Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II"

Väljavõte

1 Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade

2 SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD arv ja koguväärtus struktuur asukoha järgi osapooled KORTERIOMANDITE MEDIAANHIND mediaanhind Harju maakond ja Tallinn Tartu maakond Pärnu maakond Ida-Viru maakond Aktiivsema korterituruga asulad ning korteriomandite taskukohasus Esmamüükide poolest aktiivsema korterituruga piirkonnad ning uute korterite taskukohasus KOKKUVÕTE

3 SISSEJUHATUS Käesolev turuülevaade uurib detailsemalt korteriomandite turgu Eestis. Vaadeldud on ostu-müügi tehingustatistikat 2017 II poolaastal ning dünaamikat viie aasta lõikes. Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis on maaregistri osa ja tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi. Võrreldes päringukeskkonnaga on ülevaate koostamisel analüüsitud tehinguid põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega. Ülevaade koosneb kahest osast: tehingute üldiste näitajate ja korteriomandite mediaanhinna analüüsist. Üldiste näitajate analüüsi on kaasatud kõik eluruumidena müüdud korteriomandid. Ülevaate teises osas, hinnaanalüüsi teostamisel, on välja jäetud mitte-vabaturutehingud. a analüüsitakse korteriomandi asukoha põhiselt, millele on lisatud esmamüügifaktor. Lisaks on vaadeldud korteriomandite taskukohasust erinevates piirkondades. Järelduste tegemisel on kasutatud ka Statistikaameti andmeid. 3

4 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD 1.1 arv ja koguväärtus 2017 II poolastal tehti Eestis korteriomanditega tehingut. Võrreldes tehingute arvu 2016 II poolaastaga, siis on tehingute koguarv kasvanud 6,3%. Samuti on koguarv kasvanud 7,3% võrdluses aasta I poolaastaga. Jälgides senist turustatistikat, võib väita, et II poolaasta on tavaliselt aktiivsem kui I poolaasta. Erandiks olid 2007 ja 2008 II poolaastad, kui tehingute arv oli II poolaastal madalam kui I poolaastal. Joonis 1. Korteriomandite tehingute arv ja koguväärtus perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (miljonid eurod) koguväärtus on 2017 II poolaastal saavutanud taseme 805 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasv olnud 14,4% (101 miljonit eurot), mis tähendab, et tehinguid on tehtud keskmiselt kõrgemate hindadega. Samuti oli tehingute koguväärtus kõrgem kui 2017 I poolaastal (+14,3%). Eelnev võib olla põhjustatud tehingute struktuuri test nii asukoha osas, uute ja vanade korterite osakaalust, korterite suurusest kui ka turusituatsiooni est, mis on mõjutanud keskmist hinda. Hinnai on analüüsitud täpsemalt turuülevaate 2. osas. Jooniselt 1 vaadates saab väita, et korteriomandite turg 2017 II poolaastal oli aktiivsem kui eelneval viiel aastal. Täpsemalt oli turg aktiivsem viimati aasta I poolaastal. Samuti hinnad ei näita alanemise märke, vaid peale mõningast stabiliseerumist, on aeglases kasvus. osakaal, kus ostetavale korteriomandile seatakse hüpoteek, ehk mis on finantseeritud laenuga, on 2017 II poolaastal 46,9%, mis on mõnevõrra madalam eelmise perioodi läbi aegade kõrgeimast näitajast (2017 I poolaastal 47,0%). 4

5 1.2 struktuur asukoha järgi Harju maakonnas tehti 2017 II poolaastal 54,9% kõikidest korteriomandi tehingutest. osakaal Harju maakonnas on pigem stabiilne - viimase 5 aasta keskmine on 53,6% (Joonis 2). Peale Harjumaa on suurema aktiivsusega lisaks Tartu maakond, kus 2017 II poolaastal tehti 11,1% kõikidest tehingutest (12,4% 2016 II poolaastal), Pärnu maakond 6,0% (6,0% 2016 II poolaastal) ja Ida-Viru maakond 8,9% (9,6% 2016 II poolaastal). Korteriomandite tehingute asukoha struktuur maakondades on läbi aastate olnud pigem stabiilne ning kui vaadata üldist jaotust, siis aktiivsus erinevates maakondades on seletatav rahvastiku arvuga erinevates piirkondades. Joonis 2. Maakondade korteriomandite tehingute arvu osakaal perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Joonis 3. Maakondades korteriomanditega tehtud tehingute arv tuhande inimese kohta perioodil

6 Joonis 3 näitab samuti, et tehingute tegemise osas on aktiivseim piirkond Harju maakond, kus tehti korteriomanditega aastal tuhande inimese kohta 18,8 tehingut. Harju maakonnale järgnevad Tartu (15,1 tehingut), Ida-Viru maakond (14,6 tehingut), Pärnu maakond (14,2 tehingut) ning Lääne-Viru maakond (14,0 tehingut). Kõige vähem tehti tuhande inimese kohta tehinguid Hiiu maakonnas (4,8 tehingut) ning Põlva maakonnas (6,8 tehingut). Joonis 4. Maakondade korteriomandite tehingute koguväärtuse osakaal perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) koguväärtusesse on panustanud enim samuti Harju maakond, kus tehingud moodustavad 78,5% tehingute koguväärtusest (5 aasta keskmine 77%). Võrreldes tehingute koguväärtust 2016 II poolaastaga, siis on Harju osakaal mõnevõrra kasvanud (aasta tagasi 77,7%). Võttes arvesse maakondade osakaalusid koguväärtuses, siis olulisi struktuurieid toimunud ei ole (Joonis 4). Harju maakonna tehingute koguväärtuse osakaal on stabiilselt paari protsendi võrra kasvanud. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse osakaal on seevastu 2017 II poolaastal jäänud samaks 2017 I poolaastaga, ning on mitme aasta madalaim (11% vs 5 aasta keskmine 12,1%). Tabel 1 annab ülevaate test 2017 ja 2016 II poolaastate võrdluses igas maakonnas eraldi. Siinjuures tuleb arvestada, et suur maakonnas, mille panus Eesti tehingute arvu või koguväärtusesse on väike, ei muuda oluliselt üldpilti. Lisaks võivad tulenevalt ühe või paari tehingu suuremast mõjust olla väiksema tehinguaktiivsusega maakondades perioodide vahelised kõikumised protsentuaalselt suuremad. Tabel II poolaasta ja 2017 II poolaasta maakondade korteriomandite tehingute arv, koguväärtus ning (%) Maakond arvu arv 2016 arv 2017 koguväärtus koguväärtus koguväärtuse II II 2016 II 2017 II (%) (%) Harju maakond , ,4 Hiiu maakond , ,7 Ida-Viru maakond , Jõgeva maakond , ,7 6

7 Järva maakond , ,7 Lääne maakond , Lääne-Viru maakond , ,2 Põlva maakond , ,5 Pärnu maakond , ,7 Rapla maakond , ,5 Saare maakond , ,7 Tartu maakond , ,5 Valga maakond , ,2 Viljandi maakond , ,4 Võru maakond ,3 Eesti kokku , ,4 Harju maakonna tehingute arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 7,7%, kuid koguväärtus 15,4%. Rahalises väärtuses on see 84 miljonit eurot rohkem. Aastataguse perioodiga on tehingute arvu kasv 464 tehingut, kogu Eesti peale oli see näitaja 701. Sellest tulenevalt on tehinguaktiivsus kasvanud suures osas Harju maakonna toel. Sama kehtib tehingute koguväärtuse kasvu osas. Korteriomandite tehingute koguväärtus oli 2017 II poolaastal aastataguse perioodiga võrreldes 101 miljoni euro võrra kõrgem, ning sellest 84 miljonit eurot moodustas Harju maakond. Eelmisel poolaastal tehingute arvu poolest suure kasvu teinud Ida- Viru maakond on 2017 II poolaasta ja 2016 II poolaasta võrdluses teinud languse, see tähendab tehinguid tehti 0,8% vähem. Nii koguväärtuse kui tehingute arvu poolest on kasvu näidanud Jõgeva maakond, kus aastases võrdluses kasvas koguväärtus koguni 81,7% ning tehingute arv 43,2%. Seejuures Tartu maakonnas tehti tehinguid 4,8% vähem (66 tehingut vähem), kuid koguväärtus kasvas 3,5%. Maakonnad, mille tehingute koguväärtuse ed andsid Eesti koguväärtusele suurema kasvu kui 1 miljon eurot on (lisaks Harju maakonnale): Pärnu (+8,0 miljonit), Tartu (+3,0 miljonit) ning Viljandi (+1,5 miljonit). Kokkuvõtvalt võib öelda, et ostu-müügituru kapitali maht kasvas oluliselt Harju maakonnas toimunud tehingute toel. Kapitali mahu suurenemine oli põhjustatud eelkõige keskmisest kõrgemast tehinguhinnast, kuid ka aktiivsuse kasvust. 1.3 osapooled Eraisikutest müüjate osakaal (Joonis 5) on 2017 II poolaastal 56,0%, ning see on madalaim alates 2009 II poolaastast (5 aasta keskmine 60,1%). Müüjate hulgas on juriidiliste isikute osakaal jätkuvalt kasvanud, ning on jõudnud tasemeni 30,2% (2016 II poolaasta 28,3%). Eelnev võib tulla sellest, et juriidiliste isikute poolt müüdavate uute korterite osakaal on suurem. Samuti võib see tähendada, et tulenevalt sobilikust hinnatasemest müüakse varem investeeringutena ostetud korteriomandeid. 7

8 Joonis 5. Korteriomandite erinevate müüjate osakaal perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Joonis 6. Korteriomandite erinevate ostjate osakaal perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Eraisikutest ostjate osakaal on 2017 II poolaastal 73,1% kõikidest ostjatest, mis on eelmise aasta samast perioodist kõrgem (2016 II poolaastal 72,5%) ning viimase kolme aasta kõrgeim. Juriidilistest isikutest ostjate poolt on tehinguid tehtud mõnevõrra rohkem, täpsemalt 42 tehingut rohkem kui eelmise aasta samal perioodil, kuid osakaal jääb 12,6% juurde, mis on madalam kui 2016 II poolaastal ning 2017 I poolaastal. Välismaalased oluliselt aktiivsemad 2017 II poolaastal ei olnud, moodustades 10,2% tehingutest (2016 II poolaasta 10,2%; 2017 I poolaasta 11,1%). 8

9 2. KORTERIOMANDITE MEDIAANHIND 2.1 mediaanhind Korteriomandite hinnastatistika analüüsimisel on välja jäetud tehingud, mis ei vasta vabaturu tingimustele osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud, suured plokktehingud, liisingujäägiga võõrandamised jms. Samuti on kõrvale jäetud nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste osalusel toimunud tehingud. Korteriomandite ruutmeetri mediaanhinna t ajas viimasel viiel aastal on kajastatud joonisel 7. Joonis 7. Korteriomandite tehingute arv ja mediaanhind ( /m 2 ) perioodil 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta 2017 II poolaasta tehingute mediaanhind on jõudnud rekordilise tasemeni /m², mis on 8,0% kõrgem kui mediaanhind eelmise aasta samal perioodil ning 7,0% kõrgem kui 2017 I poolaastal. Sellest võib järeldada seda, et ka koguväärtuse tõus on põhjustatud ostumüügitehingute sõlmimisest kõrgema mediaanhinnaga I poolaasta näitas mediaanhinna kasvutempo aeglustumist, siis 2017 II poolaastal jätkus kasv mõnevõrra kiiremas tempos. Mediaanhinna kasvutempole on andnud hoogu uute korterite suurem osakaal. Uute korterite müügi (esmamüügid) osakaal 2017 II poolaastal oli 21,5%. Esmamüükide osakaal on võrreldes eelmise perioodiga (2017 I poolaasta) kasvanud, võrreldes 2017 I poolaastaga on müüdud II poolaastal 664 uut korterit rohkem. Uute korterite mediaanhind oli 2017 II poolaastal /m², võrdluses 2017 I poolaastaga on olnud kasv 4% ning 2016 II poolaastaga on mediaanhind kasvanud 1%. Eelnev ei pruugi tähendada veel, et uute korterite hinnatase oleks muutunud. Väikesed ed uute korterite mediaanhinnas pigem kirjeldavad müüginumbrite t erinevates hinnapiirkondades ja kvaliteediklasside vahel. Harju maakonnas on korterite mediaanhind tõusnud 8,5% võrreldes 2016 II poolaastaga, jõudes tasemeni /m². Tartu maakonnas oli 2017 II poolaastal mediaanhind /m², mis on 5,6% kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil ning 5% kõrgem kui 2017 I poolaastal. Tehinguid, mille mediaanhind ulatub üle 500 /m² on tehtud (lisaks Harju ja Tartu maakonnale) Pärnu maakonnas: /m 2 (+19,6%) ja Saare maakonnas: 733 /m 2 (+11,4%). 500 /m² tasemele olid lähedal ka Lääne maakond: 489 /m 2 (+15,9%) ja Viljandi maakond: 477 /m 2 (+50,4%). on võrdluses 2016 II poolaastaga langenud Valga maakonnas (-8,4%) ja Põlva 9

10 maakonnas (-11,1%). Enim on tõusnud aastases võrdluses maakonnasiseselt mediaanhind Viljandi maakonnas (+50,4%) ja Hiiu maakonnas (+49,9%). Samuti on olnud mediaanhinna kõrgem tõus Võru (+25,1%), Jõgeva (+21,9%) ja Pärnu maakonnas (+19,6%). Siinjuures tuleb aga arvestada, et suurem protsentuaalne maakonnas, kus on madalam hinnatase, ei muuda olulilselt üldpilti. Samuti võivad väiksema tehinguaktiivsusega maakondades olla perioodide vahelised kõikumised suuremad, tulenevalt ühe tehingu suuremast mõjust perioodi statistikale. Joonisel 8 on välja toodud maakondade mediaanhindade erinevused 2016 I 2017 II poolaasta andmetele tuginedes. Valga maakonnas on mediaanhind jätkuvalt madalaim 15,1 korda madalam kui kõrgeima hinnatasemega Harju maakonnas. Joonis 8. Korteriomandite mediaanhinnad ( /m 2 ) 2016 I poolaasta 2017 II poolaasta Eesti maakondades 2.2 Harju maakond ja Tallinn Harju maakonnas toimus 2017 II poolaastal 55,2% kõikidest vabaturu korteriomandite tehingutest, sealhulgas 78,4% nendest Tallinnas. Teised Harju maakonna aktiivsemad omavalitsused (Joonis 8) olid: Viimsi vald (3,7% Harju maakonna tehingutest), Rae vald (3,6%), Saue vald (3,2%), Maardu linn (1,8%), Lääne-Harju vald (1,7%), Harku vald (1,6%) ja Keila linn (1,2%). Joonisel 9 näidatud omavalitsustes oli 2017 II poolaastal toimunud rohkem kui 1% kogu Harju maakonnas tehtud tehingutest, ülejäänud Harju maakonna omavalitsustes oli vastav näitaja alla 1%, ning need on kajastatud kategooria ülejäänud all. 10

11 Joonis 9. Harju maakonna omavalitsuste (v.a Tallinn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Joonis 10. Harju maakonna omavalitsuste (v.a Tallinn) tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) Joonis 10 kirjeldab Harju maakonna suurima tehingu arvuga omavalitsuste korterite mediaanhindasid kui Tallinn välja arvata. Kõrgemate mediaanhindadega on Viimsi, Rae ning Saue vald ( /m 2 ), kus võrdluses aastataguse ajaga on toimunud ka jätkuv hinnakasv. Lääne-Harju vald on aktiivsematest Harju maakonna omavalitsustest madalaima mediaanhinnaga (461 /m 2 ). tõusis 2017 II poolaastal kõikides aktiivsemates Harju maakonna omavalitsustes. Tallinnas tehti linnaosade lõikes 2017 II poolaastal enim vabaturutehinguid Lasnamäe linnaosas 21,8% kogu linna tehingutest. Järgnevad Kesklinn (19,6%), Mustamäe (16,8%) ja Põhja-Tallinna linnaosa (16,4%). arv vähenes võrreldes aastataguse ajaga Nõmme, Pirita, Põhja- Tallinna ja Kesklinna linnaosas. Samas võrreldes eelmise poolaastaga kasvas Kesklinna ja Põhja- 11

12 Tallinna linnaosas tehingute arv. See tähendab, et perioodide vahelisi kõikumisi esineb alati, ning sõltuda võib see uusarenduste valmimisest. Olulisi struktuurii ei ole toimunud. Vähim tehinguid tehakse Tallinnas Kristiine (7,0), Nõmme (3,2%) ning Pirita (2,2%) linnaosas. Joonis 11. Tallinna tehingute jaotus linnaosade lõikes ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Joonis 12. ruutmeetri mediaanhind Tallinna linnaosades ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) Tallinna korteriomandite mediaanhind on 2017 II poolaastal jõudnud tasemeni /m 2, mis on rekordtase (eelmine 2017 I poolaasta /m 2 ). on 7,8% kõrgem kui 2016 II poolaastal ja 5,3% kõrgem kui 2017 I poolaastal. Tallinnas on 2017 II poolaastal võrreldes aastataguse ajaga mediaanhind tõusnud kõikides linnaosades peale Nõmme ja Põhja-Tallinna (Joonis 12). Nõmme linnaosas on mediaanhind kahanenud 7,4% ning Põhja-Tallinnas 0,1%. Kõrgeimat mediaanhinda näitab taaskord Kesklinna linnaosa (2 272 /m 2 ), tõus on olnud 12

13 aastases võrdluses 6% II poolaastal suure hüppe hinnakasvus teinud Põhja-Tallinn on praeguseks pigem stabiliseerunud, nagu manitud, siis on isegi olnud 0,1% mediaanhinna kahanemine. Võrdlemisi suure hinnakasvu on teinud Haabersti ja Kristiine. Haabersti linnaosa mediaanhind (1 700 /m 2 ) on kasvanud aastases võrdluses 14,2% ning 2017 I poolaastaga võrreldes 11,9% (2016 II poolaasta 1488 /m 2 ; 2017 I poolaasta /m 2 ). Kristiine linnaosa mediaanhind (1 909 /m 2 ) on kasvanud aastases võrdluses 13,6% ning 2017 I poolaastaga võrreldes 6,5% (2016 II poolaasta /m 2 ; 2017 I poolaasta /m 2 ). Madalaimad mediaanhinnad on Tallinnas Mustamäe (1 534 /m 2 ) ning Lasnamäe linnaosas (1 538 /m 2 ) II poolaastal moodustasid esmamüügid 30,6% Tallinna kõikidest korteriomandite tehingutest. Uute korterite osakaal on suurem kui 2016 II poolaastal (28,2%) ning samuti suurem kui 2017 I poolaastal (26,1%). Esmamüüke oli 12,9% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil ning 28,6% rohkem kui eelmisel poolaastal. Tabelist 2 nähtub, et enim esmamüüke toimub Tallinnas Lasnamäe linnaosas (22,7%) ja Kesklinna linnaosas (20,5%). Linnaosade siseselt toimub esmamüüke linnaosa kõikidest tehingutes enim Haabersti (46,2%), Kristiine (35,4%) ning Kesklinna linnaosas (32%). Haabersti linnaosas on 2017 II poolaastal tehingute arv uute korteritega kahekordistunud. Taolised perioodide vahelised ed on olulises osas seotud sellega, millal konkreetse asukohaga projektides vormistatakse müügid. Maa-ametile laekuvad andmed võlaõigusliku lepingu alusel kokku lepitud tingimustes ja hinnas, mille alusel vara omaniku vahetus toimub. Tallinna uute korterite mediaanhind on võrreldes 2017 I poolaastaga 4% tõusnud. Linnaosade kaupa on mediaanhind tõusnud kõikides peale Põhja-Tallinna linnaosa, kus langes mediaanhind 1,1% võrra. Esmamüükide hinnad oli oluliselt kõrgemad kui järelmüükide hinnad, erinevus varieerub linnaosade lõikes ning sõltub ka konkreetsetest valminud arendusobjektidest. Kõrgeim hinnatase on oodatavalt Kesklinnas ning madalaim Mustamäel ja Lasnamäel, kus mediaanhinnad on peaaegu samad (Tabel 2). Tasub märkida, et väiksema esmamüükide arvuga linnaosades mõjutab perioodi mediaanhinda paljuski konkreetne arendus, mistõttu esinevad perioodide vahel objektispetsiifilistest efektidest tulenevad kõikumised. Tabel 2. Esmamüükide arv ja mediaanhind ( /m 2 ) Tallinna linnaosades 2017 II poolaastal Esmamüükide Mediaan- Mediaan- Linnaosa osakaal Esmamüükide järelmüükide Esma- ja hind hind Esma- (%) võrreldes ( /m²) ( /m²) müügid Tallinna % linnaosa hinna I esmamüükidel müükidel järelesma- tehingutest erinevus (%) poolaastagmüükidest Põhja-Tallinn ,4% 12,0% 22,4% ,3% Lasnamäe ,7% 22,7% 31,8% ,9% Kesklinn ,2% 20,5% 32,0% ,8% Mustamäe ,2% 14,2% 25,9% ,7% Haabersti ,4% 19,8% 46,2% ,8% Nõmme 18-56,1% 1,2% 12,1% ,6% Pirita 21-27,6% 1,5% 20,6% ,8% Kristiine ,2% 8,2% 35,4% ,7% Tallinn kokku ,6% 100,0% 30,6% ,9% 13

14 2.3 Tartu maakond Tartu maakonna olulisemad omavalitsused tehinguaktiivsuse mõistes on Tartu linna omavalitsus (71,4% Tartu maakonna tehingutest), Tartu vald (7,2%), Luunja vald (6,4%), Kambja vald (5,8%) ning Elva vald (5,7%). Ülejäänud omavalitsustes jääb tehingute osakaal alla 3,0% kogu Tartu maakonna tehingutest. Kui eelmisel poolaastal näitas Tartu linna tehingute arv langust, siis 2017 II poolaastal on tehingute arv tõusnud ja ka osakaal kasvanud. Joonisel 13 on näha tehingute jaotus ja dünaamika väiksemate aktiivsemate omavalitsuste lõikes Tartu maakonnas, s.o. ilma Tartu linnata. Võrreldes eelmiste perioodidega suurendas Luunja vald esmamüükide toel osatähtsust 2017 I poolaastal, kuid 2017 II poolaastal osatähtsus langes. Osatähtsust on kasvatanud 2017 II poolaastal Tartu vald, ning seda tänu uusarendustele. Tartu vallas moodustasid kõikidest tehingutest 47% esmamüügid. Joonis 13. Tartu maakonna omavalitsuste (v.a Tartu linn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Tartu linnas tehti 2017 II poolaastal 865 vabaturu tehingut (1,1% rohkem kui 2016 II poolaastal). Annelinnas toimus 23,8% tehingutest, Ülejõe 12,3%, Kesklinna 11,8%, Karlova 11,1%, Tammelinna 6,5% ning Raadi-Kruusamäe linnaosas 5,3%. Teistes linnaosades on tehtud vähem kui 5% Tartu linna tehingutest. 14

15 Joonis 14. Tartu linna tehingute jaotus linnaosade lõikes ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) 2017 II poolaastaga on saavutanud Tartu maakond taaskord mediaanhinna rekordtaseme, kui korteriomandite mediaanhind 2017 II poolaastal oli /m 2, mis on 5,6% kõrgem kui 2016 II poolaastal. Tartu maakonna kõrgeim mediaanhind on Luunja vallas /m 2 (+11% võrreldes 2016 II poolaastaga), seda eelkõige esmamüükide suure osakaalu tõttu (62,0% vallasisestest tehingutest uute korteritega). Järgnevad maakonnakeskus Tartu linn /m 2 (+4,8%), Kambja vald /m 2 (+4,6%), Tartu linna omavalitsus /m 2 (+4,8%) ja Tartu vald /m 2 (+2,7%). Ülejäänud Tartu maakonna omavalitsustes jääb mediaanhind alla /m 2. Nimetatud kõrgemate mediaanhindadega omavalitsustes on üldine tehinguaktiivsus kõrgem ning esmamüükide osakaal on samuti suurem. Madalaim on 2017 II poolaastal mediaanhind Peipsiääre vallas 180 /m 2. Joonis 15. Tartu maakonna suurima tehinguaktiivsusega omavalitsuste tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) 15

16 Tartu linna mediaanhind oli 2017 II poolaastal /m 2, mis on 4,8% kõrgem kui 2016 II poolaastal. Linnaosadest on kõrgeim mediaanhind Tähtveres /m 2, aastases võrdluses on hinnakasv olnud 40,1%, kuid 2017 I poolaastaga võrreldes on mediaanhind kahanenud 4,1% võrra. Tähtvere mediaanhinna kasvu aastataguse ajaga on oluliselt mõjutanud uusarenduste suurem osakaal. Mediaanhinna arvestuses järgnevad Supilinn (1 731 /m 2 ), Kesklinn (1 721 /m 2 ) ja Ülejõe (1 582 /m 2 ). Üle poolte Tartu linnaosade mediaanhind on aastases võrdluses kasvanud. Joonisel 16 on näha suurima tehinguaktiivsusega Tartu linnaosade mediaanhinna dünaamika. Joonis 16. Tartu linna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) Tartu maakonnas müüdi 2017 II poolaastal 307 uut korterit (sh. Tartu linn), see on 24,9% maakonnas tehtud tehingutest. Uute korterite osakaal on võrdluses 2017 I poolaastaga kasvanud 3,6%. Tartu maakonnas müüdi uusi kortereid Tartu linnas, Luunja vallas, Tartu vallas, Kambja ja Nõo vallas. Uute korterite mediaanhind oli Tartu maakonnas /m 2 ja maakonnakeskuses Tartu linnas /m 2. Luunja vallas tehti uute korteritega 49 tehingut (62% vallasisestest tehingutest), ning samuti oli Luunja valla esmamüükide mediaanhind Tartu maakonnas kõrgel kohal /m 2. Tabelis 3 on toodud välja need Tartu linnaosad, kus 2017 II poolaastal esmamüüke esines. Esmamüükide mediaanhinnad olid Tartu linnas 28,9% kõrgemad kui järelmüügi tehingute puhul. Suur hinnaerinevus esmamüügi ja järelmüügi osas esines Ülejõe (74,4%), Supilinna (70,1%) ning Kesklinna linnaosas (56,6%). Hinnatasemete erinevus on tingitud uusarenduste kvaliteediklasside erinevusest, aga ka müüginumbrite est erinevates hinnapiirkondades. Tartu linnas oli esmamüükide arv 182, mis on 21,0% Tartu linna kõikidest tehingutest. Linnasiseselt oli esmamüüke enim Ülejõe linnaosas (43 esmamüüki, 40,6% linnaosa sisestest tehingutest) ning Tammelinna linnaosas (35 esmamüüki, 62,5% linnaosa sisestest tehingutest). Tartu linnas oli esmamüükide mediaanhind kõrgeim Kesklinnas (2 481 /m 2 ) ning Tähtvere (2 096 /m 2 ) ja Ülejõe (2 078 /m 2 ) linnaosas. Järelmüükide mediaanhind oli kõrgeim samuti Kesklinnas (1 584 /m 2 ) ja Tähtvere (1 501 /m 2 ) ning Tammelinna (1 420 /m 2 ) linnaosas. 16

17 Tabel 3. Esmamüükide arv ja mediaanhind ( /m 2 ) Tartu linnaosades 2017 II poolaastal Esmamüükide osakaal Esma- Linnaosa hind Mediaan- Esma- (%) müükide ( /m²) ( /m²) müügid võrreldes Tartu % linnaosa esmamüükidel müükidel järel I esmamüükidest tehingutest poolaastaga Esma- ja järelmüükide hinnaerinevus (%) Jaamamõisa 6-25,0% 3,3% 15,0% ,3% Karlova 8-11,1% 4,4% 8,3% ,3% Kesklinn ,0% 11,0% 19,6% ,6% Raadi-Kruusamäe 17-34,6% 9,3% 37,0% ,9% Ränilinn ,0% 14,3% 76,5% ,1% Supilinn 8 33,3% 4,4% 33,3% ,1% Tammelinn ,2% 19,2% 62,5% ,9% Tähtvere 11 22,2% 6,0% 44,0% ,6% Ülejõe ,1% 23,6% 40,6% ,4% Tartu linn kokku ,0% 100,0% 21,0% ,9% 2.4 Pärnu maakond Pärnu maakonnas toimus 2017 II poolaastal korteriomanditega 635 vabaturu tehingut, mis on 6,5% rohkem kui 2016 II poolaastal. Kõige rohkem tehti tehinguid Pärnu linna omavalitsuses 79,1% maakonna tehingutest. Tehinguaktiivsuse poolest järgnesid Tori vald (7,6% maakonna tehingutest) ja Põhja-Pärnumaa vald (5,7%). Joonisel 17 nähtub Pärnu maakonna tehingute struktuur ja selle dünaamika aktiivsemate omavalitsuste lõikes, v.a Pärnu linna omavalitsus. arvu vähesuse tõttu võivad perioodilised kõikumised esineda. Kihnu vallas ei toimunud ainsana ühtegi tehingut. Joonis 17. Pärnu maakonna omavalitsuste (v.a Pärnu linn) tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) 17

18 Pärnu maakonna keskuses Pärnu linnas tehtud 457 tehingust toimus 54,7% Kesklinna linnaosas, 30,4% Rääma linnaosas ja 12,3% Ülejõe linnaosas (Joonis 17). Lodja, Tammiste, Raeküla ja Vana- Pärnu linnaosas toimus 2017 II poolaastal kokku vaid 12 vabaturutehingut. Kesklinna tehinguaktiivsus on eelmise poolaastaga võrreldes 6,4% langenud, kuid Rääma linnaosas on tehingute arv kasvanud koguni 85 tehingu võrra (157,4%). Joonis 18. Pärnu linna tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) Pärnu maakonna mediaanhind oli 2017 II poolaastal /m 2, mis on 19,6% kõrgeim kui 2016 II poolaastal. Pärnu maakonnas oli kõrgeima mediaanhinnaga Pärnu linn 1139 /m 2 (+14,8% võrreldes 2016 II poolaastaga). Järgnevad Pärnu linna omavalitsus /m 2 (+15,3%), Häädeme vald 471 /m 2 (-16%) ning Tori vald 459 /m 2 (-7%). Joonis 19 näitab mediaanhinna dünaamikat Pärnu maakonna omavalitsustes (v.a Pärnu linn), mis olid suurima tehinguaktiivsusega. Mediaanhinna tõus võrreldes 2016 II poolaastaga on toimunud Lääneranna ja Saarde vallas. Lääneranna valla mediaanhind tõusis 74 /m 2 tasemele ning Saarde valla mediaanhind 83 /m 2 tasemele. Languse tegid mediaanhinna osas Häädeme, Põhja-Pärnumaa ja Tori vald. Esmamüüke esines ainult üks Häädeme ja kaks Tori vallas. Ülejäänud esmamüügid toimusid maakonnakeskuses Pärnu linnas. Joonis 19. Pärnu maakonna omavalitsuste (v.a Pärnu linn) tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) 18

19 Pärnu linnas on 2017 II poolaastal mediaanhind kasvanud tasemeni /m 2. Vaadeldes tehingute poolest aktiivsemaid linnaosasid, siis mediaanhind kasvas neis kõigis (Joonis 20). Rääma linnaosas oli tõus 30,6%, jõudes tasemeni /m 2 ning Ülejõe linnaosas tõusis mediaanhind 30,0%, jõudes tasemeni /m 2. Kesklinna linnaosa mediaanhinna tõus oli tagasihoidlikum, 10,5% ning /m 2. Esmamüükide osakaal on maakonnakeskuses Pärnu linnas tõusnud tasemeni 23,4%, eelmisel poolaastal oli osakaal 16,3%. Uute korterite mediaanhind on langenud 17,4%, jõudes tasemeni /m 2. Esmamüükide hinnatase on 30% kõrgem kui järelmüükide puhul. Enim tehti tehinguid uute korteritega Rääma linnaosas, kokku 60 tehingut, 40 tehingut Kesklinna linnaosas ning 7 tehingut Tammiste ja Ülejõe linnaosas. Joonis 20. Pärnu linna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) 2.5 Ida-Viru maakond Ida-Viru maakonnas tehti 2017 II poolaastal korteriomanditega vabaturu tehingut, mis on 1,5% rohkem kui aasta tagasi ning 6,0% vähem kui eelmisel poolaastal. Siiani Ida-Viru maakonna suurima tehinguaktiivsusega omavalitsused on Kohtla-Järve linn, kus toimus 36,6% tehingutest ning Narva linn, kus toimus 33,0% maakonna tehingutest. Jõhvi vallas tehti 10,8% ja Sillamäe linnas 8,5% maakonna tehingutest. Jooniselt 21 nähtub, et oma osatähtsust on suurendanud mõnevõrra Sillamäe linn ja Jõhvi vald. Seejuures on Kohtla-Järve linna ja Narva linna osakaal maakonna tehingutest vähenenud. 19

20 Joonis 21. Ida-Viru maakonna omavalitsuste tehingute arvu osakaal ajavahemikul 2013 I poolaasta 2017 II poolaasta (%) oli Ida-Viru maakonnas 2017 II poolaastal 201 /m 2, mis on 6,2% kõrgem kui aasta tagasi samal perioodil, kuid 3,6% väiksem kui 2017 I poolaastal. Võrdluses 2017 I poolaastaga olid kõrgeima tehinguaktiivsusega omavalitsustes mediaanhinnad, peale Sillamäe linna (+8,3%), langenud: Jõhvi vald (-19,8%), Kohtla-Järve linn (-17,2%), Narva linn (-3,1%) ja Lüganuse vald (- 0,7%). Seevastu on mediaanhinnas kasvu näidanud Toila vald (+33,5%), Narva-Jõesuu linna omavalitsus (+19,6%) ning Alutaguse vald (+23,4%). Kõrgeim on mediaanhind Narva-Jõesuu linna omavalitsuses 553 /m 2. Ida-Viru maakonnas toimus 2017 II poolaastal 4 esmamüüki, mis on vaid 0,4% kõikidest tehingutest maakonnas. Kolm esmamüüki toimusid Narva linnas ning üks esmamüük omavalitsuses Narva-Jõesuu linn. Joonis 22. Ida-Viru maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind ajavahemikul 2013 II poolaasta 2017 II poolaasta ( /m 2 ) 20

21 2.6 Aktiivsema korterituruga asulad ning korteriomandite taskukohasus Tabelis 4 on esindatud asulad, kus on toimunud nii 2016 II poolaasta kui ka 2017 II poolaasta jooksul vähemalt 5 tehingut. Kõige rohkem tehinguid on tehtud suuremates linnades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel ning Narvas. Suurim kasv tehingute arvus on toimunud Tallinnas Mustamäe linnaosas, kus tehti 225 tehingut rohkem kui 2016 II poolaastal. Antud piirkonna tehingute arvu kasv on toimunud uusarenduste toel. Samuti suurenes tehingute arv Haaberstis, kus tehti 105 tehingut rohkem kui 2016 II poolaastal. Ülejäänud Eestis on tehingute arv oluliselt kasvanud Pärnu linnas (+66 tehingut), aga ka Viljandi linnas (+36). Väljaspool Tallinna vähenes enim tehingute arv Tartu valla Tila külas (56 tehingu võrra) II poolaastaga võrdluses tehti Tallinna siseselt vähem tehinguid Põhja-Tallinna (-125) ning Nõmme (-72) linnaosas. Kõrgeim mediaanhind oli 2017 II poolaastal taas Tallinna Kesklinna linnaosas /m 2 (+6,0% võrdluses 2016 II poolaastaga). Tallinna Kesklinnale järgnevad Kristiine linnaosa (1 909 /m 2 ), Tähtvere linnaosa Tartus (1 844 /m 2 ) ning Pirita linnaosa Tallinnas (1 794 /m 2 ). Välja võib tuua Tähtvere linnaosa, kus mediaanhind tõusis aastaga 40,1%. Põhjuseks on suur esmamüükide osakaal antud linnaosas. Suurim mediaanhinna toimus Tootsi alevis (+136,3%), saavutades taseme 129 /m 2. Kui algtasemed on madalad, siis suured protsentuaalsed ed on võimalikud, eriti kui tehingute arv on väike ning korteriomandite seisukord erinev. Suurim langus mediaanhinnas toimus Kohtla- Järve linnas Sompa linnaosas (-72,3%), kukkudes tasemeni 21 /m 2. Antud valimis on 2017 II poolaastal madalaima mediaanhinnaga asulad Ulvi küla Lääne-Virumaal (15 /m 2 ) ja Sompa linnaosa (21 /m 2 ) Kohtla-Järve linnas. Tabelis 4 on välja toodud ka pinna suurus (m 2 ), mida on võimalik osta Eesti keskmise brutopalga Statistikaameti andmetel 2016 II poolaastal eurot ning 2017 II poolaastal eurot. Aastaga on kasvanud nii brutopalk kui korterite hinnad. Johtudes tabelist 4, on ligikaudu pooltes asulates võimalik keskmise brutopalga osta kas samapalju või rohkem pinda kui aasta tagasi, samas pooltes vähem. Tabel 4. Asulate 2016 II poolaasta ja 2017 II poolaasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind ( /m 2 ), mediaanhinna (%) ning Eesti keskmise brutokuupalga saadav korteriomandi pind (m 2 ) ja selle (m 2 ) Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² Harju maakond Alliku küla ,0% 0,8 0,8 0,1 Aruküla alevik ,9% 1,0 1,2 0,3 Haabneeme alevik ,6% 0,7 0,8 0,1 Harku alevik ,7% 1,0 0,9-0,2

22 Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² Järveküla ,0% 0,8 0,8 0,0 Jüri alevik ,2% 0,8 0,8 0,0 Kehra linn ,0% 2,0 2,6 0,6 Keila linn ,0% 1,1 1,1 0,0 Kiili alev ,5% 1,0 0,8-0,2 Kiiu alevik ,6% 2,5 1,8-0,7 Klooga alevik ,7% 3,2 2,3-0,9 Kose alevik ,7% 1,9 1,7-0,2 Kuusalu alevik ,2% 1,5 1,7 0,2 Laagri alevik ,6% 0,8 0,7 0,0 Lagedi alevik ,1% 1,0 0,7-0,3 Lehola küla ,1% 4,9 2,2-2,7 Loksa linn ,7% 5,2 4,6-0,6 Loo alevik ,8% 0,9 0,8-0,1 Maardu linn ,3% 1,3 1,3 0,0 Muraste küla ,4% 1,0 1,0 0,0 Paldiski linn ,4% 2,9 2,6-0,3 Peetri alevik ,1% 0,7 0,7 0,0 Pärnamäe küla ,9% 0,8 0,8 0,0 Riisipere alevik ,1% 3,1 3,1 0,0 Rummu alevik ,2% 6,9 6,1-0,8 Saku alevik ,8% 0,8 0,9 0,1 Salu küla ,1% 0,7 0,8 0,0 Saue linn ,0% 1,0 0,8-0,1 Tabasalu alevik ,5% 0,8 0,8 0,1 Tallinn ,8% 0,7 0,7 0,0 sh. Haabersti ,2% 0,8 0,7-0,1 sh. Kesklinna ,0% 0,5 0,5 0,0 sh. Kristiine ,6% 0,7 0,6 0,0 sh. Lasnamäe ,6% 0,9 0,8-0,1 sh. Mustamäe ,2% 0,8 0,8 0,0 sh. Nõmme ,4% 0,7 0,8 0,1 sh. Pirita ,9% 0,6 0,7 0,0 sh. Põhja-Tallinn ,1% 0,6 0,7 0,0 Turba alevik ,2% 5,8 4,9-0,9 Uuesalu küla ,5% 0,7 0,8 0,0 Vaida alevik ,2% 1,4 1,6 0,2 Viimsi alevik ,2% 0,7 0,7 0,0 Hiiu maakond Kärdla linn ,2% 3,3 2,7-0,6 Ida-Viru maakond Jõhvi linn ,1% 4,2 6,0 1,8 Kiviõli linn ,6% 23,8 26,3 2,5 Kohtla-Järve linn ,7% 14,1 18,2 4,1 sh. Ahtme ,4% 11,0 11,8 0,8

23 Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² sh. Järve ,4% 16,1 22,1 6,0 sh. Oru ,8% 45,2 47,3 2,1 sh. Sompa ,3% 15,2 58,5 43,3 Kohtla-Nõmme alev ,0 9,6% 23,2 22,6-0,6 Narva linn ,9% 2,8 3,1 0,4 Narva-Jõesuu linn ,7% 2,3 2,2-0,1 Olgina alevik ,0% 7,8 5,9-1,9 Püssi linn ,0% 26,6 30,1 3,5 Sillamäe linn ,5% 5,1 5,0-0,1 Voka alevik ,9% 4,4 4,2-0,1 Jõgeva maakond Adavere alevik ,4% 14,2 10,1-4,2 Jõgeva linn ,6% 6,3 5,4-0,9 Põltsamaa linn ,2% 3,7 3,9 0,2 Järva maakond Aravete alevik ,2% 17,1 11,3-5,8 Järva-Jaani alev ,4% 45,6 20,9-24,7 Koeru alevik ,2% 10,7 9,4-1,4 Paide linn ,2% 3,9 3,9 0,0 Tarbja küla ,6% 43,0 24,9-18,0 Türi linn ,6% 4,8 4,2-0,6 Lääne maakond Haapsalu linn ,0% 2,3 2,0-0,2 Palivere alevik ,1% 5,4 6,7 1,2 Taebla alevik ,3% 7,2 6,9-0,3 Lääne-Viru maakond Aseri alevik ,7% 16,1 21,4 5,3 Kadrina alevik ,4% 4,4 3,7-0,7 Kunda linn ,6% 16,4 12,1-4,3 Rakke alevik ,7% 21,7 29,1 7,4 Rakvere linn ,4% 2,1 2,0-0,2 Sõmeru alevik ,2% 3,1 3,0-0,1 Tamsalu linn ,1% 17,8 22,6 4,8 Tapa linn ,1% 8,6 6,5-2,1 Uhtna alevik ,2% 11,3 5,8-5,4 Ulvi küla ,3% 38,3 82,1 43,8 Ussimäe küla ,0% 1,7 1,4-0,3 Vinni alevik ,5% 4,4 4,0-0,3 Väike-Maarja alevik ,7% 7,0 9,7 2,8 Põlva maakond Põlva linn ,7% 3,0 3,0 0,0 Räpina linn ,1% 6,6 6,3-0,2 Pärnu maakond Kilingi-Nõmme linn ,8% 9,6 7,4-2,2 Lihula linn ,7% 10,0 11,0 1,0

24 Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² Paikuse alev ,5% 1,5 1,1-0,3 Pärnu linn ,8% 1,2 1,1-0,1 sh. Kesklinn ,5% 1,0 1,0 0,0 sh. Rääma ,6% 1,3 1,1-0,2 sh. Ülejõe ,0% 1,5 1,2-0,3 Pärnu-Jaagupi alev ,7% 4,8 8,0 3,2 Sauga alevik ,8% 1,2 1,2 0,1 Sindi linn ,3% 2,5 2,9 0,4 Tihemetsa alevik ,6% 33,6 35,6 2,0 Tootsi alev ,3% 21,0 9,5-11,5 Vändra alev ,0% 5,3 8,9 3,6 Rapla maakond Alu alevik ,5% 3,0 2,6-0,4 Järvakandi alev ,0% 14,2 11,5-2,7 Kehtna alevik ,2% 5,9 5,1-0,8 Kohila alev ,3% 1,6 1,5-0,1 Märjamaa alev ,1% 5,1 4,7-0,4 Rapla linn ,9% 2,0 1,9-0,1 Saare maakond Kuressaare linn ,8% 1,6 1,5-0,1 Orissaare alevik ,1% 4,3 3,0-1,3 Tartu maakond Elva linn ,7% 1,6 1,8 0,2 Käärdi alevik ,0% 2,2 2,2 0,0 Lohkva küla ,6% 0,9 0,9 0,0 Märja alevik ,1% 1,3 1,3-0,1 Puhja alevik ,0% 3,1 3,6 0,5 Rõngu alevik ,2% 4,5 5,0 0,5 Räni alevik ,3% 0,9 0,9 0,0 Soinaste küla ,1% 0,9 1,0 0,1 Tabivere alevik ,7% 3,0 2,7-0,3 Tartu linn ,8% 0,9 0,9 0,0 sh. Annelinn ,8% 1,2 1,1 0,0 sh. Jaamamõisa ,4% 1,0 1,0 0,0 sh. Karlova ,0% 0,9 0,9 0,0 sh. Kesklinna ,1% 0,7 0,7 0,0 sh. Raadi-Kruusamäe ,4% 0,8 1,0 0,1 sh. Ropka ,3% 1,0 1,0 0,0 sh. Ropka tööstuse ,6% 1,2 1,1-0,1 sh. Ränilinn ,8% 1,1 0,9-0,2 sh. Supilinn ,4% 0,7 0,7 0,1 sh. Tammelinn ,5% 0,8 0,8 0,0 sh. Tähtvere ,1% 0,9 0,7-0,2 sh. Vaksali ,7% 0,9 0,8 0,0 sh. Veeriku ,9% 0,8 1,0 0,1

25 Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² sh. Ülejõe ,7% 0,8 0,8 0,0 Tila küla ,1% 0,9 1,0 0,0 Tõrvandi alevik ,7% 1,3 1,2-0,1 Vahi alevik ,4% 0,9 1,0 0,1 Veibri küla ,9% 0,9 0,8-0,1 Ülenurme alevik ,6% 0,8 0,9 0,1 Valga maakond Otepää linn ,1% 1,6 1,9 0,3 Tõrva linn ,3% 7,3 8,9 1,6 Valga linn ,8% 9,2 9,6 0,4 Viljandi maakond Abja-Paluoja linn ,1% 8,9 16,1 7,2 Karksi-Nuia linn ,9% 6,4 4,4-2,0 Ramsi alevik ,2% 4,7 4,9 0,2 Viiratsi alevik ,1% 3,5 3,1-0,4 Viljandi linn ,6% 1,9 1,9 0,0 Võhma linn ,7% 11,1 11,4 0,3 Võru maakond Võru linn ,1% 3,0 2,7-0,2 Väimela alevik ,1% 4,3 5,2 0,9 *Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel. 2.7 Esmamüükide poolest aktiivsema korterituruga piirkonnad ning uute korterite taskukohasus Tabelis 5 on esindatud asulad, kus on toimunud nii 2016 II poolaasta kui ka 2017 II poolaasta jooksul vähemalt 5 esmamüügi tehingut. Enim on tehinguid uute korteritega tehtud Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Suurima kasvu esmamüükide osas on teinud Lasnamäe linnaosa Tallinnas (+175 tehingut), järgneb Mustamäe (+169). Ülejäänud Eestis on tehingute arv uute korteritega oluliselt kasvanud Pärnu linnas (+69 tehingut), Peetri alevikus (+35) ning Tartu linnas (+26) II poolaastaga võrdluses vähenes väljaspool Tallinna enim tehingute arv Tila külas (54 tehingu võrra).tallinna siseselt tehti vähem tehinguid Põhja-Tallinna (-160) ning Nõmme (-65) linnaosas. Uute korterite osas oli kõrgeim mediaanhind 2017 II poolaastal Tallinna Kesklinnas /m 2 (+4,8% võrdluses 2016 II poolaastaga). Tallinna Kesklinnale järgnevad Pärnu Kesklinn (2 481 /m 2 ), Põhja-Tallinn (2 280 /m 2 ) ning Kristiine linnaosa Tallinnas (2 155 /m 2 ). Uute korterite mediaanhind kasvas enim Peetri alevikus (+25,9%), jõudes tasemeni /m 2 ning Karlova linnaosas Tartus (+18,1%), jõudes tasemeni /m 2. Suurim langus esmamüükide mediaanhinnas toimus Pärnus Rääma linnaosas (-34,8%), kukkudes tasemeni 1 25

26 273 /m II poolaastal olid uute korterite madalaimad mediaanhinnad Tartu maakonna Soinaste külas (1 160 /m 2 ) ning Kuressaare linnas (1 195 /m 2 ). Tabel 5. Asulate 2016 II poolaasta ja 2017 II poolaasta esmamüükide arv, uute korterite ruutmeetri mediaanhind ( /m 2 ), mediaanhinna (%) ning Eesti keskmise brutokuupalga saadav uue korteriomandi pind (m 2 ) ja selle (m 2 ) Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² Harju maakond Alliku küla ,7% 0,8 0,8 0,0 Haabneeme alevik ,0% 0,7 0,7 0,0 Järveküla ,4% 0,8 0,8-0,1 Keila linn ,0% 0,7 0,8 0,1 Laagri alevik ,1% 0,7 0,7 0,0 Loo alevik ,2% 0,8 0,8 0,0 Peetri alevik ,9% 0,8 0,7-0,1 Pärnamäe küla ,9% 0,8 0,8 0,0 Saku alevik ,4% 0,7 0,7 0,0 Salu küla ,6% 0,7 0,8 0,0 Tabasalu alevik ,0% 0,7 0,7 0,0 Tallinn ,2% 0,6 0,6 0,0 sh. Haabersti ,0% 0,7 0,6 0,0 sh. Kesklinn ,8% 0,5 0,5 0,0 sh. Kristiine ,4% 0,5 0,6 0,0 sh. Lasnamäe ,8% 0,7 0,7 0,0 sh. Mustamäe ,2% 0,7 0,7 0,0 sh. Nõmme ,3% 0,5 0,6 0,1 sh. Pirita ,9% 0,6 0,6 0,0 sh. Põhja-Tallinn ,1% 0,5 0,5 0,0 Uuesalu küla ,6% 0,7 0,8 0,0 Pärnu maakond Pärnu linn ,6% 0,7 0,9 0,2 sh. Kesklinn ,8% 0,7 0,7 0,0 sh. Rääma ,8% 0,6 1,0 0,4 Saare maakond Kuressaare linn ,4% 1,1 1,0-0,1 Tartu maakond Soinaste küla ,3% 0,9 1,1 0,1 Ülenurme alevik ,1% 0,8 0,9 0,0 Lohkva küla ,9% 0,9 1,0 0,1 Tartu linn ,1% 0,7 0,8 0,0 sh. Jaamamõisa ,6% 0,8 0,9 0,1 26

27 Omavalitsus/ Asula arv 2016 II arv 2017 II 2016 II 2017 II Mediaanhinna saadav pind 2016 II saadav pind 2017 II saadava pinna /m² /m² m² m² m² sh. Karlova ,1% 0,8 0,7-0,1 sh. Kesklinna ,5% 0,5 0,5 0,0 sh. Raadi-Kruusamäe ,5% 0,8 0,8 0,0 sh. Supilinn ,2% 0,6 0,6 0,0 sh. Tammelinn ,5% 0,8 0,8 0,0 sh. Tähtvere ,9% 0,6 0,6 0,0 sh. Ülejõe ,2% 0,6 0,6 0,0 Tila küla ,5% 0,9 1,0 0,0 *Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel. 27

28 KOKKUVÕTE 2017 II poolaastal tehti Eestis korteriomanditega tehingut. Võrdluses aastataguse ajaga on tehingute koguarv kasvanud 6,3% ning 7,3% 2017 I poolaastaga. koguväärtus on 2017 II poolaastal saavutanud kõrge taseme 805 miljonit eurot. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kasv olnud 14,4%, praktiliselt samas mahus on toimunud kasv võrreldes 2017 I poolaastaga (+14,3%). Ostu-müügituru kapitali maht kasvas oluliselt Harju maakonnas toimunud tehingute toel (82,6% koguväärtuse kasvust). osakaal, kus ostetavale korteriomandile seatakse hüpoteek, ehk mis on finantseeritud laenuga, on 2017 II poolaastal 46,9%. Eraisikutest müüjate osakaal on samuti 2017 II poolaastal langenud, ning on siiani madalaim alates 2009 II poolaastast. Seevastu on müüjate hulgas jätkuvalt kasvanud juriidiliste isikute osakaal. Eraisikutest ostjate osakaal on kasvanud, ning on viimase kolme aasta kõrgeim 73,1% kõikidest ostjatest. Peale mõningast stabiliseerumist 2016 II ja 2017 I poolaastatel on mediaanhinna kasv jätkunud 2017 II poolaastal. mediaanhind on tõusnud kõrgeima tasemeni /m 2, mis on 8,0% kõrgem kui aasta tagasi ning 7,0% kõrgem kui 2017 I poolaastal. Uute korterite müügi (esmamüügid) osakaal on oluliselt kasvanud 2017 II poolaastal, moodustades 21,5% kõikidest vabaturu tehingutest (2017 I poolaastal 16,7%). Tallinnas oli korteriomandite mediaanhind 2017 II poolaastal /m 2, mis on taas uus rekordtase. Aastataguse ajaga võrreldes on mediaanhind langenud Nõmme (-7,4%) ja Põhja- Tallinna linnaosas (-0,1%), teiste linnaosade mediaanhind on kasvanud. Tallinna esmamüükide mediaanhind on aastataguse ajaga võrreldes langenud 0,2%, kuid 2017 I poolaastaga võrdluses kasvanud 3,7%. Tartu maakonnas on samuti korteriomandite mediaanhind rekordtasemel /m 2. Kõrgeim mediaanhind Tartu maakonnas on Luunja vallas /m 2, kus on palju uusarendusi. Luunja vallale järgnevad maakonnakeskus Tartu linn /m 2, Kambja vald /m 2, Tartu linna omavalitsus /m 2 ning Tartu vald /m 2. Pärnu maakonnas on tehinguaktiivsus eelmise poolaastaga võrreldes kasvanud, samuti on mediaanhinna tase kasvanud ning saavutanud taseme /m 2. Ida-Viru maakonnas seevastu on tehinguaktiivsus mõnevõrra langenud, samuti on mediaanhind langenud 3,6% ning jõudnud tasemeni 201 /m 2. 28

29 Täiendavat infot tehingute kohta saab Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnast Maa-amet Kinnisvara hindamise osakond Mustamäe tee Tallinn Johannes Nõupuu e-post: 29

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat 14:00 11:00 Aruküla Konsumi pakiautomaat 18:00 14:00 Aseri Grossi pakiautomaat 10:00 10:00

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud ( ) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonid

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud ( ) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonid Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (26.08.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Malevakorraldajad 2018 tulemus

Malevakorraldajad 2018 tulemus 18. aasta malevakorraldajad: 1 Noortemaleva korraldaja Alutaguse Huvikeskus 60 2 Anija Vallavalitsus Tartu Noorsootöö Keskus (vana nimi Anne 3 Noortekeskus) 401 4 5 6 Haljala Noortekeskus MTÜ 30 Hiiumaa

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

MAAPARANDUSÜHISTUTE (maaparandusseaduse alusel) NIMESTIK seisuga a. Ümber- Liikmete arv Tegevuspiirkonnas Jrk. Ühistu Vald Registri Registr

MAAPARANDUSÜHISTUTE (maaparandusseaduse alusel) NIMESTIK seisuga a. Ümber- Liikmete arv Tegevuspiirkonnas Jrk. Ühistu Vald Registri Registr MAAPARANDUSÜHISTUTE (maaparandusseaduse alusel) NIMESTIK seisuga 02.01.2018.a. Ümber- Liikmete arv Tegevuspiirkonnas Jrk. Ühistu Vald Registri Registrisse regist- sh sh sh asuvate reguleeriva on riigi

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna saavutas 15825 punktiga 1. koha Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Maret Sõmer saavutas 15094 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi

Rohkem

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Tartu Linnavalitsus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Euroopa säästva arengu seiremetoodika Läbilõige säästvusest kohalikul tasandil Euroopa

Tartu Linnavalitsus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Euroopa säästva arengu seiremetoodika Läbilõige säästvusest kohalikul tasandil Euroopa Tartu Linnavalitsus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Euroopa säästva arengu seiremetoodika Läbilõige säästvusest kohalikul tasandil Euroopa ühtsed indikaatorid (ECI) Indikaator nr A.4 Juurdepääs

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinnisasju Kasutamiseks andmise lisatingimuseks on kasutaja

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Valikpakkumise teade

Valikpakkumise teade Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab kirjaliku enampakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid põllu- ja rohumaid. Kasutusse antakse järgmised maatükid: 1) Harju maakonnas Anija vallas

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Jüri Gümnaasium - Rae küla - Kuldala - Assaku R1 01 03 R1-01 R1-02 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Pildiküla 14:14 16:04 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:19 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

Rahandusministri 11. detsembri a määruse nr 105 Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend lisa 2 (muudetud sõnastuses) Tehingupartne

Rahandusministri 11. detsembri a määruse nr 105 Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend lisa 2 (muudetud sõnastuses) Tehingupartne Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend lisa 2 (muudetud sõnastuses) Tehingupartnerite koodid Kood Registrinumber Üksuse nimetus Alates

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 01 02 1 Jüri Gümnaasiumi 12:30 16:00 2 Pildiküla/Jüri 12:34 16:04 3 Kungla 12:36 16:07 4 Lehmja 12:38 16:09 5 Lehmja kool 12:39 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel Riigi funktsionaalne analüüs: tervisekond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrreldes teiste ministeeriumite valitsemisaladega asutuste arvult

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Enampakkumisteade

Enampakkumisteade Avalik kirjalik enampakkumine Maa-amet korraldab avalikul kirjalikul enampakkumisel riigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki vastavalt riigivaraseadusele ja keskkonnaministri

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K-13-2-2005/28 Tööde algus: 01.01.2005 Tööde lõpp: 31.12.2005 Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Jüri 14:13 16:03 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:18 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi 14:21 7 Rae mõis

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

KOLMAPÄEV, 13. VEEBRUAR 2019 AVATUD E N R, L P suletud Vann-vannis-tehnoloogia on lihtne ja kiire. Paigaldame uue vanni vanasse vanni vaid

KOLMAPÄEV, 13. VEEBRUAR 2019 AVATUD E N R, L P suletud Vann-vannis-tehnoloogia on lihtne ja kiire. Paigaldame uue vanni vanasse vanni vaid KOLMAPÄEV, 13. VEEBRUAR 2019 AVATUD E N 12 16 R, L 12 23 P suletud Vann-vannis-tehnoloogia on lihtne ja kiire. Paigaldame uue vanni vanasse vanni vaid paari tunniga. Tel 503 1943, 5331 4350 info@vannvannis.ee

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets. 2018 Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) 1954-1963 Sise- I Heldur KURIG 1958 Elva LSK 89 92 92 94 367 10 II II Vello KARJA 1960 KL MäLK 93 93 89 89 364

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Korter ja

Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Korter ja Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond 85 2.1. Elamistingimused: korter ja maja 85 2.1.1. Korter ja maja Eestis ning Tallinnas 85 2.1.2. Korter ja maja Tallinna linnaosades 96 2.2. Teenuste kättesaadavus

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING 2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

EHL_märts 2019_TEHIK

EHL_märts 2019_TEHIK Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Regionaalsete investeeringutoetuste programmi komisjoni koosoleku päevakorrapunkt 10 Protokoll nr 84 Lisa 2 OTSUS: Teha 2018.a taotlusvooru projektide

Regionaalsete investeeringutoetuste programmi komisjoni koosoleku päevakorrapunkt 10 Protokoll nr 84 Lisa 2 OTSUS: Teha 2018.a taotlusvooru projektide Regionaalsete investeeringutoetuste programmi komisjoni koosoleku päevakorrapunkt 10 Protokoll nr 84 Lisa 2 OTSUS: Teha 2018.a taotlusvooru projektide kohta järgmised otsused ÜLERIIGLISED PROJEKTID Määruse

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Geograafia osakond Lõputöö Inimeste ruumilise käitumise sõltuvus eluk

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Geograafia osakond Lõputöö Inimeste ruumilise käitumise sõltuvus eluk Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Geograafia osakond Lõputöö Inimeste ruumilise käitumise sõltuvus elukoha geograafilisest paiknemisest Tallinna näitel Leila

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft Word - Aruanne 2016.doc

Microsoft Word - Aruanne 2016.doc AVALIKU ARVAMUSE UURING Küsitlus -a elanikkonna seas Turu-uuringute AS August/september Pärnu Sisukord mnt, Tallinn Tel post@turu-uuringute.ee www. turu-uuringute.eu SISSEJUHATUS... KOKKUVÕTE TULEMUSTEST...

Rohkem

Ülevaade_MTÜ_Eesti_Taaskasutusorganisatsioon_tegevusest_2016

Ülevaade_MTÜ_Eesti_Taaskasutusorganisatsioon_tegevusest_2016 Keskkonnaministeerium Narva maantee 7a Tallinn e-post: keskkonnaministeerium@enviree 31072017 nr 17-12-16 Ülevaade MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni tegevusest aastal 2016 Käesolevaga esitame ülevaate

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile:   ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE 01 1 Rakvere 15:10 2 Teater 15:13 3 Aiand 15:15 4 Põhjakeskus 15:16 5 Tõrremäe 15:17 6 Suvilad 15:18 7 Päide 15:19 8 Pahnimäe

Rohkem

ELVL delegatsioon ja töörühmade liikmed a riigieelarve läbirääkimistel Läbirääkmiste delegatsioon Põhiliikmed: Taavi Aas, Tallinna linnapea Mihk

ELVL delegatsioon ja töörühmade liikmed a riigieelarve läbirääkimistel Läbirääkmiste delegatsioon Põhiliikmed: Taavi Aas, Tallinna linnapea Mihk ELVL delegatsioon ja töörühmade liikmed 2019. a riigieelarve läbirääkimistel Läbirääkmiste delegatsioon Põhiliikmed: Taavi Aas, Tallinna linnapea Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees Urmas Klaas,

Rohkem

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem