TARTU LASTEAED SIPSIK
|
|
- Niina Kivi
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TARTU LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA TARTU
2 SISUKORD Sissejuhatus Üldandmed Lasteasutuse lühikirjeldus ja eripära Lasteasutuse visioon, missioon ja põhiväärtused Tartu Lasteaed Sipsiku lähtealused ja arengusuunad Tegevuskava aastateks Arengukava ülevaatamise ja muutmise kord
3 SISSEJUHATUS Tartu Lasteaed Sipsik arengukava aastateks on dokument, mis määrab lasteaia arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks ning arengukava uuendamise korra. Tartu Lasteaed Sipsik arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest ning Tartu Linnavalitsuse arengustrateegia Tartu 2030, Tartu linna arengukava aastateks , Eesti Vabariigi õigusaktidest, lasteaia sisehindamise aruandest ja arengukava analüüsist, lastevanemate ja töötajate rahuloluküsitlustest. Läbi on viidud SWOT- analüüs, mille põhjal on välja toodud lasteaia tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning kindlaks on määratud edasiarendamise põhisuunad. Arengukava koostamiseks moodustati arendustöörühmad ja juhtgrupp. Töörühmade ülesandeks on anda vastavas valdkonnas omapoolne nägemus, hinnang ning põhjendus arendussuundadele. Rõhuasetus on arendusprotsessi terviklikkusel, sh sisehindamise seisukohalt. 1. ÜLDANDMED Õppeasutuse nimi Aadress Tartu Lasteaed Sipsik Kaunase pst 22, Tartu Telefon , E-post kodulehekülg Koolitusluba Õppekeel Rühmad Personali arv 27 Pedagoogilise personali arv 17 Õppeasutuse pidaja aadress HTM, tähtajatu eesti keel 6 rühma, 136 last Tartu Linnavalitsuse Haridusosakond Raekoja plats 12, Tartu 2. LASTEASUTUSE LÜHIKIRJELDUS JA ERIPÄRA Tartu Lasteaed Sipsik, asukohaga Annelinnas, asutati Tartu Linnavolikogu 27. märtsi 2008.a otsusega nr 343. Lasteaia ehituse renoveerimine kaasaaegse lasteasutuse nõuetest lähtuvalt algas kevadel 2008, mis valmis tähtaegselt aastal Lasteaia hoone teises tiivas paiknevad kuni tänaseni mitmed asutused ja firmad, sh Baltic Restaurants Estonia AS, Tartu Päevakeskus Kalda ja teised institutsioonid. Lasteasutus avati 09. märtsil Korraldatud konkursi põhjal sai lasteaed 3
4 oma nimeks Sipsik, seda Eno Raua lasteraamatu järgi. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks omab lasteaed Sipsik koolitusluba nr 5310 HTM (Haridus- ja Teadusministri 27. jaanuari 2009.a käskkiri nr 56). Laste toitlustamisteenust pakub koostöölepingu alustel erafirma Baltic Restaurants Estonia AS, kuna lasteaial puudub köök. Lasteaia turvalisuse tagamiseks on paigaldatud videovalve. Tartu Lasteaed Sipsik on peret toetav ja alushariduse omandamist võimaldav lasteasutus. Lasteaia moto: SIPSIKU LASTEAED - HEADE TEGUDE LASTEAED Lasteasutuse eripäraks on: avastusõpe tervisedendus (tervislik toit ja eluviisid on meie laste edu pant) 3. LASTEASUTUSE VISIOON, MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED VISIOON: Oleme Tartu linna lasteaedade seas tunnustatud tervise edendaja tervislike eluviiside ja harjumuste kujunemisel ning õppe- ja kasvatustööprotsessis rakendame avastusõppe metoodikat. MISSIOON: Heade tegude lasteaias Sipsik kasvavad isiksused, kes tunnevad huvi ümbritseva maailma vastu, seda uurides ja avastades oskavad väärtustada tervist ning tunda rõõmu liikumisest. Lasteaia põhiväärtused on: avatus - vastuvõtlikkus uutele ideedele, koostöö huvigruppidega (pered, kolleegid, naaberlasteaiad ja koolid, erinevad institutsioonid, üldsus); innovaatilisus - kaasaegne õpi- ja töökeskkond, arenemisvõimeline personal; loovus - ise olla, mõelda, teha, valida, luua; mistahes valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ning seoseid leida; sõbralikkus - hea mikrokliima kollektiivis; sõbralik, üksteist mõistev, toetav ning koostööaldis meeskond; mentorlus - tunnetada ja toetada algaja kolleegi valmidust analüüsima oma arenguvajadusi ja võtta vastu tagasisidet; turvalisus - soodustav ja arendav turvaline psühhosotsiaalne ning füüsiline keskkond. 4
