J? If, v# c

J? If, v# c

i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu

A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe: abdeghijtlm noprsstuwz. Sure kirja - tähhe: A B D E G H I K L M N D P R S T UMZ. Halega tähhe: tr tt ^ tr aelouaöou AEIDUÄÖOU. $&kta tähhe: bpdtjgkhlmnrswz.

Tähte kokkosaädmimle. ba be bi bo bu bä bö bu da de di do du dä dö du aa ge gi ao gu qä gõ gü la je ji jo ju ja jo ha he hi Ho hu hcl hö $ ka ke ki ko ku kä kö ku la le li lo lu lä lo lü ma me mi mo mu ma mo mü na ne ni no nu nä nö nü pa pe Pi po pu pä Põ pu ra re ri ro ru rä rü ni sa. se si so su sii so sii ta te ti to tu lii to tu wa we wi wo wu wü wü wü za ze zi zo zu z«ab eb ib ob ub äb öb üb ad ed id od ud äd öd üd ag eg ig og ug. <ig ög üg ah eh ih oh uh äh öh uh ak ek ik ok uk äk ök ük al el il ol ul al öl ül al el il ol ul al öl Ül*») Koi, l )älega t äbhc.al särast pi lnktikest t li<p i 'ülla hälega luggeda. i lõiv iv is. sääl

am em im om an en in on ap ep ip op ar er ir or as es is os at et it ot aw ew iw ow atš ets- its ots 3 - um äm öm üm un an ön ün up äp öp üp ur ar ör ür us äs ös üs ut ät öt üt uw aw öw üw uts atš öts üts Ha hal halw Hi hir hirm Hö hol hõlm Ja jal jalg Ka kas kask Ke kel kelp Ko kon köns Kä kär kärn Kü kül külm Le leh lehm Mu mus must Mü müt müts Ri nir nirk Pa pal palk Ps pör põrm Ri ris rist Su sul sulg Si sil silm Hu Ju Ja Ka Ki hel hul jus jär kas helm hulk just järg kast kirk kir Ku kur kurk Kö kör kõrk La lat lats Lu lüs lust Mu mul muld Nö nör nõrk Nu Pa Rä Sö Sa Si nur nurm pal palk räs räst söl Mg sal sälg sil sild 1*

4 Sü sul sült To tol tolm Tu tul tulp To top tops Wa wau wang Wa wan wang Wa wat watfk Wi wir wirk Wö wör wörk Wü wür würst Wo wor worst Zi zir zirk Zi zir zirp Za zal zalk Jo zol zolk Zi zil ' zilk A ar arm Ar ars arst A al alt E en ent E el els E ees eest J il ilm J ik iks J ih ihk D ot ots O or ors O or org U ur urb U um umb U us usk A äh ähn Õ õn öns U üt üts ai ei oi ui öi aü au eu õu iu aa ee ii oo uu sai sait rai raisk lai laisk. lei leib wei wett weits wõi wõis hoi hoid kui kuis kaü kaus jõi jöit lau laud rau raud nou nõud liu liud täü taüs lat laat kas kaas kel keel rist riist kot koot rut ruut fut suud win wiin tuld tuult hul huul kum kuum kuld kuuld rum ruum mok möhk möök rop roop pat paat sök söök tos toos tol tool.

5 Nüüd mur-rap min-no su Weel a e i o u Kül pe-a op-pi ma Nink lo-e ni kui sa. Arm ar-mas hirm hir-mus mäng mäng-ja rent rent-nik ö ö-fe hä 'has-te kot to Üti laul lau-lu mäs mas-ma nör nör-ga palk pal-gi palk pal-ga raas ra-fu saak sa-gi waat wa-di loom lo-mu sool fo-la huul hu-le sai sai-ja wak wak-ka zirk zir-gu. Ium-mal tai-was op-püs rah-ho süd-da lo-ja roh-hi töb-bi ter-wus him-mo wõi-mus lug-gu wih-ha käg-go ub-bin ad-der em-mis kiw-wi koh-hus kü-nal. ab-bi-kaas ar-mas-tus rah-ho-lik es-si-tus el-la-jas hob-bo-ne kuh-hi-lik jah-wa-tus lug-ge-ja män-go-mees õn-ne-tus huk-ka-tus pil-li-roog tal-lo-poig löp-pe-tus. rah.ho-lik-kult in-ne-mm-ne el-la-min-ne möt-fa-lin-ne ku-lu-ta-ma kul-lu-ta-ma hai«na-rit-sik nag-ge-ma-ta tal-lo-rah-was wal-la-lin-ne ab-bi-el-lo süd-da-me-lik. rö-mus-ta-min-ne õn-nis-teg-gi-ja wal-miö-ta-ma-ta täh-he-le-pand-ja sis-sest-p:d-di-nc är-ra-lõp-ma-ta lun-nas-ta-min-ne tal-li«ta-min-ne was. ta-wöt-min-ne kin-ni-ta-mill-nc.

An Hans Jaak Loe Peep Rein Rut Saul Set Toots., A-dam A-bel A-has E-li Es-ra E-nok E-wa E-fau I-saak Ia-kob Io-el Kris-tus Kot-lip Mar-kus No-a Pau-lus Pe-ter Si-rak Ta-wid. E-fai-jas Is-ra-el Kaab-ri-el Klau-di-us Kle-o-was Par-ra-bas Par-na-bas Re-bek-ka Sa-lo-mon Wlo-n-an Wrü-gi-a. A-na-ni-as A-lek-san-der E-li-sa-bet E-ma-nu-el Ie-re-mi-as Ig-na-zi-us Na-ta-na-el Ni-ko-demus Po-li-kar-puö Ti-mo-tems Za-ka-ri-as Ka-pa-do-zi-a Ma-ke-do-ni-a. Kir-ko tor-nin om kel Min-no suun om keel Siin om kirk kik-kas kirg Uubi-de umbere om aid Taus wibja om ait Armas ena-jas om kas An-nmma pääl om kaas.reh-he pesesa om mul koot Santcl om kot hai-ge om kot Kas^sil nink pemnil om kap Kubja kaen om kep Öl-le le pan-tas sep Käbte mös-ke om mul seep Wachin om öl^lo LühDicken ne om mei-je el-lo Ze^a lihchast tet-tas sült Iöe pääl om sild

