Metsavarud
Metsamaa üldpindala (SMI hinnang, 1000 ha) 2350 2300 2250 2200 2150 1999 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Metsamaa tagavara (SMI hinnang, miljon tm) 480 470 460 450 440 430 1999 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Asustusala pindala muutumine (10 000 ha) 180 170 160 150 140 130 120 110 1999 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Asustusala on viimase 10 aasta jooksul suurenenud 50 tuhande ha võrra (pool Hiiumaa pindalast)
Männikute pindala 800 780 760 740 720 700 680 1999 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Kuusikute pindala 430 410 390 370 350 1999 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
Kaasikute pindala 720 700 680 660 640 620 1999 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Haavikute pindala 150 140 130 120 110 100 1999 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008
90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Metsakategooriad (SMI andmetel) 77,8 68,8 22,7 16,1 6,1 8,5 Hoiumets Kaitsemets Tulundusmets 2007 Metsade keskmine vanus (SMI) 56 55 55 55 55 55 56 56 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Metsamaa vanuseline jagunemine (SMI) 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 2007 Metsata 21-40 41-60 61-80 81-100 101-120 121-140 vanuseklass Majandatava metsamaa vanuseline jagunemine (SMI) 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 2007 Metsata 21-40 41-60 61-80 81-100 101-120 121-140 vanuseklass
Metsamaa pindala jagunemine riigimetsas (Metsaregister) 50,0 45,0 40,0 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 46,0 44,6 2008 27,7 29,5 21,5 20,0 2,3 3,1 1,4 1,5 0,7 0,8 0,4 0,5 Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp Teised Enamuspuuliik Metsamaa pindala jagunemine erametsas (Metsaregister) 40,0 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 0,0 35,7 28,7 31,7 2008 25,7 23,9 19,3 10,0 10,9 2,9 4,7 1,9 2,4 0,9 1,3 Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp Teised Enamuspuuliik
Riigimetsa männikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) 30 25 20 15 10 5 2008 0 Metsata 21-40 41-60 61-80 81-100 101-120 121-140 vanuseklass Erametsa männikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) 40 35 30 25 20 15 10 5 0 2008 Metsata 21-40 41-60 61-80 81-100 101-120 121-140 vanuseklass
Riigimetsa kuusikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) 30 25 20 15 10 5 2008 0 Metsata 21-40 41-60 61-80 81-100 101-120 121-140 vanuseklass Erametsa kuusikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 2008 Metsata 21-40 41-60 61-80 81-100 101-120 121-140 vanuseklass
Riigimetsa kaasikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) 20 15 10 5 0 2008 Metsata 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-90 vanuseklass Erametsa kaasikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) 30 25 20 15 10 5 2008 0 Metsata 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-90 vanuseklass
Riigimetsa haavikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 2008 Metsata 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-90 vanuseklass Erametsa haavikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) 30 25 20 15 10 2008 5 0 Metsata 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 71-90 vanuseklass
Erametsa hall-lepikute vanuseline jagunemine (Metsaregister) 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Metsata 10 11-20 21-30 31-40 41-50 51-60 61-70 vanuseklass 2008
Metsamaa vanuseline jagunemine Pindala (tuh. h 350,0 300,0 250,0 200,0 150,0 100,0 50,0 2003-2007 2040 0,0 Lage 9 10 19 20 29 30 39 40 49 50 59 60 69 70 79 80 89 90 99 100 109 110 119 120 Vanuseklass
Metsade jagunemine (SMI) Segametsad 27% Okaspuumetsad 37% Okaspuu või lehtpuu osakaal enam kui 75% tagavarast (MCPFE jaotus) Lehtpuumetsad 36% Metsade jagunemine (SMI) Puhtpuistud 17% Puhtpuistus on enamuspuuliigi osakaal tagavarast enam kui 95% Segapuistud 83%
Metsade jagunemine (SMI) Okas- ja lehtpuu segapuistud 14% Kõvalehtpuupuistud 1% Okaspuupuistud 31% Lehtpuu segapuistud 21% Okaspuu segapuistud 11% Lehtpuupuistud 22% SMI klassifikatsioon klassi aluseks on 70% osakaal puistu tagavarast, okas- ja lehtpuu segapuistus on nii okas- kui lehtpuid vähem kui 70%
Puistute pindala 1000 ha (SMI ) Enamuspuuliiki 70% või enam Enamuspuuliik Kõik Pindala % Mänd 682 514 75 Kuusk 370 177 48 Kask 654 370 57 Haab 110 45 41 Sanglepp 65 23 35 Hall-lepp 179 124 69 Kokku 2060 1253 61 Puistute pindala 1000 ha (SMI 2007) Enamuspuuliiki 70% või enam Enamuspuuliik Kõik Pindala % Mänd 741 504 68 Kuusk 334 136 41 Kask 630 297 47 Haab 108 33 30 Sanglepp 62 23 36 Hall-lepp 169 106 63 Kokku 2044 1099 54
Kehtiv: Lageraie lubamise aluseks enamuspuuliigist ja boniteediklassist sõltuvad küpsusvanused ja rinnasläbimõõdud A enamus >=AK enamus raie lubatud D enamus >=DK enamus raie lubatud Eelnõu: Lageraie on lubatud kui puistu koosseisuga kaalutud keskmine vanus on võrdne või suurem puistu kooseisuga kaalutud küpsusvanusest A kaalutud >=AK kaalutud
Küpsusvanused ja diameetrid enamuspuuliigiti Boniteediklass Enamus- IA I II II IV V puuliik A/D A/D A/D A/D A/D A/D Mänd 90 90 90 100 110 120 28 28 28 28 28 28 Kuusk 70 70 80 90 90 90 26 26 26 26 26 26 Kask 60 60 70 70 70 70 26 26 24 22 18 16 Haab 30 40 40 50 50 50 Sanglepp 60 60 60 60 60 60 Hall-lepp 20 20 30 30 30 30
Puistu koosseisukordajatega kaalutud vanus A=(koef Pl1 *A Pl1 +koef Pl2 *A Pl2 + )/100 Koosseiskordajatega kaalutud raievanus AK=(koef Pl1 *Ak Pl1 +koef Pl2 *Ak Pl2 + )/100 Kooseisukordajate ruutudega kaalutud raievanus AK=(koef Pl1 2 *Ak Pl1 +koef Pl2 2 *Ak Pl2 + )/(koef Pl1 2 +koef Pl2 2 + ) A A Pl AK koef Pl Ak Pl Puistu vanus Koosseisuliigi vanus Raievanus Puliigi koosseisukordaja Puuliigi raievanus
Kaalutud raievanuse arvutus kuuse-haava II bonitediklassi segapuistu näitel Koosseisukordaja Raievanus kaalu- Raievanus kaalu- KU HB tuna kooseisu- tuna kooseisu- KU HB küps.van. küps.van. kordajatega kordajate ruutudega 100 0 80 40 80 80 90 10 80 40 76 80 80 20 80 40 72 78 70 30 80 40 68 74 60 40 80 40 64 68 50 50 80 40 60 60 40 60 80 40 56 52 30 70 80 40 52 46 20 80 80 40 48 42 10 90 80 40 44 40 0 100 80 40 40 40 Kaalumine koosseisukordajate ruutudega vähendab suhteliselt väikese osakaaluga, kuid enamuspuuliigist oluliselt erineva küpsusvanusega puuliigi mõju raievanuse kujunemisele
Arvutused metsaregistri andmetel riigimets ja 700 000 ha erametsa Keskmised vanused ja küpsusvanused (a) (keskealised ja vanemad puistud, tulundusmets) Koosseisuga Enamus puu- Koosseisuga Enamus Enamus- kaalutud liigi küpsus- kaalutud puuliigi puuliik küpsusvanus vanus vanus vanus Mänd Riigimets 95,6 97,8 82,5 83,0 Eramets 94,8 97,8 70,9 72,1 Kuusk Riigimets 74,0 75,4 63,5 64,0 Eramets 75,1 77,0 70,4 72,4 Kask Riigimets 65,3 66,1 61,7 61,4 Eramets 67,7 68,0 55,3 55,0 Haab Riigimets 44,6 38,6 61,0 60,8 Eramets 47,7 41,1 59,4 58,8 - Männikute ja kuusikute keskmine raievanus väheneb, vastavalt 2-3 ja 1,5-2 aastat - Kaasikute raievanus jääb peaaegu samaks (vähenemine 0,5 aastat) - Haavikute raievanus tõuseb 6-7 aastat - Üldjuhul on muutused erametsas suuremad kui riigimetsas
Kaalutud keskmine vanus võrrelduna enamuspuuliigi vanusega (männikud) Suurem 5% Väiksem 23% Võrdne 72% Okaspuu enamusega puistute koosseisuga kaalutud keskmised vanused on sageli väiksemad enamuspuuliigi järgi määratud vanustest, seda eelkõige erametsades. See näitab, et koosseisuliigid on enamuspuuliigist nooremad Madalam keskmine vanus vähendab kaalutud raievanuste mõju lageraiekõlbulike puistute olemi kujunemisele
Kaalutud raievanuste rakendamise mõju lageraiekõlbulike puistute ja raiutava puidu olemi kujunemisele Riigimets Eramets Väheneb raiet lubava rinnasläbimõõdu äralangemise tõttu. Läbimõõdu osa tunduvalt suurem kui riigimetsas (kolm korda). Okaspuu enamusega puistute raie ei oluliselt suurene, sest vastukaaluks raievanuste vähenemisele väheneb Jääb praktiliselt samaks või suureneb minimaalselt. Raiet lubava rinnasläbimõõdu äralangemise kompenseerib raievanuse mõningane langus. ka puistute vanus. Liigiliselt võivad väheneda männipuidu ja suureneda kasepuidu raiutavad kogused Väheneda võib kõigi puuliikide, kuid eelkõige okaspuupuidu raie
Kaalutud raievanuste rakendamise plussid ja miinused + võimalus raiuda segapuistuid optimaalses eas. SMI 2006 järgi moodustavad puistud, kus kaaspuuliike on üle 30% tagavarast 45% Eesti metsade pindalast - kohanemisraskused traditsioonilisest oluliselt erineva süsteemiga (eelkõige eramets). Keerulisema koosseisuga puistute korral ei saa ole võimalik otsustada raiumisvõimaluse üle ilma arvutusi tegemata.? raiekõlbulike puistute olemi vähenemine
Tänan kuulamast!