5 4. TARTU LASTEAED SIPSIKU LÄHTEALUSED JA ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD Toetudes SWOT- uuringule, õppe- ja kasvatusalase dokumentatsiooni analüüsile (sisehindamise aruanne 2013), sisehindamissüsteemile on püstitatud alljärgnevad strateegilised arengusuunad ning tegevusvaldkonnad. Sisehindamise analüüsis on välja toodud lasteaia tugevused ning parendusvaldkonnad. 1. Eestvedamine ja juhtimine. Lasteaia tegevus on süsteemselt juhitud ja tegevused on dokumenteeritud. Koos töötajatega on lahti mõtestatud arengukavas kirjeldatud põhiväärtused ning need kajastuvad lasteasutuse aasta tegevuskava eesmärkides ja rühmade tegevuskavades. Lasteaia heast mainest annavad tunnistust töötajatele ja lastevanematele korraldatud rahuloluküsitlused, tagasiside külalistelt. Personali 2009/2012 aasta küsitluse keskmised tulemused näitasid, et 93% töötajate arvates on meie lasteaial hea maine ja lastevanemate 2009/2012 aasta tulemused näitasid, et 88% arvates on lasteaial hea maine ja keskmiselt 96% vastanutest soovitaks ka lasteaeda oma tuttavatele. Oleme kujundanud traditsioonideks üritusi ja ettevõtmisi, mis tulenevad lasteaia eripärast ja rahvakalendri tähtpäevadest. Traditsiooniks on kujunenud Sipsiku sünnipäev lastele, tarkusepäev, kodumaa sünnipäev, lastekaitsepäev, perepäev koos vanematega ja jalgpallipidu koos naaberlasteaiaga Krõll. Kuna Lasteaed Sipsik kuulub 4. märtsist a. TEL võrgustikku, siis väärtustame ja viime läbi tervistedendavaid üritusi nii lastele, lastevanematele kui ka töötajatele. Lasteaia kolleegid tunnustavad parimaid meie seast tiitliga Aasta Õpetaja, Südamesipsik ja Rõõmusipsik. Lasteasutuse juhtkond väärtustab meeskonnatööd, kaasates töötajaid ja huvigruppe asutuse juhtimisse: arengukava koostamine, õppekavaarendus, lasteaia tegevust reguleerivate kordade väljatöötamine on toimunud meeskonnatööna. Regulaarselt toimuvad infotunnid pedagoogidele (1 kord nädalas) ja abipersonalile (1 kord kuus). Töötajate 2009/2012.a. läbi viidud küsitluste põhjal 87% vastanutest teab oma rolli lasteaia arengukava elluviimisel ja keskmiselt 80% vastanutest on võimalus kaasa rääkida oluliste otsuste tegemisel. 95% vastanutest väidab, et meie lasteaed on hästi juhitud. Töötajate küsitlus näitas, et 100% töötajate arvates on meie lasteaias aktiivne pedagoogiline 5
6 nõukogu ning pedagoogilise nõukogu otsuseid täidetakse 93% töötajate arvates. Parendustegevused: Lasteasutuse sisehindamise tulemuste kogumise süsteemi täiustamine Mõõdetavate eesmärkide sõnastamine (arengukavale, lasteaia tegevuskavale ja sisehindamise võtmetegevustele), mis annab võimaluse paremini hinnata eesmärkide saavutamist aastate lõikes. Eesmärgid aastateks : organisatsiooni osalemine planeerimises, tegevustes, analüüsimises ning parendustegevuses; sisehindamissüsteemi täiustamine; hoolekogu toetus organisatsiooni juhtimissüsteemis; infoliikumise efektiivsem toimimine. Meetmed ja tegevused: lasteaia meeskonna (arendustöörühmad ning juhtgrupp, tervisemeeskond) kaasamine otsustusprotsessi organisatsiooni jaoks oluliste otsuste vastuvõtmisel: arengukava ning aasta tegevuskava koostamine (arengukava sidumine sisehindamissüsteemiga ja põhieesmärkidega), analüüsimine ning hinnangu andmine; õppekavaarendus, parendustegevuste kavandamine, lasteaia omanäolisuse kujundamine jm; sisehindamissüsteemi täiustmine (sh huvigruppide kaasamine): lasteaia tegevuste ja tulemuste nähtavus (sisekontroll ja enesehindamine), huvipoolte ootuste, vajaduste ning rahulolu väljaselgitamine, tulemuste analüüs ja võrdlus nii enda kui teiste lasteaedadega; töötajate arengu toetamine; hoolekogu kaasamine otsustusprotsessis. 2. Personalijuhtimine Personalivajadusi hinnatakse regulaarselt: kogutakse süsteemselt andmeid ja analüüsitakse õppeasutuse tegevusnäitajaid, nt vastavus kvalifikatsioonile, vanuseline koosseis jne. Pedagoogika nõukogu tegutseb vastavalt õppeaasta algul kinnitatud plaanile, mis tagab lasteasutuse tegevuses eesmärkide saavutamise läbi tegevuste arutelu ja analüüsi. Personali on kaasatud õppeasutuse arendamise ja sisehindamise protsessi läbi järgnevate tegevuste: rahuloluküsitlused, lahtised õppetegevused, eneseanalüüsid, õppeaasta analüüsid jm. Igal aastal on toimunud personaalsed arenguvestlused töötajatega. Arenguvestluste 6
7 eesmärgiks on olnud välja selgitada meeskonnatöö toimimine, ühised väärtused, töötajate koolitusvajadused ning kokkulepped edaspidiseks arendustööks. Arenguvestlustel väljatoodud koolitusvajadusest lähtuvalt on arvestatud töötajatele koolituste võimaldamisega. Parendustegevused: Sisekoolituse süsteemi kujundamine (kogemuste vahetamine jms) ning edendada töötajate professionaalsust (avatud tegevused, ametijärkude tõstmine) Eesmärgid aastateks : aktiivse, arenemise- ja koostöövõimelise meeskonna loomine lasteaia arendustegevuses; pedagoogilise personali innustamine ning julgustamine teadmiste rakendamisel avastusõppe ning terviseedendamise elluviimisel õppekasvatustegevuse valdkondades; mentorluse rakendamine noorempedagoogide abistamisel, nõustamisel, nende arengu toetamisel; töötajate arengut toetavad sisekoolitused, arenguvestlused. Meetmed ja tegevused: arendustegevuse sihikindel analüüsimine ning parendustegevuse kavandamine (pedagoogiline nõukogu, hoolekogu, infotund jm); personali kaasamine organisatsiooni arendustegevusse (arendustöörühmad, juhtgrupp, tervisemeeskond); rahulolu- uuringute, arenguvestluste, küsimustike jm läbiviimine, tulemuste kasutamine personalipoliitika elluviimisel; töötajate arengu toetamiseks täienduskoolituste korraldamine (rõhuasetus sisekoolitustel); mentorite rakendamine uute õpetajate puhul vastavalt kokkuleppele; strateegilise koolitusplaani väljatöötamine, selle täitmise jälgimine ja koolituse tulemuslikkuse hindamine (viimase puhul tagasisidevormi kasutamine). 3. Koostöö huvigruppidega Lasteaed on määratlenud oma huvigrupid. Lasteaia hoolekogu osaleb asutuse juhtimisprotsessis ja on väga motiveeritud kaasa rääkima asutuse arengut puudutavates küsimustes. Seda iseloomustab väga püsiv hoolekogu koosseis ja regulaarsed nõupidamised. Parendustegevused: 7
8 Hoolekogu tegevuse parem teadvustamine kõigile lastevanematele. Parandada koostööd lapse arengu toetamises ja hindamises kokkulepete sõlmimine ühistes väärtustes Eesmärgid aastateks : huvigruppide kaasamine lasteaia arendustöösse; terviseedendust soodustav ja toetav koostöö; infovahetuse täiustamine huvigruppidele teave vahendamiseks; huvigruppidega ühiselt kokkulepitud väärtushinnangute rakendamine. Meetmed ja tegevused: hoolekogu tegevusest ülevaate tegemine ja järjepidev teavitamine teistele osapooltele; lastevanematega ühiste kokkulepete saavutamine ja nendega arvestamine õppekasvatusprotsessis; koostöö teostamine terviseedendamise valdkonnas erinevatel tasanditel (lapsevanemad, hoolekogu, KOV, TEL, kutseliidud ja erinevad ühendused, partnerlasteaiad (sh maakonna lasteaedade Sipsikute hulgast) ning koolid; lasteaia ja huvigruppide panus lasteaia maine kujundamisel (ühisüritused, artiklid ajakirjanduses, osalemised seminaridel, konverentsidel jm). 4. Ressursside juhtimine Eelarveliste ressursside juhtimise aluseks on õppeasutuse arengukava, sisehindamise tulemused, tervisekaitse, päästeameti ettekirjutused ja huvigruppide ettepanekud. Asutuse eelarve planeerimine toimub koostöös lasteasutuse juhtkonna, hoolekogu ja lasteasutuse pidajaga. Kasvukeskkond on lasteaias Sipsik väga hea, seda tõestavad ka lastevanemate rahuloluuuringud, kus 99% vastanutest on rahul rühma ruumidega. Haridusasutuse info jagamise süsteem on korrastatud vastavalt vajadusele, läbi on mõeldud isikuandmete kaitse, regulaarselt sisestatakse andmeid EHIS-esse. Parendustegevused: Lasteaia kodulehekülje täiustamine säästlik majandamine Eesmärgid aastateks : eelarveliste ressursside kavandamine; inforessursside arendamine; 8
9 laste arengut toetav kasvu-, õpi- ja mängukeskkond; säästlike majandamisvõtete kasutamine. Meetmed ja tegevused: plaanipärane ressursside kasutus; informatsiooni liikumine vertikaalselt ja horisontaalselt; majandusalane koostöö huvigruppidega; jalgrattahoidlate suurendamine ja suuremate jalgrataste soetamine. 