MAK2030 probleemide rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon F

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MAK2030 probleemide rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon F"

Väljavõte

1 MAK2030 de rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon FE Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja ergutamine (puiduliste ja mittepuiduliste) FE Kriteerium 6: Teiste sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja tingimuste säilitamine Töörühma d... 2 Alusuuring... 3 Alusuuringu soovitused... 3 Keskkonnaministeeriumi lisatud taustamaterjal... 4 Probleem nr Ü.5.1 (sotsiaaltöörühm)... 9 Probleem nr K.6.7 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.9) Probleem nr K.6.8 (majanduse töörühm) Probleem nr K.6.9 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.7) Probleem nr K.6.11 (majanduse töörühm) Probleem nr K.6.12 (majanduse töörühm) Probleem nr K.6.13 (majanduse töörühm) Probleem nr K.6.14 (sotsiaaltöörühm) Probleem nr K.6.14 (majanduse töörühm) Probleem nr K.6.19 (majanduse töörühm) Probleem nr K.6.20 (majanduse töörühm) Probleem nr K.6.21 (sotsiaaltöörühm) Probleem nr K.6.24 * (majanduse töörühm) Probleem nr K.6.30 (sotsiaaltöörühm) Probleem nr K.3.7 (majanduse töörühm) Probleem nr K.3.13 * (majanduse töörühm) Probleem nr K.3.14 *(majanduse töörühm) Probleem nr K.3.15 (majanduse töörühm) Probleem nr K.3.16 * (majanduse töörühm) Probleem nr K.3.17 (majanduse töörühm)... 27

2 Töörühma d Sotsiaal: Ü.5.1 Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas/metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa sertifitseerimisest Sotsiaal: K.6.7 Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõjude hinnanguga le haridusele ja tööhõivele (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.9) Majandus: K.6.8 Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu kasutatakse Sotsiaal: K.6.9 Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.7) Majandus: K.6.11 Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib muutuda Majandus: K.6.12 Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest Majandus: K.6.13 Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle võimalustest Majandus ja sotsiaal: K.6.14 Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud Majandus: K.6.19 Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus Majandus: K.6.20 Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus Sotsiaal: K.6.21 Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu mõju metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt reguleeritud ja sellega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamine tagatud Majandus: K.6.24 *Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie Sotsiaal: K.6.30 Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal Majandus: K.3.7 Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata Majandus: K.3.13 *Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist Majandus: K.3.14 *Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist Majandus: K.3.15 Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa metsarikaste riikidega Majandus: K.3.16 *Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus) tootmisvõime on alla oma potentsiaali Majandus: K 3.17 Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu Erinev raieintensiivsus tulevikus avaldab erinevat mõju tööhõivele ja SKPle. Võimalikke mõjusid tuleks juba praegu hinnata. Lähtuvalt MAK 2020 indikatsioonidest on tehtud investeeringuid, loodud töökohti ja ümber orienteeritud soojamajandus. Puit on oluline kohalikus küttemajanduses ning väliskaubandusbilansi tasakaalustamises. Raiemahu langetamine mõjutab Eesti väliskaubandust, puidutööstust, metsandussektori tööhõivet, maksulaekumist ja kodusooja tarbijaid. Puidutööstus on Eesti väliskaubandusbilansi üks tasakaalustajatest. Raiemaht ja juurdekasv ei vasta Eesti metsade potentsiaalile. Puidu pakkumine on muutlik ja puidutööstusel ei ole võimalik arvestada ühtlase puiduvooga. Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste säilimises, ettevõtetel puudub

3 investeeringukindlus jne. See tuleneb lühikese etteteatamisajaga muudatustest õigusaktides ja piirangute kehtestamisest. Majandustegevuse piiramine ja/või keelamine vähendab olemasolevate ja potentsiaalsete töökohtade arvu. Range kaitserežiimiga metsade osakaalu suurendamine mõjutab nii otsest (majandamisest väljajäänud metsade raie, istutus, hooldus) kui ka kaudset tööhõivet (transport, sae- ja puidutööstus, metsataime kasvatus, korilus jm). Samuti vähenevad eraldised riigieelarvesse, millest tekivad töökohad sotsiaalsfääri, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne. Enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega, seega vähendab metsade majandamise keelamine tööhõivet eriti maapiirkondades tööhõivet. Märkimist väärib ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba Euroopas esirinnas. Alusuuring Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel on metsandussektoris hõivatute osakaal on viimasel kümnendil püsinud üsna stabiilselt viie kuni kuue protsendi juures hõivatute koguarvust (Raudsaar jt 2017a), mis on maailma kontekstis suur protsent (Lebedys ja Yanshu 2014). Siin on arvestatud vaid puiduga tegelevate töötajate arvu ning pole kaasatud loodusturismi ega mittepuiduliste väärtustega seotud töökohti, mille kohta Eestis statistikat ei ole ning suur osa sellest sektorist (saaduste korjamine ja müük) ei ole ka tuvastatavad. Metsanduse tulu saadakse ennekõike puidu müügist. Mittepuiduliste hüviste turu suurust (käivet) on väga raske hinnata, sest usaldusväärsed andmed puuduvad. Hinnanguliselt moodustab puit metsamajanduse tulust üle 95%. Metsamajanduse ning puidutöötlemise agregeeritud lisandväärtus on Eestis 1 m 3 raiutud ümarpuidu kohta Soomega ligikaudu samal tasemel (78 eurot m 3 kohta). Kui aga metsamajandusele ja puidutöötlemisele lisada paberitööstuse lisandväärtus, jääme nii Soomest kui Rootsist märkimisväärselt maha. Eestis oli metsasektoris loodud otsene lisandväärtus aastal 84 eurot, Soomes 126 eurot ja Rootsi 136 eurot 1 m 3 raiutud ümarpuidu kohta aasta andmetel oli metsamajanduse ja puiduvarumise tulu ja kasu struktuur järgmine: metsaomanikud teenisid ca 220 mln eurot puidutulu, riigile laekus 155 mln eurot maksutulu, metsamajanduse otsene lisandväärtus oli 347 mln eurot. Kogu metsasektori tegevusi arvesse võttes laekus maksutulu 652 mln eurot ja otsene lisandväärtus oli 930 mln eurot (Grünvald, 2018). Puidust toodetud taastuvenergia arendamist toetavad globaalsed kokkulepped, Euroopa Liidu ja riiklikud eesmärgid ning finantsmeetmed. Positiivne on see, et ligikaudu pool, % puidust toodetud primaarenergiast saadakse puidutöötlemise jäätmetest, teine pool ümar- ja hakkpuidust. Alusuuringu soovitused Ressursikasutuse suunamisel tuleks eelistada kõrgemat lisandväärtust andvat tootmist väiksema lisandväärtusega toodangule. Tähelepanu tuleks pöörata mittepuiduliste funktsioonidega seotud töökohtade loomisele perioodiks, mil raievõimalused on väiksemad, samuti puidu väärindamisele ja võimalikult väärtuslike puude kasvatamisele, mis võimaldaks luua kõrgepalgalisi töökohti või toetada majanduslikult vähem tootvaid töökohti. Kui varemalt on metsandus hoidnud töökohti maapiirkondades, siis üha on need koondunud linnadesse tänu tehnoloogilisele progressile metsa majandamisel ja selle korraldamisel. Mittepuiduliste funktsioonide toetamine mh

