Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame"

Väljavõte

1 Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2016

2 1. SISSEJUHATUS MAAOMAND JA MAAKASUTUS HUVIGRUPID UURITUS JA SEIRE INVENTUURI VAJADUS VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE TEGEVUSTE KIRJELDUS EELARVE LISA PARASPÕLLU LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI (23)

3 EESSÕNA Vastavalt looduskaitseseaduse -le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel. Käesoleva Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on: anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) selle kaitse-eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust seirest; anda lühike ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse seisundile; arvestades alale seatud kaitse-eesmärke, määrata mõõdetavad eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks; anda lühike ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega; määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva maksumusega; luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks. KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Paraspõllu loodukaitseala KKK on koostatud kümneks aastaks. KKK koostas Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Elina Einaru (tel , e-post: Kaanefoto Tiina Napp 3 (23)

4 1. SISSEJUHATUS 1.1. ALA ISELOOMUSTUS Kaitseala paikneb Harju maakonnas Raasiku vallas Pikavere ja Igavere külas ning Rae vallas Suursoo külas. Kaitseala pindala on 479,1 ha. Ala kuulub tervikuna sihtkaitsevööndisse (joonis 1). Paraspõllu soo asub Rae ja Raasiku valla piirialal Peningi soo kagusopis. Soo jääb moreeniseljandike vahele ning seda poolitab Käpa ehk Silmsi oja, mille kaldaaladele jäävad liigirikkad madalsooalad. Ajaloolistelt kaartidelt on näha, et ala on eelmise sajandi alguses olnud sooala, kus loode- ja lääneosa on olnud hõreda puittaimestikuga kaetud siirdesoo- ja rabaala, ning põhja-, kesk,- ning lõunaosa on olnud madalsooala. Mets kasvas soodes üksikute väikeste laikudena moreeniküngastel ja soo äärealadel nii põhja-, ida-, kui lääneosas. Paraspõllu soo kuulus valdavalt taludele ja seda kasutati heina- ja karjamaana. Riigile (endised mõisamaad) kuulusid ala loode- ja lääneossa jäävad siirdesoo- ja rabaalad ning kaguossa jääv turbavõtuala. Eelmise sajandi alguses rajati ka esimesed kuivendussüsteemid, mis nüüdseks hakkavad kinnikasvamise tõttu oma mõju kaotama. Kõige suuremat negatiivset mõju Paraspõllu sooelupaigatüüpidele on tekitanud nõukogude ajal rajatud Jägala-Pirita kanal ning Käpa ehk Silmsi oja süvendamine ja õgvendamine. Selle tulemusena on lagedad sooalad hakanud metsastuma ja liigirikastest niidu-sooaladest on saanud hõreda puurinde ja tiheda alusmetsaga sinihelmika kooslusega väheväärtuslikud niidualad. Paraspõllu looduskaitseala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 15. detsembri a määrusega nr 385 Paraspõllu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. Looduskaitseseaduse kohase kaitse-eeskirja kinnitas Vabariigi Valitsus 6. juunil a määrusega nr 123 Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 7. juuli a määrusega nr 76 Vabariigi Valitsuse 6. juuni a määruse nr 123 Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskiri muutmine. Kaitse-eeskirja muutmise tingis asjaolu, et aastal tegid Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi teadurid Mati Ilomets, Laimdota Truus ja Raimo Pajula Keskkonnaametile ettepaneku teha kaitse-eeskirjaga võimalikuks kaitseala veetaseme muutmine ja samuti tehti ettepanek täiendada kaitse-eesmärke. Pikaajalise kuivendamise tagajärjel on sooalal muutunud domineerivaks kuivalembelised liigid ja lagesoo võsastub. Vähenenud on kaitsealuste taimeliikide levik. Kaitse-eeskirja muudeti, et oleks võimalik tõsta alal veetaset ja parandada taimekoosluste ja kaitsealuste liikide seisundit, st luua neile soodsaid kasvutingimusi. Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Paraspõllu looduskaitsealal kaitstakse järgmisi elupaigatüüpe: rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabasid (7120), siirde- ja õõtsiksoid (7140), allikaid ja allikasoid (7160), nõrglubja-allikaid (7220*), liigirikkad madalsoid (7230), vanu laialehiseid metsasid (9020*), rohunditerikkaid kuusikuid (9050), soostuvaid ja soo-lehtmetsasid (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsasid (91D0*). Lisaks kaitstakse kaitsealuse liigi püsiksannika (Swertia perennis), soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumika (Saussurea alpinassp. esthonica) elupaiku. 4 (23)

5 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti a korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 1 punkti 2 alapunktiga 297 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Paraspõllu loodusala, mis hõlmab Paraspõllu looduskaitseala. Seetõttu tuleb Paraspõllu loodusalal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Paraspõllu loodusala (EE ) Harju maakonnas kaitstavad elupaigatüübid on rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). 5 (23)

6 Joonis 1. Paraspõllu looduskaitseala (Maa-ameti aluskaart). 6 (23)

7 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS Paraspõllu looduskaitsealast (pindala 479,1 ha) jääb riigimaale 468,8 ha (97,9%), eramaale 9,9 ha (2%) ja munitsipaalmaale 0,2 ha (0,1%). Riigiomandisse kuuluvate metsamaade haldajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Paraspõllu looduskaitseala kõlvikuline jaotus on järgmine: märgalad 233,5 ha; mets 227,7 ha; rohumaa 10,8 ha; haritav maa 4,3 ha; seisuveekogu 0,2 ha. Maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa ja kaitsealune maa. Kaitsealal ei paikne eluhooneid, sihte ega teid, ala läbivad jalgrajad HUVIGRUPID Paraspõllu looduskaitsealaga seotud olulisemad huvigrupid ja nende huvid on alljärgnevad: Keskkonnaamet kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel ja ala külastuse korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks. Maaomanikud ja kohalikud elanikud huvitatud oma elukeskkonna säilitamisest ja paranemisest. Rae ja Raasiku Vallavalitsus huvitatud kaitseala loodusväärtuste hoidmisest. Jahimehed huvitatud jahipidamisest UURITUS JA SEIRE Kaitseala elupaigatüübid inventeeris aastal Natura 2000 inventuuri raames Aarne Kivistik. Alal on teostatud aastal Eestimaa Looduse Fondi (ELF) soode inventuur ja aastal teostasid Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi eksperdid Laimdota Truus ja Kairi Sepp alal sooelupaikade ja taimeliikide inventuuri. Teadurid tegid kaitse-eeskirja muutmise ettepaneku ja juhtisid tähelepanu, et kaitseala kaitse-eesmärkidest puudub esmatähtis elupaigatüüp nõrglubja-allikad (7220*). Nõrglubja-allikad paiknevad suhteliselt suurel alal. Kuna tegemist on loodusdirektiivi I lisa esmatähtsa elupaigatüübiga ja Eestis üsna piiratud aladel levinud kooslusega, siis tehti ettepanek lisatada elupaik kaitseala kaitse-eesmärkide loetelusse. Samuti juhiti tähelepanu, et Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskirjas on jäänud nimetamata elupaigatüüp allikad ja allikasood (7160). Kaitse-eeskirja muutmisel lisati mõlemad elupaigatüübid kaitse-eesmärkideks aastal teostas alal soo- ja metsaelupaigatüüpide inventuuri OÜ Metsaruum ekspert Aivar Hallang. Kavas on kasutatud nimetatud töös toodud elupaigatüüpide andmeid. Inventuuri andmetel leidub kaitsealal lisaks kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidele veel kuivasid niite lubjarikkal mullal (6210), loodusid (alvarid) (6280), niiskuslembesid kõrgrohustuid (6430), 7 (23)

8 aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite (6510), raba (7110*) ja vanu loodusmetsi (9010*). Kava koostaja teeb ettepaneku lisada need elupaigatüübid kaitseala kaitse-eesmärkide hulka. Paraspõllu looduskaitsealal viiakse läbi kahe alamprogrammi riiklikku seiret: ohustatud taimekoosluste ja ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire aastast toimus taimekoosluste seisundiseire alade valimine juhuslikult loodusdirektiivi elupaigatüüpide andmebaasist. Seirekohas täidetakse seire vorm elupaigatüübile kõige iseloomulikumas punktis ja lisatakse liiginimekiri 30 m raadiuses. Seirejaamas Paraspõllu SJA toimub eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi ohustatud taimekoosluste seire aastast kuulub seire riikliku keskkonnaseire programmi. Viimased seireandmed pärinevad aastast. Alal on üheksa mõõtekohta. Seirejaamas Suurevälja SJA toimub eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire alamprogrammi ohustatud soontaime- ja samblaliikide seire. Viimased seireandmed pärinevad aastast INVENTUURI VAJADUS Paraspõllu looduskaitseala kohta käiv info on lünklik. Viimased põhjalikumad taimestiku uuringud ja kaardistamised on tehtud Aarne Kivistiku poolt aastal 2004, enne Paraspõllu loodusala moodustamist. Kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad taimeliigid tuleb peale loodusliku veerežiimi taastamist ja enne kaitsekorraldusperioodi lõppu inventeerida. 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID Kaitseala eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Kaitse-eesmärgiks on kaitsta ohualdist I kaitsekategooria taimeliiki püsiksannikat (Swertia perennis). Kaitse-eesmärk on kaitsta nende liikide elupaiku, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica), mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid. Teadaolevatest kaitsealustest taime- ja loomaliikidest, mida ei ole kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud, esinevad kaitsealal II kaitsekategooria liigid alpi võipätakas (Pinguicula alpina), kärbesõis (Ophrys insectifera), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), sookäpp (Hammarbya paludosa), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), metsaruhein (Festuca altissima), pruun lõikehein (Cyperus fuscus), kõdukoralljuur (Corallorhiza trifida), Russowi 8 (23)

9 sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) ja täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta ) ning III kaitsekategooria liigid kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), hall käpp (Orchis militaris), väike vesiroos (Nymphaea candida), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), sooneiuvaip (Epipactis palustris), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), suur käopõll (Listera ovata), harilik ungrukold (Huperzia selago), sookurg (Grus grus) ja herilaseviu (Pernis apivorus). Tabelis 1 võetakse kokku Paraspõllu looduskaitseala loodusväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist ohustavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks. 9 (23)

10 Tabel 1. Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel Väärtus 1 Seisund Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) Püsiksannikas (Swertia perennis) LKS I; KE jah; LoD ei; LoA ei Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) LKS II; KE jah; LoD II; LoA jah a vaatlusandmete põhjal esines ühes leiukohas keskmises seisundis Kasvab kolmes leiukohas 5,7 ha-l ja on halvas seisundis 2.1. Elustik Kasvupaiga seisund on taastunud Ohutegurid Meetmed Kriteeriumid tulemuslikkuse hindamiseks Kasvupaiga kvaliteedi halvenemine kuivenduse mõjul ja võsastumine Kasvupaiga parandamiseks on vajalik loodusliku veerežiimi taastamine ja selle käigus ka võsaraie Kasvupaiga seisund Kasvupaik on säilinud Võsastumine Võsaraie Kasvupaiga seisund Oodatav tulemus kaitsekorraldusperioodi lõpuks Kasvupaik on taastumas Kasvupaik on säilinud Soohiilakas (Liparis loeselii) LKS II; KE jah; LoD II; LoA jah a vaatluse põhjal esines taime kahes leiukohas 1,1 ha-l. Kasvupaiga seisund on taastunud Kasvupaiga kvaliteedi halvenemine kuivenduse mõjul ja võsastumine Kasvupaiga parandamiseks on vajalik loodusliku veerežiimi taastamine ja Kasvupaiga seisund Kasvupaik on taastumas 1 1) LKS kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel 2) Elupaiga seisund A väga hea, B hea, C- arvestatav, D väheesinduslik KE looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olemine LoD Euroopa Loodusdirektiivi lisa number LoA loodusala kaitse-eesmärgiks olemine 10 (23)

11 Väärtus 1 Seisund Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) LKS II; KE jah; LoD II; LoA jah Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) KE ei; LoD I; LoA ei Lood (alvarid) (6280) KE ei; LoD I; LoA ei Kasvab seitsmes kasvupaigas 62,8 ha-l heas seisundis B 1,1 ha ja C 0,4 ha C 0,2 ha Kasvupaik on säilinud Ohutegurid Meetmed Kriteeriumid tulemuslikkuse hindamiseks selle käigus ka Kasvupaiga kvaliteedi halvenemine kuivenduse mõjul ja võsastumine 2.2. Kooslused B-ega Võsastumine niitude pindala on 1,5 ha. Niidu pindala on vähemalt 0,2 ha ja B võsaraie Kasvupaiga parandamiseks on vajalik loodusliku veerežiimi taastamine ja selle käigus ka võsaraie Niitude taastamine ja regulaarne hooldus - Regulaarne hooldus Oodatav tulemus kaitsekorraldusperioodi lõpuks Kasvupaiga suurus Kasvupaik on säilinud Elupaigatüübi Elupaigatüübi B-ega niitude pindala on 1,1 ha ja C- ega niitude pindala on 0,4 ha. Niidu pindala on vähemalt 0,2 ha ja C Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) KE ei; LoD I; LoA ei Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) KE ei; LoD I; C 0,2 ha B 13 ha Niidu pindala on vähemalt 0,2 ha ja B Niitude pindala on vähemalt 13 ha ja B Võsastumine Võsastumine Niiduala taastamine ja regulaarne hooldus Regulaarne hooldus Elupaigatüübi Elupaigatüübi Niidu pindala on vähemalt 0,2 ha ja C Niitude pindala on vähemalt 13 ha ja B 11 (23)

12 LoA ei Väärtus 1 Seisund Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) Ohutegurid Meetmed Kriteeriumid tulemuslikkuse hindamiseks Oodatav tulemus kaitsekorraldusperioodi lõpuks Rabad (7110*) KE ei; LoD I; LoA ei Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) KE jah; LoD I; LoA jah C 0,5 ha C 15 ha Rabade pindala on vähemalt 0,5 ha ja B. Kuna rikutud rabad on taastunud, siis 15 ha ega C Rikutud kuid taastumisvõimelised rabad on taastunud Veetaseme langus Veetaseme langus Loodusliku veerežiimi taastamine ja selle käigus ka võsaraie Loodusliku veerežiimi taastamine ja selle käigus ka võsaraie Elupaigatüübi Elupaigatüübi Rabade pindala on vähemalt 0,5 ha ja C Rikutud kuid taastumisvõimeliste rabade pindala on vähemalt 15 ha ja C Nõrglubja allikad (7220*) KE jah; LoD I; LoA ei Liigirikkad madalsood (7230) KE jah; LoD I; LoA jah Vanad loodusmetsad (9010*) KE ei; LoD I; LoA ei 0,9 ha B A-ega allikate pindala on 0,9 B 64 ha ja C 42 ha C 21 ha ja p 14 ha A-ega madalsoode pindala on 66 ha ja B-ega madalsoode pindala on 42 ha. C-ega metsade pindala on 35 ha Veetaseme langus Veetaseme langus 12 (23) Loodusliku veerežiimi taastamine ja selle käigus ka võsaraie Loodusliku veerežiimi taastamine ja selle käigus ka võsaraie Elupaigatüübi Elupaigatüübi - - Elupaigatüübi B- ega allikate pindala on 0,9 B-ega madalsoode pindala on 64 ha ja C-ega pindala on 42 ha. C-ega metsade pindala on 21 ha ja potentsiaalsete elupaigatüübi

13 Väärtus 1 Seisund Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a) Ohutegurid Meetmed Kriteeriumid tulemuslikkuse hindamiseks Oodatav tulemus kaitsekorraldusperioodi lõpuks pindala on 14 ha. Rohunditerikkad kuusikud (9050) KE jah; LoD I; LoA jah Soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) KE jah; LoD I; LoA jah Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) KE jah; LoD I; LoA jah C 18 ha ja p 2 ha C 38 ha ja p 29 ha C 116 ha C-ega metsade pindala on 21 ha B-ega metsade pindala on 38 ha ja C-ega metsade pindala on 29 ha. B-ega metsade pindala on Elupaigatüübi Kohati kuivenduse mõju Kohati kuivenduse mõju Kooslust läbivaid kraave ei hooldata Kooslust läbivaid kraave ei hooldata Elupaigatüübi Elupaigatüübi C-ega metsade pindala on 18 ha ja potentsiaalsete metsade pindala on 2 ha. C-ega metsade pindala on 38 ha ja potentsiaalsete metsade pindala on 29 ha. C-ega metsade pindala on (23)

14 3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS Paraspõllu looduskaitseala näol on tegemist suhteliselt looduslikuna säilinud metsa- ja sookooslustega. Kaitseala ei ole oluline loodusturismi sihtkoht. Looduskaitseala tutvustavad infotahvlid kaitsekorralduskava koostamise ajal puuduvad. Samuti puudub vajadus külastustaristu rajamiseks. Eelnevast lähtuvalt ei planeerita ka külastuse suunamist ega suurendamist. Kaitsealal paikneb kaheksa keskmise suurusega piiritähist (joonis 2). Kaitseala tähiseid tuleb vastavalt vajadusele hooldada. Kaitseala tähistus on optimaalne ja tähiste lisamist kavas ette ei nähta. Kohalike elanike teavitamine kaitseväärtustest toimub ala tähistamise kaudu ja kooskõlastuste andmise raames erinevatele tegevustele. Visioon Kaitseala külastuskoormus on madal. Aktiivset loodusharidust alal läbi ei viida ning ala ei propageerita massiteabevahendites. Eesmärk Kaitseala külastuskoormus ei ole suurenenud. 14 (23)

15 Joonis 2. Paraspõllu looduskaitseala tähised (aluskaart: Maa-amet). 15 (23)

16 4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE 4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS INVENTUURID JA SEIRED Riiklik seire Kaitsealal läbi viidavate riiklike seireprogrammide (ohustatud taimekoosluste ja ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire) jätkamine vastavalt seirekavale. Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab Keskkonnaagentuur (KAUR) Taastatud sookoosluse inventuur Keskkonnaamet korraldab taastatud sookoosluste kompleksinventuurid (vastavus elupaigatüübile, tunnusliikide olemasolu) 6 aastat peale taastamistegevuste elluviimist ja edaspidi 12-aastase sammuga, kahe aruandluseperioodi jooksul vaadatakse üle kõik taastatud sooalad. Taastamisedukuse hindamisel on oluline aktuaalsete andmete olemasolu ning seetõttu on vajalik vähemalt 12-aastase sammuga inventeerida taastamisalad ning uuendada keskkonnaregistri vastavat andmebaasi. Tegemist on II prioriteedi tegevusega, mida korraldab Keskkonnaamet Kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide inventuur Kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad taimeliigid tuleb peale loodusliku veerežiimi taastamist ja enne kaitsekorraldusperioodi lõppu inventeerida. Tegemist on II prioriteedi tegevusega, mida korraldab Keskkonnaamet HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE Liikide ja elupaikade taastamistööd Soode hüdroloogilise režiimi parandamise kavandamise aluseks on kaitstavate soode tegevuskava. Alad, mille taastamine on esmane prioriteet, valiti Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja RMK spetsialistide poolt koostöös teadlastega. Taastavate sooalade tegevuskava kohaselt valiti Paraspõllu soo taastamisalade hulka. Taastatakse Paraspõllu LKA lõunapoolne lahustükk, kus taastamis- ja mõjuala kokku on 358 ha (joonis 1). Sookoosluste taastamise planeerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et ka ümbritsevate alade veerežiim muutub. Seejuures on oluline arvestada ümbritsevate alade maaomanike arvamuse ja seisukohtadega ja leida sobivad leevendavad meetmed võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks. Taastamistööde aluseks on detailne tööprojekt või tööde kava, mis sisaldab kuivendusvõrgu sulgemise ja vajadusel puistu hõrendamise ja võsaraie ulatust ja mahte ning muid taastamiseks vajalikke töid. Taimeliikide kasvupaikade parandamine toimub elupaikade loodusliku veerežiimi 16 (23)

17 taastamise kaudu. Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Poolloodusliku koosluse taastamine Poollooduslike koosluste kasutusse võtmist toetab riik taastamis- ja hooldamistoetusega. Taastamistegevustena on vaja Paraspõllu looduskaitsealal toetada võsaraiet. Niiskuslembestel kõrgrohustustel (6430) 0,2 ha ja kuivadel niitudel lubjarikkal mullal (6210) 1,3 ha. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametist (2016. aastal kuni 22. maini) Poolloodusliku koosluse hooldamine Poollooduslike kooslusi esineb kaitsealal 14,9 ha. Koosluse soodsa seisundi tagamiseks kaitsealal on vajalik regulaarne niitmine 14,9 ha-l. Koosluse hooldamisel tuleb lähtuda aru- ja soostunud niitude hoolduskavas toodud juhistest (Mesipuu, 2011). Tegemist on II prioriteedi tegevusega, mida korraldab Keskkonnaamet TARISTU Tähistamine Kaitsealal paikneb kaheksa keskmise suurusega piiritähist (joonis 2). Kaitseala tähistus on optimaalne, selle juures on arvestatud ala looduslikke tingimusi ja tavapäraseid lähenemisteid. Kaitseala tähiseid tuleb vastavalt vajadusele hooldada. Tähiste paigaldamine on oluline, et teavitada ala külastavaid inimesi kaitseala paiknemisest ning ära hoida teadmatusest tuleneda võivaid ohtusid kaitseala väärtustele. Tegemist on II prioriteedi tegevusega, mida korraldab RMK KAVAD JA EESKIRJAD Kaitsekorralduskava hindamine ja uuendamine Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse vahehindamine toimub aastal. Vajadusel uuendatakse ja kaasajastatakse väärtuste koondtabel, tegevuskava ning eelarve. Kava tulemuslikkuse lõplik hindamine ning uue kava koostamine viiakse läbi aastal. Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab Keskkonnaamet. 17 (23)

18 4.2 EELARVE Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine prioriteet vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Tabel 2. Tegevuskava ja eelarve Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Maksumus Sadades eurodes kokku Inventuurid, seired, uuringud Ohustatud taimekoosluste, Riiklik seire KAUR soontaimede ja samblaliikide seire I X X X X X X X X X X X Taastatud sookoosluse inventuur Inventuur KeA II X X Püsiksannika, kauni kuldkinga, soohiilaka ja eesti soojumika Inventuur KeA inventuur X Hooldus, taastamine ja ohjamine Taastamistööde aluseks tööprojekti või tööde kava Liikide ja elupaikade koostamine ja veerežiimi taastamistöö RMK I taastamine (358 ha) Poollooduslike koosluste taastamine (1,5 ha) Koosluste taastamistööd RMK II 3,75 3,75 3,75 11,25 Poolloodusliku koosluse (14,9) hooldamine Koosluse hooldustöö KeA II 11,4 11,4 11,4 12,7 12,7 12,7 12,7 12,7 12,7 12,7 123,1 Taristu Kaitsealuste objektide Tähistamine tähiste hooldus RMK II X X X X Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse vahehindamine ja uuendamine Kavad, eeskirjad Tegevuskava KeA I X X X 18 (23) Kokku 684,35 KeA Keskkonnaamet; RMK Riigimetsa Majandamise Keskus; KAUR Keskkonnaagentuur; X Tööd viiakse läbi Keskkonnaameti või RMK regulaarsete tööde käigus või selgub tööde maksumus hanke käigus.

19 KASUTATUD MATERJALID Allikmaterjalid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Jõgar, Ü., Rünk, K. (eelnõu koostajad) Püsiksannika (Swertia perennis) kaitse tegevuskava. Kull, T., Tali, K., Heinsoo, H., Kartau, R. (eelnõu koostajad) Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava. Kull, T. (eelnõu koostaja) Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus L.) kaitse tegevuskava. Leht, M. (eelnõu koostaja) Eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. estohonica (Baer ex Rupr.) Kuppefer) kaitse tegevuskava. Paal, J., Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium, Tallinn. Õigusaktid: Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758). Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258). Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised (RTL 2004, 78, 1255). Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2005, 33, 252).

20 LISA 1 PARASPÕLLU LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI 1 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Paraspõllu looduskaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) eesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) I lisas nimetatud elupaigatüüpide rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120) 3, siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 2) kaitsealuse liigi püsiksannika (Swertia perennis) ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kaitsealuste liikide soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumika(saussurea alpinassp. esthonica) elupaikade kaitse. [RT I, , 27- jõust ] (2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Paraspõllu sihtkaitsevööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Rae vallas Suursoo külas ning Raasiku vallas Igavere ja Pikavere külas. (2) Kaitseala välispiir on esitatud kaardil määruse lisas Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. [RT I 2009, 7, 48- jõust ] 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD 4. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. 20 (23)

21 (2) [Kehtetu -RT I, , 27- jõust ] (3) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseeeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. (4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. (5) Kaitsealal on lubatud kuni 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (6) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük. (7) Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud: 1) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudmisi raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 2) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks; 3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimiseks vajalik tegevus; 4) Silmsi oja ja kaitseala piirideks olevate kraavide hooldustööde tegemine; 5) teede ehitamine, tehnovõrgu rajatiste rajamine ja nende hooldustööd; 6) loodusliku veerežiimi taastamine kuivendusest kahjustatud sooaladel; [RT I, , 27- jõust ] 7) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. [RT I, , 27- jõust ] 5. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) [kehtetu -RT I, , 27- jõust ] (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) jahiulukeid lisasööta. [RT I, , 27- jõust ] 21 (23)

22 6. Tegevuse kooskõlastamine (1) [Kehtetu -RT I, , 27- jõust ] (2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (3) Kui tegevust ei esitata kaitseala valitsejale kooskõlastamiseks või tegevuses ei arvestata kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 7. Kehtetuks tunnistamine [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 3. peatükk RAKENDUSSÄTE 1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50). [RT I, , 27- jõust ] 2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri a määrusega nr 385 Paraspõllu looduskaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti a korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 1 punkti 2 alapunktist 297 hõlmab kaitseala Paraspõllu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. [RT I, , 27- jõust ] 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : ) alusel ja kasutades maakatastri andmeid. Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis ( [RT I, , 27- jõust ] 22 (23)

23 LISA 2. Ettepanek muuta kaitse-eesmärke aastal teostas alal soo- ja metsaelupaigatüüpide inventuuri OÜ Metsaruum ekspert Aivar Hallang. Inventuuri andmetel leidub kaitsealal lisaks kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidele veel kuivasid niite lubjarikkal mullal (6210), loodusid (alvarid) (6280), niiskuslembesid kõrgrohustuid (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite (6510), raba (7110*) ja vanu loodusmetsi (9010*). Kava koostaja teeb ettepaneku lisada need elupaigatüübid kaitseala kaitse-eesmärkide hulka. 23 (23)

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

seletuskiri_Kambla

seletuskiri_Kambla Vabariigi Valitsuse määruse Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 1 Foto: R. Kalamees SISUKORD SISUKORD... 2 Lühendid... 4 1. Sissejuhatus... 6 1.1. Ala iseloomustus... 6 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid...

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017 Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015 Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava

Rohkem

Uulu-Võiste seletuskiri

Uulu-Võiste seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala

Rohkem

Microsoft Word - Yygu_KKK_

Microsoft Word - Yygu_KKK_ Üügu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDANDMED... 4 1.1 Kaitseala moodustamine ja eesmärk... 4 1.2 Asend... 5 1.3 Geoloogia... 5 2. ÜÜGU MAASTIKUKAITSEALAL

Rohkem

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx Keskkonnaministri määruse Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister

Rohkem

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kaitsealused liigid 4 1.1. Kaitsealused taimeliigid 4 1.2. Kaitsealused loomaliigid 11 2. Euroopas väärtustatud

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07

Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07 Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr 2014-0188 HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07.11.2016 Versioon 06 Printimise kuupäev Koostatud:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Soode kaitse ja taastamine 25.11.2016 Rakvere Päevakava 15:00 Keskkonnaameti avasõnad 15:05 Ülevaade projektist Soode kaitse ja taastamine, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF 15:20 Soode taastamise põhimõtted

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

Microsoft Word - METSAINVENTEERIMINE_JUHEND_2018

Microsoft Word - METSAINVENTEERIMINE_JUHEND_2018 Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend Koostaja: Anneli Palo Toimetajad (2008-2010): Kaili Viilma, Jaanus Paal, Taimo Türnpu, Lembit Maamets, Merit Otsus, Ants Animägi Toimetajad (2018):

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 Autorid: A. Sims, M. Raudsaar, U. Tamm, T. Timmusk Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea Kaanefoto: Tõnis Teras

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept Ettepanekud ja tagasiside oodatud kun

Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept Ettepanekud ja tagasiside oodatud kun Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept 2016. Ettepanekud ja tagasiside oodatud kuni 20. okt 2016 aadressil jott@elfond.ee/ Foto: droonifoto

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 14. nov Ettepaneku

Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 14. nov Ettepaneku Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 14. nov 2016. Ettepanekud ja tagasiside oodatud kuni 12. dets 2016 aadressil

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Laukasoo taastamise avalik arutelu 17.03.2017 Palmse Päevakava 16:00 Keskkonnaameti avasõnad 16:05 Ülevaade projektist Soode kaitse ja taastamine ja sooarheoloogiast, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF 16:20

Rohkem

VEEMAJANDUSLIKULT OLULISED MÄRGALAD EESTIS Esimene valik

VEEMAJANDUSLIKULT OLULISED MÄRGALAD EESTIS Esimene valik VEEMAJANDUSELE OLULISED MÄRGALAD EESTIS JA NENDE SEISUND MÄRGALAD ON KÕIK PINNAVEEKOGUD NING VEEGA KÜLLASTUNUD ALAD (nii nt LODUD, SOOD), NII LOODUSLIKUD KUI KA INIMTEKKELISED, NII SEISU- KUI KA VOOLUVEELISED,

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

1

1 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ala iseloomustus... 5 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid... 9 1.4. Kaitsekord... 10 1.5. Uuritus...

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 12.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/14 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019 2028 Keskkonnaamet 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. Ala iseloomustus...

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Üldplaneeringu koostamise lõpufaasis toimus haldusreform ja Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 101 Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3.

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinnisasju Kasutamiseks andmise lisatingimuseks on kasutaja

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga

Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 27.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/315 SISUKORD KOKKUVÕTE... 2 1. LIIGI BIOLOOGIA

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

(Microsoft Word - V\344ndra_DP_KSH_EH_ _alkranel)

(Microsoft Word - V\344ndra_DP_KSH_EH_ _alkranel) Vändra vald, Suurejõe küla Saunataguse ja Traakonimaa katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (10.05.2016. a) Töö tellija: Vändra Vallavalitsus Töö koostaja:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret?

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem