Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
|
|
- Kristi Kotov
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus Helen Kereme 1
2 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE Alaealiste komisjonid Eestis Alaealiste komisjonidesse suunatud lapsed Taotluse esitanud institutsioonid Pöördumise aluseks olnud teod Alaealiste komisjoni suunatud laste sooline ja vanuseline osakaal Kohaldatud mõjutusvahendid Kordusarutelud alaealiste komisjonides Alaealisele esindaja määramine Sundtoomine KURITEOENNETUSLIKEST PROJEKTIKONKURSSIDEST KOGUTUD INFO 2009.a MAAKONDLIKUD KRIMINAALPREVENTIIVSED PRIORITEEDID 2009.a
3 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis Iga aasta lõppedes koostab iga alaealiste komisjon oma tegevuse kohta aastaaruande. Aruanne esitatakse teda moodustanud organile. Aastaaruande vorm on välja töötatud Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt 1999.a. ning uuendatud Eesti Noorsootöö Keskuse poolt 2007.a. ning 2008.a. Alaealiste komisjoni tegevusaruande saab jagada kolmeks osaks: esimene osa sisaldab kokkuvõtet alaealiste õigusrikkumise asjadest, taotluse esitajast ning alaealisele määratud mõjutusvahendist. Teises osas on koostatud ülevaade maakonnas läbiviidud kuriteoennetuslikest projektidest ning kolmandas osas on kajastatud komisjoni järgmise aasta prioriteedid a 1. jaanuari seisuga on Eestis kokku 68 alaealiste komisjoni (15 maavalitsuste juures, 8 Tallinna linnaosade ja 45 KOV komisjoni). (vt joonis 1) Alaealise mõjutusvahendite seadusest (AMVS) tulenevalt on alaealiste komisjoni moodustamise võimalus ka kohalikul omavalitsusel, kuid eelnevalt peab see olema kooskõlastatud maakonna alaealiste komisjoniga. Aastate jooksul on siiski komisjonide arv omavalitsustes järjepidevalt kasvanud ( 1999.a. 19 komisjoni; 2003.a. 37 komisjoni; 2006.a. 40 komisjoni ja 2009.a. 45 komisjoni) (vt tabel 1), mis näitab, et järjest rohkem teadvustatakse vajadust pöörata tähelepanu probleemsetele lastele ning aidata neid varajase sekkumisega. Alaealiste komisjonide loomine kohalikus omavalitsuses aitab kaasa ennetustöö koordineerimisele, võrgustikutöö edendamisele kohalikus piirkonnas ning korduvõigusrikkumiste ärahoidmisele. 45 KOV komisjonist tegutseb Harjumaal hetkel 15, Ida-Virumaal 4, Jõgeval 1, Järvamaal 2, Raplamaal 3, Pärnumaal 10, Tartumaal 3, Valgamaal 1 ning Viljandis 6. Kuues maakonnas (Hiiumaa, Läänemaa, Lääne- Virumaal, Põlvamaal, Saaremaal ning Võrus) KOV komisjone ei ole. Viimase kolme aastaga on lisandunud kokku 5 KOV komisjoni. AMVS muutmise seaduse eelnõu (98SE) 1 näeb ette, et tulevikus on kohalikel omavalitsustel võimalik luua ka ühiskomisjone. Tänase seisuga on need moodustatud Harju-, Pärnu- ja Valgamaal: Kuusalu ja Loksa vallad; Pärnumaal Vändra ja Kaisma vallad ning Saarde vald ja Kilingi Nõmme linn. Valgamaal Tõrva linn koos Põdrala ja Helme valdadega. Ühiskomisjonid aitavad leevendada piirkonnas spetsialistide puudust, toetades samal ajal abi jõudmist alaealiseni võimalikult lähedal tema elukohale. Joonis 1. Alaealiste komisjonid Eestis Alaealiste komisjonid Eestis Eelnõu läbis esimese lugemise Riigikogus 2007.a, 2008.a arutati eelnõu paaril õiguskomisjoni ja kultuurikomisjoni istungil, 2009.a aktiivset eelnõu menetlemist ei ole toimunud. 3
4 Tabel 1. Kohalike omavalitsuste alaealiste komisjonide arv maakondades Piirkond Tallinn Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa KOKKU Alaealiste komisjonidesse suunatud lapsed Joonisel 2 on kajastatud alaealiste komisjonis arutatud taotluste arv arvestusega, et üks taotlus on ühe õigusrikkumise arutamise aluseks. Kui asja arutatakse uuesti, kuna alaealine jättis täitmata tema suhtes kohaldatud mõjutusvahenditest tulenevad kohustused, siis ei arvestata seda uue taotlusena, vaid juba esitatud taotluse järjena a. arutati alaealis ste komisjonides üle Eesti 4051 õigusrikkumise asja ning see arv on kahe viimast aastate jooksul vähenenud, jõudes 2006.a. tasemele. Joonis 2. Alaealiste õigusrikkumistesse puutuvate asjade arutelud (kordades) Arutelud (kordades) 4
5 Ka alaealiste arv on 2009.a. vähenenud, jõudes kahe eelneva aastaga võrreldes madalaimale tasemele. Keskeltläbi on viimase viie aasta jooksul komisjonides arutatud ligi 3900 lapse juhtumit. (vt joonis 3) Joonis 3. Alaealiste komisjoni suunatud laste üldarv Suunatute üldarv Eestis suunati 2009.a. kogu earühmast alaealiste komisjoni 2,4% alaealistest. Kõige kõrgem oli komisjoni suunatute osakaal earühmast Hiiumaal (5,1%) ja kõige väiksem Saaremaal (1,1%). (vt tabel 2) Tabel 2. Alaealiste komisjonidesse suunatud õigusrikkujate osakaal (%) earühmas (7-17) 2009.a. Maakond Harju maakond..tallinn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond Kogu noorte arv AEK-i suunatud 7-17 alaealised Õigusrikkujate osakaal kogu earühmast 2,5% 2,1% 5,1% 3,3% 1,6% 1,5% 1,8% 3,0% 1,7% 2,0% 2,0% 1,1% 2,8% 1,6% 2,5% 2,1% 5
6 AMVS kasutatakse alaealise sooritatud õigusrikkumise kohta kogunenud materjali asjana. Tabelis 3 on toodud maakondades ja Tallinna linnas alaealiste komisjonides arutatud asjade üldarvud. Nagu alltoodud tabelist on näha, siis komisjonide koormused on asjade arutamise arvukuse poolest väga erinevad. Kõige rohkem asju vaadatakse läbi Tallinna linnas aastaste noorte koguarv oli Eesti Statistikaameti allikate põhjal 2010.a. jaanuari seisuga Maakondlikest alaealiste komisjonidest arutatakse kõige rohkem asju Tartumaal, kus 2009.a. on kokku arutatud 615 asja. Tabel 3. Alaealiste õigusrikkumistesse puutuvate asjade arutelud (kordades) 2009.a. PIIRKOND 2003.a a a a a. Tallinn Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa KOKKU Kui terviklikuna on alaealiste õigusrikkumiste arv 2008.a. aastaga võrreldes vähenenud, siis mõningates maakondades on arutelusid olnud eelnevate aastatega võrreldes tunduvalt rohkem. Näiteks Ida-Virumaal on õigusrikkumiste arutelusid olnud 26% rohkem, kui 2008.a. Ka Lääne-Virumaal on alaealiste komisjonis arutelude arv eelnevate aastatega võrreldes märgatavalt tõusnud (2008.a võrreldes 12,4%). Kuigi Lääne-Virumaa alaealiste komisjonis on 2009.a. on kokku arutatud 452 õigusrikkumist, siis sellegipoolest kohalike omavalitsuste juurde seni alaealiste komisjoni loodud ei ole, vaatamata asjaolule, et statistilisi näitajaid vaadates ning maakondliku alaealiste komisjoni koormust arvestades oleks selleks selgelt vajadus. Samamoodi on koormus suurenenud ka Tartu maakonnas (võrreldes 2008.a. 5%) Piirkondlikku alaealiste komisjoni ei ole seni komisjoni moodustanud ka Tartu linn, mis on elanike arvult teine suurim linn Eestis (Tartu laste asju arutab Tartu maakonna komisjon). Kohalike omavalitsuste juurde alaealiste komisjonide loomine aitaks vähendada maakondlike alaealiste komisjonide töökoormust ning võimaldaks lapsele abi osutada võimalikult rohujuure tasandil. 6
7 1.3 Taotluse esitanud institutsioonid AMVS 14 lg 1 määratleb alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks taotluse esitamiseks õigustatud isikud. (vt joonis 4) Kui oli üle poolte esitatud taotluste tehtud kooli poolt, siis on peamised pöördumised tulnud politseiametniku poolt ( %; %; %; %) ning nende osakaal on aastatega märgatavalt kasvanud. Kui oli üle poolte esitatud taotluste tehtud kooli poolt ( %, %, %, %), siis viimaste aastate komisjonide aruandlusest selgub, et kooli poolt esitatud taotlused moodustavad kõikidest taotlustest 15%. Seega on näha, et kooli osa lapse suunamisel komisjoni on viimastel aastatel vähenenud. Suurenenud politseiametnike ja prokuröride poolt esitatavate taotluste arvu põhjuseks on karistusseadustiku jõustumisest ( ) tulenenud muudatused AMVS-s. (vt joonis 5) Kuigi alates aastast tõusis järjepidevalt prokuröri poolt esitatud taotluste osakaal (2005. aastal 19%-ni esitatud taotlustest, 2006.a 21% esitatud taotlustest; 2007.a. 22%), siis 2008.a. on see osakaal (võrreldes 2007.a.) vähenenud 6%, ehk prokuröri poolt esitatud taotluste osakaal oli 2008.a. 16% ning 2009.a. oli prokuröri poolt esitatud taotluste osakaal 14%. Kõige vähem on taotlusi alaealiste komisjonile esitanud alaealise seaduslikud esindajad, keskkonnajärelevalve ametnikud ning kohtunikud. Joonis 4. Taotluse esitanud institutsioonid 100% 90% 80% 70% 60% Keskkonnajärelevalve ametnik Kohtunik Alaealise seaduslik esindaja Sotsiaalametnik 50% Lastekaitseametnik 40% 30% Kooli esindaja Prokurör Politseiametnik 20% 10% %
8 Joonis 5. Kõige enam taotlusi esitanud institutsioonid Politseiametnik Prokurör Kooli esindaja Pöördumise aluseks olnud teod Kui 2000.a. alguses olid peamiseks alaealiste komisjoni pöördumise aluseks olevad teod (kahe kolmandiku ringis) seotud kooli probleemidega, siiss alates 2003.a. aruannetest selgub, et nüüd on peamiseks pöördumise aluseks AMVS 1 lõige 2 punkt 2 ehk nooremana kui neljateistaastasena toime pandud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastane tegu (44%). (vt joonis 6) Sellele järgnevad AMS 1 lõige 3 punkt 1 (koolikohustuse mittetäitmine 17%); lõige 2 punkt 1 (nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo 14%) ja lõige 2 punkt 3 (neljateist kuni kaheksateistaastasenaa toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuritegu, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku 87 ettenähtud mõjutusvahendite kohaldamisega ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud). Kõige vähem on õigusrikkumisi toime pandud lõige 3 punkt 2 järgi, ehk noor on tarvitanud alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet. Joonis 6. Pöördumise aluseks olnud teod 2009.a. 7% 13% 15% 7% 14% 44% lg 2 p 1 lg 2 p 2 lg 2 p 3 lg 2 p 4 lg 3 p 1 lg 3 p 2 8
9 1.5 Alaealiste komisjoni suunatud laste sooline ja vanuseline osakaal Poiste ja tüdrukute suhet õigusrikkumisasjades kujutab joonis 7. Kuigi jooniselt on näha, et läbi aastate on alaealiste komisjoni suunatud tunduvalt rohkem poisse kui tüdrukuid, on viimaste aastate jooksul tõusnud ka alaealiste komisjoni suunatud tütarlaste osakaal 2009.a. oli neid alaealiste komisjoni suunatud 30% (aastal 2005 oli sama näitaja 24%). Joonis 7. Sooline koosseis õigusrikkumiste asjades Poisid Tüdrukud Enamus alaealistest, kes alaealiste komisjoni suunatakse, on vanuses alla 14 eluaastat. Vanuseline koosseis õigusrikkumisasjades on välja toodud joonisel 8, kust saab näha, et 2009.a 62% rikkumisi on toime pandud noorte seas, kes on alla 14.a. vanad ning 38% a. noorte seas. Joonis 8. Vanuseline koosseis õigusrikkumiste asjades (2009.a.) 38% 62% alla
10 1.6 Kohaldatud mõjutusvahendidd Joonis 9 annab ülevaate määratud mõjutusvahendite esinemissagedusest 1999.a a. Kümne aasta perioodil on kõige sagedamini alaealistele tehtud hoiatusi (40,9%). Koos hoiatusega kohaldatakse sageli ka teisi mõjutusvahendeid paralleelselt. Hoiatus on üheks kergemaiks mõjutusvahendiks, kuid õigesti kohaldatuna suudab see noort piisavalt efektiivselt mõjutada, et korduvõigusrikkumisi ei korduks. Teised kaks kõige populaarsemat mõjutusvahendit 2009.a. olid alaealise spetsialisti juurde vestlusele suunamine (21,8%) ning üldkasulik töö (19,3%). (vt joonis 10) Mõlema mõjutusvahendi rakendamine on läbi aastate suurenenud. Seevastu vähenenud on alaealiste erikooli suunamine ning koolikorralduslike mõjutusvahendite kohaldamine. Läbi aastate on alaealiste komisjonidess väga vähe rakendatud lepitust ja käendust a. kohaldati lepitamist vaid 12 juhul, mis moodustab 0,3% kohaldatud mõjutusvahenditest. Lepitamise vähese kohaldamise põhjus on arvatavasti see, et seda ei saa kasutada kohe pärast alaealise poolt toime pandud õigusrikkumist, sest alaealise poolt toime pandud teo materjale menetletakse kaua (2 kuud 18 kuud). Alles pärast uurimise lõpetamist edastatakse materjalid alaealiste komisjonile ja seejärel võib alata mõjutusvahendite kohaldamine alaealise suhtes. Seega raskendab lepitamist õigusrikkuja ja kannatanu kokkuviimist pikk periood, mis jääb teo toimepanemise ja sellele mõjutusvahendi määramise vahele. Sotsiaalministri määruses on sätestatud, et käendus on mõjutusvahend, mille kohaldamise käigus kontrollitakse alaealise käitumist ja abistatakse teda, et hoida ära uute õigusrikkumiste toimepanemist. Käendust kohaldati mõjutusvahendina 7 korral, mis moodustab kõikidest mõjutusvahenditest 0,2%. Käendus leiab võrreldes teiste mõjutusvahenditega tunduvalt vähem rakendust, kuna kahjuks ei leidu vabatahtlikke, kes oleksid nõus sellist ülesannet täitma. Eelkõige napib sobivate isikuomadustega inimesi, kes tahaksid ja suudaksid tegelda probleemse lapsega. Joonis 9. Kohaldatud mõjutusvahendid läbi aastate 100% Erikool 90% 80% 70% 60% Noorte- või sots.programmis osalemine Käendus Üldkasulik töö 50% Kohustus elada koos vanemaga 40% 30% 20% Lepitamine Spetsialisti juurdee vestlusele suunamine 10% Koolikorralduslik mõjutusvahend 0% Hoiatus 10
11 Joonis a. kohaldatud mõjutusvahendid Hoiatus 0,2% 19,2% 10,4% 1,7% 40,9% Koolikorralduslik mõjutusvahend Spetsialisti juurde vestlusele suunamine Lepitamine 2,7% 21,8% Kohustus elada koos vanemaga 0,3% 2,8% Üldkasulik töö Käendus 1.7 Kordusarutelud alaealiste komisjonides Kui alaealine ei täida talle määratud mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi, määrab alaealiste komisjon uue mõjutuvahendi (AMVS 9). Sellest tulenevalt on alaealiste komisjonid pidanud läbi viima kordusarutelusid (Joonis 11). Kordusarutelud on aastate lõikes vähenenud, mis on väga tervitatav, kuna näitab, et alaealiste komisjonide funktsioon toimib ehk noored täidavad neile antud kohustusi. Joonis 11. Kordusarutelud alaealiste komisjonides Kordusarutelud Kordusarutelud 11
12 1.8 Alaealisele esindaja määramine Selleks, et tagada alaealise õiguste ja huvide kaitse, on alaealiste komisjoni istungil vajalik ka lapsevanema kohalolu. Lastekodus või lapsevanemast lahus elavate alaealiste huvide kaitse eest seisab lastekaitsetöötaja. Kui lapsevanem ei ilmu mingil põhjusel komisjoni istungile, on alaealiste komisjonil kohustus tagada alaealise huvide eest seismine. Esindaja tuleb määrata alaealisele juhtudel, kui lapsevanem ei ole suuteline oma lapse huvisid kaitsma või on alaealise seadusliku esindaja huvid alaealise huvidega vastuolus. Alaealiste komisjonidel on tulnud määrata alaealisele komisjoni istungil esindaja (joonis 12) õigusrikkumiste asjade arutelude korral % ,6% (83); % (171); ,6% (185); % (144). Võrreldes 1999.a. statistikaga on alaealistele esindajate määramine järjepidevalt tõusnud, mis näitab, et üha enam on Eesti ühiskonnas lapsevanemaid, kes ei tunne huvi lapse abistamise vastu ja suhtub ükskõikselt lapse kasvatamisesse. Joonis 12. Alaealisele istungiks esindaja määramine 5% 4% 4% 3% 3% 2% 2% 1% 1% 0% Esindaja määramine 4% 3,6% 3% 3% 2,6% 2% 1% Esindaja määramine 1.9 Sundtoomine Sundtoomist (AMVS 18) kohaldatakse alaealisele, keda kohustati kirjaliku kutsega alaealiste komisjoni istungile ilmuma, kuid kes jättis selle ilma mõjuva põhjuseta tegemata. Sundtoomist teostab politsei komisjoni taotluse alusel, lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku 139. Sundtoomise kohaldamise arvu vähenemisest võib oletada, et alaealised on hakanud aru saama õigusrikkumisega kaasnevast vastutusest. Iga toimepandud teoga kaasneb vastutus ja selle eest ei ole mõtet kõrvale hoida. (Joonis 13) Joonis 13. Sundtoomine 10% 8% 6% 4% 2% 0% Sundtoomine 9% 6% 5% 5% 4% 4% 2,7% 2% 2,2% Sundtoomine 12
13 2 KURITEOENNETUSLIKEST PROJEKTIKONKURSSIDEST KOGUTUD INFO 2009.a. PROJEKTID 2009.a. (arvudes) Harjumaa 9 Hiiumaa 4 Ida-Virumaa 8 Jõgevamaa 14 Järvamaa 11 Läänemaa 16 Lääne-Virumaa 12 Raplamaa 10 Põlvamaa 10 Pärnumaa 18 Saaremaa 7 Tartumaa 9 Valgamaa 11 Viljandimaa 3 Võrumaa 11 Kokku 153 Projektide rahastamise kogusumma 2009.a. (ENTK) Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Raplamaa Põlvamaa Pärnumaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Kokku Keskmine ühe projekti toetussumma alaealiste komisjonide poolt oli Kuriteoennetuslikud projektid maakonnas 13
14 KOV-des asuvate AEK-de toetamine 2009.a. KOV alaealiste komisjonide arv maakonnas 2009.a. Tallinn LOV komisjoni Harju KOV komisjoni Hiiu 0 0 Ida-Viru KOV komisjoni Jõgeva KOV komisjon Järva KOV komisjoni Lääne 0 0 Lääne-Viru 0 0 Rapla KOV komisjoni Põlva 0 0 Pärnu KOV komisjoni Saare 0 0 Tartu KOV komisjoni Valga KOV komisjon Viljandi KOV komisjoni Võru 0 0 Kokku KOV komisjoni/ 8 LOV komisjoni 14
15 3 MAAKONDLIKUD KRIMINAALPREVENTIIVSED PRIORITEEDID 2009.a. Kõigis Eesti maakondades on vastavalt oma piirkonna probleemidele ning arenguvajadustele välja kujunenud prioriteedid. Lisaks igaaastasele esitatud aruandele on maakondlikud prioriteedid üldisemalt kajastatud ka nelja aasta raames koostatud arengukavas ( ). Tänase seisuga on oma maakondliku arengukava koostanud 12 maakonda. Kõige enam pannakse rõhku koostöövõrgustiku arendamisele nii KOV alaealiste komisjonidega kui ka spetsialistidega maakonnas, et seeläbi muuta ka piirkondlikku õigusrikkumiste ennetamist efektiivsemaks. Noortele oma maakonnas vabaaja veetmise võimaluste tagamine oli samuti üks populaarsemaid prioriteete, mida välja toodi. Mitmel korral mainiti ka lastevanema kaasamise olulisust, nendele tugiteenuste ja koolituste pakkumist. Prioriteedina kajastati ka esmaste ja teiseste korduvõigusrikkumiste ennetamist ning resotsialiseerimise tõhustamist. Rõhutati ka sotsiaalprogrammide käivitamise tähtsust, mille abil on võimalik väga efektiivselt vähendada korduvõigusrikkumise riski. Eelpool nimetatud kriminaalpreventiivsed prioriteedid olid kõige rohkem maakonniti väljatoodud, kuid sealhulgas oli nimetatud ka mitmeid teisi ennetuseks mõeldud esmatähtsaid tegevusi, nagu: tugiteenuste süsteemi loomine maakonnas; seikluskasvatus; järelevalve AEK otsuse täitmise üle; komisjoni tegevuse tutvustamine koolidele ja omavalitsustele; tõsta seaduskuuleka käitumisega seotud teadlikkust; tõsta AEK liikmete pädevust; koolikohustuse mittetäitjatele kooli tagasitoomisele suunatud tegevused; uimastiennetusalaste tegevuste toetamine (sh HIV/AIDS); turvalisele koolikeskkonnale kaasa aitamine; probleemseid noori kaasav loov ja arendav/toetav tegevus; kasvatusraskustega õpilastele suunatud projektide toetamine; ühiskonna suhtumise kujundamine; kuriteoennetusliku arengukava väljatöötamine; alaealiste komisjoni töö koordineerimine (tõhustamine); maakonna teenusepakkujate kohta info kogumine ja koostöö nendega; käitumis-ja õpiraskustega laste ja lastevanemate koolitamine ja nõustamine; mõjutusvahendite täitmise kontrolli tõhustamine; alaealiste komisjoni sihtgrupiga tegelevate õppeasutuste tegevuste toetamine. 15
PowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemMicrosoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08
Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemRehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime
Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses
RohkemPowerPoint Presentation
Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt
Rohkem(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)
KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemEELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus
EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemEesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald
Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemMääruse kavand
Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
RohkemPowerPoint Presentation
KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemSlide 1
SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemSISEMINISTEERIUM
ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemRiigi esindamine kohtus 2011
Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
Rohkem(Microsoft Word - Ulukij\344lgede ruutloendus 2011.doc)
Keskkonnateabe Keskus Ulukiseireosakond ULUKITE 2011. AASTA RUUTLOENDUSE ANDMETE ANALÜÜS Koostaja: Rauno Veeroja TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 1. RUUTLOENDUSTE LÄBIVIIMINE 2011. AASTAL... 3 2.
Rohkem1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu
1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemSlaid 1
Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemEHL_märts 2019_TEHIK
Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?
RohkemKINNITATUD
TARBIJAKAITSEAMETI TURUJÄRELEVALVE OSAKONNA KAUBANDUSTALITUSE EKSPERT- VALDKONNAJUHI AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 STRUKTUURIÜKSUS Turujärelevalve osakond / kaubandustalitus 1.2 AMETIKOHA NIMETUS Ekspert-
RohkemVabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand
Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
RohkemOTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu
OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemMicrosoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II
Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemTervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates
Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika
RohkemKURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18
KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18 Kriminaalpoliitika uuringud 18 KURITEGEVUS EESTIS 2013 Tallinn 2014 Koostajad: Andri Ahven, Urvo Klopets, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Jako Salla,
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
Rohkem156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
RohkemAEK tegevuse uuring _MindPark_ loplik2.doc
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus UURING ALAEALISTE PROBLEEMKÄITUMISEST JA ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSEST MINDPARK Juuni 2006 Uuring on valminud Integratsiooni Sihtasutuse
RohkemSILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemVahistamiste analüüs
Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee
RohkemMicrosoft Word - Aruanne 2016.doc
AVALIKU ARVAMUSE UURING Küsitlus -a elanikkonna seas Turu-uuringute AS August/september Pärnu Sisukord mnt, Tallinn Tel post@turu-uuringute.ee www. turu-uuringute.eu SISSEJUHATUS... KOKKUVÕTE TULEMUSTEST...
RohkemMicrosoft Word - Tallinn _Halden KV_ vs Semiglasov.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/34/11 Otsuse kuupäev ja koht 29.04.2011.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Anne Oad (istungi juhataja), Heli Hellamaa, Kaja Tassa, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
Rohkem(Microsoft Word - Bakalaureuset\366\366 - Ede Lemmats.doc)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Ede Lemmats MOOTORSÕIDUKI KONFISKEERIMINE KARISTUSSEADUSTIKU -S 424 SÄTESTATUD TEO KORRAL Bakalaureusetöö
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.02.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.07.2004 Avaldamismärge: RTL 2004, 16, 257 Valitsusasutuste
RohkemMicrosoft Word - OTSUS maket vs korobova.doc
Üürivaidlusasi nr. 11-1/90/10 Otsuse kuupäev ja koht 20.09.2010.a, Tallinn Üürikomisjoni koosseis Kaja Tassa (istungi juhataja), Heli Hellamaa ja Anne Oad, istungi sekretär Maarika Snoting Üürivaidlusasi
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemAS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
Rohkem