KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA ÕPPEAASTATEKS 2010-2013 Kohtla-Järve
SISU 1.SISSEJUHATUS 1.1 Arengukava eesmärk 3 2. ÜLDANDMED 2.1. Gümnaasiumi üldandmed 2.2. Missioon 2.3. Väärtused 2.4. Visioon 3. EELMISE PERIOODI ARENGU TULEMUSLIKKUS 3.1. SWOT- analüüs 3.2. Valdkond «Eestvedamine ja juhtimine» 3.3. Valdkond «Personalijuhtimine» 3.4. Valdkond «Koostöö huvigruppidega» 3.5. Valdkond «Ressurside juhtimine» 3.6. Valdkond «Õppe- ja kasvatustöö protsess» 3.7. Üleminek eestikeelsele õppele 4. ARENGUPRIORITEEDID UUEKS ARENGUPERIOODIKS 4.1. Valdkond: Eestvedamine ja juhtimine 4.2. Valdkond Personalijuhtimine 4.3. Valdkond Koostöö huvigruppidega 4.4. Valdkond Ressursside juhtimine 4.5. Valdkond Õppe- ja kasvatusprotsess 5. TEGEVUSE PLAAN ÕPPEAASTATEKS 2010-2013 5.1. Tegevuskava valdkonnas «Eestvedamine ja juhtimine» 5.2. Tegevuskava valdkonnas «Personalijuhtimine» 5.3. Tegevuskava valdkonnas «Koostöö huvigruppidega» 5.4. Tegevuskava valdkonnas «Ressurside juhtimine» 5.5. Tegevuskava valdkonnas «Õppe- ja kasvatustöö protsess» 3 5 6 6 6 7 8 8 9 10 12 13 13 14 15 16 Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Lisa 5 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 18 3
SISSEJUHATUS 1.1. Arengukava eesmärk Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi arengukava koostamise eesmärk on koostada dokument, mis analüüsib gümnaasiumi eelnevat tegevusperioodi, kirjeldab arengu visiooni, pikaajalise eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke strateegiaid, tegevussuundi ning tegevuskava kolmeks aastaks. Arengukava koostamise aluseks on Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi SWOT-analüüs ja sisehindamissüsteem, mille eesmärgiks oli kõikide sisehindamissüsteemi valdkondade kaardistamine, parendusvaldkondade väljaselgitamine ja tegevuskavade koostamine järgnevaks arenguperioodiks. 2. ÜLDANDMED 2.1. Gümnaasiumi üldandmed Gümnaasium on asustatud 1. septembril 1996.a (29. märtsi 1966.a HM koolitusluba nr. 1). Gümnaasium on õppeasutus, kus saadakse põhi- ja keskhariduse. Oma struktuuri poolest ei ole gümnaasium tüüpiline Eesti kool: õppetöö toimub alates 7. klassist kuni 12. klassini, puuduvad I ja II kooliastme klassid. Õpilaste arv seisuga 05. september kolme õppeaasta jooksul: Õpilased tulevad 7. ja 10. klassi põhiliselt Ida-Virumaa koolidest, igal aastal umbers 8 erinevast koolist. 4
Arvestates seda eripära, on gümnaasiumis välja töötatud ja toimub süsteem õpilaste kohanemisraskustega toimetulekuks. Kõrvuti traditsioonilise õppesüsteemiga on gümnaasiumis sisse viidud perioodõpe ja klassideta õppesüsteem, mis võimaldab paindlikumalt õppeprotsessi korraldada ja arvestada õpilaste huvisid ja individuaalseid iseärasusi. Õppetöö toimub eesti ja vene keeles nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Noorsoo töö on integreeritud õppe- ja kasvatustöö protsessi. Gümnaasiumis on välja kujunenud töövõimeline ja loominguline pedagoogiline kollektiiv, kelle tegevus on tulemuslik. Pedagoogide töö tulemuslikkuse näitajad on õppedukuse kvaliteet ja õppetöö tulemused, põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemused ning aktiivne projektitöö. Viis viimast aastat kuulub gümnaasium riigieksamite tulemuste poolest Eesti 100 parema kooli hulka. Kõigi aastate jooksul on vabariigi keskmisest tunduvalt kõrgemad bioloogia, eesti ja vene keele riigieksami tulemused. Õpilased osalevad aktiivselt linna-, piirkonna- ja vabariiklikel aineolümpiaadidel. Gümnaasiumi asukoht soodustab õppe- ja kasvatustöö korraldamist, numelt toimuvad kehalise kasvatuse tunnid linna spordikomplekside baasil (spordihoone, jäähall, linna ujula, linnapark). Kuna gümnaasiumil puuduvad töökojad ja vastavalt sisustatud käsitööklass, siis 7.-9. klasside õpilaste tööõpetuse- ja käsitöötunnid toimuvad Kesklinna Gümnaasiumis. Kultuurikeskuse lähedus võimaldab korraldada massiüritusi (teatrifestival, lõpuõhtud jne). 5
Gümnaasiumil on hea materiaal-tehniline baas, gümnaasium on piisavalt varustatud infotehnoloogiliste vahenditega. Gümnaasiumi territoorium on suur, sinna kuuluvad jalgpalliväljak, spordiväljakud, aed. 2002. aastal peaminister Siim Kallaselt saadud tänukiri Kaunile Eesti kodule pole oma aktuaalsust seni kaotanud. 2.2. Мissioon Kõikides asjades ja algatustes järgime põhimõtet Ära tee kahju!. Kasvatades ühiskonna ees vastutust kandvat isiksust, püüame ta juhtida läbi teadmiste tarkusse juurde, läbi suhtlemise sallivuse juurde, läbi loomingu vabaduse juurde. Me mõistame, et tulemusi saavutada on võimalik vaid armastades, andestades, uskudes ja lootes. 6
