9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017
|
|
- Piret Kaur
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017
2 Autorid: A. Sims, M. Raudsaar, U. Tamm, T. Timmusk Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea Kaanefoto: Tõnis Teras Kujundaja ja küljendaja: Maris Lindoja Väljaandja: Keskkonnaagentuur Mustamäe tee 33, Tallinn Tel: Autoriõigus: Keskkonnaagentuur, 2018 Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale
3 Sisukord 9. KESKKOND Kaitstavate metsade pindala Metsamaa pindala jagunemine kaitserežiimide järgi Kaitstava metsamaa pindala jagunemine kaitse põhjuste järgi Kaitstava metsamaa pindala jagunemine enamuspuuliigi järgi Kaitstava metsamaa jagunemine arenguklasside järgi Metsamaa pindala looduslikkuse klassides Metsamaa pindala Loodusdirektiivi elupaigatüüpides Vääriselupaikade osakaal, arv ja pindala maakonniti seisuga Kaitseala pindalad maakondade lõikes kaitseala tüüpide kaupa seisuga Contents 9. ENVIRONMENT of protected forests Distribution of forest land area by forest categories Distribution of protected forest area by reasons of protection Distribution of protected forest areas by dominant tree species Distribution of protected forest areas by development classes Distribution of forest land area by naturalness categories Forest area by natural habitats according to Habitats Directive Share, number and area of woodland key habitats (WKH) by counties as of of protection areas by counties and protection types as of
4 9. Keskkond 9. Environment 9.1 Kaitstavate metsade pindala 9.1 of protected forests Metsade kaitse erinevad aspektid on reguleeritud peamiselt metsaseaduses ja looduskaitseseaduses. Metsaseaduse põhieesmärgid on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine, mille täitmiseks on metsade majandamisele kehtestatud erinevad piirangud ja nõuded, samuti on reguleeritud vääriselupaikade kaitse. Seega peab metsaseadus tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse kui ka võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Metsa looduskaitse Eestis tugineb aga eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. Metsa jaotamiseks majandamise tüübi järgi on tabelites kasutatud termineid: range kaitsega mets, kaitsemets, tulundusmets ja kaitstav mets kokku. Metsakategooriaid seadusandluse tasandil enam ei eksisteeri, kuid siiski on erinevate hinnangute andmiseks vastavate andmete esitamine vajalik. Tulundusmetsaks loetakse metsa, kus metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele. Kaitsemetsadeks loetakse metsa, kus majandamistegevus on piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga erinev. Range kaitse all olevaks metsaks loetakse metsamaad, kus kogu majandustegevus on keelatud. Liites kokku range kaitsega metsad ja kaitsemetsad saame kaitstavad metsad kokku. dega seotud hinnangud käesolevas aastaraamatus tuginevad riikliku metsainventeerimise (SMI) andmetele. Kasutatud on aastatel mõõdistatud SMI proovitükkide andmeid, digitaalseid kaitsealade ja kaitstavate objektide kaardikihte (EELIS aasta seisuga). Igale proovitükile (või selle osale) on vajadusel juurde lisatud kaitse põhjus. Et välistada erinevate kaitserežiimide üldpindalas kattuvusi, siis juhul, kui ühel proovitükil oli mitu kaitsepõhjust (näiteks sihtkaitsevööndi ja I kategooria kaitstava liigi elupaiga korral kajastub pindala sihtkaitsevööndi all ning kaitseala piiranguvööndi ja veekaitsevööndi korral piiranguvööndi pindala all), loeti esmaseks nn rangema kaitserežiimi põhjus. Seega ei kajasta tabel alati vastava režiimiga metsade kogupindala, vaid lähtub sellest, milline režiim on rangem. Välistamine toimus samas järjekorras, kui on allpool toodud loetelu. Rangelt kaitstavaks loeti: püsielupaiga sihtkaitsevööndid, projekteeritava püsielupaiga sihtkaitsevöönd, projekteeritav looduslik sihtkaitsevöönd, projekteeritav hooldatav sihtkaitsevöönd, I kategooria kaitstavate loomade elupaigad, I kategooria taimede kasvukohad, 4 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
5 lepinguga vääriselupaigad eraomanike maadel, vääriselupaigad riigimetsas, loodusreservaadid, looduslik sihtkaitsevöönd, hooldatav sihtkaitsevöönd Kaitsemetsaks arvestati hoiualad, projekteeritavad piiranguvööndid, püsielupaiga piiranguvööndid, kalda piiranguvööndid, kohaliku objekti piiranguvööndid, kaitsealade piiranguvööndid, üksikobjekti kaitsetsoonid, Natura 2000 loodusalad, Natura 2000 linnualad. Omaette rühmana on välja toodud vääriselupaigad, mis metsaseaduse tähenduses on alad, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaiga ehk VEPi mõiste on seaduses mitmeid kordi muutunud. Hetkel kehtiv definitsioon (jõustus ) on seejuures oluliselt lihtsam kui varem. Varasemalt piirati nii vääriselupaiga maksimaalset suurust kui ka metsakategooria tüüpi, kus vääriselupaik asuda võis. Näiteks oli metsaseaduse varasemates redaktsioonides vääriselupaiga suurus piiratud kuni seitsme hektariga, samuti ei saanud vääriselupaik asuda rangelt kaitstavas metsas. Tulenevalt hiljutisest VEPi mõiste muutusest, ei ole ka kõik tabelid otseselt võrreldavad. Tabel põhineb SMI andmetele, tabelis 9.2 on esitatud vääriselupaikade andmebaasi kokkuvõte. Vääriselupaikade kogupindala erineb, kuna tabelis on 9.2 on summeritud kõik vääriselupaigad olenemata sellest, kas alal on ka muu kaitse põhjus. Tabelis on aga kattuvus välistatud ning eelistatud on rangemat kaitse põhjust. Alljärgnevates tabelites on esitatud andmed kaitstavate metsade kohta. Olgu märgitud, et tegemist on ainult (tootliku) metsamaaga, mistõttu arvud võivad erineda mujal statistikas leiduvate kaitstavate alade pindala kohta esitatud hinnangutest. 5 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
6 9.1.1 Metsamaa pindala jagunemine kaitserežiimide järgi Distribution of forest land area by forest categories Kaitserežiimid Forest category Rangelt kaitstavad metsad Strictly protected forests sellest vääriselupaigad* of this habitat protection forests* Kaitsemetsad Protection forests Kaitstavad metsad kokku Total forests under protection Tulundusmetsad Commercial forests sellest vääriselupaigad** of this habitat protection forests** Kokku metsamaa pindala Total forest land area Kokku Total Riigimetsa Majandamise Keskus State Forest Management Centre Teised Others 305,3 13,1 275,8 25,3 29,5 2,4 11,0 0,5 10,7 1,0 0,3 0,0 291,2 12,5 143,7 13,2 147,5 11,9 596,5 25,6 419,6 38,5 177,0 14, ,1 74,4 671,2 61, ,9 85,7 1,1 0,0 1,1 0, , , ,9 100 * Lepinguga vääriselupaigad / Woodland key habitats with contract ** Lepinguta vääriselupaigad / Woodland key habitats with no contract Allikas: SMI 2017, Keskkonnaagentuur / Source: National Forest Inventory 2017, Estonian Environment Agency 6 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
7 Veerandile ehk 25,6-le metsamaast on seatud rangem või leebem kaitserežiim. Rangelt kaitstavad metsad (loodusobjektide hoidmiseks määratud metsast) paiknevad valdavalt riigimetsades. Rangelt kaitstava metsa osakaal RMK pindalast on pidevalt suurenenud ja moodustab 25,3 RMK hallatavast metsamaast, teiste omanike ja valdajate metsadest on vastav näitaja vaid 2,4. Nii looduskaitse kui ka metsanduse praegustes arengukavades on püstitatud eesmärgiks võtta range kaitse alla vähemalt 10 Eesti metsamaast. See eesmärk on praeguseks täidetud range kaitse all on 13,1 metsamaa kogupindlast. Samas jätkuvad püüdlused range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilise esinduslikkuse parandamiseks. Keskkonnaminister algatas aasta lõpul 64 uue salu- ja laanemetsa looduskaitseala moodustamise menetluse, millega plaanitakse aasta lõpuks riigimetsas täiendavalt range kaitse alla võtta hektarit salu-, laane- ja soovikumetsi. Kaitsealade piiritlemise põhimõtetest lähtuvalt läheb sellega metsavajakute katmiseks range kaitse alla kokku ligikaudu hektarit riigimetsamaad Kaitstava metsamaa pindala jagunemine kaitse põhjuste järgi* Distribution of protected forest area by reasons of protection* Kaitse põhjus Reason for protection Kokku Total Riigimetsa Majandamise Keskus State Forest Management Centre Teised Others Reservaadid ja sihtkaitsevööndid** Strict nature reserves and special management zones Piiranguvööndid** Limited management zones Püsielupaiga sihtkaitsevöönd Species protection site special management zones Püsielupaiga piiranguvöönd Species protection site limited management zones Hoiualad Special conservation areas Veekaitsemetsad Water protection forests Muud põhjused Other reasons Kaitstavad metsad kokku Total forests under protection 255,5 42,8 238,0 56,7 17,6 9,9 120,5 20,2 61,9 14,8 58,5 33,1 35,8 6,0 27,2 6,5 8,6 4,9 57,6 9,7 39,4 9,4 18,2 10,3 29,4 4,9 16,9 4,0 12,4 7,0 83,5 14,0 25,5 6,1 58,0 32,8 14,3 2,4 10,7 2,5 3,6 2,0 596, , ,0 100 * Sisaldab rangelt kaitstavaid metsi ja kaitsemetsi / Includes strictly protected forests and protection forests ** Sisaldab projekteeritavaid kaitsealasid / Includes projected protected areas Allikas: SMI 2017, Keskkonnaagentuur / Source: National Forest Inventory 2017, Estonian Environment Agency 7 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
8 Kaitstavate metsade pindala jagunemine enamuspuuliigiti erineb metsamaa pindala üldisest liigilisest jagunemisest, kuid viimaste aastatega on erinevus vähenenud. Kaitstakse suhteliselt rohkem männipuistuid, kõrgem on männi (42,0) ning madalam kuuse (16,8) ja kase (25,4) osakaal (võrdluseks: Eesti metsades kokku on keskmised vastavalt 31,4, 18,8 ja 29,5). Kõrge on männikute osatähtsus RMK kaitstavate metsade hulgas (47,7). Teistest puuliikidest tasub märkimist halli lepa kui enamuspuuliigi küllaltki suurt osatähtsust kaitstavate metsade pindalast 5, Kaitstava metsamaa pindala jagunemine enamuspuuliigi järgi Distribution of protected forest areas by dominant tree species Enamuspuuliik Dominant tree species Kokku Total Riigimetsa Majandamise Keskus State Forest Management Centre Teised Others Mänd / Pine 250,8 42,0 200,1 47,7 50,7 28,6 Kuusk / Spruce 100,0 16,8 71,7 17,1 28,3 16,0 Kask / Birch 151,5 25,4 103,7 24,7 47,8 27,0 Haab / Aspen 27,9 4,7 15,6 3,7 12,3 7,0 Sanglepp / Black alder 26,0 4,4 17,0 4,0 9,0 5,1 Hall lepp / Grey Alder 30,9 5,2 7,6 1,8 23,4 13,2 Teised puuliigid Other tee species Kaitstavad metsad kokku Total forests under protection 9,4 1,6 3,9 0,9 5,5 3,1 596, , ,0 100 Allikas: SMI 2017, Keskkonnaagentuur / Source: National Forest Inventory 2017, Estonian Environment Agency 8 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
9 Kaitstava metsamaa vanuseline jaotus on ligilähedane Eesti metsade vastavale jagunemisele. Võib täheldada mõningast kaitsealuste metsade keskmise vanuse suurenemist viimasel aastakümnel, samuti metsata metsamaa osakaalu vähenemist. Vaatamata eeldusele, et kaitsealused metsad võiksid olla tunduvalt vanemad, on üle poole (52,0) neist metsadest alles keskealised või nooremad. Küpsed metsad moodustavad pisut enam kui kolmandiku (35,7) Kaitstava metsamaa jagunemine arenguklasside järgi Distribution of protected forest areas by development classes Arenguklass Development class Kokku Total Riigimetsa Majandamise Keskus State Forest Management Centre Teised Others Lagedad ja selguseta alad Unstocked and reforestation areas 20,0 3,4 11,1 2,6 9,0 5,1 Noorendikud / Young stands 33,2 5,6 17,3 4,1 15,8 8,9 Latimetsad / Pole stands 28,9 4,8 23,7 5,7 5,2 2,9 Keskealised / Middle-aged 228,1 38,2 164,2 39,1 63,9 36,1 Valmivad / Maturing 73,2 12,3 48,7 11,6 24,5 13,8 Küpsed / Mature 213,1 35,7 154,5 36,8 58,6 33,1 Kaitstavad metsad kokku Total forests under protection 596,5 100,0 419,6 100,0 177,0 100,0 Allikas: SMI 2017, Keskkonnaagentuur / Source: National Forest Inventory 2017, Estonian Environment Agency 9 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
10 Looduslikkuse klassid (ÜRO Global Forest Resources Assessment ehk GFRA 2005 klassifikatsiooni järgi): primaarne (looduslikult uuenenud kohalike puuliikidega, selged majandustegevuse jäljed puuduvad), muudetud looduslik (looduslikult uuenenud kohalike liikidega, inimtegevuse jälgedega, kultiveeritus pole tuvastatav või on kultiveeritud liikide osakaal alla 50), poollooduslik (kohalike liikidega kultiveeritud või looduslikule uunemisele kaasaaitamise (LUK) abil uuenenud), istandused. Hinnangute järgi on Eesti metsad küllaltki loodusliku ilmega (34,1). Tuleb siiski arvestada, et GFRA kriteeriumid on majanduslike mõjutuste määratlemisel üsnagi leebed. Loodusmetsa mõiste on defineerinud Eesti bioloogid ning sellele vastaval metsal on kõrge looduskaitseline väärtus. Loodusmets peab vastama järgmistele kriteeriumidele: puistu on eriliigiline ja erivanuseline; põhipuuliikide iga erineb vähemalt 2 vanuseklassi ulatuses (lehtpuu 20, okaspuu 40 aastat) või suhteliselt ühevanuselise puistu puhul peab I rinde okaspuude keskmine vanus ületama 100, lehtpuude vanus 80 aastat; vana metsa häiludes või omaette rindes kasvab noori puid; lamapuid ja surnult seisvaid puid on vähemalt 5 kasvavate puude arvust; tugevasti kõdunenud lamatüved moodustavad kas 1/3 kõigist lamatüvedest või leidub neid proportsionaalselt keskmiselt kõdunenutega või moodustavad keskmiselt kõdunenud tüved vähemalt 50 kõigist lamatüvedest; raiejälgi pole võimalik tuvastada või on tegemist olnud üksikpuude raiega, mis ei ole mõjutanud puistu liigilist koosseisu. Erandina võib lugeda loodusmetsaks: a) üheliigilisi raba, siirdesoo, sinika, sambliku ja kanarbiku metsakasvukohatüübi puistuid, kuid kindlasti peab olema täidetud erivanuselisuse ja surnud puidu nõue; b) põlengu- ja tormialade metsamaa, kui häiring toimus põlis- või loodusmetsas ning ei ole toimunud häiringujärgset sanitaarraiet; c) põlengu või tuulekahjustuse tagajärjel hävinenud ja koristamata nooremad metsad, alates latiealisest metsast. Loodusmetsa määratlusele vastab hinnanguliselt 2,0 metsamaast, kusjuures RMK maadel, kus asub rohkem rangelt kaitstavaid metsaosi, on see näitaja üksjagu keskmisest suurem. 10 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
11 9.1.5 Metsamaa pindala looduslikkuse klassides Distribution of forest land area by naturalness categories Looduslikkuse klass Categories of naturalness Kokku Total Riigimetsa Majandamise Keskus State Forest Management Centre Teised Others Primaarne / Primary 795,5 34,1 434,2 39,8 361,3 29,1 sellest loodusmets of this natural forest 47,3 2,0 37,8 3,5 9,4 0,8 Muudetud looduslik / Modified natural 1 318,5 56,6 502,9 46,1 815,6 65,8 Pool-looduslik / Semi-natural 210,2 9,0 152,9 14,0 57,3 4,6 Istandused / Productive plantation 6,5 0,3 0,8 0,1 5,7 0,5 Kokku metsamaa pindala Total forest land area 2330,6 100,0 1090,7 100,0 1239,9 100,0 Allikas: SMI 2017, Keskkonnaagentuur / Source: National Forest Inventory 2017, Estonian Environment Agency 11 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
12 Loodusdirektiiviks kutsutakse Euroopa Liidu direktiivi looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitseks (92/43/EEC, 1992). Selle alusel on hiljem moodustatud Natura 2000 võrgustik, mille eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti. SMI hinnangud hõlmavad elupaigatüüpe ka väljaspool Natura võrgustiku alasid. Haruldaste metsaelupaigatüüpide kohta (9180, 91E0, 91F0) hinnangud kahjuks puuduvad või on esitatud suhteliselt suure veaga. Registreeritavad Natura 2000 Loodusdirektiivi elupaigatüübid metsamaal on järgmised: 9010 vana loodusmets ehk läänetaiga (üldtüüp), 9020 vana laialehine salumets (laialehised liigid moodustavad üle 50), 9050 rohunditerikas kuusik, 9060 okasmets moreenkõrgendikul (okaspuu puht- ja segapuistud mõhnade, voorte, ooside lagedel ja nõlvadel), 9070 puiskarjamaa (rohukamar on tekkinud aktiivse karjatamise tagajärjel), 9080 soostuv ja soo-lehtmets (sh mänd enamuspuuliigina), 9180 rusukallete ja jäärakute mets (laialehine mets klindi rusukaldel ja vallil), 91D0 siirdesoo- ja rabamets, 91E0 lammi-lodumets (üleujutatavad lammid), 91F0 laialehine lammimets kaldavallidel, 2180 metsastunud luited (kaugusel kuni 10 km mere- või Peipsi põhjarannast). Üldreeglina loetakse loodusmetsa tingimustele vastav mets üldtüübi 9010 ehk läänetaiga alla, kui pole tegemist mõne selle alltüübiga (täpsemalt vt Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat, koostaja Jaanus Paal või loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend, koostaja Anneli Palo). Elupaigatüübi määramise kriteeriumid pole siiski sedavõrd ranged kui on loodusmetsa tingimused. Näiteks on erandina loetud vastava elupaigatüübi alla metsad alates keskealistest, kui tüüp on 2180, 9180, 91D0, 91E0 või 91F0. Teiste tüüpide puhul peab puistu vastama küpsustingimustele. Vana loodusmetsa tüüpi (9010) arvatakse ka metsata metsamaa põlendikud ja tormimurrud, kui need on jäetud koristamata, samuti nimetatud aladel looduslikult uuenenud noored puistud. Suurima levikuga on meil sootüübid: siirdesoo- ja rabametsa tüüp 33,1 registreeritud metsatüüpidest ja 4,4 metsamaast Eestis ning soostuv ja soo-lehtmets (11,3 ja 1,5 vastavalt). Põhitüüp vana loodusmets ehk läänetaiga moodustab üle kolmandiku kõigist (38,6) ning 5,1 metsamaast. 12 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
13 9.1.6 Metsamaa pindala Loodusdirektiivi elupaigatüüpides Forest area by natural habitats according to Habitats Directive Metsaelupaigatüüp Forest habitat type Natura 2000 kood Code Metsaelupaigatüübi osakaal metsade kogupindalast Share of forest habitat type () from total forest area Vana loodusmets (läänetaiga) / Western taiga ,9 5,1 Vana laialehine salumets Fennoscandian hemiboreal natural old broad-leaved deciduous forests ,2 0,1 Rohunditerikas kuusik / Fennoscandian herb-rich forests with Picea abies ,3 0,3 Okasmets moreenkõrgendikul / Coniferous forests on glaciofluvial escers ,3 0,1 Puiskarjamaa / Fennoscandian wooded pastures ,7 0,1 Soostuv ja soo-lehtmets / Fennoscandian deciduous swamp woods ,8 1,5 Rusukallete ja jäärakute mets Tilio-Acerion forests of slopes, screes and ravines ,5 0,0 Siirdesoo- ja rabamets / Bog woodland 91D0 102,1 4,4 Lammi-lodumets Alluvial forests with Alnus glutinosa and Fraxinus excelsior 91E0 6,4 0,3 Laialehine lammimets kaldavallil / Riparian mixed forests along the rivers 91F0 1,0 0,0 Fennoskandia puisniit / Fennoscandian wooded meadows ,9 0,1 Kadastik / Juniper stand ,7 0,4 Metsastunud luited / Wooded dunes ,5 0,8 Allikas: SMI 2017, Keskkonnaagentuur / Source: National Forest Inventory 2017, Estonian Environment Agency 9.2 Vääriselupaikade osakaal, arv ja pindala maakonniti seisuga Share, number and area of woodland key habitats (WKH) by counties as of Maakond County Metsamaa pindala Forest land area VEP pindala of WKH (ha) VEP metsamaast WKH from forest land area Keskmine VEP pindala Average WKH area (ha) VEP arv Number of WKH Harju 224, ,32 0,72 2,1 789 Hiiu 72, ,96 1,92 2,4 586 Ida-Viru 213,0 1933,20 0,91 3,7 523 Jõgeva 128,4 679,98 0,53 2,1 322 Järva 126,5 700,35 0,55 2,3 303 Lääne 119,0 359,40 0,30 1,6 218 Lääne-Viru 194, ,28 1,36 3,0 894 Põlva 116,9 324,46 0,28 2,4 137 Pärnu 262, ,47 1,57 2, Rapla 153, ,56 0,80 2,3 522 Saare 183, ,57 1,50 4,1 672 Tartu 133,3 873,94 0,66 2,4 357 Valga 115, ,35 0,88 2,0 512 Viljandi 164, ,13 0,72 2,1 575 Võru 123,0 859,75 0,70 1,8 485 Kokku 2017 Total , ,7 0,93 2, Allikas: Keskkonnaagentuur / Source: Estonian Environment Agency 13 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
14 9.3 Kaitseala pindalad maakondade lõikes kaitseala tüüpide kaupa seisuga of protection areas by counties and protection types as of Looduskaitseala Nature protection area Maastikukaitseala Landscape protection area Rahvuspark National park VK** Kaitsealune park Parks under protection Kokku Total Maakond County / (ha) Maismaa Mainland Akvatoorium of water Arv No. / (ha) Maismaa Mainland Akvatoorium of water Arv No. / (ha) Maismaa Mainland Akvatoorium of water Arv No. / (ha) Maismaa Mainland Akvatoorium of water Arv No. / (ha) Maismaa Mainland Arv No. / (ha) Maismaa Mainland Akvatoorium of water Arv No. Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru * Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru Maismaa Mainland Akvatoorium of water Kokku / Total * sisaldab ka Lahemaa rahvuspargi akvatooriumi Harjumaale jäävat osa / contains the area of water in Lahemaa National Park wich remains to the Harju County ** Vana ehk uuendamata kaitsekorraga kaitseala / Protection area with old protection regulation Allikas: Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) / Source: Estonian Nature Information System (EELIS) 14 TAGASI SISUKORDA / BACK TO THE TABLE OF CONTENTS
METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks
METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemEesti metsad 2010
ISSN-L 1736-8847 ISSN 1736-8847 (trükis) ISSN 1736-8855 (võrguväljaanne) E E S T I M ETSAD 2 0 1 0 Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil Keskkonnateabe Keskus Tallinn 2012 ISSN-L 1736-8847 ISSN
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemMicrosoft Word - METSAINVENTEERIMINE_JUHEND_2018
Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend Koostaja: Anneli Palo Toimetajad (2008-2010): Kaili Viilma, Jaanus Paal, Taimo Türnpu, Lembit Maamets, Merit Otsus, Ants Animägi Toimetajad (2018):
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
Rohkemseletuskiri_Kambla
Vabariigi Valitsuse määruse Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada
RohkemMicrosoft Word - Avaste LA KKK doc
Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...
RohkemSeletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada
RohkemUulu-Võiste seletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
RohkemSeletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
RohkemSeletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
RohkemMetsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013
Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel 1998-2013 SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Käesoleva analüüsi koostas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) projekti ELFi
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemLisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame
Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017 2026 Keskkonnaamet 2016 1. SISSEJUHATUS... 4 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS...
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemEELNÕU
Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemLehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017
Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6
RohkemSäärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees
Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 1 Foto: R. Kalamees SISUKORD SISUKORD... 2 Lühendid... 4 1. Sissejuhatus... 6 1.1. Ala iseloomustus... 6 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid...
RohkemMicrosoft Word - planeering_ _heakskiitmiseks
LÄÄNE VIRUMAA MAAKONNAPLANEERING LÄÄNE-VIRU MAAKONNA RANNIKUALA TEKSTIOSA Lääne-Viru Maavalitsus OÜ E-Konsult 2011 PLANEERINGU LÜHIKOKKUVÕTE EERINGU LÜHIKOKKUVÕTE Maakonnaplaneeringu ala paikneb Lääne-Viru
RohkemRaadi looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Lääne-Virumaa puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Liisa Mitt Juhendaja:
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemRail Baltic raudtee Harju rapla ja Pärnu maakondade teemaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine
Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine / The strategic environmental assessment of the Rail Baltic 1435 mm railway route county plans
RohkemPowerPoint Presentation
KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²
RohkemRehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime
Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses
RohkemTellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07
Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr 2014-0188 HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07.11.2016 Versioon 06 Printimise kuupäev Koostatud:
RohkemMicrosoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08
Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)
RohkemPärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering SELETUSKIRI November 2013
Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering SELETUSKIRI November 2013 2 Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering SISUKORD 1 Ülevaade planeeringu vajadusest, eesmärkidest
RohkemMicrosoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc
Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.
RohkemMarko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema
Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar 2012. Marko Trave Saaremaa metskonna metsaülem. Foto: Vilma Rauniste Eesti on
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemTervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates
Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemSorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015
Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava
RohkemRef. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a
Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels
RohkemEesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald
Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald
RohkemRail Baltic raudtee Harju rapla ja Pärnu maakondade teemaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine
Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine / The strategic environmental assessment of the Rail Baltic 1435 mm railway county plans of
Rohkem(Valgj\344rve_metsapargi_dendroloogiline_hinnang11.xls)
1 Ü harilik tamm Quercus robur 5 Tüvi osaliselt kaetud samblaga, tüve alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad. ca 6m 21 60 2 Ü harilik saar Fraxinus excelsior 2 Tüvi osaliselt murdunud, latv puul
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMetsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Arengukava koostamise
Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek... 1 1. Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk... 2 2. Olukorra analüüs...
RohkemMicrosoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc
LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 31.10.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 13.07.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.10.2002 Avaldamismärge: Valitsusasutuste ja valitsusasutuste
RohkemMAK2030 probleemide rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon F
MAK2030 de rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon FE Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja
RohkemLisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx
Keskkonnaministri määruse Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
5 6 Üldosa 1. Baltimaade pealinnade üldnäitajad... 8 2. Tallinna linna koostööpartnerid, 2003... 9 3. Suuremate keskuste kaugused Tallinnast... 10 4. Suuremate Eesti linnade kaugused Tallinnast... 10 5.
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemRail Baltic raudtee Harju rapla ja Pärnu maakondade teemaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine
Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine Programmi eelnõu The strategic environmental assessment of the Rail Baltic 1435 mm railway county
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemHunt - looduse raamatukogu - tutvustus
2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemPowerPointi esitlus
Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja
RohkemDIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid
Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide 1. koha Väike-Maarja Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Kaspar Liivak saavutas 2378 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide
RohkemART. 6 INTERPRETATION GUIDE
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemRiigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinnisasju Kasutamiseks andmise lisatingimuseks on kasutaja
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemRoosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga
Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 27.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/315 SISUKORD KOKKUVÕTE... 2 1. LIIGI BIOLOOGIA
RohkemOTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu
OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat
Rohkemesl-2018.xlsx
Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9
RohkemTiitelleht
Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures AVA PDF TOODETUD ASFALTSEGUSID 2011. A. Produced Asphalt Mixtures in 2011 Mixture Type AC surf. bin AC base SMA Other types in tonnes 703
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemTellija Keskkonnaministeerium
Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: maves@online.ee Tellija: Elpec AS Töö nr 8023 ESTLINK II MAISMAAKAABLI TRASSI KESKKON- NAMÕJU HINDAMINE Vastutav täitja: Karl Kupits SISUKORD 1 Kokkuvõte...
RohkemLahendusettepanekud Metsanduse arengukava (aastani 2030) lähteülesandes sõnastatud probleemidele Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) 14. aprill 2019 Juhis. Al
Lahendusettepanekud Metsanduse arengukava (aastani 2030) lähteülesandes sõnastatud probleemidele Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) 14. aprill 2019 Juhis. Alusmaterjali põhjal ootame Teie ettepanekuid 14. aprilli
RohkemMicrosoft PowerPoint - EMCS13
EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
Rohkem