Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li"

Väljavõte

1 Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Liikmesriigi kohustuste rikkumine Vastuvõetamatuse väide Menetlusse astujad Töötajate vaba liikumine ELTL artikkel 45 EMP lepingu artikkel 28 Maksuõigusnormid Tulumaks Vanaduspension Maksuvabastus väikese tulu korral Mitteresidendist maksukohustuslaste diskrimineerimine võrreldes residendist maksukohutuslastega I. Sissejuhatus 1. Eesti Vabariik kohaldab tulumaksuseadust, milles ei ole ette nähtud võimalust anda sellistele mitteresidendist maksukohutuslastele õigust teha maksu mahaarvamisi, kelle kogutulu on nii väike, et neil oleks õigus mahaarvamisi teha, kui nad elaksid Eesti territooriumil. 2. Oma hagiavalduses palub Euroopa Komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et selliseid õigusnorme 2 kohaldades on Eesti Vabariik rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 45 ja 2. mai aasta Euroopa majanduspiirkonna lepingu (edaspidi EMP leping ) artiklist 28 tulenevaid kohustusi. 3. Eesti Vabariik vaidleb tema suhtes esitatud väidetele vastu, mööndes siiski vajadust täiendada siseriiklikke õigusnorme, mis käsitlevad õigust teha Euroopa Liidu liikmesriigi residentide tuluga seotud mahaarvamisi, nii et nende õigusnormide kohaldamisala laieneks kõigile EMP lepingu osalisriikide residentidele. 4. Käesolevas asjas esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagiga seoses tekib minu arvates huvitav vaatenurk küsimuses, mis puudutab töötajate vaba liikumise mõju liikmesriikide tunnustatud pädevusele otsustada omal äranägemisel, millist maksukorda kohaldada pensionäridele, kes on seda põhivabadust kasutanud. ET 1 Algkeel: prantsuse. 2 Käesolevas asjas on komisjoni poolt Eesti Vabariigile põhjendatud arvamuse esitamise kuupäev, mille alusel määratakse kindlaks ajahetk võimaliku rikkumise toimumise hindamiseks, 17. oktoober 2008, mis on seega varasem Lissaboni lepingu jõustumise kuupäevast, mis on 1. detsember Siiski on selge, et asjaolud, mis võisid põhjustada väidetava rikkumise, olid olemas pärast põhjendatud arvamuse esitamist ega olnud muutunud ka hagiavalduse kuupäeval 22. jaanuaril Lisaks ei viidanud komisjon Euroopa Kohtule esitatud hagiavalduses enam EÜ asutamislepingule, vaid EL toimimise lepingule. Seega viitan viimati nimetatud õigusaktile. 3 EÜT 1994, L 1, lk 3; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3. ECLI:EU:C:2011:770 1

2 5. Kuid mulle näib, et tulenevalt puudustest hagiavalduse sõnastuses ning ebakõlast hagiavalduses esitatud ja pärast seda esitatud dokumentidest nähtuva lähenemisviisi vahel võib see hagi osutuda vastuvõetamatuks. II. Õiguslik raamistik A. Liidu õigus 1. ELTL artikkel 45 ja EMP lepingu artikkel ELTL artikkel 45 sätestab: 1. Tagatakse töötajate liikumisvabadus liidu piires. 2. Selline liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. 3. Alludes piirangutele, mis on õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohalt, toob see endaga kaasa õiguse: a) võtta vastu tegelikult tehtud tööpakkumisi; b) liikuda sel eesmärgil vabalt liikmesriikide territooriumil; c) viibida liikmesriigis, et seal töötada kooskõlas selle riigi kodanike töösuhteid reguleerivate õigusja haldusnormidega; d) jääda liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist kooskõlas tingimustega, mis lülitatakse komisjoni poolt koostatavatesse rakendusmäärustesse. 4. Käesoleva artikli sätted ei hõlma avalikku teenistust. 7. EMP lepingu artikkel 28 näeb ette töötajate liikumisvabaduse Euroopa Ühenduse liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide territooriumil sisuliselt samas sõnastuses, nagu on sätestatud ELTL artiklis Soovitus 94/79/EÜ 4 8. Soovitus 94/79/EÜ, millele tuginevad Eesti Vabariik ja menetlusse astujad, käsitleb teatava tulu maksustamist, mida mitteresidendid said muus liikmesriigis kui elukohariik. 9. Soovituse 94/79 artikli 1 lõige 1 sätestab: 1. Liikmesriigid kohaldavad käesoleva soovituse sätteid selliste füüsiliste isikute suhtes, kes on liikmesriigi residendid ja kelle alljärgnevat tulu maksustatakse tulumaksuga muus liikmesriigis, mille residendid nad ei ole: [ ] 4 Komisjoni 21. detsembri aasta soovitus tulu maksustamise kohta, mida mitteresidendid said muus liikmesriigis kui elukohariik (EÜT 1994, L 39, lk 22). 2 ECLI:EU:C:2011:770

3 vanaduspension, muu sarnane väljateenitud aastate eest saadav tasu ja töövõimetuspension, [ ]. 10. Selle soovituse artikli 2 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik sätestavad: 1. Liikmesriigid ei maksusta artikli 1 lõikes 1 nimetatud tulu selles liikmeriigis, kes nimetatud tulu maksustab, kõrgema määraga kui seda kõnealuses liikmesriigis maksustataks juhul, kui maksukohustuslane, tema abikaasa ja lapsed oleksid selle liikmesriigi residendid. 2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse tingimusel, et artikli 1 lõikes 1 nimetatud tulu, mis kuulub maksustamisele selles liikmesriigis, mille resident füüsiline isik ei ole, moodustab vähemalt 75% selle isiku maksustamisaasta jooksul saadud maksustatavast kogutulust. B. Siseriiklikud õigusnormid 11. Eesti aasta tulumaksuseadus komisjoni põhjendatud arvamuse esitamise ajal ehk aastal 5 kohaldatavas versioonis on sõnastatud järgmiselt: 1. Maksu objekt (1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. [ ] 2. Maksumaksja (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. [...] 19. Elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud, hüvitised [...] (2) Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, loteriivõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse hüvitised ja päevaraha. [ ] 5 Tulumaksuseadus (RT I 1999, 101, 903; RT I 2008, 34, 208). ECLI:EU:C:2011:770 3

4 23. Maksuvaba tulu Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu: 1) aastal krooni; [ ] Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral Lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui krooni maksustamisperioodil Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust Käesolevas peatükis sätestatud mahaarvamisi võib oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust teha ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis ja kes esitab residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Maksustatavaks tuluks loetakse tulu enne mahaarvamiste tegemist vastavalt nimetatud riigi seadustele. 29. Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu [ ] (9) Tulumaksuga maksustatakse 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või residendi poolt mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, loteriivõidud ja vanemahüvitise seaduse alusel makstud hüvitised ning 19 lõikes 1 nimetatud elatis ja elatisabi. Tulumaksuga maksustatakse -des sätestatud tingimustel mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist tehtud väljamaksed.[ ] 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks [...] 6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, loteriivõidult, elatiselt, elatisabilt, vanemahüvitise seaduse alusel makstavalt hüvitiselt ( 19 lõiked 1 ja 2, 20 lõiked 1 3, 201, 21 lõige 1, 29 lõige 9) või muult väljamakselt, välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksed; [...] 4 ECLI:EU:C:2011:770

