C-63_90 ja C-67_90
|
|
- Laura Säde
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. oktoober 1992 * Kalandus Määrus püügikvootide jaotamise kohta liikmesriikide vahel Hispaania ja Portugali ühinemisakt [ ] Liidetud kohtuasjades C-63/90 ja C-67/90, Portugali Vabariik, esindajad: professor João Mota de Campos, välisministeeriumi Euroopa Ühenduse osakonna õigustalituse juhataja Luis Inês Fernandes, põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeeriumi uuringu- ja planeerimisüksuse direktor Marcelo Vasconcelos ning välisministeeriumi Euroopa Ühenduse asjade peadirektoraadi õigusnõunik Maria Luisa Duarte, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: Portugali suursaatkond, 33 allée Scheffer, ja Hispaania Kuningriik, esindajad: algul Carlos Bastarreche Sagües ning hiljem ühenduse õigusalase ja asutustevahelise koordineerimise peadirektor Alberto José Navarro González ja riikliku Euroopa Kohtu menetluste eest vastutava õigusosakonna juhataja Rosario Silva de Lapuerta, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: Hispaania suursaatkond, 4 6 boulevard Emmanuel Servais, versus hagejad, Euroopa Ühenduste Nõukogu, esindajad: nõukogu õigustalituse direktor Arthur Alan Dashwood ja õigusnõunik John Carbery, keda abistasid õigustalituse ametnikud Jorge Monteiro ning hiljem ka Amadeu Lopes Sabino ja Germán-Luis Ramos Ruano, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: c/o Euroopa Investeerimispanga õigusosakonna juhataja Xavier Herlin, 100 boulevard Konrad Adenauer, Kirchberg, keda toetavad kostja, * Kohtumenetluse keeled: portugali (kohtuasi C-63/90) ja hispaania (kohtuasi C-67/90).
2 Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: õigusnõunik Caspar Fischer ja vastavalt õigusnõunikud Herculano Lima ja Francisco José Santaolalla, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: c/o komisjoni õigustalituse esindaja Roberto Hayder, Centre Wagner, Kirchberg, Saksamaa Liitvabariik, esindajad: föderaalse majandusministeeriumi vanemametnik Ernst Röder ja sama ministeeriumi ametnik Joachim Karl, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: Saksamaa Liitvabariigi suursaatkond, avenue Émile Reuter, ja Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindaja: J. E. Collins, Treasury Solicitor s Department, keda abistas barrister Christopher Vajda, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis: Ühendkuningriigi suursaatkond, 14 boulevard Roosevelt, menetlusse astujad, mille esemeks on taotlus tühistada nõukogu 19. detsembri aasta määrus (EMÜ) nr 4054/89, millega määratakse ühenduse aasta püügikvoodid Gröönimaa vetes (EÜT 1989, L 389, lk 65), EUROOPA KOHUS, koosseisus: president O. Due, kodade esimehed C. N. Kakouris and M. Zuleeg, kohtunikud G. F. Mancini, R. Joliet, J. C. Moitinho de Almeida ja M. Díez de Velasco, kohtujurist: C. O. Lenz, kohtusekretär: kohtuametnik D. Triantafyllou, arvestades suuliseks menetluseks koostatud ettekannet, kuulanud 18. veebruari aasta istungil ära poolte suulised argumendid, kuulanud 6. mai aasta istungil ära kohtujuristi ettepaneku, on teinud järgmise otsuse Põhjendused
3 1. Euroopa Kohtu kantseleisse vastavalt 14. ja 16. märtsil 1990 esitatud hagiavaldustega esitasid Portugali Vabariik ja Hispaania Kuningriik EMÜ asutamislepingu artikli 173 esimese lõigu alusel hagid nõukogu 19. detsembri aasta määruse (EMÜ) nr 4054/89 tühistamiseks, millega määratakse ühenduse aasta püügikvoodid Gröönimaa vetes (EÜT 1989, L 389, lk 65). Määrus võeti vastu seetõttu, et oli sõlmitud ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalastuskokkulepe (EÜT 1985, L 29, lk 9) ning protokoll, millega nähti ette kõnealuses kokkuleppes sätestatud püügitingimused (EÜT 1989, L 389, lk 83), täpsemalt ühenduse püügikvoodid Gröönimaa vetes ajavahemikul 1. jaanuarist 1990 kuni 31. detsembrini Nõukogu võttis vaidlusaluse määruse vastu nõukogu 25. jaanuari aasta määruse (EMÜ) nr 170/83, millega kehtestati ühenduse kalavarude kaitse- ja majandamissüsteem (EÜT 1983, L 24, lk 1), artikli 11 alusel. Süsteemiga nähakse muu hulgas ette kaitsemeetmed, mille hulka vastavalt artiklile 2 võib muu hulgas kuuluda püügikoormuse piiramine eelkõige püügipiirangute abil. 3. Määruse (EMÜ) nr 170/83 artiklis 3 sätestatakse, et kui ühe liigi või seotud liikide rühma osas on vaja püüki piirata, siis kehtestatakse igal aastal kalavarude või kalavarurühmade lõikes lubatud kogupüük (TAC), ühenduse kasutuses olev osa ja, kui vaja, kolmandatele riikidele määratud püügimaht ning kõnealuse püügi konkreetsed tingimused. Ühenduse kasutuses olevale osale liidetakse ühenduse kogupüük neist vetest, mis ei kuulu ühenduse liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla. 4. Määruse (EMÜ) nr 170/83 artikli 4 lõikes 1 sätestatakse, et artiklis 3 nimetatud ühenduse kasutuses olevad püügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et kõikide asjaomaste kalavarude lõikes oleks tagatud iga liikmesriigi kalandustegevuse suhteline stabiilsus. Artikli 4 lõikes 2 sätestatakse, et nõukogu, tegutsedes asutamislepingu artiklis 43 sätestatud korras ja lähtudes aruandest, mille komisjon esitab 31. detsembriks 1991 kalanduse olukorra kohta ühenduses, rannikualade majandusliku ja sotsiaalse seisundi ning kalavarude seisundi ja arenguprognooside kohta, teeb muudatused, mis on vajalikud varude jaotamiseks liikmesriikide vahel. 5. Lõpetuseks märgitakse määruse (EMÜ) nr 170/83 artiklis 11, et kaitsemeetmete valiku, lubatud kogupüügi ning ühenduse kasutuses olevate püügimahtude ja nende liikmesriikide vahel jaotamise üle otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku alusel. Sel alusel on kaitset vajavate kalaliikide lubatud kogupüüki ning ühenduse kasutuses olevate püügimahtude liikmesriikide vahel jaotamist käsitlevad määrused vastu võetud igal aastal alates aastast. 6. Nõukogu 25. jaanuari aasta määrusega (EMÜ) nr 172/83, millega kehtestatakse aastaks ühenduse kalastusvööndis teatavate kalavarude ja kalavarurühmade suhtes lubatav kogupüük, ühenduse kasutuses olev osa kogupüügist, selle osa jaotamine liikmesriikide vahel ja teatavad püügitingimused (EÜT 1983, L 24, lk 30), jaotas nõukogu ühenduse vetes kasutuses olevad kalavarud kolme kriteeriumi alusel, mis on sätestatud
4 määruse preambulis: traditsiooniline kalandustegevus, kalapüügist ja sellega seonduvatest tööstusharudest tugevalt sõltuvate piirkondade erivajadused ning kalapüügivõimaluste vähenemine kolmandate riikide vetes. 7. Samu kriteeriumeid kasutati ka mitteliikmesriikidega sõlmitud kokkulepete alusel ühenduse vetest väljaspool kasutuses olevate varude jaotamiseks, mis on sätestatud erinevates nõukogu määrustes, nagu näiteks nõukogu 25. jaanuari aasta määrus (EMÜ) nr 173/83, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 370/82 teatavate aasta püügikvootide haldamise ja kontrolli kohta liikmesriikide lipu all sõitvate laevade osas, mis püüavad NAFO konventsioonis määratletud reguleeritavas piirkonnas (EÜT 1983, L 24, lk 68), (EMÜ) nr 174/83, millega jaotatakse liikmesriikide vahel aastaks Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise kalanduskokkuleppega ühendusele ette nähtud püügikvoodid (EÜT 1983, L 24, lk 70), (EMÜ) nr 175/83 teatavate püügikvootide jagamise kohta liikmesriikide vahel, kelle laevad kalastavad Norra majandusvööndis ning Jan Mayeni ümbruse kalastusvööndis (EÜT 1983, L 24, lk 72), ning (EMÜ) nr 176/83 ja (EMÜ) nr 177/83 liikmesriikide vahel püügikvootide jaotamise kohta laevadele, mis püüavad Rootsi vetes (EÜT 1983, L 24, lk 75) ja Fääri saarte vetes (EÜT 1983, L 24, lk 77). 8. Protsentuaalne jaotus, mis määratakse kindlaks võrdlusperioodi kalastustegevuse alusel ning arvestatakse ümber koguselisteks kvootideks, ei ole aastast alates muutunud ning seda on alates sellest ajast kasutatud kõikide jaotuste puhul. Portugali Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi ühinemine ühendusega 1. jaanuaril 1986 ei toonud kaasa jaotusvalemi muudatusi, vaid need kaks uut liikmesriiki jäeti valemis arvesse võtmata. 9. Täpsemad andmed kohaldatavate ühenduse õigusaktide, menetluse käigu ning poolte väidete ja argumentide kohta on esitatud suuliseks menetluseks koostatud ettekandes ning edaspidi mainitakse või käsitletakse neid niivõrd, kui see on vajalik Euroopa Kohtu põhjenduste selgitamiseks. 10. Oma hagide toetuseks on hagejad esitanud rea väiteid, mille võib jaotada kolme kategooriasse, nimelt oluliste menetlusnõuete rikkumine, kalandustegevuse stabiilsuse põhimõtte rikkumine ja ühenduse õiguse üldpõhimõtete rikkumine. Oluliste menetlusnõuete rikkumine 11. Portugali Vabariik väidab esiteks, et vaidlusaluse määruse vastuvõtmisel rikuti asutamislepingu artiklis 43 sätestatud menetluskorda ning selles isegi ei viidata kõnealusele artiklile. Ta leiab, et õiguskindluse nõude täitmiseks ei piisa viitamisest EMÜ asutamislepingule kui tervikule või määrusele (EMÜ) nr 170/ Lisaks väidab ta, et vaidlusaluse määruse vastuvõtmisel rikuti asutamislepingu artiklit 190, kuna selles on märkimata faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest lähtudes nõukogu jaotas olemasolevad püügimahud mõningate liikmesriikide vahel, jättes teised näiteks hagejad kõrvale, kuigi nad olid antud küsimuses oma huvi väljendanud.
5 13. Lõpetuseks leiab Portugali Vabariik, et vaidlusalune määrus võeti vastu enne, kui oli isegi ajutiselt jõustunud eespool nimetatud protokoll, millega nähakse ette püügitingimused kalastamiseks Gröönimaa vetes. Ta märgib, et see protokoll kiideti ühenduse nimel heaks alles nõukogu 16. juuli aasta määrusega (EMÜ) nr 2647/90, mis käsitleb eespool nimetatud teise protokolli sõlmimist (EÜT 1990, L 252, lk 1), ning kõnealuse protokolli ajutise kohaldamise suhtes leppisid lepinguosalised kokku 21. detsembri aasta kirjavahetusega. 14. Vaidlusaluse määruse õigusliku alusega seoses tuleb märkida, et see põhineb just nimelt eespool nimetatud määruse (EMÜ) nr 170/83 artiklil 11, milles muu hulgas sama määruse artikli 4 lõikele 1 viidates antakse komisjonile volitused määrata komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks ühenduse kasutuses olevate püügimahtude jaotus liikmesriikide vahel. Kuna määrus (EMÜ) nr 170/83 ise põhineb asutamislepingu artiklil 43, siis on selle artikkel 11 vaidlusaluse määruse vastuvõtmiseks sobiv ja piisav õiguslik alus. Nagu Euroopa Kohus märkis oma 16. juuni aasta otsuses kohtuasjas 46/86: Romkes v Officier van Justitie, EKL 1987, lk 2681, punkt 16, ei saa nõuda, et nõukogu sätestaks ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate määruste kõik üksikasjad asutamislepingu artikliga 43 ette nähtud korras; selle sätte kohaselt on piisav, kui käsitletava teema olulised osad on vastu võetud kõnealuse sättega ette nähtud korras; algmääruste rakendussätted võib nõukogu vastu võtta teistsuguse korra kohaselt, nagu on ette nähtud kõnealuse artikliga Seepärast tuleb käesolev väide tagasi lükata. 16. Seoses väitega, et vaidlusaluse määruse põhjendavas osas ei täpsustata faktilisi asjaolusid ja õiguslikke aluseid, millest lähtudes nõukogu otsustas osa riike jaotusse kaasata ja osa, eelkõige hagejad, välja jätta, tuleb meeles pidada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad asutamislepingu artikliga 190 ette nähtud põhjendused olema asjaomase meetme jaoks sobivad. Põhjendustest peab selgelt ja üheselt ilmnema, miks meetme vastu võtnud ühenduse institutsioon selle vastu võttis, et asjaomastele isikutele oleksid teada vastuvõetud meetme põhjused ja Euroopa Kohus saaks teostada oma järelevalvevolitusi. Kõnealusest kohtupraktikast nähtub ka, et meetme põhjendustes ei pea täpsustama meetmes käsitletavaid mitmesuguseid faktilisi ja õiguslikke küsimusi, juhul kui meede on osa teatud meetmete kogumi üldisest süsteemist (vt eelkõige 22. jaanuari aasta otsus kohtuasjas 250/84: Eridania v Cassa Conguaglio Zucchero: EKL 1986, lk 117, punktid 37 ja 38). 17. Vaidlusaluse määruse preambuli viiendas põhjenduses viidatakse selgesõnaliselt kalavarude mis tahes jaotuse olulisele kriteeriumile, mille kohaselt tuleb kõikidele liikmesriikidele tagada asjaomaste kalandustegevuste stabiilsus, nagu on ette nähtud määruse (EMÜ) nr 170/83 artiklis 4. Samuti tuleb meeles pidada, et vaidlusalune määrus on üks reast määrustest, millest osa on antud pärast ühinemist ja milles kõikides kohaldatakse sama põhikriteeriumi. Seepärast tuleb järeldada, et põhjenduste osas vastab määrus asutamislepingu artikli 190 nõuetele, mida käsitleti eespool. 18. Seepärast tuleb teine väide tagasi lükata.
6 19. Lõpetuseks tuleb tagasi lükata ka väide, et vaidlusalune määrus võeti vastu enne, kui oli isegi ajutiselt jõustunud teine protokoll, millega nähakse ette kalapüügiõigused Gröönimaa vetes. Piisab, kui märkida, et vastavalt selle määruse artiklile 1 jõustus see 1. jaanuaril 1990 ehk samal päeval, mil vastavalt nõukogu 19. detsembri aasta otsusele 89/650/EMÜ, mis käsitleb kirjavahetuse teel protokolli ajutise kohaldamise kohta kokkuleppe sõlmimist (EÜT 1989, L 389, lk 80), jõustus kõnealune protokoll. 20. Esitatud asjaoludest tuleneb, et oluliste menetlusnõuete rikkumist käsitlevate väidete kogum tuleb tervikuna tagasi lükata. Kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõtte rikkumist käsitlev väide 21. Hagejad väidavad, et võttes vastu vaidlusaluse määruse, millega nemad jaotusest kõrvale jäeti, kohaldas nõukogu määruse (EMÜ) nr 170/83 artikli 4 lõikes 1 sätestatud kalandustegevuse stabiilsuse põhimõtet liiga jäigalt ja seega ebaõigesti, kuna ta ei võtnud arvesse hagejate õiguspäraseid taotlusi juurdepääsuks väljaspool ühendust ühenduse kui terviku kasutusse antud kalavarudele. 22. Oma väite toetuseks esitavad hagejad kolm peamist argumenti. 23. Esiteks märgivad nad, et Gröönimaaga sõlmitud kokkuleppe teise protokolliga pakuti ühendusele aasta esimese protokolliga võrreldes märkimisväärselt suuremaid kalapüügiõigusi, sealhulgas eelkõige 7500 tonni võrra suuremat tursapüügiõigust. Seda kasvu silmas pidades oleks nõukogu pidanud hagejad jaotamisse kaasama, kaitstes samas juba kaasatud liikmesriikide huve. 24. Teiseks leiavad hagejad, et määruse (EMÜ) nr 170/83 artikli 4 lõikes 2 sätestatud läbivaatamise kord ei ole ainus võimalus aastal kehtestatud jaotusvalemi kohandamiseks uue olukorraga. Nõukogu ise tunnistas määrust (EMÜ) nr 170/83 vastu võttes oma protokollis sedastatud avalduses, et liikmesriikidele jaotatavate kvootide suhtelist stabiilsust hinnates oleks vaja juba enne jaotussüsteemi ametlikku läbivaatamist võtta arvesse mitmesuguseid asjaolusid, mis võivad olulisel määral mõjutada algse jaotuse aluseks olevat üldist olukorda. Kahe uue liikmesriigi ühinemine on käsitatav olukorra olulise muutumisena, kuna algne jaotusskeem oli ette nähtud kümne liikmesriigi jaoks ning seega ei kajasta enam ühenduse praegust struktuuri. Lisaks, kuna ühinemisaktis selleteemalised sätted puuduvad, siis tuleb kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamisel arvesse võtta ühenduse uut struktuuri. 25. Hispaania Kuningriik märgib lisaks, et aasta protokolliga ette nähtud kalapüügiõigustest osa saanud liikmesriigid ei ole pidevalt suutnud neid täielikult ära kasutada. Seepärast ei oleks teistele liikmesriikidele kalapüügivõimaluste andmisega isegi täiendavate kvootide puudumise korral rikutud kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõtet, kuna need liikmesriigid, kes sellest põhimõttest ainsana kasu said, ei olnud kunagi oma kvoote täielikult ära kasutanud.
7 26. Enne eeltoodud argumentide kaalumist tuleb meeles pidada, et eespool nimetatud 16. juuni aasta otsuses kohtuasjas Romkes, on Euroopa Kohus juba esitanud oma seisukohad määrusega (EMÜ) nr 170/83 ette nähtud kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse nõude ja pärast aasta algset jaotust toimunud kvoodijaotuste kokkusobivuse kohta. Selle otsuse 17. punktis märgib Euroopa Kohus, et kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse nõuet tuleb tõlgendada selliselt, et jaotamisel peab iga liikmesriik jätkuvalt saama kindlaksmääratud protsendi. Sellega seoses täpsustas Euroopa Kohus tollal, et kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 sättest, mille kohaselt nõukogu kinnitab liikmesriikide vahelises kalavarude jaotuses vajaduse korral tehtavad muudatused asutamislepingu artiklis 43 sätestatud korras, nähtub, et artikli 11 alusel algselt artikli 4 lõikes 1 kindlaks määratud jaotusvalemi kohaldamist jätkatakse nii kaua, kuni võetakse vastu muutmismäärus määruse (EMÜ) nr 170/83 vastuvõtmiseks kasutatud menetlusega. 27. Hagejad väidavad siiski, et see otsus eeldab konkreetsel hetkel kasutuses olevate püügimahtudega seonduvat püügikoormuse piiramist ning sellele ei saa tugineda olukorras, kus püügivõimalused on suurenenud, nagu käesoleval juhul. 28. Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et määruse (EMÜ) nr 170/83 artikli 2 lõike 2 kohaselt käsitlevad püügimahtude piiramise meetmed liike või liigirühmi; teiseks märgitakse sama määruse artikli 4 lõikes 1, et iga liikmesriigi kalastustegevuse suhteline stabiilsus tuleb tagada kõikide asjaomaste kalavarude lõikes, ehk siis konkreetsete kalaliikide ja konkreetsete geograafilise piirkondade osas. On aga teada, et võimatu on hinnata kõnealuste kalavarude täpset suurust, mis võib liikide bioloogilise evolutsiooni tulemusena aastast aastasse üles-alla kõikuda. Seepärast täpsustas Euroopa Kohus eespool nimetatud otsuses kohtuasjas Romkes, et kalandustegevuse suhtelise stabiilsusena tuleb käsitada igale liikmesriigile kindlaksmääratud protsendi säilitamist, mitte aga kindlaksmääratud kalakoguse tagamist. 29. Kõnealuses olukorras ei saa kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõtet tõlgendada selliselt, et komisjon oleks kohustatud konkreetse kalavaru suurenemise ilmnemisel läbi viima uue jaotamise, juhul kui see kalavaru oli juba hõlmatud algse jaotusega. Lisaks, nagu kohtujurist on õigesti märkinud, sisaldab Gröönimaaga sõlmitud kalanduskokkulepe mitmeid sätteid, mis on põhjendatud üksnes seetõttu, et konkreetsete kalavarude suuruse prognoosid on oma olemuselt ebakindlad. 30. Seepärast tuleb esimene argument tagasi lükata. 31. Seoses argumendiga, mis käsitleb Portugali Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi ühinemist ühendusega 1. jaanuaril 1986, tuleb märkida, et ühinemine kui objektiivne asjaolu ei saa iseenesest kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, kuna ühinemistingimused on sätestatud ühinemisaktis. 32. Käesoleval juhul sätestatakse asjaomase ühinemisakti artiklis 2, et alates ühinemise kuupäevast on asutamislepingute sätted ja ühenduste institutsioonide poolt enne ühinemist
8 vastu võetud aktid uutele liikmesriikidele siduvad ja neid kohaldatakse nendes riikides vastavalt kõnealustes lepingutes ja ühinemisaktis sätestatud tingimustele. 33. On teada, et kalanduse ja eelkõige välisressursside suhtes nähakse ühinemisaktiga (Hispaania osas artikliga 167 ja Portugali osas artikliga 354) ette integratsioonisüsteem, mille raames ühendus võtab üksnes üle uute liikmesriikide poolt varem mitteliikmesriikidega sõlmitud kalanduskokkulepete haldamise ning säilitab nende jaoks ajutiselt neist kokkulepetest tulenevad õigused ja kohustused, kuni nõukogu võtab vastu asjakohased otsused kõnealuste kokkulepete alusel kalandustegevuse jätkamise kohta. 34. Sellises olukorras tuleb vastavalt ühinemisakti artiklile 2 kohaldada olemasolevaid ühenduse eeskirju, eelkõige määrusega (EMÜ) nr 170/83 ette nähtud suhtelise stabiilsuse põhimõtet, mida pealegi ei ole mingil viisil muudetud, välja arvatud häälte arvu tehniline kohandamine otsustamismenetluses, millele viidatakse artikli 14 lõikes 2 (ühinemisakti I lisa XV punkt), ja nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud. 35. Seepärast tuleb teine argument tagasi lükata. 36. Tuleb siiski täpsustada, et kuigi ühinemisakt ei mõjutanud ehkki oleks võinud mõjutada senist olukorda ühenduseväliste kalavarude valdkonnas, on selge, et alates ühinemisest on Portugali Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi seisund sama kui neil liikmesriikidel, keda algsesse jaotusse ei kaasatud. 37. Sellest tuleneb, et ühelt poolt on neil kahel liikmesriigil õigus osaleda võimalike uute kalapüügiõiguste jaotamises, mis tekivad pärast nende ühinemist mitteliikmesriikidega sõlmitavate, seni jaotamata kalavarusid käsitlevate kokkulepete alusel, ning teiselt poolt on neil liikmesriikidel õigus esitada kõikide teiste liikmesriikidega samadel alustel oma nõuded juhul, kui süsteem määruse (EMÜ) nr 170/83 artikli 4 lõike 2 kohaselt läbi vaadatakse. 38. Seoses Hispaania Kuningriigi argumendiga, mis käsitleb kvootide alakasutust, tuleb lisaks märkida, nagu on märkinud ka komisjon, ilma et talle oleks veenvalt vastu vaieldud, et tegelikkuses põhinevad mitteliikmesriigiga sõlmitud kokkuleppe alusel ühendusele antud kalapüügivõimalused kalavarude seisundi ja arengu prognoosidel, mis võivad osutuda ebaõigeteks ega pruugi kajastada neid koguseid, mida on võimalik tegelikult püüda. Sellises olukorras ei saa asjaolu, et püütud kogused on prognoositud kogustest väiksemad, tuua kaasa kohustust järgmiseks aastaks uus jaotus teha. Ka ei ole Hispaania Kuningriik esitanud tõendeid selle kohta, et kalapüügikvootide alakasutus riikide poolt, kellele need vaidlusaluse määruse alusel on määratud, oleks tahtlik. 39. Kuna ka kolmanda argumendiga ei saa nõustuda, tuleb kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõtet käsitlev väide tervikuna tagasi lükata. Ühenduse õiguse üldpõhimõtete rikkumist käsitlevad väited
9 40. Hagejad leiavad, et nõukogu rikkus asutamislepingu artiklis 7 sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet, võttes vaidlusaluse määruse vastu ilma neid jaotusvalemis arvesse võtmata. Portugali valitsus leiab, et nõukogu on rikkunud ka proportsionaalsuse, võrdsuse ja ühenduse solidaarsuse põhimõtet. 41. Mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumine tuleneb Portugali Valitsuse väitel eelkõige sellest, et ajavahemikul , ehk umbes sellel võrdlusperioodil, mille alusel kehtestati aastal liikmesriikide vaheline jaotusvalem, püüdsid Portugali laevad Gröönimaa vetes keskmiselt sama palju turska kui Saksamaa Liitvabariigi laevad, ja peaaegu kolmteist korda rohkem kui Ühendkuningriigi laevad. 42. Hispaania valitsus väidab ühelt poolt, et kuigi uued liikmesriigid loovutasid pärast ühinemist ühendusele oma õiguse sõlmida mitteliikmesriikidega kalanduskokkuleppeid, jäetakse nad siiski ilma kalapüügiõigustest, mille ühendus on saanud ise mitteliikmesriikidega selliseid kokkuleppeid sõlmides; teiselt poolt said teised liikmesriigid kasu kalanduskokkulepetest, mille Hispaania oli enne ühinemist mitteliikmesriikidega sõlminud, samas aga jäetakse Hispaania ilma neist kvootidest, mille ühendus on ise saanud samal ajavahemikul sõlmitud kokkulepete alusel. 43. Tuleb märkida, et hagejate olukord ei ole võrreldav teiste jaotusse kaasatud liikmesriikide olukorraga, kui võtta arvesse eespool nimetatud ühinemisakti sätteid uute liikmesriikide integreerimise kohta ühise kalanduspoliitikaga ning eelkõige juba kasutuses olevate ja ühinemise ajaks jaotatud ühenduseväliste kalavarude kohta. 44. Kuna ühinemisaktiga ei muudetud kehtivat olukorda ühenduseväliste kalavarude osas, jätkatakse olemasolevate ühenduse eeskirjade kohaldamist. Seepärast ei saa uued liikmesriigid kõnealuste sätete kohaldamata jätmist nõudes tugineda ühinemiseelsetele asjaoludele, eelkõige oma kalandustegevusele võrdlusperioodil. Alates ühinemisest on nad olnud samas seisundis, kui liikmesriigid, kes jäeti jaotusest välja vastavalt kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttele, mida enne ühinemist sõlmitud kokkulepete osas kajastab aastal tehtud jaotus. Seda järeldust ei saa muuta asjaolu, et ühinemise tulemusena ei ole uutel liikmesriikidel enam õigust iseseisvalt kokkuleppeid sõlmida, mistõttu nad on kõikide teiste liikmesriikidega samas olukorras, ega ka asjaolu, et nad ei saanud ühendusse toodud välisressursside eest mingit tasu. 45. Seepärast tuleb mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumist käsitlev väide tagasi lükata. 46. Portugali valitsus leiab, et keeldumine kalapüügikvootide andmisest uutele liikmesriikidele, kellel on pikaajalised ja tugevad traditsioonid seoses kalapüügiga Gröönimaa vetes, on taotletava eesmärgi ehk kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse seisukohalt ebaproportsionaalne, kuna seeläbi ohverdatakse täielikult Portugali laevade huvid selles piirkonnas. 47. Selle väitega ei saa nõustuda. Vastupidiselt hageja väitele piisab, kui märkida, et enne ühinemist kehtestatud jaotusvalemit ei muudetud ühinemisaktiga, kuna see valem on vajalik
10 ja asjakohane jaotusse kaasatud liikmesriikide kalandustegevuse suhtelise stabiilsuse tagamiseks nende kalavarude osas, mis olid ühinemise ajaks juba jaotatud. Jaotusvalemi laiendamine ohustaks kõnealust stabiilsust, isegi kui kalapüügivõimalused suureneksid, kuna ajutised kalapüügivõimaluste suurenemised keskpikas perspektiivis üksnes tasakaalustavad vähenemisi ning liikide bioloogilise evolutsiooni tulemusena on tõenäolised mõlemasuunalised kõikumised. 48. Portugali valitsus väidab ka, et rikutud on võrdsuspõhimõtet; see põhimõte, kuigi see mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetega alati ei kaasne, nõuab huvide õiglast kaalumist. Kõnealune põhimõte ei asenda kohaldatavaid ühenduse eeskirju, kuid õigustab nende piisavalt paindlikku tõlgendust. Euroopa Kohtu ülesanne on üldist õigluspõhimõtet arvesse võtta, andes eesmärgiks oleva stabiilsuse osas paindliku tõlgenduse. 49. Sellega seoses tuleb meeles pidada, et eespool nimetatud 16. juuni aasta otsuses kohtuasjas Romkes on Euroopa Kohus suhtelise stabiilsuse nõuet juba tõlgendanud, kui nõuet säilitada igale liikmesriigile kindlaksmääratud protsent. Portugali valitsus viitab enda ühendusega ühinemisele, väites, et seda sündmust silmas pidades on kohane ja vajalik kõnealust tõlgendust muuta. Tuleb siiski meeles pidada, et uute liikmesriikide ühendusega ühinemise aluseks on aktid, mis on esmase õiguse allikateks ning millega saab muuta olemasolevat olukorda mis tahes ühenduse valdkonnas, kusjuures olemasolevad ühenduse eeskirjad jäetakse üldjuhul kehtima. Nagu eespool märgitud, käsitleti käesoleval juhul Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemisaktis ühenduseväliste kalavarude küsimust selliselt, et asjaomast jaotussüsteemi ei muudeta. Sellises olukorras ei saa hagejate ühinemine tuua kaasa eespool nimetatud kohtupraktika muutmist. 50. Seepärast tuleb käesolev väide tagasi lükata. 51. Lõpetuseks väidab Portugali valitsus, et nõukogu rikkus asutamislepingu artikli 5 lõikest 2 tulenevat ühenduse solidaarsuse põhimõtet, pidades eelkõige silmas liikmesriikide suhtumist nõukogus vaidlusaluse määruse vastuvõtmise ajal. 52. See väide tuleb tagasi lükata. Oluline on märkida, et asutamislepingu artikliga 5 kehtestatakse liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide vahelistes suhetes siira koostöö põhimõte. See põhimõte nõuab, et liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed ühenduse õiguse kohaldamise ja tõhususe tagamiseks, kuid kehtestab liikmesriikidele ja ühenduse institutsioonidele ka vastastikused siira koostöö kohustused (vt 13. juuli aasta määrus kohtuasjas C-2/88: Imm,. Zwartveld jt, EKL 1990, lk I-3365, punkt 17). 53. Õigusakti vastuvõtmine nõukogu poolt ei saa rikkuda liikmesriikide kohustust võtta kõik vajalikud meetmed ühenduse õiguse kohaldamise ja tõhususe tagamiseks, kuna iga liikmesriigi poolne oma huvide kaitsmine nõukogus ei kuulu ilmselgelt selle kohustuse alla, ega ka nõukogu kui institutsiooni kohustust teha siirast koostööd. 54. Seepärast tuleb ka viimane väide tagasi lükata.
11 55. Kõikidest eeltoodud kaalutlustest nähtub, et hagid tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohtukulud 56. Kodukorra artikli 69 lõike 2 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud. Et Portugali Vabariik ja Hispaania Kuningriik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud nendelt välja mõista. Vastavalt artikli 69 lõikele 4 kannavad komisjon ja menetlusse astuvad liikmesriigid ise oma kohtukulud. Esitatud põhjendustest lähtudes, otsustab: 1. Jätta hagid rahuldamata. EUROOPA KOHUS 2. Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt ja Hispaania Kuningriigilt. Komisjon, Saksamaa Liitvabariik ja Ühendkuningriik kannavad oma kohtukulud ise. Due Kakouris Zuleeg Mancini Joliet Moitinho de Almeida Díez de Velasco Kuulutatud avalikul kohtuistungil 13. oktoobril 1992 Luxembourgis. Kohtusekretär President J.-G. Giraud O. Due
C
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 7. juuli 1992 * Direktiiv 90/366/EMÜ üliõpilaste elukohaõiguse kohta Õiguslik alus Euroopa Parlamendi prerogatiivid [ ] Kohtuasjas C-295/90, Euroopa Parlament, esindajad: Euroopa Parlamendi
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
Rohkemja 51-86
Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
Rohkem4-73
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
Rohkem59-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule
Rohkem265-78
EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,
RohkemC� ja C�431-93
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. detsember 1995 * Kutseala pensionifondi liigitamine ettevõtjaks Kohustuslik liitumine kutseala pensioniskeemiga Kokkusobivus konkurentsieeskirjadega Võimalus tugineda ühenduse õigusest
Rohkem170_84
EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemC x
Kohtuasi C-127/92 Dr. Pamela May Enderby versus Frenchay Health Authority ja Secretary of State for Health (Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal of England and Wales) (Meeste ja naiste võrdne
RohkemC-163_90
EUROOPA KOHTU OTSUS 16. juuli 1992 * Kaupade vaba liikumine Prantsusmaa ülemeredepartemangude maksusüsteem [ ] Kohtuasjas C-163/90, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemC-23_93
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 5. oktoober 1994 * Teenuste osutamise vabadus Siseriiklik seadusandlus pluralistliku, mittekommertsliku ringhäälinguvõrgu ülalhoidmiseks Kohtuasjas C-23/93, [ ] mille esemeks
RohkemC
Kohtuasi C-392/93 [ ] Eelotsusetaotlus Direktiivi 90/531/EMÜ tõlgendamine Telekommunikatsioon Ülevõtmine liikmesriigi õigusesse Hüvitamiskohustus ebaõige ülevõtmise korral [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 26.
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik
ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
Rohkem193-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 7. mai 1987 * (Tribunale di Milano eelotsusetaotlus) (Banaanide tarbimismaks) [ ] Kohtuasjas 193/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunale
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
RohkemKohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr
Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemC-118_96
EUROOPA KOHTU OTSUS 28. aprill 1998 [ ] Teenuste osutamise vabadus Kapitali vaba liikumine Elukindlustusena kogutud säästude maksustamine Liikmesriigi õigusaktid, millega kehtestatakse teenuseid osutavate
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
Rohkem45-85
Kohtuasjas 45/85, EUROOPA KOHTU OTSUS 27. jaanuar 1987 * [ ] Konkurents Tulekindlustusmakseid käsitlev soovitus [ ] Verband der Sachversicherer e.v. (varakindlustusandjate ühendus), kelle registrijärgne
RohkemKohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li
Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Liikmesriigi kohustuste rikkumine Vastuvõetamatuse väide
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
Rohkem299_86
Kohtuasi 299/86 [ ] Kumuleeruv käibemaks eraisikute poolt imporditavatelt kaupadelt [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 25. veebruar 1988 * Kohtuasjas 299/86, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemC-18_93
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. mai 1994 * Kohustuslik lootsiteenus Diskrimineerivad tariifid Teenuste osutamise vabadus Konkurents Kohtuasjas C-18/93, [ ] mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemCODE2APC
EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemT
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda laiendatud koosseisus) 25. juuni 1998 Riigiabi Õhutransport Raskes finantsseisundis lennuettevõtja Kapitali suurendamise luba Liidetud kohtuasjades T-371/94 ja T-394/94,
RohkemC-68-94
EUROOPA KOHTU OTSUS 31. märts 1998 * Ettevõtjate koondumiste kontroll ühenduses Kollektiivne turgu valitsev seisund Liidetud kohtuasjades C-68/94, Prantsuse Vabariik, mida esindasid välisministeeriumi
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustami
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustamine Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele Põhjendused
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemTASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM
30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemPR_NLE-CN_LegAct_app
Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0054/2016 16.3.2016 * RAPORT soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
Rohkem43 ja 63-82
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. jaanuar 1984* [ ] Liidetud kohtuasjades 43 ja 63/82, Vereniging ter Bevordering van het Vlaamse Boekwezen, VBVB (flaamikeelsete raamatute edendamise ühing), asukoht Antwerpen, esindajad:
Rohkemc_ et pdf
7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemMicrosoft Word - n doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemC�39_94
EUROOPA KOHTU OTSUS 11. juuli 1996 * Riigiabi Liikmesriigi kohtute pädevus juhul, kui paralleelselt on pöördutud komisjoni poole Riigiabi mõiste EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 3 viimase lause rikkumise
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemVaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr
Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik
RohkemART. 6 INTERPRETATION GUIDE
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni,
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni, TRIPS lepingu ja WPPT vahetu kohaldatavus liidu õiguskorras
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat
9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemJAI CNC ET#4.indd
ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui
RohkemKOHTUOTSUS LIIDETUD KOHTUASJAD T-49/02-T-51/02 ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda) 27. juuli 2005 * Liidetud kohtuasjades T-49/02-T-51/02
KOHTUOTSUS 27.7.2005 LIIDETUD KOHTUASJAD T-49/02-T-51/02 ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda) 27. juuli 2005 * Liidetud kohtuasjades T-49/02-T-51/02, Brasserie nationale SA (varem Brasseries Funck-Bricher
RohkemTäida dokumendi properties TITLE väli
R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.
RohkemSANCO/10984/2010-EN Rev. 3
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud
RohkemFood Supply Chain:
Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME
RohkemEN
ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemEUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega
Rohkem