7 Kuus jal-ga om süld Wa-di kül-len om haan Meh-he nim-mi om Ham Ni-du pääl kas-sup Hain Ial-la al om mul tal Hob-bes-te tar-wis om tal Mur-ro pääl kar-gap wars Piit-sa tag-gan om warö Piits-ka tun-ne ma war-reft Püs-si-ga las-tas war-rest Ai-ta kif-sub war-raö Suk-kasis-senom war-ras Ai-dan om min-no war-ra >He wwge hom-mun-gul war-ra War-res-sel om pes-sa War-raö saap pes-sa Nõid pet-tap neid, Ke ndu-wo nöud-wa nöi-ja käest Hai-ge om min-no kurk Suur lind om kurg Sul-la-fe-le mas-se-tas palk Möt-sast tuw-was palk Wo-na-ken-ne om wag-ga Wil-ja pan-tas wak-ka Nur-me pääl kas-wap wil-li Ial-la tal-la al om-ma täl wil-li Siin om^ lam-ba laut Kat-ta mul-le laud Ilm om tu-li-ne Wih-ha om tul-li-ne Kö-gin om tuld

ö Wäl-jan om tuult ZnUU lõhn om $auaxo tu4e hõng om jah-he Ei las-ta mo fin-na, kun sin-na ol-let Min-na tah-has min-na, kun sös-sar Mina ow Mul-le an-tas, mes mu-le keel-tas Min-no kar-ris-te-das min-no sü per-rast Sin-no sön-na mõis-tap fin-no huk-ka Küt-sä mul-le sai-ja Min-na lah-hä sa-ja Pen-ni kaf-si wäl-ja Mes sa kas-si put-tut Kes püh-ha es-fi, se ei wõi es-si.

9 Lut-te-Vus-se wäi-ken-ne ka-te-kis-mus ehk lrist-lil-lo op-pus-se wiis pii-tiil-li. Ed-di-män-ne pä-tük. Fum-ma-la Ummt kas-ku. Ed-di-män-ne käsk. Min-na ol-le Is-sand, sin-no Iummal; sin-nul ei pe-a mit-te muid jumma-lid ol-le-ma Min-no een. Mes se om? Mei^je pe^a<me Iumima^lat ülle ki^ge aö^ja pel ga<ma, ar.mas^ta-nla nink (usk-ma ehk) Tem^ma p<l-le loot-ma. Töi-ne käsk. Sin-na ei pe-a mit-te Is-san-da, omma Ium-ma-la nim-me kur-jas^te pruukma; sest Ium-mal ei tah-ha sed-da mit-te nuht-le-ma-ta jätta, ke Tem-ma nimme kurjas te pru-gip. Mes se om? Mei^je pe<a?me Ium^malat pel^ga^ma nink ar-ma^ta-ma, et mei^je em;ma nim-me. man ei wamnu, ei nea, ei nöi-ja, ei wöbsi, ei ka petita, en-ge pe-a-me sed-da ki-ge häd-da sis<sen ap?pi höicka-ma, palkma, kibma nink tewna-ma.

10 Kol-mas käsk. ^Zj Sinna pe-at püh-ha-päi-wapüh-hen da-ma. Mes se om? Mei^je pe-a^me Ium-mallat pel<ga;ma nink armas-ta-ma, et meüje jutlust nink Ium-ma-Ia sönna är-ra ei pöl-le, emge pe-a?me sed-da pühchas pid-da-ma, hääl me-lel kuulma nink op-ma. Neljas käsk. Cin-na pe-at om-ma es-sa ninkom-ma em-ma aw-wus-ta-ma, etsin-nokäs-si häste käüp nink fin-na kaw-wa el lat ma paal- Mes se om? Mei-je pe^a-me IumMa-lat pel-ga-ma nink a mas-ta-ma, et mei-je om-me wanmem-bid nink ejv san-did är-ra ei põlle, ei ka wih-has-ta, en-ge pe-ame neid aw-wusta-ma, neid or-ja-ma, nei-de fön-na wöt-ma nink neid arm-sas nink au-sas pid-da-ma. Wi-jes käsk. Sin-na ei pe-a mit-te är-ra-tap-m Mes se om? Mei-je pe-a-me Ium-ma-lat pel-ga-ma nink a mas-ta-ma, et mei-je om-ma läh-hem-ba ih-hwle ütte-ke kah-jo ehk wik-ka ei te; en-ge pe-a<me ted-da aw-wi-ta-ma nink ed-de-si saat-ma ki ge ih-ho-lik-ko häd-da sis-sen. Kuw-weö käsk. Sin na ei pe-a mit-te ab-bi-el lo rik ma Meõ se om? Mei-je pe-a-me Ium-ma^lat pel-ga-ma nink a maö-tama, et mei-je puhckaö-te nink au-sas-te ri4 me sön-nu nink teg-gu<desis-sen,nink et eg-ga-üls om ma ab-bi-ka-sa pe-ab ar-mas-ta-ma nink aw-wus-ta-ma.

- 11 - SäitS- mes käsk. Sin-na ei pe-a mitte war-ras-ta-ma. Mes se om? Mei-je pe?a,'meium-ma-lat pel-ga<ma nink ar-masta?ma, et mei-je om^ma lähchem.cha rah?ha ehk hääd ei wöt-ta, ehk kaw-wa^la kau?ba ehk ost-misise-ga hen-ne tät-ae ei sa^da; ewge pe-a-me tettia aw^wi-ta^ma, tem? ma hääd nink pä-toi dust kas-wa-ta.da nink hoi-ta. Kat-te-fas käsk. Sin-na ei pe-a mit-te kaw-wa-lat tun> nis-tust and-ma om ma läh-hem-ba was-ta. Mes se om? Mei?je pe^nie Iumlma^lat pel^gatwa nink ar? ma&ta<ma, et mei-ie vm-ma läh-hcm-ba pä-le kaw? wa-lal kom-bel ei wöl-si, tedcha ei petita, keelt teni* ma pätu ei pesesa, ehk kur-ja kõnnet ei tös?ta; en-ge mei-je pe?a-me ted-da wab-ban-da-ma, hääd tem-mast kön-ne-le-ma nink kiik as-ju hä po-le käänd-ma. Üt-te-sas käsk. Sin-na ei pe-a mit-te him-mus-ta-ma om-ma läh-hem-ba mai ja. Mes se om? Mei-je pe-ä-me Ium-ma-lat pel-ga-ma nink armaö-ta-ma, et mei-je kaw-wa-1uö-se-ga om-ma lähhem-ba per-ran-dust ehk mai-ja hen-ne-le ei püw-wa, ei ka üt-te-ke öi-gus-se täh-he al hen-ne kät-te ei sada; en-ge pe-a-me ted-da aw-wi-ta-ma, et tem-ma sed-da wõis pid-da-da nink se man-nu jä-da. Küm-nes käsk. Sin-na ei pe-a mit-te him-mus-ta-ma omma läh-hem-ba naist, sul-last, näüt-si kut, tõbrast, ehk kiik, mis tem-ma per-ralt om.

12 Mes se om? Mei-je pe-a-me Ium-ma-lat pel-ga-ma nink armas-ta-ma, et mei-je om-ma läh-hem-ba naist, perret ehk töb-rast hen-ne po-le ei kis-su ehk tem-mast ärra ei sa-da; en-ge pe-a-me neid man-nit-se-ma, et nem-ma jä-wa, nink te-wa, mes nei-le sün-nis. Mes üt.lep nüüd Ium,mal li-gist neist-sin-nat-sist käs.lest? Tem-lna üt-lep ni-da: Min-na, Is-fand sin-no Jummal, ol-le wäg-gew, wih-ha-ne Jummal, ke nei-de pä-le, ke-a Min-no wih ka-wa, wannem bi-de pat-tu kod-do ot sip las-te pä-le, kot man-da nink nel jan-da pöl-we sis-se; ent nei-le, ke-a Min-no ar-mas'ta-wa nink Min-no kas ke pid-da-wa, te Min-na hääd am-mak tuh-han-da pöl-we sis-fe. Mes se om?. Ium-mal äh-war-dap nuh-hel-da ki-ki, ke-a nei-desin-nas-te käs-su-de ül-le ast-wa; se-per-rast pe-a-me Tem-ma wih-ha pel-ga-ma nink ei pe-a mit-te nisug-guö-te käs-su-de was-ta teg-ge-ma; ent Tem-ma tö-wo-tap ar-mo nink kiik hääd ki-gi-le, ke-a Tem-ma käs-ke pid-da-wa. Se-per-rast pe-a-me Ted-da ka ar^ mas-ta-ma, Tem-ma pä-le loot-ma nink hääl me-lel Tem-ma käs-su-de per-ra teg-ge-ma. Töi-ne pä tük. P ü hha r i s t i - u s k Ed-di-man-ne tük. Lo,mis-seft. Min-naus-suJummala, segs-sa, kige-wäg-ge-wa itätoa nink ma Lo-ja sis-se.

Mes se om? Min-na us-su, et Ium-mal min-no ki-ge lo-duas-ju-ga om lo-nu, niul-le and-nu ih-ho nink hen-ge, sll-mi, kör-wu nink kiik lu-liik-mis-si, meelt nink möis-tust, nink weel ül-les-pe-ap; pä-le se, röi-wid nink kän-gi, sö-ki nink jo-ki, mai-ja nink kot-ta, nilist nink last, pöl-du, töp-rid nink kiik hääd, ki-ge ih-ho nink el-lo tar-wi-dus-se nink pä-toi-dutz-se-ga rik-ka-lik-kult nink eg-ga-päi-wa ön-nis-tap, ki-ge häd-da eest kait-sap, nink ki-ge kur-ja eest hoi-jap nink pai-men-dap. Nink sed-da kiik teep Tem-ma sel-gest es-sa-lik-kust nink jum-ma-lik-kust ar-must nink hel-dus-sest, il-ma nlin-no är-ra-te-ni-mis-se nink tö-ta. Se ki-ge eest ol-le min-na jäl-le wöl-go, Ted-da ten-na-da nink kit-ta, or-ja-da nink kuul-da. Se om töt-te-lik-kult töi-si. Töi-ne tük. Ar-ra-lun-nas-ta-misisest. Nink min-na us-su Ie-sus-se Kris tus-fe, Ium-ma-la ai-no-fün-di-nu Po-ja, mei-je Is-san da sis-se, ke om sa-du Puhhast Waimust, sündi-nu neitsist Maar jast, kan na-ta-nu Pon zi-us se Pila tusse al, rls-ti pä-le podu, är-rakool-nu, mckh-ha-mat-te-tu, al-la-lännu pör-go hau-da, kol-man-dal päi-wal ul, les-tös-nu kool-nuist, ül-les-län nu taiwa-te, is-tup Ium-ma-la, se ki ge-wägge-wa Es-sa, hääl käel.. Säält saap Tem-ma tul-le-ma, koh-hut möist-ma ella-wi-de nink kool nui-de pale. Mes se om? Min-na us-su, ct Ie-sus Kris-tuö töi-si-ne Iummat, Es-sast ig-ga-west sün-di-nu, nink ka töi-si-ne

14 in-ni-min-ne, neit-sist Ma-ri-ast sün-di-nu, om minno Iö-fand, ke min-no är-ra-kad-do-nu nink är-rasutt-ni-tu in-ni-mist om lun-nas-ta-nu, är-ra-ost-nu nink är-ra-päst-nu kl-gist pat-tust, sur-mast nink kurra-di wäest; ei mit-te kul-la ehk höb-be-ga, en-ge om-ma püh-ha kal-li wer-re-ga nink om-ma sü-ta kan-na-ta-mis-se nink sur-ma-ga, et min-na Tem-ma omma olles nink Tem-ma ri-gin Tem-ma al el-las nink Ted?da or-jas igga-wet-stn õigus sen, waggausiftn nink ön-sus sen, ot-se nida kui Tem-ma om iil les tös-nu surmast, el lap nink wablit sep ig ga-wes. Se om tbtu-lilmt töi-si. Kol-mas tük. Pühchewda-mififeft. Mm-na uf-fu Püh-ha Wai-mo sis se, üt-te püh-ha krist-lik-ko kir-ri-kut, pühhi-de kog-go-dust, pat-tu an-dis and mist, lih-ha ül-les tös-se-mist, nink ig-ga-west ello. A-men. Mes se om? Minna us-su, et minna ei wõi mitte om-mast me lest ehk wäest Ie-susse Kris:tus-se, om-ma Issanda sisse us-ku, ehk Tem-ma manmu tul-la; en ge Püh ha Waim om min-no ar-mo?op püs se lab-bi kutsnu, om me andi-de-ga walgus-ta-nu, oi gen uf-sun püh-hen-da nu nink ül les-pid^damu: öt-se nida kui Tem-ma koggoma kristliko kog<go-dust ma pääl kut sup, kog-gup, wai guö^tap, püh-hen-dap nink Jesus se Kris-tus-se man peap öi-gen ai-nun ussun; sen kristlik-kun kogigo-dus^sen amnap Temma mulle nink ki-gile ust-jile eg-ga-päi,wa kiik pat-tu rik»ka-lik-kult an-dis nink saap wiim-sel päiwal min-no nink kiik kool-nuid ül-les^är-ra-ta ma nink mul-le ki-ge ust-ji-de-ga Kris-tus-se sis-sen ig-ga-west el-lo and-ma. Se om töt-telikckult töi-si.

Kolmas pii-tük. Puh-ha Es-sa-mei-je pal-wus. Mei-je Es-sa, ke Sin-na ol-let tai-wm Püh-hen-de-dus fa-go Sin-no nim-mi. Sin-no riik tul-go. Sin-no taht-min-ne sünd-ko, kui tai-wan ni-da ka ma pääl. Mei-je päi-wa-lik-ko lei-ba an-na mei-le täam-ba. Nink an-na meile an-dis mei-je sü-da, ni-da kui mei-je an-dis an-na-me om-mi-le süüd-la-si-le. Nink ar-ra sa-da meid mit-te kiu-sa-tus-se sis-se en-ge päs-ta meid är-ra kur-jast.. Sest Sin-no per-ralt om riik nink wäg-gi nink aw-wustus ig-ga-wet-fes a-jas. A-men. Al-luö-tuö-se sön-na. Mei-je Es-sa, ke sin-na ol-let tai-wan. Mes se om? Ium-mal tahchap meid ft5ga hä-litlse?da, et meilje peente ust ma, Ted-da meije öi-get Es^sa ol^le-wat, nink meid Tem ma ox-cjid lat«si; et mei je jul ges-te nink kige lo^tuö'se.ga Ted^da pe^a«me pableima, ni kui arm-fa lat se om-ma arm-sat Es-sa pal-wwa. Edidi-män?ne pal?we. Püh-hen-de-tus fa-go Sin-no nim-mi. Mes se om? Ium-ma-la nim-mi om kül essi hemne-seft puhha; ent meije pal-le.me sen sinnat-sen pal-wen, et temma ka mei?je man pühchas saas. Kuis se sün-nip? Kui Ium^ma^la sön-na sel^ge.de nink puh^tas^te oppe-te-tas. nink meije ka pühcha^lik-kult ni kui Ium?ma-la lat.st st per-ra ema-me. Sed^da aw-

16 witta meid, ar,mas Es>sa tai-wan! Ent ke töi^si-te oplpe-tap nink el lap, kui IuMilna:la sõnana op-petäp, se ei püh^hen^da mitte mevje fe-an Ium,ma-la nimime. Se eest hoidja meid, ar-mas tai-wa-ne Es sa. Töi-ne pal-we. Sin-no riik tul-go. Mes se om? Ium-ma la riik tul-lep kül il-ma mei-je pal-we^t esist hen ne-sest. Ent mei-je pable-me sen-sinmat-sen pal'wen, et se ka mei-je mamnu tulles. Kuis se sün-nip? Kui tal-wa«ne Es'sa meiule om-ma Pühcha Waimo an-nap, et mei-je Tem-ma pühcha sönma, Temma ar,mo läb-bi ussume nink jum-mallikckult ella* me siin a-ja-lik-kult nink sääl ig-ga-wes. Kol-mas pal-we. Sin-no tatzt-mm-ne sünd-ko km tai-wa ni-da ka ma pääl. Mes fe om? Ium-marla hä, ar-molinne tahtminne sün-nip kül il-ma mei-je pal-we-ta; ent mei-je pallle-me sensln-nat-sen pal,wen, et tem-ma ka mei-je man sünnis. Kuis se sün-nip? Kui Ium-mal kiik kur-ja nöw-wo nink taht-mist är-rahä-e-tap nink wlap ärra sed-da, mes meid ei tah halas keium-ma-lanim mepüh-hen-da-daninktemma ri-ki tulla: ni kui om kur-radi, se il-ma nink mevje lih-ha taht-min^ne, en-ge kin-ni-tap nink pe-ap meid kange-de om-man sön-nan nink ussun mei-je ot-sa-ni. Se om Tem-ma ar-mv?linme nink hä taht.min-ne. Nel-jas pal-we. Mei-je päi-wa-lik-ko lei-ba an-na mei-le tääm-ba.

17 M.s' sc om? Ium-mal an.-nap pailwamko lei-ba ka kül il-ma met je palweda kiwile ftrnjime mme-mis^i-le; ent mei-jc pal leme sen sin-natscn pal^wen, et Tem-ma meid sedda las-ses tutta nink ten-no-ga mevje päi? walik ko lei-ba was-ta-wöt ta. Mes o>n pal wa«llk leib? Kilk, mes ihho toidus-se le nink ül-les^pid daulitse lc tar wib om, ni kui oln: söök, jook, röi-wa, kängitse, Ho ne nink raävjaj põld, töp^ra, rahha, ha, wag-ga abbigaas, waa lat-se, wag<ga pcr^re, waa nink uö-su^a^wa üllem ba, hä wal-lidsus, hä. ilm, rahho, terwus, kar^ri^tus,-auw, hä söb-ra, nssu-tawa küllalisise nink mui-do ni-sug-gust. W i-,e 8 p al - w e. An-na mei-le an-dis mei-je sü-da, ni-da kui' mei-je an-dis an-na-me om-mi-le süüd-la-fi-le.- Meo sc om? Meije pul leme semsinnatsen pal-wcn, et Eö sic tai-wan es tah-has mit-te ind je pat-tu pä^le ra^da,. ei kä nei-de pcr rast mei-je palale mist mei-lc keel-da; sest meije ei olle se wäärt, mes meije pal leme, ci" l le ka mit te std-da är-ra-te-ni-nu; en-ge Tem-ma tah-has meile kiik stlgcst ar-must anda; sest mei-je ^e-me egga?päi-wa paljo pattu nink tc-ni-me selget uht-lust. Sis tah^a-me meije ka kül jäl-le süda-mest andis an-da nink hääl me-lcl hääd tettta eile, ke a mei-je was-ta pat-wa. Kuwlwes pal^wc. Nink är-ra sa-da meid mit-tc kiu-sa-tus-sc is-sc. Mes se om? Ium mal ei kiu sa kül keddacke; ent mei-je pale mc sen-sin-nat-sen pal wen, et meid Immmal tah- 2

18 h'as hoita ninf ul les.pld da da. er meid kur rat, ilm mvk me^je lih^ha sr,ra ci petita, ci ka hukko.-ta umb-ussu, katte möt-tc lnnk mu sure häü nink pal lu sisse; uink ehk meid, se^ga peas kiu sa-.ta-ma.- et mci je sis ki wöl-me ar rg-wäär da ttink wpi must sa da. S ä i t ö i viit pal? w e. (3n-ge päs-ta meid är-ra kur-jast. Mis se om? Mei^je pal le-me scmsin uat sen pal^wen, otse kui üt-tc puh-huga, et meid Es sa tai-wan kige^ fiig qut sest ih ho< nink hen ge, war ra nink aw-wokah iust tahchas är-ra päs-ta nink wi-ma te, kui mei^je tuumi fenn? tullep, meile ön.sat otsa anda, nink meid ar-mo^ga sest-iln:nat,sest häd da ora'ust hen ne man nu tai wa-te wöt ta. L ö p ' p e >,r u 6 * s e sõnn a. Sest Sin-no per-ralt om riik nink wäg-g nink aw-wus-tus ig-ga-wct-ses a-jas. A-men. IV c 3 se om? (St ui in-na pe,<a kiud ma ol-le ma, et ni sug«gut se 3?al we oiimiia Es sale tai-wan wa^ta-wötllkko nink kuul tu; sest Tem ma es sl 0!ll meid käst nu ni da de pal ld da, nink tõ wo ta-nu meid kuul da. A men, ansey, se om: Ja, ja, nida pe-ap sündima. Nel-jas pä-tük. Püh-ha rist-mis-ft saak-ra-ment. Rist mill ltt ei õlle mit r: paljas wessi, rngt onl wessi. Jumena la kassun sae tu lnnk Iumn:'a!a sön na ga uh hen de lu.

49 - Mä-ra-nes se Ium«ma-!a sõnana om? Kui mcüje Iö sand Ie-sus Kris-tus üt-lep Wau leusse ra mattun wi^mat^scn pä-tükckin: Min-ge nink tek-ke lüng-ris kiik pag-ga-nid, neid ris-ten Es-fa, Po-ja nink Plih-ha Wai-mo nim-mel. Mes an-n^p ehf s^-dap rist-min.ne? Temma sa-dap pattu an dis-and^nist, päöttap äivra sur mast nink kur radist uink an<nap iglga< west önsust kilgile, ke a sed^da ustawa, mes Ium ma-la fön-na nink tö-wo tus üt lep. Mä'ra«neö om sc-sc,m-ma Ilim-ma.la fetviu nink <ö'wo»lus? Kui mei^je Is-sand Jeesus Kristas üt-lep Mar kus se ra-:na tun wi-mat sen pattu? fin: Kes us-sup nink ris-ti-tas, se saap ön-sas; ent kes ei us-su, se saap är-ra-sun-ni-tus. Kol'M.'n<dalt: kuis roeüjt ni sll.ri a^iu wöip ttmal Wes-si ei te sedda töt tc-likckult mitte, en^ge Jum matta sõnna, mes wee ga nink wee man vm, nink ust, mes sed^da Jumena la sõnna ween ussup. Sest il ma Ium^ma la sõnana ta om we^si pal ja5 wessi nink ei olle mittte rist min ne, ent Ium ma la sön-na ga om tem ma ristrnirn ne, se om : ellowestt' täüö ar mo, nink wastase sün di-mistse möst^nin-ne Juhhan Wai-mun, ni^da kui püh-ha Paulus ütlep Ti tusse ra^mattun kolmamdan pattükttin : Ium mal (5'ssa teep meid om-ma hal-icstuö-sc ver^ra õndsas jalle<sünldi<mis'se möstimisst nink Püh-ha Wai-mo wast-seö-teg^ge-misse läb-bi, ked-da Tem-ma rik^ka lik-kult \x\cv\c vä le om wäl ja-kal la-nu Jeesus se Kristtus se, rneirje Dn-nistteg gi ja, läbbi, et mei^je Tem»ma ar-must õiges tetttu ig-.qawct-se el lo perran-da-jis saas se lo tus se per-ra. Se om töttte lit sön na.

- W Mes lah-ben.dav rlst-miu.nc? TeMlMa täh-hen dap, et wanna A dam mei-je sis-ftn pe^ap eg ga.<päi wat se kah.hit se-misse nink pat.-tust-käänd-mis se läb-bi är ra up-po^te tämä nink ärra kool ma küge pat-tu nink lur-ja him-mo ga, nink pe-ap eg glvpäuwa jälle ette-tul-wma nink ül-les tõusma wajt.ne in-nümin-ne, le öi guö sen nink puhtus sen Ium ma-la ecn ig ga-wes el.lap. Kon-nes se fir*j'o*fct om? Pühcha Paulus Ro.malis-tc ra^ma tun kmrwcn-dan petlik kin üt lep: Mei-je ol-le-me Kristus-se-ga mah-ha-mat-te-tu rist-mis-se läb-bi surma sis-se, et öt-se kui Kris-tus om ül-les-ar-rate-du kool-nuist Es-sa aw-wus-tus-sc läb-bi^ ni-da pe-a-me ka mei-je wast-sen el-lun kaü-ma. Wi-jes pä-tük. ^)üh-ha al-ta-ri faük-ra-ment. Mes om autasvi faak-ra-mcin? Se om mei-je Is-san.da Ie-sus-se Kristus se tödte-lik töi sime ihho nink werri, lei-wa nink wima al meile ris^ti rabwa le süw-lva nink juw-wa Kris.tus<sest es-st säe-lu. Kõnnes se kir<l'o tet om? Ni da kir jo-talwa piih-da e«wange?lis-timat te-us, Mar.kus, Luckas nink püh,ha a-pos.-tel Pau-lus: Mei-je Is-sand Ie-sus Kris-tus sel ööl, kui Ted-da är-ra-an-ti, wöt Tem-ma lei-wa, ten-nas nink murs nink and om-mi-le jüng> ri-le nink üt-tel: Wöt-ke, sö-ge, se om Minno ih-ho, mes tei-je eest an-tas. Sed-da tek-ke Min-no mäl-le-tus-ses.

- 21 Selsammal kombel wöt Tem-ma ka kar ri-ka per-rast öd-dan-go-sööm-ai-ga, ten-nas nink and nei-le nink üt-tel: Wöt-ke nink jo-ge kiik se sis-sest; se-sin-na-ne kar-rik om wast-ne lep-ping Min-no wer-ren, mes tei-je nink pal-ju-de eest ar-ra-wal-le-tas pat-tu andis-and-mis-ses. Sed-da tek-ke, ni sag-ge-de kui teije sed-da jo te, Minno mälle-tus-ses. Mes aw-wl',tüp' ni-sug-gll'ne sö-min-ne nink josniüwic? Sed-da näüt^wa mei-le ne-sinmat se sonina: "tei-je eest ar-ra-an-tu nink är-ra-walle-tu pat-tu an-dis-and-mis-ses;«se om: cl meile saak ra men-tin pat tu an dis^andmlst, ello nink õisust newoe sõn^nu lab bi an tas; sest fon pat-tu andis^and^mincne om, sääl om ka ello nink õn sus. Kuis wõip ih>h»»llk sö<min«nc ntnf jo-min-ue ni su»ri as«ju tel, la? Sö-minme nink jo min-ne ei te sed-da töt telik-kult mitte, eu^ge ne sömna, mes ni^da käü^wa : "Tei-je eest är-ra-an-tu nink ar-ra-wqlle-tu pat-tw an-dis-and-mis-ses." Ne sön«na otrnnia ih ho«lik>ko si-misse nink jo^misst man pä^as-si pühchan saak ra men^tin; nink ke neid-sam-^ mu souani ussup, sel om, mes nemma üt-le-wa nink to-wo-ta wa, se om : pat tu an-diö and^min-ne. K«j fft piil) ha al-ta-ri sacik^a^mrn-ti tul,lu«!l's-kult was«ta wõlaad? Paast-ma nink ih^holikkult hen da wal^nns^ta-ma om kül kannis wiil jas-vid dine wal mis ta miwne; ent se om oi>ge?de au-sa nmk wal nns te-du, ke neid

00 femnu ns-sup: "Tei-je eest är-ra-an-tu nink ar-ra-wal-le-tu pat-tu an-dis-and-misses." Ent ke neid förnnu ci uftsu, chk sest kat' fi te mötlep, se om umb-ustlik nink ei ei le mil te Ki-ge.de. Wl lnis»te»du. Sest se fön mi: >-Tei-je eest «püw,wap selgid ust lik kuid sö a mid. Hommnngo - palwus. Onnistago ninno Iummõl?*fc, Poig nink fübbci iövjun. ilmeu. «Dlinna tenna sinno, armas taiwane Essa Iesusse Kriöiubse, sinno armsa Poja lstbbi et Sinna minno sel ösel Üge hadda nink kahjo eest ollet hoitnu; minna palle Sinno, hoija minno ta sel päiwal pattu nilik kige turja eest, et kiik minno teggo nink eüo> Sinno mele perrast fym olla; sest minna anna hcnda, omma ihho ja henge, nink kiik meü mul om, Sinno jummalikko hoolde. Sinno pühha Engel olgo minno saatja, et kurn lramlane ütteke woimust minno ülle ei sa. Amen. Hommnngo- laul. Wiis: Iummal ma nink taiiva (oja. ^Summal, minna tenna sinno. Et sa nüüd sel ösel ka Ollet heldest boitnu minno. Et ma jaije kahjola, Nink et henge wainlane Kurja mulle siin es te. Lasse iiult ka m oda-min na Nüüd se kurn $att tuö! Mulle, Zesuo, te ikö sinna Omme hawu wal< lale; Saal ma lkkes nõuwo sa, Dmme pattu kiotuta. Sinno engel abdis tulgo, Kurradit mult ajama; Hädda minnul ärra olgo. Sa mo esst paimenda; Wötta minno wimate Henne mannu taiwate.

23 H5a!wns enne söömaiga. Slifc silma lootwa sinno vale. Issand, nink Sinna annat neile neioc soki ommal ajal. Sinna awwat omma rohket kät, nink teet sõnus kiik, mes ellap, hä melega. Auw olgo Jummalale, (5'ösale, Pojale nink Pühlia Waimule. Amen. Mcije (5ssa, ke Sinna ollet taiwan n. t. s. Issand Jummal taiwane Ersa, önnivta meid nink neidsinnatsid andid, mes meije Sinno rohkest armust wasta wöttaine,. Iesusse KriötuSse. nnno armsa Po^a. maje Issanda läbbi. Amen. Laul enne söönzaifta. Wiis: "üüd Jummalale awwustust. ^a annat Issand heldeste Meil ello tarwidusi. Me söme sis, nink palleme ka sinno õnnistust. 2. Oh anna et me mölstlikknlt Iks toidust wöttasse, Rink pallaken me lawwa p>^alt ka waisel künisse. Latwus perran sbbmai^a. <5ennage Issandat, stst Temma cm helde nink Temma heldns püfflp iggawes; ke kigele lil'.hale toidust annap, ka toprilc nink norilc kaarnilc, kea tedda appi döikawa. Issandal ei olle mitte rõmo hobbese jbwwust, ei ka hääd meelt innimiste jallust. Issandal om hä meel neist, kea Tedda pelgawa nink Temma hddusse pale lootma.

- 24 Auw olgo Jummalale, Eösale, Pojale nink Spittyba Waimule. Amen. Meijc Essa, ke Sinna ollet n. t. s. Meije tenname Sinno Issand Jummal tai^ Ivane izssa, Iesuöse Kriötuose, meije Ibsanda läbbi, kige sinno ande nink häteggemisse eest, ke Sinna euat nink wallitset iggawetses ajaö. Amen. Jummal olgo kittetu nink tennatu sinusse nink jomisse eest; Temma andko meile ka eddespäidi meije päiwalikko leiba, nink önnistago meid ihho \a lienge polest Iesusse Kriötusse meije Issanda läbbi. Amen. Laul perran söömaiga. Wiis: Mo südda waima jälle. 1. Siinid andkem Issandale Suurt ttnno, et ta jälle Hoold meije eest om kandnu. Nink meile toidust andnu. 2. s )ii kui sa ar:!0 näitnu Nink mcijc ihho toitnu, ni anna IZsand, Loja ka, «ues om hengel waja. Vddango palwus. äjlinna tenna sinno, ar»nas taiwane Essa. Iesusse Kustusse, sinno armsa Poja läbbi, et Sinna minno sel päiwal ni armolikknlt ollet hoitnu. Vinna palle Sinno, anna mulle andis kiik minno pattu, minkga minna Sinno olle wihhastanu nink wõtta minno ka sel ösel armolikknlt hoita. Sinno lätte an:;a minna esn henda, omma ihho ja henge nink klik, mes mul om. Sinno pühha Engel olgo Minno kaitsja, et kurri wainlane ütteke wõimust minno ülle ei sa. Amen.

Wiis: 25 Vddango laul. So heng, o Iesu, tekko mo. i. 3!üüd lamme minna wotele, Mo wõtta omma holele. Oh kallis Õnnisteggija, Sis wõi ma rchhun maggada. 2. Oh kaitsa ka mo om matsid. Nink hoija minno wannambid. Ja tassu neile armoga. Mes hääd na mulle tennuwa. 3. Kui om se ö mul wiimne tääl. Mes minna magga ilma pääl. Sis wõtta minno hengeke. So mannu. Issand, talwate. Meije Essa, ke Sinna ollet taiwan> n. t. s. Pühha kirja tunuistuhse. Jesus üttel: Laske latsil minno mannu tulla, yink ärge keelge neid mittu; sest nisugguti^de perralt o>n Jummala riik. Mark. 10, 14. Õnsa onuna ne, kea Jummala sõnna kuulwa nink fcfrfe* hoilwa. Luk. 11, 28. Sinno sõnna om mo jallale künal nink walgus mo teraa pääl. Taw. l. 119, 105. Mes se awwitas innenüst, kui temma kiik ilma wõitas, nink kahtas omma henge? Ehk mes tahhap inncüiinnc anda omma henge lunnastamiffes? Matt. 16, 26. Rida om Jummal inna armastauu, et temma omma ainosündinu Poiga om andnu, et kiik, kea temma sisse ustwa, hukka ei sa, enge iggawest ello sawa. Jan. ew. 3, 16. Minna olle kigewäggewane Jummal, käü minno cen nink olle wagga. 1 Mos. 17, 1. Kes kõrwa om istutanu, kas se es peas kuul-

26 ma? kes silma, om lennu, kao se es peas näggema? Taw. I. 91, 9. Jehowa, sinna kiusat minno läbbi, nink tunnet minno. Sinna tijat mo maggamist ja mo üllesa Wfietölfl; sinna wõistal mo mõttid kawwcst ärra. Sinna pirat ümbre mo kaümist ja mo maanollenlzft, nink nael kiik mo leed. Taw. l. 159, 1 5. Ibstnd, sinno heldus sünnip ammak taiwani nink sinno tõisidus ammak pllwini. Sinna awwi, lal innemissi ja ellajid, Taw. l. 56, 6. Kas ei osteta kats warblast teuga eest, nink flefi ei salla ütski neist ma päle ilirci telje (issala. (5nl nünd om wa ka teije jausse pä pääl kiik ärra loetu. Seperrast ärge peljake, teije ollete parremba, kui paljo warblast. Matt. 10, 29~3, Latsefesse, keake ärra eeshsgo teid. Ke pattu nev, se om kurradist, sest kurral pattap algmissest. 1 Jau. r. 5, 7. 8. Kes om me ülleastuiissi kinnikattap, sel ei sa se mitte kõrdo minnema; ent kes neid tunnistap nink mahhajättap, selle päle haueotedas. 3p. sinna "lj, 15. Jummal olle mulle armolinne om ma "Held usse perrä st, kisluta minno nlleastmisst omma sure hal' lestuose perrast! l'o minno sisse puhhast söand nink omma Pühha Waimo ärra wölta minnust ärra. Taw. l. 5f; 3. 12. Se om töttelik simna, nink lige waütawõtmisse wäärt, et Kristus Jesus om tulnu ilma sisse, pal; talsid önsas teggema. 1 Tim. 1, 15. Nätse, se om Jummalal woon, ke ilma pattu kannap. Jan. ett); l, i:9. Minna olle ljä karjus: hä karjus jätap omma ello lammaste eest. «n. ew. 10, 12.

27 Kes minno mannu lullep, ftdda ei sa minna mitte wälja tõukama. Jan. ew. 6, 57. Mes teije eale ossast säte palluma minno muume l, ftdda saap temma teile andma. Ian.cro.16,25. Hõika minno appi hädda aial, sis tahha minna sinno ärrapästa, nink sinna peat minno kiitma. Taw. l. 60, 15. fmi\c omma te cd Issanda hoolde ja hla tern* ma pale, kül temma kiik häste teep. Taw. l. 37, 5. Kitta Issandat mo hcng, nink ärra unneta nutte, mes temma sulle hääd om tennu. Taw. l. '103, 2. Kui teije nüüd sötc chk jote,. ehk mes teije eale tete, sis lekke kuk jummala anwus. l Kor. 10, II. Issand õppeta minno teggema sinno rä mele perrä! sest sinna ollet minno Jummal; sinno hä Waim saalko minno tassatse tee pale! <m>. 1.143,10. Arwo-tähhe ehk numre: 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 U 15 16 17 18 19 20 21 22 33 2i 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 3fi 37 38 39 40 41 42 45 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 58 69 70 71 72 75 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 36 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 115 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 170 131 132 133 134 135 iz6 137 138 159 140 141 142 145 144 145 146 147 148 149 150 151 152 155 154 155 156 157 158 159 160

161 162 163 164 165 171 172 173 174 175 181 182 183 184 185 191 192 193 194 195 201 202 203 204 205 211 212 213 214 2L5 221 222 223 224 225 231 232 233 234 235 241 242 243 244 245 251 252 253 254 255 261 262 265 264 265 271 272 273 274 275 281 282 283 284 285 291 292 293 294 295 301 302 303 304 305 311 312 313 314 315 321 322 323 324 325 351 332 333 334 335 341 342 343 34i 345 351 352 353 354 355 36 l 362 363 364 365 371 372 373 374 375 381 382 383 381 385 391 392 393 394 395 401 402 403 404 405 411 412 413 414 415 421 422 423 424 425 431 432 433 f31 435 44i 442 443 444 445 45! 452 453 454 455 461 462 463 464 465 471 472 473 474 475 481 482 483 484 485 491 492 493 49 i 495 166 167 168 169 170 176 177 178 179 180 186 187 188 189 190 196 197 198 199 200 206 207 208 209 210 216 217 218 219 220 226 227 228 229 230 236 237 238 239 240 246 247 248 249 250 256 257 258 259 260 266 267 268 269 270 276 277 278 279 280 286 287 288 289 290 296 297 298 299 300 306 307 308 309 310 316 317 318 319 320 326 327 328 329 330 336 337 338 339 340 346 3*7 348 349 350 356 357 358 359 360 366 367 368 369 570 376 377 378 379 380 386 387 388 389 390 396 397 398 399 400 406 407 408 409 410 416 417 418 419 420 426 427 428 429 430 436 437 438 439 4*0 446 447 443 449 450 456 457 458 459 460 466 467 468 469 470 476 477 478 479 480 486 487 483 489 490 496 497 493 499 500

29 Numride üllcsarwaminne. 2 lats 20 lci telli mm end 22 tatslümmcnd kats 200 tatt sadda 202 kats sadda kats 220 kats sadda lateküm'.neud 2002 kat? tuhhat kats 2«00 kats tuhhat kats sadda 2W2 kats tuhhat kats sadda la<s 2220 kats tuhhat kats sadda kats kümmend 222 kats sadda katslüm. lats 2222 kats tuhhat kats sadda 2000 la?s tuhhat lats lümmcnd kats. JO r*.l a "S"'»gv 2"! «4. Ä 1^ K ; <3 J-. a "= I.C a '=5 =3 la ' 2 4, il 5 6 0, 7 0 0, 6 2 1, i 6 4, 5 3 8, 6 0 0 3 0, 9,9 9 9, 8 3 6 7 5 2 o 0 1 0 5 9 3 6 2 3 7 4 j 7 3 9 1 1 i 0 6 Ojl 06 6 0 9 9 9 Numride üllesarwaminnc. kattes sa. kolm kümmeud kuus. säille sadda wiiskümmend kats. nelli tuhhat kats sadda üts. säitse kümmend luus tuhhat wiis füm> mend üttessa. wiis sadda kuus kümmend tubhat kolm sadda kuus kümmend kats. kats miljoni säitse sadda tuhhat kolm sadda säitse kümmend nelli, nelli miljoni luus sadda katskümmend üts tuhhat säitse sayda kolmkümmend ütteesa. kuuskümmend nelli tuhhat wiis. wiis sadda kolmkümmend kattessa tuh Hat lats sadda üts. kuus sadda tuhhat kuus. wiis kümmend tuhhat kuus kümmend. üttessa miljoni üttessa sadda üttessa kümmend üttessa tuhhat üttessa sadda üttessa lümmend üttessa.

üts kord ü t b. i kord 1 om 1 jj ti kord 1 on ii 1 8 kord 1 OIU 8 2 4 1 5 X O 10 8 X 2 zz 16 2 X 3 6!«>c 5 15 8 X 3 zz 24 2 X 4 ll» X 4 20 8 x 4 zz 32 a 5 10 1 n x 5 M 8 X 5 m 40 2 x 6 12 j»l X 6?0 8 x 6 zz 48 Ä X 7 14 B 3 X 7 35 8 X 7 zz 56 2 X 8 16 8 40 8 8 zz 61 i * x 2 X 9 18» X 9 45 8 9 zz 72 x 9 X 10 tio J 3 X 10 50 8 X 10 zz 80 * 5 fi>v5 1 om 3 * <» lord 1 0'll 0 9kõ,d 1. om 9 3 X O (i U l 6 X 12 9 X 18 3 X 3 9 3 18 9 X 3 zz 27 Ä X 4 12 6 X 4 24 9 4 s 56 5 X 5 15 tl X o 30 9 X 45 3 X 6 18 i <* x 6 56 j 9 X 6 54 5 X 7 21 6 X 7 42 9 X 7 (^ 3 X 8 24 i (J x 8 48 9 X 8 = 72 3 X 9 27 9 54 j 9 X 9 = 81 5 X 10 50 10 9 X «0 90 60 1 4 lord * om 4 j 7 kord 1 om 7 10 fört 1 om 10 4 X 2 8 7 X 2 14 10 \* 2 zz 20 4 X 3 12! 7 X 3 21 10 X 3 zz 30 4 ;; 4 16 7 X 4 28 10 )/ 4 zz 40 1-3 20 7 X 5 35 10 V 5 zz 50 4 X 6 24 7 X li 42 10 X 6 tio 4 X 7 28 7 X 7 49 10 X 7 zz 70 4 X li 32 7 X 8 56! 10 X 8 zz 80 4 X 9 56 7 X 9 63 j 10 X 9 zz 90 4 X 10 40 7 X 10 70 i 10 X 10 zz 100 Wegen den Druck cincr neuen Aufl^ge dicfcs vcrbcsserten '.'( M D Bulbe ist nach norgängiqer Durcksichc von Seiren des llivl. Eu.-lush (ionsistoriums nichts cinzuwenden. Riga Schloh, den 22. Juni I8B3. W. v. Stryk, Präslv. L. A. Bu'ch (Nr. 673.) Nocair. (Nr. 69,) Von der Eensur gestattet. Torpit, den 17, Ju i I8ti:{.

% 2v :s> ^ ^ ^ i C3 ^ 1 *-* Si ^ a & I ri A I s H

* k :\ *S > I

lä A