5 42. Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised [ ] 11. Residendist füüsilisele isikule Eesti riigi poolt seaduse alusel makstavast pensionist ja kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslikust kogumispensionist arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha täiendav maksuvaba tulu pensionile ( 23 2 ) nimetatud pensioni ulatuses, kuid igas kalendrikuus kokku mitte rohkem kui 1/12 -s 23 2 sätestatud summast.[...] III. Kohtueelne menetlus 12. Komisjon sai Soomes elavalt Eesti kodanikult kaebuse seoses talle Eesti Vabariigis makstava pensionitulu maksustamisega. Kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et talle ei kohaldata residentidele ette nähtud maksuvaba tulu piirmäära ega täiendavat maksuvaba tulu, mis on ette nähtud pensioni saavatele residentidele. 13. Nimetatud isik asus pärast pensioniikka jõudmist elama Soome, kus ta töötas, mis võimaldas tal ka seal saada vanaduspensioni. Seega saab ta kahte pensioni, ühte Eestist ja teist Soomest, mille suurus on peaaegu sama. Eestis makstavalt pensionilt tuleb tasuda tulumaksu, kuid Soomes makstavalt pensionilt 6 tulumaksu tasuma ei pea. 14. Nimelt, võttes arvesse seda, et asjaomase isiku kogutulu on nii väike, et see ei ületa Soomes residentidele ette nähtud maksuvaba tulu piirmäära, ei tule tal selles liikmesriigis tulumaksu tasuda. Järelikult ei ole tal Soomes tasumisele kuuluva tulumaksu arvutamisel õigust maksu ümberarvutamisele, mille käigus võetaks arvesse Eestis seal makstud pensionilt tasutud tulumaksu. 15. Neid asjaolusid silmas pidades leidis komisjon, et selles riigis on kaebuse esitajaga analoogses olukorras olevate mitteresidentide maksukoormus suurem kui neil oleks olnud siis, kui nad oleksid saanud kogu oma sissetuleku pensioni näol ühest ja samast liikmesriigist, kas siis Soome Vabariigist või Eesti Vabariigist. Komisjoni arvates ületaks sellise maksumaksja Eesti ja Soome pensionist saadav kogusissetulek vaid vähesel määral Eesti residendist pensionäridele ette nähtud maksuvaba piirmäära, kui Eesti tulumaksuseaduse paragrahvid 23 ja 23 2 oleksid olnud tema suhtes kohaldatavad. 16. Seetõttu saatis komisjon 4. veebruaril 2008 Eesti Vabariigile märgukirja, milles palus viimasel esitada oma märkused siseriiklike mitteresidentidele makstavate pensionide maksustamist käsitlevate õigusnormide võimaliku vastuolu kohta EÜ artikliga 39 ja EMP lepingu artikliga Eesti Vabariik vaidles 9. aprilli aasta kirjas komisjoni seisukohale vastu, väites, et siseriiklikud õigusnormid võimaldavad kohaldada sama residentidele ette nähtud maksustamiskorda neile mitteresidentidele, kes saavad Eestis suurema osa, st vähemalt 75% oma tulust. Eesti Vabariigi arvates tuleks muul juhul asjaomase isiku asukohariigil tagada selle isiku kohane maksustamine. 18. Komisjon saatis Eesti Vabariigile 17. oktoobril 2008 põhjendatud arvamuse, milles palus tal võtta selle arvamuse järgimiseks vajalikud meetmed kahe kuu jooksul arvamuse kättesaamisest. 19. Eesti Vabariik märkis oma 18. detsembri aasta vastuses, et ta ei nõustu komisjoni väidetega selle kohta, et Eesti tulumaksuseadus ei ole kooskõlas EÜ artikliga 39. Eesti Vabariik möönis siiski, et nimetatud seaduses on lüngad EMP lepingu artiklist 28 tulenevate kohustuste osas ja kinnitas, et on valmis laiendama selle seaduse 28 3 kohaldamisala ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide kodanikele. 6 Eesti Vabariik ja Soome Vabariik sõlmisid 23. märtsil 1993 Helsingis tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (RT II 1993, 37, 113), mille artikkel 18 on käesolevas asjas kohaldatav. ECLI:EU:C:2011:770 5

6 20. Kuna komisjon leidis, et olukord ei ole endiselt rahuldav, esitas ta käesoleva hagi. IV. Euroopa Kohtu menetlus 21. Komisjon palus 22. jaanuaril 2010 esitatud hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et Eesti Vabariik ei täida [ELTL] artiklist 45 ja EMP lepingu artiklist 28 tulenevaid kohustusi, kuna tema õigusaktidega ei ole ette nähtud üksikisiku tulumaksuvabastuse andmist sellistele mitteresidentidele, kelle kogusissetulek on nii väike, et nende suhtes kohaldataks tulumaksuvabastust, kui nad oleksid residendist maksumaksjad. 22. Eesti Vabariik palus kõnesolevate õigusnormide teistsugusele tõlgendusele tuginedes tunnistada hagi vastuvõetamatuks või teise võimalusena jätta see rahuldamata ja mõista kohtukulud välja komisjonilt. 23. Hispaania Kuningriik, Portugali Vabariik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik esitasid menetlusse astujate seisukohad Eesti Vabariigi nõuete toetuseks. 24. Saksamaa Liitvabariigile ja Rootsi Kuningriigile anti luba menetlusse astuda ja esitada oma seisukohad suulises menetluses kostjaks oleva liikmesriigi nõuete toetuseks. 25. Kohtuistungil, mis toimus 15. septembril 2011, esitasid oma suulised märkused komisjon, Eesti Vabariik, Hispaania Kuningriik ja Rootsi Kuningriik. V. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi analüüs A. Hagi vastuvõetavus 26. Eesti Vabariik palub Euroopa Kohtul esiteks jätta komisjoni hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. 27. Kaks menetlusse astujat, nimelt Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik, väidavad samuti, et Eesti Vabariigi vastu esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi on vastuvõetamatu. 1. Hagiavalduse mitmetimõistetaval sõnastusel põhinev vastuvõetamatuse väide 28. Oma vasturepliigis esitab Eesti Vabariik, keda selles küsimuses toetab Hispaania Kuningriik, vastuvõetamatuse väite, mille kohaselt ei ole komisjoni nõuded piisavalt selged. Kostja väidab, et hageja ei selgitanud sõnaselgelt, millistel juhtudel peaks liikmesriik kohaldama teise liikmesriigi residentidele maksuvabastust ja kuidas tal seega oleks võimalik väidetav rikkumine lõpetada. Eesti Vabariik väidab, et hagiavalduses väitis komisjon, et kohaldatav kriteerium võtab arvesse seda, et mitteresidendi ülemaailmne kogusissetulek jääb allapoole allikariigis ette nähtud tulumaksuvaba piirmäära, samas kui oma repliigis keskendus komisjon residentsusriigis kehtiva maksuvaba miinimumi kohaldamisele. Eesti valitsus leiab, et niisugune vastuolu komisjoni väidetes muudab tema esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi selle eseme mõistmiseks hädavajalikus osas ebaselgeks, mille tõttu Euroopa Kohtul tuleks see hagi vastuvõetamatuks tunnistada. 29. Seevastu komisjon kinnitab, et tema nõuded ei ole ebaselged ega vastuolulised, täpsustades, et tema arvates tuleb liikmesriigil arvesse võtta üksnes sellise tulu alammäära, mida maksukohustuslane peab saama, et teda võiks siseriiklike õigusnormide kohaselt pidada võimeliseks riigi vajaduste katmiseks makse maksma, mitte teistes asjaomastes liikmesriikides kehtestatud maksuvaba piirmäära. 30. Kohtuistungil väitis komisjon lisaks, et see, et kostja esitas vastuvõetamatuse väite alles vasturepliigis, mitte varem, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu põhikirjaga. Kuid Eesti Vabariik rõhutab, et ta viitas juba kostja vastuses sellele, et hagi on ebaselge osas, mis puudutab residentsusriigis kehtiva tulumaksuvaba piirmäära võimalikku arvessevõtmist. 6 ECLI:EU:C:2011:770

