Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc"

Väljavõte

1 Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K /28 Tööde algus: Tööde lõpp: Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa aruande koostaja

2 Sisukord 1. Õhukvaliteedi hindamine Eelhindamise kriteeriumid Liikmesriikide praktika Eestis kehtestatud tsoonid Saasteainete tasemed tsoonides Saasteainete sisalduse hindamine 2005 a Linnastud (aglomeratsioonitsoonid) Tallinn Kohtla-Järve Piirkonnad (tsoonid) Põhja-Eesti piirkond Lõuna-Eesti piirkond Kokkuvõte...30 Tabelid Tabel 1 Õhukvaliteedi hindamine ja saastetasemed...9 Tabel 2 Mõõtepunktide asukohad...12 Tabel 3 Tallinnas mõõdetud raskmetallide kontsentratsioon...14 Tabel 4 Benseeni ja tolueeni kontsentratsioon Tallinnas...14 Tabel 5 Kohtla-Järvel mõõdetud raskmetallide kontsentratsioon...15 Tabel 6 Benseeni ja tolueeni kontsentratsioon Kohtla-Järvel...16 Tabel 7 Benseeni ja tolueeni kontsentratsioon Põhja-Eesti piirkonnas...23 Tabel 8 Benseeni ja tolueeni kontsentratsioon Lõuna-Eesti piirkonnas

3 Joonised Joonis 1 Eestis kehtestatud tsoonid (punasega on märgitud linnastud)...8 Joonis 2 Mõõtepunktide paigutus piirkondades ja linnastutes...11 Joonis 3 SO 2 maksimaalne 1h kontsentratsioon...17 Joonis 4 SO 2 maksimaalne 24h kontsentratsioon...18 Joonis 5 NO 2 maksimaalne 1h kontsentratsioon...18 Joonis 6 PM 10 maksimaalne 24h kontsentratsioon...19 Joonis 7 O 3 maksimaalne 8h kontsentratsioon...20 Joonis 8 CO maksimaalne 8h kontsentratsioon...20 Joonis 9 As perioodi keskmine kontsentratsioon...21 Joonis 10 Cd perioodi keskmine kontsentratsioon...21 Joonis 11 Ni perioodi keskmine kontsentratsioon...22 Joonis 12 Pb perioodi keskmine kontsentratsioon...22 Joonis 13 SO 2 maksimaalne 1h kontsentratsioon...24 Joonis 14 SO 2 maksimaalne 24h kontsentratsioon...25 Joonis 15 NO 2 maksimaalne 1h kontsentratsioon...25 Joonis 16 PM 10 maksimaalne 24h kontsentratsioon...26 Joonis 17 O 3 maksimaalne 8h kontsentratsioon...26 Joonis 18 CO maksimaalne 8h kontsentratsioon...27 Joonis 19 As perioodi keskmine kontsentratsioon...27 Joonis 20 Cd perioodi keskmine kontsentratsioon...28 Joonis 21 Ni perioodi keskmine kontsentratsioon...28 Joonis 22 Pb perioodi keskmine kontsentratsioon

4 Sissejuhatus Euroopa Liidus jõustus 1996 aastal õhukvaliteedi hindamise ja juhtimise direktiiv 96/62/EC (õhukvaliteedi raamdirektiiv), mille põhjal loodi raamistik välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks liikmesriikides. 1 Raamdirektiivis loetleti 13 prioriteetset saasteainet, mille sisaldust peab liikmesriikide välisõhus hindama ja kontrollima. Õhukvaliteedi raamdirektiivist tuleneb neli tütardirektiivi, mis käsitlevad konkreetseid saasteaineid ning millega kehtestatakse nimetatud saasteainetele siht- ja piirväärtused. Esimene tütardirektiiv 99/30/EC määrab vääveldioksiidi (SO 2 ), lämmastikdioksiidi (NO 2 ), lämmastikoksiidide (NO + NO 2 = NO x ), peente osakeste (PM 10 ) ja plii (Pb) piirväärtused. 2 Teise tütardirektiiviga 2000/69/EC kehtestati süsinikmonooksiidi (CO) ja benseeni (C 6 H 6 ) piirväärtused. 3 Kolmanda tütardirektiiviga 2002/3/EC kehtestati troposfääri osooni (O 3 ) sihtväärtused. 4 Neljanda tütardirektiiviga 2004/107/EC kehtestati raskmetallide (As, Cd, Ni, Hg) ja polüaromaatsete süsivesinike (benso(a)püreen) sisaldusele välisõhus sihtväärtused ja tähtajad nende saavutamiseks. 5 Raamdirektiivi artikkel 5 kohustab liikmesriike enne tütardirektiivide rakendamist viima läbi õhukvaliteedi eelhinnangut, mille eesmärgiks on välja selgitada saasteainete üldine jaotumine ja tase riigi territooriumil ning liikmesriigi territooriumi jagamine piirkondadeks ja linnastuteks. Iga piirkonna jaoks peab kindlaks tegema täiendava seire vajaduse, mis võib olla vajalik raamdirektiivis ning tütardirektiivides sätestatud kohustuste täitmiseks. Eestis alustati raamdirektiivi artiklis 5 nõutavat 1 Council Directive 1996/62/EC of 27 September 1996 on ambient air quality assessment and management. Official Journal of the European Communities No L 296/55. 2 Council Directive 1999/30/EC of 22 Aprill 1999 relating to limit values for sulphur dioxide and oxides of nitrogen, particulate matter and lead in ambient air. Official Journal of the European Communities No L 163/41. 3 Directive 2000/69/EC of the European Parliament and of the Council of 16 November 2000 relating to limit values for benzene and carbon monoxide in ambient air. 4 Directive 2002/3/EC of the European Parliament and of the Council of 12 February 2002 relating to ozone in ambient air. 5 DIRECTIVE 2004/107/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 15 December 2004 relating to arsenic, cadmium, mercury, nickel and polycyclic aromatic hydrocarbons in ambient air 4

5 õhukvaliteedi hindamist 1. jaanuaril a. Käesolevas töös keskenduti eelkõige varasemate eelhindamiste käigus käsitlemata jäänud saasteainetele nagu benseen ja raskmetallid. Käesolevas töös hinnati õhukvaliteeti Eestis kehtestatud piirkondades SO 2, NO 2, PM 10, O 3, CO, benseeni, arseeni, kaadmiumi, nikli ja plii suhtes vastavalt Euroopa Liidu juhenditele 6. Projekti käigus teostati välisõhu kvaliteedi eelhindamine kogu Eesti territooriumil ning määratleti mõõtmis- ja modelleerimistsoonid edaspidiseks välisõhu kvaliteedi parandamiseks või olemasoleva kvaliteedi säilitamiseks. Käesoleva töö tulemusena anti soovitus laiendada kehtivat riigi jaotust piirkondadeks ka raskmetallidele. 6 Aalst, R. v., Edwards L., et al., Eds. (1998). Guidance report on preliminary assessment under EC air quality directives. Technical report No 11. Copenhagen, Danmark, European Environment Agency. 5

6 1. Õhukvaliteedi hindamine Vastavalt õhukvaliteedi raamdirektiivi artikli 5 nõuetele teostatava õhukvaliteedi eelhinnangu raames viiakse läbi esmane õhu saastatuse hindamine, mille alusel määratakse nõutavate mõõtmiste tase erinevates tsoonides. Eelhinnangu käigus tehakse kindlaks kas olemasolevad andmed õhukvaliteedi kohta on piisavad direktiivides kirjeldatud aglomeratsioonide ja tsoonide määramiseks. Saadud tulemuste põhjal võib otsustada, millised on minimaalsed nõudmised tsoonides teostatavale õhuseirele. Raamdirektiivi artikkel 6 sätestab perioodilise hindamise vajaduse alljärgnevalt: Õhukvaliteedi hindamiseks kasutatakse pidevaid mõõtmisi: o aglomeratsioonides o tsoonides, kus saastetasemed ületavad ülemist hindamispiiri, kusjuures mõõtmisi võib täiendada modelleerimisega piisava informatsiooni saamiseks Õhukvaliteedi hindamiseks võib kasutada mõõtmiste ja modelleerimiste kombinatsiooni neis tsoonides, kus saastetasemed on madalamad ülemisest hindamispiirist Õhukvaliteedi hindamiseks võib kasutada modelleerimist või objektiivset hindamist neis tsoonides, kus saastetasemed on madalamad alumisest hindamispiirist 1.1. Eelhindamise kriteeriumid Lisaks raamdirektiivis sätestatule kirjeldatakse tsoonide määramise kriteeriume mitmes Euroopa Liidu juhendis. Soovitatavalt arvestatakse liikmesriigi tsoonideks ja aglomeratsioonitsoonideks jaotamisel järgmisi kriteeriume või soovitusi: soovitatav on tsoonide piirid siduda administratiivpiiridega; 6

7 kõrvuti asetsevad sarnase õhukvaliteediga piirkonnad tuleks liita üheks tsooniks või aglomeratsioonitsooniks; vältida tuleks suurt kõrvalekaldumist teiste liikmesriikide praktikast - liiga suurte või liiga väikeste tsoonide määramisega; kuigi kiirtee(de) ulatuses võib olla sarnane õhukvaliteet, ei ole siiski nende põhjal soovitatav luua eraldi tsoone või aglomeratsioonitsoone; soovitatavalt kehtestatakse ühesugused tsoonid kõigi saasteainete jaoks, vältides iga eraldi komponendi jaoks erinevate tsoonide moodustamist; kohalike problemaatilise õhukvaliteediga tööstuspiirkondade põhjal ei ole soovitatav luua eraldi tsoone või aglomeratsioonitsoone koondades mitu sellist ettevõtet või piirkonda vastavasse (aglomeratsiooni)tsooni; juhul, kui ühte tsooni koondatakse mitu administratiivüksust, mille tulemusena tekib tegevusplaanide ja aruandluse osas jagatud vastutus, on soovitatav enne sellist liitmist paika panna konkreetsed vastutusalad; vältimaks paralleelset mõõtmist võib tsooni õhukvaliteedi hindamiseks peale mõõtmiste kasutada ka muid hindamismeetodeid võttes näiteks aluseks sarnastes tsoonides mõõdetud õhukvaliteedi andmed Liikmesriikide praktika Liikmesriikide jaoks pidi raamdirektiivi 96/62/EC ja esimese tütardirektiivi 1999/30/EC kohane eelhindamine olema lõpetatud 19. jaanuariks Erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides on territooriumi tsoonideks jaotamisel lähtutud erinevatest kriteeriumitest. Valdavalt on tsoonide määramisel kasutatud järgmist lähenemist: Tsoonide piirid langevad kokku administratiivse jaotusega; Õhukvaliteedi probleemideta laiendatud ala loetakse üheks tsooniks; Mitte väga hõredalt asustatud piirkondades jäävad tsoonide joonmõõtmed suurusjärku 10 kuni 100 km ja tsooni elanike arv vahemikku 300 tuhat kuni 3 miljonit. 7

8 2. Eestis kehtestatud tsoonid Esimese, teise ja kolmanda raamdirektiivi saasteainetele on Eestis praeguse seisuga kehtestatud ühtsed tsoonid ja linnastus. Alates 2004 a. septembrist on Eesti territoorium jaotatud kaheks linnastuks ja kaheks tsooniks. Linnastuteks on Tallinna ja Kohtla-Järve linnad. Tsoonid on Põhja-Eesti tsoon ja Lõuna-Eesti tsoon. Põhja-Eesti tsoon hõlmab Harju, Lääne- ja Ida-Viru maakondi. Lõuna-Eesti tsoon hõlmab ülejäänud 12 maakonda. Joonis 1 Eestis kehtestatud tsoonid (punasega on märgitud linnastud) Kuigi mõningate liikmesriikide praktika (näiteks Soome) ja eelhindamise juhend lubavad moodustada erinevate saasteainete jaoks erinevaid tsoone, otsustati Eestis kehtestada kõikide saasteainete jaoks ühtne tsoonide jaotus. Selle lähenemise eeliseks on tegevusplaanide ja meetmete rakendamine ning aruandluse lihtsam ja loogilisem koostamine. 8

9 3. Saasteainete tasemed tsoonides Vastavalt eelhindamise juhendile koostati kõiki tsoone hõlmavad digitaalsed kaardid. Kaartidel on esitatud mõõdetud saastetasemed igas tsoonis eristades kuni nelja taset - allpool alumist hindamispiiri, alumise hindamispiiri ületamine, ülemise hindamispiiri ületamine ja saastetaseme piirväärtuse ületamine. Raamdirektiivist tulenevad tegevused vastavalt saastetasemele on toodud alljärgnevalt (Tabel 1). Tabel 1 Õhukvaliteedi hindamine ja saastetasemed 7 Saastetase Tsoon Linnastu allpool alumist hindamispiiri ületab alumist hindamispiiri ületab ülemist hindamispiiri ületab saastetaseme piirväärtust Modelleerimine või objektiivne hindamine. Pisteline mõõtmine. Kohustuslik (pisteline) mõõtmine. Võib kombineerida modelleerimisega. Kõrge kvaliteediga kohustuslik mõõtmine. Kohustuslik mõõtmine 7 Guidance on Assessment under the EU Air Quality Directives 9

10 4. Saasteainete sisalduse hindamine 2005 a. Käesoleva töö raames teostati mõõtmisi 16 punktis üle Eesti, millele lisandusid mõned kohalike omavalitsuste poolt tellitud lühiajalised mõõtmised. Varasematel aastatel (2002 ja 2004) hinnatud saasteainetele lisandusid käesoleva töö käigus neljanda tütardirektiiviga kehtestatud raskmetallid As, Cd ja Ni. Kaardil on toodud käesoleva töö raames teostatud mõõtmiste mõõtepunktid (Joonis 2). Jooniselt on näha keskendusid Põhja-Eesti piirkonnas mõõtmised peamiselt Ida- Virumaale. Selle põhjuseks olid ühelt poolt varasemate aastate mõõtetulemused ja teiselt poolt emissioonide andmed. Käesoleva projekti üheks peamiseks eesmärgiks oli raskmetallide ja benseeni kontsentratsiooni hindamine. Põlevkivi põletamine ja õlitööstus on nii raskmetallide kui aromaatsete süsivesinike koha pealt oluline emiteerija. Seetõttu keskenduti Põhja-Eesti piirkonnas põlevkivipiirkonna välisõhu kvaliteedi hindamisele. Lõuna-Eesti piirkonnas ei joonistu välja sellist iseloomulikku kontsentreerunud tööstuspiirkonda, mistõttu mõõtmistega hõlmati suuremad linnad. Lõuna-Eesti piirkonnas mõõdeti seetõttu peaasjalikult transpordisaastet, mis on ka peamine õhusaaste allikas selles piirkonnas. Mõõtepunktide oluliseks valikukriteeriumiks olid varasemate aastate mõõtetulemused. 10

11 Joonis 2 Mõõtepunktide paigutus piirkondades ja linnastutes

12 Tabel 2 Mõõtepunktide asukohad Nr. Mõõtepunkti Geograafilised koordinaadid Mõõteperiood asukoht N E 1 Viru-Nigula 59 27, , Kunda 59 30, , Jõhvi 59 21, , Kohtla-Järve 59 24, , Sillamäe 59 23, , Püssi 59 21, , Kiviõli 59 21, , Narva 59 22, , Haapsalu 58 56, , Pärnu 58 23, , Rapla 59 00, , Viljandi 58 22, , Valga 57 46, , Võru 57 50, , Tartu 58 22, , Jõgeva 58 44, , Paide 58 53, , Püssi 59 21, , Paide 58 53, , Haapsalu 58 56, , Phare abiprojekti EuropeAid/114968/D/S/EE "Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi loomine" raames teostati 2005 aastal välisõhu kvaliteedi hindamine kogu Eesti territooriumil, sealhulgas Tallinnas. Hindamine hõlmas lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, benseeni ja mõningate lenduvate orgaaniliste ühendite (tolueen, m- ksüleen, p-ksüleen, o-ksüleen, oktaan, butüülatsetaat, etüülbenseen ja nonaan) kontsentratsiooni määramist välisõhus passiivsete proovivõtjate abil. Lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi kontsentratsioon saadi kuukeskmisena ja orgaanilistel ühenditel nädalakeskmisena.

