untitled
|
|
- Margus Juhanson
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 EESTI LINDU
2 EESTI LINDU
3 EESTI LINDU Eve Mägi
4 Tekst Eve Mägi, 2010 Fotod Autorid, 2010 Toimetaja Anu Sillaots Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Kirjastus Varrak Tallinn, Printon Trükikoda AS
5 SISUKORD EESSÕNA 8 KÜHMNOKK-LUIK 10 HALLHANI 12 VALGEPÕSK-LAGLE 14 RISTPART 16 SINIKAEL-PART 18 LUITSNOKK-PART 20 RÄÄKSPART 22 TUTTVART 24 HAHK 26 TÕMMUVAERAS 28 SÕTKAS 30 JÄÄKOSKEL 32 TEDER 34 NURMKANA 36 TUTTPÜTT 38 KORMORAN 40 HÜÜP 42 HALLHAIGUR 44 MUST-TOONEKURG 46 VALGE-TOONEKURG 48 MERIKOTKAS 50 ROO-LOORKULL 52 RAUDKULL 54 HIIREVIU 56 TUULETALLAJA 58 ROORUIK 60 TÄPIKHUIK 62 RUKKIRÄÄK 64 LAUK 66 5
6 6 SOOKURG 68 MERISK 70 NAASKELNOKK 72 LIIVATÜLL 74 RÜÜT 76 KIIVITAJA 78 SOORÜDI 80 TUTKAS 82 TIKUTAJA 84 METSKURVITS 86 MUSTSABA-VIGLE 88 SUURKOOVITAJA 90 PUNAJALG-TILDER 92 KIVIRULLIJA 94 NAERUKAJAKAS 96 KALAKAJAKAS 98 HÕBEKAJAKAS 100 MERIKAJAKAS 102 RÄUSKTIIR 104 JÕGITIIR 106 RANDTIIR 108 MUSTVIIRES 110 KAELUSTUVI 112 KÄGU 114 KODUKAKK 116 VÄRBKAKK 118 PIIRITAJA 120 VÄÄNKAEL 122 MUSTRÄHN 124 SUUR-KIRJURÄHN 126 PÕLDLÕOKE 128 SUITSUPÄÄSUKE 130 RÄÄSTAPÄÄSUKE 132 SOOKIUR 134 HÄNILANE 136 LINAVÄSTRIK 138 PUNARIND 140 ÖÖBIK 142 KADAKATÄKS 144
7 KIVITÄKS 146 MUSTRÄSTAS 148 HALLRÄSTAS 150 LAULURÄSTAS 152 VÕSA-RITSIKLIND 154 KÕRKJA-ROOLIND 156 RÄSTAS-ROOLIND 158 KÄOSULANE 160 VÄIKE-PÕÕSALIND 162 PRUUNSELG-PÕÕSALIND 164 VÄIKE-LEHELIND 166 HALL-KÄRBSENÄPP 168 ROOHABEKAS 170 RASVATIHANE 172 SINITIHANE 174 PUUKORISTAJA 176 PEOLEO 178 HALLÕGIJA 180 PASKNÄÄR 182 HARAKAS 184 HAKK 186 KÜNNIVARES 188 HALLVARES 190 RONK 192 KULDNOKK 194 KODUVARBLANE 196 PÕLDVARBLANE 198 METSVINT 200 ROHEVINT 202 KARMIINLEEVIKE 204 LEEVIKE 206 TALVIKE 208 ROOTSIITSITAJA 210 LINNUNIMETUSTE REGISTER 212 FOTODE AUTORID 215 7
8 EESSÕNA Kes on Eesti lind? Eesti lindude nimekirjas on praegu (s.o aastal) 374 liiginimetust. Neist ligemale kolmandik on eksikülalised linnud, kes on meile sattunud täiesti juhuslikult, paljud neist tuultega kantuna, osa aga lihtsalt noorusrumalusest äraeksinuna. Suur hulk on neid linde, kes oma rännuteel meie territooriumi regulaarselt läbivad, nad peatuvad siin väheke aega ja lähevad siis jälle edasi. Läbirändajate jaoks on Eesti väga oluline koht ja nende lindudega me peame arvestama ning nende eest ka hoolt kandma ilma meil peatumata ning siit rahu ja toitu leidmata ei saaks need linnud kuidagi elus hakkama. Kolmas suur hulk linde on need, kes Eestis pesitsevad ja tunduvad olema päris meie omad linnud. On ju koht, kus sa endale kodu rajad ja seal lapsed üles kasvatad, see päris õige kodukoht! Regulaarseid pesitsejaid on Eestis 210 linnuliigist. Siia raamatusse kirjutasin ma lugusid 101 linnust. Püüdsin need lood esitada võimalikult lihtsalt ja huvitavalt, liialdamata teadusliku terminoloogia ja keeruliste mõistetega, kuid andes samas lindude kohta piisavalt teavet. Paljud lood on lõputa, sest enamasti oleks lõpp pidanud kõlama nagu vanades muinasjuttudes: ja kui nad surnud ei ole, siis elavad nad õnnelikult edasi. Raamatus kirjeldatud 101 lindu ei ole meie linnustikus millegi poolest tähtsamad kui ülejäänud liigid, kuid nendega olen ma oma elus rohkem kokku puutunud ja nendega on mul tekkinud mingi side. Samas on nad ka üsna eriilmelised ja igaühest neist on võimalik rääkida oma lugu. Kuna lindude näol on tegemist väga eripärase loomarühmaga, siis on neis lugudes korduvaid, sarnastest tunnustest tulenevaid motiive, kas või lindude pesitsusdetailide osas. Kindlasti mõjutas linnuvalikut minu pikaajaline töötamine Matsalus. Võrreldes muu Eestiga on sealne linnustik üpris erandlik, sest esikohal on meresaarte, rannaniitude, luhtade ja roostike asukad. Seepärast on raamatus nende alade linnustikule mõnevõrra rohkem tähelepanu pööratud. Kuid teisalt on looduslikke niidualasid Eestis väheks jäänud, suur osa neist on kaitse all ning inimestele liikumiseks sageli suletud või on seal liikumine vähemalt piiratud nii ongi looduskaitsealal töötava linnu-uurija kohus vahendada sealset elu ka teistele. Olen käsitlenud ka neid linnuliike, kes elavad minu koduaias või lausa maja räästa all ning kes igal pool mujalgi inimestele ette jäävad. Kui nad ei ela teie koduaias või linnamaja akna all, siis kohtate neid pargis jalutades või kalmistul käies, näete neid autoaknast või puhkuse ajal mööda Eestimaad matkates. 8
9 Iga linnu kohta on kirja pandud tema üldandmed, aga ka see, kus ta Euroopas põhiliselt ringi liigub ning kus ja mis ajal teda Eestis kohata võib. Sealjuures ei pruugi kõik linnu siinsed elupaigad olla üles loetud alati võib mõnda liiki näha ka tavatus kohas, on ju meil kohatud küllaltki palju eksikülalisigi. Pealegi on elupaikade puhul võimalikud igasugused erisused ja üleminekud, mõnes muidu sobivas kohas võib olla selliseid segavaid mõjusid, et linde seal lihtsalt ei ela. Nii erineb korras mõisapark suuresti vanast hooldamata pargist, aedasid on majade ümber aga lausa igasuguseid. Raamatus ei ole eraldi elupaigana mainitud kalmistuid välja arvatud ühe linnu puhul, kellel tundub just kiriku- ja surnuaedadega eriline side olevat, sest oma laadilt ja puude koosseisult sarnanevad meie kalmistud enamasti parkidega, vaevalt et linnud neil just vahet teevad. Oma linnulugudes püüdsin kirjeldada, kuidas käsitletud lind välja näeb ja mis tunnuste poolest saab teda teistest linnuliikidest eristada ning anda ülevaade tema pesast, kurna suurusest ja poegade üleskasvamisest. Muu jutt puudutab ainuomasena kas mingit kindlat liiki või kehtib see mitme sarnase liigi kohta. Näiteks on pardipesade kinnikatmise nõudest räägitud vaid sinikael-pardi peatükis, kuid seda tuleks teha kõigi leitud pardipesade, samuti hanede, laglede, luikede ja tuttpüttide pesade puhul. Ühesõnaga linnu pesa leides peaksime selle maha jätma just sellisena, nagu lind ise selle sööma minnes maha jätaks. Kui see on muidugi võimalik. Kirjeldatud lindude hulgas on nii neid, kes on meil alati elanud, kui ka uustulnukaid. Mõni uus lind on siia juba pikalt pidama jäänud ja lausa omaks saanud, teiste edulugu aga alles algab. Kuid on ka neid linnuliike, kes kipuvad Eestist kaduma. Nagu me iga juurdetulnud linnu üle rõõmustame, nii tunneme me iga kadumaläinu puhul kaotusevalu. Paraku on kindel, et looduslikult tasakaalus olevas süsteemis peaks liikide arv üsna konstantne olema, mis tähendab seda, et liike ei saa lõputult juurde tulla, ilma et neid meilt ka ära ei läheks. Ainus, mida me ei tea, on see, milliseid tagajärgi toob endaga kaasa meie endi tegevus kas me soodustame parasjagu kellegi levimist või põhjustame mõne teise kadumist. Ja kui paljude lindude (ning muude elusolendite) elupaiga me oleme lihtsalt endale võtnud ja ehitanud sinna neljarealise kiirtee, vabriku, elumaja, supermarketi, tuulegeneraatori või suvila koos golfiväljaku ja muude atraktsioonidega. Loodan, et sellest raamatust saavad elamuse nii vanad kui ka noored, nii need, kes linnud enda jaoks alles avastavad, kui ka need, kes linde juba ammu märganud on. Eve Mägi 9
10 1KÜHMNOKK- LUIK Cygnus olor Pikkus: 1,45 1,6 m Kaal: 9 14, 7 11 kg Levik Euroopas: Iiri- ja Inglismaal, Kesk-Euroopas ja Läänemere maades. EESTIS Elupaik: roostiku- ja kõrkjarikkail lahtedel, rannikulõugastel ning meresaartel. Staatus: haudelind aastast, väikesearvuline läbirändaja ja arvukas talvituja. Arvukus: Asustusaeg: märtsist veekogude jäätumiseni, jäävabadel mereosadel läbi talve. Kühmnokk-luik on Eesti kõige suurem ja raskem lind, ka läbirändajate hulgas ei ole temast suuremat. Rändlindudest on ta üks suurimaid kogu maailmas temast kogukamad ei jõuaks lihtsalt oma raskuse tõttu pika maa taha lennata. Luige tunneb peaaegu iga inimene juba kaugelt ära ikkagi suur ja valge ja pika kaelaga lind, kuidas seal eksida saab. Tegelikult on luiki mitu liiki ja kaht neist laulu- ja väikeluike näeme me põhiliselt ainult kevadja sügisrände ajal, kui nad meil pikema peatuse teevad ja ennast enne rände jätkamist kosutavad. Vähesed laululuiged ka pesitsevad meil, kuid rohkelt pesitsevad Eestis ainult kühmnokk-luiged. Teistest luikedest eristub kühmnokk-luik mitme tunnuse poolest: tal on punane tugeva musta kühmuga nokk, ta armastab oma kaela kenasti kenusse tõmmata (või vähemalt suundub nokatipp alati allapoole) ning tal on harjumus tõsta oma tiivad selja kohale üles nagu purjed ning lasta tuulel ennast lükata. Selline tõstetud tiibadega poos on luikedel lembehetkede ajal. Ka liigikaaslast rünnates tõstavad nad tiivad, kuid siis tõmbavad nad pea sügavale õlgade vahele ega ole üldse enam kenad. Kühmnokk-luiged käitusid veel mitukümmend aastat tagasi nagu rändlindudele kohane tulid aprillis ja lahkusid enne talve tulekut jälle sinna, kus meri on pidevalt lahti ning toitu piisavalt. Kuid üha sagenevad soojad talved on meelitanud linde siia jääma. Mida aasta edasi, seda enam luiged lahkumisega viivitavad. Sagedasti tabab siis linde äkiline külmalaine ning mere kiire jäätumine. Pika ja karmi öö jooksul kaanetab külm ka luikede veesilma ning linnud jäävad sinna jalgupidi kinni. Siis on kotkastel söömapidu, palakesi korjavad sealt ka rongad, varesed, harakad ja rebased. Lindude päästmiseks korraldatakse küll operatsioonegi, kuid ega neist palju abi pole, sest suurte külmadega jääb jäävabaks ainult üsna sügav meri, kust luikedel pole miskit leida. Söömiseks küünitavad luiged oma pika kaela ja keha vette, tagumik jääb püsti veepinnale, ning korjavad põhjast kõike head ja paremat. Sügavamalt, kui nokk ulatab, nad toitu kätte ei saa. Kühmnokk-luiged hakkavad ka korraliku jääkattega kevadel üsna varakult ringi liikuma. Kohe, kui lumi on sulama hakanud ning kuhugi on tekkinud esimesed lahvandused või on kogunenud niisama lumesulavett, on luiged kohal. Rohkem saabub neid siis, kui algab jääminek. Linnud on varakult paarides ning hoiavad oma vana hea pesakoha lähedusse, kui jääolud seda muidugi lubavad. Aprilli lõpus, kuid enamasti siiski mais, alustab isalind pesaehitusega, lõppjärgus ühineb ehitustöödega ka emalind. Pesa on üldjuhul suur, nii umbes 1 1,5 m läbimõõduga, kuid selle lõplikud mõõdud olenevad kättesaadavast materjalist ning ilmselt ka 10
11 ehitajast ja tolle ambitsioonidest. Suuremate pesade läbimõõt võib olla 2,5 kuni 3 m, nende kõrgus aga kuni 70 cm. Reeglina on kõige suuremad pesad roostikes pesitsevatel lindudel seal ju materjalist puudust ei ole. Ka kulustel saartel näevad pesad välja tihti nagu noored saod. Nende kokkutassimisel teevad luiged niitude hooldamise tänuväärset tööd. Väikestel ja kivistel meresaartel pole aga lindudel pesamaterjali kuigi palju ning linnud peavad leppima vähesega. Eriti leidlik ja vähenõudlik peab olema veel siis, kui saar teistelegi luigepaaridele meeldib. Kitsikuses murtakse pesamaterjaliks magesõstraid, korjatakse rannast adrut ja muud mereheidist; kui ka põõsaid pole, tehakse liivasse lihtsalt lohk ning markeeritakse see lapikute kividega. Tuleb ette sedagi, et mõni lind tarib rannast munadele lisaks pessa ka mõne elektripirni või tühja pudeli, mõni noorlind aga täidab pesa lihtsalt kividega ja mängib haudumist. Valmis pessa muneb emalind 3 8, harva kuni 10 muna, tavaliselt on kurna suurus 4 5 muna. Munad on rohekatoonilised ja neid katab sageli valkjas lubitäpistus. Iga paksukooreline muna kaalub grammi. Nii suure muna valmimine võtab üsna kaua aega, seepärast lisandub mune pessa umbes iga kahe päeva järel. Ja siis algab pikk haudumine oma viis nädalat ühtejutti ja vahel mõni päev lisakski. Pojad kooruvad ühe-kahe päeva jooksul. Koorunud tibud on väga armsad hõbehallid sulepallid, kuid neist on kasulik kaugemale hoida. Iga veidigi pikema kontakti puhul haagivad need väikesed linnuhakatised end teile sappa ning enam te ilma nendeta minema ei saa astute vaid mõned sammud, ning juba jälitab teid nõudlik piiksumine. Noorlinnud on valkjas-pruunikashallid ning säilitavad sellise sulestiku kevadeni. Ka pärast suvist sulgimist jääb neil pea veel pruunikaks. 11
12 2HALLHANI Anser anser Pikkus: cm Kaal: 2,8 4,3, 2,1 3,8 kg Levik Euroopas: Islandil, Iiri- ja Inglismaal ja Läänemere maades, laiguti Kesk-ja Ida-Euroopas ning Musta mere ümbruses. EESTIS Elupaik: roostiku- ja kõrkjarikkail lahtedel, ranniku lõugastel ning meresaartel. Staatus: väikesearvuline haudelind ja läbirändaja. Arvukus: Asustusaeg: märtsist, lumeta talvedel veebruari lõpust septembri lõpuni. Eestis kohatavatest hanedest on hallhani kõige suurem, samas on ta ka kõige heledam, heledamad on just linnu pea ja kael. Lind on tagasihoidlikult pruunikashall, ilma eriliste triipude ja muude kaunistusteta. Silmatorkavad on vaid hallhane tugev oranžikasroosa nokk ja enamvähem sama tooni jalad. Jalgadest tahapoole jääv alaosa on valge, aga määramistunnuseks see ei kõlba ka rabahanedel ja laukhanedel on vastav piirkond valge. Lendaval hallhanel on näha tiiva laialt helehall eesserv, mis eredas kevadpäikeses võib teinekord lausa valgena tunduda. Hallhani on koduhane eellane. Hallhanede käsi on Eestis käinud kord paremini, kord halvemini. Alati on ta olnud ihaldatud jahilind, tema küttimise aeg ja määr on sõltunud varem maaomanike suvast ning hiljem loodusekaitselistest seadustest ja määrustest. Hallhanede pesitsusalana on ammustest aegadest peale olnud esikohal Matsalu laht, samas on seal olnud aastasadu linnulaskjate paradiis. Muidugi ei kütitud seal ainult hanesid, lasti ikka parte ja luiki ka. Praegu õnneks Eestis enam kevadist linnujahti ei peeta ja Matsalu lahel ei tohi üldse jahtida. Haned võiksid siin rahus pesitseda. Kahjuks ei lähe hallhanedel praegu just kõige paremini. Lindude arvukus üha väheneb ja seda eriti saartel. Arvukuse languse peasüüdlaseks tuleb ilmselt lugeda kühmnokk-luike. Nimelt on neil kahel linnul väga sarnased pesapaigaeelistused ning omavahelises konkurentsis jääb suurem alati peale. Roostike puhul tundub neil siiski veidi erinev maitse olema ning nad võiksid sinna mõlemad ära mahtuda, aga paraku on ka Matsalu roostik hanede poolest üsna hõredaks jäänud. Ilmselt pole hallhanede arvukuse vähenemises tegu ainult ühe süüdlase, vaid mitme teguri koosmõjuga. Kindlasti on praegu suur osa pesarüüstajatel. Kevadel kogunevad roostikku toituma mittepesitsevate ronkade ja vareste hulgad, madala vee ajal jahivad seal saaki rebased ja kährikud, kes jõuavad mööda tormidega mahalükatud roogu ja pahnavalle üha kaugemale, ning lisaks on kevaditi roostiku kohal vahti pidamas lausa kümneid merikotkaid, kes samuti midagi nokka tahavad saada. Merikotkaid jätkub ka iga kõrgema meresaare peale ning mõnel saarel peatub neid terve turvameeskonna jagu. Hallhani on ainus Eestis pesitsev pärishani. Vähesel määral pesitseb meil veel laglesid, kuid sellest tuleb juttu edaspidi. Hallhani on Lääne-Eestis rändlindudest esimesi kevadisi saabujaid. Lind jõuab kohale kohe pärast väljade lume alt vabanemist ja roostikuservadesse esimeste sulaveeloikude teket. Esialgu võib teda näha orasepõldudel ja heinamaadel toitumas. Hallhanede kevadine läbiränne on väike ja märkamatu. Läänerannikul peatujad jäävad valdavalt siia pesitsema ning hoiavad 12
13 seetõttu juba enamasti paaridesse. Aprilli keskpaigast alates näeb neidki harva, sest käib pesaehitus ja algab munemine. Sel ajal enam pikki toitumislende ette ei võeta ja suupoolis leitakse lähemast ümbrusest. Roostikes teevad linnud pesa roojuppidest, saartel kasutatakse sagedasti lisaks ka muud materjali. Ka tööde järjekord võib roostikes ja saartel veidi erinev olla kui roostikus pole ilma pesata eriti kuhugi muneda, siis saartel alustatakse tihti just munemisest. Lind nühib rinnaga rohu sisse paraja lohu ning muneb sinna esimese muna, pesa ehitatakse alles hilisemate munemiste käigus munade alla ja ümber. Munad on valged, veidi krobelise paksu koorega ja suured, tavaliselt on neid kurnas 4 6, harva vähem või rohkem. Juba enne viimase muna munemist kitkub emalind pessa oma valkjashalle udusulgi ning pärast viimase muna munemist alustab neli nädalat kestvat haudumist. Isalind haudumisel ei osale, kuid viibib valvet pidades kusagil läheduses. Enne poegade koorumist muutub ta siiski närvilisemaks ning hakkab asja vastu huvi ilmutama. Pojad kooruvad enamasti ühe päeva jooksul ja lahkuvad pesast juba järgmisel päeval, isa ja ema valvsalt saatmas. Esimesi hallhanede pesakondi võib näha juba mai esimesel dekaadil, väga hilise kevade korral veidi hiljem. Pojad viiakse lähimale veekogule ja sealt suundutakse edasi merele või mõnele väiksemale ohutuna tunduvale veekogule. Igal juhul peab läheduses olema ka rohumaid, sest kasvavad pojad peavad tihti süüa saama ja ega vanalinnudki nälga taluda taha. Jaanipäeva paiku jõuab kätte hallhanede sulgimine, sel ajal kaotab osa neist lennuvõime täielikult. Sulgivad linnud kogunevad merele ja lahtedele, söömas käivad nad meelsasti madalatel rohurikastel väikesaartel, kus nad tunnevad ennast turvaliselt. Augustis hakkavad parved üha kasvama ning algavad regulaarsed hommikused ja õhtused toitumislennud põldudele ning vahepealsed puhkelennud merelahtedele, pärast päikeseloojangut suundutakse turvalistesse ööbimispaikadesse, enamasti kaldalähedasse vette. Septembri lõpuks on enamik hallhanesid meilt lahkunud. 13
14 3VALGEPÕSK- LAGLE Branta leucopsis Pikkus: cm Kaal: 1,5 2,2, 1,3 1,9 kg Levik Euroopas: kaugetes põhjapiirkondades, alates aastast Läänemere saartel. EESTIS Elupaik: meresaartel. Staatus: arvukas läbirändaja ja aastast väikesearvuline haudelind. Arvukus: Asustusaeg: läbiränne aprillist mai kolmanda dekaadini, sügisel septembri lõpust novembrini. Valgepõsk-lagle on hallhanest tunduvalt väiksem. Laias laastus võib tema sulerüüd kirjeldada selliselt: kukal, kael ja saba on mustad, selg hall ning alapool valge. Muidugi ei tohi seejuures ära unustada linnule nime andnud valget põske. Linnu nokk ja jalad on mustad. Et tegemist on Eestist arvukalt läbi rändava liigiga, siis on üks määramistunnuseid ka väga suur ja valjusti kisav parv, vähemasti peaks sellise nägemine linnuhuvilist valvsaks tegema ning õhutama lindusid paremini vaatlema. Meilt läbi rändavad valgepõsk-lagled pesitsevad põhiliselt Venemaa tundrates ja Novaja Zemlja järskudel kaljunõlvadel ning talvituvad Hollandis ja selle lähistel. Oma teel pesitsusladele ja tagasi teevad nad pikema peatuse Eesti läänerannikul ja saartel. Alles kümmekond aastat tagasi peatusid linnud meil peamiselt kevaditi, praegusel ajal on siin päris palju ka sügisel peatuvaid linde. Kevadel hakkavad linnud saabuma Eestisse aprilli alguses. Esialgu on neid veel vähe, kuid mida aeg edasi, seda suuremaks kasvab nende arv, linnud ühinevad üha suuremateks parvedeks, kuni moodustuvad tõelised suurkoondised. Mõnes eriti soodsas kohas võib mai keskpaiku koos olla kümme tuhat lindu või isegi 2 3 korda enam näiteks Matsalu lahe ääres Haeskas või Salmis või Põgaris. Eestis peatub kevadel kuni lindu, neist kolmandik viibib Matsalu lahe ääres. Lahe äär on muidugi kokkuleppeline mõiste. Linnud tegelikult ainult ööbivad lahe ääres ja käivad siin päeval puhkamas, toituma lähevad nad enamasti ümberkaudsetele põldudele. Ka need ümberkaudsed põllud ei tähenda seda, et need otsapidi kuidagi lahe äärde välja jõuaksid põllud võivad asuda kuni paarkümmend kilomeetrit lahest eemal. Muidugi söövad lagled rohtu ka rannaniitudelt ja hea oleks, kui nad saaksid lahe äärest kogu kõhutäie kätte. Kuid paraku on rannaniidud suuresti kas täis ehitatud või neid lihtsalt enam ei kasutata ning seetõttu kulus, roostunud või lausa võsastunudmetsastunud. Sellistelt aladelt ei leia lagled endale sobivat söögipoolist. Ka väike hooldatud rannaniidulapp ei sobi lagledele. Linnud vajavad avarat platsi, kus nad alati valvsatena lähenevat ohtu juba kaugelt saaksid märgata. Mitte kunagi ei toitu kogu parv korraga, vaid ikka on osa linde, kael õieli, valvamas ning ohu korral teisi hoiatamas. Mitmetuhandepealine lagleparv teeb orasepõllul või ristikuväljal toitudes talunikele üsna palju peavalu. Pikalt põllul toituvatest lindudest jääb maha teinekord üpris paljaks söödud maa, kus saak võib jääda kesiseks. Tagasihoidlikuma toitumise korral võivad lagled aga viljapõldudele isegi kasu tuua, sest linnud väetavad põldu oma väljaheidetega ning liblede näksimine soodustab rohkete viljakõrte arenemist. Enamasti on 14
15 aga kahju siiski märkimisväärne ning riik peab selle talunikele korvama. Seepärast oleks hea, kui aprillismais hoiaksid inimesed eemale neist rannaniitudest, kus lagled peatuvad ega ajaks neid sealt minema on ju lagled väga head rannaniitude hooldajad ning töötavad kui efektiivsed muruniidukid, kes mitte ainult ei niida rohtu maha, vaid töötlevad selle taimedele sobilikuks väetiseks. Paraku tuuakse aga rannaniitudele üha enam paate, et nendega merele minna, ikka enam inimesi tahab endale randa soetatud suvila juurde ka lautrit ehitada ja autoga otse randa sõita. Häirimine muudkui süveneb ja niitusid jääb vähemaks. Lagled lahkuvad meie niitudelt 20. mai paiku ning siia jäävad ainult väikestel meresaartel pesitsevad linnud. Lagled asustavad peaaegu samasuguseid saari kui hallhaned ikka neid, kus on käepärast piisavalt niidualasid. Pesamaterjaliks kasutavad nad peenemat materjali kui hallhaned, pesa on väiksem ning ka munad on neil väiksemad ja siledamad, kuigi samuti valged nagu hanel. Pesas on enamasti 5 6 muna, helehallide udusulgede ring on rikkalikum kui hanepesal. Väga iseloomulikuks tunnuseks on pesa ümbritsev emalinnu väljaheidete sõõr, mis on seda väljakujunenum, mida kauem on mune hautud. Isalind leiab endale haudumise ajaks pesa lähedusse hea ülevaatega koha, sageli mõnel madalal lapikul kivil, ning valvab seal usinasti emalinnu ja kurna ohutuse järele. Ka tema pikaajalisest tööst annab märku suurem väljaheidete hunnik. Koorunud pojad lahkuvad pärast sulestiku kuivamist vanematega merele, kust nad käivad koos saarel toitumas. 15
Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015
Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemMicrosoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc
MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames 2010.- 2015. a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.agri.ee
RohkemMicrosoft PowerPoint - 5. Linnud [Compatibility Mode]
JAHILINNUD Ujupardid Sinikael-part, Anas latyrhynchos Suhteliselt massiivse kerega lind, varesest suurem. Kaal kuni 1,5 kg. Eesti suurim ja arvukaim ujupart. Sinikael-part moodustab suurima osa meil kütitud
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemEluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu,
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 7. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 7 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 7. aastal Keskkonnaameti tellimisel
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemVoikula-tuuliku-keskkonnamoju-eelhinnang_
Tellija Estwind Energy OÜ Dokumendi tüüp KSH eelhinnang Kuupäev Jaanuar 2011 Lepingu nr 2010_0198 MUHU VALLAS VÕIKÜLA KÜLAS METSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Versioon 02 Printimise
Rohkemaegcau
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 2015. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 2015 1 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 2014. aastal Keskkonnaameti
RohkemSlide 1
Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemOsmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 12.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/14 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019 2028 Keskkonnaamet 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. Ala iseloomustus...
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemMicrosoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc
TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK ARUANNE TELLIJA: TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET TÄITJA: MTÜ TALLINNA LINNUKLUBI Tallinn 2006 Sisukord 1. Materjal ja metoodika...4 2. Tallinna rohealade linnustiku kirjeldus...6
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
Rohkem1
1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,
RohkemKas meil on vaja linnaelustiku seiret?
Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemMicrosoft Word - Krassgrundi linnustik_aruanne2010_2.doc
Krassgrundi mereala inventeerimine: linnustik Lõpparuanne Krassi saar. Ivar Jüssi foto 2.06.09. Andres Kuresoo & Leho Luigujõe Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Tartu SISUKORD Sissejuhatus...3
Rohkemkatus_kaantega.pdf
Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI
RohkemSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
RohkemMälumäng Vol 3.
Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt
RohkemHiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti
Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemTiirutaja_22_5.indd
TIIRUTAJA L I N N U H U V I L I S E T E A B E L E H T N R 2 2 J U U N I 2 0 1 3 Edusammud metsise kaitse korraldamisel 2010. aasta Tiirutajas nr 10 kirjutasime sellest, et metsis võetakse luubi alla, kuna
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
Rohkem(Microsoft Word - M\344ngud)
Koolitus Aastaring looduses Lääne-Virumaa lasteaia- ja algklassiõpetajatele 25.-26.september 2013 Rakvere MÄNGUD TUNNE PUID See mäng sisaldab nii liikumist kui ka puude tundmist. Mängujuht ütleb ühe pargis
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemMicrosoft Word - XTOP026.doc
XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemGeorge i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU
George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,
RohkemMEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak
Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
RohkemKASPAR MÖLDER
KASPAR MÖLDER SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM 9. KLASS KORMORANI VAENAMISEST SAAREMAAL JUHENDAJAD INGE VAHTER, MART MÖLDER JA MATI MARTINSON SISSEJUHATUS Kormorani vaenamine tähendab kormorani vastu tehtud vaenutegevust.
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemKiekim mees kirjeldus.docx
KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad
RohkemFIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja
FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemP2P süsteemid
Gnutella Ajalugu Detsentraliseeritus Protokollist Paralleliseerimine Ujutamine Skaleeruvus Ultranoded Puuräsid DHT Muud MEELIS ROOS 1 Ajalugu Failivahetus P2P massidesse viija Napster tsentraalne süsteem
Rohkem1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r
1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,
RohkemMicrosoft Word - Avaste LA KKK doc
Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
Rohkemuntitled
Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga Vaba kunsti töötuba Moskvas 1957 Arhiivid tõlkes Näitus Kumu kunstimuuseumis 07.03. 29.06.2008 Kädi Talvoja Moskvas metsikult Intervjuu Lola Liivatiga 26. november
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemVÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või
VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, või valikus kaks mustrit, Pakkumised kehtivad 6.06 12.06 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. VÄHEMA
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
RohkemKasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise
Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...
RohkemAkoolipaev.indd
Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemKivid ja horoskoop.
Milline kivi sobib horoskoobiga JÄÄR Jäära isikupärale ja tugevale tahtejõule vastab teemant. See on number üks nagu jäär, ikka esimesena kohal. Punased kivid rubiin ja granaat iseloomustavad hoogsust
RohkemSuira käitlemine
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks
RohkemKurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013
Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kaitsealused liigid 4 1.1. Kaitsealused taimeliigid 4 1.2. Kaitsealused loomaliigid 11 2. Euroopas väärtustatud
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemUurimistöö Sulgpall
Uurimistöö Sulgpall Koostaja:Anna Martha Seer Juhendaja:Annely Seer Laagri Kool 5.s Sissejuhatus Valisin sulgpalli sellepärast,et... Tegelen ise sulgpalliga Sulgpall on huvitav Sulgpallis on palju erinevaid
RohkemSõnajalad
1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - Ots&Paal_23_1.doc
Hirundo 23: 3-20 (2010) LINNUHARULDUSED EESTIS 2009 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 8 Margus Ots & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, pk. 227, 50002 Tartu margus.ots@gmail.com Kokkuvõte. Käesolev
RohkemSlide 1
Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a
RohkemPimeda ajal sõitmine
Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
RohkemDiapositiva 1
Pallini ajalugu 1875 Nicola Pallini asutas Antica Casa Pallini ja oli kõige tuntum kaupleja Abruzzos. Ta eksportis pähkeid, importis kivimeid Saksamaalt, oli pankur ja suurima poe omanik, valmistas veini
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemPowerPoint Presentation
Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemItella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed
Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemSeletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse
RohkemTuleohutus_2012_plaan
Kinnitatud direktori 30.11.2012. a käskkirjaga nr 222 TARTU TAMME GÜMNAASIUM TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN 1. Üldsätted 1.1. Tartu Tamme Gümnaasium asub aadressil Tamme puiestee 24a, Tamme puiestee,
RohkemView PDF
Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemOÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20
OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september 2016 -... Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 2016/17 Jalgpallisärk 22.- 100% polüester Suurused 6/8,
RohkemHirundo (1) Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski
Hirundo 2019 32 (1) 63-80 Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983 2018 Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolevas töös kirjeldatakse
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
Rohkem