7 31. Tuletan meelde, et Euroopa Kohtu kodukorra artikli 38 lõike 1 punkt c koosmõjus Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 21 näeb vastuvõetavuse tingimuste osas ette, et Euroopa Kohtule liikmesriigi kohustuste rikkumise asjas esitatud hagiavaldus peab sisaldama hagi eset ja ülevaadet hageja väidetest. 32. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on komisjon kohustatud ELTL artikli 258 alusel esitatud hagiavalduses esitatud nõuetes täpselt esitama väited, mille kohta Euroopa Kohtu seisukohta soovitakse. Nõuded peavad olema sõnastatud ühetimõistetavalt, et vältida seda, et Euroopa Kohus 7 8 teeks otsust ultra petita või jätaks mõne väite osas otsuse tegemata. Vastuolu, nagu ka 9 pealiskaudne väide, komisjoni poolt liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi põhjendamiseks esitatud väidetes ei ole kooskõlas kahes eespool nimetatud artiklis kehtestatud nõuetega. Nende nõuete täitmata jätmine toob endaga kaasa ebapiisavalt põhjendatud ja ebaselgelt esitatud väidete tagasilükkamise, kuna selliste väidete alusel ei ole võimalik tuvastada kõiki rikkumist tõendavaid 10 olulisi seiku. 33. Seega tuleb vastuvõetamatuks tunnistada selline liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, mis põhineb mitmetimõistetaval või vastuolulisel argumentatsioonil, kuna see ei võimalda kostjaks oleval liikmesriigil ega Euroopa Kohtul täpselt aru saada liikmesriigile ette heidetud liidu õiguse rikkumise ulatusest. Ent selle adumine on vajalik, et nimetatud liikmesriik saaks esitada tõhusalt oma vastuväited 11 ja et Euroopa Kohtul oleks võimalik kindlaks teha, kas väidetav rikkumine toimus. 34. Käesolevas asjas näib mulle komisjoni esitatud hagiavalduse ja muude dokumentide sõnastusest lähtudes, et komisjon ei ole selgelt ja täpselt sõnastanud oma väiteid, mis puudutavad maksuvaba piirmäära, mida tuleb arvesse võtta tuluallikariigil, kes soovib mitteresidendist maksukohustuslasi otsese maksuga maksustada. Eesti Vabariik on vasturepliigis esitatud erinevate üksikasjalike näidete varal tõendanud, et komisjoni hagiavaldus on sisuliselt ebaselge ja et nimetatud väited on hagiavalduses ja repliigis esitatud vastuoluliselt. Seega on liikmesriigi esitatud vastuväide minu arvates põhjendatud. 35. Lisaks ei ole komisjon minu arvates ka hagi eset täpselt piiritlenud. Nimelt määratles hageja oma hagi ulatuse üksnes kohtuistungil toimunud arutelu käigus, kuigi tegemist on asjaoluga, millel on määrav tähtsus. Vastuseks talle esitatud küsimustele kinnitas komisjon, et vaatamata hagiavalduses sisalduvale näiliselt üldisele lähenemisviisile tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise hagist aru saada nii, et see ei puuduta mitte kõigi selliste maksukohustuslaste olukorda, kes saavad Eestis väga väikest 12 tulu ja kes elavad teises liikmesriigis, vaid piirdub selliste mitteresidentide olukorra käsitlemisega, kellele makstakse Eestis vanaduspensioni. Kuid Euroopa Kohtule esitatud hagiavalduse üldine 13 sõnastus võib tekitada segadust. Lisaks põhinevad kõik Eesti Vabariigi ja tema nõuete toetuseks menetlusse astunud liikmesriikide märkused käsitlusel, mille kohaselt ei piirdu hagi üksnes mitteresidendist pensionäride olukorraga, vaid laieneb kõigile mitteresidendist maksukohustuslastele üldiselt. 7 Vt eelkõige 12. novembri aasta otsus kohtuasjas C-154/08: komisjon vs. Hispaania (punktid 60 ja 63 ning seal viidatud kohtupraktika) ning 14. jaanuari aasta otsus kohtuasjas C-343/08: komisjon vs. Tšehhi Vabariik (EKL 2010, lk I-275, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika). 8 Vt eelkõige 15. juuni aasta otsus kohtuasjas C-255/04: komisjon vs. Prantsusmaa (EKL 2006, lk I-5251, punkt 24), 28. juuni aasta otsus kohtuasjas C-235/04: komisjon vs. Hispaania (EKL 2007, lk I-5415, punkt 47) ja 11. septembri aasta otsus kohtuasjas C-305/06: komisjon vs. Kreeka (punkt 46) juuli aasta otsus kohtuasjas C-165/08: komisjon vs. Poola (EKL 2009, lk I-6843, punktid 42 47). 10 Vt eelkõige 12. oktoobri aasta otsus kohtuasjas C-431/02: komisjon vs. Ühendkuningriik (punktid ja seal viidatud kohtupraktika). 11 Vt eelkõige 1. veebruari aasta otsus kohtuasjas C-199/04: komisjon vs. Ühendkuningriik (EKL 2007, lk I-1221, punktid 21, 25 ja 26 ning seal viidatud kohtupraktika), 12. veebruari aasta otsus kohtuasjas C-475/07: komisjon vs. Poola (punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika). 12 Märgin, et Eesti Vabariik on tulumaksuseaduse 19 lõikes 2 tulu mõistet käsitanud laialt. 13 Selle kohta vt hagiavalduse resolutiivosa, mis sisuliselt kordab põhjendatud arvamuse lõpuosa, pidades silmas ka seda, et liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi põhjendustes ei viidata üksnes tulumaksuseaduse -le 23 2, mis käsitleb täiendavat maksuvaba tulu pensioni korral. ECLI:EU:C:2011:770 7

8 36. Kuna Euroopa Kohus võib omal algatusel kontrollida, kas ELTL artiklis 258 niisuguse hagi 14 esitamiseks ette nähtud tingimused on täidetud, siis näib mulle vajalik see, et ta kasutaks nimetatud pädevust komisjoni suhtes, et rakendada mõjutusvahendeid käesolevas asjas tehtud vigade eest. Tuleb ka meeles pidada, et Euroopa Liidu toimimise lepinguga liikmesriigi kohustuste rikkumise hagile, mille liit võib liikmesriigi vastu esitada, omistatud tähtsusest tulenevalt kaasnevad selle menetlusega tagatised, mida ei või tähelepanuta jätta ka siis, kui selle menetluse tulemusel kohustatakse liikmesriiki 15 võtma Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vajalikke meetmeid. 37. Niisuguse menetluse puhul on määrava tähtsusega see, et liikmesriik, kellele rikkumist ette heidetakse, teaks täpselt, mida tal teha tuleb. Ent käesolevas asjas komisjoni poolt Eesti Vabariigile antud juhised ei ole piisavalt selged, et viimasel oleks olnud võimalik enda kaitseks esitatavad vastuväited ilma raskusteta ette valmistada. Lisaks ei ole Euroopa Kohus neil asjaoludel pädev otsustama, kas esitatud väited on põhjendatud või mitte. 38. Kuna käesolev liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi põhineb väidetel, mis on ebajärjekindlad ja ebatäpsed, siis ei vasta see minu arvates eelnimetatud tingimustele ja tuleb niisiis sel põhjusel tervikuna vastuvõetamatuks tunnistada. 2. Vastuvõetamatuse väide, mis põhineb soovitusel 94/ Portugali Vabariigi arvates on komisjoni hoiak vastuoluline mis ei ole kooskõlas hea halduse tava, lojaalse koostöö ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetega, kuna ta esitas Eesti Vabariigi vastu liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi, võtmata arvesse seda, et vaidlusaluste õigusnormide sisu on kooskõlas soovitusega 94/79, milles hageja määratles enda seisukohad kõnealuses valdkonnas, ilma et hilisema õigusaktiga oleks seda soovitust kehtetuks tunnistatud või see asendatud. 40. Ka Hispaania Kuningriik väidab, et komisjon on rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna on tekitanud liikmesriikidel ootuse, et juhul, kui nad järgivad soovituses 94/79 esitatud kriteeriume, ei saa neile kohustuste rikkumist ette heita. Hispaania Kuningriik lisab, et oma seisukohta muutes ilma selle põhjust selgitamata ja ilma uut soovitust vastu võtmata on see institutsioon rikkunud ka liikmesriike kaitsvat õiguskindluse põhimõtet, teades, et Euroopa Kohtu poolt võimalik kohustuste rikkumise tuvastamine võib endaga kaasa tuua asjaomase liikmesriigi vastutuse. 41. Need kaks menetlusse astujat väidavad, et komisjonile sellise käitumise eest kohaldatava mõjutusvahendina tuleks tunnistada tema poolt esitatud hagi vastuvõetamatuks või jätta see rahuldamata. 42. Vastuseks väidab komisjon, et Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik on esitanud vastuvõetamatuse väiteid, mida kostjaks olev liikmesriik sellisena ei ole esitanud. Tuginedes protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta artikli 40 neljandale lõigule, kodukorra artikli 93 lõikele 4 ja Euroopa 16 Kohtu praktikale, kinnitab komisjon, et need menetlusse astujad ei või esitada uusi vastuvõetamatuse väiteid ja Euroopa Kohus ei pea seega neid väiteid analüüsima. 43. Tuleb meenutada, et protokolli Euroopa Kohtu põhikirja kohta artikli 40 teine lõik sätestab õiguse selle kohtu menetlusse astuda igale isikule, kellel on asjaomase vaidluse lahendamiseks põhjendatud huvi. Selle artikli neljas lõik sätestab, et [m]enetlusse astumise avaldus piirdub ühe poole nõuete toetamisega. Lisaks näeb kodukorra artikli 93 lõige 4 ette, et [m]enetlusse astuja peab nõustuma kohtuasja staadiumiga menetlusse astumise ajal Vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus C-199/04: komisjon vs. Ühendkuningriik, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika. 10. märtsi aasta otsus kohtuasjas 7-69: komisjon vs. Itaalia (EKL 1970, lk 111). Komisjon viitab selles küsimuses 15. juuni aasta otsusele kohtuasjas C-225/91: Matra vs. komisjon (EKL 1993, lk I-3203). 8 ECLI:EU:C:2011:770

9 44. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi nende sätete kohaselt ei ole menetlusse astujal keelatud esitada väiteid, mis erinevad selle menetluspoole väidetest, kelle toetuseks ta on menetlusse astunud, võib seda siiski teha tingimusel, et esiteks muuda need kohtuvaidluse piire ja et teiseks 17 toimub menetlusse astumine ikkagi selle menetluspoole nõuete toetuseks. Lisaks on selge, et 18 menetlusse astuja ei saa esitada vastuvõetamatuse väidet, mida kostja ei ole oma nõuetes esitanud. 45. Käesolevas asjas on Hispaania Kuningriik ja Portugali Vabariik tõepoolest esitanud vastuvõetamatuse väite kostja nõuete toetuseks, kes ka ise väidab, et hagi on vastuvõetamatu. 46. Kuid väites, et liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi on vastuvõetamatu, on Eesti Vabariik tuginenud muule põhjusele kui see, mille esitasid nimetatud kaks menetlusse astujat. Seega näib mulle, et kuigi Hispaania Kuningriigil ja Portugali Vabariigil puudub selle tegemiseks vajalik staatus, on nad esitanud vastuvõetamatuse väite, mille alus erineb selle poole väitest, kelle toetuseks nad menetlusse astusid, ja mille analüüsimise tulemusel muutuks hagiavalduses ning komisjoni ja kostja esitatud märkustes määratletud vaidluse ese. 47. Ent minu arvates on võimalik, et liikmesriik, kellele kohustuste rikkumist ette heidetakse, ei soovi esitada vastuvõetamatuse väidet, mis põhineb väidetel, millele ta teadlikult ei taha tugineda. Liikmesriigid, kellele on antud luba astuda seda liikmesriiki puudutavasse menetlusse, ei saa kohustada kostjaks olevat liikmesriiki kohtuvaidluse käigus täiendavate argumentide esitamisega võtma seisukohta küsimustes, mida ta ei ole kavatsenud arutada. 48. Kodukorra artikli 92 lõike 2 alusel hindab Euroopa Kohus omal algatusel hagi vastuvõetavust 19 üksnes asja läbivaatamist takistavate asjaoludega seoses. Seega analüüsib Euroopa Kohus menetlusse astuja sellise vastuvõetamatuse väite põhjendatust, mida kostja esitanud ei ole, üksnes siis, kui see 20 puudutab avalikku huvi. 49. Sellise juhtumiga ei ole minu arvates tegemist Portugali ja Hispaania valitsuse esitatud vastuvõetamatuse väite puhul, isegi kui viimane väidab, et liidu õiguse üldpõhimõtete rikkumine kujutab endast avaliku korra küsimust, mida Euroopa Kohus võiks ja isegi peaks omal algatusel analüüsima. Leian, et avaliku korra küsimusega on tegemist üksnes juhul, kui nende põhimõtete eiramisega rikutaks sellist menetlusnormi, mitte materiaalõigusnormi, mida peetakse niisuguseks põhitagatiseks, mida Euroopa Kohtul kaitsta tuleb. 50. Neid asjaolusid arvesse võttes leian, et menetlusse astujate esitatud vastuvõetamatuse väited tuleb tagasi lükata, erinevalt kostja esitatud vastuvõetamatuse väidetest, mille kohaselt tuleks Euroopa Kohtul käesolev liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi ebaselguse tõttu rahuldamata jätta. 51. Siiski esitan ka teise võimalusena ettepanekud juhuks, kui Euroopa Kohus peaks võtma seisukoha, et kohustuste rikkumise kohta tuleb teha otsus. 17 Vt eelkõige 8. juuli aasta otsus kohtuasjas C-245/92 P: Chemie Linz vs. komisjon (EKL 1999, lk I-4643, punkt 32), 8. jaanuari aasta otsus kohtuasjas C-248/99 P: Prantsusmaa vs. Monsanto ja komisjon (EKL 2002, lk I-1, punkt 56) ja 24. mai aasta otsus kohtuasjas C-61/08: komisjon vs. Kreeka (EKL 2011, lk I-4399, punkt 33 jj). Ka Üldkohus on seda kohtupraktikat järginud, eeskätt 13. aprilli aasta otsuses kohtuasjas T-2/03: Verein für Konsumenteninformation vs. komisjon (EKL 2005, lk II-1121, punkt 52). 18 Vt 1. juuli aasta otsus liidetud kohtuasjades C-341/06 P ja C-342/06 P: Chronopost ja La Poste vs. UFEX jt (EKL 2008, lk I-4777, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika). 19 Vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Matra vs. komisjon (punkt 13 ja seal viidatud kohtupraktika). 20 Vt kohtujurist Sharpstoni ettepanek eespool viidatud kohtuotsuse Chronopost ja La Poste vs. UFEX jt aluseks olnud kohtuasjas, punkt Menetlusse astuja seisukohtades viitab Hispaania Kuningriik selles küsimuses 29. aprilli aasta otsusele kohtuasjas C-160/08: komisjon vs. Saksamaa (EKL 2010, lk I-3713, punkt 40), milles on üksnes märgitud, et Euroopa Kohus võib omal algatusel kontrollida liidu õiguskorras ette nähtud menetluslike tagatiste järgimist (kohtujuristi kursiiv). 22 Kohtuistungil tugines Hispaania Kuningriik selles küsimuses kohtuasjale C-170/99: Itaalia vs. komisjon, kuid mulle näib, et tegelikult on tegemist 30. jaanuari aasta otsusega kohtuasjas C-107/99 R: Itaalia vs. komisjon (EKL 1999, lk I-1091, punktid 29 ja 30), milles Euroopa Kohus kontrollis omal algatusel, kas hagiavaldus esitati hilinenult. ECLI:EU:C:2011:770 9

10 B. Sisulised küsimused 52. Juhul kui Euroopa Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud hagi on vastuvõetav, puudutab kohustuste rikkumine, mida Eesti Vabariigile ette heita saab, minu arvates üksnes selliste pensionäride tulu maksustamist, kes on kasutanud oma vabadust liidus töötajatena vabalt liikuda ja saavad pensioni kahest liikmesriigist. Niisugune hagi ulatuse piiritlemine tuleneb sellest, et kohtuistungil märkis komisjon, et vaatamata tema poolt esitatud menetlusdokumentides kasutatud üldisele sõnastusele tuleb nendega taotletavast eesmärgist aru saada nii, et see keskendub nimetatud küsimusele. Järelikult tuleb hagi minu arvates jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata muus osas ehk osas, mis käsitleb muid maksukohustuslasi kui neid, kes kuuluvad nimetatud isikute rühma. 1. ELTL artikli 45 rikkumine a) Soovitusel 94/79 põhinev vastuväide 53. Eesti Vabariigi arvates ei järginud komisjon tema vastu hagi esitamisega omaenda soovitust 94/79. Kostja väidab, et selle institutsiooni arvates koheldakse residente ja mitteresidente võrdselt üksnes siis, kui mitteresident saab asjaomase maksustamisperioodi jooksul vähemalt 75% maksustatavast tulust tuluallikariigist, nagu oli ette nähtud antud juhul Eestis Analüüsides arutusel olevaid siseriiklikke õigusnorme koostoimes soovituse 94/79 artikliga 2, on minu arvates selge, et Eesti Vabariik on tõepoolest lähtunud selles aktis sisalduvatest eeskirjadest. Kuid kas sellest, et liikmesriigi seadusandja on üle võtnud soovituses osutatud kriteeriumi, piisab, et välistada see, et nimetatud liikmesriigi vastu ei algatata liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlust? Minu arvates ei piisa. 55. Komisjon väidab vastu, et selline akt nagu soovitus 94/79 ei ole õiguslikult siduv ja selle eesmärk ei saa olla täiendada isikute vaba liikumist käsitlevaid esmase õiguse sätteid. 56. Tuletan meelde, et EÜ artikli 249 viienda lõigu kohaselt ei ole sellised mittekohustuslikud aktid nagu soovitus 94/79 nende adressaatidele siduvad. 57. Kuid, nagu Eesti Vabariik rõhutab, tuleneb kohtupraktikast, et kuigi soovitused ei loo õigusi, millele isikud saavad siseriiklikus kohtus tugineda, ei ole need ilma igasuguse õigusliku mõjuta sellise siseriikliku õigusnormi tõlgendamisel, mis sarnaselt käesolevas asjas arutusel oleva õigusnormiga võeti vastu seoses liidu õigusaktiga, kuna siseriiklikud kohtud on kohustatud selles küsimuses nende 24 menetluses olevate asjade lahendamisel soovitusi arvesse võtma. 58. Lisaks võib soovitustel olla kaudne õigusmõju, kui pidada soovitust selle vastu võtnud institutsioonile siduvaks selliselt, et ta on loonud õiguspärase ootuse, millele on võimalik kohtuvaidluse korral tugineda. Käesolevas asjas kinnitab komisjon, et soovituse 94/79 vastuvõtmisega ei kavatsenud ta võtta endalt võimalust esitada hiljem selle soovituse kohaldamisalasse kuuluvas valdkonnas liikmesriigi kohustuste rikkumise hagisid. Nimelt tuleneb soovituse põhjendustest 3 ja 4 selgelt, et selles õigusaktis esitatud komisjoni seisukoht ei takista teda rikkumismenetluste valdkonnas aktiivselt tegutsemast, et tagada EL toimimise lepingu aluspõhimõtete järgimine. 59. Minu arvates ei mõjuta see, et komisjon on soovituses 94/79 esitanud lähtepunktid, käesoleva hagi põhjendatust. Asjaolu, et selline õigusakt on olemas, ei tekita asjaomases liikmesriigis ega teistes liikmesriikides tõsist ootust, et juhul, kui soovituses esitatud kriteeriumid võetakse üle siseriiklikusse õigusesse, kujutavad need endast tagatist selle vastu, et nende liikmesriikide vastu ei algatata rikkumismenetlust, nagu Eesti Vabariik ja mitu menetlusse astujat mõista annavad. 23 Vt ka selle soovituse põhjendused 6 ja 7, samuti soovituse põhjendused 14 ja Vt eelkõige 24. aprilli aasta otsus kohtuasjas C-55/06: Arcor (EKL 2008, lk I-2931, punkt 94 ja seal viidatud kohtupraktika) ja 18. märtsi aasta otsus liidetud kohtuasjades C-317/08-C-320/08: Alassini jt (EKL 2010, lk I-2213, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika). 10 ECLI:EU:C:2011:770

11 60. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt põhineb ELTL artiklis 258 sätestatud menetlus asutamislepingust või teisesest õigusest tulenevate liikmesriigi kohustuste rikkumise objektiivsel tuvastamisel. Põhjused, mis ajendasid liikmesriiki, kellele väidetav rikkumine omistatakse, selliselt 25 tegutsema, ei ole asjassepuutuvad. Seega ei või liikmesriik sellises olukorras, nagu on arutusel põhikohtuasjas, tugineda ei õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, millega on seotud õiguskindluse põhimõte, ega lojaalse koostöö põhimõttele, selleks et takistada tema poolt liidu õigusest tulenevate kohustuste rikkumise objektiivset tuvastamist, kuna sellise õigustuse lubamine oleks vastuolus 26 liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse eesmärgiga. 61. Asjaolu, et siseriiklik meede võib olla kooskõlas teisese õiguse sättega või vähemalt sellega mitte vastuolus olla, ei välista EL toimimise lepingu sätete kohaldatavust selle meetme suhtes, ka mitte siis, kui 27 meetmel on siduvad tagajärjed, ega seega seda enam siis, kui meetmel selliseid tagajärgi ei ole. Käesolevas ei näi see, et Eesti õigusnormid järgivad soovituse 94/79 sisu, asjassepuutuv selle hindamisel, kas liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi on ELTL artikli 45 alusel põhjendatud või mitte, kuna komisjonil ei ole pädevust soovituse vastuvõtmisega muuta aluslepingust tulenevate kohustuste sisu. b) Euroopa Kohtu praktikal põhinev vastuväide 62. Sissejuhatuseks märgin, et minu arvates ei palu komisjon käesolevas asjas Euroopa Kohtul muuta 28 seda valdkonda käsitlevat praktikat, eeskätt kohtuotsusest Schumacker tulenevat praktikat. Kõne all on pigem varem määratletud põhimõtete kohaldamine uuele olukorrale. 63. Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, et liikmesriigi õigusnormid, mis takistavad liikmesriigi kodanikel päritoluriigist lahkumist või pärsivad nende soovi päritoluriigist lahkuda, et kasutada õigust liikumisvabadusele, kujutavad endast selle ELTL artiklis 45 määratletud vabaduse piirangut, isegi kui 29 neid kohaldatakse sõltumatult asjaomaste töötajate kodakondsusest. 64. Otseste maksude osas võib mitteresidendist maksukohustuslaste diskrimineerimisest tuleneva piiranguga olla tegemist üksnes siis, kui viimaste olukord on asjaomase maksumeetme kohaldamisel 30 objektiivselt sarnane residendist maksukohustuslaste olukorraga. 65. Ent üldjuhul on nendesse kahte kategooriasse kuuluvad isikud erinevas olukorras. Nimelt on Euroopa Kohus sedastanud, et residendi olukord on eriomane, kuna enamasti asub suurem osa tema varast selles liikmesriigis, kus ta nii elab kui ka saab tulu, mistõttu on üldjuhul sellel liikmesriigil kogu teave, mis on vajalik selleks, et hinnata residendi üldist võimet makse tasuda, võttes arvesse tema isiklikku ja perekondlikku olukorda. Seevastu koondab mitteresident suurema osa oma huvidest, nii finantshuvidest kui ka isiklikest huvidest, muusse liikmesriiki kui liikmesriik, kes tema tulu kavatseb maksustada, ehk liikmesriiki, kus ta asub. Kuna nende olukorrad ei ole sarnased, ei ole sellistel asjaoludel tegemist diskrimineerimisega ja ELTL artikliga 45 ei ole põhimõtteliselt vastuolus see, kui 31 residendist maksumaksjaid koheldakse maksualaselt soodsamalt kui mitteresidendist maksumaksjaid. 25 Vt eelkõige 1. oktoobri aasta otsus kohtuasjas C-71/97: komisjon vs. Hispaania (EKL 1998, lk I-5991, punktid 14 ja 15), 1. veebruari aasta otsus kohtuasjas C-333/99: komisjon vs. Prantsusmaa (EKL 2001, lk I-1025, punktid 32 ja 36) ja 13. detsembri aasta otsus kohtuasjas C-244/07: komisjon vs. Luksemburg (punkt 10). 26 Vt eelkõige 6. oktoobri aasta otsus kohtuasjas C-562/07: komisjon vs. Hispaania (EKL 2009, lk I-9553, punkt 18 jj ja seal viidatud kohtupraktika) mai aasta otsus kohtuasjas C-372/04: Watts (EKL 2006, lk I-4325, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika) veebruari aasta otsus kohtuasjas C-279/93: Schumacker (EKL 1995, lk I-225). 29 Vt eelkõige 16. mai aasta otsus kohtuasjas C-87/99: Zurstrassen (EKL 2000, lk I-3337, punkt 18) ja 9. novembri aasta otsus kohtuasjas C-520/04: Turpeinen (EKL 2006, lk I-10685, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika). 30 Vt eelkõige eespool viidatud 6. oktoobri aasta kohtuotsus C-562/07: komisjon vs. Hispaania, punkt 59, ja 18. märtsi aasta otsus kohtuasjas 440/08: Gielen (EKL 2010, lk I-2323, punkt 44 jj). 31 Vt 1. juuli aasta otsus kohtuasjas C-169/03: Wallentin (EKL 2004, lk I-6443, punkt 15 jj ning seal viidatud kohtupraktika), eespool viidatud kohtuotsus Turpeinen (punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika), ning 25. jaanuari aasta otsus kohtuasjas C-329/05: Meindl (EKL 2007, lk I-1107, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika). ECLI:EU:C:2011:770 11

