Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015
|
|
- Tõnu Unt
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015
2 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel. Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on: anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust seirest; analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse seisundile; arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis; anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega; määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva maksumusega; luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks. Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi kaasamiskoosolek Tõstamaa Rahvamajas (lisa 2). Kava koostas Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Marja-Liisa Meriste (GSM , 2
3 Sisukord 1. Sissejuhatus Ala iseloomustus Maakasutus Huvigrupid Kaitsekord Uuritus Läbiviidud inventuurid ja uuringud Riiklik seire Inventuuride ja uuringute vajadus Väärtused ja kaitse-eesmärgid Elustik Kooslused Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve Riiklik seire Riikliku haudelinnustiku seire Hüljeste seire Infotahvli paigaldamine Tähistamine Kava uuendamine Eelarve Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine LISAD
4 1. Sissejuhatus 1.1. Ala iseloomustus Sorgu saar (KLO ) 1 asub Pärnumaal Pärnu lahe ja Liivi lahe ja Kihnu väina piiril, Manilaiu lähedal. Regionaalselt kuulub Tõstamaa valla Manija küla ja Kihnu valla Lemsi küla koosseisu. Sorgu looduskaitseala (LKA) pindala on 274 hektarit ja hõlmab endas Sorgu saart 6,3 ha ning seda ümbritsevat mereala 265,7 ha ulatuses. Sorgu saar on väljavenitatud kujuga põhja-lõuna suunaline väikesaar, mis pole praegu püsivalt asustatud kuid sinna on rajatud piirivalve ja merenduse tarbeks ehitised nagu tuletorn, majakavahi maja, kelder, saun ja ladu ja kaev. Saar ise on merest väljaulatuv devoni aluspõhjaline moreenkõrgendik, mille kõrgus küündib põhjatipus 4,5 meetrini üle mere pinna ning mille vähene puittaimestik koosneb kadakast, kibuvitsast, verevast kontpuust, saarest, toomingast ja pihlakast (Tõstamaa valla koduleht). Sorgu saar on kaitse all kohaliku tähtsusega objektina alates Pärnu maakonnavalitsuse määrusega nr 319 Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta, Sorgu looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 7. märtsi a määruse nr 35 Sorgu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri alusel. Looduskaitseala on loodud kaitsmaks mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku. Sorgu LKA kuulub rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 alade võrgustikku Sorgu loodusalana (EE ), jääb Pärnu lahe linnualale (EE ), Pärnu lahe IBA (Important Bird Area) alale ja Pärnu lahe HELCOM (Baltic Marine Environment Protection Comission) alale. Kaitse-eeskirjaga kaitstakse Sorgu saarel elupaika väikesaared ja laiud (1620) 2, kogu looduskaitsealal kaitstakse järgnevaid linnuliike ja nende elupaiku: väikekoskel (Mergus albellus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), merisk (Haematopus ostralegus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajal 3 g-tilder (Tringa totanus) ja kalakajakas (Larus canus). 1 Kaitstava loodusobjekti kood 2 Rahvusvaheliselt kasutatav elupaigatüübi kood 4
5 Joonis 1. Sorgu looduskaitseala ja Sorgu saar. (Maa-ameti põhikaart 2015) 5
6 1.2. Maakasutus Sorgu saarel asub üks riigimaa katastriüksus, mille pindala on 0,62 hektarit. ETAK järgi on valdavad Sorgu saarel lagealad, mis moodustavad kogu maismaa-alast 79%. Sinna on arvatud nii liivased alad kui rohumaa. Põõsastik moodustab alast 21 % Huvigrupid Keskkonnaamet kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund. RMK praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel ja ala külastuse korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks Külastajad alale ligipääs ja rekreatiivse taristu olemasolu Kohalik omavalitsus ala tutvustamine ja taristu arendamine Teadustöö tegijad alale ligipääs Veeteede amet alale ligipääs ja olemasolevate objektide kasutus 1.4. Kaitsekord Sorgu LKA koosneb ühest Sorkholmi sihtkaitsevööndist ja ühest Sorgu madala piiranguvööndist (lisa 1). Sorkholmi sihtkaitsevööndi (skv) pindala on 5,9 ha ja hõlmab valdavalt LKA maismaaosa. Sorkholmi skv kaitse-eesmärk on rannikuelustiku jaoks sobivate elupaikade ja kasvukohtade säilitamine ning mere- ja rannikulindude sigimisala kaitse. Kaitstav elupaigatüüp on väikesaared ning laiud. Sorgu madala piiranguvöönd (pv) ümbritseb Sorkholmi sihtkaitsevööndit ja koosneb valdavalt vee-alast, maismaaosa pindala nagu ka Sorkholmi vööndi puhul, sõltub mereveetasemest. Sorgu madala pv pindala on 268,2 ha ja kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ning mereja rannikuelustiku elupaikade säilitamine. Kaitsealal on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud Sorgu sihtkaitsevööndis ajavahemikul 1. aprillist 15. juulini. Sorgu sihtkaitsevööndis so Sorgu saarel on lubatud kuni kümne inimesega rahvaürituste korraldamine. Kui soovitakse korraldada sellest suurema rahvaarvuga üritust, siis on vaja taotleda kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekut. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud juhul kui alal on olemas lõkkekoht ja telkimisplats, mille rajamine on toimunud kaitseala valitseja nõusolekul. Kogu kaitsealal on keelatud jahipidamine, välja arvatud jahipidamine väikekiskjatele kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitiste, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, 4 Eesti topograafia andmekogu 6
7 mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ning jahiulukeid lisasööta. Sihtkaitsevööndis on keelatud järgmised tegevused: majandustegevus (Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgil, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevused. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevusi, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit), loodusvarade kasutamine, inimeste viibimine 1. aprillist 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Keelatud on uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd ning mootor- ja maastikusõidukitega sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Piiranguvööndis on keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine 1. aprillist 15. juulini. Erandiks on järelevalve- ja päästetööd, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tööd ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatav teadustegevus Uuritus Läbiviidud inventuurid ja uuringud Laiudude ja väikesaarte elupaik inventeeriti Natura 2000 alade valikul aastal Kaitsekorralduskava koostamisel ühtegi uuringut ja inventuuri ei teostatud Riiklik seire Sorgu looduskaitsealale jääb kaks seirejaama kus toimub väikeste meresaarte haudelinnustiku ja kormorani seire (Keskkonnaregister). Meresaarte haudelinnustiku seiret on tehtud igaaastaselt alates Kormoranide seire toimub hüljeste ja väiksete meresaarte haudelinnustiku seire käigus aastast Seire on iga-aastane.. Kaitsealale jääb osaliselt seireala, mis kuulub alamprogrammi hülged, kus on Sorgu saarel seiret teostatud aastatel 2012, 2013 ja leitud 9 hallhüljest aastal Lisaks viiakse läbi igaaastast hallhüljeste lennuloendust erinevatel seirealadel. Selle seiremeetodiga hinnatakse hallhüljeste karvavahetusaegset arvukust lesilatel Inventuuride ja uuringute vajadus Hetkel teostatavad seired on kaitse-eesmärkide seisundi hindamiseks piisavad, seega kava perioodil inventuure ei planeerita. 7
8 2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid 2.1. Elustik Linnud Sorgu saar on oluline veelindude pesitsusala. Väikesaarte haudelinnustiku 2014 seirel on Sorgu saarel loendatud 12 seal pesitsevat linnuliiki (Keskkonnaagentuur). Saare linnustiku asustustiheduseks on sel aastal olnud 328,1 paari hektarile. Kõige suuremaarvulisem pesitseja on kormoran, 2014 aastal loendati 1956 pesa, neist 611 puudel. Maapinnal asunud pesadest olid 796 munadega ja 30 pesas olid koorunud juba pojad, 510 pesa olid tühjad ning 9 rüüstatud (Rattiste, K.). Nii kormoranile, kui teistele saarel pesitsevatele lindudele on suurimaks ohuteguriks häirimine. Sorgul käiakse kormorani pesi rüüstamas ja korjatakse ka teiste lindude mune. Teiseks ohuks on saarele sattuvad kiskjad sh ka koerad. Jahiulukite: rebane, kährik tuvastamise korral on võimalik kaitseala valitsejaga kooskõlastades nende arvukust reguleerida. Sorgu looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on: väikekoskel (Mergus albellus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), merisk (Haematopus ostralegus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kalakajakas (Larus canus). Tabel 1 ja lisa 3 annavad ülevaate liikide pesitsusarvukusest ja eesmärkidest tulevikus. Eesmärkideks seatud liikide arvukuse ülevaade (haudepaaride arv) Eesti Ornitoloogiaühingu 2013 a aruande Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus põhjal. Väikekoskel on meil väiksearvuline läbirändaja ja Eestis ei pesitse. Väikekoskla arvukus on 30 aasta lõikes tugevalt tõusnud, talviseks arvukuseks hinnatakse Eestis isendit. Räusktiir on Lääne-Eesti laidudel harv haudelind (peamiselt Väinamerel), kelle arvukuseks hinnatakse meil haudepaari. Tutt-tiir on Eestis väiksearvuline haudelind Saaremaa ümbruse laidudel ja Suures väinas ( paari). Tutt-tiir pesitseb väga tihedate kolooniatena. Jõgitiir on stabiilse arvukusega ( paari) meie rannikualadel tavaline kurvitsaline. Randtiir on Eestis üsna arvukas liik, kes pesitseb meresaartel ja lagerannikul. Pesitsevate paaride arv on , mõõduka kasvutrendiga. Väiketiir on Eesti rannikul ja laidudel pesitsev harv haudelind, hinnanguliselt paari. Vööt-põõsalind on Lääne- Eestis tavaline, mujal suhteliselt harv ja lokaalselt levinud haudelind, kelle arvukus on mõõdukas languses ( paari). Vööt-põõsalind elutseb kadastikes, loopealsetel, põõsastunud niitudel ja põõsasluhtadel. Kühmnokk-luige arvukuseks on hinnatud paari, viimase kümne aasta lõikes on toimunud mõõdukas arvukuse tõus. Hallhani on Eestis levinud põhiliselt Lääne-Eesti lahesoppide ja rannajärvede roostikes, samuti kogu Lääne-Eesti saarestikus. Viimase paarikümne aastaga on liik laiendanud oma leviala Pärnu lahe ja Kihnu ümbruse saartele. Hallhanede arvukus kasvas kuni te aastate keskpaigani saavutades maksimumi 1500 paari. Praeguseks on pesitsevate hallhanede arv vähenenud paarini. (Roostikulindude kaitse tegevuskava eelnõu; Eesti Ornitoloogiaühing, 2013). Pesitsevaid tuttvarte arvatakse Eestis olevat paari. Pesitsevate tuttvartide arvukus on mõõdukas languses, samas on kasvanud talvituvate lindude hulk. Haha arvukus on tugevas languses, nii pesitsevate ( paari) kui talvituvate lindude arvu (10-50 isendit) poolest. Tõmmuvaeras on Eesti rannikul harv haudelind, aga tavaline läbirändaja. Hinnanguliselt on Eestis tõmmuvaera haudepaari. Rohukoskla ( paari) ja jääkoskla (
9 paari) arvukus on viimase kümne aasta jooksul püsinud stabiilne. Mõlemad liigid suhteliselt tavalised liigid, kes pesitsevad eelkõige saartel ja rannikul. Merisk pesitseb kliburandadel ja saartel ning on oma kontrastse välimuse tõttu kergesti määratav. Meriski arvukus on haudepaari ja viimasel kümnendil mõõdukas languses. Kivirullija on meie saartel ja rannikuneemedel harv, langeva trendiga haudelind (30-50 paari). Alk on meil avamerel sage läbirändaja (peamiselt aprill-mai, oktoober-november) ja talvitaja, väikesaartel väga harv pesitseja (1-10 paari). Liivatüll on Eesti mererandades üldlevinud haudelind, kelle arvukus on viimastel aastatel kahanenud (hinnanguliselt pesitsevat paari). Liivatüll pesitseb liival või kiviklibul rannikute ääres ja harvem ka kruusaaukudes. Viimastel aastatel on liivatülli arvukus Eestis märkimisväärselt langenud. Punajalg-tildri arvukust hinnatakse haudepaarile ja arvukus on 30 aasta lõikes mõõdukas languses. Kalakajaka pesitsusaegset arvu hinnatakse paarile, talvituvaid isendeid on Kalakajaka seisundit võib hinnata stabiilseks. Kaitsekorralduskava perioodi ja pikaajalise perioodi eesmärgid liikide arvukusele on toodud tabelis 1. Mõjutegurid ja meetmed + Kaitseala maismaaosa on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ja kehtestatud on ajaline liikumispiirang - Liikumispiirangust ei peeta kinni Meede Ala tähistuse uuendamine Infotahvli rajamine Tabel 1. Liikide staatus, arvukus ning neile seatud lühi- ja pikaajaline eesmärk. Liik LKS 5 LiD 6 KE 7 - jah/ei väikekoskel (Mergellus albellus) räusktiir (Sterna caspia) tutt-tiir (Sterna sandvicensis) LoA 8 - jah/ei LiA 9 - jah/ei Haudepaare 2014 Eesmärk 10 a II I jah ei ei - sobivad toitumise ja rändel peatumise tingimused Sorgu madala piiranguvööndis II I jah ei ei II I jah ei jah Eesmärk 30 a sobivad toitumise ja rändel peatumise tingimused Sorgu madala piiranguvööndis 265,7 ha 5 Looduskaitseseadus 6 Linnudirektiiv 7 Kaitse-eeskiri 8 Loodusala 9 Linnuala 9
10 Liik LKS 5 LiD 6 KE 7 - jah/ei kivirullija (Arenaria interpres) LoA 8 - jah/ei LiA 9 - jah/ei Haudepaare 2014 Eesmärk 10 a II II jah ei jah alk (Alca torda) II II jah ei ei tõmmuvaeras (Melanitta fusca) liivatüll (Charadrius hiaticula) punajalg-tilder (Tringa totanus) III II jah ei jah III II jah ei jah III II jah ei jah jõgitiir (Sterna III I jah ei jah hirundo) randtiir (Sterna paradisaea) väiketiir (Sterna albifrons) vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) kühmnokk-luik (Cygnus olor) hallhani (Anser anser) tuttvart (Aythya fuligula) hahk (Somateria mollissima) rohukoskel (Mergus serrator) jääkoskel (Mergus merganser) merisk (Haematopus ostralegus) kalakajakas (Larus canus) III I jah ei jah III I jah ei jah III I jah ei ei II jah ei jah II jah ei jah II jah ei jah II jah ei jah II jah ei jah II jah ei jah II jah ei ei II jah ei jah Eesmärk 30 a 10
11 2.2. Kooslused Väikesaared ning laiud (1620) LoD I; LoA- jah; KE- jah Sorgu looduskaitseala ainsaks loodusdirektiivile vastavaks elupaigatüübiks on väikesaared ja laiud, mis hõlmab Sorgu saart ja ümbritsevaid laidusid/hagusid, mille pindala sõltub mereveetasemest. Natura 2000 eesmärk 3,1 ha elupaigatüübi säilimine seisundiga B. Ala on matkajatele ja suvitajatele atraktiivne, mis aga kahjustab mõnevõrra selle looduslikku väärtust. Eestis kuuluvad väikesaarte ning laidude elupaigatüüpi väikesaared, mille pindala ei ületa 10 hektarit (Paal, J. 2007). Pikaajaline kaitse-eesmärk: elupaigatüübi väikesaared ja laiud säilimine pindalal 6,3 ha seisundiga A Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: elupaigatüübi väikesaared ja laiud säilimine pindalal seisundiga B Mõjutegurid ja meetmed + Kaitseala maismaaosa on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse ja kehtestatud on ajaline liikumispiirang - Liikumispiirangust ei peeta kinni Meede Ala tähistuse uuendamine 11
12 3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus Kaitse-eeskirjaga on Sorgul lubatud telkimine ja lõkke tegemine selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Sorgul ja seda ümbritsevatel laidudel puuduvad hetkeseisuga rekreatsioonile suunatud ehitised sealhulgas lõkke- ja telkimiskoht. Kohalik omavalitsus on huvitatud saare reguleeritud eksponeerimisest turistiobjektina korrastades alal asuvad hooned. Alale korraldavad reise erinevad seiklusturismifirmad ja kohale tullakse ka omal käel, suvel näiteks kajakimatkajad. Talvel käiakse saarel piisava merejää olemasolul. Külastus on ajaliselt piiratud liikumiskeeluga 1. aprillist kuni 15. juulini. Piirang on kehtestatud ala kaitseväärtuseks olevate liikide sigimisperioodiks. Selline režiim on vajalik, et tagada linnustiku pesitsus- ja sulgimisaegne rahu. Sorgu saarel on vajalik piiritähiste uuendamine ja infotahvli paigaldamine, mis seletab kaitsekorda, ala väärtusi ja juhendab loodustsäästvalt käituma. Visioon ja eesmärk Visioon: Säilib olulisest inimmõjust puutumata reguleeritud külastustaritsuga loodusmaastik Eesmärk: Külastajate arv püsib tasemel, mis ei ohusta kaitsealal olevaid kaitstavaid väärtusi Mõjutegurid + Alale on kehtestatud ajaline liikumispiirang - Liikumispiirangust ei peeta kinni Meede Ala tähistuse uuendamine Infotahvli rajamine 12
13 4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve 4.1. Riiklik seire Riikliku haudelinnustiku seire Seire toimub iga-aastaselt. Sorgu laid kuulub alamprogrammi Väikeste meresaarte haudelinnustik Kihnu laidude seirerühma alla Hüljeste seire Sorgul hinnatakse hallhüljeste arvukust ja sigmisedukust maismaaosal, nende karvavahetusaegsel viibimisel lesilates. Seire toimub iga-aastaselt Infotahvli paigaldamine Looduskaitseala külastajate informeerimiseks kehtivast kaitsekorrast ja kaitseväärtustest ning looduskäitumise teadlikkuse tõstmiseks paigaldatakse laiule infotahvel (joonis 2). Teksti koostajaks on Keskkonnaamet Tähistamine Kaitseala tähistust on tarvis uuendada. Sorgu saarele paigaldatakse viis keskmise suurusega tähist Sorgu looduskaitseala, Sorkholmi sihtkaitsevöönd, liikumiskeeld Üks keskmise suurusega tähis tekstiga Sorgu looduskaitseala, Sorkholmi sihtkaitsevöönd, liikumiskeeld paigaldatakse laiule Sorgu ladu /Sorgu latv (joonis 2) Kava uuendamine Kaitsekorraldusperioodi teiseks pooleks ( ) uuendatakse ja kaasajastatakse tegevuskava ning eelarve. Kaitsekorralduskava järgnevaks perioodiks koostamisel arvestatakse vahehindamise infot ja perioodi seire andmetega. 13
14 Joonis 2. Tähiste (punased punktid) asukohad Sorgu LKA maismaaosal. Sinise punktiga on tähistatud paigaldatava infostendi asukoht. (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMSkaardirakendus seisuga
15 4.5. Eelarve Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: I prioriteet hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; II prioriteet vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; III prioriteet soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Tabel 2. Tegevused ja eelarve Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Riikliku haudelinnustiku seire Riiklik seire KAUR Seired Sadades eurodes I x x x x x x x x x x X Hüljeste seire Riiklik seire KAUR I x x x x x x x x x x X Infotahvli paigaldamine 1tk Tähistamine 5tk ja tähiste hooldus Infotahvlite rajamine Kaitsealuste objektide tähistamine KOV/KeA RMK Taristu II 6 6 II 5 x x x x x x x x x 5 Kavad, eeskirjad 4.4 Kava uuendamine Tegevuskava KeA II X X Kokku 11 x x x x x x x x x 11 Tegevuse elluviija: KeA- Keskkonnaamet, RMK- Riigimetsa Majandamise Keskus, KAUR- Keskkonnaagentuur, KOV- kohalik omavalitsus Kokku 15
16 5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Kaitsekorralduskava perioodi lõpus hinnatakse tulemuste põhjal kaitsekorralduskava edukust. Kaitsekorralduskava on koostatud 10 aastaks ( ). Kaitsekorralduskava täitmise vaheanalüüs teostatakse aastal, kaitsekorralduskava täitmise analüüs aastal. Kaitsekorralduskava täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas. Tulemuslikkuse hindamiseks võetakse aluseks tabeli 3 näitajad. Tabel 3. Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava eesmärkide täitmise hindamise kriteeriumid Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus 2.1 väikekoskel pindala ha 265,7 265,7 räuskriir 1 1 tutt-tiir kivirullija 2 2 alk 1 1 tõmmuvaeras liivatüll 3 3 paaride arv punajalg-tilder 2 2 jõgitiir randtiir väiketiir 2 2 vööt-põõsalind 1 1 kühmnokk-luik 5 5 Sorgu madala piiranguvööndi pindala Kaitsekorraldus on tulemuslik kui antud arvul pesitseb liik vähemalt ühe aastal viiest 16
17 Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus tuttvart hahk 8 8 rohukoskel 1 1 jääkoskel merisk 3 3 kalakajakas väikesaared ja laiud pindala ha 3,1 3,1 17
18 KASUTATUD KIRJANDUS Elts et al 2013 Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu Keskkonnaagentuur Väikeste meresaarte haudelinnustiku seire aasta aruanne Keskkonnaregister: ( ) Maa-ameti kaardirakendus internetis: ( ) Paal, J Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat, Tallinn. Rattiste, K Kormorani levik ja arvukus eestis 2014 Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu Sorgu looduskaitseala kaitse-eeskiri. RT I, , 5 ( ) Tõstamaa valla koduleht ( ( ) 18
19 LISAD 19
20 Lisa 1. Sorgu looduskaitseala kaitse-eeskiri Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, , 5 Sorgu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Vastu võetud nr 35 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel. 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk 1. peatükk Üldsätted (1) Võetakse kaitse alla ala Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Manija külas ja Kihnu vallas Lemsi külas, mille nimeks saab Sorgu looduskaitseala 2 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, , lk 7 25) nimetab I või II lisas, ning I lisas nimetamata rändlinde. Need liigid on väikekoskel (Mergus albellus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), merisk (Haematopus ostralegus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kalakajakas (Larus canus); 4) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) nimetab I lisas. See elupaigatüüp on väikesaared ning laiud (1620) 3. (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ning üheks piiranguvööndiks. 20
21 (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. 2. Kaitseala piir Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused () Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 5. Lubatud tegevus 2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud 11 punktis 3 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis. (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut. 6. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud jahipidamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamine väikekiskjatele. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) anda nõusolekut väikeehitiste, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 8) jahiulukeid lisasööta. 7. Tegevuse kooskõlastamine 21
22 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui kaitseala valitsejal on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. 8. Sihtkaitsevööndi määratlus 3. peatükk Sihtkaitsevöönd (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maismaaosa seal väljakujunenud või kujunevate looduslike koosluste säilitamiseks ning rannikuelustiku elutingimuste ja mitmekesisuse säilitamiseks. (2) Kaitsealal on Sorkholmi sihtkaitsevöönd. 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk Sorkholmi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikuelustiku jaoks sobivate elupaikade ja kasvukohtade säilitamine ning mere- ja rannikulindude sigimisala kaitse. Kaitstav elupaigatüüp on väikesaared ning laiud. 10. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud: 1) kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul; 2) telkimine ja lõkketegemine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) pilliroo ja adru varumine; 2) elustiku liigikoosseisu säilimise tagamiseks ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. 11. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine 1. aprillist 15. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 22
23 4) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd; 5) mootor- ja maastikusõidukitega sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. 12. Piiranguvööndi määratlus 4. peatükk Piiranguvöönd (1) Piiranguvöönd on kaitseala piires olev veeala. (2) Kaitsealal on Sorgu madala piiranguvöönd. 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Sorgu madala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ning mere- ja rannikuelustiku elupaikade säilitamine. 14. Lubatud tegevus Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus; 2) ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine 1. aprillist 15. juulini. 1. aprillist 15. juulini on lubatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. 15. Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud: 1) kaldajoone muutmine; 2) uue ehitise püstitamine. 16. Määruse jõustumine 5. peatükk Lõppsätted Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 17. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 18. mai a määruses nr 154 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas tehakse järgmised muudatused: 1) määruse -s 1 asendatakse läbivalt sõnad nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ sõnadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ ; 23
24 2) esimene normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: 1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, , lk 7 25). ; 3) kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: 3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiiride ja maakatastri andmeid seisuga juuni a. Pärnu jõe hoiuala välispiir on märgitud lisas esitatud kaartidel, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000), LEST 97 1 mm täpsusega (EUREF89) projektsiooni ja maakatastri andmeid seisuga aprill a. Pärnu lahe hoiuala välispiir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ning maainfosüsteemis ( 4) määruse lisas esitatud Pärnu lahe hoiuala kaardid ( Pärnu lahe_1, Pärnu lahe_2, Pärnu lahe_3, Pärnu lahe_4 ) asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaartidega (lisatud). 18. Kehtetuks tunnistamine Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli a määruse nr 319 Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta lisa 1 punkt 35 tunnistatakse kehtetuks. 19. Menetluse läbiviimine Kaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 5. aprilli a käskkirjaga nr 486 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, , lk 7 25). 2. Kaitseala on moodustatud Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli a määrusega nr 319 Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta kaitse alla võetud Sorgu saare baasil. Mereala on olnud kaitse all Pärnu lahe hoiuala raames, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18. mai a määrusega nr 154 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti a korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri lisa 1 punkti 1 alapunktist 45 hõlmab kaitseala osa Pärnu lahe linnualast ning tulenevalt eelnimetatud korralduse lisa 1 punkti 2 alapunktist 402 Sorgu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. 24
25 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis ( 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel Andrus Ansip Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister Aivar Rahno Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Lisa 1 Sorgu looduskaitseala Kaart 25
26 Lisa 2. Kaitsekorralduskava koostamise käigus tehtud ettepanekute koond. Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava avalik arutelu Tõstamaa rahvamajas , algus Osalejad: Marja-Liisa Meriste, Kadri Hänni, Alo Tomson, Anu Peterson, Hannes Vask, Urmas Õunap. Marja-Liisa Meriste tutvustab kaitsekorralduskava eelnõud ja alal kehtivaid kaitse-eeskirjast tulenevaid kitsendusi. U. Õunap: Kas ajaline mootorpaadiga liikumiskeeld laieneb ka Veeteedeametile? K. Hänni: Veetedeameti viibimine alal on järelevalvetöö ja sellele kooskõlastamise kohustus ei laiene. U. Õunap: kas olemasolevate hoonete remontimisele ei laiene liikumiskeeld? K. Hänni: kaitse-eeskiri kehtib ja see ei anna võimalust liikumiskeelu ajal saarel viibimiseks kaalutlusotsuse tegemiseks. Hoonete hoolduse ja remondi puhul tuleb arvestada liikumiskeelu ajaga. H. Vask: KKK punktis 2.1. on kirjas, et 2014 pesitses 12 liiki linde. 70ndatel lindu. Liikide arv on vähenenud kuigi liikumist on piiratud. M-L. Meriste: ei oska ajalugu kommenteerida U. Õunap: kormorani kaitse ja inimese eemal hoidmine on selle põhjustanud! M-L. Meriste: kormoran ei ole ala kaitse-eesmärgiks. liikide arvukuse muutumine on looduslik protsess. H. Vask: Kormoranid ja erosioon hävitavad kohaliku elu seal ära, mulla kiht on saarel väga õhuke ja see ei taastu niipea. M-L. Meriste: taimeliike me ei katse, seetõttu ei ole erosioon ohuks. Taimestiku olemasolu ei ole oluline, oluline on saare kui elupaigatüübi säilimine. H. Vask: vanasti oli Sorgul rannaniidu kooslus ja seda hooldati. Väga ilus oli. A. Tomson: Võiks teha nagu Turu saarestikus, et ala karjatatakse ja pakutakse ekstreemturismi võimalust saarel ööbida. K. Hänni: Sorgul on suvine liikumiskeeld ja pesitsevate lindude kaitseks ei ole see lubatav. U. Õunap: probleem on selles, et inimesed käivad koos koertega. Koerad kraapisid saarel kõik segamini. H. Vask: rebane oli Sorgul kogu suvel koos poegadega. Miks neil lubatakse pesi rüüstata. K. Hänni: KeA saab vajaduse korral korraldada väikekiskjate arvukuse reguleerimist väikesaartel. 26
27 M-L. Meriste: saame lisada KKK-sse, et selliseid olukordi lahendatakse juhtumipõhiselt. A. Peterson: kas on lubatud olemasolevate hoonete hooldus ja remont? K. Hänni: vastavalt kaitse-eeskirjale on lubatud ehitiste hooldustööd. Kõik tegevused, mis vajavad ehitusluba ja ehitisteatist, on lubatud KeA nõusolekul. A. Tomson: lisada KKK-sse, et on huvi loodushariduskeskus teha. K. Hänni: on mainitud, kuid tegevusena me ei käsitle, eelarvesse ei pane. U. Õunap: kas on uuritud, mis liik millisele liiga teeb. K. Hänni: loodus reguleerib end ise, liikide arvukus muutub ka ajas. M-L. Meriste: suhtumine erinevatesse liikidesse ongi erinev. Kormoran on saanud halva kuvandi, aga teda ei pea kaitsealal jahtima. U. Õunap: kahju, et ei saa säilitada seda ilusat saart. Kormoranid ja inimeste eemal hoidmine rikuvad kõik ära. M-L. Meriste: loodusprotsessid on pikemad kui inimese mälu. Kormoranid lihtsalt on praegu Sorgul varem oli põhimass Kumaril. A. Tomson: kas pole plaanis kormorani arvukust seal piirata? M-L. Meriste: tegemist on linnualaga ja linnualal linnujahti üldjuhul ei peeta. Sorgul ei ole vajalik kormoranide küttimine. Lõpp
28 Lisa 3. Väärtuste koondtabel. Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused Elustik (2.1) sobivad toitumise ja rändel sobivad toitumise ja rändel peatumise väikekoskel peatumise tingimused Sorgu tingimused Sorgu madala madala piiranguvööndis piiranguvööndis räusktiir kaitsealal pesitseb vähemalt 1 räusktiiru paar kaitsealal pesitseb 1 räusktiirupaar tutt-tiir kaitsealal pesitseb vähemalt 80 tutt-tiiru paari kaitsealal pesitseb 80 tutt-tiiru paari kivirullija kaitsealal pesitseb vähemalt 2 kivirullija paari kaitsealal pesitseb 2 kivirullija paari alk kaitsealal pesitseb vähemalt 2 algi paari kaitsealal pesitseb 2 algi paari 2.1 tõmmuvaeras liivatüll kaitsealal pesitseb vähemalt 50 tõmmuvaera paari kaitsealal pesitseb vähemalt 3 liivatülli paari -Liikumispiirangust peeta kinni ei Ala tähistuse uuendamine Infotahvli rajamine kaitsealal pesitseb 50 tõmmuvaera paari kaitsealal pesitseb 3 liivatülli paari punajalg-tilder kaitsealal pesitseb vähemalt 2 punajalg-tildri paari kaitsealal pesitseb 2 punajalg-tildri paari jõgitiir kaitsealal pesitseb vähemalt 200 jõgitiiru paari kaitsealal pesitseb 200 jõgitiiru paari randtiir kaitsealal pesitseb vähemalt 200 randtiiru paari kaitsealal pesitseb 200 randtiiru paari väiketiir kaitsealal pesitseb vähemalt 2 väiketiiru paari kaitsealal pesitseb 2 väiketiiru paari vööt-põõsalind kaitsealal pesitseb vähemalt 1 vööt-põõsalinnu paar kaitsealal pesitseb 1 vööt-põõsalinnu paar kühmnokk-luik kaitsealal pesitseb vähemalt 5 kühmnokk-luige paari kaitsealal pesitseb 5 kühmnokk-luige paari 28
29 Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused hallhani kaitsealal pesitseb vähemalt 3 hallhane paari kaitsealal pesitseb 3 hallhane paari tuttvart kaitsealal pesitseb vähemalt 100 tuttvardi paari kaitsealal pesitseb vähemalt 100 tuttvardi paari hahk kaitsealal pesitseb vähemalt 8 haha paari kaitsealal pesitseb 8 haha paari rohukoskel kaitsealal pesitseb vähemalt 1 rohukoskla paar kaitsealal pesitseb 1 rohukoskla paar jääkoskel kaitsealal pesitseb vähemalt 10 jääkoskla paari kaitsealal pesitseb 10 jääkoskla paari merisk kaitsealal pesitseb vähemalt 3 meriski paari kaitsealal pesitseb 3 meriski paari 2.2 kalakajakas väikesaared laiud ja kaitsealal pesitseb vähemalt 200 kalakajaka paari elupaigatüübi väikesaared ja laiud säilimine pindalal 6,3 ha seisundiga A -Liikumispiirangust peeta kinni ei Ala tähistuse uuendamine Infothavli rajamine kaitsealal pesitseb 200 kalakajaka paari elupaigatüübi väikesaared ja laiud säilimine pindalal 6,3 ha seisundiga B 29
Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
RohkemLehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017
Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemOsmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 12.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/14 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019 2028 Keskkonnaamet 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. Ala iseloomustus...
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemVoikula-tuuliku-keskkonnamoju-eelhinnang_
Tellija Estwind Energy OÜ Dokumendi tüüp KSH eelhinnang Kuupäev Jaanuar 2011 Lepingu nr 2010_0198 MUHU VALLAS VÕIKÜLA KÜLAS METSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Versioon 02 Printimise
RohkemSäärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees
Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 1 Foto: R. Kalamees SISUKORD SISUKORD... 2 Lühendid... 4 1. Sissejuhatus... 6 1.1. Ala iseloomustus... 6 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid...
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
RohkemMicrosoft Word - Avaste LA KKK doc
Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemMicrosoft Word - Krassgrundi linnustik_aruanne2010_2.doc
Krassgrundi mereala inventeerimine: linnustik Lõpparuanne Krassi saar. Ivar Jüssi foto 2.06.09. Andres Kuresoo & Leho Luigujõe Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Tartu SISUKORD Sissejuhatus...3
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemUulu-Võiste seletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemLisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame
Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017 2026 Keskkonnaamet 2016 1. SISSEJUHATUS... 4 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS...
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemRaadi looduskaitseala kaitse-eeskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
RohkemPowerPointi esitlus
Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja
RohkemLisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx
Keskkonnaministri määruse Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
Rohkemseletuskiri_Kambla
Vabariigi Valitsuse määruse Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc
LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemSeletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemTellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07
Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr 2014-0188 HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07.11.2016 Versioon 06 Printimise kuupäev Koostatud:
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemJoora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A
Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemART. 6 INTERPRETATION GUIDE
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus
RohkemHirundo (1) Hirundo UURIMUS Soome lahe avamere lindude inventuuri tulemused seoses aastaaegade, mere sügavuse ja geograafilise pikkusega
Hirundo 2018 31 (1) 32-48 Hirundo UURIMUS Soome lahe avamere lindude inventuuri tulemused seoses aastaaegade, mere sügavuse ja geograafilise pikkusega Riho Marja*,1,2, Andrus Kuus 1, Andres Kalamees 1
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemPowerPoint Presentation
Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemFIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja
FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemElva Vallavalitsus
ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid
RohkemSeletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
RohkemSlaid 1
Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud
RohkemHarku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt
Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemSeletuskiri
Üldplaneeringu koostamise lõpufaasis toimus haldusreform ja Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 101 Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3.
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
RohkemOMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM
INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
Rohkem1
Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ala iseloomustus... 5 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid... 9 1.4. Kaitsekord... 10 1.5. Uuritus...
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemKas meil on vaja linnaelustiku seiret?
Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemJÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU
P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:
RohkemAlatskivi Vallavalitsus
PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemMicrosoft PowerPoint - 5. Linnud [Compatibility Mode]
JAHILINNUD Ujupardid Sinikael-part, Anas latyrhynchos Suhteliselt massiivse kerega lind, varesest suurem. Kaal kuni 1,5 kg. Eesti suurim ja arvukaim ujupart. Sinikael-part moodustab suurima osa meil kütitud
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemEsitlusslaidide kujundusest
Ülevaade Maa-ameti avaandmetest Tanel Hurt Maa-amet / Geoinformaatika osakond 9. mai 2019 Teemad Andmekogud Ruumiandmete / avaandmete uuendamine Eesti topograafia andmekogu andmed Andmete korraga allalaadimine,
RohkemPowerPointi esitlus
Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus
RohkemEelnõu 24
EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
Rohkemuntitled
EESTI LINDU EESTI LINDU EESTI LINDU Eve Mägi Tekst Eve Mägi, 2010 Fotod Autorid, 2010 Toimetaja Anu Sillaots Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2134-8 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemKASPAR MÖLDER
KASPAR MÖLDER SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM 9. KLASS KORMORANI VAENAMISEST SAAREMAAL JUHENDAJAD INGE VAHTER, MART MÖLDER JA MATI MARTINSON SISSEJUHATUS Kormorani vaenamine tähendab kormorani vastu tehtud vaenutegevust.
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemEesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v
Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise
Rohkem