Esialgsed tulemused

Väljavõte

1 Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~ töötajat 1

2 Kõrged tööjõukulud vähendavad ettevõtete kasumlikkust Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika 3 Ettevõtete marginaalid on õhukesed 25% % % 22% 20% % % 14% % % 0% Puidutööstus Toidutööstus Rasketööstus Elektriseadmete tootmine 737 4% % % 331 Mööblitööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Müügitulu 2017, m Müügitulu 2018, m Tööjõukulude osakaal müügitulust 2018 Kogukasumi osakaal müügitulust Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika 4 2

3 Pilt on sektorite lõikes erinev Ettevõtete lisandväärtuse töötaja kohta, Liha Kala Puu- ja köögiviljad Piimatooted Pagaritooted Joogid Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika 5 Meie toidutööstuse sihtturgude majanduskasv aeglustub Kriisi ei ole ekspordi muutus % Ekspordi osakaal % 2019 SKP kasv % -2% Soome 22% 1,9% Läti 9% 19% 3,9% Leedu 1 2,7% Rootsi 7% 1, -32% Taani 4% 2,0% -41% Norra 2,5% -11% Saudi Araabia 2,9% -10% Saksamaa 1,2% Poola 4,0% -5% Holland 2% 2,5% - Itaalia 2% 0,9% -7% Hispaania 2% 2,2% Ukraina 37% 2% 3,5% Allikas: Statistikaameti aastastatistika, Swedbank, OECD 6 3

4 Investeeringute struktuur muutub kogu tööstuses Investeeringud materiaalsetesse ja immateriaalsetesse põhivaradesse (mln ) - Toiduainetööstus Toiduainetööstuse investeeringud moodustavad kogu töötleva tööstuse investeeringumahtudest. Immateriaalsete põhivarade investeeringute osakaal investeeringutest on viimase 5 aasta jooksul olnud keskmiselt 8% (kogu töötlev tööstus, 5%) Investeeringud arvutitarkvarasse on kahekordistunud ja arenguväljaminekutesse seitsmekordistunud viimase 5 aasta jooksul. materiaalne immateriaalne Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajaline statistika 7 Digitaliseeritus toiduainesektoris Euroopas keskmiselt veidi üle 10% DESI tulemuste võrdlus valdkondade kaupa Eesti EU keskm Ühenduvus Inimkapital Internetikasutus Digitehnoloogia integreerimine Avalikud teenused Eesti asub DESI 2018 aruandes üldskoorilt 9. kohal, digitehnoloogia integreerimise arvestuses 19. kohal Euroopa Liidus. Eesti ettevõtete nõrkusteks on elektrooniline teabejagamine ning sotsiaalmeedia ja internetis müügivõimaluste kasutamine. Allikas: Euroopa komisjon, Digital Economy and Society Index (DESI) 8 4

5 2019. aasta küsitluse tulemused Käibe prognoos Kõige olulisemad sihtriigid: Skandinaavia ja Baltikum Tööstus kokku 3,4% Milline sihtriik on praegu kõige olulisem ja millised on olulisemad uued sihtriigid? (% vastanutest) K<10 meur 5,5% Soome 37,5% 10=<K<20 meur K>=20 meur 2, 6,2% Läti Leedu Rootsi 7,1% 10,7% 26,8% Toiduainetööstus 2,5% Taani 3, Vastanutest 77% prognoosib käibe suurenemist (2018, 70%), (2018, 25%) käibe samaks jäämist ja 8% (2018, 5%) käibe vähenemist. 82% ettevõtetest prognoosib ärikasumi marginaali suurenemist või samaks jäämist (2018, 9). Saksamaa Suurbritann ia Holland Hiina Poola 1,8% 1,8% 1,8% 1,8% 1,8% Kõige olulisemad sihtriigid täna Kõige atraktiivsemad uued sihtriigid 10 5

6 Tööjõud Palk Kellest tuntakse puudust? 65,1% 64,1% 27, 43, Palgakasvu prognoos ja tegelik kasv Tööstus kokku 7,2% 3, 5,9% 2, 7, 3,9% 6, Tööstus kokku Toiduainetööstus spetsialistidest sh oskustöölised, meistrid lihttöölistest Takistused töötajate leidmisel kvalifikatsiooni/oskuste/hariduse 38,5% asukoht 33, tööaeg 23,1% palk 17,9% muu 17,9% töökeskkond 12,8% tööjõu kvoodid 12,8% tegelik prognoos Tööjõu muutuse prognoos 1,1% -0,0 Tööstus kokku Toiduainetööstus 11 Kriisijärgsel perioodil näeme esmakordselt planeeritavate investeeringute olulist langust Mis hoiab investeeringuid tagasi? ebakindlus majanduskeskkonna suhtes 24% puudub vajadus pikk tasuvusaeg puudub kompetentne tööjõud, keda vaja uute investeeringute puhul seadusandlus 7% Eelmisel aastal olid suured investeeringud Investeeringuid hoiavad tagasi muudatused maksupoliitikas. Tootmisvõimsused on enne lisainvesteerimist vaja välja müüa Kiiremaks kasvuks ei piisa tööjõudu. 12 6

7 Ettevõtete plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Planeeritud lisandväärtuse tõus 2 aasta jooksul jääb märgatavalt alla palgakasvu prognoosile Lisandväärtust plaanitakse tõsta 2 aasta jooksul 9% 11% 9% 7% Lisandväärtuse tõstmise vahendid Automatiseerimine digitaliseerimine Arendustegevus ja koostöö Kogu tööstus 54% 3 50% Ehitusmaterjalid 50% 39% 58% Raske 45% 31% 58% Toit 69% 21% 41% Puit 65% 25% 38% Muu 48% 1 21% *Lisandväärtus töötaja kohta = ( ärikasum + kulum + tööjõukulud )/töötajate arv 14 7

8 Toiduainetööstus on enim panustanud automatiseerimisse Kasutusel täna 59% 54% 3 28% 8% Ettevõte investeerib 2 aasta jooksul keskmiselt automatiseerimisse Toit tuh Automatiseerituse tase 35% Andurid/sensorid Automatiseeritud masinatel tehnoloogia ERP süsteem Tööstusrobotid RFID süsteem E-pood Puit 723 tuh 30% Investeeritakse 2 aasta jooksul Ehitusmaterjalid 195 tuh 17% % 10% 8% Raske 133 tuh Automatiseeritud tehnoloogia Tööstusrobotid Andurid/sensorid masinatel ERP süsteem RFID süsteem E-pood Muu 237 tuh 19% 15 2 toidutööstuse ettevõtetest teeb koostööd ITettevõtetega IT-ettevõtetega koostöö tegemise ajendid 3 3 Ettevõte investeerib 2 aasta jooksul keskmiselt digitaliseerimisse Toit 41 tuh 14% 9% 5% Puit Raske 52 tuh 33 tuh tootmise efektiivsuse tõstmiseks digitaalsete lahenduste loomiseks olemasolevate toodete arenduseks uue toote loomiseks muu Ehitusmaterjalid 31 tuh Muu 22 tuh Digiauditi plaanib 2 aasta jooksul läbi viia 10% toidutööstuse ettevõtetest. Mis hoiab digitaliseerimist tagasi? Ebakindlust Eesti arengu ja tuleviku suhtes Pole piisavalt allhankijaid, kes selles valdkonnas teenust pakuks Mahukas investeering 16 8

9 41% toidutööstusest kavatseb lisandväärtust tõsta panustades arendustegevusse ja koostöösse 2 toidutööstusest teeb juba koostööd arendusja teadusasutustega Ettevõte investeerib 2 aasta jooksul arendus- ja koostöösse keskmiselt Toit 342 tuh Puit 190 tuh Raske 57 tuh Ehitusmaterjal 32 tuh Muu 50 tuh 17 Kokkuvõte Meie sihtturgude majanduskasv aeglustub, kriisi ei ole. TOP10 sihtriigi keskmine majanduskasvu prognoos +2,1% Ettevõtete hinnangud käibe kasvatamise võimalustele on langenud. Tööjõuturul olulist leevenemist ei tule ja palgakasv püsib Ettevõtete marginaalid on õhukesed ja see ohustab investeerimisvõimekust Edasivaatavalt on võtmeküsimuseks ettevõtete suutlikkus rakendada uusi tehnoloogiaid ja arendada tooteid suurema lisandväärtuse saavutamiseks Suurimaks takistuseks töötajate leidmisel on kvalifitseeritud/haritud tööjõu puudus. See piirab ettevõtete uusi investeeringuid ning moodsate tehnoloogiate rakendamist tööstuses. Investeeringute mahud langevad 1 -> Oluline on ettevõtte konkurentsivõimet parandavaid investeeringuid mitte edasi lükata! 18 9

10 Eesti tööstus 4.0 Inimesed on kõige olulisem ressurss Eesti tööstuses Senisest enam peame Eestis investeerima töötajate koolitamisse ja haridusse, et võtta kasutusele uued tehnoloogiad ja töömeetodid. Tark koostöö ja tark tellija Väikese riigina on ainuvõimalik, et kasutame kõiki võimalusi koostöö suurendamiseks ettevõtete ja erialaliitude, IT-klastri, ülikoolide, TAKide ja riigiga. Viime kõik head ideed ellu Ettevõtjalt tulnud idee või küsimus vajab professionaalset nõu ja toetamist. Küsimuste ja ideede one-stop-shop. Investeeringud Lisandväärtuse kasvu saavutame läbi automatiseerimise, uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja tootearenduse. Pank finantseerib partnerina ettevõtteid nende arenguplaanide elluviimisel