12 66. Seevastu võivad need olukorrad olla sarnased ja seega võib diskrimineerimise oht olemas olla sellisel juhul, kui mitteresident ei saa asukohaliikmesriigis märkimisväärset tulu ja saab peaaegu kogu oma maksustatava sissetuleku tegevusest, mida ta teostas tuluallikariigis. Sellisel juhul ei ole liikmesriigil, kus selline maksukohustuslane elab, võimalik anda talle soodustusi, mis tulenevad tema isikliku ja perekondliku olukorra arvessevõtmisest, samuti nagu liikmesriigil, kus ta tegi tööd, mille 32 alusel talle vanaduspensioni makstakse. 67. Eespool viidatud kohtuasjades Wallentin ja Turpeinen ei olnud elukohaliikmesriigil võimalik võtta arvesse maksukohustuslase isiklikust olukorrast tulenevaid tagajärgi, kuna esimeses kohtuasjas ei olnud arutusel olev tulu oma olemusest tulenevalt maksustatav ja teises kohtuasjas ei olnud asjaomasel liikmesriigil kahepoolse lepingu nõuete kohast maksualast pädevust. Euroopa Kohus leidis, et sellisel juhul on tuluallikariik kohustatud mitte kohaldama omaenda maksukorda, st ühtse määraga maksu kinnipidamist ilma mahaarvamisteta, mitteresidentidele nii, et selle tulemusel võidakse neid maksustada rohkem kui residente. 68. Käesolevas asjas esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi erineb eespool viidatud asjades esitatud hagidest selle poolest, et käesolevas asjas jaguneb asjaomase isiku maksustatav tulu peaaegu pooleks, mille tõttu ta ei saa peaaegu kogu oma tulu ühes või teises asjaomases liikmesriigis. On tõsi, et eespool viidatud kohtuotsuses Wallentin kõne all oleva maksukohustuslase olukord oli majanduslikus mõttes sarnane käesolevas asjas komisjonile kaebuse esitanud isiku olukorraga, kuna ta sai kahest liikmesriigist sarnases summas tulu, kuid vormiliselt oli tema olukord erinev, kuna ta sai maksustatavat tulu üksnes tuluallikariigis, kuna finantsabi, mida ta elukohariigis sai, ei kuulunud oma olemusest tulenevalt maksustamisele. 69. Minu arvates on käesolevas asjas käsitletavate asjaolude kõige eriomasem aspekt see, et see puudutab pensionile jäänud isikut, kellel on õigus saada vanaduspensioni erinevates liikmesriikides, ilma et üks pension oleks teisest märkimisväärselt suurem, mitte tööealist isikut, kes on asjaomase maksustamisperioodi jooksul töötanud kahes liikmesriigis olukord, millega on tegemist olnud enamikus Euroopa Kohtule siiani arutamiseks esitatud asjades. 70. Tulumaksu käsitlevad rahvusvahelised lepingud sisaldavad väärtuslikku teavet selliste takistuste kõrvaldamise kohta, mis pidurdavad isikute, eeskätt töötajate piiriülest liikumist, kelle hulka võib arvata ka pensionärid. Ent mulle näib, et rahvusvahelises maksuõiguses käsitatakse vanaduspensionist saadavat tulu muust tulust eraldioleva kategooriana Üks näide on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) mudellepingu 34 artikkel 18, mis käsitleb pensione ja sätestab selles osas näidiseeskirjad, mis on sõnastatud järgmiselt: [k]ui artikli 19 lõike 2 sätted (mis käsitlevad avalikku teenistust) välja arvata, siis maksustatakse lepinguosalise riigi residendile tööstaaži alusel makstavaid pensione ja pensionidega sarnaseid tasusid üksnes selles riigis. Selle lepingu koostajad lähtusid samast üldisest maksupoliitikaalasest käsitlusviisist, millest on lähtutud eespool viidatud kohtuotsuses Schumacker. Pensionäridest maksukohustuslaste osas toetub see käsitlusviis kahele põhjendusele: esiteks on elukohariigi käsutuses kõige täpsemad vajalikud andmed asjaomase isiku olukorra kohta ja teiseks on 35 pensionärid tihti need, kes tekitavad oma elukohariigile täiendavaid kulutusi. 32 Vt eespool viidatud kohtuotsused Zurstrassen (punktid 22 ja 23 ning seal viidatud kohtupraktika), Wallentin (punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika) ja Turpeinen (punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 16. oktoobri aasta otsus kohtuasjas C-527/06: Renneberg (EKL 2008, lk I-7735, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika). 33 Modèle de convention fiscale concernant le revenu et la fortune, version abrégée, OECD, 8. tr, juuli 2010 ( 34 Märgin, et soovituse 94/79 koostajad viitavad sellele, et nad lähtusid selle lepingu sätetest, vähemalt osas, mis puudutab selle akti kohaldamisalasse kuuluvate kategooriate määratlemist (põhjenduste punkti 12 kolmas lõik). Selle kohta, kuidas liikmesriigid võivad sellele lepingule tugineda, vt 7. septembri aasta otsus kohtuasjas C-470/04: N (EKL 2006, lk I-7409). 35 OECD maksualase näidiskonventsiooni artiklit 18 käsitlevate märkuste ühtlustamiseks vt op.cit., lk 296, punkt ECLI:EU:C:2011:770

13 72. Sarnaselt selles rahvusvahelises lepingus kasutatud lähenemisviisile leian, et pensionäride olukord erineb tööealiste isikute omast, kelle olukord võib muutuda sõltuvalt töökohast ja kelle tulu on üldjuhul suurem, ja et seega tuleb pensionitulule kohaldada erieeskirju. Euroopa Kohtu varasem praktika käsitleb põhiliselt selliste tööealiste isikute olukorda, kes on asjaomase maksustamisperioodi jooksul töötanud erinevates liikmesriikides, samas kui käesolev asi puudutab pensionile jäänud isikut, kellel on paljude aastate jooksul kogunenud tööstaaži alusel õigus saada vanaduspensioni kahes liikmesriigis. Käesolevas asjas ei tule minu arvates hinnata seda, kas residentide ja mitteresidentide olukord on asjaomase maksustamisperioodi jooksul sarnane, mis on küsimus, mida käsitleti tööealisi isikuid puudutavates kohtuasjades. Käesolevas asjas kõne all olev olukord kestab pikka aega, praegu ja tulevikus, kuna asjaomane isik enam ei tööta ega liigu enam liikmesriigist liikmesriiki. 73. Minu arvates ei saa nende olukordade sarnasuse analüüsi teha abstraktselt, vaid arvesse tuleb võtta asjaomaste siseriiklike õigusnormidega taotletavat eesmärki. See eesmärk võimaldab kindlaks teha, kas 36 piiriülene erinev kohtlemine puudutab objektiivselt sarnaseid olukordi või mitte. 74. Nagu komisjon märgib, on Eesti õigusnormide eesmärk vabastada maksukohustuslased, kelle tulu on liiga väike, kohustusest osaleda avalike kulude rahastamises. 75. Praktikas on selle tulemuseks see, et pensionäridele kohaldatakse kombineeritult Eesti tulumaksuseaduse -s 23 sätestatud maksuvaba tulu piirmäära ja selle seaduse -s 23 2 sätestatud täiendavat maksuvaba tulu pensioni korral. Kõigile väikest tulu saavatele isikutele kohaldub esimene maksuvabastus, kuid teist maksusoodustust saavad üksnes pensionärist maksukohustuslased. On selge, et täiendava maksuvaba tulu kohaldamisest tulenev maksuvabastus on põhjendatud sellega, et pensionärid, võttes arvesse nende vanust ja tervislikku seisundit, ei tegutse üldjuhul tööturul ja seetõttu ei ole neil võimalik oma tulu suurendada. 76. Tuleb märkida, et maksukohustuslase võime osaleda Eesti Vabariigi avalike kulutuste rahastamises ei suurene pelgalt selle tõttu, et ta asub elama teise liikmesriiki. Sel põhjusel jagan komisjoni arvamust, et selliste mitteresidendist pensionärist maksukohustuslaste olukord, kes saavad väikest tulu, on sarnane Eestis elavate isikute olukorraga, vaatamata nende elukohast tulenevale erinevusele. 77. Käesolevas asjas on põhiküsimus see, kas piiranguga on tegemist niisugusel juhul, kui tulu, mis ei kuulu ei elukohariigi ega tuluallikariigi õigusnormide alusel maksustamisele, maksustatakse üksnes seetõttu, et maksukohustuslane kasutas oma liikumisvabadust nii, et selle tulemusel saab ta kahte peaaegu ühesuurust pensioni. Nimelt on võimalik, et maksukohustuslase olukord halveneb, kui ta otsustab mitte naasta enda päritoluliikmesriiki pärast seda, kui ta on teises liikmesriigis töötamise lõpetanud. Ent ma arvan, et selline olukord võib või aastal liitunud liikmesriikide kodanike puhul olla üsna tavaline. 78. Komisjon näitab üles tervet mõistust, väites, et Eesti Vabariigil tuleb teha hüpoteetiline arvutus, et teha kindlaks, milline oleks mitteresidendist pensionäri võimalus saada maksuvabastust, kui tema Soomes saadud tulu lisataks Eestis saadud tulule. 79. Töötajate vaba liikumise piirang ei teki pelgalt pensioni maksustamise kui sellise tagajärjel, isegi kui arutusel olevat Eestis makstavat pensioni selle vähesuse tõttu Soomes samamoodi ei maksustata. Sellegipoolest tekib piirang nende kahe peaaegu ühesuuruse pensioni koosesinemisest tuleneva maksukohustuse tagajärjel, kuna Eesti Vabariik maksustab seda pensioni rohkem, kui ta maksustab pensioni juhul, kui asjaomane maksukohustuslane elab Eesti territooriumil või kui pension moodustab vähemalt 75% maksukohustuslase ülemaailmsest tulust. Seega asetavad Eesti õigusnormid ebaõiglasesse olukorda isikud, kes on kasutanud erinevates liikmesriikides liikumisvabadust, et töötada järjest erinevates liikmesriikides ilma Eestisse elama naasmata septembri aasta otsus kohtuasjas C-319/02: Manninen (EKL 2004, lk I-7477, punktid 32 ja 33). ECLI:EU:C:2011:770 13

14 80. Ma ei arva, et liikmesriik, kus isik pensioni saab, on kohustatud korrapäraselt kontrollima, milline on selle isiku ülemaailmne tulu, kuid leian, et kui tegemist on liidu kodanikuga, kes on kasutanud ELTL artikli 45 kohaselt oma liikumisvabadust ja kes saab selles liikmesriigis pensioni seal elamise ajal töötamise eest, tuleb tema olukorda pidada sarnaseks sellise residendist maksukohustuslase olukorraga, kes elab maksustamise kuupäeval endiselt selles liikmesriigis, ja seega tuleb teda kohelda viimasega võrdselt. 81. Sellisel piirangul puudub minu arvates igasugune õigustus, kui elukohaliikmesriik võtab juba asjaomase isiku kogutulu arvesse. Nimelt puuduvad sellisel juhul asjaolud, mis võimaldaksid isikul, kes saab tulu kahest liikmesriigist, maksusüsteemi, eeskätt kahekordset mahaarvamise õigust kuritarvitada selleks, et vältida igasugust tulu maksustamist. 82. Märgin, et tegelikkuses näib kaebuse esitanud isiku sissetulek olevat ligikaudu minimaalse sotsiaalabi tasemel. Mulle näib objektiivselt arusaamatuna see, et nii tagasihoidlikku tulu saavat isikut maksustatakse Eestis üldise korra alusel, st võimaldamata tal kasutada siseriiklikes õigusnormides ette nähtud õigust saada maksuvabastust. 83. Seega teen Euroopa Kohtule teise võimalusena ettepaneku sedastada, et Eesti Vabariigile ette heidetud liikmesriigi kohustuste rikkumine kujutab õiguslikult endast ELTL artikli 45 rikkumist. 2. EMP lepingu artikli 28 rikkumine 84. EMP lepingu artikkel 28 näeb ette, et liikmesriigid peavad tagama töötajate liikumisvabaduse Euroopa Majanduspiirkonna piires ehk 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ja kolmes neljast EFTA liikmesriigist, kes on selle lepingu osalised. 85. Komisjon heidab Eesti Vabariigile ette, et ta ei ole EMP lepingu selle artikli alusel võetud kohustusi täitnud samadel põhjustel, mille tõttu ta on väidetavalt rikkunud ELTL artiklit Kostja vastuses märgib Eesti Vabariik, et ta on samal seisukohal, mille ta esitas vastuses komisjoni põhjendatud arvamusele ehk et Eesti tulumaksuseadus ei ole vastuolus EMP lepingu artikliga 28. Eesti Vabariik leiab selles küsimuses, et komisjoni poolt esile toodud mitteresidentide erinev kohtlemine on sellest sättest, nagu ka ELTL artiklist 45 lähtudes sobiv ja põhjendatud. 87. Siiski on selge, et Eesti Vabariik on tunnistanud EMP lepingu artiklist 28 tulenevate kohustuste rikkumist, erinevalt ELTL artiklist 45 tulenevatest kohustustest. Nimelt on see liikmesriik möönnud vajadust täiendada tulumaksuseaduse 28 3, et laiendada selle akti kohaldamisala ka kõigi EMP lepingu osalisriikide kodanikele. Kuid Eesti Vabariik ei ole seda enne põhjendatud arvamuses kehtestatud kahekuulise tähtaja lõppemist teinud. 88. Järelikult, isegi kui Eesti Vabariik vaidleb jätkuvalt talle ette heidetud EMP lepingu artiklist 28 tulenevate kohustuste rikkumisele vastu, on ta tunnistanud kuigi osaliselt, et selles küsimuses on toimunud rikkumine, kinnitades, et ta tagab selle rikkumise lõpetamise asjaomast seadust muutes. Seega on ta tunnistanud komisjoni hagi selles osas põhjendatuks. 89. Lisaks, kuna EMP lepingu artikli 28 sätetel on sama õiguslik sisu kui sisuliselt identse ELTL artikli 45 sätetel, on eespool viimati nimetatud õigusnormi rikkumisega seotud kaalutlused EMP lepingu artikli 6 kohaselt mutatis mutandis ülekantavad artiklile 28 ja nii Euroopa Kohtu kui ka EFTA 37 kohtu poolt tunnustatud ühetaolise tõlgendamise vajadusele. 37 Vt 26. oktoobri aasta otsus kohtuasjas C-345/05: komisjon vs. Portugal (EKL 2006, lk I-10633, punkt 39 jj), 18. jaanuari aasta otsus kohtuasjas C-104/06: komisjon vs. Rootsi (EKL 2007, lk I-671, punkt 31 jj) ja 20. jaanuari aasta otsus kohtuasjas C-155/09: komisjon vs. Kreeka (EKL 2011, lk I-65, punkt 61 jj) ning analoogia alusel eespool viidatud 6. oktoobri aasta otsus kohtuasjas C-562/07: komisjon vs. Hispaania, punkt ECLI:EU:C:2011:770

15 VI. Kohtukulud 90. Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. 91. Eesti Vabariik on palunud kohtukulud välja mõista komisjonilt. Kohtukulude osas tuleks see otsus teha juhul, kui liikmesriigi kohustuste hagi jäetakse vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, nagu ma soovitasin eespool. 92. Kuna komisjon palub kohtukulud välja mõista Eesti Vabariigilt, siis tuleb see taotlus rahuldada, kui liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi rahuldatakse ja kui see liikmesriik kohtuvaidluse kaotab, nagu ma soovitasin teise võimalusena. 93. Kodukorra artikli 69 lõike 4 esimese lõigu alusel kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ise oma kohtukulud. VII. Ettepanek 94. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku teha järgmine otsus: 1. Euroopa Kohus tunnistab vastuvõetamatuks Euroopa Komisjoni poolt esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi selle tuvastamiseks, et tulumaksuseadust kohaldades on Eesti Vabariik rikkunud ELTL artiklist 45 ja 2. mai aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklist 28 tulenevaid kohustusi. 2. Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt. 3. Saksamaa Liitvabariik, Hispaania Kuningriik, Portugali Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik kannavad ise oma kohtukulud. 95. Teise võimalusena, juhul kui Euroopa Kohus seda ettepanekut ei järgi, teen ettepaneku teha järgmine otsus: 1. Euroopa Kohus tuvastab, et Eesti Vabariik on rikkunud ELTL artiklist 45 ja 2. mai aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklist 28 tulenevaid kohustusi, kuna on jõus hoidnud tulumaksuseaduse, mille kohaselt mitteresidendist pensionärile, kes on töötanud ja elanud nii Eestis kui ka teises liikmesriigis, kohaldatakse madala sissetuleku korral maksuvabastust üksnes siis, kui ta saab vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, samas kui ta saaks seda maksusoodustust juhul, kui ta elaks selle riigi territooriumil. Euroopa Kohus jätab komisjoni liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi rahuldamata ülejäänud osas, mis puudutab muid mitteresidendist maksumaksjate kategooriaid. 2. Mõista kohtukulud välja Eesti Vabariigilt. 3. Saksamaa Liitvabariik, Hispaania Kuningriik, Portugali Vabariik, Rootsi Kuningriik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik kannavad ise oma kohtukulud. ECLI:EU:C:2011:770 15

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

4-73

4-73 EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

59-85

59-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSDlisa_2_juhend_2015 TSD lisa 2 täitmise juhend I osa Mitteresidendile tehtud väljamaksete ja maksukohustuste deklareerimine täitmine 1. Vormi TSD lisa 2 I osas deklareeritakse mitteresidendist juriidilistele isikutele kalendrikuul

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

ja 51-86

ja 51-86 Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september

Rohkem

TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM

TASUTA  ÕIGUSABI  TAOTLUSE  VORM 30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõuk

Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõuk Tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi

Rohkem

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik

ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 7. juuli 1992 * Direktiiv 90/366/EMÜ üliõpilaste elukohaõiguse kohta Õiguslik alus Euroopa Parlamendi prerogatiivid [ ] Kohtuasjas C-295/90, Euroopa Parlament, esindajad: Euroopa Parlamendi

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Kohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr

Kohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

C-118_96

C-118_96 EUROOPA KOHTU OTSUS 28. aprill 1998 [ ] Teenuste osutamise vabadus Kapitali vaba liikumine Elukindlustusena kogutud säästude maksustamine Liikmesriigi õigusaktid, millega kehtestatakse teenuseid osutavate

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

299_86

299_86 Kohtuasi 299/86 [ ] Kumuleeruv käibemaks eraisikute poolt imporditavatelt kaupadelt [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 25. veebruar 1988 * Kohtuasjas 299/86, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu

Rohkem

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja

Rohkem

1. Sissejuhatus Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette sise

1. Sissejuhatus Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette sise 1. Sissejuhatus Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

SAF 6.0

SAF 6.0 SAF 6.9 SEMINAR veebruar, 2015 AS Sysdec sysdec@sysdec.ee Peeter Maipuu Madis Lukk 1 PÄEVAKAVA 09:30 kogunemine, kohvi 10:00 loeng 11:30 kohvipaus 11:45 loeng 12:30 küsimused vastused 13:00 lõpp 2 1. Maksumäärade

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

C� ja C�431-93

C� ja C�431-93 EUROOPA KOHTU OTSUS 14. detsember 1995 * Kutseala pensionifondi liigitamine ettevõtjaks Kohustuslik liitumine kutseala pensioniskeemiga Kokkusobivus konkurentsieeskirjadega Võimalus tugineda ühenduse õigusest

Rohkem

C x

C x Kohtuasi C-127/92 Dr. Pamela May Enderby versus Frenchay Health Authority ja Secretary of State for Health (Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal of England and Wales) (Meeste ja naiste võrdne

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni,

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni, Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni, TRIPS lepingu ja WPPT vahetu kohaldatavus liidu õiguskorras

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

KOHTUOTSUS KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hog

KOHTUOTSUS KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hog KOHTUOTSUS 26.4.2005 KOHTUASI C-376/02 EUROOPA KOHTU OTSUS (suurkoda) 26. aprill 2005* Kohtuasjas C-376/02, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Hoge Raad der Nederlanden'i (Madalmaad) 18. oktoobri 2002.

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmi

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmi Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise

Rohkem

Microsoft Word - FITD11A.rtf

Microsoft Word - FITD11A.rtf Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine lisa 1 Vorm A RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON (eurodes sendi täpsusega). Periood a I ÜLDANDMED

Rohkem

TSD lisa 7 täitmise kord alates Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasum

TSD lisa 7 täitmise kord alates Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasum TSD lisa 7 täitmise kord alates 01.01.2019 Sisukord I. osa Maksustatavad dividendid ja muud kasumieraldised, väljamaksed omakapitalist, varjatud kasumieraldised, välismaiste kontrollitavate äriühingute

Rohkem

EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA KOHALDAMISALA Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Har

EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA KOHALDAMISALA Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: 1. Har Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

C�39_94

C�39_94 EUROOPA KOHTU OTSUS 11. juuli 1996 * Riigiabi Liikmesriigi kohtute pädevus juhul, kui paralleelselt on pöördutud komisjoni poole Riigiabi mõiste EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 3 viimase lause rikkumise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 4. september 2014 * Eelotsusetaotlus Direktiiv 91/477/EMÜ Euroopa tulirelvapassi väljastamin

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 4. september 2014 * Eelotsusetaotlus Direktiiv 91/477/EMÜ Euroopa tulirelvapassi väljastamin Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 4. september 2014 * Eelotsusetaotlus Direktiiv 91/477/EMÜ Euroopa tulirelvapassi väljastamine Siseriiklikud õigusnormid, mis jätavad õiguse sellise

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

193-85

193-85 EUROOPA KOHTU OTSUS 7. mai 1987 * (Tribunale di Milano eelotsusetaotlus) (Banaanide tarbimismaks) [ ] Kohtuasjas 193/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunale

Rohkem

C-63_90 ja C-67_90

C-63_90 ja C-67_90 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. oktoober 1992 * Kalandus Määrus püügikvootide jaotamise kohta liikmesriikide vahel Hispaania ja Portugali ühinemisakt [ ] Liidetud kohtuasjades C-63/90 ja C-67/90, Portugali Vabariik,

Rohkem

FITD02A

FITD02A Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30 Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine lisa 1 (muudetud sõnastuses) RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON (eurodes sendi täpsusega) Periood

Rohkem

C-68-94

C-68-94 EUROOPA KOHTU OTSUS 31. märts 1998 * Ettevõtjate koondumiste kontroll ühenduses Kollektiivne turgu valitsev seisund Liidetud kohtuasjades C-68/94, Prantsuse Vabariik, mida esindasid välisministeeriumi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

C-23_93

C-23_93 EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 5. oktoober 1994 * Teenuste osutamise vabadus Siseriiklik seadusandlus pluralistliku, mittekommertsliku ringhäälinguvõrgu ülalhoidmiseks Kohtuasjas C-23/93, [ ] mille esemeks

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Koh

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Koh Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda) 14. veebruar 2019 * Eelotsusetaotlus Isikuandmete töötlemine Direktiiv 95/46/EÜ Artikkel 3 Kohaldamisala Politseiametnikest politseijaoskonnas menetlustoimingute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

JAI CNC ET#4.indd

JAI CNC ET#4.indd ET Praktiline juhend uue Brüsseli II määruse kohaldamiseks www.europa.eu.int/civiljustice Sissejuhatus Euroopa Liidu vabadusel, julgeolekul ja õiglusel põhinev ala aitab inimesi nende igapäevaelus, kui

Rohkem

CONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispa

CONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispa CONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispaania) 16. aprilli 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus,

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60,

Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 60, Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 14.12.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 60, 444 3-2-1-136-09 Riigikohtu tsiviilkolleegium 14. detsembril 2009.

Rohkem

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustami

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustami ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustamine Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele Põhjendused

Rohkem

Mõned mõtted maksudest

Mõned mõtted maksudest Edukas ettevõtja on aus ettevõtja Tallinna Ettevõtluspäev 2012 Jaan Krinal Näide palgast Millest räägime Miks me makse maksame Mida me saame maksude eest Tulumaks ja tuludeklaratsioon. Sotsiaalmaks. Ettevõtlusest,

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

C-163_90

C-163_90 EUROOPA KOHTU OTSUS 16. juuli 1992 * Kaupade vaba liikumine Prantsusmaa ülemeredepartemangude maksusüsteem [ ] Kohtuasjas C-163/90, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

C

C Kohtuasi C-392/93 [ ] Eelotsusetaotlus Direktiivi 90/531/EMÜ tõlgendamine Telekommunikatsioon Ülevõtmine liikmesriigi õigusesse Hüvitamiskohustus ebaõige ülevõtmise korral [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 26.

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

45-85

45-85 Kohtuasjas 45/85, EUROOPA KOHTU OTSUS 27. jaanuar 1987 * [ ] Konkurents Tulekindlustusmakseid käsitlev soovitus [ ] Verband der Sachversicherer e.v. (varakindlustusandjate ühendus), kelle registrijärgne

Rohkem