5. Õppe- ja kasvatusprotsess Lasteaias on loodud õpi- ja mängukeskkond, mis toetab kõikide laste õpimotivatsiooni, on eakohane, arendav, turvaline ja positiivselt mõjuv. Rühmades on loodud lugemispesad ja draamanurgad, mida pidevalt täiendatakse uute käpik- ja sõrmenukkude, raamatute, tähtede ja numbrite näol. Vastavalt vanusele luuakse lastele võimalused mängimiseks ja arenemiseks eakohaste õppe- ja mänguvahenditega. Laste arengut hinnatakse regulaarselt (2 korda aastas sügisel ja kevadel), analüüsitakse (õpetajate ja erispetsialistidega) ja dokumenteeritakse. Planeeritud on laste vaatlused, lastevanemate küsitlused ja arenguvestlused. Lapse vanuselise arengu hindamiseks on välja töötatud ühtsed vormid: mängu-, tunnetus-, õpi-, sotsiaalsed-, enesekohased oskused, muusikalise -ja motoorse arengu hindamine. Lapse arengu jälgimisel ja hindamisel ning analüüsimisel saadud andmeid lapse arengu kohta fikseeritakse lapse arengumapis. Lasteaias on varakult märgatud laste arengu eripära(sid) ja arvestatud nende individuaalsete võimetega. Kõigi erivajadustega laste suhtes on rakendatud rühmades individuaalset tegevust, seda koostöös rühmaõpetajate logopeedi liikumise- ja muusikaõpetajaga. (sissekanded individuaalse töö lehtedel). Logopeed nõustab õppeaasta jooksul enamus logopeedilist abi ja eesti keele toetavat õpet saavate laste vanemaid ja osaleb arenguvestlustel, vajadusel ka erinevate rühmade koosolekutel. Õpitu harjutamiseks ja kinnistamiseks jagab logopeed lapsele koju erinevaid ülesandeid. Aastate jooksul on suurenenud laste arv, kes on osalenud mitmesugustel erinevatel konkurssidel ja võistlustel (laulu-, spordi-, kunstivaldkonnad). Samuti on suurenenud laste osalemine nii lasteaia sisestes kui välistes huviringides. Lasteasutuse õppekava on kooskõlas riikliku õppekavaga ja arvestab piirkonna eripära, laste ja nende vanemate soovidega. Lasteaia õppekava on paindlik, süstemaatiliselt toimub 9
10 õppekava elluviimise analüüsimine ja selle arendamine. Õppekava arendamisel osaleb kogu pedagoogiline personal, kaasates erinevaid huvigruppe. Õppekorraldus on protsessis osalejatele arusaadav ja toetav. Õppekorraldus lasteaias võimaldab õpetajal olla õppemeetodite valikul paindlik, et kasutada eesmärkide saavutamiseks sobivaid meetodeid. Õppemeetodite valikul lähtutakse lasteasutuse õppekava õppe eesmärkidest. Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid: avastusõpe, vaatlused, eesmärgistatud õppekäigud, õues-õppe metoodikat, õppefilmid, matkad, laste intervjuud. Tähelepanu on pööratud õige kõne- ja keele oskuse (vestlused, arutelud, intervjuud, dramatiseeringud) ning elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamisele. Rakendatud on avastusõppe läbiviimine kõikides rühmades, lõimivalt erinevate õppetegevusvaldkondadega. Läbivaks õppe-ja kasvatustegevuste põhimõtteks on suunata lapsi märkama, uurima, avastama ning kogema ümbritsevat keskkonda, leidmaks vastuseid küsimustele ning kogetust tegema järeldusi. Omandatud on teadmiste ja oskuste rakendamine läbi igapäevaelu ning mängud, vestlused, arutelud, õppekäigud. Tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga ühinesime 4.märtsil 2010a. Koostöös tel meeskonnaga ja rühma õpetajatega koostati tervisekasvatuse valdkond, mis on kinnitatud direktori kk nr.135, a. Tervisekasvatuse teemad läbitakse lõimitult teiste õppe- ja kasvatustegevustega, alates 2010a. sügisest on õpetajatel planeeritud üks kord kuus terviseteema. (Pedagoogika nõukogu nr. 2) Toimib väärtustel põhinev õppe- ja kasvatustöö koostöös erinevate osapooltega iga lapse arengu toetamiseks ja tervise tugevdamiseks. Väärtuskasvatus on lõimitud kõikides õppekasvatustegevustes. Rühmades arendatakse väärtusi igapäevaste tegevuste kaudu, mida toetab loodud õpikeskkond, õpetaja positiivsed suhted lastega ning koostöö lastevanematega. Lastevanemate ootused ja kasvatusväärtused selgitati välja rahuloluküsitluste ja arenguvestluste käigus, tulemusi on arvestatud rühma tegevuskavade koostamisel, kus on kirjas konkreetsed eesmärgid ja tegevused koostöö edendamiseks. Kujundades laste väärtusi, saavad lasteaed ja pere ühiselt mõjutada nende edasist arengut ning valikuid. Parendustegevused: Rahvuslike väärtuste kujundamine lastes ja multikultuursete kogemuste pakkumine õppetegevustes 10
11 Erinevates projektides osalemine, projektide algatamine Eesmärgid aastateks : lapse igakülgseks arenguks vajalike tingimuste ja eelduste loomine igapäevategevustega toimetulekuks ja kooliks ettevalmistumisel; õppekava arendustöö; iga lapse arengu ning tema vajaduste tähtsustamine, arenguliste erivajadustega laste väljaselgitamine, nende abistamine tugisüsteemi ning lastevanemate toel; avastusõppe rakendamine õppe- ja kasvatustegevuses, teadmiste ja oskuste omandamine loodushoiust ning ümbritsevast keskkonnast; laste teadmiste kinnistamine tervislikest eluviisidest kujunemine; ning eakohaste terviseharjumuste süsteemse väärtuskasvatuse ning loodushoiu ja keskkonnateadlikkuse rakendamine õppekasvatustegevustes, tulenevalt eesmärgipärastest valikutest. Meetmed ja tegevused: iga-aastane õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine (aastategevuskava, rühma tegevuskava); laste arengukeskkonna arendamine, turvalisuse tagamine; laste arengu stimuleerimine läbi mängu, suhtlemise ja sotsiaalse toetuse; süsteemne lapse arengu jälgimine ja toetamine (vaatlus, individuaalne töö või individuaalne arengukava, koostöö lastevanematega ning erialaspetsialistidega); arenguliste erivajadustega laste märkamine ning toetamine (koostöö logopeedi ja vanematega); muukeelsetele lastele eesti keelt toetava õppe rakendamine; lastevanemate nõustamine pedagoogide ja spetsialistide poolt, kasutades oma erialaseid teadmisi ja oskusi; strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt õppekava täiendamine aastate lõikes ( loodushoiu ja keskkonnateadlikkuse alal); õppekava toetavate projektide (või koostööprojektide) algatamine, koostamine, läbiviimine, lähtuvalt arengukavast ja prioriteetidest; aktiivõppe ja õppe- kasvatustegevuse valdkondadevaheline lõimimine; rahulolu- uuringute ning tagasisideküsitluste läbiviimine huvigruppidega (sh lapsed), hindamine, analüüsimine. 11
12 5. TEGEVUSKAVA AASTATEKS Kõik tegevuskavas planeeritud tegevused on kavandatud rahastada lasteaia eelarvest. Võtmeala Tegevus Tulemus Vastutaja Eestvedamine ja strateegiline juhtimine Sisehindamissüsteemi rakendamine Lasteaia töötajate kaasamine otsustusprotsessi organisatsiooni jaoks oluliste otsuste vastuvõtmine Töötajate toetamine, tunnustamine, julgustamine Ühised kokkulepped, väärtushinnangutes ja nende järgimine Planeerimisprotsess (õppeja kasvatustöö aasta tegevuskava koostamine, rakendamine) Efektiivselt toimiv sisehindamine direktor juhtgrupi ja arendustöö-rühmade moodustamine individuaalne vestlus vastutuse delegeerimine küsitluste läbiviimine (huvipoolte rahulolu) õppealajuhataja direktor juhtkond dokumenteerimine rühmaõpetajad 12
13 Personalijuhtimine TEL- meeskonna tegevuskava Juhtimistasandite sidusus Personali kaasamine lasteaia arendustegevusse, sihikindel analüüsimine, parendustegevuse kavandamine Pedagoogide täiendkoolituse valdkonnad: * avastusõpe * muukeelne laps Töötajate motiveerimine ja tunnustamine koolitus; atesteerimine; lasteaia traditsioonid; Aasta Õpetaja väljaselgitamine jm. Meeldiva töökeskkonna loomine (terviseedendava tegevuskava koostamine, tegevuse täitmise hindamine info liikumine (nii alt üles kui ülalt alla) infotunnid (vastavalt vajadusele) meeskonnatöö (juhtgrupp, arendustöörühmad, TEL meeskond) TEL meeskond direktor õppealajuhataja Iseseisev enesetäiendamine õpetajad strateegiline koolitusplaan (sisekoolitused) direktor personali rahulolu-uuringud juhtkond 13
14 Koostöö huvigruppidega Huvigruppide kaasamine lasteaia arendustegevusse Huviringide kaasamine ja osalemine lasteaia ühisüritustes tegevustes (FC Santos, peotants, Goethe Instituut) Lahtiste uste päevad uute laste vanematele Koostöö aktiviseerimine lastevanematega Koostöö Tartu Ülikooli Haridusteaduskonna-, Tervishoiu Kõrgkooli ning Tartu Haridus Tugiteenuste Keskusega Koostöö kooliga (Tartu Kivilinna Gümnaasium) Koostöö Annelinna lasteaedadega lastevanemate ja hoolekogu roll lasteaia arengukava ja õppekava koostamisel, täiendamisel, tervise edendamisplaanide toetamisel hoolekogu kooskõlastused ja otsused (4x aastas) huviringide juhendamine ühisüritused ja koolitused informatsiooni jagamine lastevanematele rühma koosolekud (2x aastas) pereüritused, lastevanemate nõustamine, individuaalsed nõustamised, info liikumine (stend, memo, infomapp jm) praktikantide juhendamine lastevanemate ja õpetajate nõustamine koostöö 1. kl. õpetajaga (lasteaia ja kooli külastus) hoolekogu juhtkond õppealajuhataja rühmaõpetajad mentorid õpetajad õppealajuhataja Ühisüritused, koolitused õppealajuhataja 14
15 Ressursside juhendamine Õppevahendite kulude analüüs (arengukavast tulenevalt) Eelarve koostamine ja täitmine Õpperahade efektiivne kasutamine majandusjuhataja eelarve planeerimine, analüüs majandusjuhataja Õppe- ja kasvatusprotsess Majandusaasta aruanne aruande koostamine majandusjuhataja Kulude analüüs (arengukavast tulenevalt) Jalgrataste muretsemine lastele Looduse- ja keskkonnaalaste tegevuste läbiviimine rühmades Säästlik ja efektiivne majandamine Laste psühho-sotsiaalne keskkond analüüs, hindamine majandusjuhataja Igal aastal ostame ühe laste jalgratta majandusjuhataja praktilised tegevused rühmaõpetajad Personal oskab ressursse säästlikult majandada õppe- metoodiline mapp (õpperaja kasutamisel) avastus- ja õuesõpe majandusjuhataja rühmaõpetajad Lapse areng Loovmänguvahendite- ja nurkade täiustamine turvaline õpi-ja mängukeskkond loovmängud rühmaõpetajad Tugisüsteemide rakendamine Arenguliste erivajadustega laste märkamine ja toetamine 15 logopeed
16 Laste rahulolu uuringud rahulolev ja rõõmus laps õppealajuhataja Koolivalmiduse saavutamine kooliküpsus sujuv üleminek lasteaiast kooli Rühmaõpetajad Õppekava Õppekava arendustöö : lapse arenguvaatlusvormi täiustamine Õppekorraldus ja meetodid Keskkonnaõpetuse põhimõtted - koostamine - rakendamine - hindamine Õppekava toetavate projektide(või koostööprojektide) algatamine, koostamine, läbiviimine lähtuvalt lasteaia arengukavast ja prioriteetidest Laste vanuselised vaatluslehed arendustöörühm Keskkonnateadlik laps projektide koostamine (koostöös huvigruppidega) õppealajuhataja Rühmaõpetajad rühmaõpetajad Lapsekeskse õpikäsitluse rakendamine mängu kaudu õppimine läbi mängu õppealajuhataja Õppealajuhataja õpetajad Kiusamisest vaba lasteaed meetodika rakendamine Keskkonnateadliku õppeja kasvatustegevuse rakendamine läbi õppetegevusvaldkondade, väärtuspõhise metoodika rakendamine Õpetajad loodushoiu- ja keskkonnaalaste teadmiste kujundamine teadlik tarbimine 16
17 avastus- ja õuesõppe, keskkonna säästva arengu õppealajuhataja Tervisekasvatuse valdkonna põhimõtete täiendamine tervise väärtustamine tervise edendamine koostöös lastevanematega Õppealajuhataja Tel meeskond Väärtused ja eetika Väärtuspõhine metoodika: rakendamine õppe- ja kasvatusprotsessis analüüs Lastevanematega ühiste kasvatusväärtuste väljaselgitamine Muukeelsete laste integreerimine tavarühma (lastevanemate ootused) Multikultuursete kogemuste pakkumine õppetegevustes Eesti rahvuskultuuri ja traditsioonide väärtustamine mänguline õppe- ja kasvatusöö õigete väärtushinnangute kujundamine koostöö: laps- lapsevanem-lasteaed eesti keele toetav õpe multikultuurne tegevus Eesti rahvakultuurist teadlik laps õppealajuhataja õppealajuhataja Õppealajuhataja õpetajad Õppealajuhataja õpetajad õppealajuhataja 17
18 6. ARENGUKAVA ÜLEVAATAMISE JA MUUTMISE KORD Arengukava kinnitatakse vastavalt pidaja kinnitatud korrale. Tartu Lasteaed Sipsiku arengukava vaadatakse üle ning vajadusel korrigeeritakse üks kord aastas, eelarveaasta lõpus. Asutuse juht hindab kehtiva arengukava muutmisvajadust pärast kalendriaasta lõppu uue kalendriaasta jaanuari-veebruarikuus majandusaasta aruande juurde tegevusaruande koostamise käigus ning edastab haridusosakonnale koos tegevusaruandega teabe arengukava muutmisvajaduse kohta. Arengukava muutmisettepanekuid koos arengukava täiendatud redaktsiooniga menetletakse samas korras asutuse arengukava vastuvõtmisega. Arengukava muudatus- ja parandusettepanekuid saavad teha personali liikmed üldkoosolekutel ja lapsevanemad hoolekogu kaudu. Ettepanekud arengukava muutmiseks kooskõlastatakse pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. 18
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
Rohkem(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )
ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...
RohkemLisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse määrusega nr 3 Arengukava Kiiu 2015
Lisa kinnitatud Kuusalu Vallavalitsuse 02.07.2015 määrusega nr 3 Arengukava 2015-2020 Kiiu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 1. Hetkeseis... 4 1.1 Eestvedamine ja juhtimine sh strateegiline juhtimine...
RohkemKAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA
KAIU LASTEAED TRIINUTARE ARENGUKAVA 2017-2019 Sisukord 1. Sissejuhatus... 2 2. Üldandmed, eripära ja ajalugu... 2 3. Lasteaia missioon, visioon ja põhiväärtused... 3 3.1 Missioon... 3 3.2. Visioon... 3
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
RohkemTULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA Laagri
TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 Laagri 2016 1 SAUE VALLA TULEVIKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ARENDUSE PÕHIVALDKONNAD... 4 1.1
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemMicrosoft Word _10_06-38 LA Sipsik arengukava _lisa_.doc
Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 6.10.2009 määrusega nr 38 LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA 2010 2012 SISSEJUHATUS Jõhvi lasteaia Sipsik arengukava aastateks 2010 2012 on dokument, mis määrab ära lasteaia põhisuunad
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemRaasiku LA arengukava
RAASIKU LASTEAED ORAVAKE ARENGUKAVA 2017 2019 Raasiku 2016 1 Sissejuhatus Raasiku lasteaed Oravake arengukava on töödokument, milles on määratud ära valdkonniti lasteaia arengu põhisuunad ning tegevuskava
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemVÕRU LASTEAED SÕLEKE
Lisa Võru Linnavalitsuse 18.02.2010 määrusele nr 4 VÕRU LASTEAED SÕLEKE ARENGUKAVA aastani 2020 VÕRU 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ülevaade ajaloost... 5 1.2. Lasteaia eripära...
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMicrosoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc
Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemArnegukava "LASTEAED POTSATAJA"
Narva Lasteaed Potsataja Reg nr 75026773 Arengukava 2018-2023 Narva 2017 2 SISUKORD Sissejuhatus 1. Üldandmed 4 2. Arengustrateegia - visioon, missioon ja põhiväärtused 6 3. Hetkeseisu analüüs ja ülevaade
RohkemTartu Lasteaed Pääsupesa arengukava
TARTU LASTEAED PÄÄSUPESA ARENGUKAVA 2014-2019 TARTU 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDANDMED 3 ERIPÄRA 4 VISIOON 5 MISSIOON 5 VÄÄRTUSED 5 2. PÕHIEESMÄRK, PÕHIVALDKONNAD JA TEGEVUSKAVA 2014-2019
RohkemKose lasteaed arengukava
KOSE VALD KOSE LASTEAED ARENGUKAVA 2015 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. KOSE LASTEAIA MISSIOON... 4 2. PÕHIVÄÄRTUSED... 4 3. KOSE LASTEAIA VISIOON... 4 4. KOKKUVÕTE LASTEAIA 2007-2013 AASTA ARENGUKAVAST...
RohkemALASNIIDU LASTEAED Arengukava Alasniidu 2014
ALASNIIDU LASTEAED Arengukava 2015-2017 Alasniidu 2014 Sisukord Sisukord... 2 SISSEJUHATUS... 3 1. Visioon, missioon, väärtused ja eripära... 4 2. Hetkeseis... 6 2.1 Juhtimine... 6 2.2 Personal... 6 2.3
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemTallinna Muhu Lasteaia tegevuskava õppeaasta Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid õppeaastal 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervi
Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava.-. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid.-. l 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult. 2. Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik a
Lisa 1 KEHTESTATUD Käskkiri: 72, 09.06.2015 Direktor: /allkiri/ ORISSAARE GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE LÄBIVIIMISE KORD. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Seadusandlik alus Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on
RohkemLisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu a määrusega nr 13 muudetud a määrusega nr 39 muudetud a määrusega nr 57 MUHU LA
Lisa 1 Kinnitatud Muhu Vallavolikogu 26.03.2014. a määrusega nr 13 muudetud 16.12.2015.a määrusega nr 39 muudetud 14.12.2016.a määrusega nr 57 MUHU LASTEAED MUHU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2018 Hellamaa
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemArengukava TÖÖVERSIOON1
ILMATSALU LASTEAED LEPATRIINU ARENGUKAVA 2019-2024 TARTU 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. ÜLDINE ÜLEVAADE... 3 1.1. LASTEAIA ERIPÄRA... 5 2. MISSIOON, VISIOON, PÕHIVÄÄRTUSED JA MOTO... 6 3. LASTEAIA
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemRistiku Põhikooli arengukava
Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...
RohkemArengukava
Heaks kiidetud hoolekogu 29.09.2015 1-6/17 õppenõukogu 21.10.2015 1-4/14 Tallinna Kadaka Põhikool Sisukord Sissejuhatus... 3 Kooli üldiseloomustus... 4 Kooli missioon, visioon ja põhisuunad... 6 Kooli
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemTABASALU LASTEAED TIBUTARE TERVISEEDENDUSE TEGEVUSKAVA Tabasalu
TABASALU LASTEAED TIBUTARE TERVISEEDENDUSE TEGEVUSKAVA 2018-2020 Tabasalu 2018 1 TABASALU LASTEAED TIBUTARE PRIORITEETSED VALDKONNAD TERVISEEDENDUSES AASTATEL 2018-2020 Tabasalu lasteaed Tibutare kuulub
RohkemMicrosoft Word - arengukava18
1 Põltsamaa vald KINNITATUD Põltsamaa Vallavolikogu 15. märtsi otsusega nr 178 Esku-Kamari Kool ARENGUKAVA 2012-2018 2 Sisukord SISSEJUHATUS... 3 Arengukava koostamise lähtekohad... 3 Arengukava koostamise
RohkemARENGUKAVA
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemAK muudetud
- 1 - TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2019 2023 Kivimäe kooltraditsioonidele tuginev, head põhiharidust pakkuv, sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool. - 2 - SISUKORD 1. Lühiülevaade ja arengut
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja 28.03.2018 käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2018-2020 Tallinn 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...
RohkemPAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu määrusega nr 3
PAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2014 KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu 16.01.2012 määrusega nr 3 Sisukord 1.1. ÜLDANDMED... 3 1.2 KOOLI AJALUGU... 4 1.3. TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED... 4 2.PAIKUSE
RohkemÜldtutvustus
TALLINNA RÄNNAKU LASTEAIA ARENGUKAVA 2017-2019 Tallinn 2016 Sisukord: SISSEJUHATUS... 3 1. ÕPPEASUTUSE LÜHIÜLEVAADE... 3 2. TALLINNA RÄNNAKU LASTEAIA VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED... 5 3. ANALÜÜS...
RohkemSimuna Kooli
Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 29.12.2011. määrusega nr. 27 Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2012-2016 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame. (Sari Sarkomaa)
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemMTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused
MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00
RohkemMÄRTS 2019 TEGEVUSKAVA Kuu teemad: 1. LEGO education 2. Projektid: Linnud, Hambad, Kevad puu 3. Teater (teatrikuu) Vene folkloori nädal ( )
MÄRTS 2019 TEGEVUSKAVA Kuu teemad: 1. LEGO education 2. Projektid: Linnud, Hambad, Kevad puu 3. Teater (teatrikuu) Vene folkloori nädal (04.03 08.03) 4. Tutvumine eesti kirjandusega. Emakeelepäev (11.03
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemJõelähtme Vallavalitsus määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava Kostivere
Jõelähtme Vallavalitsus 25.01.2018 määruse nr 3 Kostivere Kooli arengukava kinnitamine LISA Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 1 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 ÜLDANDMED... 3
RohkemTALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015
TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2022 Tallinn 2015 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS...4 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm...4 2. VISIOON, MISSIOON
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015
ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM VÄLISHINDAMISOSAKOND ÜLEVAADE HARIDUSSÜSTEEMI VÄLISHINDAMISEST 2014/2015. ÕPPEAASTAL TARTU 2015 Koostanud Erge Edesi,
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemESF programm "Kutsete süsteemi arendamine" KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemis
KUTSESTANDARD Õpetaja, tase 6 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardi kasutusalad
RohkemLisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2
Lisa 1 Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 26.01.2017 määrusega nr 2 Simuna Kooli arengukava kinnitamine Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2017 2021 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname,
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemTALLINNA JUUDI KOOLI
TALLINNA JUUDI KOOLI ARENGUKAVA 2018 2020 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS... 3 2. HARIDUSASUTUSE AJALUGU... 3 3. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 3 4. ÕPPEASUTUSE MATERIAALNE BAAS... 7 5. TALLINNA JUUDI
RohkemSISEHINDAMISE ARUANNE
2016-2018 SISEHINDAMISE ARUANNE PALDISKI LASTEAED SIPSIK SISU 1. Üldandmed õppeasutuse kohta...2 2. Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära...3 3. Õppeasutuse arengukava eesmärgid...4 4. Sisehindamissüsteemi
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemVäljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,
RohkemLEHOLA KOOLI ARENGUKAVA aastateks SISSEJUHATUS (1) Arengukava on lasteasutuse tegevuse üldeesmärke ning nende saavutamise abinõusid käsitl
LEHOLA KOOLI ARENGUKAVA aastateks 2015 2017 1 SISSEJUHATUS (1) Arengukava on lasteasutuse tegevuse üldeesmärke ning nende saavutamise abinõusid käsitlev dokument. (2) Arengukava on dokument, mis määrab:
RohkemHaapsalu Põhikooli arengukava Haapsalu Põhikool Haapsalu
Haapsalu Põhikooli arengukava 2018 2021 Haapsalu Põhikool Haapsalu 2018 11 Sisukord 1. Õppeasutuse üldandmed ja lühiülevaade... 3 2. Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad 2.1.
RohkemKostivere Kooli arengukava Kostivere
Kostivere Kooli arengukava 2018 2022 Kostivere 2018 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 ÜLDANDMED... 5 KOSTIVERE KOOLI MISSIOON; VISIOON; VÄÄRTUSED JA SÜMBOOLIKA... 8 II ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA VALDKONNAD... 11
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemPõlva Vallavalitsuse a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks " Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS
Põlva Vallavalitsuse 07.06.2017. a määruse nr 2-2/4 "Põlva kooli arengukava aastateks 2017 2020" Lisa PÕLVA KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2017 2020 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED...
RohkemMAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS
1. Reguleerimisala MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED LISA Maardu Linnavolikogu 29.aprill 2008 määrusele nr 162 Maardu Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus)
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemPeetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr Aeg: Algus: Lõpp: Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kare
Peetri Kooli HOOLEKOGU koosoleku PROTOKOLL nr. 1114 Aeg: 11.12.2014 Algus: 18.30 Lõpp: 20.20 Koht: Peetri Kooli söökla, Kesktee 6, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa 73101 Osalesid: Hoolekogu esimees
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
Rohkem