Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates"

Väljavõte

1 Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

2 Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016

3 Tervisestatistika osakonna missioon: Rahva tervis ja heaolu parema statistika ja informatsiooni kaudu Koostajad: Natalja Eigo Hedi Liivlaid Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale.

4 Sisukord Sissejuhatus... 4 Haiglate voodihõive... 5 Haiglate kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutamine LISAD Tabel 1. Aktiiv- ja pikaravivoodite ja voodihõive muutus haigla liikide järgi, Tabel 2. Haiglate kompuutertomograafi uuringute arv aparaadi kohta, Tabel 3. Haiglate kompuutertomograafide kasutamine aastas, KASUTATUD MATERJAL

5 Sissejuhatus Eesti tervishoiupoliitika üheks eesmärgiks on tervishoiu ressursside efektiivne kasutamine. Käesoleva analüüsi eesmärk on kirjeldada haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate efektiivsust ravivoodite ja kompuutertomograafide kasutamise põhjal. Eesti haiglate ravivoodite fondist 82% asub HVA haiglates. HVA haiglates oli aastal peaaegu 92% kõigist Eesti haiglaravil viibinud patsientidest. Ühe ravivoodi kohta on Eestis 2,25 täistööajale taandatud tervishoiutöötajat, sealhulgas õdesid 0,87. Haigla liigiti vaadates on kõige kõrgem tervishoiutöötajate arv ühe ravivoodi kohta piirkondlikes haiglates. Kompuutertomograafid on kasutusel enamikes HVA haiglates. Aparaadi hõive aga varieerub neis palju. Teenusepõhine hõive lisauuringutega ületab aparaadi optimaalset kasutusaega mõnes haiglas mitmekordselt. Teenuse- ja arvepõhine hõive ilma lisauuringuteta jääb enamikes haiglates alla optimaalset kasutusaega. Üksnes kahes haiglas on aparaadi optimaalne kasutusaeg mõnevõrra ületatud. Analüüsis on kasutatud Tervise Arengu Instituudi (TAI), Eesti Haigekassa ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmebaasi andmeid. 4

6 Haiglate voodihõive Aastal 2014 oli Eestis 58 haiglat (tabel 1). Viimase 12 aasta jooksul on haiglate arv kasvanud 9 haigla võrra. Suuremad muutused on toimunud erasektoris. Kõige rohkem on muutunud õendushaiglate arv. Avalikus sektoris kasvas haiglate arv nelja ja erasektoris viie võrra. Tabel 1. Haiglate arv Eestis, Haiglad kokku Piirkondlik haigla 3 3 Keskhaigla 4 4 Erihaigla 1 2 Üldhaigla Taastusravihaigla 2 1 Õendushaigla Kohalik haigla. 1 Haiglad kokku Piirkondlik haigla 0 0 Keskhaigla 0 0 Erihaigla 4 7 Üldhaigla 5 0 Taastusravihaigla 2 2 Õendushaigla 6 10 Kohalik haigla 0 3 Kokku Avalik sektor Erasektor Allikas: TAI Alates aastast on haiglaravivoodite arv 1000 elaniku kohta vähenenud kõikides Euroopa riikides. Viimaste OECD poolt avaldatud andmete järgi ei olnud Eesti haiglaravivoodite arvu langus 1000 elaniku kohta võrreldes teiste riikidega märkimisväärne: 5,7 voodist 1000 elaniku kohta aastal 5,0 voodini aastal (joonis 1). Soomes ja Taanis oli voodite arv 1000 elaniku kohta aastal vastavalt 4,9 ja 3,1. Rootsis oli see näitaja peaaegu kaks korda väiksem kui Eestis. Keskmiselt veetis üks hospitaliseeritu haiglas kaheksa päeva. Võrreldes aastaga ei ole keskmine päevade arv muutunud. See tähendab, et haiglaravivoodite arvu vähenemist 1000 elaniku kohta Eestis mõjutas hospitaliseeritute ja haiglast lahkunute patsientide arvu kasv ning seega ravivoodihõive. Ühe ravivoodi kohta oli aasta jooksul haiglaravil 33 patsienti ning keskmine voodihõive 2 jäi veidi alla 74%. Samas WHO soovituslik voodihõive on 89 90%. Üheks põhjuseks, miks Eestis voodihõive on madalam, võib-olla Eesti suurem voodite arv kui seda on 25 Euroopa Liidu (EL) riigi keskmine. Seega on Eestis elanike kohta rohkem voodeid 1 Kuni aastani 2013 õendushaiglad. 2 Voodihõive voodikoormus protsentides, st päevade osakaal kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe). 5

7 kui vajalik. Suurem voodite arv võib omakorda mõjutada haiglas viibimise aega ja statsionaarsete ravijuhtude arvu. Üheks piiravaks teguriks on teenuse osutaja ja rahastaja vahelises lepingus sätestatud ravijuhtude arv ja ravijuhu keskmine maksumus Kordaja ,7 5,0 4,9 3,1 2, Joonis 1. Haiglaravivoodid 1000 elaniku kohta OECD Euroopa riikides, 2003 ja 2013 Allikas: OECD Rohkem kui kaks kolmandikku (69%) voodikohtadest EL riikides on aktiivravivoodid 3. Ülejäänud voodid on psühhiaatria- (15%), õendusabi- (8%) ja muud ravi- (nt tuberkuloos) (8%) voodid. Eestis on aktiivravi- ja psühhiaatriavoodite osatähtsus EL keskmisega peaaegu võrdväärne, vastavalt 67% ja 11%. Samas on õendusabivoodite osatähtsus rohkem kui kaks korda suurem kui EL riikides keskmiselt 19%. Võrreldes aastaga muutusid aktiivravi- ja õendusabivoodite osatähtsused Eestis 11%, aktiivravivoodite osa vähenes ja õendusabivoodite osa kasvas. Aktiivravivoodite arv vähenes 41% ja õendusabivoodite arv kasvas 51%. Aktiivravivoodite arv on alates aastast 1000 elaniku kohta vähenenud kõikides Euroopa riikides. Ka siin ei olnud Eesti aktiivravivoodite arvu langus 1000 elaniku kohta võrreldes teiste riikidega märkimisväärne: 4,3 voodilt 1000 elaniku kohta aastal 3,4 voodini aastal (joonis 2). 3 Aktiivravivoodi ehk lühiravivoodid intensiivravi; kirurgilised; naha-suguhaiguste; nakkushaiguste; neuroloogilised; nina-, kõrva-, kurguhaiguste; radioloogia; silmahaiguste; sünnitusabi ja günekoloogia; taastusravi; terapeutilised ravivoodid. Vastavalt OECD metoodikale on aktiivravivooditel keskmine ravikestus kuni 18 päeva. 6

8 Kordaja ,3 3,4 2,8 2,5 1, Joonis 2. Aktiivravivoodid 1000 elaniku kohta OECD Euroopa riikides, 2003 ja 2013 Allikas: OECD Keskmiselt veetis üks hospitaliseeritu aastal aktiivravivoodil 5,5 päeva. Võrreldes aastaga on keskmine aktiivravivoodil veedetud päevade arv vähenenud peaaegu ühe päeva võrra. Ühe aktiivravivoodi kohta oli aasta jooksul haiglaravil 46 patsienti ning keskmine voodihõive jäi veidi alla 70%. Võrreldes aastaga kasvas voodihõive 5%. Aktiivravivoodite puhul kasvas voodihõive palju rohkem kui pikaravivoodite 4 puhul, vastavalt 4% ja 0,4%. Kusjuures pikaravivoodite puhul psühhiaatriavoodite hõive kasvas 2,9% ja iseseisva statsionaarse õendusabivoodite hõive vähenes 0,5%. Voodihõive on avaliku sektori haiglates kõrgem aastal olid avaliku sektori aktiivravivoodid hõivatud keskmiselt 70% ja pikaravivoodid 81%. Erasektoris on samad näitajad vastavalt 53% ja 80% (joonis 3). Haigla liigiti voodihõivet vaadates oli see näitaja aastal 2014 kõige kõrgem piirkondlikes ja keskhaiglates, vastavalt 77,0% ja 76,7% (lisa tabel 1). Haiglad kasutavad oma voodifondi paindlikult. Kui osakonnas on voodeid puudu, siis paigutatakse patsiente teistesse osakondadesse. Samuti kasutatakse varuvoodeid, mida haigla voodifondi arvestusse ei ole arvestatud ehk aruandluses kajastatud. See võib tõsta voodihõivet ehk näitab, et hospitaliseerituid on rohkem kui voodeid antud profiilil või tuleb voodipäevi kokku rohkem kui näidatud voodite arvuga võimalik oleks. 4 Pikaravivoodi ravivoodid haiglas, mille puhul keskmine ravikestus on üle 18 päeva. Pikaravivoodite hulka kuuluvad järgmised profiilid: tuberkuloos, psühhiaatria ja iseseisev statsionaarne õendusabi (endine hooldusravi). 7

9 Protsenti Avalik sektor aktiivravivoodid Avalik sektor pikaravivoodid Erasektor aktiivravivoodid Erasektor pikaravivoodid Joonis 3. Aktiiv- ja pikaravivoodite hõive avalikus ja erasektoris, %, Allikas: TAI Haiglavõrgu arengukava (HVA) haiglate, kuhu kuuluvad kõik piirkondlikud, kesk- ja üldhaiglad (kokku 19 haiglat), ravivoodite arv moodustab 82% kõigist Eesti haiglates olevatest vooditest. Aasta jooksul oli neis haiglates pea 92% kõigist Eestis haiglaravil viibinutest ning nende ravil veedetud voodipäevad moodustasid aastal haiglates patsientide poolt kokku veedetud 1,9 miljonist voodipäevast 83%. HVA haiglatest kõige kõrgem ravivoodite hõive oli aastal Ida-Viru Keskhaiglal, Viljandi Haiglal ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglal (PERH), vastavalt 87%, 83% ja 81% (joonis 4). HVA haiglatest kõige kõrgem aktiivravivoodite hõive oli aastal Ida-Viru Keskhaiglal, Läänemaa Haiglal ja PERH-il, vastavalt 87%, 79% ja 78%. Kõige rohkem kasvas voodihõive viimase 11 aasta jooksul PERH-il, Pärnu Haiglal ja Lääne- Tallinna Keskhaiglal, vastavalt 19%, 15% ja 14%. Kõige rohkem vähenes voodihõive Jõgeva ja Valga Haiglal, mõlemal umbes 27%. Need haiglad olid aastal ka kõige madalama voodihõivega. Lisaks nendele ka Hiiumaa Haiglas. Piltlikult öeldes, seisavad nendes kolmes haiglas voodid keskmiselt pool aastat tühjana. Nimetatud haiglate voodihõive oli aastal vastavalt 52%, 47% ja 50%. 8

10 Tallinna Lastehaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Pärnu Haigla, SA Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Viru Keskhaigla, SA Valga Haigla, AS Hiiumaa Haigla, SA Põlva Haigla, AS Järvamaa Haigla AS Rakvere Haigla, AS Rapla Maakonnahaigla, SA Läänemaa Haigla, SA Narva Haigla, SA Lõuna-Eesti Haigla, AS Kuressaare Haigla, SA Viljandi Haigla, SA Jõgeva Haigla, SA Protsenti Piirkondlik Keskhaigla Üldhaigla Kohalik Ravivoodid kokku Aktiivravivoodid kokku Joonis 4. HVA haiglate voodihõive, %, 2014 Allikas: TAI HVA haiglate aktiivravivoodite arv moodustab 93% kõigist Eesti haiglates olevatest aktiivravivooditest. Aasta jooksul oli neis haiglates pea 96% kõigist Eestis aktiivravil viibinutest ning nende ravil veedetud voodipäevad moodustasid aastal haiglates patsientide poolt aktiivravil kokku veedetud 1,1 miljonist aktiivravi voodipäevast 94%. HVA haiglates on aktiivravi voodihõive võrreldes aastaga kasvanud 1,4%. Samas on aastakeskmine aktiivravivoodite arv langenud neljandiku võrra (25%) (joonis 5). Arv Protsenti Joonis 5. HVA aastakeskmine aktiivravivoodite arv ja voodihõive, Allikas: TAI HVA aastakeskmised aktiivravivoodid (arv) HVA aktiivravi voodihõive (%) 9

11 Kõige rohkem kasvas voodihõive viimase 11 aasta jooksul Hiiumaa Haiglal, PERH-il ja Pärnu Haiglal, vastavalt 23%, 21% ja 14%. Voodite arv vähenes neis haiglates vastavalt 52%, 28% ja 24%. Kõige rohkem vähenes voodihõive Rakvere Haiglal, Järvamaa Haiglal ja Rapla Maakonnahaiglal, vastavalt 32%, 25% ja 24%. Rakvere Haiglal vähenes voodite arv 15%. Järvamaa Haiglal ja Raplamaa Maakonnahaiglal mõlemal 41%. Nendes haiglates oli aastal ka voodihõive üks madalaimaid. Lisaks nendele oli voodihõive madal veel ka Valga Haiglal, Viljandi Haiglal ja Põlva Haiglal. Haigla töö kvaliteet ja efektiivsus sõltub ka tervishoiutöötajate ressursist, meeskonnatööst ja meeskonna olemasolevatest teadmistest. Sellest lähtuvalt võib tekkida vajadus töökohustuste muutmiseks, näiteks töötajate arvu muutmiseks ühe voodi kohta või töökohustuste jagamiseks arsti ja õe vahel. Eestis on ühe ravivoodi kohta 2,25 täistööajale taandatud tervishoiutöötajat (FTE), nendest õdesid 0,87 (joonis 6). Euroopas varieeruvad need näitajad palju ja samuti nende suhe. Näiteks Taanis on 6,14 tervishoiutöötajat ja 2,66 õde ühe voodi kohta. Norras vastavalt 4,69 ja 1,92. Slovakkias on taandatud tervishoiutöötajaid ühe voodi kohta ainult 1,3 ja õdesid 0,68. Samas siin on kõige kõrgem õdede osatähtsus tervishoiutöötajate suhtes ühe voodi kohta 52%. Eestis on see näitaja 39%. Kordaja ,25 0,87 Tervishoiutöötajad (FTE) ravivoodi kohta Õed (FTE) ravivoodi kohta Joonis 6. Tervishoiutöötajate ja õdede FTE ravivoodi kohta Euroopa riikides, 2013 Allikas: OECD Haigla liigiti vaadates on piirkondlikel haiglatel kõige kõrgem tervishoiutöötajate arv ühe ravivoodi kohta (joonis 7). Samuti üle Eesti keskmise on see kolmel keskhaiglal: Lääne- Tallinna Keskhaiglal, Ida-Viru Keskhaiglal ja Ida-Tallinna Keskhaiglal. Piirkondlikel ja keskhaiglatel on ka kõrgem õendustöötajate arv ühe ravivoodi kohta. Viljandi Haiglal, nii nagu kõikidel üldhaiglatel, on madal suhe tervishoiu- ja õendustöötajate ning voodite vahel. Samas on Viljandi Haiglas peaaegu kõige kõrgem voodihõive HVA haiglatest (joonis 4). Piirkondikest haiglatest kõrgeim voodihõive on PERH-il vaatamata sellele, et siin on piirkondikest haiglatest madalaim tervishoiu- ja õendustöötajate suhe ühe ravivoodi kohta. 10

12 Ko hal ik hai gla Jõgeva Haigla, SA 0,38 1,11 Piirkondlik Keskhaigla Üldhaigla Kuressaare Haigla, SA Järvamaa Haigla AS Lõuna-Eesti Haigla, AS Rakvere Haigla, AS Valga Haigla, AS Põlva Haigla, AS Narva Haigla, SA Läänemaa Haigla, SA Viljandi Haigla, SA Rapla Maakonnahaigla, SA Hiiumaa Haigla, SA Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Viru Keskhaigla, SA Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Pärnu Haigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA 0,74 0,61 0,70 0,58 0,67 0,48 0,73 0,54 0,40 0,48 0,48 1,21 0,93 0,77 1,99 1,83 1,72 1,64 1,57 1,46 1,43 1,38 1,33 1,26 1,19 1,20 1,21 1,28 0,98 1,91 2,60 2,47 2,64 2,56 3,17 3,24 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 Kordaja Õendustöötajad Tervishoiutöötajad Joonis 7. Tervishoiu- ja õendustöötajate FTE ravivoodi kohta HVA haiglates, 2014 Allikas: TAI 11

13 Haiglate kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutamine Kõrgtehnoloogiliste seadmete kasutamise analüüsil võeti vaatluse alla kompuutertomograafide kasutamine haiglates. Kompuutertomograafid on ühed levinumad kõrgtehnoloogilised seadmed haiglates ning need on olemas ka enamikes HVA haiglates, see annab võimaluse haiglaid omavahel võrrelda. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel teostati aastal haiglates kokku kompuutertomograafi (KT) uuringut (tabel 2). Neist uuringut oli teostatud piirkondlikes haiglates, keskhaiglates ja üldhaiglates. Teistes haiglates kompuutertomograafia uuringuid ei teostatud. Haigekassale esitati raviarvetega kokku kompuutertomograafi uuringut (koodid , , , 7984, 7987, 7990, 7991, 7995, 7999), neist põhiuuringuid oli ehk siis ¾ kõigist uuringutest olid lisauuringud. Lisaks piirkondlikele, kesk- ja üldhaiglatele esitasid raviarveid ka taastusravi-, õendus-, eri- ja kohalikud haiglad. TAI ja HK andmete võrdlemisel on näha, et osad asutused ostavad teenust sisse ehk siis TAI-le andmeid ei esita, sest nad ei teosta uuringuid ise, aga kuna maksavad uuringu teostajale otse, siis esitavad HK-le selle eest arve. TAI kogub andmeid uuringu teostaja järgi. Taastusravi-, õendus-, eri- ja kohalikes haiglates on küll teenuse tarbimise vajadus, aga see ei ole nii suur, et neil oleks otstarbekas endale kompuutertomograaf soetada. Neile on kasulikum teenus tellida mõnelt suuremalt haiglalt. TAI-le esitatud protseduuride ja HK-le esitatud teenuste hulga vahe on , st ca 8% teenuste eest on patsient ise tasunud. Eesti haiglates oli aastal kokku 24 kompuutertomograafi (tabel 2). Neist 10 oli piirkondlikes haiglates, jagunedes võrdselt PERH-i ja Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) vahel. Üldhaiglates oli kokku 8 aparaati ja keskhaiglates 6. Kõik haiglad, kus on olemas kompuutertomograaf on haiglavõrgu arengukava haiglad. Ühe aparaadi kohta tehakse kõige rohkem uuringuid (sh lisauuringud) keskhaiglates uuringut aparaadi kohta aastas (2014), piirkondlikes haiglates jääb näitaja peaaegu samale tasemele, neis tehakse ühe aparaadi kohta uuringut. Kõige vähem uuringuid ühe aparaadi kohta tehakse üldhaiglates uuringut aparaadi kohta. Üldhaiglates tehakse ühe aparaadi kohta enam kui kolm korda vähem uuringuid kui neid tehakse piirkondlikes- ja keskhaiglates. Haiglate lõikes vaadatuna tehti aastal kõige rohkem uuringuid aparaadi kohta PERH-is. TÜK-is, kus on sama palju kompuutertomograafe kui PERH-is, tehti enam kui kaks korda vähem uuringuid aparaadi kohta. 12

14 Tabel 2. HK-le raviarvetega esitatud KT teenuste arv ja TAI KT uuringute ning aparaatide arv haigla liikide ja HVA haiglate lõikes, 2014 HK teenuste hulk HK teenuste hulk lisauuringuteta** TAI-le esitatud KT protseduuride arv TAI-le esitatud KT-de arv Uuringuid aparaadi kohta Piirkondlik haigla Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Tallinna Lastehaigla, SA Keskhaigla Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla, SA Üldhaigla Järvamaa Haigla AS Kuressaare Haigla, SA Läänemaa Haigla, SA Rakvere Haigla, AS Lõuna-Eesti Haigla, AS Narva Haigla, SA Viljandi Haigla, SA* Valga Haigla, AS Hiiumaa Haigla, SA Põlva Haigla, AS Rapla Maakonnahaigla, SA Taastusravihaigla Õendushaigla Erihaigla Kohalik haigla Jõgeva Haigla, SA KOKKU Allikas: Eesti Haigekassa, TAI * Viljandi Haiglal erineb palju HK-le esitatud ja TAI-le esitatud uuringute arv, sest nad ostavad keerulisemad uuringud sisse TÜK-ilt ja PERH-ilt. HK-le esitavad ise arve, TAI-le näitab uuringu teostaja. ** välja jäetud lisauuringute koodid 7976, 7979, 7999, 7981, 7982, HK andmed ei sisalda patsiendi poolt ise makstud uuringuid. Perioodil on Eestis kompuutertomograafide arv suurenenud 19 aparaadilt 24-ni (lisa tabel 2). Uuringute arv aparaadi kohta perioodil on suurenenud lt uuringult uuringuni. Uuringute arv aparaadi kohta on sama aja jooksul kahekordistunud. Kõige rohkem on KT uuringute arv kasvanud Narva Haiglas (2,2 korda). Sellele järgnevad Pärnu Haigla ja PERH. Kõigis kolmes haiglas oli perioodi alguses ja lõpus aparaatide arv sama. Kõige vähem on uuringute arv aparaadi kohta kasvanud Ida-Tallinna Keskhaiglas, kus kasv on olnud 12%, ja Viljandi Haiglas (21%). Samas aparaate oli Ida- Tallinna Keskhaiglas aastal 1, aastal 2. Viljandi Haiglas on olnud kogu aeg kasutuses üks aparaat. 13

15 Tabel 3. Haiglate kompuutertomograafide hõive aastas, teenuse- ja arvepõhiselt, lisauuringutega ja lisauuringuteta, 2014 KT-de arv KT optimaalne kasutusaeg aastas Kasutatud aeg aastas, teenusepõhine* Hõive % teenusepõhine* Kasutatud aeg aastas, arvepõhine* Hõive % arvepõhine* Kasutatud aeg aastas, teenusepõhine** Hõive % teenusepõhine** Kasutatud aeg aastas, arvepõhine** Hõive % arvepõhine** Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA TÜ Kliinikum SA Pärnu Haigla SA Järvamaa Haigla AS Kuressaare Haigla SA AS Rakvere Haigla Valga Haigla AS SA Hiiumaa Haigla Allikas: Eesti Haigekassa, TAI HK andmed ei sisalda patsiendi poolt ise makstud uuringuid. HK andmed ei sisalda teistele asutustele teostatud uuringuid (TÜK teeb uuringuid nt Viljandi Haiglale, HK-le esitab arve Viljandi Haigla). Analüüsitavate haiglate valikul lähtuti kolmest aspektist: haiglas on olemas vähemalt 1 kompuutertomograaf, teenust ei osteta suurel määral sisse ning TAI ja HK andmetes ei esine suuri erinevusi. * Sisaldab lisauuringuid ** Ei sisalda lisauuringuid HK tervishoiuteenuste kirjelduses on kompuutertomograafi optimaalne kasutusaeg minutit aastas aparaadi kohta. Tabelist 3 on näha, et teenusepõhise arvestuse järgi on PERH-i, TÜK-i ja Pärnu Haigla aparaadid töötanud palju rohkem kui on aparaatide optimaalne kasutusaeg. PERH-i ja Pärnu Haigla aparaat on töötanud enam kui kaks korda rohkem kui on ettenähtud aparaadi optimaalne kasutuse aeg. Samas tuleb siin silmas pidada, et HK teenuste kirjelduses märgitud teenusele kulumise aja sisse on ilmselt arvestatud ka reservaeg. Kuna see ei ole reaalne, et nimetatud haiglate aparaadid töötavad nii palju rohkem optimaalsest ajast, siis tuleb nende andmete juurde vaadata lisas esitatud tabeli 3 andmeid. Lisa tabelist 3 tuleb vaadata juurde konkreetset HK teenuse koodi, vastavat isikute arvu ja teenuste hulka. Näiteks PERH-il ja TÜK-il on palju aega kulunud teenuste 7979 ja 7976 teostamisele, need on mõlemad lisauuringud. Võrreldes isikute arvu ja teenuste hulka omavahel, on näha, et isikuid on kordades vähem. Lisauuringu kohta on arvestatud 7 minutit. Kui nüüd ühele isikule tehakse näiteks 5 lisauuringut, siis HK teenuste kirjelduste järgi suureneks uuringule kulumise aeg 35 minuti võrra.

16 Reaalselt sellist ajakulu ei ole. Sellisest aja arvestusest lähtuvalt on PERH-il, TÜK-il ja Pärnu Haiglal uuringutele kuluv aeg väga suur, ületades aparaatide optimaalset kasutusaega väga palju. Hiiumaa Haigla aparaadi kasutatavust vaadates on näha, et aparaati on kasutatud 13% optimaalsest ettenähtud ajast. Ehk siis enamuse ajast aastas on aparaat seisnud. Järvamaa Haiglas on aparaat olnud kasutuses 83% optimaalsest ajast, Kuressaare Haiglas 75% ja Valga Haiglas 68%. Hinnates aparaadi hõivet HK arvete põhiselt, on näha, et aparaadi optimaalset kasutusaega ületatakse üksnes PERH-is (133%) ja Pärnu Haiglas (135%) (tabel 3). TÜK-is on aparaat olnud kasutusel 83% optimaalsest ajast. Hiiumaa Haiglas on hõive alla 10%. Umbes poole või vähem optimaalsest ajast on aparaat töös Järvamaa, Kuressaare ja Valga Haiglas. Kui jätta välja lisauuringud, siis teenuse põhiselt vaadatuna ületab hõive aparaadi optimaalset kasutusaega samuti ainult PERH-is (108%) ja Pärnu Haiglas (109%). Kõige väiksem hõive on Hiiumaa Haiglal (7%) ehk siis 93% ajast aparaat seisab. Hiiumaa haiglale järgnevad Valga Haigla, kus aparaadi aastane hõive on 36% optimaalsest ajast, Kuressaare Haigla ja Järvamaa Haigla, kus hõived on vastavalt 40% ja 42%. Lisauuringuteta arvete põhiselt vaadatuna jäävad aparaatide hõived peaaegu samale tasemele ,4 Kordaja ,3 27,0 27,6 23,9 18,2 18,718,8 18,9 20,3 20,4 21,7 22,1 22,2 13,3 15,2 17,1 13,7 8,1 8,6 10,7 11,3 11,7 12,1 Joonis 8. Kompuutertomograafide arv haiglates miljoni elaniku kohta OECD riikides, 2013 Allikas: OECD Miljoni elaniku kohta oli Eestis aastal 18,2 kompuutertomograafi (joonis 8). Selle näitajaga jääme naaberriikide Leedu ja Lätiga samale tasemele, Soomest jääme mõnevõrra maha.

17 Kordaja Joonis 9. Kompuutertomograafi uuringute arv haiglates 1000 elaniku kohta OECD riikides, 2013 Allikas: OECD, Eesti Haigekassa * aasta HK arvete alusel arvutatud kordaja (lisauuringuteta) + 8% patsientide poolt ise makstud uuringud. Haigekassa raviarvete andmetel, ja arvestades patsientide poolt ise makstud uuringuid (ca 8% näitas HK ja TAI andmete võrdlus), tehti Eesti aastal 1000 elaniku kohta 143 kompuutertomograafi uuringut (joonis 9). Rahvusvahelises võrdluses oleme selle näitajaga edetabeli tipu osas, jäädes Taani ja Portugaliga samale tasemele. Haigekassa andmete kasutamisel tuleb arvestada, et need ei sisalda patsiendi ise makstud uuringuid, mida on umbes 8%. 16

18 LISAD Tabel 1. Aktiiv- ja pikaravivoodite ja voodihõive muutus haigla liikide järgi, Muutus 2014/2003 (%) Vooditearv Muutus 2014/2005 (%) Muutus 2014/2010 (%) 2014 Muutus 2014/2003 (%) Voodihõive Muutus 2014/2005 (%) Muutus 2014/2010 (%) Ravivoodid kokku Kokku ,8-3,3 3,7 73,7 5,1 2,1-0,4 Piirkondlik haigla ,1-5,5-1,0 77,0 6,4-1,5-3 Keskhaigla ,0-9,9 5,3 76,7 10,1 14 1,9 Üldhaigla ,0-9,7 4,5 69,6 3 0,3 3,6 Taastusravihaigla ,3 1,4 29,8 67,9-12,4-21,2-27,1 Õendushaigla ,7 54,9 31,5 71,4 4,3-0,5-10,4 Erihaigla ,8 55,6-17,8 62,6-12,6-9,3 27,4 Kohalik haigla ,6-10,3 73,4 6,8 5,9 Aktiivravivoodid Kokku ,1-16,6-5,2 69, ,5 Piirkondlik haigla ,8-1,6 2,4 74,7 7-1,6-3,5 Keskhaigla ,9-26,6-9,1 72,8 7,8 10,3 1,9 Üldhaigla ,6-25,5-11,7 58,9-6,1-9,3-1,7 Taastusravihaigla 166-7,7 1,4 32,1 66,8-12,5-21,4-27,4 Õendushaigla 1-99,2 0 Erihaigla ,2 58,7-19,9 45,4-4,4 20,4 29,4 Kohalik haigla 92-49,7-26,7 58,6-2,3-9,4 Pikaravivoodid Kokku ,1 29,0 21,4 80,9 0,4 1,4-0,8 Allikas: TAI Piirkondlik haigla ,2-17,3-11,5 85,1 4-0,1-0,4 Keskhaigla ,0 100,8 71,7 86,3 1,5 13,2-7,5 Üldhaigla ,9 26,0 38,3 84,0 3,2 5,4 1,7 Taastusravihaigla 10-77,1 0,8 0,8 87, ,7 Õendushaigla ,4 54,8 31,4 71,5-3,6-0,5-10,3 Erihaigla ,0 53,1-16,0 76,2-13, ,1 Kohalik haigla ,8-0,8 79,7 2,6 10,8 17

19 Tabel 2. Haiglate kompuutertomograafi uuringute arv aparaadi kohta, KT uuringute arv KT aparaatide arv Uuringuid aparaadi kohta Muutus uuringute arvus perioodil Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA ,00 Tartu Ülikooli Kliinikum, SA ,85 Ida-Tallinna Keskhaigla, AS ,12 Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS ,47 Ida-Viru Keskhaigla, SA ,45 Pärnu Haigla, SA ,96 Järvamaa Haigla AS ,41 Kuressaare Haigla, SA ,61 Rakvere Haigla, AS ,72 Lõuna-Eesti Haigla, AS ,91 Narva Haigla, SA ,21 Viljandi Haigla, SA ,21 Valga Haigla, AS ,62 Hiiumaa Haigla, SA KOKKU ,71 Allikas: TAI 18

20 Tabel 3. Haiglate kompuutertomograafide kasutamine aastas, 2014 Haigla nimi HK teenuste kood Arvete arv Tervishoiuteenuse hulk Isikute arv Protseduurile kuluv aeg Protseduuridele kulunud aeg kokku (minutit) * Teenuse korra hind Teenuste maksumus (eurot) Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA KOKKU , , , , , , , , , , , , , , TÜ Kliinikum SA KOKKU , , , , , , , , , , , , ,

21 Haigla nimi HK teenuste kood Arvete arv Tervishoiuteenuse hulk Isikute arv Protseduurile kuluv aeg Protseduuridele kulunud aeg kokku (minutit) * Teenuse korra hind Teenuste maksumus (eurot) Pärnu Haigla SA KOKKU , , , , , , , , , , , , , Järvamaa Haigla AS KOKKU , , , , , , , , , , Kuressaare Haigla SA KOKKU , , , , , , , , ,

22 Haigla nimi HK teenuste kood Arvete arv Tervishoiuteenuse hulk Isikute arv Protseduurile kuluv aeg Protseduuridele kulunud aeg kokku (minutit) * Teenuse korra hind Teenuste maksumus (eurot) AS Rakvere Haigla KOKKU , , , , , , , , , Valga Haigla AS KOKKU , , , , , , , , , , , , SA Hiiumaa Haigla KOKKU , , , , , , , , Allikas: Eesti Haigekassa * Tuleb arvestada reservatsiooniga HK andmed ei sisalda patsiendi poolt ise makstud uuringuid. 21

23 KASUTATUD MATERJAL OECD (2015). Health at a Glance: Europe ( ) WHO (2010). Health System Financing. The path to universal coverage. ( ) Sats, T (2015). Haiglate võimalused ja haiglasisesed protsessid efektiivsuse tõstmiseks Eesti haiglavõrgus. Tallinn

24 Tervisestatistilised andmed ja informatsioon: Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna veebileht Andmepäring Tervise Arengu Instituudile Statistikaameti andmebaas Euroopa Liidu statistika Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa esinduse tervise andmebaas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmebaas

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

EHL_märts 2019_TEHIK

EHL_märts 2019_TEHIK Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Microsoft Word - EB6B7637.doc

Microsoft Word - EB6B7637.doc SISEHAIGUSTE ERIALA ARENGUKAVA KAASAJASTAMINE JA TÄIENDAMINE 2004. AASTAL Koostajad - Sotsiaalministeeriumi sisehaiguste komisjoni liikmed: Margus Lember Arvo Mesikepp Ann Raadik Veiko Vahula Viktor Vassiljev

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel Riigi funktsionaalne analüüs: tervisekond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrreldes teiste ministeeriumite valitsemisaladega asutuste arvult

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat

Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: 17.09.2012 nr 12.2-1/13528 15006 Tallinn Meie: 22.02.2013.a nr 5-1-4/12-0010-146 Edastatud elektrooniliselt e-posti aadressile madli.juhani@fin.ee

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Nele Parrest Teie nr 7-9/131500/ Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie nr 1.2-5/ TALLINN Seisukohad

Nele Parrest Teie nr 7-9/131500/ Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie nr 1.2-5/ TALLINN Seisukohad Nele Parrest Teie 10.03.2014 nr 7-9/131500/1401100 Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie 29.04.2014 nr 1.2-5/769-14-1 15193 TALLINN Seisukohad Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku kontrollkäigu

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

struktuuriüksus

struktuuriüksus Haigla Tähis THA/46 Viide KHA/2 Versioon 1 TEAVIK Klienditeeninduse standard lisa 8 SA VILJANDI HAIGLA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED SISSEJUHATUS Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PROGRAMM

PROGRAMM KINNITATUD tervise- ja tööministri... 04.2019 käskkirjaga nr... Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood 01.01.2019 28.02.2023 Rakendusasutus

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Tulemas

Tulemas Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Ida-Tallinna Keskhaigla arengukava

Ida-Tallinna Keskhaigla arengukava KINNITATUD Tervise- ja tööministri...09.2017 käskkirjaga nr... Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapi ambulatoorse eriarstiabi kinnitamine AS Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse

Rohkem

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina

Rohkem

THKK 2004

THKK 2004 Sotsiaalministeerium Terviseinfo ja analüüsi osakond Tallinn 2006 Terviseinfo ja analüüsi osakonna missioon: Rahva tervis ja heaolu parema statistika ja informatsiooni kaudu. Koostaja: Natalja Jedomskihh-Eigo

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

Endokrinoloogia eriala arengukava aastani

Endokrinoloogia eriala arengukava aastani Endokrinoloogia eriala arengukava aastani 2020 2012 Koostajad: Ülle Jakovlev, Ida-Tallinna Keskhaigla Eve Kelk, Ida-Tallinna Keskhaigla Maire Lubi, TÜ Kliinikum Tarvo Rajasalu, TÜ Kliinikum Vallo Volke,

Rohkem

TET_seminar_Maripuu_

TET_seminar_Maripuu_ Ida-Tallinna Keskhaigla: suitsuvaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Microsoft Word - Laborimeditsiini arengukava kokku 30_03_2012_v7 _elmy_

Microsoft Word - Laborimeditsiini arengukava kokku 30_03_2012_v7 _elmy_ Laborimeditsiini arengukava 2011-2020 1. Eriala areng 1.1. Eriala definitsioon ja olemus Laborimeditsiin on meditsiinieriala, mis tegeleb inimkehast võetud materjalide bioloogia, mikrobioloogia, immunoloogia,

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Metoodika kirjeldus 2015

Metoodika kirjeldus 2015 Metoodika kirjeldus 2016 Tervishoiutöötajatele ja -organisatsioonidele tasude maksmise avalikustamise aruande lisadokument Takeda Pharma AS Väljaandmise kuupäev: 01.06.2017 Metoodika kirjeldus 2016 1.

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Muudatused_2015_2016_Priimagi_koolitus2015

Muudatused_2015_2016_Priimagi_koolitus2015 Ülevaade kõikidest 2015. ja 2016. tervishoiustatistika aruandevormide muudatustest Ave Priimägi Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Sepsise ravijuhend

Sepsise ravijuhend Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi koosoleku protokoll nr 3 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juhataja 12.mai 2017, 12.00-15.00 Tartu, Ravila 19, ruum 1038 Joel Starkopf (juht),

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

Riigi raamatupidamise üldeeskiri Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend Toetuste kajastamine üksustes, kes lähtuvad raamatupidamisaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS) Täiendatud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

Patsiendisuhted_probleemid ja lahendused [Read-Only]

Patsiendisuhted_probleemid ja lahendused [Read-Only] Patsiendisuhted probleemid ja lahendused Anne Veskimeister info@epey.ee 25. mai 2012 EPE: faktid ja rahastamine Eesti Patsientide Esindusühing (EPE) on tegutsenud 18 aastat 2011. aastal nõustasime 1235

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

Microsoft Word - magistr_Natalja Jed.doc

Microsoft Word - magistr_Natalja Jed.doc TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Natalja Jedomskihh-Eigo EESTI TERVISHOIUKULUDE ARVESTUS Magistritöö Juhendaja: Jaan Vainu Kaasjuhendaja:

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Jana KÕ auditi ettekanne TEH seminar [Compatibility Mode]

Jana KÕ auditi ettekanne TEH seminar [Compatibility Mode] Koduõendusteenuse kvaliteet 2010 aasta õendusdokumentatsiooni põhjal Jana Trolla Tartu 17.11.2011 Käesolev kliiniline audit järgneb 2005. aastal toimunud koduõendusteenuse auditile ning selles analüüsiti

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem