C x
|
|
- Aleksander Laks
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Kohtuasi C-127/92 Dr. Pamela May Enderby versus Frenchay Health Authority ja Secretary of State for Health (Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal of England and Wales) (Meeste ja naiste võrdne tasustamine) Kohtuasjas C-127/92, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Court of Appeal of England and Walesi esitatud eelotsusetaotlus nimetatud kohtus pooleliolevas menetluses järgmiste poolte vahel: Dr. Pamela May Enderby ja 1. Frenchay Health Authority Secretary of State for Health asutamislepingu artikli 119, milles sätestatakse meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõte, tõlgendamise küsimuses, EUROOPA KOHUS, koosseisus: president O. Due, kodade esimehed G.F. Mancini, J.C. Moitinho de Almeida ja D.A.O. Edward, kohtunikud R. Joliet, F.A. Schockweiler, F. Grévisse, M. Zuleeg ja J.L. Murray, kohtujurist: C.O. Lenz, kohtusekretär: ametnik L. Hewlett, arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid: - põhimenetluse hageja Dr. Enderby, esindajad: QC Anthony Lester ja QC David Pannick; Kohtumenetluse keel: inglise.
2 - põhimenetluse esimene kostja Frenchay Health Authority, esindajad: Solicitor Bevan Ashford, QC Eldred Tabachnik ja Barrister Adrian Lynch; - Ühendkuningriik, esindajad: Sue Cochrane, Treasury Solicitor's Department, abistasid QC Patrick Elias ja Barrister Eleanor Sharpston, - Saksamaa valitsus, esindajad: föderaalse majandusministeeriumi Ministerialrat Ernst Roeder ja sama ministeeriumi Regierungsdirektor Claus-Dieter Quassowski; - Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: õigustalituse ametnik Karen Banks, arvestades kohtuistungi ettekannet, olles 15. juuni aasta kohtuistungil ära kuulanud suulised märkused, mille esitasid Dr. Enderby, Frenchay Health Authority, Ühendkuningriik, Saksamaa valitsus ja komisjon, olles 14. juuli aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku, on teinud järgmise otsuse 1 Court of Appeal of England and Wales on esitanud 30. oktoobri aasta määrusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 17. aprillil 1992, EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse asutamislepingu artikli 119, mis sätestab meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte, tõlgendamise küsimuses. 2 Küsimused esitati kohtuvaidluses, mille algatas Dr. Pamela Enderby Frenchay Health Authority (edaspidi FHA ) ning Secretary of State for Health vastu ning mis käsitleb töötasu erinevust kahel National Health Service i (edaspidi NHS ) töökohal. 3 Põhimenetluse hageja, kes töötab logopeedina FHAs, peab end soolise diskrimineerimise tõttu kannatanuks tulenevalt asjaolust, et NHSis makstakse tema kutseala esindajatele, kes on ülekaalukalt naised, sama palgajärgu (Chief III) alusel märkimisväärselt väiksemat töötasu kui võrreldavate kutsealade esindajatele, kus samal ametitasandil töötab rohkem mehi kui naisi. Dr. Enderby esitas aastal Industrial Tribunalile oma tööandja vastu hagi väites, et tema aastane töötasu on Inglise
3 naela, samas kui samaväärsel ametikohal töötava juhtiva kliinilise psühholoogi ning III palgaastme juhtiva farmatseudi aastane töötasu on vastavalt ja Inglise naela. 4 Industrial Tribunal ning seejärel Employment Appeal Tribunal jätsid Dr. Endeby vaide rahuldamata. Industrial Tribunal oli seisukohal, et töötasude erinevus lähtub iga kutseala konkreetsest struktuurist ning esmajoones eraldi sõlmitud kollektiivlepingutest, mis ei olnud diskrimineerivad. Employment Appeal Tribunal oli samuti seisukohal, et erisused ei johtu diskrimineerimisest. Kohtu arvates on tuvastatud, et teataval määral tulenes logopeedide ja farmatseutide töötasu erinevus tööturu seisundist ning et sellest piisab kahel kõnealusel kutsealal esineva kogu palgavahe põhjendamiseks. 5 Court of Appeal oli seisukohal, et menetluse tulemus sõltub asutamislepingu artikli 119 tõlgendamisest ning otsustas apellatsioonimenetluses esitada Euroopa Kohtule eelotsuseküsimused. Court of Appeali määruses sisalduvas faktikirjelduses on juhtiva logopeedi töökoha nimetus töökoht A ning juhtiva farmatseudi töökoha nimetus töökoht B"; kohus eeldas käesolevas menetluses, et kõnealused kaks töökohta on samaväärsed. Court of Appeal esitas seejärel järgmised küsimused: 1. küsimus Kas tööandja on Rooma lepingu artiklis 119 sätestatud võrdse tasustamise põhimõtte kohaselt kohustatud objektiivselt põhjendama töökohal A ja töökohal B makstava palga erinevust? 2. küsimus Kui 1. küsimuse vastus on jaatav, kas tööandja võib palgavahe piisavaks tõendamiseks toetuda asjaolule, et otsus töökoha A ja töökoha B vastava töötasu määra kohta on tehtud eri kollektiivläbirääkimiste tulemusena, mis (eraldi vaadelduina) ei ole sooliselt diskrimineerivad ega toimi viisil, mis asetab naised nende soo tõttu ebasoodsamasse olukorda? 3. küsimus Kui tööandja tõendab, et mõnikord on töökohale B sobivaid kandidaate väga vähe ning et kõrgemat tasu töökohal B töötavatele isikutele makstakse selleks, et muuta töökoht B neile huvipakkuvaks, kuid suudab samas ka tõendada, et ainult osa töökoha B ja töökoha A vahelisest palgaerinevusest tuleneb vajadusest muuta töökoht B sobivatele kandidaatidele huvipakkuvaks, is the whole of the difference of pay objectively justified orkas sellisel juhul on kogu palgavahe objektiivselt tõendatud, või (a) kas ainult see osa palgavahest, mida makstakse eesmärgiga muuta töökoht B kandidaatidele huvipakkuvaks, on objektiivselt tõendatud, või
4 (b) kas tööandja peab töökohal A ja töökohal B makstavad töötasud võrdsustama, kuna tal ei õnnestunud näidata, et kogu palgavahe on objektiivselt tõendatav? 6 Üksikasjalikumat teavet vaidluse aluseks olevate asjaolude, menetluse käigu ja Euroopa Kohtule esitatud kirjalike märkuste kohta saab kohtuistungi ettekandest. Toimiku neid osi mainitakse või arutatakse edaspidi ainult niivõrd, kui kohtu arutluskäik seda nõuab. Esimene küsimus 7 Esimeses küsimuses soovib Court of Appeal teada, kas tööandja on meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte järgi kohustatud objektiivselt tõendama, et palgavahe kahe eeldatavalt samaväärse töökoha vahel, millest esimesel töötavad peaaegu eranditult ainult naised ning teisel valdavalt mehed, ei kujuta endast soolist diskrimineerimist. Küsimuse asjakohasus 8 Saksamaa valitsus väidab, et Euroopa Kohus ei saa langetada otsust talle esitatud küsimuses enne, kui ei ole kindlaks tehtud, kas kõnealused töökohad on samaväärsed. Saksamaa valitsuse arvates ei esine asutamislepingu artikli 119 rikkumist, kuna logopeedi töökoht ja farmatseudi töökoht ei ole omavahel võrreldavad, ning sellest tulenevalt ei vaja palgaerinevused objektiivset põhjendamist. 9 Selle väitega ei saa nõustuda. 10 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt sätestab asutamislepingu artikkel 177 siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu tiheda koostöö raamistiku, mis tugineb nendevahelise vastutuse jaotumisele. Selles raamistikus on üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval siseriiklikul kohtul kohtuasja eripärasid arvesse võttes õigus hinnata eelotsuse vajalikkust kohtuasjas otsuse langetamiseks ning Euroopa Kohtule esitatava küsimuse asjakohasust (vt eelkõige otsus kohtuasjas C-67/91: Asociacion Española de Banca Privada, EKL 1992, lk I 4785, punkt 25). Kui siseriikliku kohtu taotlus on seotud ühenduse õiguse sätete tõlgendamisega, on Euroopa Kohus kohustatud sellele vastama, välja arvatud juhul, kui otsust taotletakse puhtoletusliku üldise probleemi lahendamiseks, ilma et oleks olemas faktilist või õiguslikku teavet, mille alusel saab Euroopa Kohus anda tarviliku vastuse talle esitatud küsimuses. 11 Sarnaselt varem asja arutanud kohtutega, otsustas Court of Appeal käesoleval juhul Briti õigusaktide alusel ning pooltega kokkuleppel käsitleda palgavahe objektiivse tõendamise küsimust enne, kui vaidlusalust töökohtade samaväärsuse küsimust, mis võib vajada süvamat uurimist. Sel põhjusel tugineti eelotsuseküsimustes eeldusele, et kõnealused töökohad on samaväärsed.
5 12 Seega juhul, kui Euroopa Kohtule on esitatud ühenduse õiguse tõlgendamise taotlus, mille seostamatus põhikohtuasja asjaolude või esemega ei ole ilmselge, tuleb Euroopa Kohtul anda vastus kõnealusele taotlusele, ilma et ta peaks kahtluse alla seadma hüpoteesi, millest lähtus eelotsusetaotluse esitanud kohus ja mida viimane peab hiljem vajaduse korral kontrollima. Eelotsuse küsimus 13 Tavapäraselt peab nõuet toetavad asjaolud esitanud isik tõendama nende asjaolude õigsust. Seega peab töötasuga seotud soolise diskrimineerimise olemasolu põhimõtteliselt tõendama töötaja, kes, pidades end sellise diskrimineerimise tõttu kannatanuks, algatab diskrimineerimise kaotamiseks kohtumenetluse oma tööandja vastu. 14 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb selgelt, et tõendamiskoormus läheb üle teisele poolele, et anda võimaliku diskrimineerimise tõttu kannatanud töötajale kõik tõhusad vahendid võrdse tasustamise põhimõtte tagamiseks. Seega kui säte, millega eristatakse töötajaid nende tööaja alusel, paneb ühest soost töötajad protsentuaalselt võrreldes teisest soost töötajatega halvemasse olukorda, peab tööandja tõendama, et on tuvastatud erinevat kohtlemist õigustavad objektiivsed põhjused. Kui säte, millega eristatakse töötajaid nende tööaja alusel, paneb tegelikult ühest või teisest soost isikud halvemasse olukorda, on ta vastuolus EÜ asutamislepingu artiklis 119 taotletava eesmärgiga, juhul kui tööandja ei tõenda seda objektiivsete asjaoludega, millel ei ole mingit seost soolise diskrimineerimisega (kohtuasi 170/84: Bilka-Kaufhaus, EKL 1986, lk 1607, punkt 31; kohtuasi C-33/89: Kowalska, EKL 1990, lk I 2591, punkt 16 ning kohtuasi C-184/89: Nimz, EKL 1991, lk I 297, punkt 15). Kui ettevõtja kohaldab täiesti läbipaistmatut töötasude maksmise süsteemi, peab tööandja tõendama, et tema töötasudega seotud tegevus ei ole diskrimineeriv, kui naistöötaja väidab suhteliselt suure töötajate hulga nimel, et naistele makstav keskmine töötasu on meeste keskmisest töötasust väiksem (kohtuasi 109/88: Danfoss, EKL 1989, lk 3199, punkt 16). 15 Käesolevas kohtuasjas, nagu nii FHA kui ka Ühendkuningriik märgivad, ei ole asjaolud täpselt samad, nagu eespool nimetatud kohtuasjades. Esiteks ei ole tegemist diskrimineerimisega de facto, mis tuleneb teatavat liiki korraldusest, mis võib kehtida näiteks osalise tööajaga töötajate suhtes. Teiseks ei saa väita, et tööandja on kehtestanud täielikult läbipaistmatu töötasude maksmise süsteemi, sest palgatingimused, mida NHS kohaldab logopeedide ja farmatseutide suhtes, on kindlaks määratud korrapäraste kollektiivläbirääkimiste teel, mille puhul ei ole tuvastatud tõendeid kummagi kutseala esindajate diskrimineerimise kohta. 16 Kuid juhul, kui logopeedide töötasu on farmatseutide omast tunduvalt madalam ning kui logopeedid on peaaegu eranditult naised ja farmatseudid valdavalt mehed, on tegemist prima facie diskrimineerimisjuhtumiga juhul, kui kõnealused kaks töökohta on samaväärsed ning kui kõnealust olukorda kirjeldavad andmed on usaldusväärsed.
6 17 Siseriiklik kohus peab otsustama, kas ta saab kõnealuseid andmeid arvesse võtta, st kas need hõlmavad piisavat hulka isikuid, kas need ei kajasta täiesti juhuslikke või lühiajalisi nähtusi, kas need on üldiselt olulised. 18 Esmapilgul selge diskrimineerimisjuhtumi korral peab tööandja tõendama, et erineva töötasu maksmine on tingitud objektiivsetest põhjustest. Töötajatel ei oleks võimalust taotleda siseriiklikelt kohtutelt võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise otsust, kui tõendid esmapilgul selge diskrimineerimisjuhtumi kohta ei nihutaks tõendamiskoormust tööandjale, kes peab tõendama, et palgavahe ei ole tegelikult diskrimineeriv (vt analoogia alusel otsus eespool esitatud Danfossi kohtuasjas, punkt 13). 19 Neist asjaoludest lähtudes on vastus esimesele küsimusele järgmine: kui oluliste andmete põhjal selgub, et kahel eeldatavalt samaväärsel töökohal, millest esimesel töötavad peaaegu eranditult naised ning teisel valdavalt mehed, esineb märkimisväärne palgavahe, on tööandja asutamislepingu artikli 119 kohaselt kohustatud tõendama, et palgavahe aluseks on objektiivsed asjaolud, mis ei ole ühelgi viisil seotud soolise diskrimineerimisega. Teine küsimus 20 Teises küsimuses soovib Court of Appeal teada, kas tööandja saab palgavahe vajalikkust piisavalt tõendada toetudes asjaolule, et otsus kõnealuste töökohtade tasu määra kohta on tehtud kollektiivläbirääkimiste tulemusena, mis on toimunud eraldi, kuigi läbirääkimiste pooled on olnud samad, ning millel eraldi vaadelduina ei ole diskrimineerivat toimet. 21 Nagu nähtub nõukogu 10. veebruari aasta direktiivi 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud seaduste ühtlustamise kohta liikmesriikides (ELT L 1975, lk 19) artiklist 4, peavad kollektiivlepingud sarnaselt õigusja haldusnormidele vastama asutamislepingu artiklis 119 sätestatud põhimõtetele. 22 Asjaolu, et käsitletavad töötasu määrad lepitakse kokku kollektiivläbirääkimistel, mida peavad kaks asjaomase elukutse esindajate rühma eraldi, ilma et kumbki rühm neid diskrimineerivalt mõjutaks, ei välista prima facie diskrimineerimise avastamist, kui läbirääkimiste tulemused näitavad, et kaks rühma, kellel on sama tööandja ning kes on sama ametiühingu liikmed, saavad erineva kohtlemise osaliseks. Kui tööandja saab palgavahe piisava põhjendusena esile tuua väite, et üheski eraldi kollektiivläbirääkimises ei esine kellegi diskrimineerimist, saaks ta eraldi kollektiivläbirääkimisi kasutades kergesti võrdse tasustamise põhimõttest kõrvale hoida, nagu märkis Saksamaa valitsus. 23 Seda arvesse võttes on vastus teisele küsimusele järgmine: selleks et objektiivselt põhjendada erineva töötasu maksmist kahel samaväärsel töökohal, millest esimesel töötavad peaaegu eranditult naised ning teisel valdavalt mehed, ei piisa asjaolust, et kõnealuse kahe töökoha palgamäärad on kindlaks määratud samade poolte vahel, kuid eraldi toimunud kollektiivläbirääkimistel, mis eraldi vaadelduina ei ole diskrimineeriva toimega.
7 Kolmas küsimus 24 Kolmanda küsimusega soovib Court of Appeal teada, kas asjaolu, et osa palgavahest on tingitud ühele töökohale sobivate kandidaatide vähesusest ning vajadusest muuta töökoht kõrgemate palkade abil huvipakkuvaks, võib täielikult, osaliselt või üldse mitte või kui suures ulatuses olla erineva töötasu maksmise objektiivseks põhjenduseks. 25 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et siseriiklikel kohtutel on ainupädevus tuvastada asjaolusid, mis võimaldavad otsustada, kas ja kui suures ulatuses võivad asjaolud, mis tööandja esitab selleks, et selgitada oma tegevust töötasude valdkonnas, mis ei sõltu töötaja soost, kuid mis tegelikult mõjutab naisi rohkem kui mehi, olla objektiivselt põhjendatud majanduslikel põhjustel (eespool nimetatud Bilka-Kaufhausi kohtuasi 170/84, punkt 36 ning eespool nimetatud Nimzi kohtuasi C-184/89, punkt 14). Kõnealused põhjused, kui need tulenevad ettevõtja vajadustest ja eesmärkidest, võivad sisaldada eri kriteeriume, näiteks töötaja paindlikkus või kohanemine tööaegade ja - kohtadega, tema ametialane ettevalmistus või teenistusaja pikkus (eespool nimetatud Danfossi kohtuasi 109/88, punktid 22 24). 26 Tööturu seisund, mis võib sundida tööandjat kandidaatide ligimeelitamise eesmärgil tõstma teatava töö eest makstavat tasu, võib olla objektiivselt põhjendatud majanduslik põhjus eespool nimetatud pretsedendiõiguse kohaldamisel. Selle kohaldamise viis igal konkreetsetel juhtumil oleneb asjaoludest ning on seega siseriikliku kohtu pädevuses. 27 Kui siseriiklik kohus suudab täpselt kindlaks teha, nagu esitatud küsimuse põhjal võib oletada, kui suure osa võrra on töötasu suurendatud turujõududest tingituna, peab ta tingimata sedastama, et töötasude vahe on objektiivselt põhjendatud kõnealuse osa ulatuses. Ühenduse õiguse kohaldamine nõuab riigi ametiasutustelt ka proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist. 28 Kui see nii ei ole, peab siseriiklik kohus hindama, kas turujõudude osa maksumäära kindlaksmääramisel oli objektiivselt piisav osalise või kogu palgavahe põhjendamiseks. 29 Vastus kolmandale küsimusele on sellest tulenevalt järgmine: siseriikliku kohtu ülesanne on vajaduse korral proportsionaalsuse põhimõtet kohaldades kindlaks määrata, kas ja kui suures ulatuses saab töökohale sobivate kandidaatide vähesust ning vajadust neid kõrgema töötasu abil köita, pidada kõnealuste töökohtade vahel esineva palgavahe objektiivselt põhjendatud majanduslikuks põhjuseks. Kohtukulud 30 Ühendkuningriigi, Saksamaa valitsuse ja Euroopa Ühenduste Komisjoni Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid ei hüvitata. Kuna põhikohtuasja poolte
8 jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleliolevate asjade üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Esitatud põhjendustest lähtudes EUROOPA KOHUS, vastuseks Court of Appeal of England and Walesi 30. novembri aasta määrusega esitatud küsimusele, otsustab: 1. Kui oluliste andmete põhjal selgub, et kahel eeldatavalt samaväärsel töökohal, millest esimesel töötavad peaaegu eranditult naised ning teisel valdavalt mehed, makstakse märkimisväärselt erinevat palka, on tööandja asutamislepingu artikli 119 kohaselt kohustatud tõendama, et kõnealuse palgavahe aluseks on objektiivselt tõendatavad asjaolud, mis ei ole ühelgi viisil seotud soolise diskrimineerimisega. 2. Selleks et objektiivselt põhjendada erineva töötasu maksmist kahel samaväärsel töökohal, millest esimesel töötavad peaaegu eranditult naised ning teisel valdavalt mehed, ei piisa asjaolust, et kõnealuse kahe töökoha palgamäärad on kindlaks määratud samade poolte vahel, kuid eraldi toimunud kollektiivläbirääkimistel, mis eraldi vaadelduina ei ole diskrimineeriva toimega. 3. Siseriikliku kohtu ülesanne on vajaduse korral proportsionaalsuse põhimõtet kohaldades kindlaks määrata, kas ja kui suures ulatuses saab töökohale sobivate kandidaatide vähesust ning vajadust neid kõrgema töötasu abil köita, pidada kõnealuste töökohtade erinevast töötasust tuleneva palgavahe objektiivselt põhjendatud majanduslikuks põhjuseks. Due Mancini Moitinho de Almeida Edward Joliet Schockweiler Grévisse Zuleeg Murray Kuulutatud avalikul kohtuistungil 27. oktoobril 1993 Luxembourgis. J.-G. Giraud Kohtusekretär O. Due President
C
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
Rohkem170_84
EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 7. juuli 1992 * Direktiiv 90/366/EMÜ üliõpilaste elukohaõiguse kohta Õiguslik alus Euroopa Parlamendi prerogatiivid [ ] Kohtuasjas C-295/90, Euroopa Parlament, esindajad: Euroopa Parlamendi
Rohkem59-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemC� ja C�431-93
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. detsember 1995 * Kutseala pensionifondi liigitamine ettevõtjaks Kohustuslik liitumine kutseala pensioniskeemiga Kokkusobivus konkurentsieeskirjadega Võimalus tugineda ühenduse õigusest
RohkemC-23_93
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 5. oktoober 1994 * Teenuste osutamise vabadus Siseriiklik seadusandlus pluralistliku, mittekommertsliku ringhäälinguvõrgu ülalhoidmiseks Kohtuasjas C-23/93, [ ] mille esemeks
Rohkem265-78
EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,
Rohkem193-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 7. mai 1987 * (Tribunale di Milano eelotsusetaotlus) (Banaanide tarbimismaks) [ ] Kohtuasjas 193/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunale
Rohkemja 51-86
Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september
RohkemC
Kohtuasi C-392/93 [ ] Eelotsusetaotlus Direktiivi 90/531/EMÜ tõlgendamine Telekommunikatsioon Ülevõtmine liikmesriigi õigusesse Hüvitamiskohustus ebaõige ülevõtmise korral [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 26.
RohkemC-118_96
EUROOPA KOHTU OTSUS 28. aprill 1998 [ ] Teenuste osutamise vabadus Kapitali vaba liikumine Elukindlustusena kogutud säästude maksustamine Liikmesriigi õigusaktid, millega kehtestatakse teenuseid osutavate
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
Rohkem4-73
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,
RohkemC-18_93
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. mai 1994 * Kohustuslik lootsiteenus Diskrimineerivad tariifid Teenuste osutamise vabadus Konkurents Kohtuasjas C-18/93, [ ] mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu
RohkemC-63_90 ja C-67_90
EUROOPA KOHTU OTSUS 13. oktoober 1992 * Kalandus Määrus püügikvootide jaotamise kohta liikmesriikide vahel Hispaania ja Portugali ühinemisakt [ ] Liidetud kohtuasjades C-63/90 ja C-67/90, Portugali Vabariik,
RohkemC-163_90
EUROOPA KOHTU OTSUS 16. juuli 1992 * Kaupade vaba liikumine Prantsusmaa ülemeredepartemangude maksusüsteem [ ] Kohtuasjas C-163/90, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
Rohkem299_86
Kohtuasi 299/86 [ ] Kumuleeruv käibemaks eraisikute poolt imporditavatelt kaupadelt [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 25. veebruar 1988 * Kohtuasjas 299/86, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemKohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr
Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas
RohkemASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik
ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda) 12. juuli 2018 * Eelotsusetaotlus Riigihange Direktiiv 2004/17/EÜ Artikkel 34 Bussi ja trolli
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda) 12. juuli 2018 * Eelotsusetaotlus Riigihange Direktiiv 2004/17/EÜ Artikkel 34 Bussi ja trollibussi varuosade tarnimine Tehniline kirjeldus Samaväärsed
RohkemC�39_94
EUROOPA KOHTU OTSUS 11. juuli 1996 * Riigiabi Liikmesriigi kohtute pädevus juhul, kui paralleelselt on pöördutud komisjoni poole Riigiabi mõiste EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 3 viimase lause rikkumise
RohkemCONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispa
CONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispaania) 16. aprilli 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus,
RohkemCODE2APC
EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemKohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li
Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Liikmesriigi kohustuste rikkumine Vastuvõetamatuse väide
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmi
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustami
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustamine Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele Põhjendused
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
Rohkemc_ et pdf
7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni,
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni, TRIPS lepingu ja WPPT vahetu kohaldatavus liidu õiguskorras
Rohkem45-85
Kohtuasjas 45/85, EUROOPA KOHTU OTSUS 27. jaanuar 1987 * [ ] Konkurents Tulekindlustusmakseid käsitlev soovitus [ ] Verband der Sachversicherer e.v. (varakindlustusandjate ühendus), kelle registrijärgne
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
RohkemKOHTUOTSUS KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hog
KOHTUOTSUS 26.4.2005 KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) 18. oktoobri 2002.
RohkemEuroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353
28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemJAI CNC ET#4.indd
ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui
RohkemTASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM
30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemMicrosoft Word - n doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemEUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA KOHALDAMISALA Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Har
Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 4. september 2014 * Eelotsusetaotlus Direktiiv 91/477/EMÜ Euroopa tulirelvapassi väljastamin
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 4. september 2014 * Eelotsusetaotlus Direktiiv 91/477/EMÜ Euroopa tulirelvapassi väljastamine Siseriiklikud õigusnormid, mis jätavad õiguse sellise
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemNÄIDISKAASUSED
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSKAITSEVAHENDID EUROOPAS LOENGUD Jaanika Erne 2 Tartu Ülikool ÕIGUSKAITSEVAHENDID EUROOPAS LOENGUD Jaanika Erne Tartu 2010 3 ÕIGUSKAITSEVAHENDID EUROOPAS 2009/2010 õa kevadsemester, Tartu
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Koh
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Kohaldamisala Politseiametnikest politseijaoskonnas menetlustoimingute
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemT
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda laiendatud koosseisus) 25. juuni 1998 Riigiabi Õhutransport Raskes finantsseisundis lennuettevõtja Kapitali suurendamise luba Liidetud kohtuasjades T-371/94 ja T-394/94,
RohkemK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Randmaa Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.03.2012.a.
RohkemTäida dokumendi properties TITLE väli
R I I G I K O H U S DISTSIPLINAARKOLLEEGIUM O T S U S Distsiplinaarasja number Otsuse kuupäev 27. märts 2019. a Kohtukoosseis Kohtuasi Distsiplinaarmenetluse algatajad Asja läbivaatamise kuupäev Istungil
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist
RohkemC-68-94
EUROOPA KOHTU OTSUS 31. märts 1998 * Ettevõtjate koondumiste kontroll ühenduses Kollektiivne turgu valitsev seisund Liidetud kohtuasjades C-68/94, Prantsuse Vabariik, mida esindasid välisministeeriumi
RohkemCL2009R1072ET bi_cp 1..1
2009R1072 ET 01.07.2013 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009,
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemSuunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET
Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemG4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh
G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemEUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega
Rohkem(Microsoft Word - Liis Naaber-Kalm_Magistrit\366\366.doc)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Liis Naaber-Kalm LÄHETATUD TÖÖTAJA TÖÖÕIGUSSUHTES: TÖÖTAJATE ÕIGUSTE KAITSE TAGAMINE Magistritöö Juhendaja: Triinu Hiob Tallinn 2014 SISUKORD
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMaksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi
Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemNAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest
NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest NAISED & MEHED Võrdsed õigused, võrdne vastutus Ülevaade soolise võrdõiguslikkuse seadusest Tallinn 2010 Koostaja:
Rohkem