Gümnaasiumi väärtusteks on: - meeskonna ja koostöö; - vastastikune lugupidamine, - pidev arenemine, - ohutus, - koosseisu professionaalsus. 2.4. Visioon Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium see on: - kvaliteetne haridus; - heatahtlik ja komfortne õhkkond, - traditsioonid ja innovatsioonid, - võimalused enese realiseerimiseks. 2.3. Väärtused 3. EELMISE PERIOODI ARENGU TULEMUSLIKKUS 3.1. SWOT - analüüs Tugevad küljed - enamikul pedagoogidel on kõrgharidus, - õpetajate professionaalsus, - süstemaatiline enesetäiendamine, - loominguline ja töövõimeline kollektiiv, - osalemine projektitegevuses, - stabiilne pedagoogide koosseis, - hoolekogu tõhus tegevus, - riigieksamite head tulemused, - hea maine linna ja vabariigi tasandil, - püsivad traditsioonid, - tõhus informeerimise süsteem, - igaaastane gümnaasiumi tegevust kajastavajakiri Aasta tulemused - gümnaasium õpetaja rollis (kogemuste vahetamine kolleegidega erinevatest koolidest ja riikidest), - adiministratsiooni oskus õppe- ja kasvatusprotsessi organiseerimisel, - läbimõeldud hindamissüsteem, - klasside vähene koosseis, - õpilaste koosseisu ühtlane vanus, - õpilaste motiveerimine õpinguteks igas õppeastes ja õpingute jätkamiseks kõrgkoolides, - teatristuudia, - varustuse vastavus kaasaegse infotehnoloogia vahenditega, - hea materiaalne baas, - gümnaasiumi territooriumi haljastus, - kollektiivi vastastikune korrektne suhtlemine, - haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku poolt antud kõrge hinne gümnaasiumi tegevuse kohta. Nõrgad küljed Paljude pedagoogide mittevastavus kvalifikatsiooninõuetele (eesti keele valdamise tase). Uute õpilaste vastuvõtul gümnaasiumi ei toimu konkurssi. Õpilaste õppemotivatsiooni langemine. Mõningates klassides võõrkeelte ja arvutiõpetuse tundides suur arv õpilasi gruppides. Nõrk infotehnoloogia vahendite kasutamine õpetajate poolt. Vananenud köögiseadmed. 7
Vananenud seadmed keemia- ja füüsikakabinetis. Personali sõltuvus uute õpilaste vastuvõtul 7. ja 10. klassi. Võimalused 1. Osalemine vabariiklikes, rahvusvahelistes projektides ja konkurssidel, olümpiaadidel. Võimalus õppida Tartu Ülikooli Täppisteaduste koolis. 2. Kaasaegsete infotehnoloogia vahendite kasutamine õppeprotsessis (arvutid, SMART-tahvlid, projektorid, õpetajate personaalarvutid). 3. Pedagoogilise kooseisu olemasolu, kes on võimlised õpetama enda aineid eesti keeles. 4. Õpetajate kõrge professionaalsus ja võimalus tõsta kvalifikatsiooni. 5. Juhtkonna rikkalik kogemus õppe ja kasvatustöö protsessi juhendamiseks, mida saab jagada. 6. Võimalus kasutada igasuguseid reklaamivahendeid (sh massmeediat) gümnaasiumi tegevuse valgustamiseks ja uute õpilaste kaasamiseks. Ohud 1. Õpilaste arvu vähenemine nii objektiivsel kui subjektiivsel põhjusel, mis võib tuua gümnaasiumi sulgemiseni ja/või õpetajate töökoormuse vähenemiseni. 2. Sundivus vastu võtma gümnaasiumi eri taseme ettevalmistusega, samuti erinevate õppemotivatsiooni astetega õpilasi. Konkurentsi puudumine gümnaasiumi vastuvõtul viib õppetulemuste langusele. 3. Pedagoogide vallandamine seoses mittevastavusel kvalifikatsiooninõuetele (riigikeele valdamise tase). 4. Suurema osa õppeainete üleminekul eestikeelsele õppele langeb õpilaste teadmiste kvaliteet. 5. Ebapiisav finanseerimine, mis paneb ohtu gümnaasiumi õpilaste ja personali turvalisuse. 3.2. Valdkond: Eestvedamine ja juhtimine 1. On välja töödeldud ja rakendatud uus sisehindamise süsteem. 2. On läbiviidud põhjalik sisehindamine, mille aruanne on esitatud haridus- ja teadusministeeriumile 2009/2010. õppeaasta septembrikuus. 3. Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku poolt on läbiviidud nõuniku, koostatud tagasiside akt, tehtud ettepanekud gümnaasiumi edaspidiseks arenguks. 4. On loodud tingimused kiire ja mugava kättesaadava informatsiooni saamiseks. 5. Personal osaleb planeerimises, planeeritu rakendamises ning samuti analüüsib ja teeb ettepanekuid gümnaasiumi tegevuse parenduseks. 6. Üldtööplaan koostatakse arengukava ja sisehindamise tulemuste põhjal üheks õppeaastaks detailselt, näidates ära tähtajad ja vastutavad isikud. Üldtööplaani koostamises osalevad otseselt ainesektsioonid, raamatukoguhoidja, huvijuht, psühholoog, õppealajuhataja, majandusjuhataja, infojuht ja raamatupidaja. Pikaaegne meeskondlik üldtööplaani koostamine on näidanud, et hoolikalt välja töötatud tööplaan on efektiivne, kuna haarab kõiki gümnaasiumi tegevusvaldkondi, väldib kokkulangevusi ning on arusaadav kõikidele, aga samuti lubab operatiivselt teha väikesi muudatusi. 7. Gümnaasiumi tegevuse korraldamiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele on välja töötatud ja kinnitatud direktori käskirjaga järgmine dokumentide pakett: Personalipoliitika, Koolituspoliitika, Personali tunnustamise kord, Töötajate töötasustamise juhend, Asjaajamiskord, Personaliga läbiviidavate arenguvestluste kord, Õppenõukogu kodukord ja Töösisekorraeeskirjad. 8. Iga õppeaasta lõppedes gümnaasiumis viiakse läbi õpilaste, lapsevanemate ja personali rahulolu-uuring, mis on sisehindamissüsteemi lahutamatu osa. Rahulolu-uuringu küsimustikud on ühtlustatud küsimustega, mis võimaldab jälgida arengu dünaamikat, võrrelda uuringu tulemusi, välja selgitada probleemseid valdkondi ja kavandada parendustegevusi. 8
3.3. Valdkond Personalijuhtimine 1. Personalitegevuse efektiivseks organiseerimiseks on välja töödeldud dokument Personalipoliitika. 2. On loodud ja tegutsevad töögruppid. 3. On rakendatud personali rahulolu-uuringu süsteem. 4. On rakendatud personali tunnustamise süsteem. 5. Osaliselt on uuendatud personali ametijuhendid. 6. Regulaarselt toimuvad personaliga arenguvestlused. 7. Personalivajaduse hindamine põhineb planeerimisel ja prognoosimisel. Personalivajaduse kindlakstegemisel on lähtepunktiks gümnaasiumi arengukava, õppekava, olemasolevate töötajate oskused. 8. Õigeaegne personalivajaduse hindamine ja vastavate meetmete kasutuselevõtt on taganud kollektiivi stabiilsuse, vajalike õpetajate olemasolu ja õppe-, kasvatustööl protsessi häireteta toimumise paljude aastate jooksul. 9. Gümnaasiumis on loodud tingimused selleks, et töötajad võiksid osaleda erinevate otsuste vastuvõtmise protsessis. Märkimisväärset tähelepanu osutatakse gümnaasiumi personali informeerimisele. Loodud informeerimise süsteem annab töötajatele võimaluse olla kursis toimuvaga ja omada vajalikku informatsiooni otsuste vastuvõtmisel. 10. Gümnaasiumis tegutsevad ainesektsioonid, mille tegevust reguleerib Pedagoogide ainesektsioonide tegevuse eeskiri. 11. Tervise- ja töökaitsele osutatakse suurt tähelepanu. Gümnaasiumis töötavad aktiivselt volitatud töökeskkonnanõukogu ning töökeskkonnaspetsialist. Komisjon töötab vastavalt aastaplaanile. On läbi viidud riskianalüüs kõikide ametikohtade osas. 12. Gümnaasiumi personali tõhusa koolitamise organiseerimiseks on välja töötatud Personali koolituspoliitika. Personali koolitamise organiseerimisel arvestatakse nii gümnaasiumi jaoks olulisi kui ka individuaalseid vajadusi. Koolituse planeerimise aluseks on gümnaasiumi eesmärgid ning seda vaadeldakse kui terviklikku protsessi, mis koosneb loogilistest etappidest. 3.4. Valdkond Koostöö huvigruppidega 1. On rakendatud huvigruppide rahulolu-uuringu süsteem. 2. Aktiviseerus hoolekogu tegevus otsuste vastuvõtmisel, mõjutades gümnaasiumi üldtegevust. Tänu hoolekogu initsiatiivile on tunnustatud paljusid gümnaasiumi õpilasi rahalise preemia või hinnalise kingitusega. Hoolekogu liikmed osalevad hea meelega klassivälises töös. 3. Süstemaatiliselt toimuvad lastevanemate koosolekud. Arvestates seda, et iga aasta tuleb gümnaasiumi 45 uut õpilast on välja töötatud programm, mis tutvustab üldsust gümnaasiumi õppe- ja kasvatustöö protsessi ja uute õpilaste kohanemisega. Programm sisaldab Lahtiste uste ja lastevanemate koosolekute läbiviimist koos õpilaste ja õpetajatega. 4. Gümnaasiumis tegutseb õpilasomavalitsus, mille koosseisu kuulub igast klassist 2 esindajat. Õpilasomavalitsuse tegevuse aluseks on põhikiri, mis on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud. Õpilasomavalitsus teeb küllaltki aktiivset koostööd vabariigi noorteorganisatsioonidega: on vabariikliku Õpilasomavalitsuste Liidu ning noorteorganisatsiooni Avatud riik liige 5. Igal aastal võtavad õpilased osa erinevatest foorumitest, konverentsidest, seminaridest. 6. 2 õpilasomavalitsuse liiget kuulub linna noorte parlamenti, 1 õpilasomavalitsuse liige kuulub hoolekogusse. 7. Gümnaasium teeb aktiivselt koostööd erinevate meediakanalitega. Lisandusid reportaažid ETV2s, Raadio 4s, kohalikus televisioonis LITES. 8. Selleks, et igal perel, õpetajal, koolipidajal ja üldsusel oleks võimalus näha üldpilti ja hinnata kooli saavutusi, antakse alates 2007/2008 õppeaastast välja ajakirja Õppeaasta tulemused, mis on elektrooniliselt avaldatud ka kooli kodulehel. 9
9. Koostöö linnavalitsusega on olnud küllaltki viljakas. Linnavalitsus püüab toetada projektitegevust ja teisi gümnaasiumi poolt tulnud algatusi, näiteks integratsioonialaste ürituste läbiviimist, teatrifestivail, vabariiklikku maleturniiri. Gümnaasium omalt poolt on osalenud aktiivselt rahvusvahelistes projektides, mille algatajaks on olnud linnavalitsus: Kohtla-Järve-Ljusdal (Rootsi), Possibilities of using ICT for school improvement, Regio Comenius jt. 3.5. Valdkond Ressursside juhtimine Materiaalne-tehniline baas Gümnaasiumi materiaal-tehnilise baasi arendamine toimub süstemaatiliselt. Ajavahemikul 2006-2008 tehti hoones kapitaalremonti summas 587 425 krooni (2006), 242 131 krooni (2007) ja 282 906 krooni (2008). Tänu nendele investeeringutele remonditi spordisaal ja ventilatsioonisüsteemid, sisustati baariruum, tehti remont duširuumides ja vahetati aknad I korrusel. Tehtud tööde tulemusena paranesid õpikeskkond ja õpilaste toitlustamine. 2008. ja 2007. aastal tehti koolimajas jooksvat remonti: remonditi üksikuid klassiruume, tehti santehnilisi töid ja paigaldati soojussõlme ventilatsioon. Infotehnoloogia 1. Infotehnoloogilise baasi arendamine on toimunud kolmel viimasel aastal vastavalt gümnaasiumi arengukavale. Kõik, mis oli arengukavas planeeritud, on tehtud. Kõik klassiruumid on hästi varustatud tehniliste ja infotehnoloogiliste vahenditega: igas klassiruumis on arvuti, 10 klassiruumi on paigaldatud statsionaarsed arvutiprojektorid. Nende vahendite olemasolu võimaldab arvutit õppetöös aktiivselt kasutada esitluste ja õppefilmide näitamiseks, täita operatiivselt e-kooli, töötada blogidega. Mitmes kabinetis on veel lisaarvutid, mis annavad võimaluse organiseerida õpilastele tunnis rühmatööd. Kahte kabinetti on paigaldatud smart-tahvlid. 2. 2008. aastal osteti SENTEO-süsteem, mis võimaldab kohe pärast küsitluse, testi ja anketeerimise läbiviimist näha nende tulemusi. See süsteem hoiab kokku aega ja raha, kuna tulemusi töötleb programm. Gümnaasiumis on kokku 68 arvutit ja 9 sülearvutit. 3. Tänu osalemise eest haridus- ja teadusministeeriumi ning Tiigrihüppe Sihtasutuse ühisprojektis Sülearvuti õpetajale 6 õpetajat sai sülearvuti. 4. Abiteenistused on varustatud spetsiaalsete arvutiprogrammidega, mis aitavad operatiivselt teha tööd raamatupidajal, peakokal, majandusjuhatjal ja laborandil. Raamatukogu 1. Kolme viimase aasta jooksul on tunduvalt paranenud raamatukogu materiaal-tehniline baas: raamatukogus on olemas arvutid, raamatukoguprogramm RIKS ja muud arvuti lisaseadmed. 2007. aastast toimub raamatukogu arvutiseerimine. Programmi RIKS kasutamine on hõlbustanud andmete töötlemist, 2008. aastal algas lugejate elektrooniline teenindamine. Andmebaasi on kantud kogu õppe- ja osa ilukirjandusest. 2. Raamatukogu on kindlustatud internetiühendusega ja asub WiFi tsoonis. 3. Raamatukogu töö põhifunktsioonideks on: aitab kaasa õppe- ja kasvatustöö protsessi läbiviimist, kindlustab juurdepääsu informatsiooniallikatele, formeerib õpilaste huvi lugemiseks, õppimiseks ja raamatukogu kasutamiseks, organiseerib raamatunäitusi. Gümnaasiumi kodulehekülg, informeerimine, tagasisede saamine 1. Gümnaasiumi kogulehekülg demonstreerib gümnaasiumi omapära ja toetab rahvusvahelisi sidemeid. 2008. aastast alates on gümnaasiumi kodulehekülg kolmekeelne (eesti-, vene- ja inglisekeel). Täiendati kodulehekülje kõiki harusid. Avati uued rubriigid: Õppematerjalid, Projektitegevus, Esita küsimus direktorile. 2. Gümnaasiumisisese e-posti kasutuselevõtt tõstis oluliselt informatsiooni edasiandmise ning tagasiside saamise operatiivsust. Igal pedagoogil, aga samuti psühholoogil, majandusjuhil, 10
huvijuhil, raamatukoguhoidjal, infolaborandil, laborandil, raamatupidajal ja sekretäril on olemas isiklik e-aadress, mis ei soodusta ainult informatsiooni kiiret edastamist, vaid ka arvamuste vahetamist kolleegidega ja operatiivset otsuste vastuvõtmist ning tõhustab koostööd nii lastevanemate kui ka õpilastega. 3. Õpilaste õppeedukusest teavitamine toimub põhiliselt e-kooli kaudu. 2006/2007. õa kaasati e-koolisüsteemi 380 lapsevanemat, järgmisel õppeaastal - 467 lapsevanemat, 2008/2009. õa - 354 lapsevanemat. 4. Loodi infopank KIS, mis sisaldab nii vabariigi kui ka lokaalseid akte. 5. 2008/2009. õa viidi sisse pedagoogide, õpilaste ning personali onlain-küsitlused. Läbiviidud testimised, uuringud ja küsitlused aitasid märgatavalt vähendada raha- ja ajakulu ning võimaldasid saada kiiresti juba töödeldud andmeid. Rahalised ressursid 1. Gümnaasiumis on oma raamatupidamine. Finantsvahendite juhtimine toimub nii seadusandlike aktide kui ka gümnaasiumi poolt kinnitatud dokumentide alusel. 2. Süstemaatiliselt tehakse finantskontrolli. Linnavalitsuse revidentide poolt 2008. aasta novembrikuus läbiviidud finantskontrolli tulemused. räägivad raamatupidamise ja finantstegevuse üle toimuva sisekontrolli organiseerimise efektiivsusest. Finantskontroll selgitas välja, et: gümnaasiumis on algdokumendid koostatud õigesti. Aruandlus ja tehingud raamatupidamise arvete jääkidega viiakse läbi vastavalt seadusandlikele aktidele ja raamatupidamise eeskirjadele; kõiki ressursside liike kasutatakse efektiivselt (infotehnoloogia, õppematerjalid); peetakse kinni arveldusdistsipliinist (ülekannete õigsus, maksete ja maksude õigeaegne tasumine), kulude arvestus vastab eelarve klassifikatsioonile. 3. Vältimaks kriitilist finantsolukorda, viidi läbi finantsriskide analüüs. Analüüs selgitas välja gümnaasiumi finantsriskide liigid: finantstehingute teostamisest saadud kahjum, koostööpartnerite tegevusest tingitud kahjum, materiaalsete väärtuste vargusest tekkinud kahjum; maksurisk, majanduslik risk. Pärast finantsriskide väljaselgitamist töötati välja tegevusplaan nende ennetamiseks. 4. Gümnaasiumis on sisse seatud säästurežiim: koopiate tegemine, telefonikõned, elektrienergia kasutamine on üle viidud kokkuhoiurežiimile. Limiitide kehtestamine ja olemasolevate asjade hoidmiseks rakendatud meetmed lubasid kokkuhoitud vahendite eest muretseda hädavajalikku inventari ja kantseleitarbeid ning saata osa personalist täielikule meditsiinilisele läbivaatusele. 5. Õpilaskoha maksumus ühe õpilase kohta kolme aasta lõikes: 2006 2007 2008 21668, 00 krooni 25879,00 krooni 34928,00 krooni 3.6. Valdkond Õppe- ja kasvatusprotsess 1. Õpijõudlust jälgitakse pidevalt. Sellesse protsessi on kaasatud aineõpetajad, klassijuhatajad, e-kooli metoodik ja direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal. Tähelepanu ei pöörata ainult nn murelastele, vaid ka õpilastele, kellel on ühes aines neli või kolm, ja võimalikele medalikandidaatidele. 11
Koostöö ja järjekindla seire tulemusena on õppeedukus ja õppetöö kvaliteet olnud kõrged, mida tõestab ka kolme viimase aasta võrdlev analüüs: 2006/2007 2007/2008 2008/2009 Kvaliteediprotsent 41,10% 50,60% 46,12% Õppeedukuse protsent 100% 100% 100% 2. Gümnaasiumis on välja töötatud ja sisse seatud õpilastele õpiabi osutamise süsteem. Seda süsteemi kirjeldab dokument Õpiabi. Õpiabisüsteemi tõhususe analüüs näitas, et 2006/2007. õppeaastal osutati õpiabi 10 õpilasele, 2007/2008. õppeaastal 6 õpilasele ja 1 õpilane õppis individuaalõppekava järgi, 2008/2009. õppeaastal 9 õpilasele. Õpiabi ja individuaalõppekava rakendamine on olnud tulemuslik: kõik õpilased, kellele need määrati, lõpetasid õppeaasta rahuldavalt. 3. Gümnaasiumi õpetajad tegelevad aktiivselt projektitööga (aine, kooli, koolidevahelisel, vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasemel). 4. Igal aastal võtavad gümnaasiumi õpilased osa erinevatest õpilastele mõeldud teaduskonverentsidest ja olümpiaadidest. 5. Kuni ringide töö lõppemiseni (01.03.2009) töötasid koolis huviringid. Ringide töös osales kolme aasta jooksul 39% õpilastest. 48% õpilastest osales koolivälistes huviringides. Seega realiseeris 87% õpilastest oma loomingulist ja sportlikku potentsiaali huvitegevuses. Rääkides huvitegevuse edukusest, tasub esile tõsta spordiringide saavutusi ülelinnalistel võistlustel (7 auhinnalist kohta ainult viimase õppeaasta jooksul) ja teatristuudio Debüüt iga-aastaseid auhindu erinevatelt piirkondlikelt ja vabariiklikelt teatrifestivalidelt. 6. Arenguvestluste süsteem hõlmab kõiki klasse. Nende läbiviimiseks on välja töötatud Arenguvestluste läbiviimise kord. 2006/2007. õppeaastal viidi läbi arenguvestlused 78% õpilastega, 2007/2008. õppeaastal 82% õpilastega, 2008/2009. õppeaastal 95,93%. 7. Hindamine toimub Õpilaste hindamise korra järgi. Õpilaste hindamise kord on üksikasjalikult välja töötatud ja arvestab kõigi 3 õppesüsteemi iseärasusi. Väljatöötatud hindamissüsteem on küllalt paindlik ja tõhus. 8. Selleks, et õpilaste tunnustamine oleks ühtlustatud ja süsteemne, on välja töötatud Õpilaste tunnustamise kord. Tunnustatakse õpilaste osalemist, edusamme ja saavutusi erinevates koolielu valdkondades. 9. Riigieksamite tulemusi analüüsitakse igal aastal ja võrreldakse teiste Kohtla-Järve linna koolidega ja vabariigi keskmisega. Analüüs näitab, et kõigi kolme aasta jooksul on keskmine tulemus kõrgem vabariigi keskmisest eesti keeles kui teises keeles, vene keeles ja bioloogias. Eesti keel kui teine keel Õppeaasta Eksamisooritajate % lõpetajate arvust Vabariigi keskmine tulemus Gümnaasiumi keskmine tulemus 2006/2007 100% 63,49 75,2 2007/2008 100% 55,99 70,11 2008/2009 100% 56,3 74,44 Vene keel Õppeaasta Eksamisooritajate % lõpetajate arvust Vabariigi keskmine tulemus Gümnaasiumi keskmine tulemus 2006/2007 100% 58,10 63.00 2007/2008 100% 56,98 57,64 2008/2009 100% 56,3 60,71 12
Bioloogia riigieksamit teeb igal aastal umbes 13% enamasti väga motiveeritud õpilastest, seetõttu on bioloogia riigieksami tulemused olnud väga head. Bioloogia Õppeaasta Eksamisooritajate % lõpetajate arvust Vabariigi keskmine tulemus Gümnaasiumi keskmine tulemus 2006/2007 10,98% 58,54 75,50 2007/2008 15,78% 60,97 82,25 2008/2009 13% 62,6 81,17 Bioloogia riigieksami tulemused ei ole kõrged mitte ainult Kohtla- Järve linna koolide hulgas, vaid ka vabariigis: näiteks 2008/2009. õppeaastal oli vabariigi koolide pingereas meie gümnaasiumi tulemus bioloogias 6. kohal. 10. Tunnistused riigikeele kesktasemeeksami (B2) sooritamise kohta sai 2006/2007. õppeaastal 72 õpilast (91st), 2007/2008. õppeaastal 56 õpilast (76st) ja 2008/2009. õppeaastal 36 õpilast (45st). 11. Suurem osa põhikoolilõpetajatest on igal aastal kasutanud võimalust ühitada põhikooli lõpueksam tasemeeksamiga. Statistika näitab, et 2006/2007. õppeaastal said algtaseme tunnistuse 31 õpilast (34st), 2007/2008. õppeaastal 23 õpilast (32st), 2008/2009. õppeaastal B1 tasemeeksami 26 õpilast (33st). 12. Igal aastal ajakirjanduses avaldatavas vabariigi koolide pingereas on gümnaasium kõigil kolmel õppeaastal olnud riigieksamite tulemustelt esimese saja kooli hulgas. 13. Õpetajad arvestavad õppetöös õpilaste individuaalseid iseärasusi, mis kajastub nende tööplaanides. Õpilastele pakutakse võimalust osaleda oma huvidele vastavatel konkurssidel ja üritustel, osavõttu omakorda tunnustatakse väga hea hindega vastavas õppeaines, õpilasi hinnatakse diferentseeritult, kasutatakse erinevaid õppetegevuse vorme: seminarid, integreeritud tunnid, rollimängud jne, perioodõppes on ette nähtud arvestuspäevad, tundides kasutatakse diferentseeritud lähenemist: õpilastele antakse erineva raskusastmega ülesanded, õpilasele pakutakse võimalust valida talle sobiv vastamise vorm (kas kirjalik või suuline jm). 14. Gümnaasiumi õppeprogrammi uuendatakse pidevalt. Uuendamisprotsessis osalevad kõik õpetajad. Viimase kolme aasta jooksul uuendused olid seotud eesti keelele õpeainetele üleminekuga, läbivate teemadega ja hindamissüsteemiga. 15. Arvestades seda, et ühest küljest teema Karjääri planeerimine on tervet õppekava läbiv teema ja teisest küljest hakkavad õpilased just selles eas (15-18 eluaastat) mõtlema oma tulevasest elukutsest, töötati 2007/2008. õppeaastal gümnaasiumis välja kutsesuunitluse ja karjääri planeerimise alase töö süsteem. 16. Gümnaasiumis on korraga kasutusel 3 erinevat õppesüsteemi: traditsiooniline, perioodõpe ja klassideta õpe. Need süsteemid võimaldavad õppetööd paindlikult üles ehitada. 3.7. Valdkond Üleminek eestikeelsele õppele. 1. 1 septembrist 2007.a hakati esimese kohistusliku ainena õpetama eesti kirjandust 10. klassis eesti keeles ühe 35tunnise kursuse ulatuses 1 tund nädalas kogu õppeaasta jooksul. 2007/2008. õppeaasta esimesel poolaastal viidi läbi Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursil osalenud ja rahalise toetuse saanud projekt Tee eesti kultuurilii juurde viib läbi kirjanduse. Projekti kogumaksumus oli 100000 krooni, mis võimaldas lisakd õpilastele mõeldud üritustele täiendada gümnaasiumi raamatukogu õppe-, ilu- ja metoodilise kirjandusega ning kirjandusekabinetti vajalike õppevahendite ja tehniliste vahenditega. Kuna lisaks kirjandusele õpetati eesti keeles 10. klassis ka inimeseõpetust, siis sai gümnaasium Haridus- ja Teadusministeeriumi lubatud toetuse kiirema ülemineku eest 70000 krooni ühe aune kohta. Saadud toetus kasutatakse ettevalmistuste tegemiseks järgmise aine üleviimiseks eesti õppekeelele. 13
2007/2008. õppeaastal osales ajalooõpetaja Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Integratsiooni Sihtasutuse projekti Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis raames ühiskonnaõpetuseõpetajate täiendkoolitusel. 2. On koostatud 2008-2012 aastate tegevuskava gümnaasiumi üleminekuks eestikeelsele aineõppele. 3. Gümnaasiumi klassides kohustuslikeks õppeaineteks on: eesti kirjandus, ühiskonna-, inimese, muusika- ja kunstiõpetus. 4. Põhikooli klassides toimub eestikeelne õpe üksikutes õppeainetes: ajalugu, arvutiõpetus, ühiskonnaõpetus. 4. ARENGUPRIORITEEDID UUEKS ARENGUPERIOODIKS 4.1. Valdkond: Eestvedamine ja juhtimine 4.1.1. Uue õppekava rakendamine gümnaasiumiastme klassides. 4.1.2. Tingimuste loomine uleminekuks gumnaasiumiastme õppeainete osalisele õpetamisele riigikeeles. 4.1.3. 7.-9. klassides eesti keeles õpetatavate ainete arvu suurenemine. 4.1.4. Õppe- ja kasvatustöö protsessi individualiseerimine. 4.1.5. Ohutu psühholoogilise ja füüsilise koolikeskkonna kindlustamine. Saavutatavad tulemused Uuendatud õppekava on kinnitatud ja avalikustatud gümnaasiumi leheküljel. Uuendatud õppekava on rakendatud Gümnaasiumiklasside üleminek eestikeelsele õppele on teostatud vastavalt seadusele 7.-9. klassides eesti keeles õpetatavate ainete arv on suurenenud. Süstemaatiliselt viiakse läbi uuringuid õppekvaliteedi rahulolu kohta. On uuendatud õpilastele õpiabi süsteem (sh ka andekatele õpilastele) Regulaarselt viiakse läbi õpilaste õpiabi tulemuslikkuse süsteemi monitooringut Tänu terviklikule programmile tegutsemiseks kriisiolukorras, mis hõlmab nii teoreetilist ettevalmistust kui ka praktilisi õppusi gümnaasiumis on loodud ohutu psühholoogiline ja füüsiline keskkond 4.2. Valdkond Personalijuhtimine 4.2.1. Personalipoliitika süsteemi täiustamine. 4.2.2. Kindlustamine pedagoogilise kaadriga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetele, valdab eesti keelt C1-tasemel, et õpetada gümnaasiumiastmes ained eesti keeles. 4.2.3. Läbi koostöö vormide ja meeskonnatöö arendamise tingimuste loomine kogemuste vahetamiseks (tundide külastamine) ning õppeprojektide kvaliteetseks organiseerimiseks. 4.2.4. Positiivse motovatsiooni ja tingimuste loomine õpetajate professionaalseks kasvuks. 4.2.5. Pedagoogiliseersonali areng täiendõppeorganiseerimise kaudu. 4.2.6. Gümnaasiumisisese õppe organiseerimine. 4.2.7. Gümnaasiumi personali rahulolu väljaselgitamine. 4. 2.8. Arenguvestluste läbiviimise süsteemi loomine, hõlmates kaasa gümnaasiumi kõiki töötajaid. Saavutatavad tulemused On kindlaks tehtud pedagoogide ametikohtade vajadus. Süstemaatiliselt viiakse läbi kaasaegsete infotehnoloogiate õpe. On rakendatud monitooringu süsteem IKT kasutamiseks õppeprotsessis. Pedagoogid vastavad kvalifikatsiooninõuetele ja valdavad eesti keelt C1- tasemel, et õpetada gümnaasiumiastmes ained eesti keeles. 14
Vastavalt seadusele gümnaasiumiklassides õpetatakse aineid eesti keeles. Toetussüsteem eesti keeles õpetatavate õpetajatele on rakendatud. Siseõppe Õpetajalt - õpetajale süsteemi rakendamine: õpetajad külastavad teine-teise tunde, vahetavad kogemusi ja oskavad konstruktiivselt ning professionaalselt analüüsida. Õppeprojektide tegevuse organiseerimine on täiustatud: õppeprojektide koostamisel ja realiseerimisel teevad õpetajad üksteisega koostööd. Pedagoodide kvalifikatsiooni tõstmise süsteem on uuendatud. Tagasiside küsimustik pärast läbitud õpet on uuendatud. Enesetäiendamise kord on täpsustatud ja kinnitatud. Pedagoogid teavad, kuidas käituda kriisi olukorras, oskavad adekvaatselt hinnata situatsiooni ja vastavalt tegutseda. Personali rahulolu-uuringud viiakse läbi iga aasta. Võimaluse korral soovid kajastatakse arengukavas. Arenguvestluste läbiviimise süsteemi om lülitatud personal tervikuna. Tulemused protokollitakse ja analüüsitakse. Personali tunnustamise kord on uuendatud. Personali saavutuste infopank on loodud, täiustatakse pidevalt. 4.3. Valdkond Koostöö huvigruppidega 4.3.1. Koostöö kohaliku omavalitsusega: osavõtt rahvusvahelises projektis, osalemine linnatasemelistel võistlustel, konkurssidel, olümpiaadidel. 4.3.2. Lastevanemate ja gümnaasiumi koostöö on efektiivne ja süstemaatiline. 4.3.3. Koostöö hoolekoguga on tulemusrikas. 4.3.4. Õppenõukogu ja õpilasomavlitsuse koostöö on aktiviseerunud. 4.3.5. Vilistlaste nõukogu loomine ja koostöö nendega. 4.3.6. Tehakse koostööd kõrgemate õppeasutustega elukutse valiku konsulteerimisel ja teadustegevuse populariseerimiseks. 4.3.7. Koostöös linna ja vabariigi koolidega realiseeritakse. 4.3.8. L inna ja maakonna asutuste ja ettevõtete töötajate kaasamine kosstöösse. Saavutatavad tulemused Rahvusvahelise projekti «Regio Comenius realiseerimises osalevad õpilased ja pedagoogid. Projekt on edukalt realiseeritud. Õpilased osalevad aktiivselt organiseeritavates linnaüritustes. Arvestades gümnaasiumi arengu prioriteete, on lastevanematele läbi viidud vastavad loengud. Rahulolu- uuringud viiakse läbi regulaarselt, saadud ettepanekuid on arvestatud gümnaasiumi tegevuse plaani koostamisel. Informatsiooni efektiivsemaks edastamiseks lastevanematele on koostatud e-posti listid. Informatsioon gümnaasiumis toimuvast on õigeaegne ja kättesaadav. Iga õppeaasta lõppedes antakse välja ajakiri Aasta kokkuvõte. Arenguvestlused toimuvad vastavalt uuendatud Arenguvestluste läbiviimise korra alusel. Hoolekogu koosolekud toimuvad regulaarselt. Hoolekogu poolt vastuvõetud otsustest teavitatakse gümnaasiumi personali, õpilasi, lastevanemaid. Uuendatud õppekava on kooskõlastatud hoolekoguga. Koostöös hoolekoguga on hästi organiseeritud gümnaasiumi 15. aastapäevale pühendatud üritused. Otsuste vastuvõtmisel õpilasomavalitsuse liikmed tegutsevad ühtse meeskonnana. On välja töötatud ja realiseeritud projekt Demokraatia kool, eesmärgiga tõsta õpilaste kodanikupositsiooni. Õpilasomavalitsus osaleb uue õppekava ja hindamissüsteemi koostamisel. 15
On loodud ja tegutseb vilistlasnõukogu. On määratletud nõukogu tegevus. Koostöös gümnaasiumi kollektiiviga on organiseeritud gümnaasiumi 15. aastapäevale pühendatud üritused ja vilistlaste kokkutulek. Koostöös kõrgemate õppeasutustega on läbi viidud infotunnid, tutvustamaks õpilastele erinevaid õppimisvõimalusi. Koostöös Sillamäe Vanalinna kooliga on välja töötatud projekt Projektipaun. Ühine «Regio Comenius» projektitegevus toimub vastavalt plaanile, õpilased ja õpetajad osalevad aktiivselt. Koostöös linna ja maakonna asutuste ja ettevõtetega viiakse läbi konverents «Karjääri planeerimine».õpilased on teadlikud nii linnas enamnõutavatest erialadest kui kja karjääri planeerimise alternatiivsetest võimalustest. Linna ettevõtete ja asutuste spetsialistid. (Eesti Energia Kaevandused AS, VKG, Kiirabi, Linnavalitsus jt). võtavad osa Varjupäeva organiseerimises ja läbiviimises. 4.4. Valdkond Ressursside juhtimine 4.4.1. Kodulehekülje kaasajastamine. 4.4.2. Lastevanemate süstemaatiline ja efektiivne informeerimine. 4.4.3. Gümnaasiumil on täielik Wi-Fi leviala. 4.4.4. Elektrooniliste õppematerjalide avaldamine gümnaasiumi koduleheküljel on aktiviseeritud. 4.4. 5. Õppeklassside IKT valmidus suureneb järjepidevalt. 4.4.6. Gümnaasiumiklassides uute informaatikakursuste rakendamine. 4.4.7. Kaardistatud on õpperuumide seisund ja vastavus õppetöö vajadustele. 4.4.8. Õppimist soodustava keskkonna loomine. 4.4.9. Ohutuse kindlustamine: avariivalgustuse ja tuletõrje signalisatsiooni moderniseerimine. 4.4.10 Gümnaasiumi raamatukogu kataloogi täies mahus elektrooniliseks muutmine 4.4.11. Õppefondi komplekteerimine vastavalt uuele õppekavale. Saavutatavad tulemused Gümnaasiumi kodulehekülg on uuendatud: on muudetud formaat, on sisse viidud uued rubriigid, kõiki rubriike täiendatakse pidevalt. Koduleheküljel on virtuaalne ekskursioon mööda gümnaasiumi. Tõhusamaks info edastamiseks on loodud gümnaasiumi poolt hallatavad iga klassi lastevanemate e-posti listid. Loodud ühtne infopank õpilaste ja personali saavutuste kohta on kättesaadav nii õpilastele kui personalile. Kõikides ruumides on traadita Iinternet (WiFi) kättesaadav. Koduleheküljel on olemas ainelehekülgede nimekiri, mis võimaldab elektronõppematerjalide kasutamist. Kuues õppekabinettides on paigaldatud statsionaarsed arvutiprojektorid. Kabinetis 410 on uuendatud 10 arvutit. Kabinettides 401, 310, 308, 307, 305, 304, 207, 206 on arvutid uuendatud. Gümnaasiumiastmesse on sisse viidud kursused «WEBistuudium 2010 disain» ja «Arvuti kasutamine uurimistöös. Aknad on vahetatud kabinettides 206, 208, 208, 207, 209, 212. Kanalisatsioonisüsteem on uuendatud. On olemas õpperuumide parandustööde täpne. Arhiiviruumid on sisustatud nõuetele vastava mööbliga. Töötingimused arhiivis vastavad kõikidele nõuetele. Avariivalgustus ja tuletõrje signalisatsioon on moderniseeritud. Elektronkataloogi on sisestatud kogu ilukirjanduse fond. 16
4.5. Valdkond Õppe- ja kasvatusprotsess 4.5.1. Õppekava uuendamine. 4.5.2. Õpilaste gümnaasiumiklassidesse vastuvõtu korra uuendamine. 4.5.3. Üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes. 4.5.4. 7.-9. klassides eesti keeles õpetatavate ainete arvu suurendamine. 4.5.5. Õppe kvaliteedi tõstmine. 4.5.6. Õpilase uurimistegevuse arenemine ja õpimapp. 4.5.7. HEV-õpilastele õpiabi süsteemi arendamine. 4.5.8. Õpilastega läbiviidavate arenguvestluste süsteemi uuendamine. 4.5.9. Vene keelt rääkivate õpilaste identiteedi säilitamine ning Eestisse, Euroliitu ja maailma ühendusse kuuluvuse kasvatamine. 4.5.10. Gümnaasiumi konkurentsivõime tõstmine. Saavutatavad tulemused: On koostatud riiklikul õppekaval põhinev ning gümnaasiumi arengukava ja iseärasusi peegeldav õppekava. Uuendatud õppekava on aprobeeritud. Õppetöö kvaliteedi monitooring on läbi viidud, õppekava aprobeeritud, sisseviidud muudatused on õppenõukogus, hoolekogus ja õpilasomavalitsuses läbi arutataud ning direktori poolt kinnitatud. Järve Vene Gümnaasiumi gümnaasiumi vastuvõtukord on. Linnavalitsuse poolt kinnitatud ning avaldatud gümnaasiumi koduleheküljel. Eesti keeles õpetatavate ainete arv 7.-9. klassides on suurendatud. Üleminek eestikeelsele õppele on teostatud. Eesti keeles õpetatavate ainete monitooringu tulemusi kasutatakse õppeprotsessi täiustamiseks. Erinevad õppevormid ja meetodid abistavad õpilasi neile enam sobiva õppestiili omandamisel. Projektitegevuse organiseerimise aluseks on läbivad teemad, mis soodustavad õpilaste ja õpetajate koostööd. Õppeedukuse analüüs: fikseeritud on mitte ainult statistilisi andmeid, vaid kohe tehakse kokkuvõtteid, mis selgitavad välja probleemid või negatiivsete näitajate puhul osutatakse võimalikele põhjustele. Järeldused ja võimalikud põhjused aitavad välja selgitada parendamist vajavad valdkonnad ning töötada välja konkreetne tegevusplaan. Õppimisvõimaluste kasutamise aktiviseerimine virtuaalses valdkonnas. Igas aines on loodud elektroonilised õppematerjalid. Õppeedukuse analüüsimisel arvestatakse õpilase sugu ning isiksuse arengut. Tehakse kokkuvõte, määratakse kindlaks võimalikud põhjused ning tegevused haridustaseme tõstmiseks. Uurimistegevus toimub väljatöötatud ja kinnitatud korra alusel. Õpilased oskavad koostada uurimistöid ja kaitsta neid. Kõik gümnaasiumiklasside õpilased on lülitatud uurimistegevusse. Teaduslik- praktilised konverentsid toimuvad igal aastal. Õpimapi koostamise kord on kindlaks määratud. Õpimappi kasutatakse kujundava hindamise vahendiks ja arenguvestluste läbiviimiseks. Andekate õpilaste õppe juhtimissüsteem on juurutatud, tänu millele õpilased osalevad aktiivselt erinevatel konkurssidel, olümpiaadidel, võistlustel. Psühholoogi poolt läbiviidud uuringute, küsitluste jm tulemusi, aga samuti tehtud ettepanekuid arvestatakse õpikeskkonna parendamise protsessis. Õpilastega läbiviidavate arenguvestluste kord on uuendatud vastavalt riiklikus õppekavas määratletud prioriteetidele. Arenguvestlused toimuvad vastavalt uuendatud korrale. 17
Õpilased mõistavad vene keele valdamise tähtsust Õpilased teadvustavad end eesti ühiskonna liikmena, teavad traditsioone, hindavad ajalugu ja kultuuri. Õpilased osalevad aktiivselt integratsiooniprogrammides ja projektides, mis kindlustab võimaluse Eesti kultuuriga tutvumiseks, tõstab eesti keele valdamise taset. Õpilased suhtuvad lugupidavalt ja tolerantselt erinevate kultuuride esindajatesse, tõstavad inglise keele valdamise taset. Igal aastal viiakse läbi gümnaasiumi teatrifestival, mille ettevalmistamises osalevad õpilased, lastevanemad ja õpetajad. Viiakse läbi trditsioonilisi üritusi, mis kindlustavad osalusunde tekkimise ning rõhutavad omapära. Informatsiooni gümnaasiumis toimuva kohta avaldatakse pressis mitte harvem kui 1 kord kuus. Süstemaatiline gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate saavutuste paigutus koduleheküljel ning uudistelehekülje süstemaatiline uuendamine võimaldavad asjast huvitatutele saada infot gümnaasiumis toimuva kohta. Iga-aastane Lahtiste uste päeva läbiviimine võimaldab tutvustada potentsiaalseid õpilasi ja nende vanemaid gümnaasiumi omapäraga 5. TEGEVUSE PLAAN ÕPPEAASTATEKS 2010-2013 5.1. Tegevuskava valdkonnas «Eestvedamine ja juhtimine» (LISA 1) 5.2. Tegevuskava valdkonnas «Personalijuhtimine» (LISA 2) 5.3. Tegevuskava valdkonnas «Koostöö huvigruppidega» (LISA 3) 5.4. Tegevuskava valdkonnas «Ressurside juhtimine» (LISA 4) 5.5. Tegevuskava valdkonnas «Õppe- ja kasvatustöö protsess» (LISA 5) 18
6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava kuulub läbivaatamisele igal õppeaastal koolielu arendamise komisjonis septembrikuu jooksul. Ettepanekud kooli arengukava täiustamiseks arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja hoolekogus. Muudatused tegevuskavades kooskõlastab direktor kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning seejärel kinnitab muutused. Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses siduvate seadusandlike aktide muudatustega; koolivõrgu korrastamisega seotud muudatustega; muudatustega kooli eelarves ja investeeringutes; muudatustega riiklikus õppekavas; arengukava analüüsist tulenevate muudatustega; õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega; kooli arengukavas määratud tähtaja möödumisega. Arengukava on kooskõlastatud hoolekoguga 24.05.2010 (protokoll nr 5). Arengukava on heaks kiidetud õppenõukoguga 31.05.2010 (protokoll nr 4, otsus nr 7) 19