KAUBANDUSE PEADIREKTORAADI töödokument SUUNISED VÕRDLUSRIIGI VALIMISE KOHTA

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KAUBANDUSE PEADIREKTORAADI töödokument SUUNISED VÕRDLUSRIIGI VALIMISE KOHTA ET ET

2 I. ÕIGUSLIK ALUS 1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) artikli 2 lõike 7 punktis a nähakse ette, kuidas määratakse normaalväärtus mitteturumajanduslikest riikidest pärineva impordi puhul. Sellistes riikides ei määra turutingimusi ning eelkõige kulusid ja hindasid turujõud, nagu nõudlus ja pakkumine, vaid neid moonutab riigi sekkumine majandusse. Sellest tulenevalt ei ole sellised kulud ja hinnad normaalväärtuse kindlaksmääramiseks usaldusväärsed. 2. Selle sätte allmärkuses viidatakse sõnaselgelt Aserbaidžaanile, Põhja-Koreale, Tadžikistanile, Türkmenistanile ja Valgevenele. Lähtudes allmärkuse sõnast sealhulgas, ei ole loetelu ammendav. Pigem sisaldab see praegusel ajal Albaaniat, Armeeniat, Gruusiat, Hiinat, Kasahstani, Kõrgõzstani, Moldovat, Usbekistani ja Vietnami, millest mõni on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige. 3. Nimetatud sätte alusel määratakse normaalväärtus kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellisest kolmandast turumajanduslikust riigist teistesse riikidesse, k.a ühendusse, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest ühenduses tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal. 4. Artikli 2 lõike 7 punkti a teises lõigus sätestatakse täiendavalt, et [s]obiv kolmas turumajanduslik riik valitakse põhjendatud viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse valimise ajal kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid. Arvesse võetakse ka tähtaegu; vajaduse korral kasutatakse sama uurimise aluseks olevat kolmandat turumajanduslikku riiki. 5. Keeruliste majanduslike hinnangute tõttu, mida tuleb käsitleda uurimiste rangete tähtaegade jooksul, on kohus kinnitanud, et asutustel on võrdlusriigi valimisel vabad käed. Kohtulik kontroll piirdub üksnes selle uurimisega, kas toimikus sisalduvat teavet kaaluti nõuetekohase hoolega ning kas normaalväärtus määrati kindlaks asjakohasel ja mõistlikul viisil 1. Põhimeetod on leida võrdlusriik. Sellise võimaluse puudumisel tuleb normaalväärtuse kindlaksmääramiseks alternatiivse meetodina määrata see kindlaks mis tahes muul põhjendatud alusel. Kui liidu asutused saavad valida võrdlusriigi, siis kohus eeldab, et asutused ka teevad selle valiku Euroopa Kohtu otsus kohtuasjades C-16/90: Detlef Nölle vs. Hauptzollamt Bremen-Freihafen (EKL 1991, lk I-5163, punktid 12 ja 13); C-26/96: Rotexchemie Internationale Handels GmbH & Co vs. Hauptzollamt Hamburg-Waltershof (EKL 1997, lk I-2817, punktid 10 12). Euroopa Kohtu 22. märtsi 2012 otsus kohtuasjas C-338/10: Grünwald Logistik Service GmbH vs. Hauptzollamt Hamburg-Stadt, veel avaldamata, punkt

3 II. VALIKUKRITEERIUMID 6. Võrdlusriigi õige valik on uurimiste oluline etapp, sest see mõjutab otseselt nende tulemust eelkõige tollimaksu tasandil. Asutuste huvides on võimalikke alternatiive arvesse võttes anda endast parim kolmanda riigi leidmisel, kus samasuguse toote hinnad määratakse kindlaks oludes, mis on võimalikult sarnased eksportriigi tingimustele, eeldusel et tegemist on turumajandusliku riigiga Selleks et tagada parim võimalik valik, kaalub komisjon objektiivsete valikukriteeriumite kogumit. Need kriteeriumid hõlmavad järgmist. a) Asjaolu, et tooted, mida toodetakse väljapakutud võrdlusriigis, on identsed või füüsiliste omaduste ja rakenduste poolest sarnased nende toodetega, mida toodetakse asjaomases riigis Selles hindamises kasutatakse samu standardeid nagu samasuguse toote analüüsis. Eelistatavalt peaksid võrdlusriigi tootjate toodetud tooted ja asjaomase riigi toodetud tooted olema võimalikult sarnased. Kui on väiksed erinevused väljapakutud võrdlusriigis ja mitteturumajanduslikus riigis toodetud toote vahel, tuleb esitada põhjendus, kas selliseid erinevusi võib vajaduse korral uurimise käigus käsitleda koduturu müügihindade asjakohase kohandamise kaudu. b) Kodumaise müügi maht sõltumatutele tarbijatele väljapakutud võrdlusriigis võrreldes vaatlusaluse toote ekspordiga mitteturumajanduslikust riigist Kodumaise müügi mahtu peetakse tavaliselt esinduslikuks, kui see moodustab vähemalt 5 % kõnealusest ekspordist (algmääruse artikli 2 lõike 2 esimene lause). Erandlikult, tulenevalt algmääruse artikli 2 lõike 2 teisest lausest, võib väiksemat müügimahtu kasutada juhul, kui näiteks nõutavaid hindu käsitletakse asjaomase turu suhtes esinduslikuna. Tegu on sama esinduslikkuse määramisega, mida tehakse seoses eksportivate tootjatega turumajanduslikes riikides ja mis sisaldab nende kodumaise müügi ja ekspordi võrdlemist. Kodumaise müügi esindusliku suuruse puudumine iseenesest aga ei tähenda kõnealuse turumajandusliku riigi välistamist, kuna normaalväärtuse saab konstrueerida või tuletada ekspordihindade alusel, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a esimeses lõigus. c) Samasuguse toote turu suurus ja konkurents võrdlusriigi koduturul Tuleb arvestada sellega, et hinnad võrdlusriigis tulenevad konkurentsist, kas kohalike tootjate vahelisest või nende ja kolmandatest riikidest pärit impordi vahelisest konkurentsist. Asjaolu, et riigis on kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed kõnealuse päritoluga toote impordile, ei välista tingimata selle valimist võrdlusriigiks, eelkõige kui asjaomased meetmed vastavad WTO eeskirjadele. 3 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-338/10: Grünwald, vt 2. allmärkus, punkt

4 d) Väljapakutud võrdlusriigi tootjate valmisoleku määr teha komisjoni talitustega koostööd Väljapakutud võrdlusriigi saab valida üksnes siis, kui vähemalt üks kohalik tootja on valmis tegema uurimise raames koostööd. III. MUUD KAALUTLUSED 8. Rohkem kui üht riiki (sealhulgas mitteturumajanduslik riik ja turumajanduslik riik) käsitleva dumpinguvastase menetluse kohta sätestatakse algmääruse artikli 2 lõikes 7, et turumajanduslikku riiki kasutatakse võrdlusriigina siis, kui see on asjakohane. See ei ole siiski automaatne. Selle üle otsustamisel, kas menetluses käsitletav turumajanduslik riik on kõnealusel juhul asjakohane või mitte, võetakse arvesse eespool II jaotises kirjeldatud kriteeriume. 9. Asjaolu, et üks või mitu ELi tootjat, sealhulgas kaebuse esitajad, on seotud turumajandusliku riigi tootjaga, et välista viimase valimist võrdlusriigiks, kui hoolitsetakse selle eest, et selline suhe ei mõjutaks tulemust. IV. MENETLUS 10. Dumpinguvastase kaebuse esitamisel seoses impordiga mitteturumajanduslikust riigist peaks kaebuse esitaja eeldatavasti välja pakkuma vähemalt ühe võrdlusriigi, suutma tõendada prima facie dumpingut, esitama nimekirja ettevõtjatest, kes toodavad samasugust toodet väljapakutud riigis, ja muud asjakohast teavet. Seda teavet kontrollitakse nii palju kui võimalik, sealhulgas liidu kõnealuses riigis asuva delegatsiooni abil. Väljapakutud võrdlusriik esitatakse seejärel uurimise algatamise teates. Huvitatud isikutele antakse märkuste esitamiseks kümme päeva. Samal ajal võetakse ühendust kavandatud võrdlusriigi tootjate või nende ühingutega, et kontrollida nende koostöövalmidust. 11. Huvitatud isikud võivad esitada märkusi ning välja võib pakkuda ühe või mitu alternatiivset võrdlusriiki. Sellistel juhtudel peavad huvitatud isikud esitama asjaolud oma ettepaneku põhjendamiseks ning väljapakutud riigi ettevõtete loetelu. Sobiva võrdlusriigi leidmiseks uuritakse kõiki põhjendatud andmeid/ettepanekuid. 12. Samuti on komisjonil kohustus kaaluda omal algatusel kättesaadavat teavet, sest dumpinguvastases uurimises ei ole tema roll piiratud vaid poolte uurimisele esitatud tõendite põhjal järelduste tegemisega 4. Komisjon võib algmääruse artikli 6 lõigete 3 ja 4 4 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-338/10, vt 2. allmärkus, punkt

5 alusel nõuda, et liikmesriigid esitaksid teavet ning teeksid kõik vajalikud kontrollimised ja inspekteerimised. 13. Komisjon võib võrdlusriiki vahetada ka uurimise käigus, näiteks juhul, kui esimese võrdlusriigi koostöö ei ole piisav, et komisjon saaks vajaliku kontrolli teha. Selline vahetus võib toimuda enne või pärast ajutiste meetmete kehtestamist. Kui võrdlusriik vahetatakse välja lõplike meetmeteni viivas etapis, teavitatakse huvitatud pooli sellest vahetusest kõige hiljem üldise avalikustamise kaudu. 14. Võrdlusriigi koostööd tegevate tootjate suhtes kohaldatakse sama menetlust kui eksportivate tootjate suhtes asjaomases mitteturumajanduslikus riigis, hõlmates küsimustikke, vastuste konfidentsiaalseid ja mittekonfidentsiaalseid versioone, puudustele viitavaid kirju ja kohapealseid kontrolle. Kogu võrdlusriigi tootjate esitatud teavet kontrollitakse dumpinguvastase menetluse korral kohaldatavate standardite alusel. 15. Kõikide võrdlusriigi valimist käsitlevate asjakohaste teabevahetuste mittekonfidentsiaalsed versioonid, sealhulgas võimalike võrdlusriikide tootjatele saadetud kirjad ja küsimustikud, lisatakse toimikusse, et huvitatud pooled saaksid neid kontrollida. 16. Ametlik otsus selle kohta, millist riiki võrdlusriigina kasutatakse, on osa ajutiste/lõplike meetmete kehtestamise otsusest. Võrdlusriigi valiku põhjused on lisatakse meetmete kehtestamise määrusesse. 17. Dumpingut käsitletavate läbivaatamiste käigus (aegumise ja teatavad vahepealsed läbivaatamised) võetakse ühendust algses uurimises kasutatud võrdlusriigi tootjatega, et kasutada uuesti sama riiki niivõrd, kuivõrd see on endiselt asjakohane