4 puistute struktuuri kaudu aitaks taasluua töökohti ka väikestesse maakohtadesse ning selle saavutamiseks ei tohiks põlata majandamisvõtteid, mis nõuavad enam tööjõudu, kui eesmärk on luua töökohti ja eriti maapiirkondadesse. Keskkonnaministeeriumi lisatud taustamaterjal Ülevaated metsavarudest, puidu ja puittoodete rollist väliskaubanduses, puidubilansist Kaupade, sh puidu ja puittoodete impordi ja ekspordi statistika kohta on andmed Statistikaameti kodulehel Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2018.a kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli aastal 1,8 miljardit eurot, mis oli 69 miljoni euro võrra väiksem võrreldes aastaga. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses. Nii nagu varasematelgi aastatel viidi Eestist aastal enim välja elektriseadmeid, nende osatähtsus Eesti koguekspordist oli 16%. Järgnesid mineraalsed tooted (15%) ning puit ja puittooted (11%). Puidupõhiste toodete väliskaubanduse kohta, sh tootegruppide kaupa, võib leida ülevaated Eesti Metsa- ja Puidutööstuse kodulehel: Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. SA Erametsakeskuse kodulehel on valik erinevaid uuringuid, sh on analüüsitud: - puidutootmiseks kasutatavat metsavaru eesmärgiga anda ülevaade puidutootmiseks kasutatava metsavaru suurusest, iseloomust ja võimalikust kasutusmäärast lähimal kümnel aastal (link analüüsile: kokkuvõte sh raidmed; - metsamajanduse majandusmõju aastatel (link analüüsile: - puidubilanssi (puidukasutuse mahud, link analüüsile: alates aasta koordineerib puidubilansi koostamist Keskkonnaagentuur; - puidu kasutusest saadavat lisandväärtust ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule lk 3-5 (link analüüsile: sti_sisemajanduse_koguproduktile_ja_maksutulule.pdf). Metsasektori (metsamajandus, puidutööstus, mööblitootmine, paberi ja tselluloositootmine) otsene ja sellega seotud kaudne ja indutseeritud lisaväärtus moodustasid 2017.a kokku 2,5 miljardit eurot ehk 10,7% riigi SKP-st ja 12,4% lisandväärtusest. Metsasektori poolt makstavad otsesed ja kaudsed maksud moodustasid 2017.a 7,1% riigi maksutuludest, sh ühe m 3 puidu raie ja töötlemisega seotud otsesed ja kaudsed maksud olid 59 eurot. Metsa- ja puidutööstussektorit mõjutava maksusüsteemi ja infovajaduse uuringus (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse kodulehel

5 lingil analüüsiti Eesti maksusüsteemi muutmise võimalusi metsa- ja puidutööstussektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks metsanduse tegevusala seisukohalt. Metsastatistikaga, sh ka aasta SMI kokkuvõtliku ülevaatega saab tutvuda lingil: Sh on toodud raiemahtude ja metsade juurdekasvu võrdlus. Just pikas perspektiivis metsaressursi ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses kui üks jätkusuutliku metsamajanduse kriteeriume oli MAK2020-s raiemahu määramise aluseks. Vastavalt E. Pärdi (Keskkonnaagentuur) analüüsile moodustavad kõigi puuliikide puistute pindalast moodustavad küpsed ja valmivad puistud 47% ehk pea poole. Kõige suurem on see protsent hall-lepikutel kuid ka sisuliselt pool männikutest on raieküpsed või saavutavad selle lähimal kümnel aastal. Analüüsiga saab tutvuda siin: _uuendusraie_arvutus_eesti_riikliku_metsanduse_arvestuskava_koostamise_toetamiseks.pdf. Küpsete ja valmivate puistute osakaal tulundusmetsade pindalast Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall-lepp Keskmine Raievanus Raievanused on kompromiss maksimaalse majandusliku tulu alusel raiumise ning puistu maksimaalse bioloogilise vanuse vahel. Kehtivad raievanused peegeldavad ühiskonnas saavutatud kokkuleppeid eri huvirühmade vahel ja ei vasta täies ulatuses ei majandusliku tulu ega ka puistu bioloogilise vanuse kriteeriumitele. Raievanused on kehtestatud vastavalt kasvukoha headusele ehk boniteedile ja puuliigile (tabel 1). Tabel 1. Raievanused puuliikide ja boniteetide lõikes* Puuliik Boniteediklass Ia I II III IV V;Va

6 Harilik mänd Karilik kuusk Aru- ja sookask Harilik haab Sanglepp Kõvad lehtpuud *Kui puistu enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole tabelis nimetatud, on lageraie lubatud igas vanuses. Kui nimetamata puuliik on puistuelemendiks, mis ei ole enamuspuuliik, siis kasutatakse selle puhul kaalutud küpsusvanuse leidmisel kokkuleppelist raievanust 30 aastat. Range kaitse protsess metsatüüpide vajakute katmine Eesti metsanduse arengukava (aastani 2020) ja looduskaitse arengukava (aastani 2020) üks eesmärk on parandada rangelt kaitstava metsamaa tüpoloogilist esinduslikkust, nii et see teeniks strateegilist eesmärki Metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatud. Rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise esinduslikkuse täpsustamiseks moodustati range kaitse töörühm. Töörühma ülesanne oli analüüsi koostamine ja keskkonnaministeeriumi eluslooduse põhiüksuse asekantslerile ettepanekute tegemine range kaitse osakaalu muutmiseks ja tüpoloogilise esinduslikkuse eesmärkide täitmiseks. Range kaitse töörühma kuuluva teadlase A. Lõhmuse Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise analüüsi (2016. a) tulemusel selgus, et eesmärgi täitmiseks on vaja täiendavalt kaitse alla võtta ehk range kaitse esinduslikkust tõsta eelkõige salu, laane - ja soovikumetsade tüüpi kuuluvate metsade osas. Tüpoloogilise esinduslikkuse ja tüübipõhiste vajakute kontseptsioonide aluseks oli põhimõte, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele (vähemalt 100-aastased) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise. Analüüs näitas, et Eestis on salumetsade vajak ligikaudu ha, laanemetsade vajak ligikaudu ha ja soovikumetsade vajak ligikaudu ha (kokku ha). Töörühm töötas välja ka meetmed, kuidas tüübivajakuid on võimalik riigimaal tervenisti katta. Need hõlmavad tegevusi peamiselt riigimaal: uute kaitsealade loomist, täiendavat ranget kaitset kaitsealade piiranguvööndites ning hoiualadel ja uute vääriselupaikade inventeerimist riigi majandusmetsas aastal metsaseaduse muutmisel lepiti kokku, et paralleelselt Ia ja I boniteedi kuusikute raievanuse vähendamisega tegeletakse elurikkuse kaitseks metsa tüpoloogiliste vajakute määramisega ning nende vähendamisega. Meetmed kooskõlastati huvirühmadega ja Keskkonnaministeerium alustas nende elluviimisega kinnitas Vabariigi Valitsus ettepaneku 58 uue kaitseala loomiseks, millega täidetakse kogu vajakust ha. Ülejäänud vajak täidetakse olemasolevate kaitsealade laiendamise ja ümbertsoneerimise tulemusena (nii piiranguvööndid, hoiualad kui ka püsielupaigad), lisaks täiendavate vääriselupaikade inventeerimisega riigimaal. Veebruaris 2019 tehti töörühmas ülevaade praegusest olukorrast: Kahe aastaga on range kaitse alla võetud sellest (18 ala) 12,5% laanemetsade vajakust ja 1,9 % salumetsade vajakust. Lisaks ca 800 ha vääriselupaiku riigimaal. Vabariigi Valitsus kinnitas lisaks sellele 58 uue kaitseala moodustamise, mis katab 45% laanemetsade vajakust ja 63% salumetsade vajakust. Töös on 31 ala, sh esimesest ettepanekust välja jäänud alad: 11,2 % laanemetsade vajaku katmiseks ja 23% salumetsade vajaku katmiseks.

7 Ootel (71 ala) 31,3% laanemetsade vajakust ja 12% salumetsade vajakust. Need on projekteeritavate kihil, kaitse on tagatud, aga ei ole veel aktiivselt töös. Siin on nt palju metsise püsielupaiku (olemasolevate kaitsealade kaitse-eeskirjade muutmine). Range kaitse töörühm on kohtumised lõpetanud ja kõik materjalid on kättesaadavad siin: Sertifitseerimisskeemidest tulenevad lisapiirangud Metsa sertifitseeritakse, et kaasa aidata säästva metsanduse põhimõtete rakendamisele ning sellega kinnitatakse, et metsa on majandatud keskkonnasäästlikult. Eestis on esindatud rahvusvahelised säästva metsamajandamise süsteemid FSC ja PEFC. PEFC sertifikaadiga metsi on üle maailma enam kui 300 mln hektarit, FSC sertifikaadiga 194,5 mln hektarit aasta seisuga oli Eestis väljastatud 8 FSC metsamajandamise ja 256 tarneahela sertifikaati. PEFC metsamajandamise sertifikaate oli väljastatud 7, tarneahela sertifikaate 72. FSC ja PEFC sertifitseeritud metsade kogupindala oli vastavalt 1,4 mln ja 1,2 mln hektarit. Suurema osa sertifitseeritud metsade pindalast moodustas riigimets, millel on olemas mõlemad sertifikaadid. Erametsi oli sertifitseeritud ligikaudu ha, millest üle ha omas mõlemat sertifikaati ning PEFC sertifitseeritud erametsa pindala oli pea kaks korda suurem kui FSC puhul. Eesti puhta keskkonna kuvandi ja säästva metsade majandamise tähtsustamiseks ning toetamiseks on Keskkonnaministeerium edendanud erametsade sertifitseerimist läbi metsaühistute sertifitseerimise toetamise alates augustist Sertifitseerimise standardid seavad metsa majandamisele kohati suuremaid piiranguid, kui seda seadusandlus ette näeb ja kuna tegemist ei ole riigi seaduste ega piirangutega, siis riik ei ole sellealast teavitustööd ka teinud. Näiteks on vääriselupaigad, mille kaitse eramaal on riigi seaduste kohaselt vabatahtlik, kuid sertifitseeritud metsamajandaja sealt puitu varuda ei või, samuti ei saa tarneahela sertifikaati omav kokkuostja seal raiutud puitu kasutada. Seega järgivad sertifitseeritud metsa majandajad rangemaid nõudeid, kui riik on seadnud. Segadust on tekitanud see, kui sertifitseerijad on võtnud kasutusele riigist erinevaid tõlgendusi või andmeid. Näiteks on FSC standardi rakendamiseks koostatud nn potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaas, millega seatakse piirangud oluliselt suuremale pindalale kui riiklikult inventeeritud ja keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaikade pindala. See on tekitanud olukordi, kus metsaomanik saab alles peale raiet teada, et tema maalt raiutud puitu ei saa sertifitseeritud kokkuostja vastu võtta ning peale raiet ei ole võimalik enam ka tõestada, kas tegemist oli tegeliku vääriselupaigaga või mitte. Sarnaseid laiendatud piiranguid ja mõisteid on veel (nt pühapaigad). Probleemide lahendamiseks on pöördutud riigi poole, kuid see nõuab laiemalt kaitsemehhanismide ning põhimõtete muutmist/arutelusid ning olulist rahalist ressurssi. Metsa kõrvalkasutus, sh loodusturism Metsa kõrvalkasutuse viisidega võib tutvuda SA Erametsakeskuse kodulehel: Riigimetsa majandamise Keskus (RMK) tellimusel koostatud uuringust aastal lähtub, et: Metsas marjul ja seenel käis tänavu 52% elanikkonnast Pooled metsaskäijatest piirdusid 1-3 käigukorraga

8 Marju korjas 68%, seeni 89% metsaskäijatest Laias laastus korjati tänavu ca 5 miljonit liitrit marju ja 8 miljonit liitrit seeni Enamus (59%) metsaskäinutest korjas seeni-marju pigem või kindlasti tarbe pärast Saagi põhiline kasutuseesmärk oli ülekaalukalt talveks säilitamine (68%) Uuring on kättesaadaval lingilt: Harjumaal erinevate metsaandide leidumiskohtade kohta on infot näiteks RMK kodulehel: Valminud on ka mahekorjealade kaardirakendus, millele pääseb ligi Maa-ameti geoportaalis: &HEIGHT=665&zlevel=0,552500, &setlegend=FMAMAHE2_MAHEPOLD=0,FM AMAHE2_KORJETAOTLUSRMK=0,FMAMAHE_MAHEMESILA=0 RMK kodulehel tutvustatakse ka külastuskorraldust, mille eesmärk on säästliku rekreatiivse looduskasutuse korraldamine riigimetsas, arvestades looduse taluvuspiire ja säästes bioloogilist mitmekesisust: samuti on koostatud juhised looduses liikujale: RMK kodulehelt võib leida aastal koostatud ülevaade kaitse- ja puhkealade külastatavusest ja meetmetest negatiivsete mõjude ennetamiseks lingil eetmed%20negatiivsete%20m%c3%b5jude%20ennetamiseks.pdf. Selles tuuakse välja, et looduses liikumine on aasta-aastalt muutnud populaarsemaks ning aastal külastati RMK hallatavaid puhke- ja kaitsealadel paiknevaid objekte 2,7 miljonil korral. Kui võrrelda ja aasta külastajauuringu tulemusi, siis on märgatavalt suurenenud välismaalaste osakaal, seda just rahvusparkides. Kasvava külastuskoormuse juures on jätkuvalt oluline maastikukaitseliste meetmete rakendamine ning vastava taristu hea seisund, mis annab loodusmaastikule võimaluse taastuda ja võimaldab objektide seisundis tagada teatava stabiilsuse. Keskkonnainspektsiooni statistika näitab rekreatsiooniga seonduvaid rikkumisi pigem kaitstavatel aladel ning ka puhkealadel (peamiselt riigile kuuluvatel metsamaadel), samas just seal tehakse ka planeeritud järelevalvet. Eramaadel reageeritakse peamiselt kaebustele. Kaitsealadel on ka metsa kasutamine kõige paremini reguleeritud, kaitse-eeskirjades on seatud tingimused mh kas, mis ajal ja kus on inimestel lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi; rahvaürituse korraldamise tingimused (sh osalejate arv); millal, kus ja millist jahti võib pidada; milliste sõiduvahenditega ja kus võib liikuda; kas ja kus võib telkida või lõket teha, koguda pilliroogu jms. Rikkumised on enamasti seotud kas telkimise või lõkke tegemisega selleks mitte ettenähtud või tähistamata kohas, suure osa rikkumistest moodustab ka mootor- või maastikusõidukitega sõitmine väljaspool teid aastal tuvastati selliseid rikkumisi 187; aastal 127; aastal 99; aastal 74 ja aastal 65 rikkumist. Seega näitab statistika selliste juhtumite arvu langust tegemist võib olla ühelt poolt järelevalve mahu vähenemisega, teisalt aga puhkealade parema tähistamise ja üldise õigusekuulekuse kasvuga.

9 Metsas rekreatiivse tegevusega rikkumiste üheks põhjuseks peab Keskkonnainspektsioon asjaolu, et suuremate linnade lähedal on ametlikud telkimisalad hooajalise ületäituvusega, kohati jäävad need alad väikeseks või vaatamata nõudlusele puuduvad üldse. Sellisel juhul telgitakse ametlike telkimisalade läheduses või suvalises kohas ning tehakse lõket alal enda poolt ettevalmistatud lõkkekohas. Paljud kohad on kujunenud külastuspiirkondadeks juba ajalooliselt, aga sinna ei ole vastavat infrastruktuuri loodud või on seal hoopis külastusvõimalusi piiratud. Probleem nr Ü.5.1 (sotsiaaltöörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsas olevate loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis ja riiklikus statistikas. 2. Probleemi kirjeldus Lisaks riiklikele piirangutele kehtivad ka turupiirangud, mis on põhjustatud sertifitseerimisskeemidest. Nt vääriselupaigad, pühapaigad, suurendavad oluliselt kaitsealuse metsa osakaalu võrrelduna riikliku statistikaga. 3. Miks see on tähtis? Ressursi kasutamise vähendamine, hüvede vähenemine ühiskonnale 4. Kelle jaoks on see 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Metsaomanikud, metsatööstus Eestis, riik Metsaomanikud peavad hakkama väga täpselt jälgima raievanust. Raiuda tuleb esimesel võimalusel, vastasel korral muutub see osa metsast potentsiaalseks vääriselupaigaks ja omanikul ei ole võimalik sellest metsast pärinevat puitu müüa Eesti tööstustele. "Metsade vääriselupaikade inventeerimise metoodika" (Väljaandja: Keskkonnaministeeriumi metsaosakond. Suurem osa Eesti puidutööstustest kasutavad sertifitseeritud toorainet ja ei saa seetõttu ka potentsiaalsete VEP-ide puitu kasutada. Jah. Olemasolevate looduskaitsealade kaitseväärtuse pidev seire. Oluliselt tõuseb töötlemata puidu väljavedu ja Eestis jääb lisandväärtus saamata, metsaomanike motivatsioon metsa majandada langeb. Omandist loobumine.

10 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Pehmete väärtuste kaudne kaitse ei kajastu riiklikus statistikas Probleem nr K.6.7 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.9) 1. Probleemi sõnastus Puudub metsamajanduse pikaajaline visioon ning metsamajanduse stsenaariume pole koostatud koos mõjude hinnanguga le haridusele ja tööhõivele 2. Probleemi kirjeldus Erinev raieintensiivsus tulevikus avaldab erinevat mõju tööhõivele ja SKPle. Võimalikke negatiivseid mõjusid tuleks juba praegu hinnata ning töötada välja programm võimalikult valutuks üleminekuks. Lähtuvalt MAK2020 indikatsioonidest on tehtud investeeringuid, loodud töökohti ja ümber orienteeritud soojamajandus. Puidul on kandev roll kohalikus küttemajanduses ning väliskaubanduse bilansi tasakaalustamises. Raiemahu langedes alla kriitilise piiri (11 mln ) kannatavad Eesti väliskaubandus, kohalikud puidutööstused, seeläbi töökohad ja maksulaekumine ning kodusooja tarbijad. Puidutööstus on praktiliselt ainus majanduse valdkond, mis tasakaalustab Eesti väliskaubanduse bilanssi. Raiemahu vähenedes alla 11 mln. peaksime hakkama võtma laene. Raiemaht ja juurdekasv ei vasta Eesti metsade potentsiaalile. Puidu pakkumine on volatiivne. Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste säilimise osas, ettevõtetel puudub investeeringukindlus jne. Mis tuleneb seadusemuudatustest ja kaitsealade loomistest mis ei ole piisavalt pikalt ette kommunikeeritud. 3. Miks see on tähtis? See on tähtis ajaliselt sidusa ja tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks. 4. Kelle jaoks on see Riik, tööstus, ühiskond, metsandus- ja puidusektoris 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta tegutsevatele inimestele. Tegu ei ole otseselt ga, aga tegu on metsandusega seotud ga Probleemile on korduvalt viidatud sõnavõttudes, mis vastanduvad raiemahtude alandamisele. Samuti on loogiline eeldada, et kui mistahes põhjusel vähem raiuma hakatakse, siis läheb vaja ka vähem raiumise, puidutööstuse jms-ga seotud ametikohti.

11 ? ga ei Probleem peaks olema ning ilmselt oleks seda mõttekas lahendada üldisemal regionaalarengu ja majanduse planeerimise tasandil. Praeguse valitsuse poolt läbi viidav omavalitsuste tulubaasi suurendamine aitab kahtlemata lahendamisele kaasa, ent ka väike-ettevõtluse tingimuste parendamine soodustaks maaelu mitmekesistamist. Juurdekasvu tõstmine 20 miljoni tihumeetrini, raiemahu tõstmine maksimaalse võimaliku mahuni juurdekasvust Raiemahtude mistahes põhjusel kahanemise korral võivad paljud inimesed kaotada oma töö ning sattuda majanduslikku kitsikusse, samuti võib kannatada maapiirkondade majanduselu. Loobutakse omandist, võimalik väljaränne. 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. L-M Väli Algne ettepanek oli: Säästvale metsamajandusele üleminekuprogrammi vajadus. EMPL algsed ettepanekud olid: Raiemahu langedes alla kriitilise piiri (MAK 2020 eesmärgid) kannatab Eesti elanikkonna heaolu ja Riiklikult puudub majandusharu pikaajaline visioon mis põhjustab sektoris erimeelsusi ja volatiivset tegutsemiskeskkonda ettevõtetele ning maaomanikele. 10. Otsus Probleem sõnastatud 11. Ökoloogia kommentaar Seos ökoloogia ga Riik ei toeta ega suuna loodushoidlikku metsamajandust. Probleem nr K.6.8 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsandussektori lisandväärtuse potentsiaal on palju suurem, kui seda praegu kasutatakse 2. Probleemi kirjeldus Eestis raiutava ja töödeldava puitu ei kasutata maksimaalselt, kuna seda ei kasutata võimalikult suure lisandväärtusega toodete tegemiseks. Liiga vähe on innovaatilist puidu keemilist töötlemist. Eksporditakse töötlemata puitu. Metsandussektori lisandväärtus on madalam kui Põhjamaades ning selles sektoris on kasvuruumi. Metsasektoris on puudulik klastripõhine lähenemine ja innovatsioon. Kohalik masinatööstus, metsa mittepuiduliste toodete kasutamine. Metsanduse spetsiifilist kompetentsi ja mitmekülgset ettevõtlust arendatakse liiga vähe. 3. Miks see on tähtis? Puidu ja mittepuiduliste saaduste ja toodete maksimaalne väärindamine (enne eksporti) annab metsa omanikele suuremat tulu, loob juurde paremini tasustatud töökohti ja suurendab seeläbi riigi maksulaekumist. Oskusi ja teenuseid saab ka suuremas mahus eksportida. 4. Kelle jaoks on see Ühiskond 5. Kas tegu on Kus on Jah. Vähene investeerimisvõimekus ja teadmised/ kogemused kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks.

12 6. Mis faktid toetavad/ei toeta OÜ Finatsakadeemia 2017.a tehtud uuringust Metsa- ja puidutööstussektorit mõjutava maksusüsteemi ja infovajaduse uuring. Kui metsamajandamise lisandväärtus raiutud ümarpuidu tihumeetri kohta metsanduse ja puidutööstuse tegevusaladel kokku võrdlusriikides oluliselt ei erine (2013.a), siis paberitööstuse toodangu lisamisel oli lisandväärtus Skandinaavia riikides oluliselt kõrgemaks. Metsandussektor kokku hõlmab seejuures lisaks metsamajandusele ja puidutööstusele ka paberitööstust. Kogu metsamaterjali väärindamise oluline kasvupotentsiaal Balti riikides võiks seega olla seotud paberi- ja puitmassi tootmise arendamisega. Lisandväärtus (eurot/tm) metsandussektoris oli 2013.a järgmine: Eesti 84, Läti 75, Soome 126, Rootsi 136. Lisandväärtus metsamajanduses ja puidutööstuses Eesti 77,8, Läti 72, Soome 78, Rootsi 85. EUROSTATi andmed 2015: ga ei Metsandussektori lisandvaartus 2015.xlsx Jah Jätkub senine olukord, mistõttu osa potentsiaalsest tulust jääb saamata. 9. Ümbersõnastamine Jah. Oli: Metsatööstuse lisandväärtus on madal võrreldes Põhjamaadega Probleem nr K.6.9 (sotsiaaltöörühm) (ettepanekus sõnastatud kokku ga K.6.7) 1. Probleemi sõnastus Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta 2. Probleemi kirjeldus Majandustegevuse piiramine ja keelamine vähendab võimalusi tööle ja seega vähendab olemasolevate ja potentsiaalsete töökohtade arvu. Metsaala range kaitse alla viimine keelab konkreetses metsaosas majandustegevuse. Otseseks majandustegevuseks on näiteks raietöö, istutustöö, metsahooldustöö. Samuti on range režiimiga metsadel mõju ka kaudsele tööhõivele. Näiteks, tööde maht väheneb transpordiettevõtetel, sae ja puidutööstuste töötajatel, väiksem on istutatavate taimede vajadus taimeaedadest jne. Samuti vähenevad eraldised riigieelarvesse, millest tekivad töökohad sotsiaalsfääri, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne. Enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega, seega vähendab metsade majandamise

13 keelamine eriti maapiirkondade tööhõivet. Äramärkimist väärib ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba Euroopas esirinnas. 3. Miks see on tähtis? Tulevikuootuste jaoks sh investeeringute planeerimiseks. Vähendaks kaitsjate ja majandajate erimeelsusi 4. Kelle jaoks on see Tähtis omanike ja investorite jaoks. Probleemiks 5. Kas tegu on metsandustöötajatele. Tegu on ga. Ebaselge on riigi ootus metsandussektori panuse osas SKPsse. 6. Mis faktid Forest Europe andmetel on Eestis keskmiselt suurem rangemalt toetavad/ei toeta kaitstavate metsade osakaal. Probleem on.? Väheneb huvi pikaajaliselt investeerida ja töökohad. Sektori ga ei areng peatub. 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Majandatavate metsade määramine rangelt kaitstavaks metsaks ja erinevate majanduspiirangutega metsaks 11. Ökoloogia kommentaar Ökoloogi seisukohast on täpse pikaajalise plaani (pikema kui arengukava periood) koostamine keeruline. Probleem nr K.6.11 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib muutuda 2. Probleemi kirjeldus Olemasolevas MAKis seatud kaitsealade miiniumumpiir mitte maksimum. Samuti võib metsamaa minna kasutusest välja raadamise tõttu. Tulenevalt puistute ebaühtlasest jagunemisest ja vanemate puistute vähenemisest lageraiete mahud vähenevad tulevikus. Mahtude vähenemine on sots/maj mõjuga. 3. Miks see on tähtis? Tähtis metsatööstuse jaoks, et kavandada arenguid. 4. Kelle jaoks on see Metsatööstuse ja ühiskonna jaoks. 5. Kas tegu on Jah. Kus on 6. Mis faktid toetavad/ei Kaitsealuste piirangutega metsade pindala on suurenenud. toeta Jah

14 Ei kasuta võimalusi optimaalselt ga ei 9. Ümbersõnastamine 11. Ökoloogia kommentaar Rangelt kaitstavate alade osakaal on seotud raieringi pikkusega. 12. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka sots töörühmas Puudub riigi pikaajaline plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta. Võimalusel ühendada. Probleem nr K.6.12 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest 2. Probleemi kirjeldus Käesoleval hetkel puudub ülevaade, millisel määral panustab puiduenergia Eesti tööhõivesse, millist mõju avaldab sektor Eesti väliskaubanduse bilansile, milline on mõju riigi maksutuludele, millist rolli mängib puiduenergia energiajulgeolekus jms. Vastavad hinnangud Eestis on tehtud kaudsetele meetoditele tuginedes ega ole täpsed. 3. Miks see on tähtis? Analüüs oleks aluseks poliitiliste otsuste tegemiseks 4. Kelle jaoks on see Tööstusele ja otsustajatele 5. Kas tegu on Tooraine kaudu seotud metsandusega. Kus on 6. Mis faktid toetavad/ei Käesoleval hetkel ongi faktilise info puudumine suurimaks toeta ks. Jah. Mõjude hindamisel tehakse valearvestusi ning piiratud ga ei infoväljas otsustamisega võivad kaasneda ka valed otsused. 9. Ümbersõnastamine Oli: Puiduenergia positiivsete mõjude hindamine arengukava raames 10. Otsus Probleem sõnastatud Probleem nr K.6.13 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle võimalustest. 2. Probleemi kirjeldus Ei ole piisavalt andmeid kui suur on metsa nn kõrvalkasutuse (loodusturism, jahindus, korilus jne) mõju. Seetõttu käsitletakse diskussioonides täna küpse raiumata metsa kaitset kui ainult kulu ja metsandust kui puidu tööstust. Kuid loodusel põhineva turismi seisukohast on küpse kasvava metsa puhul tegemist

15 ressurssiga, mille abil luuakse lisandväärtust ja majandustulu. Mõju uuring peaks olema laiapõhjaline, sest näiteks turismi puhul ei koosne majandusmõju ainult loodusturismi ettevõtete käibest, vaid ka majutuse, toitlustuse ja transporditeenuste käibest. Uuringute järgi teeb turist neile kolmele teenusele 60-96% oma kulutustest. 3. Miks see tähtis on? On tehtud mitmeid uuringuid, mis teemat osaliselt puudutavad, näiteks EAS Turismiagentuuri turismi uuringuid, kuid pole ülevaadet. Seetõttu saame praegu kasutada ainult hinnanguid. 4. Kelle jaoks on see probleem 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta? ga ei tegeleta Loodusel põhineva turismi sektori jaoks. Looduskeskkonnas toimuva rekreatsiooni huviliste ja arendajate jaoks. Korilaste ja korilusel põhineva ettevõtluse jaoks. Ei Puudub loodusel põhineva turismi majandusmõju hinnang. Jah Arengukava diskussioonideks puuduvad head andmed. 9. Ümbersõnastamine Probleem nr K.6.14 (sotsiaaltöörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud 2. Probleemi kirjeldus Maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks, mis on julgeolekuprobleem ja riiklikult oluline küsimus. Peamisteks tööandjateks maapiirkonnas on põllumajandus ja metsandus ning puidutööstus. Perioodil 2010 kuni 2017 jäi raiemaht oluliselt alla MAK 2020 raames eesmägiks pandu, mis pärsib maaelu arengut. 3. Miks see on tähtis? Tasakaalustatud regionaalseks arenguks (elu säilitamiseks maal).

16 4. Kelle jaoks on see 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Riik, ühiskond, Jah, metsandusel kandev roll maaelus 1 miljonile tihumeetrile raiele vastab ligikaudu 2350 töökohta, metsanduses ja puidutööstuses on palk keskmisest suurem. Metsasektor oluline tööandja maal. Sisemigratsioon. Jah. Tööhõive vähenemine maapiirkondades. 9. Ümbersõnastamine Ei Kajastab ka Eesti Linnade ja Valdade liidu esitatud nr 18 Töökohtade vähenemine maal 11. Ökoloogia kommentaar Arutati töörühmas, kuid olulist seost ökoloogia valdkonnale ei tuvastatud. Probleem nr K.6.14 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud 2. Probleemi kirjeldus Maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks, mis on julgeolekuprobleem ja riiklikult oluline küsimus. Peamisteks tööandjateks maapiirkonnas on põllumajandus ja metsandus ning puidutööstus. Perioodil 2010 kuni 2017 jäi raiemaht oluliselt alla MAK 2020 raames eesmärgiks pandu, mis pärsib maaelu arengut. 3. Miks see on tähtis? Puidutööstuse suur roll maapiirkondade tööhõives 4. Kelle jaoks on see Riik, ühiskond,

17 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Jah, metsandusel kandev roll maaelus MAK2020 koostamisel tehtud uuringu Eesti metsasektori makroökonoomiline analüüs ( my_makroanalyys_aruanne.pdf) kohaselt annab optimaalse raiestsenaariumi puhul (ca 12 miljonit tihumeetrit) 1 miljon tihumeetrit raie ligikaudu 2350 töökohta. Metsanduses ja puidutööstuses on palk keskmisest suurem. Jah Maapiirkondadesse ei looda uusi tasuvaid töökohti metsandussektori poolt. 9. Ümbersõnastamine 11. Ökoloogia kommentaar 12. Sotsiaali kommentaar Sama probleem ka sotsiaalis esitatud ja töörühm ei tuvastanud olulist seost ökoloogia valdkonnaga. Tarmo Tüüri kommentaar: raiemaht ja sektori tööhõive ei ole korrelatsioonis. Käsitletud ka sots töörühmas Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud. Probleem nr K.6.19 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus 2. Probleemi kirjeldus KAURil puudub aeg ja ressurss, puidubilansi koostamine on projektipõhine. Puidubilansi koostamine peaks olema riiklikult koordineeritud. 3. Miks see on tähtis? Puudub piisavalt hea ülevaade puidu kasutamisest, teadmispõhisus, riigi võimekuse suurendamine võimaldamaks andma täpsemaid hinnanguid. 4. Kelle jaoks on see Turuosalised (investeeringute tegemiseks) 5. Kas tegu on Osaliselt metsanduslik probleem, seotud statistikaga. Kus on

18 6. Mis faktid toetavad/ei toeta Jah ga ei 9. Ümbersõnastamine 10. Otsus Probleem sõnastatud KeM kommentaar Projektipõhine puidubilansi koostamine, põhineb hinnangutel. Ebaselgus puidu kasutamise ning puidu kasutamise tulevikuprognooside osas Tänaseks on puidubilansi koostamine Keskkonnagentuuri ülesanne. Probleem nr K.6.20 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus 2. Probleemi kirjeldus Eesti kehtivad piirangud ümarpuidu autotranspordi massipiirangutele on liiga karmid ja ei võimalda kasutada transpordiseadmeid efektiivselt. Konkurentriikides suurendatakse massipiiranguid oluliselt, mis mõjutab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet 3. Miks see on tähtis? Ettevõtete konkurentsivõime, transpordi efektiivsus ja keskkonnamõju (CO2 jne), turvalisus teedel 4. Kelle jaoks on see 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Metsaomanik, riik Jah, ümarpuidu madalast väärtusest tulenevalt on transpordikomponent oluline kuluosa, mis mõjutab võimalusi metsa kasumlikult majandada, seda eriti madalama kvaliteediga puistutes Eestis lubatud autoveo täismass ümarpuidu puhul eritehnikaga maksimaalselt 54t, Soomes 76t, Rootsis piirkonniti 90t. Kasutatavad masinad on samad. Lähtudes uuringust kannataksid Eesti teed kuni 60t täiskoormaid. Jah Konkurentsivõime langus, põhjendamatult suure keskkonnamõjuga transporditegevus 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Ümarpuidu transpordi madal efektiivsus

19 Probleem nr K.6.21 (sotsiaaltöörühm) 1. Probleemi sõnastus Looduses liikumise/loodusturismi ja tervisespordi jätkuva kasvu mõju metsakeskkonnale (looduskeskkonnale) ei ole piisavalt reguleeritud ja sellega kaasneva võimaliku negatiivse mõju ennetamine tagatud 2. Probleemi kirjeldus Looduses liikujate, tervisesportlaste ning teiste aktiivsete looduskasutusviiside harrastajate (sh loodusturismi valdkonna klentide) arv on viimasel kümnel aastal olnud pidevas kasvutrendis, harrastatavad metsa(loodus)kasutusviisid on mitmeskesistunud ning ks on kerkimas külastuseks ettevalmistatud (metsa)looduse piisavus ja sellest tulenevalt järjest tugevamad looduses käijate jäetavad jäljed. Külastatavad loodusväärtused paiknevad nii era- kui riigimaadel. Külasuse korraldusele on süsteemsemalt tähelepanu pööratud riigimetsas, kus riigimetsa majandaja on välja arendanud teadmiste - (seirete ja uuringute) põhiselt metsa rekreatiivset kasutamisist võimaldava säästlikult majandatava looduses liikumise süsteemi, mille eesmärgiks on ühelt poolt luua täiendavaid võimalusi ja teiselt poolt kaitsta kasutatavat ressurssi. Et inimesed tahaksid looduses aega veeta ja et neil oleks seal viibides piisavalt infot, peavad olema välja arendatud vastavad tugistruktuurid, mille moodustavad infoviidad, -punktid, -tahvlid ja -keskused, loodusrajad ning muud rajatised: laudteed ja vaatetornid. Vajalik on ka veebipõhine info matkaradade paiknemise ja sealsete väärtuste kohta. 3. Miks see on tähtis? Mets on oluline puhkuse veetmise paik. Metsas peetakse jahti, korjatakse marju, seeni ja teisi metsaande. Vastavalt metsaseadusele tuleb omanikul a) kaitsta metsa kasvutingimuste halvenemise eest. b) metsa kasutajad võivad telkida ja lõket teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal 4. Kelle jaoks on see Looduses liikujale - puudulik külastusinfrastruktuur 5. Kas tegu on Metsaomaniku jaoks, st ka riigi kui erametsaomaniku jaoks Jah. Tegu on, täpsemalt metsa mittepuidulise kasutamise valdkonda puutuva ga, mille juured peituvad eestimaalaste harjumuses ja soovis jätkuvalt igaüheõiguse alusel (riigi)metsas liikuda; riigimetsa majandaja on oma loomisest saati looduses liikumise süsteemse korraldamisega tegelenud, kasutades selleks metsa puidulisest majandamisest saadud ressursse 6. Mis faktid toetavad/ei toeta Mets pakub nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaal- kultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Looduskaitse arengukava täitmise aruandest selgub, et loodusradade külastajate arv on oluliselt kasvanud, ületades juba

20 praegu aasta sihttaset, millest võime järeldada, et inimesed väärtustavad looduses liikumise võimalusi üha enam. Aastal 2016 külastajate arv 2,3 miljonit, 2020 sihttase 1,75 miljonit.? ga ei RMK läbiviidava külastusmahu seire andmed MAK perioodil toetavad kasutuse intensiivistumist a 1,55 mln külastust, 2017.a 2,4 mln külastust. RMK läbiviidavate külastajauuringute andmed (2010 vs 2015) näitavad kasutusviiside mitmekesistumist ja muutumist, rõhuga aktiivsemale liikumisele. RMK tellitavad uuringud kinnitavad muuhulgas jätkuvat huvi metsaandide korjamise vastu. Jah. Probleem on. Eeldab vajaminevate ressursside jätkuvat olemasolu ja nende eesmärgistatud kasutamist Loodusturismi arendamisel tuleb lähtuda säästva arengu, loodushoiu, maaelu ja pärandkultuuri säilitamise põhimõttetest; Tuleb arvestada liikide ja koosluste taluvust: ei planeerita külastusi õrna loodusega paikadesse tundlikel aegadel - inimesed suunatakse selleks ettevalmistatud kohtadesse, looduses liikumise tugistruktuure arendades/hooldades jälgitakse, et ei oleks liigselt koormatud piirkondi, kus rahvas juba oma massilise liikumisega loodust üleliia mõjutab. Arvestatakse nn sotsiaalse taluvusega, st külastuse planeerimisel arvestatakse kohalike elanike privaatsusvajadusega ja välditakse külastajate koondumist õuealade vahetusse lähedusse. Kasvav looduses liikujate arv toob piirkonniti kaasa liigse koormuse. Metsa kasvutingimused halvenevad, metsa rekreatiivne väärtus väheneb, eestimaalased ei ole enam harjumuspärasteks kujunenud metsa rekreatiivse kasutamise võimalustega rahul. 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Loodusliikumine/loodusturism ja tervisesport ei ole reguleeritud 10. Otsus Probleem sõnastatud Probleem nr K.6.24 * (majanduse töörühm) 1 Probleemi sõnastus Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie. 2 Probleemi kirjeldus Raiutakse aina nooremaid metsi ja valdavaks on muutunud lageraie. Kehtivate seaduste alusel teostatud mõned raied ei ole (loodus)turistidele esteetiliselt vastuvõetavad. Vana mets kui keskkond ja seal elavad liigid on oluline loodusel põhineva turismi ressurss. Selle jätkuv vähenemine kahandab loodusel põhineva turismi pakkumise võimalusi. Rohekoridorid ei suuda intensiivse lageraide tingimustes oma funktsioone täita nii looduslike liikide leviku kui ka loodusturismi mõttes. Eesti metsades on vanu loodusmetsi vaid 2% metsamaast, millest kõik ei ole kaitse all.

21 Aastaraamat Mets 2016 andmetel moodustas 2015 aasta uuendusraiete kogupindalast 93% lageraied. Perioodi SMI andmetel langes lageraiete osakaal aastatel alla 80% kogu uuendusraiete pindalast, kuid peale langust on lageraiete osakaal uuendusraietest taas tõusnud aasta tasemele. 3 Miks see tähtis on? Kui see jätkub, siis turismisektori konkurentsivõime saab kahjustada. 4 Kelle jaoks on see probleem 5 Kas tegu on 6 Mis faktid toetavad/ei toeta 7 Kas probleem on? 8 Mis juhtub kui ga ei tegeleta Turismisektori ja kogu Eesti maine jaoks. Jah Viimastel aastatel saame aina rohkem Eestit külastanud turistidelt just metsade majandamise aadressil negatiivset tagasisidet. Ilmunud on ka sellekohaseid artikleid meedias. Jah Eesti maine saab kahjustatud ja turismitulu väheneb. 9 Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Intensiivistuv metsaraie, metsade noorenemine, lageraie kui valdav raievõte ja viis, kuidas raiet tehakse vähendab Eesti loodusel põhineva turismi ressurssi ja kahjustab Eesti mainet. 10 Otsus Probleem sõnastatud. MO täiendab kirjeldust/mo poolt täiendatud SMI raieandmetega ning vanade loodusmetsade protsendiga R.Kuuba eriarvamus. Võiks jääda algselt pakutud sõnastus. T.Anis jääb eriarvamusele, kuna tal puudub piisavalt informatsiooni selle kohta. Probleem nr K.6.30 (sotsiaaltöörühm) 1. Probleemi sõnastus Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal 2. Probleemi kirjeldus Puidutööstus on praktiliselt ainus majanduse valdkond, mis tasakaalustab Eesti väliskaubanduse bilanssi. Raiemahu

22 vähenedes satuksime olukorda, kus peaksime hakkama riigina laene võtma jooksvate kulutuste katmiseks. Kaudselt on (sellest otseselt) töökohta seotud metsasektoriga. Stabiilse raiemahuga 15+ mln tm aitaksime kindlustada iseseisva hakkamasaamise aastast 2021, kui ELi toetused märgatavalt vähenevad. Selleks, et suudaksime väliskaubandusebilanssi paremini tasakaalustada, ei tohi aktsiisid halvendada puidutööstussektori konkurentsivõimet. 3. Miks see on tähtis? Kui raiemahud vähenevad, siis ühiskonna kulutusteks saadaolev maksuraha hulk väheneb eksponentsiaalselt märgatavalt 4. Kelle jaoks on see 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta ga ei Terve ühiskond Jah aastal oli metsanduse tegevusalade lisandväärtus kokku 700 miljoni euroni. Tihumeetri kohta oli lisandväärtus aastal 2014 üle 90 euro. Metsanduse tegevusaladel hõivatute arv on püsinud 24 tuhande ligidal ning annab ligikaudu 4% Eesti kogu tööhõivest. Miljoni tihumeetri raiemahu kohta tuleb üle 3000 hõivatu. Koos kaudsete mõjudega läbi vahetarbimise1 ja lõpptarbimise2 on sektoriga seotud hinnanguliselt ligikaudu 67 tuhat töökohta, mis moodustab üle 10% Eesti hõivatute arvust Uuring Puidukasutusest saadav lisandväärtus ja selle mõju sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule s_ning_selle_moju_eesti_sisemajanduse_koguproduktile_ja_m aksutulule.pdf On läbi teadlikkuse tõstmise. Tasakaalustamata metsakasutus. Ei teadvustata metsakasutuse võimalusi ja väärtusi. 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Ühiskonna teadlikkus metsasaaduste kandvast rollist heaolu loomisel on madal

23 11. Ökoloogia kommentaar Tarmo tegi ettepaneku esitada ökoloogia valdkonda sarnane probleem ökoloogia teadmiste kohta. Probleem nr K.3.7 (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata 2. Probleemi kirjeldus Kui kehtestatakse iga aastane raielimiit, siis see võib pärssida metsa ressursi ratsionaalset kasutamist. Võimalik, et mõnedel aastate ei ole võimalik raiuda limiidi ulatuses metsa kuna ilmastikuolud, maailmaturuhinnad vms ei võimalda seda. 3. Miks see on tähtis? Pärsib ressursi optimaalset kasutust 4. Kelle jaoks on see Riigitulude jaoks, metsaomanike jaoks, metsatööstuse jaoks. 5. Kas tegu on 6. Mis faktid toetavad/ei toeta Probleemi juured on metsamaterjali võimalikult efektiivse kasutuse tagamises kehv ilm pärssis metsaraiet ja väljavedu. Samuti on eelnevatel aastatel jäänud raiemaht alla lubatud limiidi Jah. Lahenduseks oleks raielimiidi kehtestamine näiteks viie aasta libiseva keskmisena. See aitab raiemahtusid suurendada aastatel kui on head hinnad ja vähendada kui turg või ilmaolud on kehvemad Jätkub senine ebaefektiivne lähenemine ning osa ressurssi läheb ühiskonna jaoks kaotsi ga ei 9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Raielimiidi ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata. 10. Otsus Probleem sõnastatud 11. Ökoloogia kommentaar Seos ökoloogia valdkonna ga Rasketehnika piirangute kehtestamise vajadus mullastiku ja alusmetsa kaitseks 12. Sotsiaali kommentaar Seotud esimese majandusvaldkonna teemaga Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust. Probleem nr K.3.13 * (majanduse töörühm) 1. Probleemi sõnastus Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist 2. Probleemi kirjeldus Väikesed langid tähendavad kõrgemaid kulusid metsa ülestöötamisele ning hilisemale metsauuendus ja

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Arengukava koostamise

Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Arengukava koostamise Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek... 1 1. Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk... 2 2. Olukorra analüüs...

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURING

Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURING Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURINGU ARUANNE Märts 2017 Tallinn SISUKORD 1. SISSEJUHATUS

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Hip Green1 Template

Hip Green1 Template Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013

Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel 1998-2013 SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Käesoleva analüüsi koostas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) projekti ELFi

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar 2012. Marko Trave Saaremaa metskonna metsaülem. Foto: Vilma Rauniste Eesti on

Rohkem

Eesti metsad 2010

Eesti metsad 2010 ISSN-L 1736-8847 ISSN 1736-8847 (trükis) ISSN 1736-8855 (võrguväljaanne) E E S T I M ETSAD 2 0 1 0 Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil Keskkonnateabe Keskus Tallinn 2012 ISSN-L 1736-8847 ISSN

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Puidubilanss

Puidubilanss Puidubilanss Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2016 ja 2019 Koostajad: Madis Raudsaar Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit SA Erametsakeskus Tallinn 2018 1 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Metoodika... 3 2.

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Puidubilanss

Puidubilanss Puidubilanss Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2015 Koostas: Madis Raudsaar Tallinn 2017 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus... 3 1. Metoodika... 3 2. Puidu allikad... 5 Raied... 5 Korduvkasutus... 8 Import...

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal

Rohkem

EMPL aastaraamat

EMPL aastaraamat EMPL aastaraamat 2014 2015 1 Eesti on metsariik, eestlased on metsarahvas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe saatesõna Head EMPLi liikmed, koostööpartnerid, töötajad ja kõik, kes peavad

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 Autorid: A. Sims, M. Raudsaar, U. Tamm, T. Timmusk Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea Kaanefoto: Tõnis Teras

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem