Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Korter ja

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Korter ja"

Väljavõte

1 Elukeskkond 2. Elukeskkond 2. Elukeskkond Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Korter ja maja Tallinna linnaosades Teenuste kättesaadavus ja kasutamine Teenuste kaugus eluasemest Sotsiaalteenuste ja -toetuste kasutamine Tallinnas Suhtumine Tallinna elukeskkonda Rahulolu Tallinna elukeskkonnaga Suhtumine Tallinna linna planeerimisse Suhtumine turistidesse Elukeskkonna turvalisus Liikuv ja muutuv Tallinn Liikumisvahendid Valglinnastumine Peatüki kokkuvõte 134 Kommentaar. Millistele olulistele trendile osutab ülevaade? Jelena Tamberg, rus.delfi.ee peatoimetaja

2 84

3 Elukeskkond 2. Elukeskkond 2.1. Elamistingimused: korter ja maja Korter ja maja Eestis ning Tallinnas Kodu on inimese põhivajadusi, sest kvaliteetne eluase tekitab turvatunnet ja tagab seotuse ühiskonnaga. 1. jaanuaril 2007 oli Eestis eluruumi, tuhande elaniku kohta 476. Paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti eluruumidega hästi varustatud. Eluruumide arv tuhande elaniku kohta on väiksem näiteks Poolas, Lätis, Leedus, Belgias, Iirimaal ja Hispaanias. Eestist rohkem on eluruume Kreekas, Šveitsis, Soomes ja Prantsusmaal. Üks eluruumi kvaliteedi näitajaid on suurus aastal oli Eesti eluruumis keskmiselt 61 ruutmeetrit pinda - elaniku kohta teeb see 28,9 ruutmeetrit. Eluruumi kvaliteet ja kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud. Keskmine eluruumi pind elaniku kohta on aastaga võrreldes suurenenud 18% ja eluruumide arv tuhande elaniku kohta 14%. Teatud osa selles on eluruumide arvu suurenemise kõrval olnud ka vähenenud elanikkonnal. 1 Eesti keskmise leibkonna eluruumis on 1,1 tuba inimese kohta. 42%l leibkondadest on tube rohkem kui leibkonnaliikmeid, kolmandikul on tubade arv liikmete arvuga võrdne. Neljandik leibkondadest on sunnitud elama tingimustes, kus on vähem kui üks tuba inimese kohta. Maal on suuremad eluruumid: rohkem kui poolel maaleibkondadest on rohkem kui üks tuba leibkonnaliikme kohta. Üksikud inimesed elavad tavaliselt kahetoalises eluruumis. Vähemalt kolme lapsega paari kodus on aga tavaliselt kitsas - 0,6 tuba inimese kohta. 2 On ka kodutuid, kel polegi oma eluruumi. 3 Kui võrrelda elamistingimuste olukorda Eestis ja Tallinnas tubade arvu järgi ühe leibkonnaliikme kohta peamise koduse e järgi aastail 2000 ja 2006 (vt tabel 2.1) 4, siis selgub, et nii Eestis kui Tallinnas elavad eesti t kõnelevad leibkonnad lahedamalt (st hõredamalt) ja muud t kõnelevad leibkonnad 5 tihedamalt, kusjuures vahe on just Eestis keskmiselt väga suur. 1 Marin Randoja (2007). Leibkondlik sidusus. Sotsiaaltrendid 4. Statistikaamet. Tallinn. 2 Marin Randoja (2007). Op cit. 3 Kodutute üldarv Eestis on sotsiaaltöötajate hinnangul , Tallinnas elab neist Vt Eesti eluasemevaldkonna arengukava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 4 Tabelite 2.1., 2.4., 2.5., ja andmed pärinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringutest. 5 Muud t kõnelevad leibkonnad on valdavas osas venesed. 85

4 Üheks põhjuseks on mitte-eestlaste urbaniseerituse kõrge aste, ja linnas elatakse ikka tihedamalt kui maal. Etteruttavalt võib mainida, et mitte-eestlaste eluruumi väiksuse eestlastega võrreldes kompenseerib eluasemete paiknemine uuemates majades ja parem varustatus korterimugavustega. Tabel 2.1. Eesti ja Tallinna leibkondade eluaseme suurus ning aastal peamise koduse e järgi, % Tubade arv leibkonnaliikme kohta Eesti Kokku Eesti Peamine kodune Muu Vähem kui üks tuba 27,0 24,1 23,2 21,2 35,1 29,9 Üks tuba 33,1 33,7 30,6 30,7 38,6 39,8 Rohkem kui üks tuba 39,9 42,2 46,2 48,1 26,3 30,2 Tallinn 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Vähem kui üks tuba 30,3 26,1 21,8 18,1 40,9 34,2 Üks tuba 38,1 40,9 37,4 41,3 38,9 40,5 Rohkem kui üks tuba 31,6 33,0 40,8 40,5 20,2 25,3 Kasulik pind leibkonnaliikme kohta Eesti 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Kuni 15 m² 17,3 12,8 15,4 11,6 21,4 15, m² 45,1 44,2 41,3 40,2 53,5 52,1 Üle 30 m² 37,6 43,0 43,3 48,1 25,2 32,7 Tallinn 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Kuni 15 m² 20,2 15,2 15,5 11,7 26,0 18, m² 48,1 48,5 44,4 45,7 52,7 51,4 Üle 30 m² 31,7 36,2 40,0 42,6 21,3 29,7 Statistikaamet 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Eestlaste ja muud t (peamiselt vene t) kõnelevate inimeste korteriolukorda Tallinnas aastal iseloomustab joonis 2.1. Nagu selgub, eestlastest tallinlaste leibkondade eluase on avaram. Tallinnas on elamistingimused, otsustades tubade arvu järgi ühe leibkonnaliikme kohta, kitsamad kui Eestis keskmiselt. Tähelepanu väärib aga asjaolu, et kui Eestis elasid eesti t kõnelevad leibkonnad aastal u 1,5 korda lahedamalt kui muu e kõnelejad, siis Tallinnas oli see erinevus suurem - 1,6-1,9kordne ning linna ja maa erinevusega seejuures tegu olla ei saa. Muud t kõnelevate leibkondade tiheliolek oma eluasemes (korteris või majas) vähenes kiiremini, 86

5 Elukeskkond ,3 40,5 40,5 45,7 51,4 42, ,1 34,2 25,3 11,7 18,9 29,7 0 Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Vähem kui üks tuba Statistikaamet Üks tuba Tubade arv leibkonnaliikme kohta Rohkem kui üks tuba Kuni 15 m² m² Üle 30 m² Kasulik pind leibkonnaliikme kohta Joonis 2.1. Tallinna leibkondade eluaseme suurus aastal peamise koduse e järgi, % kui see toimus eesti t kõnelevates leibkondades. Ühe leibkonnaliikme kohta tulevate tubade arv muutus aastail järgmiste protsendipunktide võrra: Eesti Muu Eesti - vähem kui üks tuba -2,0-5,2 Tallinn - vähem kui üks tuba -3,7-6,7 Eesti - rohkem kui üks tuba 1,9 3,9 Tallinn - rohkem kui üks tuba -0,3 5,1 Faktum & Ariko aasta juunis/juulis tehtud uurimuses 6 vaadeldi muu hulgas ka elamistingimusi. Selgus, et Tallinna eestlastel on 1,5 korda vähem väikseid, so kuni 39 m² ja kaks korda rohkem suuri, m² küündivaid kortereid. Vahepealse suurusega korterite osas on eestlaste ja mitte-eestlaste elamistingimused suhteliselt sarnased (vt tabel 2.2). Tabel 2.2. Tallinna leibkonna eluaseme suurus rahvuse järgi aastal, % Eluaseme suurus m² Kõik Eestlane Mitte-eestlane Kuni 39, ,0-59, ,0-79, ,0-500, Vastamata Faktum & Ariko (2007) 6 Kõik käesolevas peatükis toodud tabelid, mille allikaks on märgitud Faktum & Ariko (2007), on pärit uuringust Tallinna linnavalitsuse avalikud teenused juuni/juuli Faktum & Ariko. Tallinn. Tallinna linnavalitsuse tellimusel tehtud uurimuse käigus tehti 1060 personaalintervjuud Tallinna elanike (15aastased ja vanemad) seas. Uurimuse ülesandeks oli selgitada suhtumine erinevatesse linnavalitsuse poolt pakutavatesse avalikesse teenustesse. 87

6 Tartu Ülikooli teadlased Jüri Kõre ja Rein Murakas koostasid aastal Tallinna linnavalitsuse tellimusel sotsiaalgeograafilise töö 7 Tallinna ja selle ümbruse elamistingimuste kohta. 8 Elamistingimustest käsitleti selles uuringus rahulolu eluruumi suurusega, millest selgus, et eestlased olid venelastega võrreldes rahulolevamad (pigem ei ole rahul ja ei ole üldse rahul: eestlased 10,2% ja venelased 16,8%), vt tabel Tabel 2.3. Rahulolu eluruumi suurusega (tubade arvuga) Tallinnas aastal rahvuse järgi, % Eestlane Venelane Kõik Igati rahul 72,0 68,1 69,6 Pigem rahul 17,5 14,4 15,8 Pigem ei ole rahul 7,9 13,1 10,9 Ei ole üldse rahul 2,3 3,7 3,2 Ei oska öelda 0,4 0,7 0,5 Kokku 100,0 100,0 100,0 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Elamu tüüp (vt tabel 2.4) diferentseerib kogu Eestit hoopis teisiti kui Tallinna. Tabel 2.4. Eesti ja Tallinna leibkondade elamu tüüp ja seisund ning aastal peamise koduse e järgi, % Kokku Peamine kodune Eesti Muu Eesti Leibkonnad elamu tüübi järgi Talumaja 9,0 10,0 12,8 14,6 Pereelamu või ridaelamu 20,3 19,5 27,8 26,6 4,1 5,1 Korterelamu või muu elamu 70,7 70,5 59,4 58,9 95,3 94,1 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 7 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade uuring. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu. 8 Tallinna linna puudutava intervjuude-osa viis märtsis/aprillis läbi Faktum & Ariko eraldi tööna, küsitledes 1334 inimest vanuses aastat, kes esindasid nii linna tervikuna kui ka linnaosi. 53.5% vastanutest olid eestlased, 40.7% venelased ja 5.5% muud rahvused. Küsitletud muude rahvuste väikese hulga ja seetõttu andmete väiksema usaldusväärsuse tõttu esitatakse tabelites vaid eestlaste ja venelaste vastusejaotusi. Nende tabelite parem veerg pealkirjaga Kõik võtab aga kokku eestlaste, venelaste ja muude rahvuste andmed. Käesolevas peatükis toodud tabelid, mille allikaks on märgitud Jüri Kõre, Rein Murakas (2006), on pärit nimetatud uuringust. 9 Väiksem kui rahulolu tubade arvuga on rahulolu eluruumi üldpinna ja abiruumidega. St tänapäevane standard nõuab teistsugust üld- ja elamispinna proportsiooni kui sõjajärgses elamuehituses järgiti. Kui tegelik eluruumi keskmine suurus oli küsitletutel 59,2 m², siis soovitud (optimaalne) eluruumi pind on 75 m² (tänapäevase 3-toalise korteri pind). 88

7 Elukeskkond Elukoha valmimise aja järgi Kokku Peamine kodune Eesti Muu Enne ,4 18,6 25,7 25,4 5,8 4, ,0 12,6 12,7 13,0 10,4 11, ,0 19,8 17,8 18,6 21,6 22, ,7 24,3 20,6 20,9 30,3 31, ja hiljem 22,5 24,6 20,4 22,0 27,0 30,0 Valmimise aeg teadmata 3,4 2,8 4,8 Eluruumi seisundi järgi** 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Hea või väga hea 39,1 50,2 38,0 50,9 41,6 48,8 Rahuldav 50,7 43,8 52,7 42,9 46,3 45,6 Kehv 10,2 6,0 9,3 6,2 12,1 5,6 Tallinn Leibkonnad elamu tüübi järgi 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Pereelamu või ridaelamu 11,9 7,7 19,8 13,7 Korterelamu või muu elamu 88,1 92,3 80,2 86,3 97,7 98,5 Elukoha valmimise aja järgi 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Enne 1946* 14,1 9,6 20,1 15,5 6, ,1 10,0 14,4 12,6 9,4 7, ,7 27,7 21,2 28,4 22,3 26, ,7 29,7 24,2 26,8 29,8 32, ja hiljem 21,0 23,0 16,0 16,6 27,1 29,6 Valmimise aeg teadmata 4,4 Eluruumi seisundi järgi* 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Hea või väga hea 41,2 58,3 40,9 61,3 41,6 55,1 Rahuldav 49,6 38,6 51,4 35,5 47,4 41,7 Kehv 9,2 3,2 7,7 11,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Statistikaamet... arv on statistiliseks mõõtmiseks liiga väike. * hea või väga hea - heas korras / uus / värskelt remonditud; rahuldav - mõnevõrra amortiseerunud; kehv - on suuri ja olulisi puudusi aastal elas Eesti leibkondadest talumajas u 10%, pereelamus või ridaelamus 20% ja korterelamus 70%. Tallinnas talumaju reeglina pole, ka pereelamus ja ridaelamus elas suhteliselt vähe leibkondi (u 8%), ülejäänud - u 92%, elas korterelamus. 89

8 Eestis on elamuna levinud eesti e kõnelejate seas ka talumaja aastal u 15%, samuti pereelamu või ridaelamu - u 27%, ülejäänud 59% kasutavad korterelamut või muud elamut. Muid i kõnelevad leibkonnad talumajas reeglina ei ela, ka pereelamus või ridaelamus elas neist vaid 5%, valdav eluaseme tüüp on korterelamu - 94%. Tallinnas elasid aastal eesti t rääkivad leibkonnad 14% ulatuses pereelamus või ridaelamus ja 86% ulatuses korterelamus, muud t kõnelevatest leibkondadest 98-99% korterelamus (vt tabel 2.4). Elamu vanusega on asi ühemõtteliselt selge: muud t kõnelevad leibkonnad saabusid Eestisse nõukogude ajal ning asustasid peamiselt neile rajatud kortermajad Eesti linnades, eriti Kirde-Eestis ja Tallinnas uuslinnaosades. Seepärast elavad keskmised eestlased tänapäevani mitte-eestlastega võrreldes vanemates, sageli vähekorruselistes majades aastal olid elukoha valmimise ajajärgu erinevused leibkonna koduse e järgi protsendipunktides järgmised (muu e seisukohalt mõõtes): Eestis Tallinnas Enne , ,2-5, ,7-1, ,2 5, ja hiljem 8,0 13,0 Loetelu täpsustab, et Eestis elas aastal enne aastat ehitatud majades muud t kõnelevaid leibkondi üle 20 protsendipunkti võrra vähem kui eesti t kõnelevaid leibkondi. Tallinnas ei saagi seda mõõta, sest nii vanades majades elavaid muud t kõnelevaid leibkondi aasta leibkonnauuringu kohaselt peaaegu ei leidunud. Hilisematel perioodidel ( ning 1981 ja hiljem) ehitatud elamutes elas muud t kõnelevaid leibkondi oluliselt rohkem kui eesti t kõnelevaid leibkondi (Eestis vastavalt 10,2 ja 8,0 ning Tallinnas 5,9 ja 13,0 protsendipunkti võrra). Pöördudes objektiivsetelt näitajatelt, milleks on tubade arv leibkonnaliikme kohta, kasulik pind ühe leibkonnaliikme kohta, elamu tüüp ja vanus, sellise subjektiivse näitaja juurde nagu hinnang eluruumi seisundile, siis ja aastal oli Tallinnas kogu Eestiga võrreldes protsentuaalselt rohkem neid, kes hindavad oma eluruumi seisundit heaks või väga heaks, ning vähem neid, kes hindavad seda rahuldavaks või kehvaks (vt tabel 2.4). Kui võrrelda eesti ja muud t kõnelevaid leibkondi, siis aastal oma eluruumi heaks või väga heaks pidavate inimeste seas oli muuseid rohkem nii kogu Eestis kui Tallinnas, kuid aastal vastupidi - eestised oli rohkem. Kõigi Eesti elanike seas oli palju neid, kelle arvates nende eluruumi seisundi hinnang muutus aastail kiiresti paremaks, kuid eestisetel paranes hinnang kiiremini kui muusetel, ning seda eriti Tallinnas (vt tabel 2.4). Lihtsate korterimugavuste olemasolu polegi Eestis enesestmõistetav (vt tabel 2.5) ning ka Tallinnas jätab see kohati paremat soovida (vt joonis 2.2). 90

9 Elukeskkond Tabel 2.5. Eesti ja Tallinna leibkondade eluaseme elementaarsed mugavused ning aastal peamise koduse e järgi, % Kokku Peamine kodune Eesti Muu Eesti Vee saamise võimalus Jooksev vesi või kraan ,3 84,6 88,1 97,5 97,6 Kaev, allikas või muu võimalus 11,3 8,7 15,4 11,9 2,5 2,4 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Kanalisatsiooni olemasolu Kanalisatsioonivõrk 76,5 76,7 67,8 67,7 95,4 94,7 Lokaalne kanalisatsioon 12,2 14,0 16,7 19,7 2,4 2,6 Kanalisatsioon puudub 11,3 9,3 15,5 12,6 2,2 2,7 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Tualettruumi olemasolu Veeklosett 78,6 82,4 70,3 75,7 96,3 95,8 Kuivkäimla 14,0 11,3 19,5 15,5 2,2 2,7 Käimla väljas 7,4 6,3 10,2 8,7 1, ,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Sooja veega varustatus Tsentraalvõrk 42,0 43,6 30,4 29,5 67,2 71,9 Kohalik veevarustus 29,9 37,9 34,3 46,7 20,5 20,4 Soe vesi puudub 28,1 18,5 35,3 23,8 12,3 7,7 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Tallinn Vee saamise võimalus Jooksev vesi või kraan 99,8 99,7 99,8 99,7 99,7 99,8 Kaev, allikas või muu võimalus 0,2 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Kanalisatsiooni olemasolu Kanalisatsioonivõrk 91,7 96,3 86,7 93,9 97,9 98,7 Lokaalne kanalisatsioon 8,0 3,0 13,0 Kanalisatsioon puudub 0,3 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Tualettruumi olemasolu Veeklosett 95,5 98,9 92,5 98,0 99,2 99,8 Kuivkäimla 4,4... 7, Käimla väljas ,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Sooja veega varustatus Tsentraalvõrk 65,6 76,1 58,1 65,6 74,9 87,0 Kohalik veevarustus 19,7 20,0 26,3 29,5 11,7 10,3 Soe vesi puudub 14,7 3,8 15,7 13, ,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Statistikaamet 91

10 100 87,0 98,0 99,8 93,9 98,7 99,7 99, , , ,3 0 Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Tsentraalvõrk Kohalik Sooja veega varustatus WC Kanalisatsioon Jooksev vesi või kraan Statistikaamet Joonis 2.2. Tallinna leibkondade eluasemete elementaarsed mugavused aastal peamise koduse e järgi, % Kuigi tabelis 2.5 ja joonisel 2.2 toodud elementaarsete korterimugavuste olemasolu võiks tänapäeva standardeid arvestades eeldada, pole isegi Tallinnas kraanist jooksva vee, kanalisatsiooni, veekloseti ja sooja vee olemasolu 100- protsendiliselt tagatud. 10 Muud t (enamasti vene t) kõnelevate inimeste leibkonnad on nii Eestis kui Tallinnas eluaseme mugavustega paremini varustatud kui eestlased. Nimetatud korterimugavustega varustatuse olukord oli aastal järgmine (leibkondade %, lähteandmed on võetud tabelist 2.5): Eesti Keskmiselt Eestine Muune Vesi kaevust (allikast vms) Kanalisatsioon puudus täiesti Veeklosetti pole Soe vesi puudub Tallinn Soe vesi puudub 4 Rohkem kui kümnendikul leibkondadest Eestis pole veevärki ja kanalisatsiooni, ligi veerandil pole veeklosetti ja sooja vett. Olukord küll aegamisi paraneb. Korterimugavuste poolest on Tallinn pealinna ja suurima Eesti linnana kogu riigiga võrreldes palju paremal järjel, nagu seda on ka muused leibkonnad eestisetega võrreldes. Tallinnas on tänavaid, kus pole kanalisatsiooni, ja 10 Tallinnas siiski leibkonnad, kelle eluasemes vaadeldavad elementaarsed korterimugavused puudusid, Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu valimisse enamasti ei sattunud. 92

11 Elukeskkond eluasemeid, kus pole veeklosetti, kuid seal elavaid leibkondi sattus leibkonna eelarve uuringu valimisse väga vähe. Väiksel osal, u 4% Tallinna leibkondadest tuleb sooja vee saamiseks ise vett primitiivsel viisil soojendada. Jüri Kõre ja Rein Muraka (2006) uurimuse kohaselt oli Tallinna leibkondadest 90%l keskküte (2000. aasta rahvaloenduse järgi 82,1%), külm vesi 99,9% (98,3%), veeklosett 97,4% (93,2%) ja vann, dušš, saun 95,9% (91,4%). 11 Järgnevalt käsitletakse muid eluasemega seotud näitajaid Tallinnas. Kuna andmed on saadud eelviidatud, ainult Tallinna hõlmavatest uuringutest, siis võrdlust kogu Eestiga rakendada ei saa. Kuidas saadi Tallinnas oma eluaseme omanikuks? Tabeli 2.6 andmetel peamiselt erastamise teel. Kokku kinnitas 90% venelastest, et nad erastasid aastatel eluruumi. Samasugune võimalus oli ainult 73,5% eestlastest. Tabel 2.6. Osavõtt erastamisest Tallinnas rahvuse järgi (2006. aasta küsitlus), % Eestlane Venelane Kõik Erastasin, see on sama eluruum, kus ma praegu elan 51,4 71,4 61,2 Erastasin, aga praegu ma selles eluruumis enam ei ela 22,1 18,6 20,0 Eluruum, mida kasutasime, ei kuulunud erastamisele 12,7 3,8 8,6 Eluruum jäi erastamata muul põhjusel 7,3 2,3 5,0 Ei oska öelda 6,4 3,9 5,2 Kokku 100,0 100,0 100,0 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006) Nõukogude ajal elasid venelased jt mitte-eestlased valdavalt üürnikuna linna või tööandja (tehase) korteris, kooperatiivkorterites aga, mis tuli ise välja maksta, elas linnaosade keskmisega võrreldes rohkem eestlasi. Erastamise tulemusena tekkinud õigusi (õigus käsutada vabalt erastatud eluruumi) on eestlased siiski aktiivsemalt kasutanud - 30% eestlastest, kes eluruumi erastasid, on tänaseks kolinud juba uuele elamispinnale. Venelastest on elukohta vahetanud 20,6% erastanutest. 12 Tabel 2.7 kinnitab taas, et omanikuks saadi peamiselt erastamisega, kusjuures venelaste leibkondade seas on erastajaid rohkem (67,4%) ja eestlaste hulgas vähem (44,6%). Teine levinum tee on eluaseme ostmine või ehitada laskmine, kusjuures eestlastel on see sagedasem kui venelastel. Valdavalt eestlastele iseloomulikud omanikuks saamise teed on pärimine ja eluaseme ise ehitamine. 11 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Op cit. 12 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Op cit. 93

12 Tabel 2.7. Käesoleva eluaseme omanikuks saamise teed Tallinnas aasta andmeil, % Eestlane Venelane Kõik Ehitasime ise 7,8 1,4 5,0 Ostsime (lasime ehitada) 35,0 27,4 30,8 Saime omanikuks pärimisega 9,3 1,2 5,6 Saime omanikuks erastamisega 44,6 67,4 55,5 Muu variant 3,3 2,6 3,2 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006) Jüri Kõre ja Rein Muraka uurimisaruande andmeil oli aastal 91% küsitletud Tallinna leibkondadest kasutatava eluruumi omanikuks, 7,5% oli üürnikke ja 1,5% kasutas korterit muul õiguslikul alusel või kokkuleppel omanikuga. Faktum & Ariko aasta uuringu tulemused olid enam-vähem sarnased: omanikke 85%, üürnikke 10%, 1% elas sotsiaalkorteris ning 2% kasutas elamispinda tasuta. Kuidas hindavad tallinlased oma praegusi (2006. aasta) elamistingimusi 10 aastat varasematega võrreldes, võib jälgida tabelist 2.8. Hinnang elamistingimustele (eluasemele) täna ja 10 aastat tagasi näitab selget nihet paranemise poole. 34,8% vastanutest märgib, et elamistingimused on jäänud samasuguseks, mõnevõrra paremad on need 25,2% ja tunduvalt paremad 23,9% tallinlaste hinnangul. Tabel 2.8. Hinnang elamistingimustele Tallinnas aastal võrreldes 10 aastat varasema ajaga rahvuse järgi, % Eestlane Venelane Kõik Praegu on elamistingimused tunduvalt paremad 24,6 22,7 23,9 Praegu on elamistingimused mõnevõrra paremad 22,9 28,1 25,2 Üldiselt on elamistingimused samad 35,3 33,8 34,9 Praegu on elamistingimused mõnevõrra kehvemad 6,2 6,9 6,4 Praegu on elamistingimused tunduvalt kehvemad 2,6 1,0 1,9 Ei oska öelda 8,4 7,6 7,8 Kokku 100,0 100,0 100,0 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006) Eestlaste ja venelaste hinnangud oma elamistingimustele aastal ja 10 aastat varem on sarnased: eestlastest ligi pooled ja venelastest täpselt pooled arvasid, et elamistingimused on neil aastal tunduvalt paremad või mõnevõrra paremad kui kümne aasta eest (vt tabel 2.9). Ainult 8-9% vastanuist hindas oma aasta elamistingimusi mõnevõrra või tunduvalt kehvemateks. See tähendab, et kümne aasta jooksul toimus elamistingimuste suur paranemine, kusjuures nn võitjaid on kuus korda rohkem kui kaotajaid. Elamistingimuste paranemisele aitas peale kasvavate sissetulekute ja uusehituse tempo kiirenemise kaasa nii Venemaale lahkujate suur hulk kui ka negatiivne loomulik iive - elamiseks tekkis palju rohkem ruumi ega pea enam elama täiesti amortiseenunud majades. 94

13 Elukeskkond Eluaseme kvaliteedi üks näitajaid on remondivajadus, mis vanades majades on objektiivselt suurem. Kuid remondivajaduse hinnang sisaldab subjektiivset elementi - kriitiliselt meelestatud, täiuslikkust taotlev, aktiivne ja majanduslikke ressursse omav leibkond leiab ikka midagi remontida või ümber teha. Rahvuse järgi hinnang oma elamu remondivajadusele palju ei erine (vt tabel 2.9). Väike erinevus seisneb selles, et eestlased, kes elavad vanemates majades, arvavad pisut sagedamini, et nende maja vajab kapitaalremonti (28,0% venelaste 25,5% vastu), venelased aga leiavad veidi sagedamini, et vaja on väiksemat remonti või pole üldse remonti vaja. Tabel 2.9. Hinnangud elamu remondivajadusele Tallinnas aastal, % Eestlane Venelane Kõik Üldiselt ei vaja 20,3 21,3 21,0 Jah, vajab väiksemat remonti 43,5 45,9 44,6 Jah, vajab kapitaalremonti 28,0 25,5 26,9 Ei oska öelda 8,2 7,3 7,5 Kokku 70,9 74,5 72,2 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006) Viimase 10 aasta jooksul on oma praeguses eluruumis suuremahulist remonti juba teinud 33,9% eestlastest ja 22,5% venelastest. 13 Selles osas on rahvuslik erinevus 1,5kordne, ent eestlaste elamute palju kõrgemat vanust arvestades (vt tabel 2.4) ei jäänudki muud üle, kui need ära remontida. Aastaks 2006 oli eestlaste ja venelaste elamute remondivajadus enam-vähem ühtlustunud (vt tabel 2.7). Eestlastel oli vajaduse kõrval kapitaalremonti teha ka selleks parem rahaline võimalus, sest nad teenisid rohkem (vt 3. pt). Peale selle, et eestlased kasutasid ressursse eluruumi laiendamiseks ja mugavuste kaasajastamiseks, üritasid nad üha sagedamini kolida suurest kortermajast pereelamusse, ridamajja või vähekorruselisse kortermajja aastal oli leibkonnaliikme kuukeskmine sissetulek 4343 krooni ja väljaminek 3712 krooni kuus. Eluasemele kulutati 566 krooni. Toidukulutuste kõrval on eluasemekulutused leibkonna kulutuste struktuuris teisel kohal (hõlmavad kogukulutustest 15%). Ehkki eluasemekulutuste osatähtsus on viimase kümne aastaga vähenenud, on nende osatähtsus sundkulutustes (nendeks on toidu- ja eluasemekulutused) suurenenud, ulatudes aastal 38%ni. 14 Leibkondade kõige olulisemad eluruumiprobleemid on küsitlusuuringu kohaselt eluruumi liigne kallidus (35%), väike tubade arv (20%), eluruumi väiksus (19%) ja piirkonna vähene turvalisus (16%). Maapiirkondades on eluruumid sagedamini halvas seisus ja mugavusteta. Eluaseme kättesaadavuse probleemid, sobimatud elamistingimused ja sotsiaaleluruumide vähesus omavad suurt rolli kodutuse 13 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Op cit. 14 Marin Randoja (2007). Op cit. 95

14 tekkimisel. Eluruumide kättesaadavuse probleeme on ka üksi elavatel inimestel, üksikvanematel, lasterikastel peredel ja noortel. 15 Võrreldes aastaga ei ole leibkonna eluruumi peamised probleemiallikad muutunud. Vähenenud on nende leibkondade arv, kellele teeb muret eluruumi hind, vähene turvalisus, mugavusteta ja halvas seisundis eluruum. Veidi rohkem on probleemiks eluruumi suurus ja tubade arv Korter ja maja Tallinna linnaosades Lühike linnaosade kirjeldus esitatakse joonealusena. 16 Tallinn on ilmselt suurima korteriomanike osatähtsusega pealinn Euroopas: 91% küsitletutest on kasutatava eluruumi omanikud. Omaniku ja üüriasustuse proportsioon linnaositi on loogiline, kõrgeim on omanike osa traditsioonilistes eramupiirkondades Pirital ja Nõmmel. Järgnevad riigi/munitsipaaleluruumide erastamise järgselt korteriomanikega asustatud piirkonnaks muutunud Mustamäe, Lasnamäe, Kristiine ja Haabersti linnaosa. Madalaima eraomanike (ja vastavalt suurima üürnike osatähtsusega) linnaosadeks on Põhja-Tallinn ja Kesklinn (üürnikke 13,5% ja 10,4%). 17 Omanikuks saamise levinuim tee on erastamine. Linnaositi on erastajate protsent väga erinev. Kõige ulatuslikumalt võtsid erastamisest osa Lasnamäel küsitletud elanikud - 88,2% leibkondadest erastas eluruumi. Kõrge on erastamisest osavõtnute osa ka Mustamäel (84,6%), Haaberstis (82,6%), Põhja-Tallinnas (81,6%), Kesklinnas (79,7%) ja Kristiines (75%). Nõmmel oli erastajaid 62,7% ja Pirital 52,4%. Suhteliselt kõrge on isikute osa, kes on oma eluruumi ise ehitanud, ostnud või lasknud ehitada (viimasest rühmast moodustavad põhiosa endiste kooperatiivkorterite elanikud). Kokku on Tallinnas peaaegu 32% leibkondadest ostnud või ehitanud ise oma eluruumi, väikseim on see protsent Haaberstis (22,6%) ja kõrgeim Pirital (65,2%). 15 Marin Randoja (2007). Op cit 16 Järgnevalt on toodud linnaosade eestlaste protsent Rahvastikuregistri järgi (vt ka 1. pt, osa 1.1.), sulgudes aga eesti t emaena kõnelejate protsent aasta rahvaloenduse andmeil: Haabersti 48,8 (51), Kesklinn 71,1 (68), Kristiine 67,8 (67), Lasnamäe 28,6 (33), Mustamäe 57,4 (59), Nõmme 83,8 (82), Pirita 81,6 (89), Põhja-Tallinn 41,9 (42). Linnaosade hoonestuse võib jagada madalaks (vähekorruseliseks, 1-3 korrust) nagu Pirital; keskmadalaks (1-3-korruselised on ülekaalus) nagu Kesklinnas (1-3 korruselisi 73%), Põhja-Tallinnas (74%) ja Kristiines (67%); ning kõrgeks (5-9 korruselised on valdavad) nagu Haaberstis (Väike-Õismäel), Lasnamäel ja Mustamäel. Ühepereelamuid on kõige rohkem Pirital ja Nõmmel (70-80%), neid on veidi ka Kristiines (erinevail andmeil 11-17%), teistes linnaosades aga väga vähe. Jüri Kõre ja Rein Muraka Tallinna elukeskkonna uuringu andmeil oli Tallinnas pere eluruumi keskmine suurus tublisti üle keskmise Pirital (104 m²), Nõmmel (85 m²) ja ka Kristiines (64 m²), alla keskmise Põhja-Tallinnas (49 m²), Mustamäel (52 m²) ja Lasnamäel (56 m²). (Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Op cit). 17 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Op cit. 96

15 Elukeskkond Tallinna elukeskkonna uuring 18 fikseerib aga erakordselt suure edasimineku elamistingimuste osas ka erinevates linnaosades. Suurim murrang elamistingimustes on toimunud Nõmmel ja Pirital, kus vastavalt 70% ja 71% küsitletutest kinnitas, et elamistingimused on kas tunduvalt või mõnevõrra paranenud. Magalapiirkondade (Haabersti, Lasnamäe, Mustamäe) elanikest tunnistab elamistingimuste paranemist 40-60%. Neis piirkondades pole kuigi suur nende osa, kelle väitel elamistingimused on halvenenud (5%, erandiks Mustamäe 10%ga). Vastuolulisem on seis Kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosades, kus elamistingimused on küsitletute hinnangul halvenenud vastavalt 14,8%, 12,8% ja 10,6% leibkondadel. Need on linnaosad, mille arengul peaks terasemalt silma peal hoidma. Tallinna linnaosade elukeskkonna väärtust inimeste jaoks näitab ka eluruumi pinna ruutmeetri keskmine üürihind ja korteri (või eluruumi pinna) ruutmeetri keskmine ostu-müügi hind. Tallinnas on need pidevalt püsinud linna keskmisest palju suuremana Kesklinnas ja Pirital (hind on seal enam-vähem võrdsel tasemel), kõigis teistes linnaosades jäävad vastavad hinnad linna keskmisest oluliselt madalamaks ning omavahel palju ei erine. Lasnamäe ja eriti Põhja-Tallinna linnaosa peeti veel aastal linna kõige odavama kinnisvaraga piirkondadeks, aga korterihinnad nendes linnaosades on teistele järele jõudnud. Nõmme linnaosa on küll hinnatud looduskeskkonna pärast, kuid elutingimused vanades renoveerimata puumajades ei sobi paljudele, seetõttu pole sealsed üürikorterid just kõrges hinnas Teenuste kättesaadavus ja kasutamine Teenuste kaugus eluasemest Kodu asukohast sõltub nii mitmesuguste teenuste (kaubandus, haridus, arstiabi, huviklubid) kättesaadavus kui ka kogukond, kuhu kuulutakse. Halva kvaliteedi või asukohaga eluase tekitab tihti sotsiaalset eraldumist - sellised hooned koonduvad teatud linnaosadesse või piirkondadesse. Sinna suunduvad vähem kindlustatud leibkonnad, samal ajal kui kesklassi või rikkad leibkonnad kogunevad teistesse piirkondadesse. 18 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade uuring. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu 19 Tallinn arvudes Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2008, lk 26 ja 28. Tallinna keskmised eluruumi pinna üürihinnad kroonides olid aastal 1-toalisel 143, 2-toalisel 134 ja 3-toalisel 132; Kesklinnas 1-toalisel 166, 2-toalisel 147 ja 3-toalisel 143; Pirital 1-toalisel 150, 2-toalisel 146 ja 3-toalisel 145; Lasnamäel 1- toalisel 125, 2-toalisel 102 ja 3-toalisel 112, Nõmmel 1-toalisel 133, 2-toalisel 121 ja 3-toalisel 92 (samas, lk 26). 97

16 Teenuste saamise/pakkumise seisukohalt jaotub teenindusvõrk põhimõtteliselt kolme tasandisse: igapäevased teenused (osutatakse naabruskonnas, asumis), perioodilised teenused (osutatakse linnaosas) ja episoodilised teenused (osutatakse linnas). Kasutatud uurimustes episoodilisi teenuseid ei käsitletud ja siin saab anda ülevaate igapäevaste ja perioodiliste teenuste kättesaadavusest. Oletada võib, et Tallinnas on teenused nii ruumilises kui rahalises mõttes hästi kättesaadavad. Kuid milline on teeninduse rahvuslik lõige? Tabelitest 2.10 ja 2.11 selgub, et teenuste ruumiline kättesaadavus on tõepoolest kogu Eestis märksa halvem kui Tallinnas. Kuid tähelepanu väärib, et eesti t kõnelevatel leibkondadel on see kõikide vaadeldud teenindusliikide osas halvem kui muud t kõnelevatel (vt tabelid 2.10 ja 2.11). Tallinnas paiknevad teenused inimeste eluasemele keskmiselt lähemal kui Eestis. Rahvuslikud erinevused teenuste ruumilisel kättesaamisel tulevad asjaolust, et eestlased (eesti t kõnelejad) elavad hajusamalt ja mitte-eestlased (muud t kõnelejad) kompaktsemalt. Mitte-eestlased elavad Eestis peamiselt suuremates linnades, eestlased (eesti t kõnelejad) ka maal ja väikelinnades. Vaadeldava aja jooksul, st aastail Eesti eestlastel lähim ühissõidukipeatuse kaugus suurenes eluasemest, mitte-eestlastel aga vähenes (vt tabel 2.10). Lähima statsionaarse poe kaugus kasvas nii Eesti eestlastel kui mitte-eestlastel, kuid eestlastel kasvas see rohkem. Tabel Teenuste paiknemiskaugus Eestis leibkondade eluasemest ning aastal peamise koduse e järgi, % Lähima ühissõidukipeatuse kaugus Kokku Eesti Muu Kuni 0,5 km 76,1 74,6 72,2 68,4 84,6 87,1 0,5-1 km 15,5 15,5 16,5 17,6 13,4 11,3 Üle 1 km 8,4 9,9 11,3 14,1 1,9 Lähima statsionaarse poe kaugus 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Kuni 0,5 km 72,1 64,0 65,9 56,3 85,4 79,5 0,5-1 km 73,9 17,4 14,9 18,3 11,7 15,5 1-2 km 5,2 5,8 6,7 7,4 1,9 2,6 Üle 2 km 8,8 12,8 12,5 17,9 2,4 Lähima üldhariduskooli kaugus 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Kuni 0,5 km 42,3 39,0 36,4 32,9 55,2 51,2 0,5-1 km 25,8 29,6 24,4 23,7 28,7 32,3 1-2 km 13,7 13,9 15,4 15,8 10,1 9,9 2-5 km 10,6 10,8 13,7 14,3 3,9 3,9 Üle 5 km 7,6 9,8 10,2 13,3 2,1 2,6 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 98

17 Elukeskkond Lähima arstiabi kaugus Kokku Eesti Muu Kuni 0,5 km 21,8 19,8 20,8 19,6 24,0 20,2 0,5-1 km 22,6 22,6 20,2 20,3 27,8 27,2 1-2 km 21,0 25,3 19,2 21,1 24,9 33,8 2-5 km 22,8 18,0 24,1 19,4 20,0 15,3 Üle 5 km 11,8 14,3 15,7 19,6 3,3 3,5 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Statistikaamet Lähima üldhariduskooli kaugus on Eesti muid i kõnelejatel palju lähemal kui eesti t kõnelejatel, kuid mõlemal vaatlusalusel rühmal see kaugus pisut suurenes. Eestlaste seas oli aastal 15,7% leibkondi, kel lähima arstiabi koha kaugus oli üle 5 kilomeetri ja aastal oli selliseid juba 19,6%; mitteeestlastel oli niisuguseid leibkondi kõigest vastavalt 3,3% ja 3,5%. Tallinnas (tabel 2.11) asustavad mitte-eestlased peamiselt nõukogude ajal rajatud paljukorruselisi linnaosi, kus igapäevaste ja perioodiliste teenuste kättesaa- Tabel Teenuste paiknemiskaugus Tallinna leibkondade eluasemest ning aastal peamise koduse e järgi, % Kokku Eesti Muu Lähima ühissõidukipeatuse kaugus Kuni 0,5 km 92,8 94,7 92,2 93,4 93,6 96,2 0,5-1 km 6,4 4,7 7,0 5,5 5, ,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Lähima statsionaarse poe kaugus Kuni 0,5 km 85,8 80,1 83,4 76,9 88,8 83,3 0,5-1 km 11,8 16,4 13,3 17,7 10,1 15,1 1-2 km 1,8 2, ,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Lähima üldhariduskooli kaugus Kuni 0,5 km 56,7 57,3 52,7 52,2 61,7 62,4 0,5-1 km 27,7 27,8 29,3 28,0 25,8 27,6 1-2 km 11,0 11,5 13,3 15,1 8,3 7,8 2-5 km 4,1 3,3 4, ,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Lähima arstiabi kaugus Kuni 0,5 km 17,9 22,4 16,7 19,9 19,4 25,1 0,5-1 km 22,2 26,5 19,7 29,2 25,2 23,8 1-2 km 25,3 29,4 24,2 29,1 26,5 29,7 2-5 km 31,5 20,9 35,4 21,0 26,8 20,8 Üle 5 km 3,1 3,9 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Statistikaamet 99

