ELANIKE RAHULOLU TALLINNA LINNA AVALIKE TEENUSTEGA 2011

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "ELANIKE RAHULOLU TALLINNA LINNA AVALIKE TEENUSTEGA 2011"

Väljavõte

1 ELANIKE RAHULOLU TALLINNA LINNA AVALIKE TEENUSTEGA 0 TALLINNA LINNAKANTSELEI Turu-Uuringute AS November 0

2 SISUKORD SISUKORD... KOKKUVÕTE... UURINGU TAUST...9 Küsitlustöö ja valim...9 Andmetöötlus... Teostajad... TULEMUSED...5 Rahulolu füüsilise keskkonnaga...5. Eelistused elukoha suhtes Rahuolu Tallinna kui elukeskkonnaga Hinnangud Tallinna üldisele olukorrale erinevates valdkondades Rahulolu oma linnaosa elukeskkonnaga....5 Hinnangud oma linnaosa olukorrale erinevates valdkondades... Kultuurielu.... Kultuuriasutuste külastamine.... Kultuuriharrastused... Kultuuripealinn.... Teadlikkus Tallinna kultuuripealinna staatusest ja sümboolikast.... Teadlikkus Euroopa kultuuripealinna programmist.... Euroopa kultuuripealinna programmi sündmuste külastamine Rahulolu kultuurieluga 0. aastal Edasiarendamist väärivad kultuuripealinna suunad / üritused Suhtumine turistide arvukusse... 0 Internetikasutus ja telepildi vastuvõtt.... Internetikasutamise harjumused ja võimalused.... E-teenuste kasutamine.... Telepildi vastuvõtt... 5 Info Tallinna avalike teenuste kohta Teabeallikad linna avalike teenuste kohta info saamiseks Eelistused kodanike teenindamise viiside osas Tallinna linnavolikogu Informeeritus Tallinna linnavolikogu tegevusest Infokanalid Suhtluskanalid Vaba aja veetmine Rahulolu laste ja noorte vaba aja veetmise võimalusi puudutava infoga Laste osavõtt spordiklubide treeningutest väljaspool kooli Sporditegevuse toetamise elektroonilise kinnitamise süsteem Turu-uuringute AS

3 7. Isiklik spordiga tegelemine Osavõtt Tallinna tervisespordiüritustest Majanduslik toimetulek...58 LISAD...60 Lisa - Ankeet...60 Turu-uuringute AS

4 KOKKUVÕTE Turu-uuringute AS viis 0. aasta sügisel tellimusel läbi Tallinna avalike teenustega rahulolu-teemalise avaliku arvamuse uuringu. Uuringu käigus küsitleti 50 pealinlast vanuses 5 aastat ja vanemad. Rahulolu füüsilise keskkonnaga Pealinlaste rahulolu Tallinna kui elukohaga on kõrge. Pealinlastest valdava osa (8%) jaoks oli elukohana Eestis kindlasti eelistatuim valik Tallinn. Võrreldes varasemate ( ) küsitlustega on elukohana Tallinna eelistavate inimeste osakaal pealinlaste seas suurenenud 5 protsendipunkti võrra. Tallinna kui elukeskkonnaga on väga/pigem rahul 90% linlastest, sealjuures väga rahul 6%. Võrreldes 008. aastaga on Tallinna kui elukeskkonnaga väga rahul olijate suhtarv suurenenud poole võrra. Rahulolu erinevate Tallinna füüsilise keskkonna aspektidega on võrreldes varasemate aastatega valdavalt suurenenud või jäänud samale tasemele. Erinevatest ankeedis esitatud füüsilise keskkonna aspektidest hindavad pealinlased kõige kõrgemalt haljasalade ja parkide seisundit (6% hindas heaks või väga heaks), prügi koristamist ja prügikastide olemasolu (vastavalt 58%) ning ühistranspordi olukorda (vastavalt 50%). Rahuolematust väljendati kõige sagedamini sõiduteede olukorra (9% hindas halvaks või väga halvaks), kesklinna, sh vanalinna parkimisvõimaluste (vastavalt 6%), tolmu (vastavalt %) ning üldise lemmikloomade pidamise kultuuriga (vastavalt %). Sarnaselt Tallinnale kui tervikule hindasid pealinlased ka oma linnaosa elukeskkonda käesoleval (0) aastal keskmiselt positiivsemalt kui kaks aastat tagasi. Oma linnaosa elukeskkonnaga on väga või pigem rahul 90% linlastest, sealjuures väga rahul 6% ( protsendipunkti võrra enam kui 009. aastal). Oma linnaosa elukeskkonnaga on kõige sagedamini rahul Pirita/Merivälja elanikud (98% väga/pigem rahul), kõige harvemini rahul aga Lasnamäe elanikud (85% väga/pigem rahul). Ankeedis loetletud alavaldkondadest olid pealinlased oma linnaosas kõige sagedamini rahul prügi äraveo ja prügikastide piisavusega (väga/pigem oli rahul 88%). Valdav enamus tallinlastest oli rahul ka oma linnaosa välisilmega haljasalade ja parkide olukorraga väljendas rahulolu 8%, tänavate ja teeäärte puhtusega 8%, elamute lähiümbruse heakorraga 79%, elamute või muude hoonete välisilmega samuti 79%. Enam kui ¾ pealinlastest oli rahul ka haljasalade ja parkide piisavusega oma linnaosas. Oma linnaosa puhul väljendati rahulolematust kõige sagedamini tänavate hooldamisega talvel (ei ole üldse/pigem ei ole rahul 5%), kvartalisiseste sõiduteede olukorraga (vastavalt 9%), kodulähedase autode parkimise korraga (%) ning Turu-uuringute AS

5 lemmikloomade pidamise kultuuriga (%). Enamiku uurimisaluste valdkondade puhul hindasid rahulolu selle valdkonna olukorraga oma linnaosas kõige kõrgemalt Pirita ja Merivälja elanikud (v.a lemmiklooma pidamise kultuur, millega olid oma linnaosas enim rahul kesklinna elanikud). Võrreldes linnaosasid selle alusel, millises linnaosas hinnati erinevate valdkondade olukorda kõige madalamalt, ei eristunud ükski linnaosa teistest madalaimate hinnangute sageduse poolest kuigivõrd selgelt. Valdavalt on elanike rahulolu oma linnaosa erinevate valdkondadega võrreldes varasemate aastatega jäänud samale tasemele või isegi kasvanud (eriti märgatav on hinnangute paranemine Pirital/Meriväljal) ning rahulolematus on võrreldes perioodiga suurenenud vaid mõnes linnaosas üksikute valdkondade puhul. Kultuurielu Pealinna kultuuriasutustest on tallinlased küsitlusele eelnenud kuu jooksul kõige enam külastanud kinosid (55%), kontserdisaale (9%), teatreid (9%), muuseume (%) või kunsti/näitusesaale (%). Võrreldes muudest rahvustest (ja suhtluskeelega) inimestega on pea kõigi kultuuriasutuste külastajaid enam eesti rahvuse (või suhtluskeelega) inimeste seas, võrreldes madalama haridusega inimestega kõrgharidusega inimeste seas, võrreldes meestega naiste seas, ning võrreldes eakamate inimestega noorimas (5-9) vanuserühmas. Organiseeritud kultuuriharrastustest oli kõige populaarsem fotograafia, millega tegeles % linlastest. Erinevatest kultuuriharrastustest tunti kõige enam huvi tantsimise (veel ei tegele kuid huvitus 5% linlastest), fotograafia (vastavalt %) ning kujutava kunsti/tarbekunsti vastu (%). Kultuuripealinn Sellest, et Tallinn on käesoleval (0) aastal Euroopa kultuuripealinn, on teadlik 96% linlastest. Pealinlastest, kes olid teadlikud Tallinna kultuuripealinna staatusest, teadis 60% ka seda, et Tallinna kultuuripealinna aastat sümboliseerib sinine värv. Kultuuripealinna logo/märki oli varem näinud 8% linlastest. Euroopa Kultuuripealinna programmiga hoiab end regulaarselt kursis 5% kultuuripealinna staatusest teadlikest pealinlastest, sealjuures 7% tutvub programmiga pea iga nädal ning 8% umbes kord kuus. Pea sama paljud (7%) on aasta jooksul mõned korrad programmiga tutvunud. Veidi vähem kui pooled vastajatest (%) ütlesid, et pole programmiga spetsiaalselt tutvunud, kuid on mõned korrad programmist juhuslikult kuulnud või lugenud. Üldse pole kultuuripealinna programmiga kursis % kultuuripealinna staatusest teadlikest linlastest. Võrreldes madalama haridusega inimestega on kultuuripealinna programmiga paremini kursis kõrgharidusega inimesed, võrreldes meestega naised. Infot Euroopa kultuuripealinn Tallinn 0 programmi sündmuste kohta oli enamasti saadud Eesti telekanalitest (6%) ning raadiost (6%). Paljud olid teavet saanud ka internetist (%) või välireklaamidelt (0%). Nooremates vanuserühmades on selgelt Turu-uuringute AS 5

6 kõige domineerivamaks teabekanaliks internet, välireklaamid ning sõbrad, kuid vanemates vanuserühmades on enam kaalu telekanalitel, raadiol ning ajalehtedel. Eestikeelsete inimeste seas on kõige levinumateks teabekanaliteks televisioon ja raadio, muukeelsete jaoks aga ajaleht Pealinn ( Stolitsa ). Pealinlastest % olid külastanud mõnda kultuuripealinna programmi kuuluvat sündmust, sealjuures 9% oli külastanud üht sündmust, 9% - sündmust ning % enam kui kolme sündmust. Pea kolmandik (%) vastajaist ütles, et polnud külastanud ühtegi selle programmi sündmust, % ei olnud kindel, kas külastatud sündmus(ed) olid osa kultuuripealinna programmist ning 5% ei osanud antud küsimusele vastata. Kultuuripealinna sündmustel osalenuid oli keskmisest enam alla 0-aastaste seas, eesti rahvusest või eestikeelsete inimeste seas, kõrgharidusega inimeste seas, töölkäivate inimeste (v.a töötavad pensionärid) ning (üli)õpilaste seas. Erinevatest 0. aastal Tallinnas aset leidnud kultuurisündmustest külastasid pealinlased kõige enam Tallinna Merepäevi (külastas 7% tallinlastest). Järgnesid koolinoorte laulu-ja tantsupidu, mida külastas 8%, ning Vabaduse Laul, mida külastas 0% pealinlastest. Umbkaudu pooled (5%) linlastest hindasid Tallinna kultuurielu 0. aastal ehk Euroopa kultuuripealinnaks olemise aastal võrreldes eelnevate nö tavaliste aastatega huvitavamaks ja mitmekesisemaks, sealjuures 5% pidas kultuurielu sel aastal oluliselt huvitavamaks ja mitmekesisemaks ning 8%veidi huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Pealinlastest 5% ütles, et ootas sel aastal kultuurielult rohkemat ning 6% ei täheldanud mingit vahet võrreldes eelnevate aastatega. Neljandik (6%) tallinlastest ei osanud antud küsimuses seisukohta võtta. Ootuspäraselt hindasid Tallinna kultuurielu 0. aastal oluliselt huvitavamaks ja mitmekesisemaks kui eelnevatel aastatel sagedamini inimesed, kes olid külastanud mõnda Euroopa kultuuripealinna Tallinn 0 programmi kuuluvat sündmust (mida rohkem sündmusi külastati, seda positiivsemad olid hinnangud). Kultuuripealinna suundadest, mis vääriksid tulevikus kindlasti edasiarendamist, nimetati kõige sagedamini linna avamist merele (50% valis kaheksa valdkonna seast kahe olulisema valdkonna sekka) ning noorte ja noortekultuuriga seonduvat (vastavalt 9%). Harvem peeti prioriteetseks jätkata spordi (%), klassikalise kultuuri (6%), kunsti linnaruumis (5%), kohalike kogukondade (%) või vabatahtlikkuse (%) edasist arendamist. Internetikasutus ja telepildi vastuvõtt Ligikaudu kolm tallinlast neljast kasutab internetti iga päev, seejuures enim kasutatakse internetti kodus kas töötegemiseks või muudel põhjustel. Koguni 96% internetti kasutatavatest linlastest kinnitab, et omab kodus internetiühendust. Enamasti on selleks juhtmega püsiühendus (7%), vähemal määral juhtmeta internetiühendus ja muud andmeside viisid. Koduse internetiühenduse on pealinlased enamasti sõlminud ühega kolmest suuremast teenusepakkujast Elion (%), Starman (8%) või STV (5%). Telepilti võetakse kodudes vastu enamasti STV Turu-uuringute AS 6

7 kaabeltelevisiooni (5%), Starmani kaabeltelevisiooni (%) või Elioni digitv (%) vahendusel. Igapäevases asjaajamises on internetikasutajatest linlased enim kokku puutunud selliste elektrooniliste lahenduste ja võimalustega nagu e-posti-suhtlus mõne asutusega (78%) või taotluse esitamine ja teenuse eest maksmine internetis (70%). Kõige aktiivsem sihtrühm erinevate elektrooniliste lahenduste ja võimaluste kasutamisel asjaajamistes on 0-9-aastased, eesti keelt kõnelevad, kõrgemalt haritud ja kõrgema sissetulekuga, töötavad ja/või õppivad inimesed. Peamine põhjus aga, miks osa linnaelanikke ei ole ID-kaarti elektroonilisel otstarbel kasutanud, on asjaolu, et selleks ei ole olnud vajadust või et puudub ID-kaardi lugeja/vajalik tarkvara. Info Tallinna avalike teenuste kohta Kõige levinumad teabeallikad, millest elanikud on hankinud teavet Tallinna linna avalike teenuste kohta, on raadio ja televisioon (70%), sõbrad-tuttavad (5%), ajaleht Pealinn / Stolitsa (5%) ning üleriigilised ajalehed (5%). Edaspidi eelistatakse vastavat infot saada samuti eeskätt raadiost ja televisioonist (5%), aga ka ning ajalehest Pealinn / Stolitsa (8%) ning mitteformaalsetest allikatest nagu sõbrad-tuttavad (8%). Kui vanemaealised linnakodanikud eelistaksid teenustekohast infot saada raadiost-televisioonist ja trükimeediast, siis nooremad vastajad ja igapäevased internetikasutajad nimetasid sagedamini elektroonilisi infokanaleid. Eestikeelsete vastajate eelistatud infoallikad on Tallinna koduleht, üleriigiline meedia ja linnaosalehed, venekeelsetel aga raadio-televisioon ning ajaleht Pealinn / Stolitsa. Teistest eristuvad kolm kodanike teenindamise viisi, mida linn vastajate hinnangul peaks eelisarendama: e-teenused, linnaosavalitsuste ühtsed teeninduspunktid ja tavapärane asjaajamine konkreetsetes asutustes-ametites. E-teenuste eelisarendamist peab enam oluliseks noorem või keskealine, eestikeelne, kõrgharitud, töötav või õppiv elanikkond. Tavapärasel moel asjaajamist peavad prioriteetseks linnakodanike teenindamise viisiks 70-aastased ja vanemad inimesed. Nii linnaosakeskset kui tavapärast ametiasutustes asjaajamist tähtsustavad teistest enam pensionärid, kodused ja töötud linlased. Tallinna linnavolikogu Valdav osa respondentidest on linnavolikogu tegevusega vähe kursis: 8% on oma sõnutsi volikogu tegevustega mitte eriti või üldse mitte kursis, % väga hästi või küllaltki hästi kursis. Valdavalt ollakse volikogu tegevuse kohta infot saadud üleriigilisest meediast (88%), ajalehest Pealinn / Stolitsa (56%), oma linnaosalehest (6%), veidi vähemal määral ka Tallinna televisioonist (%). Iga neljas pealinlane sooviks oma sõnade kohaselt senisest rohkem linnavolikogu tegemistega kursis olla; enim eelistatud infoallikaks jällegi üleriigiline meedia. Turu-uuringute AS 7

8 Linnavõimu töö ja otsuste kohta tekkinud pretensioone eelistaks suurem osa linlastest esitada kirja teel, olgu siis tavalise või e-postiga. Kui nooremad ja keskealised inimesed eelistaksid linnavõimuga suhtlemist kirjalikul või ka telefoni teel, siis vanemaealiste hulgas oli keskmisest enam neid, kes eelistaksid siiski silmast silma suhtlust. Vaba aja veetmine Ligikaudu / nendest inimestest, kelle leibkonnas on kooliealisi lapsi, on rahul selle infoga, mis on kättesaadav laste ja noorte vaba aja veetmise kohta. Puudust tuntakse siiski eelteavitusest toimuvate ürituste osas, samuti kuhu minna, mida teha -tüüpi üldisest infost, konkreetsemalt teabest huvialaringide ja sporditegemise võimaluste kohta ning ka ühtsest (veebi)keskkonnast, kus vastav info ühes kohas koos ja kergesti leitav oleks. 55% vastajates kinnitas, et mõni tema leibkonna lastest osaleb koolivälises sporditegevuses ja 8% linnakodanikest teeb ise iganädalaselt sporti. 5-aastaste ja vanemate iganädalaste sportijate hulk on seejuures aastaga 0% võrra tõusnud. Laste lemmikspordialadeks on ujumine, jalgpall ja aeroobika; vanemad kui 5- aastased harrastavad regulaarselt eeskätt käimist ja kepikõndi, aga ka ujumist, aeroobikat, jalgrattasõitu, jooksmist ja jõusaalitreeningut. 5% tallinlastest on viimase kuu jooksul osa võtnud mõnest linnas toimuvast tervisespordiüritusest; populaarseim sedalaadi üritus oli möödunud aastal Tallinna Sügisjooks. Majanduslik toimetulek Pealinlastest % oli eelneva aasta jooksul kogenud probleeme võlgade ja laenude tagasimaksmisega, ligi kolmandik (%) oli olnud olukorras, kus polnud piisavalt raha (ning polnud võimalik ka laenata) hädavajalikeks suuremateks väljaminekuteks. kuu jooksul oli 5%-l linlastest sageli nappinud raha kommunaalteenuste eest tasumiseks ning % oli sageli hädas rahanappusega toidu ja esmatarbekaupade ostmisel. Mitte ühtegi eelpool nimetatud probleemidest polnud kuu jooksul kogenud veidi enam kui pooled (57%) tallinlastest. Võrreldes eestlastega on kõigi eelpool loetletud majanduslike probleemidega enam kokku puutunud mitte-eestlased. Vanuserühmade võrdluses on majanduslike probleemidega kokkupuutunuid veidi enam keskmistes vanuserühmades ning 70-aastaste ja eakamate seas. Linnaosade võrdluses on majanduslike probleemidega kokku puutunud inimesi kõige enam Põhja- Tallinnas (5%), kõige vähem aga Pirital/Meriväljal (%). Inimestest, kelle igakuine netosissetulek leibkonnaliikme kohta on kuni 00 eurot, on aasta jooksul majanduslikke probleeme kogenud 67%, 0 kuni 800-eurose sissetulekuga inimestest 9% ning kõrgema sissetulekuga inimestest 7%. Turu-uuringute AS 8

9 UURINGU TAUST Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt ajavahemikus. oktoober -. detsember 0 läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal. Kokkuvõte küsitluse põhitulemustest esitatakse le. Uuringus käsitleti järgnevaid teemasid:. Pealinna elanike rahulolu linna ning oma linnaosa füüsilise keskkonnaga;. Huvitatus kultuuriüritustest ja harrastustest, kultuuriasutuste- ja ürituste külastamine;. Teadlikkus Tallinna kui 0. aasta Euroopa kultuuripealinna staatusest, sümboolikast, programmist ning hinnangud Tallinna 0. aasta kultuurielule;. Interneti ning e-teenuste kasutamine; 5. Info hankimine Tallinna linna avalike teenuste kohta, eelistatavad infokanalid; 6. Teadlikkus Tallinna Linnavolikogu tegevusest, info saamiseks kasutatavad ning eelistatud infoallikad; 7. Sportlike harrastustega tegelemine (lapsed ja täiskasvanud), osavõtt tervisespordiüritustest, rahulolu laste ja noorte vaba aja veetmist puudutava info kättesaadavusega; 8. Leibkonna majanduslik toimetulek. Käesolev kokkuvõte koosneb küsitluse taustast, põhitulemustest ja kokkuvõttest nii teksti kui joonistena. Lisadena on toodud eesti- ja venekeelne küsimustik, mille alusel intervjuud läbi viidi. Küsitlustöö ja valim Küsitluse üldkogumi moodustasid kõik Tallinna linna 5-aastased ja vanemad elanikud. Eesti Statistikaameti andmetel elas Tallinna linnas. jaanuari 0 seisuga 7 85 vastavas vanuses inimest (Rahvastikuregistri andmetel inimest: allikas Tallinn arvudes 0). Planeeritud valimi suurus oli 500 inimest. Valimi territoriaalne mudel on koostatud Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika 0. aasta andmebaasi ning väljaande Tallinn arvudes 0 alusel. Juhuvaliku esimeses etapis leiti 50 valimipunkti üle Tallinna ja teises etapis igas valimipunktis konkreetsed intervjueeritavad. Igas valimipunktis viidi läbi 0 intervjuud. Küsitlusmeetodina kasutati silmast-silma personaalintervjuud standardiseeritud ankeedi abil vastajate kodudes. Küsitlusankeedi töötas välja Tellija (Linnakantselei). Intervjuud viidi läbi eesti ja vene keeles. Küsitlustöös osales vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute Turu-uuringute AS 9

10 AS-i küsitlejat. Aadressi valikul rakendati lähte-aadressi meetodit, mille puhul antakse igale küsitlejale ette juhuslikult valitud aadress, kus küsitleja teostab esimese intervjuu. Edasi liigutakse kindla sammu alusel (nt iga korter või maja), et tagada valikusse sattunud elupaikade juhuslikkus. Vastaja valikul rakendati nn. noorema mehe reeglit, mis näeb ette, et esimesena palutakse intervjuud nooremalt kodus olevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 5-aastane. Kui kodus ei ole mehi, eelistatakse nooremat naist. Selline valikumeetod annab neile küsitletavate kategooriatele, keda on vähem tõenäoline kodust eest leida (eelkõige noored ja mehed), täiendava šansi valimisse sattuda. Vastajate valikul kasutati ka nn. pehmeid kvoote jälgiti, et üheski valimipunktis ei ületaks 65-aastaste ja eakamate vastajate arv - inimest. Nii saavutati sugude ning erinevate vanusegruppide parem esindatus valimis. Ülevaade küsitluse mitte-toimumise põhjustest on esitatud tabelis. Kõige sagedasem intervjuu mittetoimumise põhjus oli asjaolu, et kedagi polnud kodus. Korduvvisiite sooritati 078 korral. Kokku külastati 666 aadressi ja teostati 50 intervjuud. Tabel Küsitluse mitte-toimumise põhjused (n) Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Arv (n) Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi Kedagi pole kodus 59 Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 57 Keelduti kontaktist 500 Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 86 Peale küsitlustöö toimumist teostati järelkontroll. Juhuvaliku alusel selekteeriti välja 0,6% vastajate aadressidest (kokku 60 aadressi), kuhu saadeti ankeet, mille abil kontrolliti küsitlustöö teostamise fakti ning küsitlusreeglite järgmist küsitleja poolt. Järelkontrolli kirjad saadeti välja kahes osas vastavalt ankeetide laekumisele. Esimeses etapis saadeti välja 9 kirja, millest laekus tagasi (s.o 9%). Teises etapis saadeti välja kirja, millest laekus tagasi 9 (s.o 5%). Kokku saadeti seega välja 60 kirja (0,6%-le respondentidest), millest laekus tagasi 6 (s.o 9%). Järelkontrolli kinnitas küsitlustöö vastavust reeglitele, seega võib kogutud andmestikku pidada kvaliteetseks. Tulemuste laiendamisel üldkogumile tuleb arvestada võimaliku vastajate juhuvalikust tingitud valimiveaga. Järgnevas tabelis on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool. Turu-uuringute AS 0

11 Tabel Valimivea piirid Valim 50% 50% 8% 5% 0% 60% 5% 65% 0% 70% 5% 75% 0% 80% 5% 85% 0% 90% 5% 95% % 97% % 98% 0 0,99 0,97 0,6 9,56 8,0 6,8,79, 8,59,5 0,57 8,68 0,9,90,7 0,90 0,08 8,98 7,5 5,65,5 9,55 7,8 6, 0 7,89 7,88 7,5 7,07 6,0 5,9,,78 0,7 7,80 6,0 5,0 0 5,9 5,9 5,8,78,0,,0,07 9,0 6,75 5,9, 50,86,85,58,,70,00,09 9,90 8, 6,0,7,88 60,65,65,0,07,60 0,96 0, 9,0 7,59 5,5,,5 70,7,7,8,7 0,7 0, 9,7 8,6 7,0 5,,00,8 80 0,96 0,95 0,7 0,5 0,0 9,9 8,77 7,8 6,57,78,7, , 0, 0, 9,85 9,7 8,95 8,6 7,8 6,0,50,5, ,80 9,79 9,60 9,5 8,98 8,9 7,8 7,00 5,88,7,,7 0 9, 9, 9,5 8,9 8,56 8,09 7,7 6,67 5,6,07,9,6 0 8,95 8,9 8,76 8,5 8,0 7,75 7,6 6,9 5,7,90,05,50 0 8,59 8,59 8, 8,0 7,88 7, 6,88 6, 5,6,75,9, 50 8,00 8,00 7,8 7,6 7, 6,9 6,0 5,7,80,9,7, 00 6,9 6,9 6,79 6,6 6,5 6,00 5,5,95,6,0,6,9 00 5,66 5,65 5,5 5,0 5,8,90,5,0,9,7,9,58 500,8,8,9,8,0,79,5,,6,9,9, 800,6,6,9,0,7,00,77,7,08,5,8 0,97 000,0,0,0,95,8,68,8,,86,5,06 0,87 500,5,5,8,,,9,0,8,5,0 0,86 0,7 Pärast küsitluse lõppemist võrreldi küsitletute sotsiaal-demograafilist koosseisu valimis ettenähtuga ja teostati andmete kaalumine teoreetilise mudeliga vastavaks. Üldkogumi ning kaalutud/kaalumata valimi soolis-vanuselised proportsioonid ning jagunemine linnaosade lõikes on esitatud tabelis. Küsitletavate sotsiaaldemograafiline koosseis peale andmete kaalumist on kujutatud joonisel ning. Tabel Üldkogumi ning tegeliku valimi võrdlus (%) Üldkogum = 50 Tegelik valim Kaalutud valim 096 inimest* n=50 vastajat n=50 vastajat SUGU Mehed Naised a a a VANUS 0-9 a a a. 70+ a. 5 Haabersti / Õismäe Kesklinn Kristiine LINNAOSA Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita / Merivälja Põhja-Tallinn * Allikas: Tallinn arvudes 0 Turu-uuringute AS

12 Joonis Valimi profiil, kaalutud andmed (%, n=50 kõik vastajad) KODUNE KEEL Eesti Muu RAHVUS Eestlane Venelane Muu HARIDUS Põhiharidus / ametikool, mis ei anna keskharidust või vähem kui põhihariduse Ametikool, mis annab keskerihariduse Keskharidus (tavaline keskkool) Kõrgharidus KESKMINE NETOSISSETULEK LEIBKONNALIIKME KOHTA KUUS Kuni ja enam Keeldub avaldamast Ei oska öelda ELUASEME TÜÜP Eramaja Ridaelamu või paarismaja Kortermaja STAATUS Töötav Töötav (üli)õpilane Töötav pensionär Kodune Pensionär Õpilane/üliõpilane Töötu Lapsehoolduspuhkusel olija Turu-uuringute AS

13 Joonis Valimi profiil, kaalutud andmed (%, n=50 kõik vastajad) LEIBKONNA KOOSSEIS Elan üksi Lasteta tööealiste täiskasvanute leibkond 9 Alla 8-a lastega leibkond Pensionäripaar 8 LEIBKONNALIIKMETE ARV 6 5 ja enam 5 ALLA 8-AASTASTE KODUS ELAVATE LASTE ARV ja enam REGISTREERITUD TALLINNA LINNA ELANIKUNA Jah 88 Ei 0 Ei oska öelda KUI KAUA ON ELANUD TALLINNAS On kolmandat või enamat põlve tallinlane 6 On teist põlve tallinlane On elanud Tallinnas enam kui 5 aastat 9 On elanud Tallinnas 0- aastat On elanud Tallinnas -9 aastat 8 On elanud Tallinnas alla aasta 5 ELUKOHT ENNE TALLINNASSE ASUMIST On sündinud Tallinnas Varem elanud suuremas linnas (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve) Varem elanud väikelinnas, maakonnakeskuses, alevis 9 5 Varem elanud alevikus, külas Turu-uuringute AS

14 Andmetöötlus Töötluseks kõlblikke ankeete laekus 50. Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 7.0. Käesoleva küsitluse tulemusi on aruandes võrreldud 00. ning 009. aastal Saar Poll OÜ ning 008. aastal Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitluste tulemustega (võrdlused on teostatud teemade puhul, kus võrdlusmaterjal oli olemas). Järgnevas tabelis on esitatud eelpool nimetatud küsitluste metoodikate võrdlus: Tabel Küsitluste metoodikate võrdlus Valimi Valimi Valimi vanuselised suurus moodustamise Küsitlusperiood piirid (n) printsiip Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega Linnakodanike rahulolu Tallinna avalike teenustega Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega aastased ja vanemad 50 5-aastased ja vanemad 5 5-aastased ja vanemad 5 5-aastased ja vanemad 000 Proportsionaalne kvootvalim Proportsionaalne juhuvalim Proportsionaalne juhuvalim Mitteproportsionaalne kvootvalim Teostajad Uuringu erinevates etappides olid vastutavad: Andmetöötlus, tabeltöötlus: Tõnis Stamberg Aruande koostajad: Vaike Vainu (Peatükid -, 8) Liisa Talving (Peatükid -7) Valimi koostaja: Marina Karpistshenko Küsitlustöö koordinaator: Rutt Vihtla Andmesisestuse koordineerija: Asta Pajos Kontaktandmed: Üldtelefon: Faks: E-post: Kodulehekülg: Aadress: Tatari 6 (. korrus), 0 6 Tallinn Turu-uuringute AS

15 TULEMUSED Rahulolu füüsilise keskkonnaga Esimese teemaplokina käsitleti uurimuses rahulolu füüsilise keskkonnaga. Kõigepealt koguti teavet pealinlaste elukoha-eelistuste suhtes, et selgitada välja, kui suur osa pealinlastest peab enese jaoks eelistatuimaks elukohaks Eestis just nimelt Tallinna. Edasi paluti vastajail hinnata oma rahulolu elukeskkonnaga nii Tallinnas üldiselt kui ka oma linnaosas eraldivõetuna. Selgitamaks täpsemalt, milliste füüsilise keskkonna aspektidega ollakse enam, ning millistega vähem rahul, esitati vastajaile erinevate füüsilise keskkonna tegurite loetelu, ning paluti hinnata, kuivõrd rahul ollakse nende valdkondadega Tallinnas üldiselt või oma linnaosas eraldivõetuna (Tallinna/linnaosade puhul hinnatavate tegurite nimekiri oli veidi erinev).. Eelistused elukoha suhtes Alustuseks paluti vastajail hinnata, milline oleks nende eelistatuim elukoht Eestis. Pealinlastest valdava osa (8%) jaoks oli elukohana Eestis kindlasti eelistatuim valik Tallinn (Joonis ). Võrreldes varasemate ( ) küsitlustega on elukohana Tallinna eelistavate inimeste osakaal pealinlaste seas suurenenud 5 protsendipunkti võrra. Võrreldes eestlastega eelistasid elukohana Tallinna sagedamini muudest rahvustest inimesed eestlastest pidas Tallinna eelistatuimaks valikuks 7%, muudest rahvustest inimestest 9%. Vanuserühmade võrdluses pidasid Tallinna kõige sagedamini eelistatuimaks elukohaks 5-9-aastased (90%) ning aastased (89%), kõige harvemini aga 0-9-aastased (75%). Elukoha-eelistusi mõjutasid ka pealinnas elamise kestus ning vastaja staatus rahvastikuregistris. Võrreldes inimestega, kes polnud rahvastikuregistris registreeritud Tallinna elanikuna, nimetasid pealinlasteks registreeritud inimesed sagedamini eelistatuima elukohana Eestis Tallinna (6% vs 8%). Võrreldes inimestega, kes olid Tallinnas elanud 0 aastat või kauem, nimetasid inimesed, kes olid Tallinnas elanud vähem kui 0 aastat, Tallinna eelistatuima elukohana harvemini (66%). Mõnes väiksemas asulas eelistaks elada % pealinlastest, sealjuures % sooviks elada mõnes teises Eesti suuremas linnas, 5% mõnes väiksemas linnas, maakonnakeskuses või alevis ning 6% alevikus või külas. Turu-uuringute AS 5

16 Joonis Eelistused elukoha suhtes, aastate ja 0 võrdlus (%, n=kõik vastajad) Tallinn on kindlasti eelistatuim valik Parema meelega elaksin mõnes teises Eesti suuremas linnas Parema meelega elaksin väikelinnas, maakonnakeskuses või alevis Parema meelega elaksin alevikus või külas Ei oska öelda 0% 0% 0% 60% 80% 00% Rahuolu Tallinna kui elukeskkonnaga Pealinlaste rahulolu Tallinna kui elukeskkonnaga on võrreldes 008/09 aastatega suurenenud (Joonis ). 0. aastal oli pealinlastest Tallinna kui elukeskkonnaga väga rahul 6%, mida on poole võrra enam kui 008. aastal ning 7 protsendipunkti võrra enam kui 009. aastal. Võrreldes 008 aastatega on pealinlaste seas 5 protsendipunkti võrra kahanenud elukeskkonnaga pigem rahul olevate ning 8 protsendipunkti võrra pigem mitte-rahulolevate inimeste osakaal. Joonis Rahulolu Tallinna kui elukeskkonnaga, aastate ja 0 võrdlus (%, n=kõik vastajad) Ei ole üldse rahul Pigem ei ole rahul Pigem olen rahul Olen väga rahul Raske öelda 0% 0% 0% 60% 80% 00% Kokku on Tallinna elukeskkonnaga väga/pigem rahul 90% linlastest. Vanuserühmade võrdluses on elukeskkonnaga rahulolevate inimeste osakaal suurim noorimas vanuserühmas ehk 5-9-aastaste seas. Võrreldes eesti rahvusest inimestega on Turu-uuringute AS 6

17 kodulinna elukeskkonnaga sagedamini rahul muudest rahvustest linlased. Hinnangud on seotud ka vastaja staatusega rahvastikuregistris linlased, kes on registreeritud Tallinna linna elanikeks, on elukeskkonnaga sagedamini rahul kui tallinlaseks mitte-registreerunud.. Hinnangud Tallinna üldisele olukorrale erinevates valdkondades Järgnevalt paluti vastajail hinnata Tallinna üldist olukorda erinevates valdkondades. Hinnangute jagunemine on esitatud joonisel 5. Joonis 5 Elanike hinnangud Tallinna üldisele olukorrale (%, n=50 kõik vastajad) Väga hea / hea Rahuldav Väga halb / halb Ei oska öelda / Ei ole kokku puutunud 0% 0% 0% 60% 80% 00% Haljasalade ja parkide seisund Prügi koristamine, prügikastide olemasolu 58 9 Ühistranspordi olukord 50 9 Rannaalade olukord Kõnniteede olukord 7 9 Vibratsioon 9 7 Õhu puhtus 8 9 Mänguväljakute olemasolu 7 9 Mänguväljakute seisund ja kaasaegsus 5 0 Müra 0 Terviseradade olemasolu 5 Liikluskultuur 0 5 Jalgrattateede olemasolu ja turvalisus 8 7 Tasulise parkimisala tähistuse arusaadavus Sõiduteede olukord 9 6 Lemmiklooma pidamise kultuur üldiselt 8 9 Erivajadustega inimeste parkimisvõimalused Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu 0 8 Tolm 0 5 Parkimisvõimalused kesklinnas, sh vanalinnas 0 6 Pargi & Reisi (P & R) - parkla ja ühistranspordi süsteemne korraldus 6 Turu-uuringute AS 7

18 Erinevatest ankeedis esitatud füüsilise keskkonna aspektidest hindavad pealinlased kõige kõrgemalt haljasalade ja parkide seisundit (6% hindas heaks või väga heaks), prügi koristamist ja prügikastide olemasolu (vastavalt 58%) ning ühistranspordi olukorda (vastavalt 50%). Rahuolematust väljendati kõige sagedamini sõiduteede olukorra (9% hindas halvaks või väga halvaks), kesklinna, sh vanalinna parkimisvõimaluste (vastavalt 6%), tolmu (vastavalt %) ning üldise lemmikloomade pidamise kultuuriga (vastavalt %). Mitme ankeedis esitatud valdkonna (millega vastajail ilmselt puudus personaalne kokkupuude) puhul jätsid enam kui pooled vastajaist sisulise hinnangu andmata. Sellisteks valdkondadeks olid näiteks Pargi & Reisi parkla ja ühistranspordi süsteemne korraldus (sisulise hinnangu andis 6%) ning erivajadustega inimeste parkimisvõimalused (sisulise hinnangu andis 8%). Viimastel aastatel toimunud hinnangute muutumisest annab ülevaate joonis 6, kus on esitatud nende vastajate osakaal, kes pidasid Tallinna olukorda uurimisaluses alavaldkonnas heaks või väga heaks. Võrreldes perioodiga on käesoleval (0) aastal rekordiliselt kõrge nende pealinlaste osakaal, kes pidasid olukorda järgnevates valdkondades heaks või väga heaks: Haljasalade ja parkide seisund (väga hea/hea 6%, positiivse hinnangu andnud vastajate osakaalu kasv võrreldes 00. aastaga 9 protsendipunkti ); Prügi koristamine ning prügikastide olemasolu (vastavalt 58%, kasv 0 protsendipunkti); Ühistranspordi olukord (50%, kasv protsendipunkti); Kõnniteede olukord (%, kasv 7 protsendipunkti); Vibratsioon (9%, kasv protsendipunkti); Õhu puhtus (8%, kasv protsendipunkti); Müra (%, kasv 9 protsendipunkti); Terviseradade olemasolu (%, kasv 5 protsendipunkti); Tolm (0%, kasv protsendipunkti). Võrreldes 009. ning 00. aastaga on hinnangud alanenud järgnevate valdkondade osas: Mänguväljakute seisund ja kaasaegsus (väga hea/hea 5%, positiivse hinnangu andnud vastajate osakaalu langus võrreldes 00. aastaga 5 protsendipunkti); Sõiduteede olukord (%, langus 6 protsendipunkti). Siiski hinnati käesoleval aastal olukorda ka eelpool nimetatud kahes valdkonnas positiivsemalt kui 008. aastal. Turu-uuringute AS 8

19 Joonis 6 Elanike hinnangud Tallinna üldisele olukorrale, perioodi võrdlus (hinnangu väga hea või hea andnud vastajate %, n=kõik vastajad) Haljasalade ja parkide seisund Prügi koristamine, prügikastide olemasolu Ühistranspordi olukord Rannaalade olukord Kõnniteede olukord Vibratsioon* Õhu puhtus Mänguväljakute olemasolu Mänguväljakute seisund ja kaasaegsus Müra* Terviseradade olemasolu Liikluskultuur Jalgrattateede olemasolu ja turvalisus Tasulise parkimisala tähistuse arusaadavus** Sõiduteede olukord Lemmiklooma pidamise kultuur üldiselt Erivajadustega inimeste parkimisvõimalused** Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Tolm Parkimisvõimalused kesklinnas, sh vanalinnas** Pargi & Reisi (P & R) - parkla ja ühistranspordi süsteemne korraldus** * 009. aastal oli koondatud kaks valdkonda: müra ja vibratsioon ** uurimisalune valdkond lisati ankeeti esmakordselt 0. aastal Turu-uuringute AS 9

20 Joonisel 7 on esitatud tulemuste ajaline võrdlus ka hinnangute aritmeetiliste keskmiste alusel. Ka aritmeetiliste keskmiste ajaline võrdlus näitab, et enamikku uurimisalustest valdkondadest hinnati 0. aastal positiivsemalt kui varasematel aastatel. Erandiks on vaid hinnangud sõiduteede olukorrale, mis on käesoleval aastal küll keskmiselt kõrgemad kui 008. aastal, kuid võrreldes aastatega madalamad (langus võrreldes 009. aastaga keskmiselt 0,6 punkti). Joonis 7 Elanike hinnangud Tallinna üldisele olukorrale, perioodi võrdlus (aritmeetilised keskmised skaalal -5, kus =väga halb; ning 5=väga hea) Haljasalade ja parkide seisund Prügi koristamine, prügikastide olemasolu Ühistranspordi olukord Rannaalade olukord Mänguväljakute seisund ja kaasaegsus Mänguväljakute olemasolu Vibratsioon* Terviseradade olemasolu Õhu puhtus Erivajadustega inimeste parkimisvõimalused Kõnniteede olukord Tasulise parkimisala tähistuse arusaadavus Müra* Jalgrattateede olemasolu ja turvalisus Liikluskultuur Pargi & Reisi (P&R) parkla ja ühistranspordi süsteemne korraldus Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu,00,00,00,00 5,00 Tolm Lemmiklooma pidamise kultuur üldiselt Sõiduteede olukord Parkimisvõimalused kesklinnas, sh vanalinnas * 009 aastal oli koondatud kaks valdkonda: müra ja vibratsioon Võrreldes eestlastega olid muudest rahvustest inimesed pea kõigi vaatlusaluste valdkondade olukorraga Tallinnas keskmisest enam rahul (Joonis 8). Erandiks olid vaid mõned üksikud valdkonnad, mille puhul erinevus võrreldavate rühmade vahel polnud olulisusnivool 95% statistiliselt oluline. Nendeks valdkondadeks olid: mänguväljakute olemasolu, mänguväljakute seisund ja kaasaegsus, erivajadustega inimeste parkimisvõimalused, parkimisvõimalused kesklinnas ja lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu. Kõige enam erinesid eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangud jalgrattateede olemasolule ja turvalisusele, sõidu- ja kõnniteede olukorrale ning liikluskultuurile. Turu-uuringute AS 0

21 Joonis 8 Elanike hinnangud Tallinna üldisele olukorrale, eestlaste ning mitteeestlaste võrdlus (aritmeetilised keskmised skaalal -5, kus =väga halb; ning 5=väga hea),00,00,00,00 5,00 Haljasalade ja parkide seisund Prügi koristamine, prügikastide olemasolu Mänguväljakute olemasolu Mänguväljakute seisund ja kaasaegsus Rannaalade olukord Ühistranspordi olukord Terviseradade olemasolu Vibratsioon Erivajadustega inimeste parkimisvõimalused Õhu puhtus Tasulise parkimisala tähistuse arusaadavus Kõnniteede olukord Müra Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Pargi & Reisi (P&R) parkla ja ühistranspordi süsteemne korraldus Jalgrattateede olemasolu ja turvalisus Liikluskultuur Tolm Lemmiklooma pidamise kultuur üldiselt Sõiduteede olukord Parkimisvõimalused kesklinnas, sh vanalinnas,59,8,8,7,,6,,5,,58,9,70,5,5,0,57,9,,,6,09,,05,8,0,,9,05,90,,8,7,8,5,7,00,7,97,55,0 Eestlased,5 Mitte-eestlased,5. Rahulolu oma linnaosa elukeskkonnaga Sarnaselt Tallinnale kui tervikule hindasid pealinlased ka oma linnaosa elukeskkonda käesoleval (0) aastal keskmiselt positiivsemalt kui kaks aastat tagasi (Joonis 9). Võrreldes 009. aastaga on oma linnaosa elukeskkonnaga väga rahul olevate linlaste osakaal kasvanud protsendipunkti võrra, samas kui hinnangu pigem Turu-uuringute AS

22 rahul andnute osakaal on vähenenud 6 protsendipunkti võrra ning hinnangu pigem ei ole rahul andnute osakaal protsendipuntki võrra. Joonis 9 Rahulolu oma linnaosa elukeskkonnaga, aastate 009 ja 0 võrdlus (%, n=kõik vastajad) Ei ole üldse rahul Pigem ei ole rahul Pigem olen rahul Olen väga rahul Raske öelda 0% 0% 0% 60% 80% 00% Kokkuvõttes on oma linnaosa elukeskkonnaga väga või pigem rahul 90% linlastest (meenutagem et ka Tallinna (kui terviku) elukeskkonnaga oli rahul 90% pealinlastest, kuid hinnangu väga rahul andnuid oli seal 0 protsendipunkti võrra vähem). Oma linnaosa elukeskkonnaga on kõige sagedamini rahul Pirita/Merivälja elanikud (98% väga/pigem rahul), kõige harvemini rahul aga Lasnamäe elanikud (85% väga/pigem rahul)..5 Hinnangud oma linnaosa olukorrale erinevates valdkondades Lisaks pealinna üldisele olukorrale antud hinnangutele paluti vastajail hinnata oma rahulolu ka konkreetselt oma linnaosa seisukorraga erinevates valdkondades. Ankeedis loetletud alavaldkondadest olid pealinlased oma linnaosas kõige sagedamini rahul prügi äraveo ja prügikastide piisavusega (väga/pigem oli rahul 88%) (Joonis 0). Valdav enamus tallinlastest oli rahul ka oma linnaosa välisilmega haljasalade ja parkide olukorraga väljendas rahulolu 8%, tänavate ja teeäärte puhtusega 8%, elamute lähiümbruse heakorraga 79%, elamute või muude hoonete välisilmega samuti 79%. Enam kui ¾ pealinlastest oli rahul ka haljasalade ja parkide piisavusega oma linnaosas. Oma linnaosa puhul väljendati rahulolematust kõige sagedamini tänavate hooldamisega talvel (ei ole üldse/pigem ei ole rahul 5%), kvartalisiseste sõiduteede olukorraga (vastavalt 9%), kodulähedase autode parkimise korraga (%) ning lemmikloomade pidamise kultuuriga (%). Nelja valdkonna puhul () tänavate hooldamine talvel, () kvartalisiseste sõiduteede olukord, () lemmikloomade pidamise kultuur ning () liikumisvõimalused erivajadustega inimestele oli valdkonnaga rahulolematuid enam kui rahulolijaid, st. valdkonnaga rahulolematute inimeste suhtarv ületas valimis valdkonnaga rahulolevate inimeste suhtarvu. Mitme uurimisaluse valdkonna (lasteaedade õuede olukord, liikumisvõimalused erivajadustega inimestele) küündis hinnangu mitte-andnute osakaal pea pooleni valimist, mis on taas seletatav vastajate vähese kokkupuute ja teadlikkusega antud valdkondadest. Turu-uuringute AS

23 Joonis 0 Elanike rahulolu oma linnaosa olukorraga erinevates valdkondades (%, n=50 kõik vastajad) Pigem olen rahul/olen väga rahul Ei oska öelda, ei ole kokku puutunud Ei ole üldse rahul/pigem ei ole rahul 0% 0% 0% 60% 80% 00% Prügi äravedu, prügikastide piisavus 88 0 Haljasalade ja parkide olukord 8 Tänavate ja teeäärte puhtus 8 6 Elamute lähiümbruse heakord 79 8 Elamute välisilme 79 0 Muude hoonete välisilme 79 7 Haljasalade ja parkide piisavus 77 9 Liikluse olukod jalakäija seisukohast 70 5 Tänavavalgustus 70 8 Kõnniteede olukord 68 9 Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Sõiduteede olukord magistraaltänavatel 6 5 Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Autode parkimise kord Teie kodu juures 8 7 Liikluse olukord autojuhi seisukohast 6 Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Tänavate hooldamine talvel 5 Kvartalisiseste sõiduteede olukord 9 9 Autoparklate olemasolu 6 Lasteaedade õuede olukord 7 Lemmiklooma pidamise kultuur 0 8 Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu 8 0 Rattateede piisavus 8 8 Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele (kaldteed) Tabelis 5 on linnaosade lõikes esitatud elanike hinnangud erinevate valdkondade olukorrale oma linnaosas. Hinnangud on toodud aritmeetiliste keskmistena skaalal -, kus =ei ole üldse rahul ning =olen väga rahul. Tabelis on iga hinnatava valdkonna puhul sinise värviga tähistatud linnaosa(d), mille elanikud olid antud valdkonnaga kõige enam rahul, punase värviga aga linnaosa(d), mille elanikud olid valdkonnaga kõige vähem rahul. Turu-uuringute AS

24 Tabel 5 Elanike rahulolu oma linnaosa olukorraga erinevates valdkondades, linnaosade võrdlus (aritmeetilised keskmised skaalal -, kus =ei ole üldse rahul; ning =olen väga rahul) Prügi äravedu, prügikastide piisavus Haabersti/ Õismäe Kristiine Nõmme Lasnamäe Mustamäe Kesklinn Põhja- Tallinn Pirita/ Merivälja Kokku,,9,6,5,,,6,8,0 Haljasalade ja parkide olukord,89,0,,7,07,,,8,6 Haljasalade ja parkide piisavus Tänavate ja teeäärte puhtus Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused,75,,0,7,86,9,0,90,09,05,97,0,7,,96,,8,08,9,0,07,99,8,,06,8,05 Elamute lähiümbruse,95,87,0,06,07,99,9,7,99 heakord Muude hoonete välisilme,99,99,9,,0,95,8,5,99 Elamute välisilme,97,88,90,00,0,0,80,59,96 Lasteaedade õuede olukord Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord,90,0,97,8,9,9,9,6,96,95,8,95,,85,90,00,,95 Tänavavalgustus,9,67,8,05,90,7,8,,88 Liikluse olukord jalakäija seisukohast,87,8,8,8,79,7,99,0,86 Sõiduteede olukord magistraaltänavatel,96,85,56,7,9,58,7,9,8 Kõnniteede olukord,06,7,56,76,6,7,87,,80 Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Liikluse olukord autojuhi seisukohast Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu,65,65,85,9,66,77,9,,76,67,6,65,78,75,7,75,9,7,,6,8,80,5,67,65,,6 Autoparklate olemasolu,50,7,6,87,57,58,6,97,59 Rattateede piisavus,6,,68,8,9,6,60,58,5 Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Autode parkimise kord Teie kodu juures Lemmiklooma pidamise kultuur Kvartalisiseste sõiduteede olukord Tänavate hooldamine talvel Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele (kaldteed),6,5,6,,8,,6,8,5,,,,76,76,6,79,9,5,,,6,79,66,,57,75,,55,,08,9,9,,8,08,8,7,,,5,6,0,0,56,6,99,,9,08,0,7,,0,0 Keskmine:,7,7,78,8,76,7,8,5,78 Turu-uuringute AS

25 Enamiku uurimisaluste valdkondade puhul hindasid rahulolu selle valdkonna olukorraga oma linnaosas kõige kõrgemalt Pirita ja Merivälja elanikud (v.a lemmiklooma pidamise kultuur, millega olid oma linnaosas enim rahul kesklinna elanikud). Võrreldes linnaosasid selle alusel, millises linnaosas hinnati erinevate valdkondade olukorda kõige madalamalt, ei eristunud ükski linnaosa teistest madalaimate hinnangute sageduse poolest kuigivõrd selgelt. Vaadeldes kõigile kahekümne viiele valdkonnale antud keskmiste hinnangute koondväärtust, on erinevad Tallinna linnaosad (v.a Pirita/Merivälja linnaosa) pea samal tasemel kahekümne viiele valdkonnale antud hinnangute koondväärtused jäävad vahemikku,7,8 palli. Joonisel on esitatud elanike rahulolu-hinnangud erinevatele valdkondadele oma linnaosas ajalise võrdlusena (008-0). Joonisel on esitatud hinnangud aritmeetiliste keskmistena. Joonis Elanike rahulolu oma linnaosa olukorraga erinevates valdkondades, aastate 008-0võrdlus (aritmeetilised keskmised skaalal -, kus =ei ole üldse rahul; ning =olen väga rahul),00,00,00,00 Prügi äravedu, prügikastide piisavus Haljasalade ja parkide olukord Haljasalade ja parkide piisavus Tänavate ja teeäärte puhtus Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Elamute lähiümbruse heakord Muude hoonete välisilme Elamute välisilme Lasteaedade õuede olukord Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Tänavavalgustus Liikluse olukord jalakäija seisukohast Sõiduteede olukord magistraaltänavatel Kõnniteede olukord Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Liikluse olukord autojuhi seisukohast Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Autoparklate olemasolu Rattateede piisavus Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Autode parkimise kord Teie kodu juures Lemmiklooma pidamise kultuur Kvartalisiseste sõiduteede olukord Tänavate hooldamine talvel Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele (kaldteed) Võrreldes varasemate aastatega pole pealinlaste hinnangud enamiku valdkondade olukorrale kuigi palju muutunud. Võrreldes 00. aastaga on veidi kasvanud rahulolu haljasalade ja parkide piisavuse (kasv +0, palli), tänavate ja teeäärte puhtuse (+0,), prügi äraveo ja Turu-uuringute AS 5

26 prügikastide piisavuse (+0,0) ning avalike mängu- ja spordiväljakute piisavusega (+0,0). Võrreldes 009.aastaga on langenud hinnangud tänavate hooldamisele talvel (-0,0 palli), mis tõenäoliselt on tingitud viimaste aastate lumerohketest talvedest. Joonistel -5 on esitatud tulemuste ajaline võrdlus iga linnaosa kohta eraldivõetuna. Valdavalt on elanike rahulolu oma linnaosa erinevate valdkondadega võrreldes varasemate aastatega jäänud samale tasemele või isegi kasvanud (eriti märgatav on hinnangute paranemine Pirital/Meriväljal) ning rahulolematus on võrreldes perioodiga suurenenud vaid mõnes linnaosas üksikute valdkondade puhul. Sellisteks valdkondadeks on näiteks: Tänavate hooldamine talvel: Lasnamägi, Haabersti/Õismäe, Pirita/Merivälja; Elamute ja muude hoonete välisilme: Haabersti/Õismäe; Kvartalisiseste sõiduteede olukord ja sõiduteede olukord magistraaltänavatel: Haabersti/Õismäe; Lasteaedade õuede olukord: Põhja-Tallinn, Nõmme. Turu-uuringute AS 6

27 Joonis Lasnamäe ja Mustamäe elanike rahulolu oma linnaosa olukorraga erinevates valdkondades, aastate võrdlus (aritmeetilised keskmised skaalal -, kus =ei ole üldse rahul; ning =olen väga rahul) Lasnamägi,00,00,00,00 Prügi äravedu, prügikastide piisavus Kõnniteede olukord Tänavate ja teeäärte puhtus Muude hoonete välisilme Elamute välisilme Sõiduteede olukord magistraaltänavatel Elamute lähiümbruse heakord Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Tänavavalgustus Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Lasteaedade õuede olukord Haljasalade ja parkide olukord Liikluse olukord jalakäija seisukohast Haljasalade ja parkide piisavus Liikluse olukord autojuhi seisukohast Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Rattateede piisavus Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Kvartalisiseste sõiduteede olukord Autoparklate olemasolu Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Autode parkimise kord Teie kodu juures Tänavate hooldamine talvel Lemmiklooma pidamise kultuur Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele (kaldteed) Mustamägi,00,00,00,00 Prügi äravedu, prügikastide piisavus Haljasalade ja parkide piisavus Haljasalade ja parkide olukord Lasteaedade õuede olukord Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Muude hoonete välisilme Tänavate ja teeäärte puhtus Elamute välisilme Elamute lähiümbruse heakord Sõiduteede olukord magistraaltänavatel Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Liikluse olukord jalakäija seisukohast Kõnniteede olukord Tänavavalgustus Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Liikluse olukord autojuhi seisukohast Autoparklate olemasolu Rattateede piisavus Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Tänavate hooldamine talvel Lemmiklooma pidamise kultuur Autode parkimise kord Teie kodu juures Kvartalisiseste sõiduteede olukord Turu-uuringute AS 7

28 Joonis Kesklinna ja Kristiine elanike rahulolu oma linnaosa olukorraga erinevates valdkondades, aastate võrdlus (aritmeetilised keskmised skaalal -, kus =ei ole üldse rahul; ning =olen väga rahul) Kesklinn,00,00,00,00 Prügi äravedu, prügikastide piisavus Haljasalade ja parkide olukord Tänavate ja teeäärte puhtus Haljasalade ja parkide piisavus Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Muude hoonete välisilme Elamute lähiümbruse heakord Tänavavalgustus Elamute välisilme Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Autoparklate olemasolu Lasteaedade õuede olukord Liikluse olukord jalakäija seisukohast Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Lemmiklooma pidamise kultuur Liikluse olukord autojuhi seisukohast Kõnniteede olukord Autode parkimise kord Teie kodu juures Sõiduteede olukord magistraaltänavatel Tänavate hooldamine talvel Kvartalisiseste sõiduteede olukord Rattateede piisavus Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele (kaldteed) Kristiine,00,00,00,00 Prügi äravedu, prügikastide piisavus Tänavate ja teeäärte puhtus Haljasalade ja parkide olukord Elamute lähiümbruse heakord Elamute välisilme Muude hoonete välisilme Sõiduteede olukord magistraaltänavatel Lasteaedade õuede olukord Tänavavalgustus Haljasalade ja parkide piisavus Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Liikluse olukord jalakäija seisukohast Autode parkimise kord Teie kodu juures Liikluse olukord autojuhi seisukohast Lemmiklooma pidamise kultuur Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Kõnniteede olukord Autoparklate olemasolu Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Kvartalisiseste sõiduteede olukord Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Tänavate hooldamine talvel Rattateede piisavus Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele (kaldteed) Turu-uuringute AS 8

29 Joonis Põhja-Tallinna ja Haabersti/Õismäe elanike rahulolu oma linnaosa olukorraga erinevates valdkondades, aastate võrdlus (aritmeetilised keskmised skaalal -, kus =ei ole üldse rahul; ning =olen väga rahul) Põhja-Tallinn,00,00,00,00 Haljasalade ja parkide olukord Prügi äravedu, prügikastide piisavus Haljasalade ja parkide piisavus Tänavate ja teeäärte puhtus Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Liikluse olukord jalakäija seisukohast Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Elamute lähiümbruse heakord Lasteaedade õuede olukord Kõnniteede olukord Tänavavalgustus Muude hoonete välisilme Elamute välisilme Autode parkimise kord Teie kodu juures Liikluse olukord autojuhi seisukohast Sõiduteede olukord magistraaltänavatel Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Autoparklate olemasolu Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Rattateede piisavus Lemmiklooma pidamise kultuur Kvartalisiseste sõiduteede olukord Tänavate hooldamine talvel Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele (kaldteed) Haabersti / Õismäe,00,00,00,00 Prügi äravedu, prügikastide piisavus Haljasalade ja parkide olukord Haljasalade ja parkide piisavus Tänavate ja teeäärte puhtus Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Elamute lähiümbruse heakord Lasteaedade õuede olukord Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Muude hoonete välisilme Elamute välisilme Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Tänavavalgustus Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Liikluse olukord jalakäija seisukohast Rattateede piisavus Liikluse olukord autojuhi seisukohast Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Autoparklate olemasolu Lemmiklooma pidamise kultuur Kõnniteede olukord Sõiduteede olukord magistraaltänavatel Autode parkimise kord Teie kodu juures Tänavate hooldamine talvel Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele Kvartalisiseste sõiduteede olukord Turu-uuringute AS 9

30 Joonis 5 Nõmme ja Pirita/Merivälja elanike rahulolu oma linnaosa olukorraga erinevates valdkondades, aastate võrdlus (aritmeetilised keskmised skaalal -, kus =ei ole üldse rahul; ning =olen väga rahul) Nõmme,00,00,00,00 Haljasalade ja parkide piisavus Haljasalade ja parkide olukord Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Prügi äravedu, prügikastide piisavus Elamute välisilme Elamute lähiümbruse heakord Tänavate ja teeäärte puhtus Muude hoonete välisilme Lasteaedade õuede olukord Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Liikluse olukord jalakäija seisukohast Liikluse olukord autojuhi seisukohast Tänavavalgustus Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Autode parkimise kord Teie kodu juures Autoparklate olemasolu Sõiduteede olukord magistraaltänavatel Kõnniteede olukord Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Tänavate hooldamine talvel Rattateede piisavus Lemmiklooma pidamise kultuur Kvartalisiseste sõiduteede olukord Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele (kaldteed) Pirita / Merivälja,00,00,00,00 Haljasalade ja parkide piisavus Prügi äravedu, prügikastide piisavus Tervisespordi ja liikumisharrastuse võimalused Haljasalade ja parkide olukord Elamute lähiümbruse heakord Lasteaedade õuede olukord Elamute välisilme Rattateede piisavus Tänavate ja teeäärte puhtus Muude hoonete välisilme Tänavavalgustus Avalike mängu- ja spordiväljakute olukord Liikluse olukord jalgratturi seisukohast Liikluse olukord autojuhi seisukohast Sõiduteede olukord magistraaltänavatel Avalike mängu- ja spordiväljakute piisavus Liikluse olukord jalakäija seisukohast Autode parkimise kord Teie kodu juures Kõnniteede olukord Lemmiklooma jalutamiskohtade olemasolu Kvartalisiseste sõiduteede olukord Liikumisvõimalused erivajadustega inimestele Autoparklate olemasolu Lemmiklooma pidamise kultuur Tänavate hooldamine talvel Turu-uuringute AS 0

31 Kultuurielu Teises teemaplokis uuriti, kui sageli on pealinlased küsitlusele eelnenud kuu jooksul külastanud erinevaid Tallinna kultuuriasutusi ning milliste kultuuriharrastustega linlased tegelevad. Käesolev teemaplokk lisati küsitlusankeeti esmakordselt 0. aastal, mistõttu puudub ajaline võrdlusmaterjal.. Kultuuriasutuste külastamine Erinevatest pealinna kultuuriasutustest külastavad tallinlased kõige enam kinosid (Joonis 6). Küsitlusele eelnenud kuu jooksul oli Tallinna kinodes käinud 55% elanikest, sealjuures 7% enam kui kahel korral. Pea pooled (9%) pealinlastest on viimase kuu jooksul käinud kontserdisaalides, sama paljud ka teatrites. Enam kui kolmandik elanikest on vaatlusalusel perioodil külastanud muuseume (%) või kunsti/näitusesaale (%). Ülejäänud kultuuriasutusi (igaüht eraldivõetuna) koolide kultuuriüritusi, linnaosade raamatukogusid või keskraamatukogu ning kultuurikeskuseid/rahvamaju oli pealinlastest kuu jooksul külastanud 6%. Joonis 6 Tallinna kultuuriasutuste külastamise sagedus viimase kuu jooksul (%, n=50 kõik vastajad) Rohkem kui korda - korda Mitte kordagi Ei oska öelda 0% 0% 0% 60% 80% 00% Kinod , Kontserdisaalid , Teatrid 7 50 Muuseumid ,5 Kunstisaalid, näitusesaalid 65 Kultuuriüritused koolides 7 Linnaosade raamatukogud , Tallinna Keskraamatukogu , Kultuurikeskused või rahvamajad 0 78 Võrreldes meestega on naiste seas enam teatri-, kontserdisaalide-, muuseumide, kesk- ja haruraamatukogude ning kultuurikeskuste/rahvamajade külastajaid. Kinokülastajate osakaal on kõige suurem 5-9-aastaste seas, ning igas järgnevas vanuserühmas aina väiksem. Muuseumide, kunsti- ja näitusesaalide, koolide kultuuriürituste, keskraamatukogu ja linnaosade raamatukogude külastajaid on ülekaalukalt kõige enam noorimas vanuserühmas ehk 5-9-aastaste seas (kes ilmselt külastavad paljusid selliseid Turu-uuringute AS

32 asutusi koos klassiga või kooli-poolsel algatusel). Võrreldes nooremate vanuserühmadega on teatrite, kontserdisaalide, muuseumide ning kunsti-ja näitusesaalide külastajaid vähem 70- aastaste ning eakamate seas. Võrreldes muudest rahvustest (ja suhtluskeelega) inimestega on pea kõigi kultuuriasutuste, v.a kultuurikeskuste ja rahvamajade ning koolide kultuuriürituste külastajaid enam eesti rahvuse (või suhtluskeelega) inimeste seas. Võrreldes madalama haridusega inimestega käivad kultuuriasutustes enam kõrgharidusega inimesed (erinevust haridusrühmade vahel ei ilmnenud vaid linnaosade raamatukogude külastatavuses).. Kultuuriharrastused Rääkides kultuuriharrastustest paluti vastajail mõelda vaid organiseeritud harrastustegevustele, mis toimuvad rühmas või klubis. Harrastusega tegelejate arvust lähtudes oli harrastustegevustest kõige populaarsem fotograafia, millega tegeles % linlastest (Joonis 7). Iga ülejäänud uurimisaluse kultuuriharrastuse puhul jäi harrastusega tegelevate inimeste osakaal madalamaks kui 0%. Erinevatest kultuuriharrastustest tunti kõige enam huvi tantsimise (veel ei tegele kuid huvitus 5% linlastest), fotograafia (vastavalt %) ning kujutava kunsti/tarbekunsti vastu (%). Uurimisalustest valdkondadest oli kõige vähem harrastajaid ning tunti ka kõige vähem huvi teatri- ning näitekunsti valdkonna vastu. Joonis 7 Huvi kultuuriharrastustega tegelemise vastu (%, n=50 kõik vastajad) Tegelen sellega Ei tegele, aga oleksin huvitatud Ei tegele, ei ole huvitatud Ei oska öelda 0% 0% 0% 60% 80% 00% Fotograafia 7 Kujutav kunst, tarbekunst 9 77 Tantsimine Laulmine Pillimäng Film Teater, näitlemine 7 88 Võrreldes naistega on meeste seas levinum fotograafia ning pillimänguga tegelemine. Meestega võrreldes huvituvad naised enam laulmise, tantsimise ning kujutava kunsti/tarbekunstiga tegelemisest. Turu-uuringute AS

33 Pillimängu, tantsimise ja fotograafiaga tegelejaid on kõige enam vanuserühmas 0-9. Laulmise ja pillimänguga tegelemisega alustamise vastu väljendavad kõige sagedamini huvi 5-9-aastased, tantsimise, fotograafia, teatri/näitlemise ja filmindusega tegelemise vastu 5-9-aastased. Kujutavast kunstist ja tarbekunstist kui harrastusest huvitusid kõige sagedamini 5-9-aastased ning 0-9-aastased. Haridusrühmade võrdluses on tantsimise, fotograafia ning kujutava kunsti/tarbekunstiga tegelemine kõige levinum kõrgharidusega inimeste seas. Huvi filminduse ja kujutava kunsti/tarbekunstiga tegelemise vastu on samuti kõrgeim kõrgharidusega inimeste seas. Kultuuripealinn Ka Tallinna kui kultuuripealinna teemat käsitlevad küsimused lisati küsitlusankeeti 0. aastal esmakordselt. Siinkohal uuriti, kui paljud pealinlastest on teadlikud sellest, et Tallinn on 0. aastal Euroopa kultuuripealinn; kas osatakse nimetada Tallinna kultuuripealinna staatust sümboliseerivat värvi ja teatakse logo, kuivõrd ollakse kursis kultuuripealinna programmiga ning millistest kanalitest saadi sellealast infot; mitut kultuuripealinna programmi kuuluvat sündmust ning milliseid sündmusi ollakse külastanud; kuidas hinnatakse Tallinna kultuurielu aastal 0; milliseid kultuuripealinna suundi peaks tulevikus edasi arendama; millist tüüpi täiendavate kultuuriürituste vastu huvi tuntakse; ning kuidas suhtutakse turistide hulka Tallinnas.. Teadlikkus Tallinna kultuuripealinna staatusest ja sümboolikast Sellest, et Tallinn on käesoleval (0) aastal Euroopa kultuuripealinn, on teadlik 96% linlastest. Keskmisest kõrgem on teadlikkus Tallinna kultuuripealinna staatusest vanuserühmas 0-9 (99% teadis), eesti suhtluskeelega (99%) või eesti rahvusest (98%) inimeste seas, kõrgharidusega inimeste seas (98%), linnaosade lõikes Nõmmel ja Pirital/Meriväljal (00%) ning kesklinnas ja Mustamäel (99%). Keskmisest madalam on teadlikkus Tallinna kultuuripealinna staatusest mitte-eesti suhtluskeelega inimeste seas (9% teadis), vene rahvusest elanike seas (9%), alg- või põhiharidusega inimeste seas (9%), interneti mitte-kasutajate seas (9%) ning linnaosade võrdluses Lasnamäel (9%). Pealinlastest, kes olid teadlikud Tallinna kultuuripealinna staatusest, teadis 60% ka seda, et Tallinna kultuuripealinna aastat sümboliseerib sinine värv (Joonis 8). Vastajaist 7% arvas, et kultuuripealinna aastat sümboliseerib mõni muu värv (kõige sagedamini nimetati rohelist värvi) ning kolmandik ei osanud kultuuripealinna aastat ühegi sümbol-värviga seostada. Kõrgemat teadlikkust antud küsimuses väljendasid 0-9-aastased, eesti rahvusest/suhtluskeelega inimesed, kõrgharidusega inimesed, töölkäivad inimesed (v.a töölkäivad pensionärid) ning (üli)õpilased, üle 650-eurose igakuise netosissetulekuga Turu-uuringute AS

34 (leibkonnaliikme kohta) inimesed, igapäevased internetikasutajad ning Pirita/Merivälja elanikud. Joonis 8 Milline värv sümboliseerib Tallinna kultuuripealinna aastat (%, n=57 vastajad, kes on teadlikud, et Tallinn on 0. aastal Euroopa kultuuripealinn) Ei tea % Muu värv 7% Sinine 60% Kultuuripealinna logo/märki (Joonis 9) oli varem näinud 8% linlastest. Võrreldes meestega oli logo/märgi märkajaid enam naiste seas (79% vs 87%), võrreldes 50-aastaste ja eakamatega alla 50-aastaste seas (75% vs 9%), võrreldes muudest rahvustest inimestega eestlaste seas (76% vs 90%), võrreldes madalama haridusega inimestega kõrgharidusega inimeste seas (80% vs 9%), võrreldes madalama sissetulekuga inimestega (netosissetulek leibkonnaliikme kohta) üle 650-eurose sissetulekuga inimeste seas (8% vs 9%), võrreldes interneti mitte-kasutajatega interneti igapäevaste kasutajate seas (65% vs 90%). Joonis 9 Tallinna kultuuripealinn 0 logo. Teadlikkus Euroopa kultuuripealinna programmist Euroopa Kultuuripealinna programmiga hoiab end regulaarselt kursis 5% kultuuripealinna staatusest teadlikest pealinlastest, sealjuures 7% tutvub programmiga pea iga nädal ning 8% umbes kord kuus (Joonis 0). Pea sama paljud (7%) on aasta jooksul mõned korrad programmiga tutvunud. Veidi vähem kui pooled vastajatest (%) ütlesid, et pole programmiga spetsiaalselt tutvunud, kuid on mõned korrad programmist juhuslikult kuulnud või lugenud. Üldse pole kultuuripealinna programmiga kursis % kultuuripealinna staatusest teadlikest linlastest. Turu-uuringute AS

35 Joonis 0 Kursisolek Euroopa kultuuripealinna programmiga (%, n=57 vastajad, kes on teadlikud, et Tallinn on 0. aastal Euroopa kultuuripealinn) Ei ole üldse kursis % Spetsiaalselt programmiga tutvunud ei ole, aga mõned korrad olen programmist juhuslikult kuulnud või lugenud % Ei oska öelda % Tutvun programmiga pea iga nädal 7% Tutvun programmiga umbes kord kuus 8% Olen aasta jooksul mõned korrad programmiga tutvunud 7% Kõige suuremad erinevused seoses kultuuripealinna programmiga kursisolekuga ilmnevad haridusrühmade võrdluses: inimesi, kes hoiavad end kultuuripealinna programmiga regulaarselt (iganädalaselt või igakuiselt) kursis, on kõige enam kõrgharidusega vastajate seas (%), samas kui madalama haridusega inimestest hoiab end programmiga regulaarselt kursis %. Inimesi, kes pole programmiga üldse kursis, on kõrgharidusega inimeste seas %, madalama haridusega inimeste seas aga poole rohkem ehk 6%. Võrreldes meestega on kultuuripealinna programmiga enam kursis naised: naistest hoidis end kultuuripealinna programmiga regulaarselt kursis 8% ja meestest %, samas kui üldse polnud programmiga kursis 7% meestest ja 8% naistest. Pealinlastel, kes olid teadlikud, et Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, paluti nimetada ka kanalid, millest nad on saanud infot Euroopa kultuuripealinn Tallinn 0 programmi sündmuste kohta. Spetsiaalsetest kultuuripealinna meediakanalitest kodulehelt või kultuuripealinna erilehest olid teavet saanud vähesed (vastavalt % ja 0%) (Joonis ). Kõige sagedamini nimetati teabeallikatena Eesti telekanaleid (v.a Tallinna TV- 6%) ning raadiot (6%). Paljud olid teavet saanud ka internetist (v.a Tallinn 0 koduleht ja sotsiaalmeedia) (%) või välireklaamidelt (0%). Infokanalite kasutamine sõltub suuresti vastaja vanusest ning kodusest keelest. Kui nooremates vanuserühmades on selgelt kõige domineerivamaks teabekanaliks internet, välireklaamid ning sõbrad, siis vanemates vanuserühmades on enam kaalu telekanalitel, raadiol ning ajalehtedel. Eestikeelsete inimeste seas on kõige levinumateks teabekanaliteks televisioon ja raadio, muukeelsete jaoks aga ajaleht Pealinn ( Stolitsa ). Turu-uuringute AS 5

36 Joonis Kust on saadud infot Euroopa kultuuripealinna Tallinn 0 programmi sündmuste kohta (%, n=57 vastajad, kes on teadlikud, et Tallinn on 0. aastal Euroopa kultuuripealinn) Eesti telekanalitest (v.a Tallinna TV) Raadiost Internetist (v.a Tallinn 0 koduleht ja sotsiaalmeedia) Välireklaam Ajalehest Pealinn / Stolitsa Üleriigilistest ajalehtedest 5 5 Sõpradelt 0 Tallinna televisioonist Euroopa kultuuripealinn Tallinn 0 kodulehelt Kultuuripealinna erilehest Sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter jms) Mujalt 5 Polegi infot saanud 9 Ei oska öelda. Euroopa kultuuripealinna programmi sündmuste külastamine Lisaks infoallikatele esitati kultuuripealinna staatustest teadlikele pealinlastele küsimus ka selle kohta, kas ja kui mitut Euroopa kultuuripealinna Tallinn 0 programmi kuuluvaid sündmusi ollakse külastanud. Täpseid järeldusi siinkohal teha siiski ei saa, kuna enam kui viiendik (%) vastajatest ei olnud kindel, kas külastatud sündmus(ed) olid osa kultuuripealinna programmist ning lisaks 5% ei osanud antud küsimusele vastata (Joonis ). Vähem kui pooled (%) vastajaist olid kindlad, et olid mõnda kultuuripealinna programmi kuuluvat sündmust külastanud, sealjuures 9% oli külastanud üht sündmust, 9% - sündmust ning % enam kui kolme sündmust. Pea kolmandik (%) vastajaist ütles, et polnud külastanud ühtegi selle programmi sündmust. Kultuuripealinna sündmustel osalenuid oli keskmisest enam alla 0-aastaste seas, eesti rahvusest või eestikeelsete inimeste seas, kõrgharidusega inimeste seas, töölkäivate inimeste (v.a töötavad pensionärid) ning (üli)õpilaste seas. Turu-uuringute AS 6

37 Joonis Mitut Euroopa kultuuripealinna Tallinn 0 programmi kuuluvat sündmust on külastanud (%, n=57 vastajad, kes on teadlikud, et Tallinn on 0. aastal Euroopa kultuuripealinn) Ei ole kindel, kas sündmus(ed), kus käisin, olid osa kultuuripealinna programmist % Ei oska öelda 5% Ühte 9% - sündmust 9% Mitte ühtegi % Rohkem % Erinevatest 0. aastal Tallinnas aset leidnud kultuurisündmustest külastasid pealinlased kõige enam Tallinna Merepäevi (külastas 7% tallinlastest) (Joonis ). Järgnesid koolinoorte laulu-ja tantsupidu, mida külastas 8%, ning Vabaduse Laul, mida külastas 0% pealinlastest. Joonis Kultuurisündmuste külastamine (%, n=50 kõik vastajad) Tallinna Merepäevad 7 Koolinoorte laulupidu ja tantsupidu Vabaduse Laul 0 8 PÖFF Katusekino Birgitta festival NO99 Põhuteater 0 Jazzkaar 9 SEB Tallinna maraton 8 Tallinn Music Week 8 Uue Maailma tänavafestival 7 Disainiöö 5 Simpel Session Nargenfestival Teatetants Tsirkusepuu LIFT Plektrumm Parcifal Erkki-Sven Tüür Ärkamine Gilgameš Geriljakino Tantsiv torn Turu-uuringute AS 7

38 Võrreldes eakamate inimestega on 5-9-aastaste seas arvukamalt järgnevate ürituste külastajaid: Simpel Session, Katusekino, Vabaduse Laul, Plektrumm ning Tallinn Music Week; 5-9-aastaste seas aga PÖFFi külastajaid. Ülejäänud vanuserühmadega võrreldes külastasid Tallinna Merepäevi, LIFT, Geriljakino ning Uue Maailma Tänavafestivali enam 0-9- aastased, Birgitta Festivali aga aastased. Võrreldes muudest rahvustest inimestega oli eestlaste seas enam Katusekino, PÖFF-i, NO99 Põhuteatri, Vabaduse Laulu, Uue Maailma Tänavafestivali, Erki-Sven Tüüri Ärkamise, Nargenfestivali ning koolinoorte laulu- ja tantsupeo külastajaid. Haridusrühmade võrdluses oli Simpel Sessioni külastajaid kõige enam alg- või põhiharidusega linlaste seas, enamuse ülejäänud kultuurisündmustekülastajaid aga kõrgharidusega tallinlaste seas.. Rahulolu kultuurieluga 0. aastal Umbkaudu pooled (5%) linlastest hindasid Tallinna kultuurielu 0. aastal ehk Euroopa kultuuripealinnaks olemise aastal võrreldes eelnevate nö tavaliste aastatega huvitavamaks ja mitmekesisemaks, sealjuures 5% pidas kultuurielu sel aastal oluliselt huvitavamaks ja mitmekesisemaks ning 8%veidi huvitavamaks ja mitmekesisemaks (Joonis ). Pealinlastest 5% ütles, et ootas sel aastal kultuurielult rohkemat ning 6% ei täheldanud mingit vahet võrreldes eelnevate aastatega. Neljandik (6%) tallinlastest ei osanud antud küsimuses seisukohta võtta. Joonis Hinnangud Tallinna kultuurielule 0. aastal ehk Euroopa kultuuripealinnaks olemise aastal võrreldes eelnevate nö tavalistega aastatega (%, n=50 kõik vastajad) Ei oska öelda 6% Oluliselt huvitavam ja mitmekesisem 5% Ootasin rohkemat 5% Ei märka vahet võrreldes eelnevate aastatega 6% Veidi huvitavam ja mitmekesisem 8% Ootuspäraselt hindasid Tallinna kultuurielu 0. aastal oluliselt huvitavamaks ja mitmekesisemaks kui eelnevatel aastatel sagedamini inimesed, kes olid külastanud mõnda Euroopa kultuuripealinna Tallinn 0 programmi kuuluvat sündmust (mida rohkem sündmusi külastati, seda positiivsemad olid hinnangud). Turu-uuringute AS 8

39 .5 Edasiarendamist väärivad kultuuripealinna suunad / üritused Kultuuripealinna suundadest, mis vääriksid tulevikus kindlasti edasiarendamist, nimetati kõige sagedamini linna avamist merele (50% valis kaheksa valdkonna seast kahe olulisema valdkonna sekka) ning noorte ja noortekultuuriga seonduvat (vastavalt 9%) (Joonis 5). Harvem peeti prioriteetseks jätkata spordi (%), klassikalise kultuuri (6%), kunsti linnaruumis (5%), kohalike kogukondade (%) või vabatahtlikkuse (%) edasist arendamist. Joonis 5 Milliseid kultuuripealinnasuundi peaks tulevikus Tallinnas kindlasti edasi arendama (valida sai kaks kõige olulisemat) (%, n=50 kõik vastajad) Linna avamine merele 50 Noored ja noortekultuur 9 Sport Klassikaline kultuur Kunst linnaruumis Kohalikud kogukonnad 5 6 Vabatahtlikkus Mitte ükski neist Ei oska öelda 9 Võrreldes naistega toetavad mehed sagedamini spordi edasist arendamist, samas kui naised peavad meestega võrreldes olulisemaks klassikalise kultuuri arendamist. Võrreldes eakamate inimestega pidasid alla 0-aastased sagedamini oluliseks spordi ning noorte/noortekultuuri edasist arendamist, samas kui eakamad väärtustasid noorematega võrreldes sagedamini linna merele avamise ning klassikalise kultuuri edasist arendamist. Täiendavalt paluti vastajail vabas vormis öelda, mis tüüpi kultuuriüritusi (mida vastaja sooviks ise külastada) võiks Tallinnas senisest rohkem olla. Sisulise vastuse andsid ca. pooled vastajatest (Joonis 6). Kõige sagedamini tunti huvi selle vastu, et pealinnas toimuks rohkem kontserte (9%). Konkreetsele sihtrühmale suunatud üritustest mainiti kõige sagedamini laste- ja pereüritusi (6%). Praegust ürituste hulka pealinnas pidas piisavaks 5% tallinlastest. Turu-uuringute AS 9

40 Joonis 6 Mis tüüpi kultuuriüritusi võiks Tallinnas senisest rohkem olla, mida vastaja sooviks ise külastada (%, n=50 kõik vastajad) Rohkem kontserte Rohkem laste- ja pereüritusi Rohkem informatiivseid üritusi, messe, teemapäevi, näituseid Väliüritusi, vabaõhuüritusi võiks rohkem olla Rohkem tasuta üritusi Rohkem teatrietendusi Rohkem välisesinejaid Rohkem spordiüritusi Piletihinnad on liiga kõrged, rohkem odavamaid üritusi Rohkem rahvapidusid, ühislaulmisi või -tantsimisi Rohkem noorteüritusi Rohkem üritusi pensionäridele Rohkem filmiüritusi(kino) Infot ürituste kohta võiks olla rohkem Üritusi on piisavalt Muu Ei oska öelda / vastamata Suhtumine turistide arvukusse Enam kui pooled (57%) pealinlastest on seisukohal, et turiste võiks Tallinnas olla rohkem, sealjuures 7% arvab et neid võiks olla tunduvalt rohkem ning 9% leiab, et neid võiks olla veidi rohkem (Joonis 7). Kolmandik linlastest arvab, et turiste on täiesti parajalt ning % leiab, et turiste võiks Tallinnas olla vähem. Joonis 7 Suhtumine turistide hulka Tallinnas (%, n=50 kõik vastajad) Turiste võiks veidi vähem olla % Turiste võiks tunduvalt vähem olla % Ei oska öelda, ei huvita 7% Turiste võiks tunduvalt rohkem olla 7% Neid on täiesti parajalt % Turiste võiks veidi rohkem olla 9% Turu-uuringute AS 0

41 Võrreldes eestlastega suhtuvad turistide arvu suurenemisse sagedamini pooldavalt muudest rahvustest inimesed (eestlastest 5%, muudest rahvustest inimestest 6%), samas kui eestlased on teiste rahvuste esindajatega võrreldes sagedamini seisukohal, et turiste on piisavalt (0% vs 5%). Linnaosade võrdluses suhtuvad turistide arvu suurenemisse kõige sagedamini pooldavalt kesklinna (65% pooldab turistide arvu suurenemist), Pirita/Merivälja (vastavalt 6%) ning Lasnamäe ja Nõmme (vastavalt 6%) elanikud. Internetikasutus ja telepildi vastuvõtt Käesolevas teemaplokis käsitleti pealinlaste internetikasutuse harjumusi ja võimalusi (kus ja kui sageli vastaja internetti kasuta, kas on olemas kodune internetiühendus ning milline operaator seda pakub), erinevate e-teenuste (asutustega suhtlemine e-posti teel, taotluse esitamine ja teenuse eest tasumine internetis, nutitelefonide veebilahenduste kasutamine, ID-kaardi elektrooniline kasutamine) kasutamist ning kodus kasutavat telepildi vastuvõttu.. Internetikasutamise harjumused ja võimalused Esmalt püüti välja selgitada pealinlaste internetikasutamise harjumused ja võimalused. Selgub, et pea kolm vastajat neljast (7%) kasutab internetti praktiliselt iga päev, 6% vähemalt kord nädalas ning % vähemalt kord kuus või harvem (Joonis 8). 0% pealinna elanikest ei kasuta internetti üldse. Ootuspäraselt on sagedasemad internetikasutajad eeskätt nooremad ja keskealised inimesed, keskmise või kõrgema haridus- ja sissetulekugrupi esindajad, samuti eestikeelsed vastajad. Linnaosade lõikes on enim igapäevaseid internetikasutajaid Pirital ja Meriväljal. Joonis 8 Interneti kasutamise sagedus (%, n=50 kõik vastajad) Praktiliselt iga päev Vähemalt kord nädalas Vähemalt kord kuus Harvem Üldse ei kasuta % 5% 50% 75% 00% Nendelt respondentidelt, kes internetti kasutavad, päriti ka, kus nad seda harjumuspäraselt teevad. Selgelt kõige enam kasutatakse internetti kodus vähem töötamiseks, enam muudel põhjustel (Joonis 9). Küllalt suurel määral kasutatakse internetti ka töö juures; teised paigad nagu kool, tuttavate-sõprade kodu, avalik internetipunkt jt leidsid vähem mainimist. Turu-uuringute AS

42 Joonis 9 Interneti kasutamise koht (%, n=00 internetikasutajad) Kodus muudel põhjustel 90 Tööl 50 Kodus töötamiseks Sõprade, tuttavate juures Koolis, ülikoolis Mujal 9 Avalikus internetipunktis 6 Koguni 96% internetti kasutatavatest linlastest kinnitas, et omab kodus internetiühendust aasta küsitluses vastas samale küsimusele jaatavalt 69% ja 00. aastal 75% internetti kasutavatest tallinlastest. Joonis 0 viitab, et enamasti kasutatakse kodus juhtmega püsiühendust (7%), vähemal määral juhtmeta internetiühendust (%), andmesidet netipulga vahendusel (0%) või muid viise. Sarnase ülesehitusega küsimus sisaldus ka 009. aasta ankeedis. Toona kinnitas 8% vastanuist, et kasutab kodus juhtmega püsiühendust ja 0% wifi-ühendust; niisiis on praegu ülemöödunud aastaga võrreldes kodudes kasutusel rohkem erinevaid internetiühenduse liike. Joonis 0 Internetiühenduse liik kodus (%, n=55 internetikasutajad, kes omavad kodus püsiühendust) Juhtmega püsiühendus 7 Juhtmeta internetiühendus (WiFi) Andmeside netipulga vahendusel 0 Andmeside läbi nutitelefoni (GPRS, G jt) 7 Sissehelistamisega ühendus Ei oska öelda Kodust internetiühendust omavatel vastajatel paluti veel täpsustada, millise operaatori internetiühendust nad kodus kasutavad. Enim leidis mainimist Elion (%), seejärel Starman (8%) ja STV (5%) (Joonis ). Kui Elioni ja Starmani kasutavad eeskätt eesti keelt kõnelevad pealinlased, siis venekeelsete valik on selgelt STV kasuks. Linnaosadest on Elioni kasutajaid enim Nõmmel, Pirital ja Meriväljal, Starmani kasutajaid Mustamäel ja Kristiines ning STV kasutajaid Lasnamäel ja Haaberstis. Turu-uuringute AS

43 Joonis Koduse internetiühenduse operaator (%, n=55 internetikasutajad, kes omavad kodus püsiühendust) Elion Starman 8 STV 5 Elisa 8 EMT 6 Tele 5 Muu Ei oska öelda. E-teenuste kasutamine Edasi päriti, milliste elektrooniliste lahenduste ja võimalustega internetikasutajatest linnaelanikud igapäevases asjaajamises on kokku puutunud. Iga alljärgneva tegevuse juures paluti öelda, kas vastaja on seda isiklikult teinud või mitte. Jooniselt nähtub, et enim ollakse kokku puutunud e-posti suhtlusega asutustega lävimisel (78%) ning elektroonilise taotluse esitamise ja teenuse eest maksmisega internetis (70%). Ligikaudu pooled vastanud on ID-kaardi abil dokumenti allkirjastanud (5%) või muul moel ID-kaardi abil arvutis mingeid toiminguid teinud (55%). Nutitelefonide veebilahenduste kasutamine on tagasihoidlikum (%). Kõige aktiivsem sihtrühm nimetatud elektrooniliste lahenduste ja võimaluste kasutamisel on 0-9-aastased pealinlased, samuti eesti keelt kõnelevad, kõrgemalt haritud ja kõrgema sissetulekuga, töötavad ja/või õppivad inimesed. Erinevatest linnaosadest kasutab mainitud veebilahendusi enam Pirita ja Merivälja, vähim Lasnamäe elanikkond. Joonis Tegevused, mida on isiklikult teinud (%, n=00 internetikasutajad) Jah Ei Ei oska öelda 0% 5% 50% 75% 00% On suhelnud mõne asutusega e-posti teel 78 0 On mingi teenuse saamiseks esitanud internetis taotluse ning seejärel teenuse eest internetis 70 7 On mõnel muul moel ID-kaarti elektrooniliselt kasutanud 55 On ID-kaardi abil allkirjastanud digitaalselt mõne dokumendi 5 7 On kasutanud nutitelefonide veebilahendusi 67 Turu-uuringute AS

44 Nendel internetikasutajatest respondentidel, kes ei ole kunagi ID-kaarti elektroonilisel otstarbel kasutanud, paluti täpsustada, miks. Kõige levinumate põhjendustena toodi välja, et selleks pole vajadust (6%) või puudub ID-kaardi lugeja/vajalik tarkvara (0%). 0%-l vastanutest puudub ID-kaart ning 9% puuduvad ID-kaardi PIN-koodid või on sertifikaadid vananenud. 8% oli vastajaid, kellel jääb vajaka oskustest ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks ning % ei pea selliseid toiminguid turvaliseks. 9% ei osanud ID-kaardi elektroonilise mittekasutamise põhjuseid nimetada.. Telepildi vastuvõtt Veel koguti andmeid selle kohta, millist telepildi vastuvõttu tallinlased oma kodudes kasutavad. Joonisel toodud sagedusjaotus näitab, et enamasti on selleks kaabeltelevisioon, täpsemalt STV kaabeltelevisioon (5%) või Starmani kaabeltelevisioon (%). % majapidamistest kasutab telepildi vastuvõtmiseks Elioni digi-tv-d; ülejäänud vastuvõtmisviisid on vähem levinud. % linlastest kinnitas, et neil puudub kodus töötav televiisor. Joonis Kodus kasutatav telepildi vastuvõtmise viis (%, n=50 kõik vastajad) STV kaabeltv Starmani kaabeltv 5 Elioni digitv Ei ole töötavat televiisorit Ei oska öelda Tavaline välisantenn (Starman Zoom, vabalevi) Satelliitantenn (Viasat) Muu Mõningaid erisusi ilmneb linnaosade lõikes: kui Lasnamäel, Haaberstis ja Põhja-Tallinnas kasutatakse telepildi vastuvõtuks eeskätt STV kaabeltelevisiooni, siis Mustamäel ja Kristiines Starmani; Nõmmel, Pirital ja Meriväljal aga Elioni digi-tv-d. Kesklinnas seevastu on pea võrdselt esindatud Starmani kaabeltelevisioon ja Elioni digi-tv. 5 Info Tallinna avalike teenuste kohta Avalike teenuste teemaplokki on koondatud kaks teemat: ) Tallinna linna avalike teenuste kohta teabe saamiseks kasutatavad ning eelistatud infokanalid; ning ) eelistused linnapoolsete kodanike teenindamise viiside osas. Turu-uuringute AS

45 5. Teabeallikad linna avalike teenuste kohta info saamiseks Kõige levinumad teabeallikad, millest elanikud on hankinud teavet Tallinna linna avalike teenuste kohta, on raadio ja televisioon (70%) (Joonis ). Üleriigiline raadio ja televisioon asetuvad enim kasutatud infokanalite esiritta ka sageduse poolest (% on sealt avalike teenuste kohta sageli infot saanud). Enam kui pooled vastanud on infoallikatena kasutanud sõpru-tuttavaid (5%), ajalehte Pealinn / Stolitsa (5%) ning üleriigilisi ajalehti (5%). Oma linnaosa lehte on avalike teenuste kohta info saamiseks lugenud 5%, Tallinna kodulehte külastanud 9%, Tallinna televisiooni vaadanud 9% ja linna abitelefonile helistanud % küsitletutest. Joonis Infoallikad, millest vastajad on avalike teenuste kohta teavet hankinud ning millest sooviks vastavat teavet saada (%, n=50 kõik vastajad) Turu-uuringute AS 5

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

aruanne AT

aruanne AT Elanike rahulolu avalike teenuste kättesaadavuse ja tasemega kodukohas November Hella Kaldaru Uuringu läbiviimisest Käesolev aruanne on koostatud telefoniküsitluse Avalike teenuste kättesaadavus ja nendega

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid

Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid PÄEVAKAJALISED SÜNDMUSED JA ERINEVAD INFOKANALID Tellija: Avatud Eesti Fond TALLINN September www.saarpoll.ee SISUKORD UURINGU TAUST... Uuringu metoodika... UURINGU PÕHITULEMUSED... 7. Uudiste jälgimine

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Korter ja

Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Korter ja Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond 85 2.1. Elamistingimused: korter ja maja 85 2.1.1. Korter ja maja Eestis ning Tallinnas 85 2.1.2. Korter ja maja Tallinna linnaosades 96 2.2. Teenuste kättesaadavus

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Microsoft Word - Aruanne 2016.doc

Microsoft Word - Aruanne 2016.doc AVALIKU ARVAMUSE UURING Küsitlus -a elanikkonna seas Turu-uuringute AS August/september Pärnu Sisukord mnt, Tallinn Tel post@turu-uuringute.ee www. turu-uuringute.eu SISSEJUHATUS... KOKKUVÕTE TULEMUSTEST...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Euroseire1_aruanne.ppt

Euroseire1_aruanne.ppt Faktum & Ariko Sisukord Uuringu taust. Slaid Üldkokkuvõte. Slaid. Suhtumine Eesti kuulumisse Euroopa Liitu. Slaid. Suhtumine euro kasutuselevõttu Eestis. Slaid. Euro toetuse argumendid. Slaid. Euro kasutuselevõtu

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Krediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS

Krediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS Krediidipoliitika turu-uuring 18.02. Kokkuvõte Krediidipoliitika turu-uuring viidi läbi ajavahemikul 05.02. 08.02. Valimisse valiti juhuvaliku teel 5000 Eestis registreeritud ja tegutsevat ettevõtet Tulemustest

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Informeeritus ja meediakasutus.doc

Informeeritus ja meediakasutus.doc Informeeritus ja meediakasutus Peeter Vihalemm 1. Hinnang enda informeeritusele eri tasanditel Integratsiooni monitooringu küsimustikus paluti vastajail hinnata enda informeeritust eri tasandeil kodukohast

Rohkem

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine

Microsoft Word - Saku valla arengukava_I lugemine Kinnitatud Saku Vallavolikogu. määrusega nr. SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ EELNÕU I LUGEMISELE Sisukord SISUKORD ------------------------------------------------------------------ 1 SISSEJUHATUS -----------------------------------------------------------

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma

Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urmas Kvell Riivo Talviste Gert Palok Juhendaja: Mare Vähi

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ

Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕ Lisa nr 1 KINNITATUD Kose Vallavolikogu 28.03.2013 otsusega nr 184 SELETUSKIRI KOSE JA KÕUE VALLA HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISE VAJADUSE PÕHJENDUSE, TERRITOORIUMI SUURUSE JA ALALISTE ELANIKE

Rohkem

Microsoft Word - Aruanne uus TH.doc

Microsoft Word - Aruanne uus TH.doc TALLINNA JA HELSINGI VAHELISE INIMESTE LIIKUMISE UURING - LENNUREISIJAD Turu-uuringute AS November/detsember 0 Sisukord SISSEJUHATUS...3 KOKKUVÕTE... METOODIKA ÜLEVAADE... Valim ja vastaja valik... Küsitlustöö...

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Microsoft Word hankeplaan veebi.rtf

Microsoft Word hankeplaan veebi.rtf TALLINNA LINNAKANTSELEI 2016. AASTA HANKEPLAAN Jrk nr Riigihanke eseme nimetus Hankemenetluse liik Hankelepingu liik Elektrooniline riigihange (jah/ei) Riigihanke korraldamise eeldatav aeg (kuu või kvartal)

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Microsoft Word - Kinnisvara. Elukoht.doc

Microsoft Word - Kinnisvara. Elukoht.doc 1 Arutle pinginaabriga järgmistel teemadel. Kirjuta naabri vastused üles. Kus sa elad? Missuguses majas sa elad? Kirjelda oma praeguse elukoha plusse ja miinuseid. Kas sa eelistaksid elada maal või linnas?

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Labisoit 2004 aruanne.doc

Labisoit 2004 aruanne.doc INSENERIBÜROO STRATUM Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine TALLINN 2004 Seletuskiri Mootorsõidukite 2003.a. läbisõidu ankeetküsitluse läbiviimine Sissejuhatus Eestis on rea aastate

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Geograafia osakond Lõputöö Inimeste ruumilise käitumise sõltuvus eluk

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Geograafia osakond Lõputöö Inimeste ruumilise käitumise sõltuvus eluk Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Geograafia osakond Lõputöö Inimeste ruumilise käitumise sõltuvus elukoha geograafilisest paiknemisest Tallinna näitel Leila

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

kVARTALIKIRI

kVARTALIKIRI ELUKVALITEET TALLINNAS JA TEISTES EUROOPA LIIDU RIIKIDE PEALINNADES Marika Kivilaid, Mihkel Servinski Statistikaamet Artikkel annab ülevaate projekti Urban Audit käigus tehtud Euroopa Liidu riikide pealinnade

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

P9_10 estonian.cdr

P9_10 estonian.cdr Registreerige oma toode ja saage abi kodulehelt www.philips.com/welcome P9/10 Eestikeelne kasutusjuhend 2 Ühendage P9 kõlar Bluetooth ühenduse kaudu oma Bluetooth seadmega, nagu näiteks ipadiga, iphone'iga,

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Maksja

Maksja Ülevaade. aasta küsitluse tulemustest AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS... KOKKUVÕTE...5 SUMMARY...8 1. Metoodika kirjeldus...11 1.1. Valim ja küsitlus...11

Rohkem

2010 Aruanne

2010 Aruanne ERATÄIENDKOOLITAJATE KÜSITLUS Vaike Vainu Karin Reivart Kevad 2010 SISUKORD SISSEJUHATUSEKS...3 KÜSITLUSE TAUST...4 1 Küsitluse eesmärk...4 2 Küsitluse üldkogum ja valim...5 3 Küsitlustöö...6 4 Teostajad...6

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andm

Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andm Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andmete alusel on Eestis võrreldes teiste OECD riikidega

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem