdltis issi omma hobbosega rahwa eel ja maenitses neid, et nemmad piddid wahwad ollema ja pajonettidega julgeste waenlaste wasto pannema. Se laks ka hästi korda, agga se hea Kinral issi sai püssi lddiga läbbi käewarre ja süddame läbbi lastud, et ta km. woimusse sees kui ärrawoitja hinge hn - tis. Sest olli meil suur kahjo, sest m! olli üks tvä$$a õppetud Kinral, kes Tur-
Qlrkid jo ni mitto puhko olli ärrawoitnud/ ja neile ni sure hirmo teinlld, et nende mcel jo arraki laks kui nemmad agga kllulda said, ct temma nende wasto tulli. Waenlane olli nüüd kül <5* ra pelletnd, agga ta heitis ennast krawide ja orgude sisse, kus enne jo suur hulk sees olli, kes pölweli maas ollid ja nenda meie rahwa peäle lasisid. Agga neid aeti ka siit jaue wälja, sest meie teine liik tulli nende selja takka, ja nenda tungiti mollemalt poolt ühtlase Turkide peäle, et nemmad piddid jalgo lasima, ja keik omma leri, ja mis seal sees olli/ mahhajatma. Liggi kolmkümmend tuhhat Türki ollid selle lahhingis olnud, ja kolm tuhhat ööldakse mah-
mahhalddud ollewad, ja kui nemmad pdggenemas ollid,aeti neid weel ^owersta maad takka et kül wecl üks tuhhat tee peal tappeti, ja teised laiale aeti, kes metsade ja kitsikustesissepuggesid. Ja need ollid Turkide kcige parramad söa -mehhcd olnud, mis nende Suur- Witsir ommaft lerist keigewahwamatte pealikkudega olli sinna lakkitanud, kindlaste lotes et need meile piddid otsa peale teggema. Sest aiast ei tulnud waenlased ennam meie wae silmi, sest nende lotus olli nüüd ta otsas. Agga meie rahwal olli seal innimeste ja hos^ste toido polest, wagga pudust, hoostel ei olnud muud kui wanna pillirogo ja stddagi piddi kaugelt todama. Selle
le pärrast wbttiš üllem Kinral sedda nou, jälle Tollawi joe uile taggasi minna, ja se sündis kahhel päwal nenda hästi, ei nellc ühtegi kahjo ei tehtud, waid et ka se wiimne mees hästi ülle sai. Siit sadik ep olle kuulda olnud mis seal weel on sündinud. Jummal olgo eddespiddi meie soa-wäega, ja andko meil ikka wõimust, agga mis weel üllem on, et sõa ja waeno heäl lõppeks, ja rahho heäl kuulda olleks. ' Wag-
Waggade Jummala laste mallestusfe - Sanna sel uel aastal olgo: g Dct tahhan nendega tehha iggawest +&%- seadust, et ma neist ei tahha arralahkuda, itcüe head teggemast, ja minno kartust tahhan ma nende süddamesse anda, et nemmad ei pea minnust lahkuma; ja tahhan neid istutada seie male toes kcigest ommast süddamest, ja keigest ommast hingest. Jerem. 32, 40. 41. s. Oh sedda illist tootust, mis Jummal meile siin annab, ta ei tahha meist lahkuda meil head teggs-
teggemast, ta tatyah meid istutada ja kaswatada, ja puhhastuda. Ja sedda tahhab Jummal meile tehha ih- Ho ja hinge polest kui meie tedda kardame. Kes sedda Jummala armo ommäs hinges ei tunne, selle omma sü se on, se panneb Jummala wasto, ja ei wõtta ta armo tööd ommas süddames mitte tähhele panna. Ja se on üks suur kahjo. Sest meie aeg lähhäb ussillaste möda. Oh armo Jummal sa tahhab mulle löpmatta head tehha ihho ja hinge polest, oh siis lasse mind stdd* f a ikka tähhele panna, ja palwega mo süddant sulle laialt lahti tehha, etsa wõiksid sedda so armoga taita. Oh