Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema
|
|
- Mihkel Laur
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saaremaa metskonna metsaülem. Foto: Vilma Rauniste Eesti on maailmas üks metsarikkamaid maid. Rohelus ja ehtne loodus kutsub siia palju turiste paikadest, kus seda emotsioonepakkuvat keskkonda enam nii palju ei ole. Silmailule lisaks on rohelistel taimedel määratult tähtis ülesanne CO2 sidumisel, seega kasvuhoonegaaside vähendamisel. Räägime esmalt arvudest metsamaa pindala, metsasuse osakaal, põhiline puuliik jm. Riigimetsa on maakonnas vähe, ca 11 12% üldisest metsamaast. See suurus on muutuv seoses riigi omanduses olevate maade tagastamisega. Sellele vaatamata on meie maakonnas kõige vähem riigimetsa. Riigimetsapind on ca hektarit. Peamine puuliik on mänd.
2 Vanasti oli maakonna metsasuse protsent üsna väike, 20 juures, nüüd on ca 45%. Pool on tulnud juurde, põhiliselt endiste karjamaade arvelt, mis on täis kasvanud. Aga see on rohkem erametsa-teema. Riigimetsal on järjepidevust rohkem, suunatud majandamist samuti enam. Kas väike riigimetsade osakaal on probleemne? Riigimetsade vähesus on inimesele negatiivne vahest ses mõttes, kui tema mustikamets maha võetakse. Kindlasti ka see, et inimesed saavad rajatud puhkekohtade, metsa-õpperadade jmt näol vähem hüvesid, sest metsi on vähe. Saaremaa eripära arvestades tahetakse lõkkekohti näha ikkagi mere ääres, aga riigimetsa on mere ääres vaid Soelas, Veerel ja Koorunõmmel, kus igaühes on ka olemas kolm-neli lõkkekohta. On ka mujal, sh onne, kus peavarju saab. Puhkevõimaluste kohta juuresolevast kommentaarist. Milline on riigimetsade praegune olukord, seda metsade tervise, raiete ja taastamise poolest? Arvan, et metsade tervislik olukord on üsna hea, kuigi Ohtja kandis on üks nõmmevõrgendivaablasekahjustusega ala juba mitmendat aastat. See kahjur sööb ära vanade mändide okkad ja puud kuivavad. Tegime seal raide, kuid kahjur on ka erametsas ja sellest täielikult vabaneda ei ole õnnestunud. Üraskitega ei ole riigimetsades erilisi probleeme. Kui mõned puud kuivavad, pakume need inimestele küttepuudeks, kännuraha eest. Ka metsa hooldustööd käivad päris suurel pinnal, uuendus- ehk lageraiet teeme ca 145, harvendusraiet ca 500, noorendike hooldust ca 200, metsauuendushooldust (väikeste taimede ümbert rohu niitmine) 340 hektaril aastas. Jäme reegel on, et taimeistutust teeme lageraiemahust 2/3, midagi jätame ka looduslikule uuendusele. Eelmisel aastal oli kogu maakonna riigimetsa raiemaht tihumeetrit. Kuidas on raietööd korraldatud? Lageraided teeb erasektor riigihanke võitnud firma vastavalt lepingule mitmeks aastaks. Muud tööd harvendusraided, hooldustööd teeme RMK töölistega. Masinate peal on kaks metsa väljaveo traktoristi, kaks meest töötavad harvesteriga, tehes harvendusraiet, metsasaagidega töötab kaheksa meest. Kas metsaistutuseks kasutate talguid ja kampaaniaid? Mullu korraldati üle-eestiline istutuskampaania, kuid Saaremaal on see traditsioon olnud juba pikemat aega. Kui oli mitu metskonda, siis Kihelkonna metskond koos õpilastega istutas metsa vähemalt kümme aastat. Ka Kärla kooli kuuendad kuni üheksandad klassid on sama kaua istutanud, teenides sellega raha klassiekskursioonideks. Ka Aste ja Lümanda kool ning
3 linnakoolidest KG on istutamas käinud. Okaspuulangid uuendame kõik istutamise ja külviga, lehtpuud, eriti kask, uueneb suhteliselt hästi ka looduslikult. Mullu istutati 150 ja külvati 30 ha uut metsa. Viimased talved on olnud väga lumerohked, nüüd jälle väga märg, kas see on metsa ülestöötamisel tekitanud palju probleeme? Sellise ilmastikuga on probleeme küllaga, kuid püüame leida kuivemaid kohti, et kahjustused oleksid väiksemad. Igal juhul kulutused suurenevad, sest äralõhutud teed ja pinnas tuleb taastada. Meil on endal olemas kruusakarjäär ja lepingulised partnerid, kes lõhutud teed ja laoplatsid korda teevad. Lageraielankidega on asi lihtsam, seal jääb masinatele oksapadi alla, probleemne on aga materjali väljavedamine teede äärde. Kõik, mis annab metsast välja tuua, läheb hakk-kütteks. Kuressaare Soojus on 75% ulatuses hakkepuidul. Kui palju hakkepuitu aastas tuleb? Lageraietelt ca 3 4 tuhat tihumeetrit aastas, aga on ka muid kohti kuivendusvõrkude kraavide ääred, teede ääred, ka harvendusraietelt tuuakse peened puud välja, seega on maht tegelikult palju suurem. Ka Eesti Energia kasutab hakkepuitu. Kas sügistormid on metsades palju pahandust teinud? Siiani on Saaremaa pääsenud suhteliselt kergelt. Üksikuid puid on küll murdunud, ka elektriliinidesse kukkunud, aga massilist murdu Saaremaal ei ole olnud. Kas metsateed suudate korras hoida? Teede remontimisega on sama asi korraldame riigihanked erafirmadele, kes siis kolm või enam aastat metsateid hooldavad. Sageli algab metsatee riigimetsast, vahepeal on eramaa, siis jälle riigimets jne. Üsna keeruline on teid majandada, iga maaomanikuga tuleb tee remontimiseks kokkulepe saavutada, vajadusel notariaalse servituudi, et kaks korda aastas teid hööveldada. Kui vaja, veame ka kruusa peale. Metsateid on kokku 360 km, nende majandamine nõuab palju aega, vaeva ja raha. Igal aastal ehitame ka km uusi teid (või vanast uue). Kas puidust ei lähe liiga palju paberipuuks? Arvan, et Eestis on puidu saagimine üsna heal järjel ja suurem osa puitu väärindatakse kohapeal. See, millest annab midagi teha, saetakse kohapeal ja millest midagi teha ei saa, läheb paberipuuks. Küll aga on märgata tendentsi paberipuu osakaalu vähenemises, kuid mitte palgi, vaid bioenergia kasuks. Põhjamaades on osa paberivabrikuid juba suletud. Bioenergia tõusu tõttu võib küttepuidu hind edaspidi tõusta.
4 Kui palju on kuivendusvõrguga metsi? Riigimetsas on kuivendusobjekte päris palju, nõukogude ajal panustati sellesse üsna hästi. Praegu käib Pilli objekti korrastamine, korda saab 17 km metsateid ja kraavide süsteem ning ehitame juurde ka tuletõrje veevõtukoha. Metsamajanduses ongi kõige suuremad investeerimisvajadused just kuivendus- ja teedevõrkudesse. Uusi kuivendusobjekte riigimetsamaale enam ei ehitata. Kas riigimetsades on palju Natura-alasid ehk kui palju on majandatavat metsa? Riigimetsades on palju erinevate kaitserežiimidega maid, ligi kolmandik. Sellist metsamaad, kus saame majandada, on alla ha. Milline on olukord metsadesse rajatud puhkekohtade korrashoiuga? Igal aastal tuleb neid vähem või rohkem remontida. Viiakse minema ja lõhutakse prügikaste, lõhutakse lõkkekohtadesse pandud metallist tulekoldeid ja grillimisreste, sädemepüüdjaid. Enamik inimesi käitub korrektselt, kuid mõni seltskond seda ei oska. Samas ei ole ka põhjendatud, et me seda edasi ei teeks. Aga ulukikahjustused metsakultuurides? Üks mure on põtrade ja hirvede arvukus. Viimastel aastatel liiguvad hirved juba stes karjades ja teevad suurt kahju. Männikultuuride noorendikes näksivad algul kitsed, seejärel juba hirved ja põdrad. Põder murrab ka 2 3 m kõrguselt noorelt puult ladva maha ja koorib tüve. Kuni 20%line kultuuride kahjustus on veel normaalne, üle selle aga liig mis liig. Igal hektaril on 3,5 4 tuhat noort taime. Kujutage ette, kui 60% noori taimi on ära söödud, milline kahju see tegelikult on. See on väga kurb. Loodan, et uus jahiseadus ikka vastu võetakse, et koostöö jahiseltside ja maaomanike vahel toimima hakkaks. 1. jaanuarist ei või metsanduses enam kasutada erimärgistusega kütust. Kui palju see seadusemuudatus valdkonda mõjutab? See teeb majandamise üsna oluliselt kallimaks, sest kõik tööd on kütusega, see viib eelarves kasumi pea poole väiksemaks. Suurem osa metsamasinatest teedel ju ei sõida, et kütuseaktsiisi tõusu põhjendada. Milline on puude raieküpsus, kui paljud puuliigid elavad inimpõlve üle? See sõltub puuliigist. Männik raiutakse maha aasta vanuselt, kuusk saab varem küpseks, 80 90aastaselt, kask 70, haab 50. Okaspuu keskmine raiering on aastat.
5 Kui kokkukuivanud metskond praegusel ajal on? Kui varem oli kaks metskonda, siis nüüd üks. Koosseis on vähenenud, nüüd on meil kaks metsnikku, üks spetsialist ja üks metsaülem. Raietööde korraldamisega üle Saaremaa tegeleb RMK Edela regiooni koosseisus praaker Sulev Tänav ja metsakasvatustööde ning metsamaterjali veo koordineerimisega Rainer Roosipuu. Metskonna roll ongi selles, et kõik need hektarid, millest juttu oli, tuleb metsas välja valida, ette valmistada, ära märkida ning üle anda neile, kes töid korraldama hakkavad ehk Sulevile ja Rainerile. Lõpuks võtame lepingulistelt tegijatelt tööd uuesti vastu. Kusjuures riigimetsa on ka Abrukal ja Ruhnus. Igal sügisel käivad kaks metsnikku läbi 400 ha noorendikke ja teevad inventuuri, hinnates iga metsakultuuri. Tublid metsnikud on Lääne-Saaremaal Sirje Saksjaak ja Ida-Saaremaal Kaja Püüa. Nende töömaht on väga suur, iga ilmaga tuleb metsas olla valmistada raieobjektid ette, märkida värviga langi piirid, seemnepuud ära värvida, teedeinventuurid teha, metsakultuurid läbi käia ja inventeerida. Mis veel hingel? Teedeküsimus ongi praegu hingel. Meil on koos maanteeametiga käsil suur töö, tahame riigimetsateed saada ühtsesse maanteeameti registrisse. Vaatame kõik teed lõikude kaupa üle. Teeme koostööd omavalitsustega, ilma nende heakskiidu ja toetava suhtumiseta ei saa me seda tööd teha (suunad, teede nimed jm). See on aeglane protsess, hakkaja on olnud Leisi vald. Teiseks, riigi maadel olevad poollooduslikud alad tulevad RMK alla. Eesti on andnud EL-ile lubaduse poollooduslike koosluste taastamiseks. RMK juurde on selleks loodud looduskaitseosakond. Pärast taastamist rendime need välja hooldajatele. Toetused ei kata taastamiskulusid, palju on läbirääkimisi ja selgitamisi. Mis on metsamehe jaoks ilusaim aastaaeg? Ikka kevad, mis seostub metsa istutamise ja külviga looduse tärkamise aeg, nagu põllumehelgi. Kes ta on? Marko Trave (s 1969), Eesti maaülikooli (end EPA) haridusega metsamajanduse insener. Töökohad: aastast Kihelkonna metskonna metsnik, seejärel samas spetsialist ja alates aastast Kihelkonna metskonna metsaülem. Alates aastast, kui maakonnas on üks metskond, metsaülem.
PowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemMETSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks
METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemHip Green1 Template
Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemFinantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURING
Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURINGU ARUANNE Märts 2017 Tallinn SISUKORD 1. SISSEJUHATUS
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemRiigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinni
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab valikpakkumise korras tasu eest kasutamiseks RMK valduses olevaid poollooduslikke kooslusi sisaldavaid kinnisasju Kasutamiseks andmise lisatingimuseks on kasutaja
RohkemMetsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Arengukava koostamise
Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek Sisukord Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek... 1 1. Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk... 2 2. Olukorra analüüs...
RohkemSlide 1
Soode kaitse ja taastamine 25.11.2016 Rakvere Päevakava 15:00 Keskkonnaameti avasõnad 15:05 Ülevaade projektist Soode kaitse ja taastamine, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF 15:20 Soode taastamise põhimõtted
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemMOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,
RohkemEELNÕU
Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemMAK2030 probleemide rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon F
MAK2030 de rühm: METSANDUSE ROLLI MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES EI TEADVUSTATA PIISAVALT FE Üldine kriteerium 5: Informatsioon ja kommunikatsioon FE Kriteerium 3: Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ja
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemEBÜ Üldkoosolek
EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemMicrosoft Word - Puiduhinnad 2016 I kv.doc
Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2016 Puiduturg ei ole ka 2016. a I kvartalis tõusule pööranud ja seda vaatamata sellele,
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
Rohkem3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi
Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemSlaid 1
Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
Rohkem(Valgj\344rve_metsapargi_dendroloogiline_hinnang11.xls)
1 Ü harilik tamm Quercus robur 5 Tüvi osaliselt kaetud samblaga, tüve alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad. ca 6m 21 60 2 Ü harilik saar Fraxinus excelsior 2 Tüvi osaliselt murdunud, latv puul
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
Rohkem2/21/2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud aasta Riigikogu valimistel kandideerija
Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud 2019. aasta Riigikogu valimistel kandideerijad Pöördume teie poole kodanikuühendusest Eesti Metsa Abiks (EMA), et saada rohkem informatsiooni Riigikokku
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemLuua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019
Luua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Portfoolio koostamine... 4 1.1. Milline on hea tõendusmaterjal... 4
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
Rohkem2/20/2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud aasta Riigikogu valimistel kandideerija
Eesti Metsa Abiks kandidaadiküsitlus 2019 Lugupeetud 2019. aasta Riigikogu valimistel kandideerijad Pöördume teie poole kodanikuühendusest Eesti Metsa Abiks (EMA), et saada rohkem informatsiooni Riigikokku
RohkemPuidubilanss
Puidubilanss Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2016 ja 2019 Koostajad: Madis Raudsaar Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit SA Erametsakeskus Tallinn 2018 1 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Metoodika... 3 2.
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
Rohkem9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017
9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 Autorid: A. Sims, M. Raudsaar, U. Tamm, T. Timmusk Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea Kaanefoto: Tõnis Teras
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemPuidubilanss
Puidubilanss Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2015 Koostas: Madis Raudsaar Tallinn 2017 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus... 3 1. Metoodika... 3 2. Puidu allikad... 5 Raied... 5 Korduvkasutus... 8 Import...
Rohkem1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r
1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,
RohkemAS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks
RohkemMetsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013
Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel 1998-2013 SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Käesoleva analüüsi koostas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) projekti ELFi
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU
ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu
RohkemRopka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae
Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Aeg ja koht: 7. november 2018 - Forseliuse park 15:00
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemPowerPointi esitlus
Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemSlide 1
Laukasoo taastamise avalik arutelu 17.03.2017 Palmse Päevakava 16:00 Keskkonnaameti avasõnad 16:05 Ülevaade projektist Soode kaitse ja taastamine ja sooarheoloogiast, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF 16:20
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemA5_tegevus
AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemHWU_AccountingAdvanced_October2006_EST
10. Kulude periodiseerimine Simulatsioone (vt pt 5) kasutatakse ka juhul, kui soovitakse mõnd saadud ostuarvet pikemas perioodis kulusse kanda (nt rendiarve terve aasta kohta). Selleks tuleb koostada erinevad
Rohkem(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)
KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemEesti metsad 2010
ISSN-L 1736-8847 ISSN 1736-8847 (trükis) ISSN 1736-8855 (võrguväljaanne) E E S T I M ETSAD 2 0 1 0 Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil Keskkonnateabe Keskus Tallinn 2012 ISSN-L 1736-8847 ISSN
RohkemSuira käitlemine
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
Rohkem