/ / ^ t
ABD-Ramat. abdeghi jklmnop rsssttuw. ABDGGHIKL MNOPRSTUW. Tähhed, mis Kixjotajad prukiwad: a n i * A / m n a v u e 6 o p r 4 e & M j 1 tv-. ä, & ü. zr % \m Jteü. Tallinnas, ^^1M^Ä\ trükkitud Gresseli kirjadega.^^d^^!-?z - : W5
a, e, i, o, u. ea, a, aa, ae, ai, au, au. ee, ea, ea, ei. ii, iu. oo, o, dd, od, öe, oi, di, ou, du. uu, ü, uu, ui. Ab, eb, ib, ob, ub. ba, be, bi, bo, bu. da, de, di, do, du. ad, cd, id, od, ud. ge, ga, gi, go, gu. eg, ag, ig,,og, hu, hc, Ho, ha, ug. hi. uh, eh/ oh, ah, ihko, ka, ke, kll, ki. ok, ak, ek, uk, ik. li, Iu, la, lo, le. il, ul, al, ol, cl. em, am, im, om, um. me, ma,. mi, na, ne, ni, mo, no, mu. nu. an, pa, en, pe, in, pi, on, po, un. pu. ap, ep, ip, op, up. ra,, re, ri, ro, ru. ar, er, ir, or, ur. sa, st, si, so, su. as, es, is, os, us.
ta, te, ti, to, at, et, it, ot, wa, wc, wi, wo, aw, ew, iw, ow, tu. ut. wu. uw. Aas, aast, aak. ab-bi, ab-bi-mecs, ad-det. äär, ab-ba-rik, ar-ra, aeg, ais, ak-kcn, al-la. alw, am-met, an-de, arm, ar-ro, ar-wa-ma. ca, cd-da-si,^ ees, cg-za, ci, cks, cl-lo, en-ne. ja, ja-ar, jalg, jal-lc, jäma, jan-nes. jalg, jan-no. id-da, ig-ga-ne, ib-bo, ik-ka, il-la, ilm, im-me. in-ni-men-ne/ in-gcl.,jög-gi, jöl-le, jooks-ma, joon, jõud, jou-lo. irs, is-sa. jub-ba, juh-ha-ta-ma, juh-tu-ma. jün-gcr, jul-ge, Ium-mal, ju-re, jut-lus. ju-us, iw-wad. od-da, od-der, ö, ö-al, öht, öits, öi-ge, ö-kul. dl-lut, dmchlik, on, dp-pe-tus, oh-ha-kas. oi-nas, oks, o-las, omma, ool-med, or-jas. os-sa, ots, ost-ma, ou-e, oun, o-wa-ma. ub-ba, ud-do, uh<hes, uh-ke, üh-hek-sa. üh-ttž ülg, ül-lc, üm-ber, ul-lu-ma, um-bc. un-ni, uks, uut. Lüh-hi-kes-sed Öp-pe-ws-sed. 3lr-ra te kur-ja, siis sin-nu-le ei sün-ni ka kur-ja.
fen-*0 +<^ Kui sa no-rclt moist-lik ol-led, siis saad sa Wan-nu-ses tar-gaks in-ni-mcs-ftks. Mit-tc üks pääw ci pe-a mb-da min-m«ma, et sa tar-gc-maks ci sa. 3lr-ra ol-le mit-te laiff sel-le as-ja stcs, mis sa pc-ad teg-ge-ma, waid ku-le om-ma dp-pe-ta-ja San-nad. Mis, sa tan-na jou-ad teh-ha, scd-da ei pe-a mitte hom-seks jat-ma. Ei sa pe-a is-se war-ras-ta-ma, cg-ga sest wait ol-lc-ma, kui tei-scd on war-ras-tand. Kes, mis ta lai-nand ehk mis ta lcid-nud, ci an-na jal-le tag-ga-si, st on war-ras. Üks hea laps ar-mas-tab ning au-ustab om-mad wan-nc-mad, ning saab neist jal-le ar-mas-tud. Üks kur-ri ja san-na-knul-mat-ta laps kur-was-tab om-mad wan-nc-mad ning saab tcis-test in-ni-mcs-tcst pdlg-tud. Ra-gi töt, ning kui sa ol-led ek-sind, siis tun-nis-ta ftd-da ül-lcs. On-nis on st, kes tcis-te ck-si-tuste lab-bi tar-gc-maks saab. Hr-ra riid-le mit-te, ning ar-ra mak-sa mit-te kur-ja kur-ja-ga, eg-ga sdi-ma-mist söi-ma-mis-se-ga. 3lr-ra,wal-le-ta mit-te, sest kes üks-kord wal-lc-tand, tcd-da ei us-ta mit-tc en-nam. Ol-le kei-ki-de in-ni-mcs-te was-to lah-ke ning hel-de me-le-ga.
fe*«<>«+^ VLiM&ta om-ma Is-sa ja Em-ma, ning ol-le nen-de was-to nur-ri-ft-mat-ta san-na» ku-le-lik. Mis sa tah-had, et tci-sed in-ni-mcs-sed sul-le pe-a-wad tcg-gema, scd-da te nci-le ka. Et Laps ei te-a üh-te-gi, sest ep ol-le tem» mal witste hab-bi, ag-ga kui tem-ma ei tah» ha üh-tc-gi öp-pi-da, siis faab ta hab-bls-st. Kui wan-nad in-ni-mcs-std ra-g^i-wad/ siis ol-lc wait, ja ar-ra rä-gi mit-te en-ne, kui sind küs-si-tak-st. Kes ei hak-ka aeg-sas-te tö-teg-gi-aks sa» ma, se jääb lai-saks ning ei jat-ta ial std' da san-ti wi-si mah-ha. Ol-le tän-no-lik nen-de was-to, kes sul-le hc-ad te-wad, siis hci-de-tak-ft ik-ka ar-mo sin-no pe-ä-lc. Kes kan-na-tus-st-ga tööd teeb, se wõidab keik ar-ra. Kes teis-te-le au-ko kac-wab, se lan-geb is-se sis-se. Möt-le ik-ka wiim-st ot-sa peä-le, kui sa mid-da-gi en-ne-scl ct-tc-wdt-tad, siis ei te sa ial mit-te kur-ja. Mei-e Ris-ti-Öp-pe-tus-se wiis Pe-a-tük-ki. Gs-fi-men-ne ^pe-a-tük. Ium-ma-la küm-nest Kas-sust.
Es-si-menne Käff. Min-na ol-len se Is-sand fnt»nö Ium^ mal. Sul ei pe-a mit-te tei-si Ium-ma-laid ol-le-ma min-no kdr-was. Seime' Kass. Sin-im ei pc-a mit-te Ium-ma-la omma Is-san-da nim-mc il-ma as-ja-ta suh-ho wöt-ma; sest Is-sand ci jat-ta tcd-da nuht-lc-. mat-ta, kes tcm-ma nim-me kur-jas-tc pru-gib. Kol-mas Kass. Sin-na pe-ad püh-ha-p'a-wa püh-hit-se-ma. Ncl-jas.Kast. Sin-na pe-ad om-ma is-fa ja om-ma em-ma au-us-ta-ma, et sin-no kas-si has-ti käib, ning sin-na kau-a cl-lad Ma peäl., Wi-es Kaff. Sin-na ei pc-a mit-te' tap-ma. Ku-es Kass. Sin-na ei pe-a mit-te ab-bi-cl-lo ar-rarik-ku-ma. Seits-mes Kass. Sin-na ei pe-a, mit-te war-ras-ta-ma. Kah-hck-sas Kass. Sin-na ei pe-a mit-te ül-le-koh-to tün-nista-ma om-ma lig-gi-mis-st was-to.
i\w&ftä Käst. Sinna ci pe-a mit-te him-mus'ta«ma om-ma lig'gi-mcs-ft kod-da. Küm-ncs Käst. Sin-na ci pc-a mit-tc him-mus-ta-ma om-ma lig-gi-mes-ft naest,, sul-iast, üm-marda-jat, lvcik-sid, cg-ga muud, mis tem-ma par-ralt on. Mis üt-lcb nüüd Ium-inal kei-kist ncistsin-nat-sist Kasktt-dcst? Tem-ma üt-leb nen-da: Min-na ft Issands sin-no Ium-mal, ol-lcn üks wag-ga wih-ha-ne Ium-mal, kes wan<nc-mat-te pat-to nuht-leb las-te kat-te kol-m^n-da-mast ning nel-jan-da-mast pdl-wcst sa-dik, kes mind wih' ka-wad. ölg-ga nei-lc, kes mind ar-maö-ta wad ja min-no kas-sud pe-a-wad, teen min-na he-ad tuh-han-dest pdl-west sa-dik. Tei-ne st>e-a tük. Püh-hast Ris-ti-us-sust. Es-si-men-ne öp pe-ms: Min-na nõ-sun Ium-ma-la se Is-sa, kei-gewag-ge-wa-ma we-wa ning ma Lo-ja sis-se. Tei-ne Op-pe-tus: Er-ra-lnn-nas-ta-mis-seft. Min-na us-sun Ie<us-se Kris-tus-se, Ium-ma-la ai-no Poi-a, mei<e Is-sancha sis-se,
fcs*«0«*s3 kes püh-hast Wai-must on sa-dud, il-ma-le to-dud ncit-sit'ma-ri-ast, kan-na-ta^nud Ponfsi-us-se Pi-la-tus-st al, ris-ti pea-lc po»dud, sur-nud ja mah-hama-c-tud, al^la laimud pörgo-hau-da, kol-man-da-mal pa-wal jal-le üllcs tous-nud sur-nust, ül-les-lai-nud tac-wa, is-tub Ium-ma-la om-ma kci-ge-wag-gc-wa-ma Is-sa par-re-mal kael, sepalt tcm-ina tul-lcb kohhut moist-ma cl-la-wat-te ja sur-nut-tc peä-le... Kol-mas öp-pe-tus: P«h-hit-se-mis^ft. Min-na us-sun püh-ha Wai-mo sisese, üht puh-ha ris-ti-kog-go-dust, püh-ha-de os-sasa-mist, pat-tu-de an-.dcks and-mist, lih-ha üllcs-tous-mist ning ig-ga-west cl-lo. A-men. Kol-mas «Pe-a-tük. Püh-hast Is-fa mei-e Pal-west. Is-sa mci-e, kes sa ol-led tae-was, pühhit-ft-tud sa-go sin-no nim-mi, tul-go mci-le sin-no riik/ sin-no taht-min-ne sünd-ko kui tae-was, nen-da ka ma peäl, mei-e ig-gapä-wast lci-ba an-na mei-le tan-na^paaw, ja anma mci-le an-deks mci-e wöl-lad, kui mci-e an-deks an-na-me om-ma wdlg-las-tc-lc, ning ar<ra sa-da meid mir-te kiu-sa-tus-se
w«os»+<s3 sis-se, waid peas-ta mcid avta ftst kur-jast; stst sinmo pär-ral^, on se riik, ning se wäg-gi, ning se aü ig-ga-wcst. A-mcn. Nel-jas Pe-a-tük. Vüh-hast Rist-mis-sest. Mis on Rist-mimne? Rist^min-ne ep ol-le' mime pal-jas wcs-si, waid üks ni-suglgwne wcs-si, mis Iumma-la kasckus on scattud, ja Iummla-la san-na-ga ühtte-pan^dud. Mis Ium-ma-la sawna se on? Kui mci-e Is-sand Ie-sus Kristtus üt-leb: Min-ge ja dp^e-ta^ge- keik rahwast, ja ris-tige neid Inm-ma-la st Is-sa, ja se Pöia, ja se püh-ha Wai<mo nim-mcl. Wi-es Pe-a-tük. Mh-hast Al-ta-ri Saakra-mcn-tist. Mis on Al-ta-fi Saak-ra^mcnt? Se on meta Is-san<da Ic<us'se &tis* tus-st tds'sl'ne ihcho ja wer-ri, lci^wa ja K>V na al mci-le ris-ti^rah^va-lc sü-a ja ju-a, Kris^tus-scst cmnc-scst sca-tud.
Kus se on kir-jo<tud? Ncn^da kir-jotta-wad need pühchad E^wan' ge-lis<tid: Mat-tcms, Mar-kus, Luckas ja st puhcha Pau-lus: Mcl-e Is-sand Ic-sus Kris-tus stl ö-ftl, mil tcd'da ar-ra-an<ti, wdt-tis leicha, tannas, mur-dis ja andis om^ma Iünq-rit<te-le, ja üt^lcs: wöt-kc, sö-ge, se on min-no ihcho, mis tei«e eest an-tak-st, ftd-da teh-kc minmo mal-les-tus-stks. Scl^sam^mal kom<bel wdt-tis teni-ma ka.tav*vuta par-rast dh«to-sd-ma ac^ga, tan-nas ja awbis om-ma Iüng^ridtc-le ja üt-les: jo-ge kcik ftalt'seest, sc-sm-na-ne kar-rickas on se uns fta-dns minmo wcr-rc sees, mis tei-e ja mit-me eest ar-ra-wal-la-tak-st pat-tu-de an-deks-and'mis-ftks: std-da teh-kc, ni " mitto-kord, kui tci-e sest jo-te, inin-no mal-les< tus-scks. flfiittt ükspäinis lna rahwa, waid Sakste seas on paljo, kes arwawad ning uffwad, Tontid ning naggud ehk pinajad ollcwad, ' agga kui tühjad need on, peate nüüd nähha sama. Ühhel arstil olli wagga paljo kontid innu mestcst ning cllajattesi ommas kambris; sest arstid prukiwad neid, et ncmmad öppiwad
innimesse ihho dicte tundma, kuida se on ehhitud. Nüüd sesamma arst laks üks kord Kirriko-acba ja leidis, kus uut hauda tehti, innimesse terwe pea-luud. Temma wõttis sedda cnncscga koio ning panni sedda laua peäle ennese kambris. Temma pcrre-ncitsit ci olnud koggone sega rahhul, sest temma piddi igga hommiko, kui arst ci olnud mitte koddo, wodi üllesteggema ning kambri pühkima. Sepärrast pällus-temma arsti, et-ta piddi sedda surno-pea teise kohta pannema. Arst naeris tedda ja ütles: olle rahhul ja ärra karda ühtegi. Mõnne päwa pärrast olli arst haige peäle wälja läinud. Kui' ta nüüd jälle koio tulli, siis näggi ta emalt, ennese ' koia ees, paljo innimessi koos, kes aknade läbbi waatsid. Ta ci woind koggone arwada, mis fc piddi tähhendama ning töttis liggimale minna. Temma perremees, kes ukse "ees seisis, kissendas jo kaugelt ta wasto: et waatke, mis karrin siin on! Kui teie sedda pea-lu ei sada minno ellomaiast ärra, ci ma siis ennam kannata, ci teie siin cllate; waatke, kuida se surno-pea laua peält mahha kargand ning jooscb siin ümber kaksipiddi pörmando peäl. Neitsit olli nenda kohkund, et ta surno wisil mahha kukkus. Arst näggi * sedda keik tõssi ollewad ja ei woind arwada, mis luggu st'piddi ollema. Agga ühhe korraga näggi ta mustal hauda silma aukusi wälja rippumas. Nüüd ta wöttis sedda pea-lu ülles, ja näitis ' perremehhele uillg
teistele, mis läbbi je olli ellawaks sanud. Rot olli kartusse pärrast sisse pöggenend, ja ci ossand jälle autust wälja: sepärrast ta jooksis seäl sees ümber, ni'ng et st pca^lu wagga kerge olli, siis se piddi ka ümbcrjooksma. Teised naersid sedda asja^ ja, teised ommeti arwasid, et se piddi kur.ri waim ollema, ehk kül arst tedda tappis>nende nähhes. Üks Praua, kes ikka kiddus, piddi ennä* mištt wodis maas ollema. Temmal olli abbiks üks wanna naene,.kes wäzga cbbaustlik ou\ ja kes sellepärrast ühtcpufjko tontid näggi. Ühhel ösel, kui waggus assi olli, kuulsid mollemad üht kanget kopputamist ukse ees. Ve wanna kohkus nenda ärra, et ta hakkao kissendama: oh sinna armas Jummal! jälle üks tont! - tywnd käskis künalt wötta ja wadata, kes seal piddi kopputama; agga olleks üks tedda tapnud, siis ta ci olleks ommeti mitte läinud, waid ta warrifts kui hawalcht. Senni kiu Praua tedda nomis ja maenitses ta ebbaussu pärrast, sai weel mõnnikord kopputlld. Praua wihhastas \vi> maks ning katsus isse üllestõusta ja wadata, mis seäl piddi ollema. Kui ta ust piddi lahti teggema, siis olli middagi seäl ees, ning se ei olnud muud ühtegi, kui se suur Ouekoer, kes ukse ette olli mahhalangend, ning et kirbud tedda sbid, siis süggas ta ennast ja lükkas jallaga ukse wasto. Kui nüüd se
s*«o**^ Praua nenda kartlik ja ebbanstlik olleks olnud, kui <st wanna naene, siis olleks se kopputaminne tonti ehk surno-sannumcd tahhcndanud. Ma ollen weike lapsoke, ning moistusscst weel rummal, Sepärrast anna minnule, oh helde armas Jummal! Üht meelt, mis öigc kannatlik, ja süddamest wõib leida, Kui suur se arm on otsata, mis sa mul. tahhab anda, Kui ma so peäle lodan ka 37ing teen so tahtmist melega. Amen! Need Numrid. üts. Kaks. Kolm. Nelli. Wiis. Kuus. Seitse, 1. 2. 3. 4. 5. ' 6. 7. I. II. III. IV. V. VI. VII. Kahheksa. 8. VIII. Ühheksa. Kümme. Üksteistkümmend. 9. 10. 11. IX. X. XI.
3>+*0*-K S Kaksteistkümmend. Kolmteistkümmend. Neliteistkümmend. 12. 13. 14, XII. XIII. XIV. Wiisteistkümmend. Kuusteistkümmend. Seitseteistkümmend. 15. 16. 17. XV. XVI. XVII. Kahheksatcistkümmend/ Uhbessateistkümmend. 18. 19. XVIII. XIX. Kakskümmend. Kolmkümmend. Nellikümmend. 20. 30. 40. XX. XXX XL. Wiiskümmend. Kuuskümmend. Seitsekümmend. 50. 60. 70. L. LX. LXX. Kaheksakümmend. Ühheksakümmend.. Sadda. 80. 90. 100. LXXX LXL.ehkXC. ' C. Kaksladda. Kolmfadda.Nellisadda^ Wiissadaa. Kuusfadda. 200. 300. 400. 500. 600. CC. CCC. CCCC. D. DC. Seitsesadda. Kahhe^sasadda. Uhheksafadda. Tuhhat 700. 800. 900. 1000. DCC. DCCC. DCCCC. M.
A B D E G H I K L M N P R S- T U W. i/0z,a r G & SI J* & <u tr. et b b e g f) t j k l m a b o e q> n t t A i t no p r $ ' f t u w- n o p r o / «n>-. Teie leiwa- ja perrewannemad, olge J ete teitva- ta perreruannemao, otae oiged ja helded omma perre wasto! ätgeo ta neiaea omma perre- ov-aato! Crheoaa,jrumma4 avvteilo lättena ftnntotav, neea Aaarvataao neid temma auuno ta (nnwiette nea Ao. riioie pärrajt. 1 ea ranno tetoteqa, mna ärra nenoe-aa t^^a tunta- tn aota
«HHHHHs<?HHHHHHHssH<?HHHc?HHH<?<?ssHHHHHHSH<?<ss» i Kui olled küssin laps, ja siwus ride polest. Siis sulle ossa on so taewa-issa holest. i i z s i 1 I 1 1 Tössidus sind juhhatago, et on õige sinno meel, Tö ja sanna tunnistage, tru ja puhhas sinno keel. iteecceecccecccceeccecccccccccecceeeeeeeceg te 8 te i L 1 I