13 Raskemetallide kontsentratsiooni määrati üldtolmu (TSP) fraktsioonist. Vastava mõõtepunkti tolmuproov koguti kogu mõõteperioodi vältel. Vastavalt neljandale tütardirektiivile tuleks raskmetallide sisaldus määrata PM 10 fraktsioonis, kuid kuna saastatuse taseme sihtväärtus on metalli kogus ng kuupmeetri õhu kohta, siis võib saadud tulemus PM 10 korral olla vaid väiksem ehk antud mõõtmistega võidi ülehinnata raskmetallide sisaldust välisõhus Linnastud (aglomeratsioonitsoonid) Keskkonnaministri 22. septembri a määruse nr 118 kohaselt on Eestis kaks tiheasustusega piirkonda, kus on põhjendatud välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli vajadus. Nendeks piirkondadeks on Tallinn ja Kohtla-Järve Tallinn Tallinn on määratud linnastuks (tiheasustusega piirkond) vastavalt raamdirektiivi kriteeriumile, mille kohaselt on rohkem kui elanikuga linnades kõrgendatud vajadus õhukvaliteedi hindamise järele pidevmõõtmiste kaudu. Vastavalt Keskkonnaministri 22. septembri a määrusele nr 117 tuleb Tallinnas määrata vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, lämmastikoksiidide, osooni, süsinikoksiidi, peentolmu, plii ja benseeni sisaldust välisõhus. Tallinna linnas mõõdetakse pidevalt kolmes täisautomaatses seirejaamas SO 2, NO x, CO, O 3, PM 10 sisaldust välisõhus. Lisaks mõõdetakse üldsüsivesinike, benseeni, tolueeni ja ksüleeni sisaldust Miiduranna sadama territooriumil. Piisava ruumilise kaetusega pidevalt mõõdetavate saasteainete osas ei ole vajalik teostada lisamõõtmisi, mistõttu käesoleva projekti raames keskenduti Tallinnas raskmetallide ja benseeni sisalduse hindamisele välisõhus. Raskmetallide sisaldust mõõdeti Tallinnas kolmes mõõtepunktis liikuva õhulaboriga. Tallinnas ületas arseeni kontsentratsioon vastavat sihtväärtust. Nikli osas ületati 13

14 ülemist hindamispiiri, kusjuures kontsentratsioon jäi praktiliselt sihtväärtuse piiri peale (Tabel 3). Kaadmiumi ja plii tasemed olid märgatavalt madalamad vastava ühendi alumisest hindamispiirist. Tabel 3 Tallinnas mõõdetud raskmetallide kontsentratsioon Raskmetall Alumine Ülemine Mõõtetulemus Sihtväärtus hindamispiir hindamispiir ng/m 3 ng/m 3 ng/m 3 ng/m 3 As 10,4 2,4 3,6 6 Cd 0, Ni 19, Pb 28, Phare abiprojekti EuropeAid/114968/D/S/EE "Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi loomine" raames mõõdeti Tallinnas benseeni ja tolueeni sisaldust passiivsete proovivõtjate abil. Passiivsed proovivõtjad olid nädal aega üleval a. augustis. Kokku hinnati nimetatud ühendite kontsentratsiooni 10 mõõtepunktis. Benseeni sisaldus välisõhus oli vaadeldud perioodil tunduvalt madalam vastavast piirväärtusest 5 µg/m 3 (10 µg/m 3 koos taluvuse piirväärtusega) (Tabel 4). Tabel 4 Benseeni ja tolueeni kontsentratsioon Tallinnas Keskmine kontsentratsioon (µg/m 3 ) Asukoht Benseen Tolueen Tallinn 0,74 6,0 14

15 Kohtla-Järve Vastavalt Keskkonnaministri 22. septembri a määrusele nr 117 tuleb Kohtla- Järvel määrata vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, lämmastikoksiidide, osooni, süsinikoksiidi, peentolmu, plii ja benseeni sisaldust välisõhus. Lisaks tuleb vähemalt kord nädalas mõõta vesiniksulfiidi, formaldehüüdi ja fenooli sisaldust välisõhus. Kohtla-Järve linnas mõõdetakse pidevalt täisautomaatses seirejaamas SO 2, NO x, CO, O 3, PM 10, H 2 S ja NH 3 sisaldust välisõhus. Lisaks mõõdetakse korra nädalas fenooli, formaldehüüdi, vesiniksulfiidi ja ammoniaagi sisaldust kahes mõõtepunktis. Piisava ruumilise kaetusega pidevalt mõõdetavate saasteainete osas ei ole vajalik teostada lisamõõtmisi, mistõttu käesoleva projekti raames keskenduti Tallinnas raskmetallide ja benseeni sisalduse hindamisele välisõhus. Raskmetallide sisaldust mõõdeti Kohtla-Järvel ajavahemikus a. liikuva õhulaboriga. Saadud tulemused olid kõikide raskmetallide korral madalamad alumisest hindamispiirist (Tabel 5). Tabel 5 Kohtla-Järvel mõõdetud raskmetallide kontsentratsioon Raskmetall Alumine Ülemine Mõõtetulemus Sihtväärtus hindamispiir hindamispiir ng/m 3 ng/m 3 ng/m 3 ng/m 3 As 0,41 2,4 3,6 6 Cd 0, Ni 2, Pb 13, Phare abiprojekti EuropeAid/114968/D/S/EE "Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi loomine" raames mõõdeti Kohtla-Järvel benseeni ja tolueeni sisaldust passiivsete proovivõtjate abil. Passiivsed proovivõtjad olid nädal aega üleval a. aprillis. Kokku hinnati nimetatud ühendite kontsentratsiooni 7 mõõtepunktis. 15

16 Kohtla-Järvel mõõdetud benseeni kontsentratsioon oli madalam kui vastav alumine hindamispiir (2 µg/m 3 ) (Tabel 6). Benseeni ülemine hindamispiir on 3 µg/m 3 ja saastatuse taseme piirväärtus 5 µg/m 3, millele lisandus 2005 aastal taluvuse piirväärtus 5 µg/m 3. Seega kokku oli benseeni piirväärtus 2005 a. 10 µg/m 3. Tabel 6 Benseeni ja tolueeni kontsentratsioon Kohtla-Järvel Keskmine kontsentratsioon (µg/m 3 ) Asukoht Benseen Tolueen Kohtla-Järve 1,3 3,2 16

17 4.2. Piirkonnad (tsoonid) Vastavalt keskkonnaministri 22. septembri a määrusele nr 128 on Eesti territoorium jaotatud piirkondadeks esmatähtsate saasteainete sisalduse kontrollimiseks välisõhus. Vastavateks piirkondadeks on Põhja-Eesti piirkond, kuhu kuulub Harju maakond, Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond ja Lõuna-Eesti piirkond, kuhu kuulub Hiiu maakond, Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Põlva maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond Põhja-Eesti piirkond Õhukvaliteedi hindamise projekti raames teostati Põhja-Eesti piirkonnas 7 mõõtetsüklit liikuva õhulaboriga ja üks lisamõõtmine Püssi linnas Keskkonnainspektsiooni tellimusel. Vääveldioksiidi tunnikeskmine saastetase oli kõikides mõõtepunktides madalam kui vastav tunnikeskmine piirväärtus 350 µg/m 3 (Joonis 3). 125 Kontsentratsioon, µg/m Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula Joonis 3 SO 2 maksimaalne 1h kontsentratsioon 17

18 Vääveldioksiidi ööpäevakeskmisele saastatuse tasemele kehtib lisaks piirväärtusele (125 µg/m 3 ) ka ülemine ja alumine hindamispiir (vastavalt 75 µg/m 3 ja 50 µg/m 3 ). Vaadeldud perioodi jooksul oli valitud mõõtepunktides vääveldioksiidi ööpäevakeskmine kontsentratsioon madalam kui alumine hindamispiir (Joonis 4). 40 Kontsentratsioon, µg/m Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula Joonis 4 SO 2 maksimaalne 24h kontsentratsioon Lämmastikdioksiidi tunnikeskmisele kontsentratsioonile välisõhus kehtib lisaks piirväärtusele (200 µg/m 3 ) ülemine ja alumine hindamispiir (vastavalt 140 µg/m 3 ja 100 µg/m 3 ). 140 ülemine hindamispiir Kontsentratsioon, µg/m alumine hindamispiir 0 Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula Joonis 5 NO 2 maksimaalne 1h kontsentratsioon 18

19 Vaadeldud perioodil ületati alumist hindamispiiri 100 µg/m 3 Jõhvi linnas (Joonis 5). Kokku ületati alumist hindamispiiri perioodi jooksul 9 korral. Mõõtejaam paiknes Jõhvis elava liiklusega peatänava ääres. Kõrgendatud saastatuse tasemega perioodidel puhus väga nõrk tuul (ca. 0,3 m/s), mis raskendas saasteainete hajumist. Peentolmu saastatuse taseme osas on analoogiliselt varasemate aastatega suuri probleeme kõikides mõõtepunktides. Kiviõli, Kunda ja Püssi linnas ületati saastetaseme piirväärtust (50 µg/m 3 ) ja kõikides ülejäänud mõõtepunktides ülemist hindamispiiri (30 µg/m 3 ) (Joonis 6). 60 Kontsentratsioon, µg/m Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula Joonis 6 PM 10 maksimaalne 24h kontsentratsioon Osooni kaheksa tunni keskmine kontsentratsioon ületas vastavat sihtväärtust 120 µg/m 3 Püssi linnas esimesel mõõteperioodil (1 7 aprill, 2005 a.). Kokku ületati osooni 8 tunni keskmist sihtväärtust 18 korral (Joonis 7). Seireandmete põhjal on kevadisel ajal osooni sihtväärtuse ületamine suhteliselt tavaline ka muudes Eesti piirkondades. 19

20 Kontsentratsioon, µg/m Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula Joonis 7 O 3 maksimaalne 8h kontsentratsioon Süsinikoksiidi kaheksa tunni keskmine saastatuse taseme piirväärtuse 10 mg/m 3 ning ülemise ja alumise hindamispiiri (vastavalt 7 mg/m 3 ja 5 mg/m 3 ) ületamisi ei toimunud üheski mõõtepunktis. Mõõdetud maksimaalsed kontsentratsioonid olid tunduvalt ehk ligi kolm korda madalamad vastavast alumisest hindamispiirist (Joonis 8). 2,0 Kontsentratsioon, mg/m 3 1,5 1,0 0,5 0,0 Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula Joonis 8 CO maksimaalne 8h kontsentratsioon 20

21 Arseeni sisaldus ületas teise mõõteperioodi vältel aastakeskmist sihtväärtust (6 ng/m 3 ) Püssi linnas (Joonis 9). Kunda linnas ületati ülemist hindamispiiri (3,6 ng/m 3 ) ja Sillamäel alumist hindamispiiri (2,4 ng/m 3 ). 10 Kontsentratsioon, ng/m Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula 1 Viru-Nigula 2 Joonis 9 As perioodi keskmine kontsentratsioon Kaadmiumi sisaldus jäi kõikides mõõtepunktides madalamaks vastavast aastakeskmisest sihtväärtusest (5 ng/m 3 ). Sillamäe linnas ületas mõõdetud kontsentratsioon ülemist hindamispiiri (3 ng/m 3 ) (Joonis 10). 6 Kontsentratsioon, ng/m Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula 1 Viru-Nigula 2 Joonis 10 Cd perioodi keskmine kontsentratsioon 21

22 15 Kontsentratsioon, ng/m Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula 1 Viru-Nigula 2 Joonis 11 Ni perioodi keskmine kontsentratsioon Nikli kontsentratsioon ületas Viru-Nigulas esimesel mõõteperioodil ülemist hindamispiiri (14 ng/m 3 ) ja Püssi teise mõõteperioodi ajal alumist hindamispiiri (10 ng/m 3 ) (Joonis 11) 1,2 Kontsentratsioon, µg/m 3 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0,0 Jõhvi Kiviõli Kunda Narva Püssi 1 Püssi 2 Sillamäe Viru-Nigula 1 Viru-Nigula 2 Joonis 12 Pb perioodi keskmine kontsentratsioon Plii kontsentratsioonid olid valdavalt väga madalad jäädes kõikides mõõtepunktides peale Sillamäe madalamaks vastavast alumisest hindamispiirist (0,25 µg/m 3 ). 22

23 Sillamäel mõõdetud plii kontsentratsioon ületas piirväärtust (0,5 µg/m 3 ) pea kaks korda (Joonis 12). Phare abiprojekti EuropeAid/114968/D/S/EE "Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi loomine" raames mõõdeti Põhja-Eesti piirkonna suuremate linnade välisõhus benseeni ja tolueeni sisaldust passiivsete proovivõtjate abil. Passiivsed proovivõtjad olid nädal aega üleval a. aprillis. Mõõdetud benseeni tasemed olid Jõhvi ja Narva linnas madalamad alumisest hindamispiirist 2 µg/m 3 (Tabel 7). Põhja-Eesti piirkonna maapiirkondades mõõdetud saastetase oli linnades mõõdetud tasemest veel ligi kaks korda madalam. Jõhvi linnas teostati mõõtmisi 6 mõõtepunktis ja Narva linnas 17 mõõtepunktis. Tabel 7 Benseeni ja tolueeni kontsentratsioon Põhja-Eesti piirkonnas Keskmine kontsentratsioon (µg/m 3 ) Asukoht Benseen Tolueen Jõhvi 1,2 5,1 Narva 1,4 3,6 Muu piirkond 0,64 1,4 23

24 Lõuna-Eesti piirkond Eelhindamise projekti raames teostati Lõuna-Eesti piirkonnas 8 mõõtmist liikuva õhulaboriga ja üks lisamõõtmine Haapsalu linnas kohaliku omavalitsuse tellimusel. Vääveldioksiidi maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon oli kõikides Lõuna- Eesti piirkonna mõõtepunktides madalam vastavast piirväärtusest (350 µg/m 3 ) (Joonis 13). Kontsentratsioon, µg/m Haapsalu Jõgeva Paide Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 13 SO 2 maksimaalne 1h kontsentratsioon Vääveldioksiidi maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon oli kõikides mõõtepunktides oluliselt madalam alumisest hindamispiirist (50 µg/m 3 ) (Joonis 14). 24

25 8 Kontsentratsioon, µg/m Haapsalu Jõgeva Paide Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 14 SO 2 maksimaalne 24h kontsentratsioon Lämmastikdioksiidi maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon oli kõikides mõõtepunktides madalam vastavast alumisest hindamispiirist (100 µg/m 3 ) (Joonis 15). Kõrgeim kontsentratsioon mõõdeti Tartu linnas. 60 Kontsentratsioon, µg/m Haapsalu Jõgeva Paide Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 15 NO 2 maksimaalne 1h kontsentratsioon Peentolmu maksimaalne ööpäevakeskmine kontsentratsioon ületas kõikides mõõtepunktides peale Haapsalu alumist hindamispiiri (20 µg/m 3 ) (Joonis 16). Jõgeva, Tartu ja Viljandi linnas ületatu ülemist hindamispiiri (30 µg/m 3 ). Pärnus ja Võrus ületas mõõdetud kontsentratsioon saastetaseme piirväärtust (50 µg/m 3 ). 25

26 60 Kontsentratsioon, µg/m Haapsalu Jõgeva Paide Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 16 PM 10 maksimaalne 24h kontsentratsioon Osooni kontsentratsioon oli kõikides mõõtepunktides madalam 8 tunni keskmisest sihtväärtusest (120 µg/m 3 ) (Joonis 17). 120 Kontsentratsioon, µg/m Haapsalu Jõgeva Paide Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 17 O 3 maksimaalne 8h kontsentratsioon Süsinikoksiidi maksimaalne 8 tunni keskmine kontsentratsioon oli kõikides mõõtepunktides madalam vastavast alumisest hindamispiirist (5 mg/m 3 ) (Joonis 18). 26

27 3 Kontsentratsioon, mg/m Haapsalu Jõgeva Paide Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 18 CO maksimaalne 8h kontsentratsioon Arseeni kontsentratsioon ületas ülemist hindamispiiri (3,6 ng/m 3 ) Paide ja Võru linnas ning alumist hindamispiiri (2,4 ng/m 3 ) Rapla, Valga ja Viljandi linnas (Joonis 19). 6 Kontsentratsioon, ng/m Haapsalu 1 Haapsalu 2 Jõgeva Paide 1 Paide 2 Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 19 As perioodi keskmine kontsentratsioon Kaadmiumi kontsentratsioon oli kõikides mõõtepunktides oluliselt madalam alumisest hindamispiirist (2 ng/m 3 ), kusjuures kõrgeim kontsentratsioon mõõdeti Võrus 0,49 ng/m 3 (Joonis 20). 27

28 1,00 Kontsentratsioon, ng/m 3 0,75 0,50 0,25 0,00 Haapsalu 1 Haapsalu 2 Jõgeva Paide 1 Paide 2 Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 20 Cd perioodi keskmine kontsentratsioon 10 Kontsentratsioon, ng/m Haapsalu 1 Haapsalu 2 Jõgeva Paide 1 Paide 2 Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 21 Ni perioodi keskmine kontsentratsioon Nikli kontsentratsioon oli kõikides mõõtepunktides madalam alumisest hindamispiirist (10 ng/m 3 ) (Joonis 21). Plii kontsentratsioon jäi kõikides mõõtepunktides oluliselt madalamaks kui alumine hindamispiir (0,25 µg/m 3 ) (Joonis 22). 28

29 0,10 Kontsentratsioon, µg/m 3 0,08 0,06 0,04 0,02 0,00 Haapsalu 1 Haapsalu 2 Jõgeva Paide 1 Paide 2 Pärnu Rapla Tartu Valga Viljandi Võru Joonis 22 Pb perioodi keskmine kontsentratsioon Phare abiprojekti EuropeAid/114968/D/S/EE "Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi loomine" raames mõõdeti Lõuna-Eesti piirkonna suuremate linnade välisõhus benseeni ja tolueeni sisaldust passiivsete proovivõtjate abil. Passiivsed proovivõtjad olid nädal aega üleval a. aprillis. Tabel 8 Benseeni ja tolueeni kontsentratsioon Lõuna-Eesti piirkonnas Keskmine kontsentratsioon (µg/m 3 ) Asukoht Benseen Tolueen Tartu 1,8 5,3 Pärnu 2,1 3,7 29

30 5. Kokkuvõte Käesoleva töö raames teostati raamdirektiivis loetletud saasteainete pistelisi mõõtmisi. Mõõtekampaania käigus ei hinnatud vaid benso(a)püreeni ja PM 2.5 sisaldust välisõhus. Mõõtmiste peamiseks eesmärgiks oli saada andmeid raskmetallide ja benseeni sisalduse kohta välisõhus, kuna muude saasteainete kohta on andmeid juba varasematest aastatest. Siiski hinnati mõõtmiste käigus ka ülejäänud saasteainete sisaldust välisõhus. Tallinna linnastus ületasid arseeni ja nikli tasemed vastavalt sihtväärtust ja ülemist hindamispiiri. Kuna raskmetallide sisaldust määrati üldtolmu fraktsioonist, siis vastavalt direktiivile PM 10 fraktsiooni analüüs võib saadud tulemusi vähendada. Raskmetallide osas on vajalik teostada põhjalikumaid mõõtmisi, analüüsides nimetatud ühendeid PM 10 fraktsioonis. Alates 2006 a. algusest on plaanis Tallinnas Õismäe seirejaama paigaldada PM 10 seade, mis võimaldab koguda tolmu filtritele, mida saab laboris analüüsida raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike suhtes. Sellest tulenevalt saab raskmetallide sisalduse kohta Tallinnas lähitulevikus piisavalt ammendava pildi ilma, et oleks vajalik eraldi lisamõõtmiste läbiviimine. Kohtla-Järve linnastus jäid saastatuse tasemed raskmetallide ja benseeni osas madalamaks alumisest hindamispiirist. Riikliku seire andmetel on Kohtla-Järve linnastus probleeme muude saasteainete nagu vääveldioksiidi ja vesiniksulfiidi tasemetega. Kuigi raskmetallide ja benseeni tasemed olid madalad, tuleb ka tulevikus pisteliselt mõõta nende ühendite taset Kohtla-Järvel. Lisaks tuleks mõõtmisi täiendada nende ühendite saastetasemete modelleerimisega, milleks annab võimaluse Phare abiprojekti käigus tarnitud AirViro mudelsüsteem. Põhja-Eesti piirkonnas paiknenud mõõtepunktides oli vääveldioksiidi kontsentratsioon madalam alumisest hindamispiirist. Lämmastikdioksiidi kontsentratsioon ületas Jõhvi linnas alumist hindamispiiri. Peentolmu osas ületati kõikides mõõtepunktides ülemist hindamispiiri ja neljas mõõtepunktis ka vastavat piirväärtust. Osooni kontsentratsioon ületas sihtväärtust Püssi linnas. Mõõtmine 30

31 toimus varakevadel ja samasuguseid ületamisi mõõdetakse samal ajal kõikides seirejaamades üle Eesti. Aastas on lubatud sihtväärtust ületada 25 korral. Süsinikoksiidi kontsentratsioon oli oluliselt madalam alumisest hindamispiirist ja see ei kujuta üheski mõõtepunktis probleemi. Arseeni kontsentratsioon ületas ühes mõõtepunktis saastatuse taseme sihtväärtust ja ühes mõõtepunktis ülemist hindamispiiri. Kaadmiumi kontsentratsioon ületas Sillamäe ülemist hindamispiiri. Nikli kontsentratsioon ületas ühes mõõtepunktis ülemist hindamispiiri ja ühes mõõtepunktis alumist hindamispiiri. Plii osas ületati kehtivat piirväärtust Sillamäel. Benseeni kontsentratsioon oli kõikides mõõtepunktides madalam kui alumine hindamispiir. Raskmetallide kontsentratsiooni analüüsiti üldtolmu fraktsioonis. Peentolmu (PM 10 ) analüüs võib anda madalamaid kontsentratsioone. Seetõttu on vajalik saadud probleemsete mõõtepunktide tulemusi kontrollida, analüüsides peentolmu (PM 10 ) proovides raskmetallide sisaldust. Lõuna-Eesti piirkonnas puudusid saastatuse taseme piir- ja sihtväärtuste ning hindamispiiride ületamised kõikide gaasiliste saasteainete osas (SO 2, NO 2, O 3 ja CO). Probleemid olid analoogiliselt varasemate aastatega peentolmu osas, mille kontsentratsioon ületas kehtivat piirväärtust kahes mõõtepunktis. Raskmetallidest oli arseeni kontsentratsioon kõrgem ülemisest hindamispiirist kahes mõõtepunktis ja alumisest hindamispiirist veel kolmes mõõtepunktis. Ülejäänud raskmetallide kontsentratsioon jäi madalamaks kui vastav alumine hindamispiir. Alumisest hindamispiirist madalamaid kontsentratsioone mõõdeti ka benseeni osas. Kuna raskmetallide sisaldust mõõdeti üldtolmu fraktsioonis, siis PM 10 fraktsiooni analüüs võib anda mõnevõrra madalamaid tulemusi. Seetõttu on vajalik saadud tulemusi kontrollida, analüüsides probleemsete piirkondade peentolmu (PM 10 ) proove. Gaasiliste saasteainete osas leidis kinnitust olemasolev riigi jaotus piirkondadeks. Saadud tulemustest nähtub, et ka raskmetallide osas puudub vajadus praegusest erineva piirkondade jaotuse kehtestamiseks. Kõikide raskmetallide osas on enamuses Põhja-Eesti piirkonna mõõtepunktides probleeme hindamispiiride või sihtväärtuste ületamisega. Samas Lõuna-Eesti piirkonnas ületab vaid arseeni kontsentratsioon kahes punktis ülemist hindamispiiri. Seetõttu on mõistlik kehtestada raskmetallide jaoks olemasolev piirkondade jaotus või liita nende ühendite puhul eksisteerivad piirkonnad üheks tervet Eestit hõlmavaks piirkonnaks. 31

32 Benseeni kontsentratsioonid on kõikides mõõtepunktides suhteliselt madalad, jäädes allapoole alumist hindamispiiri. Benseeni jaoks kehtib hetkel olemasolev piirkondade jaotus, kuid teine võimalus on liita benseeni jaoks piirkonnad üheks tervet Eestit hõlmavaks piirkonnaks. Olemasolevate andmete põhjal piisab edaspidi benseeni kontsentratsioonide arvutuslikust hindamisest. Kuna kontsentratsioon on eeldatavalt ka tulevikus madal ja saastatuse taset saab hinnata modelleerimise teel, siis ei ole majanduslikult ega formaalselt suurt erinevust kas benseeni jaoks kehtib jätkuvalt olemasolev jaotus või liidetakse benseeni jaoks piirkonnad üheks suureks tervet Eestit hõlmavaks piirkonnaks. Peentolmu osas on sarnased probleemid mõlemas piirkonnas. Praeguse seisuga ületab peentolmu kontsentratsioon enamuses mõõtepunktides kehtivat piirväärtust. Samuti mõõdetakse olemasolevates linnaõhu seirejaamades peentolmu piirväärtust ületavaid kontsentratsioone. Hetkeseisuga on formaalselt vajalik meetmete rakendamine peentolmu tasemete vähendamiseks. Siiski oleks hädavajalik teostada süvendatud uuringuid peentolmu päritolu selgitamiseks. Looduslikku päritolu peentolmu osas võimaldab esimene tütardirektiiv põhjendada saastetasemete ületamist ilma, et oleks vajalik meetmete ja abinõude rakendamine. Enne ulatuslike meetmete rakendamist on vajalik selgitada peentolmu päritolu, et vältida kulukate ja ebavajalike meetmete rakendamist, mis ei pruugi anda soovitud tulemusi. Arvestades peentolmu piirväärtusi ületavaid kontsentratsiooni mõlemas piirkonnas tuleb vastavalt raamdirektiivi nõuetele kaaluda lisamõõtmiste läbiviimist mõlemas piirkonnas. Põhja-Eesti piirkonna katmine (pidev)mõõtmistega eeldab juba pikalt planeeritud aga senini maaeralduse taga seisva Narva automaatjaama paigaldamist ja töölerakendamist. Lõuna-Eesti piirkonna katmine pidevmõõtmistega eeldaks ühe automaatjaama paigaldamist kas Pärnusse või Tartusse. Seniste mõõtetulemuste põhjal piisab selles Lõuna-Eesti piirkonna seirejaamas peentolmu (PM 10 ) ja lämmastikoksiidide mõõtmisest. 32

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn (45)

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn (45) Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus 2012 a. aruanne Tallinn 2012 1 (45) Töö nimetus: Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus: 2012 a. aruanne Töö autorid Erik Teinemaa Marek Maasikmets Katri

Rohkem

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vorm" lisa Loa kehtivusaeg Loa number

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Estonian Environmental Research Centre

Estonian Environmental Research Centre Eesti Keskkonnauuringute Keskus Eesti õhukvaliteet võrrelduna Euroopa ja muu maailmaga Marek Maasikmets Õhusaaste ajaloost Valdavalt on levinud arusaam, et enne tööstusrevolutsiooni oli meie planeedi atmosfäär

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 3

Keskkonnaministri määruse lisa 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar

EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaar EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn......2006 nr... Eesti paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete summaarsete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) Keskkonnaministri 12.11.2013. a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded" Lisa 3 VÄLISÕHU SAASTELUBA (ERISAASTELUBA) Loa taotluse registreerimisnumber

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Sademete keemia aruanne

Sademete keemia aruanne Riikliku keskkonnaseire alamprogramm Sademete keemia uuringud Tallinn 2004 Lepingu nr: Raamleping 1-5/250 Lisa 3 raamlepingule M-13-1-2003/104 Tööde algus: 01.01.2003 Tööde lõpp: 31.12.2003 Enn Otsa Juhatuse

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_12341;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_EN_12341;2014_et.doc EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: aprill 2015 Jõustunud Eesti standardina: juuli 2014 VÄLISÕHK Standardne kaalumismeetod suspendeerunud osakeste PM10 või PM2,5 massikontsentratsiooni määramiseks Ambient

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_ Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

soeluuring_210x297+3.indd

soeluuring_210x297+3.indd ARUANNE VEEKESKKONNALE OHTLIKE AINETE SÕELUURINGU TULEMUSTEST EESTIS Baltic Actions for Reduction of Pollution of the Baltic Sea from Priority Hazardous Substances Project LIFE07 ENV/EE/000122 BaltActHaz

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav

Caterpillar Inc. 100 NE Adams Street, Peoria, IL USA Meedianumber U9NE8460 Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastav Tegevusdokument Lisateave GRADE süsteemi komponentide nõuetele vastavuse teave 1 Sisukord lk Ohutusmärgid ja -sildid... 3 Ohutusteated... 4 Muud sildid... 5 Üldine ohuteave... 6 Edastamine... 6 Sissejuhatus...

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat 14:00 11:00 Aruküla Konsumi pakiautomaat 18:00 14:00 Aseri Grossi pakiautomaat 10:00 10:00

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS

Microsoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS VÄLISÕHU ABIKALKULAATORITE KASUTAMINE INFOSÜSTEEMIS KOTKAS Õhusaaste abikalkulaator on vahend deklaratsioonide ja õhusaaste aastaaruande täitmise lihtsustamiseks. Kalkulaator võimaldab välja arvutada saasteainete

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Antud töö on valminud projekti Põlevkivisektori tervisemõjude

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Saastetasud

Saastetasud Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem