Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx
|
|
- Kristiina Liblik
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Keskkonnaministri määruse Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister kaitsealuste liikide püsielupaikade piirid ja kaitsekorra. Eelnõukohase määrusega moodustatakse sinise kopsurohu (Pulmonaria angustifolia) ja selle elupaikade kaitseks püsielupaigad Tartu maakonnas Kambja vallas Kavandu külas ja Konguta vallas Külaaseme külas. Moodustatavate püsielupaikade ala ei ole varem kaitse all olnud. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud ekspert Ülle Kuke (tel , ylle.kukk@emu.ee) a ettepanekute 1 alusel Keskkonnaameti liigikaitsebüroo peaspetsialist Eike Vunk, kes on eelnõule koostanud a ka ekspertiisi 2. Eelnõu ja selle seletuskirja on ajakohastanud Keskkonnaameti liigikaitsebüroo peaspetsialist Iti Jürjendal (tel , e-post iti.jurjendal@keskkonnaamet.ee). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Kristiin Jääger (tel , e-post kristiin.jaager@keskkonnaamet.ee), keeleliselt toimetanud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna endine peaspetsialist Enel Ormus. 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1 Püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 1 lõike 2 punktile 17 on sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) I kaitsekategooriasse kuuluv liik. Sinise kopsurohu püsielupaikade moodustamise eesmärk on selle liigi soodsa seisundi tagamine väljaspool kaitstavaid alasid asuvate sinise kopsurohu elupaikade kaitse kaudu. Vastavalt LKS 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Vastavalt LKS -le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmise eelduseks on selle liigi haruldus ja ohustatus. Sinine kopsurohi on väga haruldane soontaim, mis on Eesti punase nimestiku järgi (2008) arvatud äärmiselt ohustatud (critically endangered) liikide kategooriasse. Sinine kopsurohi on levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, selle areaali põhjapiir kulgeb Inglismaa lõunaosast läbi Rootsi ja Eesti ida poole. Eestis kasvab sinine kopsurohi ainult Tartumaal. Teada on kuus elupaika, kusjuures 1 Kukk, Ü Seletuskiri sinise kopsurohu (Pulmonaria angustifolia) püsielupaikade moodustamise põhjenduseks. Kättesaadav Keskkonnaametist. 2 Vunk, E Sinise kopsurohu püsielupaikade määruse eelnõu ekspertiis. Kättesaadav Keskkonnaametist.
2 kolm (sh käesoleva määrusega kaitse alla võetavad elupaigad) nendest asuvad väljaspool kaitstavat ala. Juba enne lehtimist õitsev sinine kopsurohi on soojalembene ning eelistab Eestis kasvada kuivadel valgusküllastel lõunakaarde avatud nõlvadel ja külmade tuulte eest kaitstud metsaservades. Peamiseks ohuteguriks on elupaikade valgustingimuste muutumine võsastumise ning metsa järelkasvu ja alusmetsa põõsarinde tihenemise tõttu ning tallamine, vähem ehitussurve, noppimine ja lageraied. (Sinise kopsurohu tegevuskava eelnõu 3.) Kirjeldatud põhjustel on täidetud LKS 7 kohased loodusobjekti ehk sinise kopsurohu kui haruldase ja ohustatud liigi kasvukohtade kaitse alla võtmise eeldused. 2.2 Püsielupaikade kaitse alla võtmise otstarbekus LKS 48 lõike 1 kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate kasvukohtade kaitse tagada kaitseala või hoiuala moodustamise või püsielupaiga kindlaksmääramisega. Mõlemad moodustatavad püsielupaigad on I kaitsekategooria liigi sinise kopsurohu kasvukohad. Kui veel 1930ndatel aastatel oli Eestis teada kümmekond sinise kopsurohu elupaika 4, siis praeguseks on sinise kopsurohu elupaiku teada vaid kuus. Nendesse elupaikadesse jääb 19. mai a seisuga kokku kaheksa keskkonnaregistrisse kantud sinise kopsurohu leiukoha kirjet (osapopulatsiooni). Kolm sinise kopsurohu elupaika asuvad Keeri-Karijärve looduskaitsealal ning nendesse jääb viis leiukoha kirjet. Üks elupaik ühe leiukoha kirjega leiti alles peale käesoleva määruse menetluse algatamist, mistõttu ei ole veel tehtud selle kaitse alla võtmise ettepanekut. Selle elupaiga kaitse alla võtmise otstarbekus selgitatakse välja edaspidi. Kaks ülejäänud elupaika jäävad seni kaitse all mitte olevatesse, kuid käesoleva määrusega kaitse alla võetavatesse püsielupaikadesse, kummaski üks leiukoha kirje. Moodustatavas Külaaseme sinise kopsurohu püsielupaigas põhja-lõuna suunalisel kuuseenamusega puistuga järsul ligikaudu 16 m tõusuga nõlval on esimesed kirjalikud teated liigi esinemisest juba a-st. Seega on see kõige kauem teadaolevalt järjepidevalt asustatud liigi elupaik Eestis 3. Külaaseme püsielupaika jäävat sinise kopsurohu leiukohta on riikliku seire raames seiratud alates a-st ning selle arvukus on seire 5, 6 ja keskkonnaregistri andmetel kõikunud 0 14 isendi piires. Suur arvukuse kõikumine on põhjustatud halvenenud valgustingimustest ning mõnel aastal lisaks ka ebasoodsast kliimast (liigne kuivus). Selle kümnendi alguses sinist kopsurohtu kas ei leitud üldse või leiti mõni üksik mitteõitsev isend a tehti elupaigas 0,37 ha suurusel alal valgustingimuste parandamiseks raieid, misjärel järel leiti a leiukohast üks vegetatiivne isend ja üle mitme aasta kaks õitsvat isendit a inventuuril leiti Külaaseme nõlvalt kuus isendit (puhmast), milles oli kokku 13 õitsvat võsu. 3 Kurbel, L Sinise kopsurohu (Pulmonaria angustifolia) kaitse tegevuskava. Eelnõu. Kättesaadav Keskkonnaametist. 4 Kalamees, R Eesti Loodus. 2008/1. 5 Kukk, Ü Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire. Ohustatud taimeliikide seire aasta aruanne. ( ). 6 Kattai, K Eesti riikliku keskkonnaseire kaitstavate soontaimede seire 2014.a koondaruanne. ( )
3 Moodustatavas Kavandu sinise kopsurohu püsielupaigas Matsi järve põhjakaldal oleva künka idanõlval asuv sinise kopsurohu leiukoht on teadaolevalt arvukuselt teine Eestis. Leiukoht hõlmab nõlval kasvava rohke sarapuuga segametsa ning selle idaservas kulgeva ja metsa abil tuulte ja külmade eest hästi kaitstud kitsa riba avatud lagendikku. Kavandu sinise kopsurohu leiukoht avastati Kavandu püsielupaigas on sinise kopsurohu arvukust jälgitud juba a-st (riiklikus seires a-st), kusjuures liigi arvukus on elupaigas suuresti kõikunud. Käesoleval kümnendil on riikliku seire andmetel liiki leitud mõnel aastal isegi enam kui mitmekümne isendi ringis, kuid viimase, a seire aruande järgi kasvas Kavandus seitse isendit. Samal aastal on seirevälisel vaatlusel leitud Kavandust 10 isendit a tehti elupaiga servas 0,16 ha suurusel alal valgustingimuste parandamiseks võsatõrjet a inventuuril leiti Kavandust 43 sinise kopsurohu isendit (puhmast), milles oli kokku üheksa vegetatiivset ja 57 õitsvat võsu. Suur enamus isenditest kasvas metsaservas võsast puhastatud avatud alal, metsa südames oli isendeid mõni üksik. Liigi madal arvukus metsa sees on tõenäoliselt tingitud elupaiga võsastumisest ja sellega kaasnevast halvenenud valgustingimustest. Kavandus esineb kohati ka liigsest tallamisest tulenev negatiivne mõju sinise kopsurohu seisundile, sest elupaik asub suvilate vahetus naabruses a inventuuril leiti üks katki tallatud isend. Lisaks sinisele kopsurohule on Kavandu püsielupaik elupaigaks ka III kaitsekategooria soontaimele suurele käopõllele (Listera ovata). Samas pole selle liigi kaitse-eesmärgiks seadmine vajalik eesmärgiks seatava sinise kopsurohu ja selle elupaiga kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka suure käopõlle kaitse. Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitseeesmärgiks nimetatud sinise kopsurohu ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele (sh suurele käopõllele), kelle elupaigalised eelistused sarnanevad eesmärgiks nimetatud sinise kopsurohu omadega. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel sisustatakse suure käopõlle puhul kaitse-eesmärgi saavutamist (LKS 14 lg 2) LKS -s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb suure käopõlle puhul püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS -s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal, kuna elupaikade kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitstava loodusobjekti tüübiks on valitud püsielupaik, sest kaitse alla võetavate alade peamine väärtus on sinise kopsurohu elupaigad, kus tuleb kaitse-eeskirjaga sätestada piirangud sellises ulatuses ja režiimina, mis tagab sinise kopsurohu ja selle elupaikade soodsa seisundi. Püsielupaiga tüübi valiku korral on võimalik kohaldada optimaalse suurusega alal just sinise kopsurohu kaitseks vajalikke ja kohaseid piiranguid (nt ebasobiva raie ja liigse tallamise vältimiseks), mida näiteks hoiuala regulatsioon ei võimalda. Kaitstava loodusobjekti tüübiks ei ole valitud kaitseala, sest kaitseala moodustatakse erinevate väärtustega looduskompleksi kaitseks.
4 2.4 Püsielupaikade piirid Püsielupaikade piiritlemise üldpõhimõtted Moodustatavad sinise kopsurohu püsielupaigad on piiritletud vastavalt sinise kopsurohu tegevuskava eelnõus esitatud põhimõtetele, määruse eelnõu ekspertiisis toodud ettepanekutele ning Keskkonnaameti spetsialistide paikvaatlustel tehtud märkmetele. Piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kumbki püsielupaik hõlmaks tervenisti sinise kopsurohu keskkonnaregistrisse kantud leiukoha ning sellele vajaliku puhvri. Puhvri määramisel on arvestatud, et püsielupaika jäävat sinise kopsurohu leiukohta ei hakkaks mõjutama väljaspool püsielupaika teostatavad tegevused (näiteks lageraie või ehitustegevus), mis võivad liigi kasvutingimusi halvendada. Samuti on püsielupaiga piiritlemisel võimalusel arvestatud, et piir oleks looduses selgelt tuvastatav ning kasutatud seetõttu selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid maastikus esinevaid objekte (metsateed, reljeefivormid). Kohtades, kus maastikulised alused puuduvad, on kasutatud piiritlemisel maakatastri andmeid (mõõdistatud katastriüksused) ja geograafilisi koordinaate. Püsielupaikade piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : ) ja maakatastri andmeid Püsielupaikade piiride kirjeldused Külaaseme püsielupaik Moodustatav Külaaseme püsielupaik pindalaga 0,8 ha asub Tartu maakonnas Konguta vallas Külaaseme külas põhja-lõuna suunaliselt kulgeval järsu läänenõlvaga kõrgendikul, kus sinisele kopsurohule sobilike tingimuste säilitamiseks ja parandamiseks tuleb suunata nõlval kasvava kuuseenamusega metsakoosluse kujunemist ning vältida samal ajal majandustegevust. Püsielupaika on arvatud edela-ja läänekaarde avanev nõlvaala kogu selle tõusu ulatuses (nõlva suhteline kõrgus on ligikaudu 16 m) alates jalamist kuni nõlva laeni. Külaaseme püsielupaik jääb tervenisti eraomandis olevale maatulundusmaa sihtotstarbega Külaaseme katastriüksusele (33101:003:0446). Külaaseme püsielupaiga piir on kaardile märgitud mõtteliste sirgetena, sest alal puuduvad põhikaardile märgitud maastikus eristuvad objektid. Külaaseme püsielupaiga läänepiir kulgeb piki selgepiirilist nõlvajalamit, mida mööda kulgeb ka põhikaardile mitte kantud metsa kokkuveo tee. Püsielupaiga läänepiir on kantud kaardile nõlva jalamit järgivate mõtteliste sirgetena alates püsielupaiga edelanurgast kuni loodenurgani järgmiste koordinaatidega punktide vahel: ,950 ja ,922; ,156 ja ,501; ,811 ja ,587 ning ,551 ja ,886, kusjuures esimesena mainitud punkt ühtib maastikus järgitava idalääne suunaliselt kulgeva vagumuse alguskohaga ning viimane kohaga, kus metsa kokkuveo tee hakkab nõlvast selle jalamil eemalduma. Sellest viimasest punktist kulgeb mõttelise sirgena risti nõlvaga ka püsielupaiga põhjapiir kuni punktini koordinaatidega ,145 ja ,434. Sealt edasi kulgeb püsielupaiga idapiir mõõteliste sirgetena järgmiste koordinaatidega punktide vahel: ,129 ja ,072; ,132 ja ,177; ,691 ja ,216, kusjuures looduses on idapiir osaliselt jälgitav noorendiku servana. Külaaseme püsielupaiga välispiir on ühtlasi ka sihtkaitsevööndi piir.
5 Kavandu püsielupaik Moodustatav Kavandu püsielupaik pindalaga 1,3 ha asub Tartu maakonnas Kambja vallas Kavandu külas Matsi järvest põhja poole jääva järsu läänenõlvaga väikesel kõrgendikul, kus sinisele kopsurohule sobilike tingimuste säilitamiseks ja parandamiseks tuleb suunata kõrgendikul kasvava metsakoosluse ja selle idaservas asuva lageda ala hooldamist ning vältida samal ajal majandustegevust. Püsielupaik jääb tervenisti eraomandis olevale maatulundusmaa sihtotstarbega Tootsi katastriüksusele (28201:005:0051) ning piirneb idaküljest vahetult elamupiirkonnaga. Kavandu püsielupaiga idapiir kulgeb mööda Tootsi katastriüksuse (28201:005:0051) idapiiri. Põhja, lääne ja osaliselt ka lõunapiir kulgeb mööda metsakõlviku piiri, mis on looduses selgelt eristatav püsielupaigast väljapoole jäävast märgalast ja haritavast maast. Vaid väikeses osas kulgeb lõunapiir mööda mõttelist sirget, mis kulgeb Järvekalda katastriüksuse (28201:005:0054) loodenurgast kuni punktini koordinaatidega ,770 ja ,390. Kavandu püsielupaiga välispiir on ühtlasi ka sihtkaitsevööndi piir Kaitsekord Kaitsekorra kavandamine Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud püsielupaikade kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisis toodust ning riikliku seire aruannetes ja sinise kopsurohu tegevuskava eelnõus esitatud soovitustest sinise kopsurohu soodsa seisundi tagamiseks. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad sinise kopsurohu elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalsed saavutatavale efektile. Püsielupaikade maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervenisti sihtkaitsevööndisse. Püsielupaikades kehtib LKS-s ( 14 lõigetes 1 3 ja -s 30) sätestatud kaitsekord eelnõukohase määruse erisustega. Püsielupaikades kehtestatavate piirangute seadmisel on lähtutud eelkõige sinise kopsurohu kasvukohanõudlusest ja selle liigi kasvukohti ohustavatest teguritest. Sinise kopsurohu soodsa seisundi saavutamiseks tuleb tagada sobivate kasvukohtade säilimine (tuleb välistada nende kvaliteedi langus või hävimine). Kasvukohtade ja nende kvaliteedi säilimine tagatakse sihtkaitsevööndi režiimi kaudu, kus majandustegevus on keelatud. Leebem kaitserežiim seaks ohtu püsielupaikade kaitse-eesmärgi saavutamise, kuna ei taga sinise kopsurohu ja selle elupaikade säilimist. Püsielupaikade kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse 32). Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) -st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte on keskkonda mõjutava tegevuse ja vastava valdkonna õigusliku regulatsiooni aluseks. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS -st 53. Tulenevalt PS -dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitseeeskirjaga piirangute seadmise eesmärgiks on püsielupaikadesse jääva sinise kopsurohu soodsa seisundi tagamine selle elupaikade säilimise läbi. Seda eesmärki saab lugeda õiguspäraseks, kuna
6 abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: püsielupaikade moodustamine ja sinise kopsurohu ning selle elupaiku kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa püsielupaikade eesmärgi täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (sinise kopsurohu ja selle elupaikade säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti loodusväärtuste, sh sinise kopsurohu ja selle liigi elupaikade säilimine on oluline eesmärk. Püsielupaikade aladel kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega sinise kopsurohu elupaigad säilivad, kuid vastupidisel juhul loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel elupaigad hävivad. Omandiõigus ei ole piiramatu õigus. Eeltoodust tulenevalt on jõutud järeldusele, et kaitse-eeskirja eesmärk I kaitsekategooria soontaime sinise kopsurohu elupaikade säilimine ja soodsa seisundi tagamine kaalub üles omandiõiguse riive. Nii Külaaseme kui ka Kavandu püsielupaigas on potentsiaalne ettevõtlushuvi eelkõige metsamajandamise vastu. Ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga püsielupaikadele seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Püsielupaigas ei kasva pilliroogu ega adru ning seetõttu ei ole vajadust reguleerida kaitseeeskirjas nende varumist. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita ujuvvahendiga sõitmist ja kalapüüki, sest püsielupaikades puuduvad veekogud. Lisaks ei ole reguleeritud olemasolevate maaparandussüsteemide, sh eesvoolude hoiutöid, kuna püsielupaikades need puuduvad. Püsielupaikadesse ei jää ka poollooduslikke kooslusi ning puudub vajadus kaitse-eeskirjaga reguleerida nende hooldust. Samuti ei ole püsielupaikades vaja taastada veerežiimi ja seda kaitseeeskirjaga ei reguleerita Kaitsekord Püsielupaigas on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, sest nende tegevuste lubamine kahjustaks otseselt püsielupaikades olevaid sinise kopsurohu kasvukohti ning seaks sellega ohtu selle populatsioonide säilimise. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirjas reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga ning tegevused, mis on lubatud või lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on püsielupaiga sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitseeeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta püsielupaikade kaitseeesmärke või seisundit. Püsielupaigas on keelatud ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaiga tarbeks. Muude ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida sinise kopsurohu kasvukohtade kahjustamist ja hävimist. Mõlemad püsielupaigad asuvad järsu reljeefiga kõrgendikel, mis on metsamaa. Ehitiste püstitamine koos
7 nende juurde kuuluvate tehnovõrkude ja juurdepääsuteede rajamisega eeldaks metsamaa raadamist ning reljeefi ja pinnase ümberkujundustöid. Seega viiks ehitamine sinise kopsurohu ja selle elupaikade hävimiseni. Erisus ehitamise osas võimaldab püsielupaikadesse rajada näiteks seda tutvustavat infotahvlit. Püsielupaikadesse ei jää rajatisi ega hooneid, kuid võimalike püstitavate rajatiste hooldamise eesmärgil on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd. Püsielupaikades puuduvad teed ja rajad, mistõttu ei ole vaja reguleerida sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmist teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid ei ole lubatud, sest see kahjustab pinnast ning avaldaks sinise kopsurohu kasvukohtadele ja isenditele olulist negatiivset mõju ja viiks liigi hävimiseni püsielupaigast. Erandjuhtudel on sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud. Nendeks erandjuhtudeks on järelevalve- ja päästetööd, püsielupaiga kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevus, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostatav teadustegevus ning kaitse-eeskirjaga lubatud tööd (sh koosluse kujundamine). Püsielupaigas on keelatud rahvaürituste korraldamine ning telkimine ja lõkke tegemine. Püsielupaikades puuduvad praegu ettevalmistatud kohad rahvaürituse korraldamiseks ning telkimis- ja lõkkekohad. Nii rahvaürituste korraldamiseks ettevalmistatud kohtade kui ka telkimis- ja lõkkekohtade rajamine püsielupaikadesse ei ole kavas, sest mõlemad püsielupaigad asuvad tallamis- ja erosioonitundlikul reljeefsel maastikul suhteliselt väikesel maa-alal. Rahvaürituse ning telkimise- ja lõkketegemisega kaasnev tallamine võib viia sinise kopsurohu isendite hävimiseni. Tallamise võimalik negatiivne mõju sinise kopsurohu seisundile on välja toodud nii sinise kopsurohu tegevuskava eelnõus kui ka liigi seirearuannetes. Püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine ning jahipidamine, kuna need tegevused ei kahjusta sinist kopsurohtu ega selle kasvukohti. Eeldatavasti ei viibi alal sellises hulgas inimesi, et juhuslik tallamine hakkaks mõjutama sinise kopsurohu isendeid ja kasvukohta ebasoodsalt. Püsielupaigas on valitseja nõusolekul lubatud koosluse kujundamine vastavalt sinise kopsurohu kaitse eesmärgile, arvestades, et puurinnet võib harvendada kuni täiuseni 0,6. Enamasti on sinise kopsurohu kasvukohtadeks valgusküllased nõlvad, kuid Kavandu ja Külaaseme püsielupaikades on tegemist hõredate metsaaladega, kus isendeid ohustab kõige enam metsa tihedaks kasvamine, aga ka lageraie mõlemad juhud mõjuks kasvutingimuste (valgus-, temperatuuri- ja niiskusrežiim) muutumise kaudu liigile ebasoodsalt. Metsa optimaalne täius kummaski püsielupaigas võib olla erinev, kuna tegu on eri tüüpi kasvukohtade ja metsaga. Põõsarinnet on lubatud harvendada kuni liituvuseni 0,5 (hõredaks põõsastikuks), mis puude eemaldamise korral pakub sinisele kopsurohule varju ereda valguse eest, et valgustingimuste muutused ei oleks liiga äkilised. Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, mis kahjustaks oluliselt kaitstava taimeliigi kasvukohti, kus isendid häviksid mullakamara väikseimagi kahjustamise korral. Püsielupaikades koosluse kujundamisel raiutud puud ja põõsad tuleb püsielupaikadest eemaldada hiljemalt 10 päeva jooksul pärast raiumist, kuna puitmaterjali pikemalt maha jäämine võib muuta valgustingimusi, niiskusrežiimi, seemnelise uuenemise võimalusi ja isendite kasvu. Koosluste kujundamine toimub sinise kopsurohu kaitse tegevuskava alusel. Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus on LKS 30 lõikes 4 kirjas tegevusena, mida võib kaitse-eeskirjaga lubada, kui see tegevus on vajalik kaitstava loodusobjekti säilimiseks. Sinine kopsurohi eelistab sageli kasvada metsaservas lagedal
8 alal, kus aastatega võib tekkida paks kulukiht. Taolistes tingimustes ei pruugi sinise kopsurohu seemned olla idanemisvõimelised, mistõttu võib olla vajalik lagedate alade trimmerdamine kulukihi vähendamiseks, aga ka võsastumise vältimiseks. Samuti võib osutuda vajalikuks sinise kopsurohu populatsiooni seisundi parandamiseks isendite juurdeistutamine püsielupaikadesse. Püsielupaiga valitseja nõusolekut vajavate tegevuste regulatsioon annab püsielupaikade valitsejale võimaluse teha kaalutlusotsus, kus analüüsitakse tegevuse võimalikku mõju elupaiga soodsale seisundile. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb tähelepanu pöörata ka LKS 14 lõikele 2, mille kohaselt püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta LKS 14 lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohast kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. 3. Menetluse kirjeldus Keskkonnaamet teavitas ajavahemikus kuni kaitse-eeskirjast tulenevatest piirangutest 11 välja saadetud kirjaga kõiki menetlusosalisi (sh üheksat eraomanikku ning Kambja ja Konguta vallavalitsusi) ning andis kirja saanutele aega esitada oma vastuväited kahe nädala jooksul alates kirja saamise hetkest. Arvamusi ega vastuväiteid Keskkonnaametile ei laekunud aastal toimus korraline sinise kopsurohu riiklik seire, mille järel korrigeeriti a alguses seiretulemusi arvesse võttes sinise kopsurohu leiukohtade piire keskkonnaregistris. Leiukohtade piiride korrigeerimisel selgus, et puudub vajadus viie katastriüksuse osaliseks hõlmamiseks Kavandu püsielupaiga koosseisu ning Kavandu püsielupaiga piire muudeti. Keskkonnaamet teavitas Kavandu püsielupaiga piirimuudatustest kõiki asjasse puutuvaid maaomanikke ja Kambja vallavalitsust a kuue välja saadetud kirjaga. Arvamusi ega vastuväiteid Keskkonnaametile ei laekunud a läbi viidud Kavandu püsielupaiga piirikorrektuuri tulemused on toodud alljärgnevas tabelis a algatatud Jrk menetluse kohase Kavandu nr püsielupaiga piiridesse jääva 2011.a tehtud piirikorrigeerimise tulemus katastriüksuse tunnus :005:0051 Korrigeerimine katastriüksust ei puudutanud :005:0065 Arvati püsielupaiga piiridest tervenisti välja :005:0064 Arvati püsielupaiga piiridest tervenisti välja :005:0057 Arvati püsielupaiga piiridest tervenisti välja :005:0054 Arvati püsielupaiga piiridest tervenisti välja :005:0055 Arvati püsielupaiga piiridest tervenisti välja a aprillis ajakohastati määrust ja selle seletuskirja ning viidi see vastavusse kehtivate normidega. Määruse korrigeerimisel lisati kaitsekorda 5 lõike 4 punktid 2 ja 3, marginaalselt muutusid ka püsielupaikade piirid. Korrigeerimise järgselt suurenes Külaaseme püsielupaiga pindala ligikaudu 0,01 ha võrra, Kavandu püsielupaiga pindala vähenes ligikaudu 0,03 ha. Keskkonnaamet saatis kaasajastatud määruse ajavahemikul nelja kirjaga
9 kõikidele menetlusosalistele (sh kahele eraomanikule ning Kambja ja Konguta vallavalitsustele). Vastuväiteid Keskkonnaametile ei laekunud. Vastuväidete ja ettepanekute puudumisest teatasid Kambja vallavalitsus ning Külaaseme püsielupaika jääva Külaaseme katastriüksuse (33101:003:0446) omanik. ajava 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud EL õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale. Määruse rakendamine aitab säilitada I kaitsekategooriasse kuuluva sinise kopsurohu ja selle elupaikade soodsat seisundit, mille tulemusena säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda hea ja mitmekesise elukeskkonna säilimise inimestele. Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse jõustumisega ei kaasne olulist mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, sest kaitse alla võetavad püsielupaigad on väikese pindalaga. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuva erametsamaa omanikule kompenseeritakse metsaalade majandamata jätmisest saamata jäänud tulu Natura 2000 erametsa toetusena. Riigi kulud seoses erametsamaa toetusega suurenevad eelnõukohase määruse jõustumisel ligikaudu 2,1 ha eramaa osas, mis arvatakse eelnõu kohaselt sinise kopsurohu püsielupaikade sihtkaitsevöönditesse. Riigi kulutused suurenevad eramaade arvamisel püsielupaiga sihtkaitsevöönditesse 110 euro võrra hektari kohta aastas. Vastavalt maamaksuseaduse -le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt püsielupaiga sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Maamaksuseaduse 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt maamaksuseaduse 5 lõikele 4 esitavad Maksu- ja Tolliametile maamaksukohustuse väljaarvutamiseks vajalikud andmed kohalikud omavalitsused. Maamaksutulu vähenemise summa selgub Maksu- ja Tolliametisse informatsiooni laekumisel. Määruse jõustumisel väheneb nii Kambja kui Konguta valla maamaksutulu ligikaudu 3 eurot aastas.
10 Vastavalt LKS -s 20 sätestatud tingimustele ja Vabariigi Valitsuse määrusega nr 242 kinnitatud korra Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused kriteeriumitele võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Püsielupaikades asuvate eraomandis olevate katastriüksuste riigile omandamise maksumus sõltub maa asukohast. Vajalike vahendite lisataotlust menetletakse üldises korras riigieelarve koostamiseprotsessis kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja arvestades eelarvelisi võimalusi. Kavandu püsielupaik jääb tervenisti eraomandis olevale maatulundusmaa sihtotstarbega Tootsi katastriüksusele (28201:005:0051). Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Kambja vallas a. 463 ha maatulundusmaaga 69 tehingut kogusummas eurot, seega oli ühe hektari hind keskmiselt 3178 eurot. Külaaseme püsielupaik jääb tervenisti eraomandis olevale maatulundusmaa sihtotstarbega Külaaseme katastriüksusele (33101:003:0446). Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Konguta vallas a. 199 ha maatulundusmaaga 30 tehingut kogusummas eurot, seega oli ühe hektari hind keskmiselt 3742 eurot. Seega oleks püsielupaikadesse jääva eraomandis oleva maa riigile ostmise korral selle hind kokku ligikaudu 6920 eurot. Püsielupaiga valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused on kavandatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti eelarves. Riigieelarve strateegia perioodi jooksul kulude maht oluliselt ei muutu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
11 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Maaeluministeerium kooskõlastas eelnõu märkusega täpsustada seletuskirja teksti seoses eesvoolu definitsiooniga. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkemseletuskiri_Kambla
Vabariigi Valitsuse määruse Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemUulu-Võiste seletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
RohkemSeletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
RohkemSeletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada
RohkemPowerPointi esitlus
Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemPowerPoint Presentation
Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemSeletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemElva Vallavalitsus
ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid
RohkemLehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017
Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMetsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013
Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel 1998-2013 SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Käesoleva analüüsi koostas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) projekti ELFi
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemTehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis
Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,
RohkemSorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015
Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemRoosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga
Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 27.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/315 SISUKORD KOKKUVÕTE... 2 1. LIIGI BIOLOOGIA
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemAlatskivi Vallavalitsus
PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017
RohkemMicrosoft Word - Avaste LA KKK doc
Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
Rohkem6iguskantsleri ettepanek nr 1 kuusalu vallavolikogule_maamaksumäärade kehtestamine
Hr Tõnu Tamm Volikogu esimees Kuusalu Vallavolikogu Kiiu Mõis 74604 Kuusalu vald Teie nr Õiguskantsler.01.2006 nr 6-8/1922 ETTEPANEK Kuusalu Vallavolikogu 09.12.2004 määruse nr 20 Maamaksu kompenseerimise
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemSäärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees
Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 1 Foto: R. Kalamees SISUKORD SISUKORD... 2 Lühendid... 4 1. Sissejuhatus... 6 1.1. Ala iseloomustus... 6 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid...
RohkemLisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame
Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017 2026 Keskkonnaamet 2016 1. SISSEJUHATUS... 4 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS...
RohkemJoora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A
Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemOMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM
INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemMETSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks
METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemMicrosoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc
LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord
RohkemMicrosoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]
Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemSeletuskiri
Üldplaneeringu koostamise lõpufaasis toimus haldusreform ja Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 101 Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3.
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemEELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri
EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemEelnõu 24
EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemMicrosoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc
Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.
RohkemSANCO/10984/2010-EN Rev. 3
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud
Rohkem