18 davus on suhteliselt hea (Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe, peale selle veel tööstusrajoon Kopli). Eestlased elavad aga lisaks paljukorruselistele magalarajoonidele ka madalakorruselistes vanemates hõredamalt paiknevates peremajade piirkondades, kus teenindusasutused asuvad suhteliselt kaugel (need paiknevad Nõmmest Laagrini, Piritalt Merivälja ja Mäheni). See on ka peamine põhjus, miks Tallinna eesti t kõnelevate leibkondade elukohast jääb teenuste osutamine suhteliselt kaugele. Kuni 0,5 km kaugusel asus aastal Eesti leibkondade (%; lähteandmed on võetud tabelitest 2.10 ja 2.11) lähim Keskmiselt Eestine Muune...ühissõidukipeatus statsionaarne pood üldhariduskool arstiabi Milline oli vastav olukord Tallinnas, võib näha jooniselt Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Statistikaamet... ühissõidukipeatus... statisonaarne pood... üldhariduskool... arstiabi Joonis 2.3. Tallinna leibkondade osakaal (%), kellel lähim peatus, pood, kool ja arst asus aastal kuni 0,5 km kaugusel, peamise koduse e järgi Nagu eelnevatest tabelitest ja viimasest loetelust ilmneb, on teeninduse paiknemine lähedal (kuni 0,5 km kaugusel) tugeva rahvuslik-elise eripäraga. 100

19 Elukeskkond Aastail paranes Tallinnas ühissõiduki peatuse, nagu ka arstiabi ruumiline kättesaadavus nii eesti kui muid i kõnelejatel, kuid mõlemal vaadeldaval rühmal vahemaa poeni kasvas. Jüri Kõre ja Rein Muraka uurimus Tallinna linnakeskkonnast käsitleb üsna üksikasjalikult teenuste ruumilist kättesaadavust linnaosades (vt tabel 2.12). 20, 21 Nende vahel ei olnud suuri erinevusi toidupoe, lastepäevakodu, üldhariduskooli elukoha lähedal (vähem kui kilomeeter) paiknemise osas, eristuvad vaid Pirita ja Nõmme, kus teenused asuvad kaugemal kui teistes linnaosades. Ühissõidukipeatused on linnaositi ühtlaselt kättesaadavad, ning seda isegi Nõmmel, vähem siiski Pirital. Suhteliselt lähedal paiknesid aastal 2006 ka pangakontor ja postkontor (erandiks Pirita ja Nõmme). Tabel Teenuste ruumiline kättesaadavus Tallinna linnaosades aastal: lähim teenus asub vähem kui kilomeetri kaugusel, % Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Toidupood 92,2 90,8 90,5 87,8 96,4 76,0 54,5 89,1 Lastepäevakodu 77,1 77,7 73,4 76,4 82,9 47,6 34,9 70,1 Üldhariduskool 77,5 76,0 61,1 70,6 81,1 42,7 20,9 69,6 Perearst 68,4 58,2 13,7 32,8 52,3 9,7 14,8 65,6 Ühissõidukipeatus 95,7 97,8 97,9 97,4 97,7 97,1 85,2 99,0 Pangakontor 74,8 79,3 60,0 55,5 63,2 9,7 6,8 57,5 Postkontor 74,8 61,7 43,2 50,0 72,3 30,1 17,0 48,2 Hoolekandekeskus 74,8 61,7 43,2 50,0 72,3 30,1 17,0 48,2 Kultuuriasutus 44,5 51,6 5,3 15,5 34,3 10,7 8,4 7,3 Politseiasutus 61,1 42,9 20,0 21,4 31,5 14,7 6,8 12,5 Linna- või linnaosavalitsus Jüri Kõre, Rein Murakas (2006) 64,6 38,0 23,2 19,7 40,8 18,4 6,8 6,4 Tabeli 2.12 tulemusi hinnates juhivad töö autorid tähelepanu asjaolule, et märkimisväärne osa küsitletutest ei teadnud, kus asub neile lähim hoolekande- (38,6%), politsei- (22,2%), kultuuri- (15,5%) või omavalitsusasutus (12,2%). Kuigi 20 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Op cit. 21 Meenutagem, et suure mitte-eestlaste osakaaluga on Lasnamäe - nõukogude ajal ehitatud korrusmajade piirkond, ja Põhja-Tallinn - vanem, mitmekesise hoonestusega linnaosa. Kaks suure eestlaste osakaaluga linnaosa on aga Nõmme ja Pirita - mõlemad peremajade piirkonnad. Nõmmel annavad tooni vanad majad ning transpordiga ülekoormatud magistraalid; seal elavad eakamad ning väiksema sissetulekuga elanikud. Pirita on kiiremini laienenud ja uuenenud - tooni annavad uued elamud nooremate, jõukamate ja haritud inimestega. Mustamäe on vanim nõukogudeaegne paljukorruseline linnaosa, Haabersti näo kujundavad paljukorruselise Väike-Õismäe elanikud, kellest rohkem kui pooled on mitte-eestlased. Kesklinn on linna keskuse funktsiooni täites erilisel positsioonil. Kristiine linnaosa jääb kesklinna ja äärelinna vahelisse üleminekuvööndisse mitmekesise, vanavõitu hoonestusega ja kokkusurutud territooriumiga. 101

20 teatud teenusepakkujad peaksid nii valdkonna arengufilosoofiast tulenevalt kui ka avaliku sektori poolsete mõjutusvõimaluste olemasolu tõttu paiknema elanikele maksimaalselt lähedal (perearstikeskus, hoolekandeasutus), on mitmete selliste valdkondade tegelik areng viinud nad tarbijast suhteliselt kaugele 22 või on kaugus linnaositi väga ebaühtlane. Teatud teenusepakkuja ja elaniku lähedus/kaugus ei määra veel ära nende seotust. Administratiivse seose olemasolu (linnaosavalitsus, politseiasutus, postkontor) seob need kaks poolt omavahel kõige tihedamini. Valdavalt saavad inimesed teenuseid elukohale lähematelt teenusepakkujatelt neil juhtudel, kus kirjeldatud administratiivset seost pole või see on nõrk (pangakontor, perearst). Teenuste pakkumise/saamise seisukohast on tallinlaste võimalused väga head. Hinnangu andmise aluseks on vahemaa (kaugus), mille ulatuses saab konkreetset teenust vähemalt 2/3 küsitletutest. Kauguse alusel teenustepakkujani jaotuvad analüüsitud teenused lähemal kui 1 km: ühistransport (ühissõiduki peatus linnas keskmiselt 97,3%), toidupood (88,8%), lastepäevakodu (73,3%), üldhariduskool (69,4%); lähemal kui 2 km: pank (85,2%), postkontor (86,4%), perearst (66,3%); lähemal kui 5 km: omavalitsusasutus (linna- või linnaosavalitsus) (80%), politseiasutus (79,5%); kaugemal kui 5 km: hoolekande- ja kultuuriasutus. Teenuste ruumilise paiknemise elukoha suhtes võib linnaositi kokku võtta järgmiselt: 23 Põhiosa teenustest, mille tarbimist uuriti, saadakse oma linnaosast, elukohale lähimast teenindusasutusest. Erandi moodustavad kultuuriteenused, neid tarbitakse põhiosas väljaspool oma linnaosa (võib eeldada, et Kesklinnas). Defitsiitse lasteaiakoha on enamik küsitletutest leidnud oma linnaosast, vaid Nõmme ja Pirita elanikest märkimisväärne osa viib oma lapse elupaigast kaugemal asuvasse lasteaeda. Hoopiski sagedamini kui koht lastepäevakodus leitakse elukohast kaugemal e või muu teguri poolest lapsele sobivam kool, samuti perearst. Viimasel juhul on ilmselt tegemist nii teenusepakkuja asukohaga (mõni muu asukoht võib olla tarbijale sobivam kui elukohajärgse linnaosa perearstikeskuse asukoht) kui ka teenusepakkuja isikuga. Kõige suurema osa vajalikest teenustest hangivad elukohast kaugemalt Nõmme ja Pirita elanikud. Olemasoleva info põhjal ei saa väita, et tegemist on teenuste defitsiidiga, kaugemal asuvate teenusepakkujate eelistamine võib olla seotud asutuste tööajaga (sel ajal, kui jõutakse töölt koju, on kodulähedane teenindusasutus juba suletud) vms. 22 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Op cit. 23 Samas. 102

21 Elukeskkond Sotsiaalteenuste ja -toetuste kasutamine Tallinnas Sotsiaalteenuste või -toetuste üldistust Tallinnas rahvuste järgi pakub tabel Tabel Tallinna linna pakutavad sotsiaalteenused ja -toetused aastal rahvuse järgi, % 12 k jooksul saanud Kõik Eestlane Mida tulevikus tahaks (oleks vaja) Kõik Eestlane Mitteeestlane Mitteeestlane Mitte ühtegi sotsiaalteenust või toetust Erakorraliste eluasemekulude, õnnetusjuhtumite, matuste toetamine Eakate hinnatõusu kompenseerimine 700 krooni Ravi, ravimite ja abivahendite osaline hüvitamine Sotsiaal- ja/ või õigusalane nõustamine Muud hüvitised Toimetuleku-, sh eluasemetoetus Faktum & Ariko (2007) Tabel esitab andmed aastal küsitlusele eelnenud viimase 12 kuu jooksul enam tarbitud sotsiaalteenuste või -toetuste kohta ning inimeste ettekujutuse neist kõige vajalikumatest tulevikus aasta novembris uuriti veel paljude muude, tabelist 2.13 välja jäänud teenuste-toetuste kasutamist viimasel aastal ja kasutamise tulevikusoove, kuid selgus, et paljude kasutamine ja ka tulevikuvajadus ei ületanud 1-2%, ning rahvuslikke erinevusi oli sealt raske leida. Rahvuslikku eripära üldistada püüdes võib märkida, et eestlased kasutasid sotsiaalteenuseid ja -toetusi veidi vähem kui mitte-eestlased: 73% eestlastest ja 71% mitte-eestlastest ei kasutanud küsitluses välja pakutud kümnetest teenustest-toetustest mitte ühtegi ja ka tulevikus ei kavatsenud seda teha 59% eestlastest ja 54% mitte-eestlastest. 24 Uurimus: Tallinna linnavalitsuse avalikud teenused juuni/juuli Faktum & Ariko. Tallinn. 103

22 Kõige tarbitavamaks toetusliigiks oli Tallinna linna poolt eakatele korra aastas antav hinnatõusu hüvitis, mis aastal oli 700 krooni 25. Seda toetust sai aastal küsitluse järgi 19% eestlastest ja 24% mitte-eestlastest (vt tabel 2.13). Selline rahvuslik disproportsioon säilib ka edaspidi - sama küsitluse andmeil kavatseb seda toetust tulevikus välja võtta 11% eestlastest ja 18% mitte-eestlastest. Kindlasti ei ole toetuse saamise huviliste rahvuserinevuse põhjus eakate osakaalu suur erinevus: aastal oli Tallinnas 65aastasi ja vanemaid inimesi eestlaste seas 16,5% ja mitte-eestlaste hulgas 17,3% (vt 1. pt tabel 1.22), st vanu inimesi on mitte-eestlastel vaid veidi rohkem. Teine levinud toetusliik on ravi, ravimite ja abivahendite osaline hüvitamine, mida küsitluse andmeil kasutas eestlastest 13% ning mitte-eestlastest 17%. Inimestel on hirm tuleviku ees just tervise pärast, ning 28% eestlastest ja 35% mitte-eestlastest eeldas, et neil võib seda hüvitust lähitulevikus vaja minna. Kolmas enamkasutatav toetusliik seostub hirmuga tulevikus toimuda võivate äkiliste eluasemekulude tõusu, lähedaste inimeste suurte matusekulude ja enda õnnetusse sattumise ees ning inimesed sooviksid selliste kulude kompenseerimist (eestlastest 16%, mitte-eestlastest 27%). Seda hoolimata asjaolust, et viimase 12 kuu jooksul kasutas sellist toetust vaid üks protsent küsitletuist (tabel 2.13). Hirm ja ebakindlus tervise, õnnetuse ja majandusriskiga seotud kulude pärast on inimestel suhteliselt suur, mitte-eestlastel siiski suurem kui eestlastel. Samal ajal leidub sotsiaalteenuseid või toetusi, mida tarbitakse vähe ja mille järgi pole ka tulevikus eriti suurt nõudmist, kuid mida viimasel aastal tarbisid ja ka tulevikus vajavad rohkem eestlased. Sellised on sotsiaal- ja/või õigusalane nõustamine ning erinevaid hüvitisi koondav toetusliik muud hüvitised (vee hinnatõusu kompenseerimine, maamaksu tõusu hüvitamine jne). Rahvuste erinevus nõustamisel käinute/tulevikus käijate vahel on küll ainult üks-kaks protsenti, kuid see näitab tendentsi - hädas ja teadmistepuuduses olev eestlane on altim vastavat professionaalset nõuandeteenust tarbima. Kas Tallinna linnametnikud suhtuvad mitte-eestlastesse teisiti kui eestlastesse? Faktum & Ariko aasta uuringus käsitleti rahulolu Tallinna linnaametnike kui teenindajate tööga, sh ametnike 1) teenindamis- ja vastamiskiirusega, 2) vastutulelikkuse ja sõbralikkusega, ning 3) aktiivsusega lahenduse leidmisel. Selgus, et rahulolu on nii eestlastel kui mitte-eestlastel suhteliselt kõrge ja enam-vähem võrdne. Rahulolu/rahulolematust mõõdeti 7-pallisel skaalal, kusjuures 1 - ei ole üldse rahul, 4 - keskmine, 7 - olen väga rahul. 7-pallisel skaalal äärmise rahulolematuse protsentide summa (pallid 1+2) ja äärmise rahulolu protsentide summa (pallid 6+7) järgi mõõtes on eestlaste rahulolematus mitte-eestlaste omast pisut suurem ja nende rahulolu väiksem: aastal 800 krooni ja aastal 1000 krooni. 104

23 Elukeskkond Rahulolematus Rahulolu Eestlane Mitte-eestlane Eestlane Mitte-eestlane Teenindamise ja vastamise kiirus Vastutulelikkus ja sõbralikkus Aktiivsus lahenduse leidmisel Ülaltoodu näitab, et eestlased on pisut rahulolematumad ja mitte-eestlastel on rahulolevamad. Järelikult viimased ei tunne, et ametnikud suhtuvad neisse halvemini. Sama tulemuse - enam-vähem võrdne rahulolu - annavad Turu-uuringute AS aastal tehtud sarnase uurimuse 26 tulemused (vt tabel 2.14). Tabel Rahulolu ametnikepoolse teeninduse erinevate aspektidega aasta augustis. Kuivõrd rahule Te jäite 1. ametnike vastutulelikkuse ja sõbralikkusega, 2. ametnikepoolse aktiivsusega lahenduse leidmisel ning 3. ametnike kompetentsuse ja asjatundlikkusega? Rahulolu ametnike... Jäin väga rahule Jäin pigem rahule Pigem ei jäänud rahule Üldse ei jäänud rahule 1....vastutulelikkusega 2....aktiivsusega 3....asjatundlikkusega Kõik Eesti Muu Eesti Muu Eesti Muu Kõik Kõik Ei oska öelda Turu-uuringute AS (2008) Rahulolu ja rahulolematus on eesti- ja muusete vahel jaotunud peaaegu võrdselt. Muused väljendavad suuremat rahulolu (väga rahul/pigem rahul) Tallinna linna ametnike vastutulelikkuse ja sõbralikkusega (84%; eestised 76%), kuid ametnike asjatundlikkusega on pisut rohkem rahul eestised vastajad (77%; muused 74%). Rahulolematust (pigem ei jäänud rahule/ei jäänud üldse rahule) väljendavad eesti ja muus es kõnelejad kahe näitaja osas täiesti võrdselt, kuid ühe osas - ametnike aktiivsus lahenduse leidmisel - on muusetel vastajatel suurem (20%; eestised 16%). 26 Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega Turu-uuringute AS. August Tellija Tallinna Linnakantselei. Juunis ja juulis küsitleti 1000 Tallinna linna elanikku vanuses 15 aastat ja vanemad, kasutati personaalintervjuud ja standardiseeritud ankeeti. Tulemusi saab analüüsida mitte rahvuse, vaid peamise suhtluse (eesti ja muu ) järgi. 105

24 Inimeste rahulolu/rahulolematus ametnikepoolse teenindusega on ühesugune hoolimata inimeste rahvusest ja est, sest kõiki linnaelanikke koheldakse võrdselt Suhtumine Tallinna elukeskkonda Rahulolu 27 Tallinna elukeskkonnaga Rahulolu Tallinna keskkonnaga käsitlevad kaks viimase aja uuringut, esimene on Faktum & Ariko aasta ja teine Turu-uuringute ASi aasta uuring. 28 Need kaks tööd võimaldavad osaliselt ka jälgida rahulolu muutumist Mõned andmed on võetud ka muudest allikatest. 29 Järgnevalt käsitletakse rahulolu elukeskkonnaga nii rahvuse kui ka linnaosade järgi. Selgub, et linlaste rahulolu on aastail kasvanud: aastal oli Tallinna linna elukeskkonnaga rahul (väga/pigem rahul) 82% ja ei olnud rahul (ei ole/ei ole üldse rahul) 16%, aastal vastavalt 69% ja 24%. Ei oska öelda vastas aastal 2% ja aastal 6% vastanuist. 30 Siinkohal tuleb märkida, et pole uuritud, kui palju mõjutas rahulolu kasvu elukeskkonna tegelik paranemine, kui palju inimeste elatustaseme üldine tõus ning võimalus ise oma elukeskkonda parandada (nt teise piirkonda ja eluasemesse kolimisega), kui palju muud tegurid. Vt tabel rahulolu Tallinna linna elukeskkonnaga on nii üldine näitaja, et on inimeste rahvusest-est vähe mõjutatud. Kuid muretsevad linna elukeskkonna seisundi pärast ning suhtuvad keskkonnaseisundisse kriitilisemalt ikkagi eestlased rohkem kui muud t rääkivad inimesed (vt joonis 2.4). Mure Tallinna elukeskkonna pärast on vähenenud: aastal väitis, et tunneb muret (pigem tunnen muret/muretsen väga) 68% ja aastal 73% vastanuist. Keskmisest rohkem tundsid aastal muret eestised (74%) ja vähem muused (60%), vt joonis Rahulolu on üks näitaja, mida sotsioloogilistes uuringutes tihti kasutatakse ja mis sobib ka erinevate keskkonnavaldkondade omavaheliseks võrdlemiseks. Samas ei või unustada, et vastaja rahuloluhinnang on subjektiivne, ta püüab küll hinnata objektiivses tegelikkuses olevat keskkonda, kuid annab ikkagi hinnangu sellele kui keskkonnale oma peas. Hindaja võib kajastada keskkonda kallutatult, tehes seda olenevalt hetkemeeleolu suunast, üldisest rahulolematusest eluga jne. Enamasti on inimesed siiski hinnatava objektiga pigem rahul kui rahulolematud. Kui nad poleks massiliselt nt oma korteri, maja ja linnaosaga rahul, siis peaks nad kõik soovima sealt ära kolida, avaldama linnosavalitsusele survet jms, aga reaalselt pole paljudel selleks võimalust või energiat. Inimesed ei suuda kaua kõrge rahulolematustundega elada, see oleks liiga suur pinge. Seepärast ei tea ilma täpsustavate küsimusteta kunagi, kas inimene on rahul seepärast, et on tõesti rahul, vaimse tasakaalu säilitamiseks või hoopis harjumusest. 28 Tallinlaste rahulolu uuring: Linnaruum. Faktum & Ariko. Tallinn, 2006; Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega Turu-uuringute AS. Tellija Tallinna Linnakantselei. Aruande koostaja Vaike Võõbus. Tallinn, august Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega Turu-uuringute AS. Tellija Tallinna Linnakantselei. Algtabelid. 29 Jüri Kõre, Rein Murakas (2006). Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade uuring. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. Tartu 30 Elanike rahulolu Tallinna... (2008). Op cit, lk

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word - Kinnisvara. Elukoht.doc

Microsoft Word - Kinnisvara. Elukoht.doc 1 Arutle pinginaabriga järgmistel teemadel. Kirjuta naabri vastused üles. Kus sa elad? Missuguses majas sa elad? Kirjelda oma praeguse elukoha plusse ja miinuseid. Kas sa eelistaksid elada maal või linnas?

Rohkem

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

aruanne AT

aruanne AT Elanike rahulolu avalike teenuste kättesaadavuse ja tasemega kodukohas November Hella Kaldaru Uuringu läbiviimisest Käesolev aruanne on koostatud telefoniküsitluse Avalike teenuste kättesaadavus ja nendega

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

K O R R A L D U S

K O R R A L D U S SEITSMENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 20. juuni 2014 nr Eelnõu Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse 8 p 2, 23 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus (elanike küsitluse põhjal)

Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus (elanike küsitluse põhjal) Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis 2015 (elanike hinnangute alusel) Tallinn Mai 2016 Aruande koostajad: Elmar Orro,

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

kVARTALIKIRI

kVARTALIKIRI ELUKVALITEET TALLINNAS JA TEISTES EUROOPA LIIDU RIIKIDE PEALINNADES Marika Kivilaid, Mihkel Servinski Statistikaamet Artikkel annab ülevaate projekti Urban Audit käigus tehtud Euroopa Liidu riikide pealinnade

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Microsoft Word - 00a Tiitli pööre.doc

Microsoft Word - 00a Tiitli pööre.doc Aastakogumik käsitleb leibkondade suurust, koosseisu, kodust keelt, haridust, hõiveseisundit, tervist elujärge mõjutava tegurina ning leibkonnaliikmete kulutusi 2005. aastal võrdluses varasemate aastatega.

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Geograafia osakond Lõputöö Inimeste ruumilise käitumise sõltuvus eluk

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Geograafia osakond Lõputöö Inimeste ruumilise käitumise sõltuvus eluk Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Geograafia osakond Lõputöö Inimeste ruumilise käitumise sõltuvus elukoha geograafilisest paiknemisest Tallinna näitel Leila

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Nõukogude Liidu pärand Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein 30.11.2012 Tallinna Nõukogude Liidu pärand Märtsi pommitamine 1944 Märtsi pommitamine 1944 Harju tänav peale

Rohkem

Tartu Linnavalitsus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Euroopa säästva arengu seiremetoodika Läbilõige säästvusest kohalikul tasandil Euroopa

Tartu Linnavalitsus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Euroopa säästva arengu seiremetoodika Läbilõige säästvusest kohalikul tasandil Euroopa Tartu Linnavalitsus Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Euroopa säästva arengu seiremetoodika Läbilõige säästvusest kohalikul tasandil Euroopa ühtsed indikaatorid (ECI) Indikaator nr A.4 Juurdepääs

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - Valik Kinnisvarasoove _2 10_.doc

Microsoft Word - Valik Kinnisvarasoove _2 10_.doc URMAS TEHVER ERKI ARAKAS RÜNNO SULG Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ Reg. nr 11550241 Post: Uus-Tatari 25/Veerenni 13 10134 Tallinn Tel. 5131 410, 522 9390 E-post: info@upc.ee www.upc.ee Tere, Seekordsetes

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem