KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18"

Väljavõte

1 KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18

2 Kriminaalpoliitika uuringud 18 KURITEGEVUS EESTIS 2013 Tallinn 2014

3 Koostajad: Andri Ahven, Urvo Klopets, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Jako Salla, Laidi Surva, Mari-Liis Sööt, Brit Tammiste Kujundus ja küljendus: Dada AD Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a Tallinn Telefon: Faks: e-post: Justiitsministeeriumi võrgukodu: ISSN ISBN (trükis) ISBN (pdf) Kõik käesolevas materjalis esitatu on kaitstud autoriõigusega, mis kuulub justiitsministeeriumile. Väljaannet võib tsiteerida või refereerida üksnes juhul, kui viidatakse materjali autoritele. Justiitsministeeriumi kirjaliku nõusolekuta ei tohi väljaannet ega selle osi mingil viisil publitseerida.

4 SISUKORD 1. KURITEGEVUSE ÜLDTASE 4 2. KURITEGEVUSE TAJUMINE JA TURVALISUS 8 3. KURITEGEVUSE GEOGRAAFILINE JAOTUS ALAEALISTE KURITEGEVUS KURITEGUDE LAHENDAMINE KOHTUEELSES MENETLUSES VÄGIVALLAKURITEGEVUS PEREVÄGIVALD SEKSUAALKURITEOD MAKSUDEST KÕRVALEHOIDUMINE JA MAKSUKELMUS NARKOKURITEOD JOOBES JUHTIMINE VANGISTUS KRIMINAALHOOLDUS RETSIDIIVSUS 68 KASUTATUD KIRJANDUS 70 LISAD INIMKAUBANDUS VARGUSED KELMUSED KORRUPTSIOONIKURITEOD 46 SISUKORD KURITEGEVUS EESTIS

5 1 KURITEGEVUSE ÜLDTASE Urvo Klopets JAKO SALLA Kuritegevuse üldtase aastal registreeriti Eestis kuritegu. Võrreldes aastaga vähenes kuritegude arv 3% ehk 1185 kuriteo võrra. Võrreldes aastaga registreeriti aastal 31% vähem kuritegusid. Esimese astme kuritegusid süütegusid, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine registreeriti möödunud aastal 1850 (2012: 1715). Joonis 1. Registreeritud kuriteod aastatel aastal registreeriti kuritegu KURITEGEVUS EESTIS KURITEGEVUSE ÜLDTASE

6 Tabel 1. Registreeritud kuriteod karistusseadustiku peatükkide kaupa KarS ptk Muutus (N) Muutus (%) Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased kuriteod Isikuvastased kuriteod Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased kuriteod Süüteod perekonna ja alaealiste vastu Rahvatervisevastased kuriteod Varavastased kuriteod Intellektuaalse omandi vastased kuriteod Riigivastased kuriteod Avaliku rahu vastased kuriteod Ametialased kuriteod Õigusemõistmisevastased kuriteod Avaliku usalduse vastased kuriteod Keskkonnavastased kuriteod Majandusalased kuriteod Üldohtlikud kuriteod Liikluskuriteod Kaitseteenistusalased kuriteod Isikuvastaste kuritegude arv kasvas 3% ja varavastaste kuritegude arv langes 6%. Kuritegevuse struktuur Registreeritud kuritegevust iseloomustas aastal avaliku usalduse vastaste ja isikuvastaste kuritegude arvu suurenemine ning varavastaste ja avaliku rahu vastaste kuritegude vähenemine. Karistusseadustiku peatükkide järgi moodustasid suurima osa varavastased kuriteod (54%), järgnesid isikuvastased (18%), liiklus- (9%) ja avaliku rahu vastased kuriteod (7%). Kuriteoliikidest registreeriti kõige enam vargusi ( kuritegu), kehalist väärkohtlemist (5499) ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (3513); need kuriteoliigid moodustasid vastavalt 42%, 14% ja 9% kõigist registreeritud kuritegudest aastal registreeriti esimest korda kaks kuritegu: ühel juhul oli tegu prostitutsioonile kaasaaitamise ja teisel juhul salakuulamist puudutava kuriteokoosseisuga. Aasta lõpu seisuga oli karistusseadustikus 88 kuriteokoosseisu, mida ei ole selle kehtivusajal registreeritud. Neist enamik olid inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased kuriteod ja riigivastased kuriteod. Aasta lõpus kehtis karistusseadustikus 367 kuriteokoosseisu, millest 178 alusel ei registreeritud möödunud aastal ühtegi kuritegu. 1. KURITEGEVUSE ÜLDTASE KURITEGEVUS EESTIS

7 Alates karistusseadustiku kehtimahakkamisest aastal on varavastaste kuritegude osakaal pidevalt vähenenud ja isikuvastaste kuritegude osakaal suurenenud. 1 Möödunud aastal moodustasid isikuvastased kuriteod 18% kõigist kuritegudest (2012: 16%); seejuures tulenes kasv peamiselt kehalise väärkohtlemise ja piinamise registreerimise sagenemisest. Liikluskuritegude arv püsis stabiilsena, vähenedes aastaga 29 kuriteo võrra ehk 0,8%. Kuriteod, mille arv muutus kõige enam aastal suurenes registreeritud kuritegude arv 108 kuriteoliigis, vähenes 83 puhul ja jäi samaks 192 puhul (2012. aastal suurenes 86-s ja vähenes 110 kuriteoliigis). Kõige enam suurenenud kuriteoliik oli aastal kelmus, mida registreeriti varasemast 68% rohkem. Kasvu tulemusena jõudis kelmuste registreerimine tagasi aasta tasemele. Kehalise väärkohtlemise kuritegude arv kasvas võrreldes aastaga 4%, mis on väiksem kasv kui kahel eelmisel aastal, kui kasv oli 11%. Joonis 2. Kuritegude struktuur aastail (%) % 9% 7% 12% 18% % 9% 8% 11% 16% % 9% 8% 12% 14% % 7% 9% 11% 11% % 7% 8% 12% 12% % 9% 9% 14% 13% % 10% 9% 14% 12% % 9% 6% 13% 10% % 7% 6% 12% 9% % 6% 6% 10% 8% % 5% 6% 7% 7% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Varavastased Liikluskuriteod Avaliku rahu vastased Muud kuriteod Isikuvastased aastal jõustunud KarS-i 199 muudatus, millega kriminaliseeriti süsteemsed vargused, olenemata tekitatud kahju suurusest, mõjutas paaril järgmisel aastal varavastaste kuritegude arvu ja seeläbi registreeritud kuritegevuse struktuuri. 6 KURITEGEVUS EESTIS KURITEGEVUSE ÜLDTASE

8 Tabel 2. Kuriteod, mille arv suurenes kõige rohkem (vähemalt 50 kuriteo võrra) Kuriteoliik Muutus (N) Muutus (%) Kelmus Kehaline väärkohtlemine Võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine Dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine Altkäemaksu vahendus Tabel 3. Kuriteod, mille arv vähenes kõige rohkem (vähemalt 50 kuriteo võrra) Kuriteoliik Muutus (N) Muutus (%) Vargus Omavoliline sissetung Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine Kõige enam kasvas kelmuste arv (68%) Avaliku korra raske rikkumine Salakaubavedu Võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamise kuritegude arvu kasvu mõjutas oluliselt üks kriminaalasi, milles registreeriti kokku üle 60 kuriteo. Ka dokumendi, pitsati ja plangi võltsimise kuritegude arvu mõjutas kriminaalasi, milles registreeriti enam kui 60 kuritegu. Altkäemaksu vahendamise kuritegude arvu suur kasv on tingitud ühest kriminaalmenetlusest (täpsemalt korruptsiooni peatükis). Nagu mitmel varasemal aastal jätkus ka aastal varguste arvu vähenemine: aastaga registreeriti 2163 ehk 12% vähem vargusi aastal vähenes varguste arv aeglasemalt: 1547 kuriteo võrra ehk 8%. Lisaks vargustele jätkus aastal omavoliliste sissetungide, avaliku korra raskete rikkumiste ja salakaubaveo kuritegude arvu vähenemine. Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise kuritegude arv vähenes 29%, kuid kahel eelmisel aastal oli selle kuriteoliigi osas toimunud märkimisväärne kasv. 1. KURITEGEVUSE ÜLDTASE KURITEGEVUS EESTIS

9 2 KURITEGEVUSE TAJUMINE JA TURVALISUS JAKO SALLA Kui registreeritud kuritegevuse statistikas ilmneb väike langus, siis aasta kuriteoohvrite uuringu tulemused näitavad, et elanike kokkupuuted kuritegevusega pole kuigivõrd muutunud, s.t kasv ja langus jäävad vea piiridesse. Täpsem statistika on varavastaste ja vägivallakuritegevuse peatükis. Tegelike kokkupuudete kõrval on oluline ka see, kuidas inimesed turvalisust ja kuritegevust tajuvad aasta lõpus tundis 67% Eesti inimestest ennast oma kodukandis pärast pimeda saabumist üksi liikudes turvaliselt, ebakindlalt tundis end 27%. Võrreldes aastaga, kui end turvaliselt tundvate inimeste osakaal mõne protsendi võrra vähenes, paranesid aastal turvatunde näitajad taas. 71% turvatundele hinnangu andnud vastanutest hindas turvatunnet positiivselt. 29% inimeste hinnang oli aga negatiivne ehk need inimesed tunnevad end pimedal kodutänaval veidi või täiesti ebakind- Joonis 3. Üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt ja ebaturvaliselt tundvate inimeste osakaal Täiesti julgelt Üsna julgelt Veidi ebakindlalt Täiesti ebakindlalt Ma ei käi pimedal ajal väljas põhiliselt hirmu pärast kuriteo ohvriks langemise ees Ma ei käi pimedal ajal väljas muudel põhjustel Ei oska öelda 1% 4% 3% 5% 20% 31% 36% 0% 10% 20% 30% 40% 8 KURITEGEVUS EESTIS KURITEGEVUSE TAJUMINE JA TURVALISUS

10 Joonis 4. Üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist ebaturvaliselt tundvate inimeste osakaal aastail turvatundele hinnangu andnud vastanutest lalt või väldivad sel ajal väljaskäimist, sest kardavad langeda kuriteo ohvriks % 31% 28% 27% 28% 32% 41% 43% 49% 0% 20% 40% 60% Võrreldes aastaga on inimeste turvatunne kasvanud. Alates iseseisvuse taastamisest on üldine turvatunne märkimisväärselt suurenenud: kui aastal tundis ennast kodukandis ebaturvaliselt 49% inimestest, siis aastal 29%. Turvatunne on madalaim naiste, kõige nooremate (15 24) ja kõige vanemate (65 74) vastajarühmade, Tallinnas ja Ida-Virumaal elavate inimeste ja linnades elavate inimeste hulgas. Euroopa sotsiaaluuringu aasta küsitluse 2 kohaselt on uuritud riikidest tugevaim turvatunne Norra, Taani, Soome ja Sloveenia elanikel (üle 90% tunneb end turvaliselt), nõrgim aga Bulgaarias ja Venemaal (turvaliselt tunneb vastavalt 59 ja 62% elanikest). Eestiga sarnane on näitaja Tšehhi, Slovakkia ja Küprose elanike seas. 2 Euroopa Sotsiaaluuringu aasta voorus esitati küsimus Kui turvaliselt tunnete end või tunneksite end jalutamas üksinda oma kodu ümbruses pimedal ajal?. ESS-i viienda vooru andmed on kättesaadavad aadressil round6/. 2. KURITEGEVUSE TAJUMINE JA TURVALISUS KURITEGEVUS EESTIS

11 Eesti sotsiaaluuringu aasta andmed viitavad samuti turvatunde kasvule: kui aastal pidas kuritegevust oma eluaseme läheduses probleemiks 15,7% Eesti inimestest, siis aastal 12,5% see on alates aastast, kui andmeid koguma hakati, väikseim näitaja. Turvatunde kasvu tajusid eelkõige Põhja-Eestis elavad inimesed, kelle seas vähenes kuritegevuse probleemi tunnetanud inimeste osakaal 21,5 protsendilt 14,3 protsendini. Võrreldes teiste piirkondadega on mure kuritegevuse pärast märksa suurem Kirde-Eestis. Sotsiaaluuringu andmeil peavad Eesti inimesed kodukoha kuritegevusest suuremaks mureks koju kostvat müra (28,3%) ja saastet (25%); sama suureks probleemiks peetakse eluruumide rõskeid seinu, põrandat või vundamenti (12,5%), vähem on probleemiks 3 Eesti sotsiaaluuringut teeb alates aastast igal aastal statistikaamet. Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on usaldusväärselt hinnata leibkondade ja inimeste sissetulekute jaotust, elamistingimusi ja sotsiaalset tõrjutust ( 4 Andmed on kättesaadavad statistikaameti kodulehel: Dialog/varval.asp?ma=LER33&ti=LEIBKONNA- LIIKMETE+ELURUUMIGA+SEOTUD+PROB- LEEMID+ELUKOHA+J%C4RGI&path=../Database/ Sotsiaalelu/08Leibkonnad/06Leibkonna_elamistingimused/01Eluruumid/&lang=2. Joonis 5. Nende leibkondade osakaal, kes peavad kuritegevust oma eluaseme läheduses probleemiks, (%) % 7% 4% 7% 7% 13% 12% 14% 11% 11% 12% 9% 10% 8% 11% 9% 16% 15% 18% 17% 17% 17% 18% 22% 21% 20% 24% 29% 29% 28% 33% 33% 32% 36% 35% 40% 0% 10% 20% 30% 40% 50% Eesti kokku Lõuna-Eesti Lääne-Eesti Kesk-Eesti Põhja-Eesti Kirde-Eesti Allikas: statistikaamet 4 10 KURITEGEVUS EESTIS KURITEGEVUSE TAJUMINE JA TURVALISUS

12 Joonis 6. Nende inimeste osakaal, kes peavad kuritegevust peamiseks riigi ees seisvaks mureks (Eurobaromeetri sügisese küsitlusvooru andmed), % 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 43% 43% 45% 24% 24% 23% 24% 33% 17% 22% 19% 19% 15% 11% 9% 11% 11% 7% 7% 7% Eesti EL keskmine läbilaskev katus (5,4%) ja hämarus (4,8%). Kuritegevusprobleemi tajutakse enam linnades, kus seda muret tunnistab võrreldes maal elavatega kaks korda enam inimesi (linnas 14,8%, maal 7,2%). Kuritegevuse kui probleemi tajumist aitab hinnata ka kõigis Euroopa Liidu maades tehtav Eurobaromeetri uuring. Selle kohaselt püsis aastal Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast võrdluses teiste sotsiaalsete probleemidega väike. Keskmiselt 7% Eesti inimestest leidis, et kuritegevus on peamine riigi ees seisev mure. Iseenda jaoks määratles kuritegevuse ühe kõige olulisema probleemina 2% Eesti elanikest (ELi riikide keskmine oli 5%). 2. KURITEGEVUSE TAJUMINE JA TURVALISUS KURITEGEVUS EESTIS

13 3 KURITEGEVUSE GEOGRAAFILINE JAOTUS Urvo Klopets Kuritegevuse jaotus üle Eesti Kõige enam kuritegusid registreeriti aastal Harjumaal (20 235), Ida-Virumaal (5398) ja Tartumaal (3735), kõige vähem saartel (Hiiumaal 112, Saaremaal 361) ja Järvamaal (530). 5 Kuritegude arv vähenes kaheksas maakonnas, suurenes viies ja jäi aasta tasemele kahes aastal registreeriti Eestis 300 kuritegu inimese kohta (2012: 306). Endiselt on nii kuritegude absoluut- ja suhtarvu poolest eesotsas Harjumaa, mida mõjutab Tallinna kuritegevus, ja kõige väiksemate näitajatega paistavad silma saared, mida mõjutab geograafiline eraldatus. 5 Vt tabeleid raamatu lisades. Tabel 4. Registreeritud kuritegude arv ja tase maakondades aastail Muutus (N) (2012 võrreldes 2011) Muutus (%) (2013 võrreldes 2012) inimese kohta Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa KURITEGEVUS EESTIS KURITEGEVUSE GEOGRAAFILINE JAOTUS

14 Joonis 7. Kuritegude arv inimese kohta maakondades ja suuremates linnades 6 TALLINN PÄRNU KOHTLA- JÄRVE TARTU NARVA Kõige enam vähenes registreeritud kuritegevus Saaremaal (-28%) ja Järvamaal (-24%), vahemikus 2 11% vähenes kuritegude registreerimine veel kaheksas maakonnas. Raplaja Tartumaal muutus 1% piiresse, kuritegude arv suurenes Lääne-, Põlva-, Hiiu-, Valga- ja Võrumaal. Läänemaa näitaja suure kasvu on peamiselt põhjustanud üks altkäemaksuga seotud kriminaalasi, milles registreeriti 130 kuritegu (vt lähemalt korruptsioonikuritegude peatükk). Joonis 8. Kuritegude arvu muutus (%) maakondades võrreldes aastaga -2% -11% -5% 8% 38% 0% -24% -6% Kuritegude arv püsis sama -28% -9% -3% 4% 0% 19% 4% Kuritegude arv langes Kuritegude arv kasvas 6 Harju-, Ida-Viru-, Pärnu- ja Tartumaa näitajad ei sisalda neis linnades registreeritud kuritegusid. 3. KURITEGEVUSE GEOGRAAFILINE JAOTUS KURITEGEVUS EESTIS

15 Kuritegevus linnades Valdav osa kuritegusid registreeritakse linnades aastal vähenes kuritegude arv viieteistkümnest suuremast linnast kaheksas, kuritegude arv jäi aastaga võrreldes peaaegu samaks Tallinnas, Võrus ja Tartus. Arv kasvas Maardus, Sillamäel, Haapsalus ja Valgas. Möödunud aastal paistis silma Haapsalu, kus registreeriti 285 kuritegu, mis on varasemast 44% enam (2012: 198). Rohkem kuritegusid registreeriti kehalise väärkohtlemise, kelmuse ja identiteedivarguse kuritegudes. Joonis 9. Kuritegude arvu muutus 15 Eesti linnas aastal (%) Kuritegude arv jäi samale tasemele Tartus, Võrus ning Tallinnas. -34% -26% Haapsalu linn Valga linn Sillamäe linn Maardu linn Tartu linn Võru linn -2% -6% -8% -8% -10% -11% -13% 1% 12% 12% 10% 1% Tallinna linn Keila linn Narva linn Pärnu linn Kohtla-Järve linn Viljandi linn Rakvere linn Paide linn Kuressaare linn 44% -40% -20% 0% 20% 40% 60% 14 KURITEGEVUS EESTIS KURITEGEVUSE GEOGRAAFILINE JAOTUS

16 Tabel 5. Kuritegude arvu muutus piirkondade kaupa Kuriteod kokku Joonis 10. Registreeritud kuriteod Tallinna linnaosades Kesklinna linnaosa Lasnamäe linnaosa Põhja Tallinna linnaosa Mustamäe linnaosa Kristiine linnaosa Haabersti linnaosa Nõmme linnaosa Pirita linnaosa Muutus (N) Muutus (%) Põhja Lõuna Lääne Viru Eesti % kõikidest kuritegudest registreeriti Tallinnas. Õiguskaitsepiirkondade kaupa ei muutunud kuritegevuse struktuur Eestis ühtlaselt. Isikuvastaste kuritegude arv suurenes Põhja (+73; 2%), Lääne (+118; 15%) ja Lõuna (+23; 2%) piirkonnas, vähenes aga Viru piirkonnas (-11). Varavastaste kuritegude arv vähenes enam Viru (-567; -14%), Lääne (-556; -21%) ja Põhja piirkonnas (-331; -5%). Kuritegevus Tallinnas Tallinnas registreeriti aastal kuritegu, see on 42% kõikidest registreeritud kuritegudest. Tallinna rahvaarv moodustab 31% Eesti rahvaarvust. Võrreldes aastaga vähenes kuritegude registreerimine Tallinnas 336 ehk ligi 2% võrra. Kõige enam kuritegusid registreeriti kesklinnas (5549, s.o 33% Tallinna kuritegudest). Teisel kohal oli Lasnamäe 3573 kuriteoga (21%) ja kolmandal Põhja-Tallinn 2430 kuriteoga (15%). Kõige vähem kuritegusid registreeriti Nõmme ja Pirita linnaosas, vastavalt 795 ja 387. Kuritegude arv kasvas kolmes linnaosas: Põhja-Tallinnas (+376), Nõmmel (+34) ja Pirital (+28). Kõikides linnaosades registreeriti kõige rohkem kaht kuriteoliiki: vargused ja kehaline väärkohtlemine KURITEGEVUSE GEOGRAAFILINE JAOTUS KURITEGEVUS EESTIS

17 4 ALAEALISTE KURITEGEVUS Brit Tammiste aastal pani kuriteo toime 1372 alaealist (14 17-aastast). Võrreldes aastaga oli neid 114 võrra ehk 7,7% vähem. Alaealiste kurjategijate suhtarv samaealisest elanikkonnast on vähenenud: kui aastal oli alaealise kohta 304 sama vana kurjategijat ja aastal 301, siis aastal oli see näitaja aastal registreeriti 1644 alaealiste kuritegu. Võrreldes aastaga oli neid 163 võrra (9%) vähem. Keskmine kuritegude arv ühe alaealise kurjategija kohta on jäänud aastaga võrreldes täpselt samaks (1,2). Võrreldes aastaga on alaealiste kuritegude arv vähenenud ligi viiendiku (18,6%, N = 380) ja võrreldes aastaga poole võrra (50,4%, N = 1669). Viimased neli aastat on alaealiste kuritegude tase püsinud enam-vähem sama, suurem langus oli aastal, kui see vähenes veidi üle kolmandiku. Joonis 11. Alaealised kurjategijad ja nende suhtarv samaealise elaniku kohta aastail Alaealiste kurjategijate arv samaealise elaniku kohta on 289. Alaealisi kuriteo toimepanijaid registreeriti aastal Alaealiste kurjategijate arv Suhtarv samaealise elaniku kohta Joonis 12. Alaealiste toime pandud kuritegude arv aastail Võrreldes aastaga on alaealiste poolt toime pandud 2000 kuritegude arv vähenenud 18,6% ning aastaga 9% Allikas: politsei- ja piirivalveamet 16 KURITEGEVUS EESTIS ALAEALISTE KURITEGEVUS

18 Joonis 13. Võrdlus registreeritud kuritegude ja registreeritud alaealiste kuritegude maakondlikust jaotusest aastal (osakaal summaarsest kuritegude arvust) Võrumaa Viljandimaa Valgamaa Tartumaa Saaremaa Raplamaa Pärnumaa Põlvamaa Lääne-Virumaa Läänemaa Järvamaa Jõgevamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Harjumaa 2,4% 4,9% 1,9% 4,3% 1,9% 1,8% 9,4% 9,6% 0,9% 0,4% 2,0% 7,1% 5,2% 7,0% 2,2% 4,1% 4,3% 9,2% 1,7% 1,0% 1,3% 2,6% 1,7% 3,2% 13,6% 16,5% 0,3% 0,9% 30,5% 51,1% Alaealised panid toime keskmiselt 4,5% maakonnas registreeritud kuritegudest. % kõigist registreeritud kuritegudest % kõigist alaealiste kuritegudest Allikas: politsei- ja piirivalveamet Alaealiste kuritegude registreerimissagedust mõjutab palju ka demograafiline olukord ja teiselt poolt uurimisasutuste võimekus kuritegusid avastada. Kui kuritegusid toime pannud alaealiste arv vähenes eelmisel aastal 7,7% võrra, siis aastaste arv vähenes aastaga 3,8%. Alaealiste kuritegusid avastati kõige enam Harju- (502), Ida-Viru- (271), Tartu- (158) ja Lääne-Virumaal (155). Kõige vähem avastati neid Saaremaal (7) ja Hiiumaal (15). Suurema kuritegude suhtarvu poolest samaealise elaniku kohta paistsid aastal silma Põlva- (563), Võru- (533), ja Lääne-Virumaa (581), mis ühtib aasta andmetega. Kuritegude jaotus oli nendes maakondades sama mis alaealiste kuritegevuse puhul keskmiselt: ligikaudu 50% moodustavad vargused, 35 40% kehalise väärkohtlemise kuriteod. Kõige väiksem oli alaealiste kuritegevus Saaremaal: 7 alaealiste kuritegu aastase elaniku kohta. 4. ALAEALISTE KURITEGEVUS KURITEGEVUS EESTIS

19 Harjumaal, kus registreeriti 51,1% kõigist Eesti kuritegudest, registreeriti kõigist alaealiste kuritegudest vaid 30,5%. Harjumaa oli ka ainuke maakond, kus kõigi registreeritud kuritegude osakaal on suurem kui kuritegude osakaal summaarsest alaealiste kuritegude arvust. Põhjuseks on ilmselt eelkõige piirkonna kuritegevuse mõnevõrra erinev struktuur ja väiksem avastamismäär: kui kuriteo toimepanija avastatakse väiksema tõenäosusega, siis pole ka võimalik kindlaks teha, kas toimepanija on alaealine. Alaealised panid toime keskmiselt 4,5% maakonnas registreeritud kuritegudest. Kõige suurema osakaalu kõigist maakonna kuritegudest moodustasid alaealiste kuriteod Hiiumaal (13,5%), kus neid registreeriti 15 ja kuritegusid kokku 111. Keskmisest suurem oli see näitaja veel Viljandi-, Lääne-Viru- ja Järvamaal, kus alaealised panid toime vastavalt 10%, 9,6% ja 9,1% kõigist registreeritud kuritegudest. Näiteks Harjumaal moodustasid alaealiste kuriteod vaid 2,6% kõigist registreeritud kuritegudest. Joonis 14. Alaealiste kuritegude osakaal registreeritud kuritegudest maakonniti aastal on kuritegusid toime pannud alaealiste arv vähenenud proportsionaalselt rohkem (7,7%) kui aastaste elanike arv (3,8%). Saaremaa Harjumaa Läänemaa Valgamaa Tartumaa Ida-Virumaa Pärnumaa Raplamaa Põlvamaa Jõgevamaa Võrumaa Järvamaa Lääne-Virumaa Viljandimaa Hiiumaa 2,1% 2,6% 2,8% 4,3% 4,6% 5,7% 6,0% 7,6% 7,8% 8,2% 8,6% 9,1% 9,6% 10,0% 13,5% 0% 5% 10% 15% Kui aastal moodustasid varavastased kuriteod kõigist alaealiste kuritegudest 48%, siis aastal 46%. Varavastaste kuritegude mõnevõrra väiksem osakaal alaealiste seas võrreldes kuritegevuse üldstruktuuriga on tingitud eelkõige sellest, et suur osa vargusi 18 KURITEGEVUS EESTIS ALAEALISTE KURITEGEVUS

20 Tabel 6. Valik enam registreeritud alaealiste toime pandud kuritegudest Muutus võrreldes aastaga N % Vargus ,1 Kehaline väärkohtlemine ,8 Asja omavoliline kasutamine ,6 Röövimine ,4 Omastamine ,1 Kelmus ,5 Narkokuriteod ,8 Mootorsõiduki joobes juhtimine ,1 ja muid varavastaseid kuritegusid jääb lahendamata ehk nende toimepanijat ei tuvastata. Varavastastest kuritegudest olid levinuimad vargused (559; 74%). Muude varavastaste kuritegude seas olid levinumad asja omavoliline kasutamine (64), millest 84% olid sõiduki omavolilised kasutamised (54), röövimised (28), omastamised (23) ja kelmused (17). Veidi üle kolmandiku (36%) kõigist alaealiste kuritegudest moodustas aastal kehaline väärkohtlemine, isikuvastaseid kuritegusid oli 39%. Ligi pooled kehalise väärkohtlemise kuriteod pandi toime õppeasutuses või selle territooriumil. 9% alaealiste kuritegudest olid suunatud avaliku rahu vastu, millest omakorda 69% moodustab omavoliline sissetung aastaga võrreldes vähenes absoluutarvudes kõige enam varguste arv (-70), seejuures kõige enam eluruumist toime pandud vargused ja kelmused (-23). Poevarguste arv jäi aastaga võrreldes samaks. Avaliku rahu vastaseid kuritegusid oli võrreldes aastaga 67 võrra vähem. 4. ALAEALISTE KURITEGEVUS KURITEGEVUS EESTIS

21 5 KURITEGUDE LAHENDAMINE KOHTUEELSES MENETLUSES Urvo Klopets Lahendatud kuriteod aastal lahendati kohtueelses menetluses kuritegu, võrreldes aastaga vähenes lahendatud kuritegude arv 4%. Kuritegude lahendamise määr on näitaja, mille puhul arvutatakse lahendatud kuritegude osakaal samal perioodil registreeritud kuritegudest aastal oli lahendamise määr 52,6%, s.t kohtueelses menetluses lahendati iga kahe registreeritud kuriteo kohta üks kuritegu ehk pooled kuriteod jäävad lahendamata või leitakse menetlusega, et tegu ei olnudki kuriteoga. Joonis 15. Lahendatud ja registreeritud kuritegude arv, kuritegude lahendamise määr aastail aastal oli kuritegude lahendamise määr 52,6% ,8% ,8% ,3% ,5% ,5% 54,7% ,2% ,6% % 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% % 7 Lahendatuks loetakse kuriteod, mille menetlus on aasta jooksul otstarbekusest lõpetatud (KrMS-i -de alusel) või mille prokuratuur on aasta jooksul kohtusse saatnud (kuriteod, mis aasta jooksul lahendatakse, võivad olla registreeritud ka varem). Lahendatud kuriteod Registreeritud kuriteod Lahendamise % 20 KURITEGEVUS EESTIS KURITEGUDE LAHENDAMINE KOHTUEELSES MENETLUSES

22 Joonis 16. Lahendatud kuritegude struktuur aastal Liikluskuriteod 16% Avaliku rahu vastased kuriteod 6% Varavastased kuriteod 43% Muud kuriteod 15% Isikuvastased kuriteod 20% Joonis 17. Kuritegude arv aastal lõpetatud menetlustes koos menetluse lõpetamise alusega Isiku tuvastamatuse tõttu (KrMs ) Kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMs 200) Seoses avaliku huvi puudumise ning vähese süüga (KrMs 202) Seoses leppimisega (KrMs ) Muul alusel (KrMs 201, 203, ) Aastaga lõpetati varguse menetlus seetõttu, et kuriteo toimepanijat ei selgitatud välja. Kuritegude lahendamise määr erineb kuriteoliigiti. Erinevust tingib muu hulgas see, kas kurjategija tabatakse teolt (nt poevargus) või on tegu juhtumiga, kus uurimisasutused reageerivad juba toimunud sündmustele (nt korterivargus, röövimine). Perevägivallajuhtumite ja joobes juhtimise kuritegude lahendamise määr on tavaliselt suur ning need kuriteod mõjutavad kuritegude lahendamise üldmäära kõige enam. Näiteks kui politsei keskendub joobes juhtide tabamisele, siis suureneb registreeritud ja lahendatud juhtumite arv ja ka kuritegude lahendamise üldmäär. Lahendatud kuritegude seas on kõige enam varavastaseid kuritegusid (43%). Varavastaste kuritegude järele lahendati kõige enam isikuvastaseid kuritegusid (20%) ja liikluskuritegusid (16%). Menetluse lõpetamine Põhjusel, et kuriteo toimepanijat pole välja selgitatud, lõpetati aastal menetlus kuriteos (KrMS-i 200¹ alusel). Avastamata jäänud kuritegude seas on enim vargusi (78%). Aastaga lõpetati varguse menetlus seetõttu, et kuriteo toimepanijat ei selgitatud välja. See moodustas 69% sel ajal registreeritud varguste arvust. Peale varguste jääb avastamata ka palju omavolilisi sissetunge (1055, 7%). 5. KURITEGUDE LAHENDAMINE KOHTUEELSES MENETLUSES KURITEGEVUS EESTIS

23 Võrreldes aastaga vähenes nende kuritegude arv, mille puhul prokuratuur leidis, et puudub menetluse alus (KrMS-i 200). Sel põhjusel lõpetati kuriteo menetlus. 54% nendest menetlustest puudutas vargusi, 14% kehalist väärkohtlemist ja 4% omavolilist sissetungimist ning 4% kelmust (KarS-i 209). Menetlusmaterjalide alaealiste komisjonile saatmise tõttu (KrMS-i 201) lõpetati aastal 330 kuriteo menetlemine. Avaliku huvi puudumise tõttu (KrMS-i 202) lõpetas prokuratuur aastal 2249 kuriteo menetluse. Kõige suurema osa sel moel lõpetatud kuritegudest moodustasid kehalise väärkohtlemise kuriteod (35%), järgnesid vargus (21%) ja omastamine (5%). Leppimise tõttu lõpetatud kuritegude arv, milles menetlus lõpetati, püsib samal tasemel. Kui aastal lõpetas prokuratuur poolte leppimise tõttu 99 kuriteo menetlemise, siis aastal suurenes lõpetamise arv 747 kuriteoni ja aastal oli nende arv 708. Tabel 7. Leppimise tõttu lõpetatud kuritegude arv aastail Leppimise tõttu lõpetati menetlus 708 kuriteo menetluses. Aasta Kuritegude arv Joonis 19. Kohtusse saadetud isikud menetlusliigi järgi Üldmenetlus Kokkuleppemenetlus Lühimenetlus Käskmenetlus Psühhiaatrilise sundravi menetlus Joonis 18. KrMS-i 202 alusel lõpetatud kuritegude liigid 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 1442 s.h kiirmenetluses 1 35% Kehaline väärkohtlemine ( 121) s.h kiirmenetluses s.h kiirmenetluses s.h kiirmenetluses % 5% Vargus Omastamine ( 199) ( 201) % Muud Kohtussesaatmine menetluse lõpetamiseks KURITEGEVUS EESTIS KURITEGUDE LAHENDAMINE KOHTUEELSES MENETLUSES

24 Joonis 20. Kohtusse saadetud kuriteod menetlusliigi järgi Üldmenetlus 2733 s.h kiirmenetluses 66 Kokkuleppemenetlus 9046 s.h kiirmenetluses 1317 Lühimenetlus 4837 s.h kiirmenetluses 797 Käskmenetlus 219 s.h kiirmenetluses 67 Psühhiaatrilise sundravi menetlus 139 Kohtussesaatmine menetluse lõpetamiseks Joonis 21. Kohtusse saadetud kuriteod kuriteoliigi järgi aastal Kriminaalasja saatmine kohtusse Prokuratuur saatis aastal kohtusse arutamiseks 7909 kriminaalasja 9542 süüdistatavaga kuriteos. Kohtusse saadetud kuritegude arv vähenes aastaga 5% ja süüdistatavate arv 9%. Psühhiaatrilise sundravi menetluses saadeti kohtusse 57 inimest 139 kuriteos (2012: 65 inimest 144 kuriteos). Menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu saatis prokuratuur kohtusse 131 isikut 122 kuriteos (2012: 191 isikut 211 kuriteos). Nii kokkuleppe-, lühi- kui ka käskmenetluses saadeti enam kui viiendik kuritegudest kohtusse kiirmenetluses aastaga võrreldes vähenes nii kohtusse saadetud isikute (9%) kui ka kuritegude arv (834; 5%). Joobes juhtimine 3255; 19% Kehaline väärkohtlemine 1662; 10% Vargused 5377; 31% Muu 5858; 34% Kelmus 984; 6% Enim kuritegusid saatis prokuratuur kohtusse kokkuleppe- (9046; 53%) ja lühimenetluses (4837; 28%). 16% kuritegudest jõudis kohtusse üldmenetluses (2733). Kohtusse saadetud kuritegudest ligi kolmandiku moodustasid vargused, joobes juhtimise kuritegusid oli viiendiku jagu. 5. KURITEGUDE LAHENDAMINE KOHTUEELSES MENETLUSES KURITEGEVUS EESTIS

25 6 VÄGIVALLA- KURITEGEVUS Jako Salla Vägivallakuritegude hulka loetakse karistusseadustiku isikuvastased kuriteod (v.a KarS-i -d ja ), samuti röövimine (KarS-i 200), avaliku korra raske rikkumine (KarS-i 263) ja vägivald võimuesindaja või muu avalikku korda kaitsva isiku vastu (KarS-i 274). Joonis 22. Registreeritud vägivallakuritegude arv aastail Vägivallakuritegude registreerimise kasv aeglustus aastal aastal registreeriti 7969 vägivallakuritegu, mida on 2% rohkem kui aastal. Vägivallakuriteod moodustasid registreeritud kuritegudest 20% (2012. aastal 19%) Kõige sagedasem vägivallakuritegu oli kehaline väärkohtlemine (69%). Võrreldes aastaga suurenes selle registreerimine 4%. Sageduselt järgneb ähvardamine, mille registreerimine kasvas 2%. Teistest levinud vägivallakuritegudest kasvas ainsana röövimiste arv, mis oli eelmisel neljal aastal kiiresti vähenenud. Röövimisi registreeriti 476, mis on 4% enam kui aastal KURITEGEVUS EESTIS VÄGIVALLAKURITEGEVUS

26 Joonis 23. Vägivallakuritegude tase inimese kohta aastal maakondades ja viies suuremas linnas TALLINN KOHTLA- JÄRVE NARVA Avaliku korra raskete rikkumiste ja võimuesindaja vastaste rünnete arv vähenes aastaga vastavalt 22% ja 4%. Vägivallakuritegevuse tase oli aastal kõige kõrgem Narvas, Tallinnas, Ida-Virumaal ja Pärnus. Kõige väiksem oli vägivallakuritegude suhtarv elanike arvu Hiiumaal, Saaremaal ja Viljandimaal PÄRNU TARTU Võrreldes aastaga vähenes vägivallakuritegude registreerimine kolmes maakonnas (Tartu-, Võru- ja Lääne-Virumaal), jäi samale tasemele samuti kolmes (Ida-Virumaal, Saareja Harjumaal) ning kasvas ülejäänud üheksas maakonnas. Suurim oli vägivallakuritegude arvu kasv Läänemaal: 98-lt 156 kuriteoni (58%) VÄGIVALLAKURITEGEVUS KURITEGEVUS EESTIS

27 Tapmised ja mõrvad Tapmisi ja mõrvu registreeriti aastal 22,5% vähem kui aastal: kui aastal registreeriti 80 tapmist ja mõrva, siis aasta hiljem 62 (nendest 50 registreeriti tapmise ja 12 mõrvana). Esialgsete andmete kohaselt oli vägivaldse ründe tagajärjel hukkunute arv kohtuekspertiisi hinnangu kohaselt aastal 42, mis on 21 võrra vähem kui aasta varem. Joonis 24. Registreeritud tapmised ja mõrvad, hukkunute arv aastail (hukkunute arv põhineb kohtuekspertiisi hinnangul põhjuste kohta, 2013 kohta on andmed esialgsed) Tapmiste arv langes aastal uue iseseisvusaja madalaimale tasemele Tapmine Mõrv Hukkunud 26 KURITEGEVUS EESTIS VÄGIVALLAKURITEGEVUS

28 Joonis 25. Kallaletungi ohvriks langenud inimeste osakaal aastal soo, vanuse ning rahvuse järgi Mehed Naised Eesti rahvus 2% 2% 3% Vägivalla ohvrid Kuna on teada, et paljud vägivallaohvrid ei soovi endaga juhtunust politseile teada anda, siis hinnatakse vägivalla levikut ka ohvriuuringutega aastal ütles 2% Eesti elanikest, et neid on aasta jooksul rünnatud kas avalikus kohas, kodus või mujal nii, et nad on saanud haiget. Hirmu tekitava ähvardusega oli kokkupuuteid 4%-l inimestest. Muu rahvus a a 2% 4% 5% Mõlemad näitajad on võrreldes aastaga vähenenud: siis oli reaalse vägivallaga kokku puutunud 4% ja ähvardamisega 5% elanikest. Viimase vägivallajuhtumi puhul oli ohvri hinnangul 33% ründajatest tarbinud alkoholi, iseenda alkoholitarbimist tunnistas 2% ja mõlemapoolset 8%. 25% vastanutest ei soovinud vastata või ei osanud olukorda hinnata a a a 2% 2% 5% Ohvriuuringu kohaselt ei saanud politsei teada vähemalt 64% juhtumitest, ohvri initsiatiivil teavitati politseid 16%-l juhtumitest ja muul moel sai politsei juhtunu kohta info 7% juhtumite korral. 13% küsitletutest keeldus vastamast või ei osanud seda teha a 1% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 6. VÄGIVALLAKURITEGEVUS KURITEGEVUS EESTIS

29 7 PEREVÄGIVALD Laidi Surva Perevägivallakuritegude arv on aasta-aastalt kasvanud aastal registreeriti 1939 perevägivallajuhtumit, aastal 2231 ja aastal Kõigist kuritegudest moodustas perevägivald hinnanguliselt 7%, vägivallakuritegudest 35%, aastal vastavalt 5,5% ja 28%. Perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis toimuvad praeguste või endiste abikaasade, elukaaslaste, partnerite vahel, tegu võib olla laste või (vana)vanemate väärkohtlemise või õdede-vendade omavahelise vägivallaga, hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga samal elamispinnal. Perevägivalda ei määratleta sündmuse toimumise koha järgi, vaid ohvri ja vägivallatseja lähedaste suhete järgi. Perevägivallatsejatest 92% olid mehed ja ohvritest 84% naised. Paa- Joonis 26. Perevägivalla toimepanija suhte liigi järgi aastal registreeriti 2752 perevägivalla kuritegu 8, 23% rohkem kui aastal. Abikaasa/elukaaslane 62% Praeguse kaaslase eks/ Endise kaaslase praegune 2% Õde/vend 2% (Kasu)ema 3% (Kasu)isa 10% (Kasu)laps 5% Muu sugulane/hõimlane 3% Endine abikaasa/elukaaslane 13% 8 Otsitud vägivallaepisoodide sisust märksõnade abil, ei kajastu kõik registreeritud perevägivalla juhtumid. 28 KURITEGEVUS EESTIS PEREVÄGIVALD

30 Tabel 8. Perevägivallajuhtumite jagunemine liigiti ja osakaal sama paragrahviga juhtumite seas Karistusseadistiku Osakaal perevägivallas Osakaal sama juhtumites ,1% 39% ,7% 45% 122 4,5% 94% -d ,8% 33% 118 0,6% 17% -d ,7% 14% 10 Muud 1,6% NA Kuna perevägivald võib esineda mitmes vormis, siis kriminaalstatistikat analüüsides olid vaatluse all karistusseadustiku paragrahvid , , , 200 ja 263. risuhtevägivalla 9 puhul oli 96% juhtudest vägivallatseja mees ja ohver naine aastal oli 13% juhtumitel (kaas)ohvriks alaealine, 9% juhtumitel nägi alaealine vägivalda pealt. Perevägivalla juhtumite seas domineerivad kehalise väärkohtlemise juhtumid: kõigist perevägivallaasjadest on neid 78% ja kõigist kehalise väärkohtlemise juhtumitest 39% (2012. aastal oli 34% KarS-i 121 kuritegudest seotud perevägivallaga). Kui kehalise väärkohtlemise juhtumeid oli kogustatistikas võrreldes aastaga 4% rohkem, siis pereliikmete või elukaaslaste vahel toimunud kehaline väärkohtlemine suurenes aastaga 20%. Sageduselt järgnevad kehalisele väärkohtlemisele ähvardamine (12%) ja piinamine (5%). Vähemalt 21% kuritegude puhul tuli andmetest välja vägivalla kordumine pikema aja jooksul ja eri vormides. 1% perevägivallakuritegude puhul oli ohver rase ja esines ka raseduse vägivallast tingitud katkemist. Kuigi enamik perevägivalla juhtumeid on seotud praeguste või endiste elukaaslaste/abikaasade 9 Endiste või praeguste elukaaslaste või abikaasade vaheline vägivald. 10 PPA süvaanalüüsi järgi oli perevägivalla tapmiste ( 113) ja mõrvade ( 114) arv aastal 19 ja osakaal samade kuritegude sees 31%. 7. PEREVÄGIVALD KURITEGEVUS EESTIS

31 vägivallaga, tuleb ette ka sootuks teistsuguseid juhtumeid. Näiteks aastal registreeriti mitu kuriteoepisoodi, mille pani toime naine, kes kasutas vägivalda nii oma abikaasa kui ka lapse vastu. Mõlemad langesid füüsilise ja seksuaalse vägivalla ohvriks. Üks väärkohtleja kasutas füüsilist vägivalda teismelise poisi vastu, s.h peksis, rakendas alandavaid kasvatusmeetmeid ning väärkohtles teda vaimselt. Esines ka sellist perevägivalda, mil vägivallatsejateks olid mitu pereliiget. Joonis 27. Lastevastane perevägivald karistusseadustiku paragrahvi järgi Alaealisi perevägivalla ohvreid ohustavad enim lapsevanemad (93% juhtudest). Lastevastase perevägivalla toimepanijaist on 77% mehed % % % -d % 118 1% Muud 3% Esines ka raputatud lapse sündroomi juhtumeid. Nt isa, lapse rahustamise eesmärgil, hoidis oma 7-kuust tütart mõlema käega kaenla alt ja raputas teda lühikese aja jooksul, põhjustades lapsele raske tervisekahjustuse ja tal diagnoositi raputatud lapse sündroom. Nagu aastal oli ka aastal murettekitav perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade arv. Politsei andmetel registreeriti aastal 19 perevägivallast tingitud tapmist ja mõrva (2012. aastal 20). Tapmiste ja mõrvade üldarv on viimastel aastatel vähenenud (2012. aastal 80, aastal 62), aga suurenenud on perevägivallaga seotud tapmiste ja mõrvade osakaal, mis aastal oli 31% (2012. aastal 20%) aastal registreeriti ka üks lapse tapmine, kus värskelt kodus sünnitanud naine varjas 30 KURITEGEVUS EESTIS PEREVÄGIVALD

32 Tabel 9. Väljavõte aasta ohvriuuringust Kas viimase juhtumi puhul oli Teid rünnanud või ähvardanud inimene või Te ise tarbinud alkoholi? Teine inimene oli tarbinud alkoholi 33% Mina olin tarbinud alkoholi 2% Mõlemad olime tarbinud alkoholi 8% Keegi ei olnud tarbinud alkoholi 33% Kas politsei sai viimasest juhtumist teada? Kas? teatasite politseile või palusite kellelgi teisel seda teha 16% politsei sai juhtunust muul moel teada 7% politsei ei saanud teada 64% Tabel 10. Perevägivalla kuritegude arv ja osakaal maakondade kaupa Maakond Kuritegude arv % Harjumaa sh Tallinn Ida-Virumaa Tartumaa Lääne-Virumaa Pärnumaa Põlvamaa 75 3 Võrumaa 64 2 Raplamaa aasta ohvriuuringu järgi tunnistab 1% vastanuist, et endine või praegune abikaasa, elukaaslane või partner on ähvardanud füüsilise vägivallaga, takistanud liikumist, löönud lahtise käega või rusikaga, jälginud kodu või töö juures, ähvardanud end tappa või tõsiselt vigastada või saatnud ebameeldivaid sõnumeid, kirju. Maakond Kuritegude arv % Läänemaa 48 2 Valgamaa 45 2 Jõgevamaa 46 2 Viljandimaa 46 2 Mujal 53 2 sünnitust ja hiljem väitis, et laps sündis surnuna. Last püüti elustada, kuid edutult. Naiste varjupaikadesse pöördus aastal nii majutusele kui ka nõustamisele 1524 naist ja 208 nendega kaasas olnud last. Varjupaigas palus öömaja 189 naist (11% kõigist pöördunuist) ja 165 last. Enamik varjupaiga poole pöördunud naistest olid kokku puutunud vaimse (69%) ja füüsilise (50%) vägivallaga, aga oli ka neid, kes kannatasid majandusliku (39%) või seksuaalse (10%) vägivalla all. Nagu näha, on naiste puhul sage, et korraga puututakse kokku mitut eri liiki vägivallaga. Enamasti on vägivallatsejaks naise partner või ekspartner (87%), ent esineb ka juhtumeid, kus ohvriks on langetud pojale/tütrele (3%), vanematele (3%) või muudele lähituttavatele või sugulastele (7%). Varjupaikade andmetel on nende poole pöördunud naistest vaid mõned pöördunud lisaks politseisse (11%), kohalikku sotsiaalosakonda (11%), kohtusse (9%) või ohvriabisse (5%). Veidi on suurenenud politseisse pöördunute arv (2012. aastal 9%) ja vähenenud kohalikku sotsiaalosakonda pöördunute arv (2012. aastal 12%). Enamik perevägivalla juhtumeid registreeritakse Harjumaal, peamiselt Tallinnas. 7. PEREVÄGIVALD KURITEGEVUS EESTIS

33 8 SEKSUAAL- KURITEOD Anu Leps Brit Tammiste Nagu varemgi moodustasid kontaktsed seksuaalkuriteod seksuaalkuritegude suurema osa. Peaaegu kõik need pandi toime alaealiste vastu, vaid viiel juhul 104-st oli kannatanuks täisealine naine. Kontaktseteks seksuaalkuritegudeks ei peeta lasteporno valmistamist ja võimaldamist ning lapse seksuaalset ahvatlemist registreeriti kokku 13 seksuaalse enesemääramise vastast kuritegu, mille panid toime alaealised. Neist 8 vägistamist (KarS-i 141), 4 sugulise kire vägivaldse rahulda jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega muudeti seksuaalse enesemääramise süütegude koosseise (vägistamise termin muutus laiemaks, lisati ka juriidilise isiku vastutus; liideti varasemad KarS-i -d 141 ja 142; sarnaselt KarS-i -de 141 ja 142 liitmisega liideti ka -d 143 ja 143¹ ning 145 ja 146; 144 karistust karmistati, täiendati uue koosseisuga 175¹, jne), muu hulgas viidi nende muudatustega mitmed seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust. Joonis 28. Registreeritud seksuaalkuritegude arv aastail aastal registreeriti Eestis 363 seksuaalkuritegu, mis on võrreldes aastaga 37 võrra ehk 9% vähem Joonis 29. Valik registreeritud seksuaalkuritegusid aastail Seksuaalkuritegude struktuur 160 on viimastel aastatel jäänud 140 üldjoontes samaks. 120 Vägistamine 100 Sugulise kire rahuldamine Sugulise kire rahuldamine lapseealisega Pornograafia süüteod 0 Lapseealise seksuaalne ahvatlemine KURITEGEVUS EESTIS SEKSUAALKURITEOD

34 Joonis 30. Seksuaalkuritegude jaotus aastal Suguühe järeltulijaga ja muu sellise iseloomuga tegu lapseealisega ( -d 144, 145); 20; 6% Suguühtele vms iseloomuga teole ja kire rahuldamisele sundimine ( -d 143, ); 7; 2% Sugulise kire vägivaldne rahuldamine ( 142); 45; 12% Vägistamine ( 141); 135; 37% Sugulise kire rahuldamine lapseealisega ( 146); 33; 9% Lasteporno valmistamine ja võimaldamine ( 178); 70; 19% Lapseealise seksuaalne ahvatlemine ja kokkulepe kohtumiseks ( -d 178 1, 179); 53; 15% Valdav osa (79%, 286) registreeritud seksuaalkuritegusid oli toime pandud alaealiste, s.o alla 18-aastaste suhtes. mise kuritegu ( 142) ja üks suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega ( 145). Viimase juhtumi puhul menetlus lõpetati, kuna teo toimepanija oli süüvõimetu alaealine (kümneaastane, kannatanu nelja-aastane). Varasematel aastatel on alaealisi süüdi mõistetud just seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude eest aastal suurenenud vägistamiste arv jäi aastal siiski samale tasemele (2012: 143 vs 2013: 135) aastal esinesid mõned juhtumid, kus õpetaja või teine koolitöötaja kaasas alaealisi sugulise kire rahuldamisele. Joonis 31. Seksuaalkuritegude piirkondlik jaotus aastal Lääne ringkond 60; 15% Lõuna ringkond 105; 26% Välisriik 3; 1% Põhja ringkond 122; 31% Viru ringkond 107; 27% Seksuaalkuritegude piirkondlik jaotus on varasemate aastatega sarnane. Valdavalt panid lastevastaseid seksuaalkuritegusid toime kodus isa, kasuisa või teised lähisugulased (nt vanaisa, vend). Kannatanud olid üldjuhul tüdrukud, kuid oli ka juhtumeid, kus kannatanuteks olid ainult poisid, ja ka neid, kus kannatanuteks nii poisid kui tüdrukud aastal registreeriti neli liputamisjuhtumit: mees masturbeeris avalikus kohas (kinos, lasteaia juures autos, tänaval) 5 11-aastaste tüdrukute nähes aastal registreeriti üks juhtum, kus naist ahistati töökohal. Juba tööintervjuul tehti talle selgeks, et tööle võetakse ta nii administraatori kui seksuaalpartnerina. 8. SEKSUAALKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS

35 Kõige enam pannakse seksuaalkuritegusid toime Põhja piirkonnas, sh Harjumaal ja Tallinnas, peagu samas suurusjärgus Viru ja Lõuna ringkonnas ja vähem Lääne piirkondades. Vägistamised 98% vägistamisjuhtumitest on sellised, kus mees vägistab naise. Meestevahelisi vägistamisi esineb harvem, üldjuhul on kannatanu siis laps. Vägistamiste puhul moodustab täisealiste kannatanute osakaal 50% vägistamisjuhtumite (135) kannatanutest. Tihti oli tegu peresisese vägistamise või endise elukaaslase vägistamisega. Esines juhtumeid, kus naisi uimastati peol või mõnes muus kohas ja seejärel vägistati. Uimastava ainena nimetati korduvalt GHB-d ehk korgijooki. Täiskasvanute puhul esines ka grupiviisilisi vägistamisi (2 9 meest) ja vägistamiskatseid tänaval ning esines juhtumeid, kus mõlemad osalised olid alkoholi- või narkojoobes. Pornograafiakuritegudena käsitletakse kolme kuriteokoosseisu: alaealise kasutamine pornograafilise teose ja erootilise teose valmistamisel ning lasteporno valmistamine ja selle võimaldamine aastal registreeriti kokku 70 ( -4) pornograafiakuritegu, mis jagunesid järgmiselt: 29 kuritegu registreeriti Viru, 23 Põhja ning 9 Lõuna ja Lääne piirkonnas. Pornograafiakuritegude koguarvu moodustasid lasteporno val- Joonis 32. Registreeritud vägistamiste arv aastail aastal registreeriti 135 vägistamist. Tabel 11. Pornograafiakuriteod Ligi viiendiku kõigist seksuaalkuritegudest (363) moodustavad lasteporno valmistamise ja selle võimaldamise kuriteod (70). Selgitus: hallil taustal toodud kuriteokoosseis näidatud aastal veel ei kehtinud Aasta Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel ( 177) Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel ( 177¹) Lasteporno valmistamine ja selle võimaldamine ( 178) KURITEGEVUS EESTIS SEKSUAALKURITEOD

36 Joonis 33. Alla 18-aastast isikut pornograafilises ja/või alla 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutavate materjalide valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise levinumad viisid registreeritud kuritegude puhul P2P 47% Muu 3% Failide edastamine meili teel 3% Mobiiltelefoni mälukaardil 6% Arvuti kõvakettal vm andmekandjal 33% Fotoaparaadiga pildistamine 8% Alaealised panid toime 13 seksuaalse enesemääramise vastast kuritegu, mis moodustavad kõigist alaealiste kuritegudest 0,8%. mistamise ja selle võimaldamise kuriteod, teisi pornograafia süütegusid aastal ei registreeritud. Pornograafiakuriteod moodustasid viiendiku kõigist seksuaalkuritegudest. 70 pornograafiakuriteost 33 juhul oli tegemist peer-to-peer (P2P) võrgus oleva arvuti kaudu foto-, joonis- või videofailide üleslaadimise ja seeläbi kättesaadavaks tegemisega. Selline lasteporno levitamise sage viis kinnitab Europoli hinnangut, mille kohaselt lastepornot levitatakse laialdaselt partnervõrkudes (Europol 2013). 31 (47%) aastal registreeritud pornograafiakuriteo puhul laeti keskmiselt üles 119 faili (minimaalselt 10, maksimaalselt 589). 23 (33%) kuriteo puhul hoidsid isikud arvuti kõvakettal või muul andmekandjal foto-, joonis- ja/või videofaile pornograafilises situatsioonis alla 18-aastastest isikutest ja/või pornograafilises ja/või erootilises situatsioonis alla 14-aastastest isikutest. Neist 15 kuriteo puhul on andmekandjal hoitud failide keskmine hulk 1690, maksimaalne Lisaks registreeriti lasteporno valmistamise või selle võimaldamise kuriteona juhtumid, kus isikud pildistasid mobiiltelefoniga või hoidsid mobiiltelefoni mälukaardil faile või vahetasid e-kirja teel faile, millel kujutati erootilises või pornograafilises situatsioonis alla 14- või alla 18-aastaseid isikuid. Kuuel juhul olid kuriteo toimepanijad fotoaparaadiga pildistanud alla 14-ja/või 18-aastaseid isikuid alasti erootilises või pornograafilises situatsioonis. Ühel juhul tegi kuriteo toimepanija 11-aastasest tüdrukust veebikaamera vahendusel pornograafilise video. Pornograafikuritegudest saadi teada seeläbi, et lastepornot kujutavaid faile salvestati näiteks mälupulgale, mille isik oli varastanud võõrast korterist ja mille politsei sai kätte läbiotsimise käigus, teiselt isikult laenatud mobiiltelefonile või oli oma arvutis olevaid faile näidatud tuttavatele. Meili teel lastepornot sisaldavate failide vahetamisest Eesti IP-aadressilt avastati ühel juhul USA-s ja ühel juhul Saksamaal. 8. SEKSUAALKURITEOD KURITEGEVUS EESTIS

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU 44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA Seaduses ei ole antud pikimat ega lühimat menetlusaja pikkust. Inimõiguste

Rohkem

69% KURITEGEVUS EESTIS % KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28

69% KURITEGEVUS EESTIS % KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28 69% KURITEGEVUS EESTIS 218 7% KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28 KURITEGEVUS EESTIS 218 Tallinn 219 Koostajad: Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Stanislav Solodov,

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Vahistamiste analüüs

Vahistamiste analüüs Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee

Rohkem

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute aasta statistilised koondandmed (2014 Esimese ja teise astme kohtute 2014. aasta statistilised koondandmed (2014. aasta jooksul saabunud kohtu ja lahendatud kohtumenetluste arv) 1 Allikas: Justiitsministeerium 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1 Tsiviilasjade

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

PROKURATUURI TEGEVUS AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1

PROKURATUURI TEGEVUS AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1 PROKURATUURI TEGEVUS 2018. AASTAL Koostajad: Urvo Klopets Taavi Pern Dilaila Nahkur-Tammiksaar 1 KOKKUVÕTE 1. ÜLDANDMED 1.1. Lõplikud menetlusotsused 2018. aastal menetleti lõpuni 10114 isikut, mis on

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA AASTAL Sissejuhatus

RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA AASTAL Sissejuhatus RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA 2018. AASTAL Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse 11 lõike 2 kohaselt esitab riigi peaprokurör

Rohkem

Microsoft Word - Aruanne 2016.doc

Microsoft Word - Aruanne 2016.doc AVALIKU ARVAMUSE UURING Küsitlus -a elanikkonna seas Turu-uuringute AS August/september Pärnu Sisukord mnt, Tallinn Tel post@turu-uuringute.ee www. turu-uuringute.eu SISSEJUHATUS... KOKKUVÕTE TULEMUSTEST...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

SISEMINISTEERIUM

SISEMINISTEERIUM ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft Word - lang_kone_ doc

Microsoft Word - lang_kone_ doc Justiitsminister Rein Langi ettekanne prokuröride üldkogul 2006 Rahvusraamatukogus 10.03.2006, Tallinnas Lugupeetud prokuröride üldkogu! Möödunud aasta oli Eestile tervikuna väga edukas ning edukas aasta

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil L 284/22 Euroopa Liidu Teataja 12.11.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil EUROOPA PARLAMENT JA

Rohkem

juridica_7_2014_sisu.indd

juridica_7_2014_sisu.indd Riigi peaprokuröri ülevaade Riigikogu *1 põhiseaduskomisjonile 1. Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse *2 11 lõike 2 järgi esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevad istung järgul Riigikogu põhiseadus

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

MAGISTRITÖÖ valmis

MAGISTRITÖÖ valmis TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Ahti Olesk EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS JA LIHTMENETLUSED Magistritöö Juhendaja: Eerik Kergandberg (Ph.D.) Tallinn 2013 Olen koostanud käesoleva magistritöö

Rohkem

Riigi esindamine kohtus 2011

Riigi esindamine kohtus 2011 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Indra Schmidt TAPMINE KVALIFITSEERITUD ASJAOLUDEL Magistritöö Juhendaja: Heino Tõnismägi Tallin

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Indra Schmidt TAPMINE KVALIFITSEERITUD ASJAOLUDEL Magistritöö Juhendaja: Heino Tõnismägi Tallin TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Indra Schmidt TAPMINE KVALIFITSEERITUD ASJAOLUDEL Magistritöö Juhendaja: Heino Tõnismägi Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. TAPMIST RASKENDAVAD

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Karistusõiguse osakond Mario Truu VÄGISTAMISKOOSSEIS EESTI JA SAKSA KARISTUSSEADUSTIKUS VÕRDLEVÕIGUSLIK KÄSITLUS Magistr

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Karistusõiguse osakond Mario Truu VÄGISTAMISKOOSSEIS EESTI JA SAKSA KARISTUSSEADUSTIKUS VÕRDLEVÕIGUSLIK KÄSITLUS Magistr TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Karistusõiguse osakond Mario Truu VÄGISTAMISKOOSSEIS EESTI JA SAKSA KARISTUSSEADUSTIKUS VÕRDLEVÕIGUSLIK KÄSITLUS Magistritöö Juhendaja mag iur Andres Parmas Tartu 2016 SISUKORD

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 5. aprill 2016 (OR. en) 10953/15 DCL 1 GENVAL 27 CYBER 73 SALASTATUSE KATEGOORIA KAOTAMINE Dokument: Kuupäev: 12. jaanu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 5. aprill 2016 (OR. en) 10953/15 DCL 1 GENVAL 27 CYBER 73 SALASTATUSE KATEGOORIA KAOTAMINE Dokument: Kuupäev: 12. jaanu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 5. aprill 2016 (OR. en) 10953/15 DCL 1 GENVAL 27 CYBER 73 SALASTATUSE KATEGOORIA KAOTAMINE Dokument: Kuupäev: 12. jaanuar 2016 Uus staatus: Teema: 10953/15 RESTREINT UE /

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Mare Nappir KANNATANU OSALEMINE KRIMINAALMENETLUSES Magistritöö Juhendaja: professor Jüri Saar Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Kannatanu

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft Word - Vayser_otsus_est.doc

Microsoft Word - Vayser_otsus_est.doc EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS COUR EUROPEENNE DES DROITS DE L'HOMME VIIES OSAKOND OTSUS VASTUVÕETAVUSE KOHTA Kaebus nr 7157/05 Aleksey Vayser versus Eesti Euroopa Inimõiguste Kohus (viies osakond), olles

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

(Microsoft Word - Bakalaureuset\366\366 - Ede Lemmats.doc)

(Microsoft Word - Bakalaureuset\366\366 - Ede Lemmats.doc) TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Ede Lemmats MOOTORSÕIDUKI KONFISKEERIMINE KARISTUSSEADUSTIKU -S 424 SÄTESTATUD TEO KORRAL Bakalaureusetöö

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

VVA_rakendusplaan_ _final 16.04

VVA_rakendusplaan_ _final 16.04 LISA 2. RAKENDUSPLAAN VÄGIVALLA VÄHENDAMISE ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS AASTATEL 2012 2014 EESMÄRK I 1. meede LASTE VASTU TOIMEPANDUD VÄGIVALLA VÄHENDAMINE JA ENNETAMINE Koolikiusamise tõkestamine Tegevused

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Nõukogude Liidu pärand Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein 30.11.2012 Tallinna Nõukogude Liidu pärand Märtsi pommitamine 1944 Märtsi pommitamine 1944 Harju tänav peale

Rohkem

Magistritöö

Magistritöö TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Eva Pära ARVUTIKELMUSED JA NENDEGA SEONDUVAD VARAVASTASED SÜÜTEOD EESTI AKTUAALSES KOHTUPRAKTIKAS Magistritöö Juhendaja: õppeülesannete täitja mag.

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduse instituut Geograafia osakond Karmo Kaasik TURISMISIHTKOHA TURVALISUSE ROLL KÜLA

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduse instituut Geograafia osakond Karmo Kaasik TURISMISIHTKOHA TURVALISUSE ROLL KÜLA Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduse instituut Geograafia osakond Karmo Kaasik TURISMISIHTKOHA TURVALISUSE ROLL KÜLASTUSELAMUSE KUJUNEMISEL Magistritöö Juhendaja: Heli

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem