Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat"

Väljavõte

1 Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastatud elektrooniliselt e-posti aadressile Konkurentsiameti hinnang AS Ida-Tallinna Keskhaigla tegevusele a edastas Rahandusministeerium (edaspidi RM) Konkurentsiametile taotluse, milles palus hinnata, kas AS Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ITK) osutab Eesti Haigekassa (edaspidi Haigekassa) poolt rahastavaid tervishoiuteenuseid vaba konkurentsi tingimustes. RM on seisukohal, et ITK on hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) 10 lg 1 p 6 ja 10 lg 2 alusel. Selleks, et isik vastaks RHS 10 lg 2 p 1 tingimustele, peab isik olema asutatud eesmärgiga täita või isik täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesandeid avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Seoses ärilise iseloomu väljaselgitamisega on Euroopa Kohus kohtuasjas nr C-393/06 p 41 märkinud, et tuvastamaks, kas kõne all olev organisatsioon tegeleb tööstuse või kaubandusega, tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke andmeid, nagu selle organisatsiooni asutamise asjaolusid ja tingimusi, milles organisatsioon tegutseb. Eelkõige tuleb kindlaks teha, kas kõne all olev organisatsioon tegutseb vaba konkurentsi tingimustes. RM on seisukohal, et ITK ei tegutse avatud konkurentsi tingimustes ja on põhjendanud oma seisukohta alljärgnevalt. Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu seletuskirja kohaselt loodi ITK ennekõike Haigekassa poolt finantseeritavate raviteenuste osutamiseks ning äriühing ei ole ühelgi tegutsemisaastal välja maksnud jaotamata kasumit. ITK 2001.a ja 2004.a majandusaasta aruanded kinnitavad, et ennekõike on ITK tegevus seotud Haigekassa poolt tellitavate raviteenuste pakkumisega ning üldisema eesmärgi tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamisega. Asjaolu, et nimetatud haigla on haiglavõrgu arengukavas nimetatud, tähendab seda, et haigla ei pea konkureerima teiste raviasutustega ning talle on kindlustatud Haigekassa poolne tellimus (ravikindlustuse seaduse (RaKS) 36 kohaselt). Auna Tallinn ESTONIA Tel Faks/Fax Reg nr/no

2 ITK ja Haigekassa vahel sõlmitava ravi rahastamise lepingu üldtingimuste p-s on märgitud, et Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tervishoiuteenuste eest vastavalt Lepingu ja õigusaktide sätetele juhul, kui isik on kantud ravikindlustuse andmekogusse ja tal on ravi alustamise päeval kehtiv kindlustuskaitse. Võttes arvesse eelnevat, ei ole Haigekassa ja ITK vahel sõlmitavast ravi rahastamise lepingust tekkiv suhe samastatav tavapärase ärisuhtega. Võrdluseks äriline suhe on tuvastatav juhtudel, kus patsient pöördub ITK poole ja soovib raviteenust, mille osas patsiendi poolt tehtud kulutusi Haigekassa ei hüvita. Nii näebki näiteks ITK tervishoiuteenuse osutamise üldtingimuste p ette, et sellisel juhul tasub patsient ITK-le lähtudes haigla poolt kehtestatud hinnakirjale. Eesti Haigekassa seisukohad Haigekassa esitas oma seisukohad Konkurentsiameti taotlusele a kirjaga nr 1-4/ ning täiendavad selgitused andis Haigekassa esindaja a antud seletustes. Patsientidel on saatekirja olemasolul (v.a RaKS 70 lg 3) vabadus vabalt valida haigla, kus soovitakse saada tervishoiuteenust. Haigekassa lähtub haiglavõrgu arengukava haiglatele (edaspidi HVA haiglatele) ravirahade jagamisel RaKS 36 lg 5, mille kohaselt sõlmitakse kõikide arengukavasse kuuluvate haiglatega igal juhul leping. Kõik HVA haiglad saavad 5 aastased ravi rahastamise lepingud. Nimetatud 5 aastased lepingud on raamlepingud, mis konkreetseid rahasummasid kogu perioodiks ei sisalda. Igal aastal sõlmitakse ravi rahastamise lepingute rahalised lisad. Üldjuhul haiglad esitavad Haigekassale järgmise perioodi rahastamiseks omapoolsed soovid. Haigekassa poolse pakkumuse tegemiseks tervishoiuosakond ja piirkondlikud osakonnad vaatavad üle ravi vajadused, eelarve võimalused ning ravijuhtude keskmised maksumused, et need ei läheks üle mõistlikkuse piiri. Sealt edasi toimuvad läbirääkimised, mille tulemusena sõlmitakse haiglate ja Haigekassa vahel lepingute rahalised lisad. Ravijuhtude ja rahaliste mahtude otsustamine toimub läbirääkimiste teel ja erialade kaupa (nt onkoloogia jne). Rahasid jaotakse kvartalite põhiselt, kusjuures II, III ja IV kvartali rahad võidakse kokku leppida korraga. Ravirahade jagamise kriteeriumiteks on eelkõige ravikindlustuse seaduse 36 lg 4 p 1 ja p 7. Eelpool nimetatud sätted käsitlevad kindlustatud isikute vajadust teenuse järele ning riigi tervishoiupoliitika arengusuundi. Eesti viie suurema haiglaga (ITK, PERH, LTKH, Tallinna Lastehaigla ja Tartu Kliinikum) toimuvad mahtude osas läbirääkimised Haigekassa juhtkonnaga, ülejäänud haiglatega räägivad läbi Haigekassa piirkondlikud üksused. Ravi rahastamise lepingu (RRL) rahalist mahtu käsitleva lepingu lisa üle peetavatel läbirääkimisel lähtutakse lepingupartneri eelneva perioodi RRL-i täitmise andmetest ja võetakse aluseks tervishoiuteenuste planeeritud nõudlus, ravikindlustuseelarve rahalised võimalused ja vajadusel ka muudatused HVA haigla tegevusloas. Lepingu rahaliste mahtude muudatused eelneva perioodiga võrreldes sõltuvad siiski eeskätt patsientide vajadusest teenuste järele ning haigekassa rahalistest võimalustest. 1 Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu üldtingimused. Kättesaadav: 2 AS Ida-Tallinna Keskhaigla tervishoiuteenuse osutamise üldtingimused. Kättesaadav: 2

3 Haigekassa lähtub ravi mahtude määramisel teenuse vajadusest ja teenuse kättesaadavusest (järjekorrad). Samuti arvestatakse haigla võimekust ravimahtusid täita. Esmaseks näitajaks, mille põhjal järgmise perioodi ravi rahastamise maht kindlaks määratakse, on eelmise sama perioodi ravi rahastamise lepingu täitmise andmed. Üldjuhul HVA haiglatel järgneval perioodil ravi rahastamise kogumahud ei vähene, pigem need suurenevad, kuid on esinenud ka vähenemist näiteks nö masu - ga seoses. Kui haigla võimekus teenust osutada muutub kalendriaasta jooksul, siis ravi rahastamise lepingu üldtingimuste kohaselt on haiglal õigus lubada rahalises lisas kokkulepitud eriala ravijuhtude ja rahalise mahu kõikumist 5% eriala jooksval kalendriaastal täidetud perioodi mahu ulatuses teise eriala mahu arvelt. Raviraha põhiosa on võimalik kalendriaasta jooksul ühelt haiglalt teisele jagada üksnes väga erandlikel tingimustel, sest see eeldab haiglaga selles kokkuleppele jõudmist. Näiteks on selliseks erandjuhuks see, kui haigla lõpetab mõnel erialal teenuse osutamise. Arsti töölt lahkumine ei too tavaliselt kaasa muutust haigla mahtudes. Kui Haigekassal on võimalik reservi arvelt raha juurde anda haiglatele, siis seda võidakse teha, kuid selle eelduseks on, et Haigekassal on raha, mida anda. Sellised olukorrad, kus arst lahkub ja haigla ei ole enam võimeline teenust osutama, on haruldased. Näiteks 2012 aastal selliseid episoode ei esinenud ja raviraha põhiosa haiglate vahel ümber ei jagatud. Üldiselt, kui ühest haiglast lahkub arst teise haiglasse, siis haigla, kust arst lahkus, koolitab uue arsti välja, sest aparatuur on juba olemas. Arstid küll liiguvad haiglate vahel, kuid seda ei toimu Haigekassa esindaja arvates massiliselt. Ühele haiglale suunatud raha ei tõsteta kalendriaasta jooksul teise haigla lepingusse, sest tegemist on kahepoolsete lepingutega, ja keegi ei soovi oma rahast loobuda. Samas ühe haigla lepingu erialal kasutamata lepingumahtu ei saa haigla ühepoolselt kasutada enam kui 5% ulatuses teistel erialadel teenuse osutamiseks. Haiglatega sõlmitud lepingutes on ette nähtud võimalus kuni 5%-lisele reservile, mida algselt ei planeerita erialati. Lisaks sellele on haigekassa piirkondlikel osakondadel üldreserv. Üldreserv on piirkonniti veidi erinev, kuid jääb umbes 3 % piiridesse vastava tervishoiuteenuste liigi eelarvest (eriarstiabi, hooldusravi, üldarstiabi). Viimastel aastatel majandussurutise ajal oli see reserv minimaalne, mistõttu haigekassa võimalused eri haiglate rahastamise proportsiooni muuta olid väga väikesed. Haigekassa täpsustab siinkohal üle, et põhimõtteliselt on patsiendil õigus ise arsti vabalt valida, kuid kui ühe kindla arsti juures on pikem järjekord, siis tuleb patsiendil kas lihtsalt oodata, või minna sama eriala teise arsti vastuvõtule samas haiglas või teises haiglas. Nimelt, aga kui ühe konkreetse arsti juurde soovib keskmisest rohkem patsiente tulla ja järjekord pikeneb, ei tähenda see, et Haigekassa suurendaks automaatselt haigla rahastamist. Haigekassa jälgib kättesaadavust erialal. Kui haigla ületab kokkulepitud rahalist mahtu, siis Haigekassa keeldub ravi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest. Haigla võib siiski aasta lõpul taotleda täiendavat finantseerimist koefitsiendiga 0,3. Haiglad pigem ei ole huvitatud sellisest finantseerimisest, ületäitmine tuleneb pigem sellest, et haiglal on keeruline oma tegevust täpselt planeerida. Haigekassa ei võta haiglatelt hinnapakkumisi, kuna Haigekassa tervishoiuteenuste piirhinnad kehtestab Vabariigi Valitsus. Sotsiaalministri a määrusega nr 9 Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika on kehtestatud piirhindade arvutamise metoodika. Ravi rahastamise lepingu sõlmimisel lähtub Haigekassa üksnes haigla tegevusloast, mille väljastab Terviseamet. Teiste sõnadega, Haigekassa eraldi täiendavalt haiglaid ei kontrolli, sest võib eeldada, et tegevusluba saades ongi kvaliteeditingimused juba täidetud. 3

4 Haigekassal on olemas vastavasisuline ravi rahastamise lepingute sõlmimise ja haldamise protseduur ning Eesti Haigekassa eelarve koostamise ja täitmise jälgimise protseduur ning selle lisa RKH planeerimismaatriks. Kõigi haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglatega sõlmitakse viieaastased ravi rahastamise lepingud, mis tagab seeläbi neile ka pideva rahastuse. AS Ida-Tallinna Keskhaigla seisukohad ITK asutati a Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 226. Lähtuvalt asutamisotsusest ning asutaja tahtest on ITK aktsiaselts, mille põhikiri vastab kõigis osades äriühingu põhikirjale. Aktsionär on näinud ette dividendide jaotuse ja pole välistanud pankroti võimalust. Kuna aktsionär ja nõukogu ei ole sekkunud aktsiaseltsi tegevusse suuremas ulatuses, kui seda näeb ette äriseadustik, vastutab juhatus äriühingu varade säilimise eest äriseadustikus sätestatud täies ulatuses. Nimelt on ITK kohustatud iseseisvalt tagama oma jätkusuutliku toimimise ja kandma kõik võetud riskid. Aktsionär ei ole põhikirjas ega ka hiljem deklareerinud lisavahendite sissemaksmist majanduslike raskuste tekkimisel. Ka ei ole ITK-le antud ülesandeid, mille täitmisel tagab ülesande andja kulupõhiselt kõigi kulude katmise või kompenseerib hiljem täitmisel tekkiva ootamatu kahjumi. ITK tulubaas kujuneb tervishoiuteenuste müügist erinevatele klientidele. Haigekassa ravi rahastamise lepingute puhul tasub Haigekassa haiglale ainult konkreetsele isikule osutatud teenuste eest vastavalt kinnitatud hinnakirjale. Seejuures puudub ITK-l õigus igasugusele tasule, kui teenust ei ole osutatud, ning haigekassa kontrollib tehtud toimingute ja analüüside põhjendatust. ITK on seisukohal, et neile ei ole õigusaktidega tagatud ühtegi patsienti, kuna patsient saab vabalt valida raviasutuse, milles ta tervishoiuteenuseid kasutab. Nimelt on Tallinna piirkonnas enamikel erialadel võimalik valida mitme teenusepakkuja vahel, kellel on sõlmitud ka leping Haigekassaga. Sellest tulenev konkurents loob tugeva surve teenuse kaasajastamiseks, kättesaadavuse ja kasutusmugavuse parendamiseks. ITK on veendumusel, et meditsiinisektoris toimub konkurents kõikidel tasanditel konkureeritakse rahastamisele, tehnoloogiatele, teenustele, arstidele, õdedele ja muule personalile. ITK on seisukohal, et paari võtmetöötaja üleostmine konkurendi poolt võib lüüa olulise augu haigla poolt osutavate teenuste nimekirja ja nendega seotud patsientide teenindamise ja vastavalt ka raha teenimise võimalusse (Harjumaal ja Tartu meditsiiniteenuste turul on selle kohta mitmeid ilmekaid näiteid). ITK leiab, et asjaolu, et teatud tervishoiuteenuste osutamist rahastab Haigekassa, ei saa muuta tervishoiuteenuste osutamist tegevuseks, mis ei ole majandustegevus ega allu konkurentsiõiguse reeglitele. Teenuse osutamise vabaduse seisukohast ei ole vaja vahet teha selle järgi, kas patsient tasub ise ravikulude eest ja nõuab seejärel nende hüvitamist või toimub teenuseosutajale maksmine otse Haigekassast või riigieelarvest. Tervishoiuteenuste osutamine on igal juhul majandustegevus, lähtuvalt sellest, et erinevad tervishoiuteenuse osutajad konkureerivad omavahel Haigekassa kui kindlusandja poolt finantseeritavate tervishoiuteenuste pakkumisel patsientidele, konkureerivad nad ka vahetult patsientide endi poolt rahastatavate tervishoiuteenuste osutamisel. Seejuures on teatud tervishoiuteenuste puhul Haigekassa kui 4

5 kindlustusandja poolt rahastatavad tervishoiuteenused asendatavad vahetult patsientide endi poolt rahastatavate tervishoiuteenustega. ITK on seisukohal, et Eesti õiguslikku keskkonda arvestades on eraldi kaubaturgudeks, millel toimub konkurents, Haigekassa kui kindlusandja poolt rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise turg ja eraisikute poolt vahetult rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise turg. Vastavad turud jagunevad üksikute tervishoiuteenuste lõikes alamturgudeks. ITK teenuste nimekirjas ei ole ITK-le teadaolevalt ühtegi eriala, mida ei osutaks täiendavalt mõni teine Tallinnas Haigekassaga ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja. ITK rahastab oma tegevust põhiosas tervishoiuteenuste müügist saadud tuludest. ITK majandusaasta aruandest (ITK vastuse lisa 2) nähtub, et ITK müügitulu oli majandusaastal kokku eurot, millest tervishoiuteenuste müügitulu oli eurot, tervishoiuteenustega kaasnev tulu eurot ja tulu ruumide rendist eurot. Sihtfinantseerimisest laekus majandusaastal eurot. Tervishoiuteenustega kaasnevaks tuluks on tervishoiuteenustega kaasnevate 20% käibemaksuga teenuste müügist laekunud tulu (VIP palatid, eritoit jne), koolituste müük, konverentsitulud, abivahendite müük jms. Haigekassa maksis patsientidele osutatud tervishoiuteenuste eest majandusaastal ligikaudu [ ] eurot, juriidilised isikud [ ] eurot ja füüsilised isikud [ ] eurot. ITK konkureerib konkurentsiõiguse tähenduses teiste tervishoiuteenuse osutajatega patsientidele tervishoiuteenuste osutamisel. Kuna Haigekassa võtab tervishoiuteenuse osutajale tasu maksmise kohustuse üle üksnes juhul ja ulatuses, milles patsiendid on konkreetselt tervishoiuteenuse osutajalt tervishoiuteenuseid ostnud, siis konkureerivad haiglad esmajärgus patsientidele, kellel on Eestis täielik valikuvabadus, millise teenusepakkuja poole pöörduda. Ravi rahastamise lepingu sõlmimine Haigekassaga ei kujuta endast ühegi teenuse ega kauba müüki, mistõttu ei ole sellega seoses võimalik rääkida konkurentsist konkurentsiõiguse tähenduses. Ravi rahastamise lepingu sõlmimine üksi ei anna ühelegi tervishoiuteenuse osutajale õigust nõuda Haigekassalt rahalisi vahendeid teenuste eest, mida tervishoiuteenuse osutaja ei ole patsiendile osutanud. Patsientidel on aga õigus valida, millise tervishoiuteenuse osutaja käest vajaminevaid tervishoiuteenuseid osta. Eelnevast tulenevalt toimib tervishoiuteenuse osutajate vaheline konkurents sarnaselt nii Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise turul kui ka eraisikute poolt rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise turul, st patsientide pärast. Konkurentsi puudumisest Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste osutamise turul oleks põhjust rääkida juhul, kui Haigekassa sõlmiks ravi rahastamise lepinguid viisil, mis välistaks patsientide võimaluse tervishoiuteenuse osutajat valida, nt iga tervishoiuteenuse lõikes ainult ühe tervishoiuteenuse osutajaga. Selline tegevus oleks aga vastuolus EL-is ja Eestis kehtiva põhimõttega, et riik ei tohi oma rahastamistegevusega konkurentsi kahjustada. Efektiivse konkurentsi toimimiseks on vaja, et patsientidel ei oleks mitte üksnes teoreetiline, vaid reaalne võimalus tervishoiuteenuse osutajate vahel valida. ITK esitas põhjaliku selgituse koos näidetega selle kohta, et patsientidel on võimalik tervishoiuteenuse osutajat valida. 5

6 Asjaolu, et patsiendid teostavad oma õigust ja võimalust erinevate tervishoiuteenuse osutajate vahel valida, näitavad sama tervishoiuteenuse erineva pikkusega ravijärjekorrad erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures. Ravijärjekordade pikkust loeb Haigekassa indikaatoriks selle kohta, et kindlustatud isikud eelistavad tervishoiuteenuse tarbimisel just konkreetset raviasutust. Haigekassa lepingupartnerid peavad andma ravijärjekorra pikkuse kohta jooksvat informatsiooni. Ravi rahastamise lepingu üldtingimuste 3 punkt 2.8 kohustab lepingupartnerit Haigekassat teavitama, kui ravijärjekorra pikkus ületab lubatud piiri. Patsientidel puudub igasugune sund valida tervishoiuteenuse osutajaks mõni konkreetne haigla, ravijärjekorra pikkus näitab patsientide huvi valida just konkreetse tervishoiuteenuse osutaja poolt pakutav teenus. Eraisikute poolt vahetult rahastatavate tervishoiuteenuste puhul mängib tervishoiuteenuste hind oluliselt suuremat rolli kui Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste puhul. Viimaste puhul on patsientide jaoks valiku tegemisel esikohal teenuse tajutav kvaliteet, mida on hinnast keerulisem hinnata. Samas aitab patsientidel Eestis kvaliteedi alusel valikut teha perearstide nõustamine. ITK sissetulekud on väga selgelt seotud patsientide arvu ning neile osutatud tervishoiuteenuste maksumusega. Samuti majandab ITK ennast ise, mis tähendab, et heade majandustulemuste korral jääb ITK-le teenitud kasum ning halbade majandustulemuste korral teenitud kahjum, mida ei kompenseeri Haigekassa ega ITK aktsionärid. Asjaolu, et ITK peab ise vaatama, kuidas ta oma kahjumiga hakkama saab, illustreerib üheselt ITK majandusaasta aruanne, millest nähtub, et ITK aruandeaasta kahjum oli eurot. Kulude katmiseks piisava müügitulu teenimine on ITK äririsk ning tekkinud kahjumi katmisega peab ITK hakkama saama ise. Õigusaktides ja Haigekassa rahastamissüsteemis puuduvad meetmed, kuidas haigla maksejõuetuse riske Haigekassale üle kanda. Isemajandamise põhimõtte kehtivust kinnitab asjaolu, et Haigekassa keeldus aastal tasumast Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud ja ITK poolt kindlustatud isikutele meditsiinilistel näidustustel osutatud tervishoiuteenuste eest, mis ületasid sõlmitud ravi rahastamise lepingus sätestatud mahte. Vastavalt olemasolevale nõudlusele, kuid üle Haigekassaga kokkulepitud mahtude tervishoiuteenuste osutamine kujutab endast ITK äririski, sest Haigekassa võib, kuid ei ole kohustatud vastavate tervishoiuteenuste eest tasuma. ITK vastutab ise keskmise ravijuhu kallinemise eest näiteks juhul, kui kallinemine on tingitud tavapärasest raskemate (kallimate) haigusjuhtudega, st keskmisest enam erinevaid või kallimaid tervishoiuteenuseid vajavate patsientide koondumisest ühele arvestusperioodile. Kuna ravijuhus sisalduvad teenused ostetakse kinnitatud piirhinnakirja alusel, ei kompenseerita haiglale ka konkreetsete kulumaterjalide ja ravimite kallinemist. Ravi rahastamise lepingu lisa 2 punkti 4 alapunktides on sätestatud täpsustav menetlus üle lepingumahu tehtud tööde tasustamise kohta. Haigekassa lepingus on lisaks ravijuhtude miinimumarvule kokkulepitud keskmise ravijuhu maksumuse järgi arvutatud lepingu rahaline maht. Kui konkreetsel perioodil ravitakse keskmisest rohkem tavalisest raskemate/kallimate haigusjuhtudega patsiente, siis kallineb paratamatult ka keskmise ravijuhu hind. Tasumisele võtab Haigekassa arveid ainult lepingus kokkulepitud rahalise väärtuse ulatuses. Lisas 2 ettenähtud 30% tasumine 3 Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu üldtingimused. Kättesaadav: 6

7 hinnakirjajärgsest hinnast ei kata enamikul juhtudel isegi mitte teenuse osutamise otsekulusid. Probleem on terav just väiksemahuliste lepinguosade puhul, kuna arvestust ei peeta mitte lepingu üldsumma, vaid erialade ja kvartalite lõikes. Seoses sellega piisab tihti vaid ühest keeruka ravijuhuga patsiendist, et tekitada lepingu oluline ületäitmine. Ravi rahastamise lepingu üldtingimuste punktis 2.9 lubatud 5% mahtude ümber tõstmine erialade vahel tavaliselt kallinemist ei kata. Lepingu üldtingimuste punktis 2.8 on küll kirjeldatud võimalus taotleda kalli ravijuhu korral Haigekassalt lepingu mahu muutmist, kuid see ei tähenda tavaliselt lisafinantseeringut. Efektiivne konkurents toimib nii Haigekassa kui kindlustusandja poolt finantseeritavate kui ka patsientide endi poolt vahetult rahastatavate tervishoiuteenuste osutamisel patsientidele. ITK teenib oma kulude katmiseks rahalisi vahendeid üksnes patsientidele osutatud tervishoiuteenuste eest küsitava tasu arvelt. Seetõttu konkureerib ITK teiste tervishoiuteenuse osutajatega selle nimel, et patsiendid langetaksid tervishoiuteenuste ostmisel valiku just ITK poolt pakutavate teenuste kasuks sõltumata sellest, kas tervishoiuteenuste eest tasub kindlustusandjana Haigekassa või vahetult patsient ise. Õiguslik hinnang RM on palunud Konkurentsiametilt hinnangut, kas ITK osutab Haigekassa poolt rahastavaid tervishoiuteenuseid vaba konkurentsi tingimusteks. RM vajab nimetatud teavet selgitamaks, kas ITK-le laieneb kohustus järgida riigihangete seadust. Vastavalt RHS -le 10 lg 2 p 1 sätestatule peab isik olema asutatud eesmärgiga täita või isik täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesandeid avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilisist iseloomu. Konkurentsiamet mõistab, et vaba konkurentsi tingimustes tegutsemine on üheks komponendiks selgitamisel, kas isiku tegevusel on tööstuslik või äriline iseloom. Konkurentsiamet annab käesolevaga hinnangu üksnes nimetatud komponendi osas ega käsitle muid aspekte, mis võivad omada tähtsust ITK tegevuse tööstusliku või ärilise iseloomu määratlemisel. Konkurentsiseaduses ei sisaldu vaba konkurentsi määratlust. Konkurentsiamet võtab seetõttu aluseks selle mõiste üldlevinud tähenduse. Selle kohaselt on vaba konkurents kirjeldatav olukorrana, kus ettevõtjatel on ilma takistusteta võimalik võistelda klientide pärast. Vaba konkurentsi üheks tunnuseks on, et ettevõtjal, kes teeb klientidele parema pakkumise, turuosa kasvab, ja vastupidi. Kui aga ettevõtjatel puudub võimalus oma turuosa kasvatada, siis järelikult konkurents ei ole vaba. Konkurentsiamet leiab, et ka antud juhul ITK tegevusele hinnangut andes tuleb selgitada, kas ITK-l on klientidele paremaid pakkumisi tehes võimalik oma turuosa suurendada või mitte. ITK rahastab oma tegevust põhiosas tervishoiuteenuste müügist saadud tuludest. ITK majandusaasta aruandest nähtub, et ITK tervishoiuteenuste müügitulu oli eurot. Haigekassa maksis patsientidele osutatud tervishoiuteenuste eest majandusaastal ligikaudu [ ] eurot, juriidilised isikud [ ] eurot ja füüsilised isikud [ ] eurot. Seega rahastas Haigekassa tervishoiuteenuste müüki ITK poolt väga suures ulatuses. Konkurentsiamet lähtub hinnangu andmisel just nimelt Haigekassa poolt rahastatud tervishoiuteenuste müügist, sest tegemist on ülekaalukalt suurima 7

8 osakaaluga ITK tegevusest, mis on asjakohane ka Riigihangete seaduse kohaldamisel. Eesti tervishoiusüsteem on üles ehitatud Haigekassa kaudu toimivale riiklikule solidaarsele rahastusele ning üksikud teenused, mille eest tasuvad patsiendid ise, on pigem erandlikud. Tõdedes, et tervishoiuteenuste müük füüsilistele ja juriidilistele isikutele toimub tõenäoliselt vaba konkurentsi tingimustes, jätab Konkurentsiamet selle küsimuste lahtiseks, sest tegemist on vähetähtsa osakaaluga ITK tegevusest. ITK, sarnaselt teistele HVK haiglatele, pakub ühelt poolt tervishoiuteenuseid patsientidele, kuid saab teisalt rahastatud Haigekassa poolt. Konkurentsiamet loeb tuvastatuks, ITK vastavasisulisi argumente siinkohal üle kordamata, et patsientidel on Eestis tõepoolest vabadus endale piiranguteta tervishoiuteenuse osutajat valida. Samalaadselt loeb Konkurentsiamet tuvastatuks, et ITK organisatsiooniline ülesehitus (muuhulgas äriühinguks olemine ja kasumile orienteeritus) on selline, mis loob eeldused vaba konkurentsi tingimustes tegutsemiseks. Samuti nõustub Konkurentsiamet ITK-ga selles osas, et ITK tegevus on majandustegevus ja teda võib lugeda ettevõtjaks konkurentsiõiguse tähenduses. Küll aga on eeltoodud asjaolud ebapiisavad tegemaks järeldust, et ITK tegutseb vaba konkurentsi tingimustes. Vaba konkurentsi tingimustes tegutsemine eeldab, nagu eelpool selgitatud, et ITK-l peab olema võimalus patsientidele paremaid pakkumisi tehes turuosa võita, mis antud juhul seisneks sisuliselt Haigekassa rahastamise suurenemises teiste, turuosa kaotavate tervishoiuteenuse osutajate kaudu. Tegemist on antud asjas hinnangu andmisel keskset tähtsust omava küsimusega ning Konkurentsiamet on alljärgnevalt analüüsinud, kas Haigekassa seab tervishoiuteenuse osutajad ravirahade jagamisel konkurentsiolukorda või mitte. Konkurentsiameti hinnangul ei näe ravikindlustuse seadus ühemõtteliselt ette, et Haigekassa peaks ravirahade jagamisel panema tervishoiuteenuse osutajad konkurentsiolukorda. Näiteks ei tulene ravikindlustuse seadusest, et Haigekassa peaks HVK haiglatega lepingute sõlmimisel viima läbi vähempakkumise, nagu seda tehakse näiteks riigihangete seaduse kohaselt erinevates protseduurides. RaKS 36 lg 5 kohaselt sõlmib Haigekassa vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglat. Seega on Haigekassa kohustatud sõlmima ITK kui HVK haiglaga igal juhul lepingu. Ravi rahastamise lepingu sõlmimiste tingimusi reguleerib RaKS 36 lg 4, mille kohaselt ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab haigekassa järgmisi asjaolusid: 1) kindlustatud isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus; 2) teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused; 3) teenuse hind; 4) teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele; 5) tervishoiuteenuse osutajate piirarv; 6) tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad; 7) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad; 8) varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja poolt; 9) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja üldine majanduslik seisund; 8

9 10) ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt. Konkurentsiamet leiab, et RaKS 36 lg 4 sisaldab mitmeid tingimusi, mis on pigem omased riiklikult reguleeritavale tegevusalale (eelkõige p-d 1, 5, 7). Samas sisaldab nimetatud säte ka tingimusi, mis on pigem omased konkurentsiolukorras teenusepakkuja valikule (eelkõige p-d 2 ja 3). Kokkuvõtvalt leiab Konkurentsiamet, et RaKS 36 ei näe otseselt ette vaba konkurentsi põhimõtete kasutamist ravirahade jagamisel. Kuigi RaKS 36 lg 4 sisaldab mõningaid sätteid, mille kohaselt oleks võimalik ravirahade jagamisel kasutada teatud vaba konkurentsi elemente (nt hinnata tervishoiuteenuse osutaja poolt pakutud hinda ja kvaliteeti), peab Konkurentsiamet siiski kaheldavaks, kas RaKS -i 36 on võimalik tõlgendada selliselt, et ravirahasid jagataks täiesti vaba konkurentsi tingimustes, näiteks nagu riigihankes. Riigikohus on haldusasjas nr tehtud lahendis asunud seisukohale, et kuigi RaKS 36 lg 4 sõnastus ei võimalda sõnaselgelt hindajal valida, milliseid sätestatud kriteeriumidest kohaldada, ega luba ühtegi neist ka hindamisel arvestamata jätta, peab kaalutlusotsuse tegijal selleks, et tagada kaalutlusotsuse õiguspärasus, olema võimalik jätta asjakohatu kriteerium üldse arvestamata, eeldusel, et ta kohtleb ühetaoliselt kõiki taotlejaid. Haigekassa on selgitanud Konkurentsiametile, et ravirahade jagamise kriteeriumiteks on eelkõige RaKS 36 lg 4 p 1 ja p 7 sätestatu. Nimetatud sätted käsitlevad kindlustatud isikute vajadust teenuse järele ning riigi tervishoiupoliitika arengusuundi. Sellise lähenemise õigsuspärasust on kinnitanud ka Riigikohus oma hiljutises lahendis nr (p 23). Konkurentsiamet uuris, kuidas Haigekassa ravirahasid HVK haiglate vahel jagab. Haigekassa poolt esitatud selgitustest ilmnes, et mingit selgepiirilist konkurssi tervishoiuteenuse osutajate vahel ei korraldata. Haigekassa ei võta haiglatelt hinnapakkumisi, kuna Haigekassa tervishoiuteenuste piirhinnad kehtestab Vabariigi Valitsus. Ravijuhtude ja rahaliste mahtude otsustamine toimub läbirääkimiste teel ja erialade kaupa (nt onkoloogia). Kõigi HVA haiglatega sõlmib Haigekassa viieaastased ravi rahastamise lepingud. Haiglad üldjuhul esitavad Haigekassale järgmise perioodi rahastamiseks omapoolsed soovid ja Haigekassa tervishoiuosakond ja piirkondlikud osakonnad vaatavad üle ravi vajaduse ja eelarve võimalused. Seejärel toimuvad läbirääkimised, mille tulemusena sõlmitakse haiglate ja Haigekassa vahel lepingute rahalised lisad. Ravi rahastamise lepingu (RRL) rahalist mahtu käsitleva lepingu lisa üle peetavatel läbirääkimisel lähtutakse lepingupartneri eelneva perioodi RRL-i täitmise andmetest ja võetakse aluseks tervishoiuteenuste planeeritud nõudlus, ravikindlustuseelarve rahalised võimalused ja vajadusel ka muudatused HVA haigla tegevusloas. Kuigi läbirääkimiste käigus räägitakse muuhulgas läbi lepingupartneri soov ja võimalused teenuse osutamise mahte suurendada, sõltub see siiski eeskätt patsientide vajadusest teenuste järele ning haigekassa rahalistest võimalustest. Konkurentsiamet leiab eeltoodud lepingute sõlmimise mehhanismi kirjelduse põhjal, et see ei ole kuidagi võrreldav viisiga, kuidas ettevõtjad vaba konkurentsi tingimustes teenust müüvad ning on iseloomulik pigem riiklikult planeeritud majanduskeskkonnale. Haigekassa lähtub lepingute sõlmimisel eelkõige RaKS 36 lg 4 p 1 ja p 7 sätestatust. Tegemist on selles sättes sisalduvast loetelust just nimelt selliste punktidega (vajadus teenuse järele ja kättesaadavus ning riigi tervishoiupoliitika arengusuunad), mis, nagu eelpool selgitatud, on omased pigem riiklikult reguleeritavale tegevusalale. 9

10 Konkurentsiamet leiab, et Haigekassa poolt rakendatava raha jagamise korralduse juures ei ole HVK haiglatel ka võimalik oma turuosa suurendada nii, nagu selline võimalus on tüüpiliselt vabas konkurentsiolukorras tegutsevatel ettevõtjatel. Kuigi HVK haiglatel on teatud võimalused mõningates olukordades lisaraha saada, on need võimalused selgelt liiga tagasihoidlikud ja mittesüsteemsed. Ka ITK enda seletustest tuleneb, et ITK ei saa turuosa niisama lihtsalt suurendada. Näiteks keeldus Haigekassa aastal tasumast Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud ja ITK poolt kindlustatud isikutele meditsiinilistel näidustustel osutatud tervishoiuteenuste eest, mis ületasid sõlmitud ravi rahastamise lepingus sätestatud mahte. Ravi rahastamise lepingu lisatingimuste kohaselt lepingu täitmisel jälgivad Pooled ravijuhtude miinimummahtu ja ambulatoorse, päevaravi ning statsionaarse mahu kogusummat kokkulepitud erialadel ja Lepingu üldtingimuste punktis 2.7 nimetatud tervishoiuteenustele kokku lepitud summasid. Haigekassa on kinnitanud, et kui haigla ületab kokkulepitud rahalist mahtu, siis Haigekassa keeldub ravi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest. Haigla võib siiski aasta lõpul taotleda täiendavat finantseerimist koefitsiendiga 0,3. Haiglad pigem ei ole huvitatud sellisest finantseerimisest, ületäitmine tuleneb pigem sellest, et haiglal on keeruline oma tegevust täpselt planeerida. Sellest järeldub, et kui ITK osutab planeeritust rohkem tervishoiuteenuseid, ei tasu Haigekassa nende teenuste eest täies ulatuses ning seega ei võimalda selline süsteem ITK-l oma turuosa sarnaselt konkurentsiolukorras tegutsevatele ettevõtjatele suurendada. Kokkuvõtvalt toimub ravirahade jagamine Haigekassa poolt HVA haiglatele pigem planeerimise kui konkurentsi alusel. Haigekassa lepingumahu ületamisel näevad ravi rahastamise lepingu üldtingimused ette võimaluse et, haiglal on õigus lubada rahalises lisas kokkulepitud eriala ravijuhtude ja rahalise mahu kõikumist 5% eriala jooksval kalendriaastal täidetud perioodi mahu ulatuses teise eriala mahu arvelt. Raviraha põhiosa on võimalik kalendriaasta jooksul ühelt haiglalt teisele jagada üksnes väga erandlikel tingimustel, sest see eeldab haiglaga selles kokkuleppele jõudmist. Ühele haiglale suunatud raha ei tõsteta kalendriaasta jooksul teise haigla lepingusse, sest tegemist on kahepoolsete lepingutega, ja keegi ei soovi oma rahast loobuda. Samas ühe haigla lepingu erialal kasutamata lepingumahtu ei saa haigla ühepoolselt kasutada enam kui 5% ulatuses teistel erialadel teenuse osutamiseks. Haiglatega sõlmitud lepingutes on ette nähtud võimalus kuni 5%-lisele reservile, mida algselt ei planeerita erialati. Lisaks sellele on haigekassa piirkondlikel osakondadel üldreserv umbes 3% piiridesse vastava tervishoiuteenuste liigi eelarvest. Seega, HVK haiglatel on tagasihoidlikud võimalused oma turuosa mõne teenuse osutamisel mahu kõikumiste ja reservide arvelt suurendada, kuid tuleb arvestada, et erinevalt konkurentsiolukorrast toimub see sel juhul mitte üldise müügitulu suurendamise, vaid teistelt erialadelt rahastuse ümber tõstmise arvelt. ITK on rõhutanud konkurentsi toimimist seeläbi, et patsiendil on õigus ise arsti vabalt valida. Kui ühe kindla arsti juures on pikem järjekord, siis tuleb patsiendil, kas lihtsalt oodata, või minna sama eriala teise arsti vastuvõtule samas haiglas või teises haiglas. Nimelt, aga kui ühe konkreetse arsti juurde soovib keskmisest rohkem patsiente tulla ja järjekord pikeneb, ei tähenda see, et Haigekassa suurendaks automaatselt haigla rahastamist. Haigekassa jälgib kättesaadavust erialal. Konkurentsiamet järeldab eeltoodu põhjal, et suurem nõudlusega ei kaasne haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste puhul mitte suuremat müügitulu, mis oleks omane konkureerivale turule, vaid hoopis pikenevad ravijärjekorrad hakkavad nõudlust konkreetse 10

11 raviasutuse vastu kahandama, taastades niiviisi nõudluse ja pakkumise tasakaalu. Seega, pikad ravijärjekorrad ei suurenda automaatselt haigla rahastust ega lähtuvalt sellest ka haigla osakaalu turul. Ehk teiste sõnadega, käesoleval juhul võitlus klientide pärast ei too kaasa turuosa suurenemist nagu teiste konkureeriva struktuuriga turgude puhul. Võttes arvesse kõike eeltoodut, on Konkurentsiamet arvamusel, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla ei osuta Eesti Haigekassa poolt rahastavaid tervishoiuteenuseid vaba konkurentsi tingimustes. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Ots Käesolevast vastusest on välja jäetud ärisaladused, mis on märgitud tekstis tähisega [ ]. Katrin Tasa

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Vaideotsus 5-P AS Estonian Air

Vaideotsus 5-P AS Estonian Air P E A D I R E K T O R ÄRAKIRI Vaideotsus Tallinn 26.01.2007 nr 5-P AS Estonian Air 12.01.2007 vaide Konkurentsiameti peadirektori 20.11.2006 otsusele nr 48-L rahuldamata jätmine 1. Haldusmenetlus Konkurentsiametis

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Eesti Haigekassa töökorralduse muudatustest ja EPIKoja esindamisest Ulvi Tammer-Jäätes EPIK juhatuse liige Eesti Haigekassa Nõukogu liige EHK Soodusravimikomisjoni liige Eesti Diabeediliidu juhataja Organisatsioon

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Maris Jesse 2017_06_09_EHL_konverents_

Maris Jesse 2017_06_09_EHL_konverents_ Lähiaja tervishoiupoliitilised muutused Sotsiaalministeerium 6.09.2017 1. Tervishoiu rahastamine 2. Muudatused Eesti Haigekassa juhtimises 3. Muudatused täiendavas ravimihüvitises Haigekassast tasutud

Rohkem

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel

Riigi funktsionaalne analüüs: tervisevaldkond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrrel Riigi funktsionaalne analüüs: tervisekond Sissejuhatus: ülevaade riigiorganisatsioonist Keskvalitsus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrreldes teiste ministeeriumite valitsemisaladega asutuste arvult

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_ Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:

Rohkem

Nele Parrest Teie nr 7-9/131500/ Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie nr 1.2-5/ TALLINN Seisukohad

Nele Parrest Teie nr 7-9/131500/ Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie nr 1.2-5/ TALLINN Seisukohad Nele Parrest Teie 10.03.2014 nr 7-9/131500/1401100 Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Kohtu 8 Meie 29.04.2014 nr 1.2-5/769-14-1 15193 TALLINN Seisukohad Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku kontrollkäigu

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit

KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalit KONKURSI TINGIMUSED JA KORD Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses Sotsiaalkindlustusamet teeb kohalikele omavalitsustele ettepaneku esitada taotlus konkursile Isikukeskse

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik

Rohkem

Lisa_hankekord

Lisa_hankekord Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi ning tema valitsemisala hankekorra kinnitamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning tema valitsemisala hankekord 1.

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Justiitsministeerium ja Justiitsministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbivi

Justiitsministeerium ja Justiitsministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbivi Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevuse kirjeldus (sh kuidas, kes tegevust teeb) (kirjeldamisel abistavad märksõnad, lühikirjeldused, Tähtaeg Lühendid: RHS - riigihangete

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

struktuuriüksus

struktuuriüksus Haigla Tähis THA/46 Viide KHA/2 Versioon 1 TEAVIK Klienditeeninduse standard lisa 8 SA VILJANDI HAIGLA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED SISSEJUHATUS Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

M 3_5 Otsuse Lisa 1_Vastulausete arvestamine non-konf

M 3_5 Otsuse Lisa 1_Vastulausete arvestamine non-konf VÄLJAVÕTE Eion Ettevõtted ASi ja ASi Starman ärisaladus välja jäetud Sideameti 22. augusti 2007. a otsuse nr J.1-45/07/12 Märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine eraklientidele ja äriklientidele

Rohkem

Mootorikütuse ost

Mootorikütuse ost 1 Tellija: TS Laevad OÜ Parvlaevade mootori- ja määrdeõlide ostmine Konkurss KONKURSIDOKUMENDID 2019 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA 2. PAKKUJATE KVALIFITSEERIMISE TINGIMUSED 3. PAKKUJA POOLT ESITATAVAD DOKUMENDID

Rohkem

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis KÄSKKIRI 28.03.2018 nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 Siseministeeriumi põhimäärus 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel.

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem