Puidubilanss

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Puidubilanss"

Väljavõte

1 Puidubilanss Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2016 ja 2019 Koostajad: Madis Raudsaar Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit SA Erametsakeskus Tallinn

2 Sisukord Sissejuhatus Metoodika Puidu allikad... 5 Raied ja sortimenteerimise metoodika... 6 Korduvkasutus... 8 Import... 9 Muud allikad Puidu kasutamine Puidu töötlemine Saetööstus Plaaditööstus Mööblitööstus Tselluloosi- ja paberitööstus Energeetika ja energiatoodete tootmine Muu puidutöötlemine Puidu tarbimine Puitmaterjali tarbimine Paberi, papi ja pabertoodete tarbimine Puitkütuste tarbimine Mööbli tarbimine Eksport Puiduallikate ja tarbimise põhigruppide dünaamika Puidubilansi täpsustamise võimalused Puidutoodete ekspordi/impordi, tootmise ja kasutamise skeemid Üldistatud puidubilanss aasta kohta Detailne puidubilanss aasta kohta Palgi liikumine puidubilansis aastal Paberipuidu liikumine puidubilansis aastal Energiapuidu ja hakkpuidu liikumine puidubilansis aastal Energiapuidu liikumine puidubilansis aastal Puidukasutuse kasv 2016 kuni Kokkuvõte Kasutatud allikad

3 Sissejuhatus Puidubilanss on koostatud SA Erametsakeskus tellimusel. Töö eesmärgiks on anda ülevaade puidukasutuse mahtudest aastal, koostada metoodika, mis võimaldab välja tuua sortimentide viisi puidu allikad (raie, import) ja kasutamine (elanikkonna vajadused, tööstus, eksport) ning saematerjali ja teiste puidutoodete ekspordi/impordi, tootmise ja kasutamise analüüs. Töö on ülesehituselt võrreldav varasematel aastatel Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel koostatud puidubilansi kokkuvõtetega. Kõige olulisem osa tööst (töö tulemus) on 4. peatükis esitatud puidubilansi joonised. Erametsakeskuse poolt küsitletud ettevõtete puidukasutuse prognooside alusel on 5. peatükis esitatud puidu vajadus aastal Metoodika Puidubilansi koostamiseks koguti andmeid väga erinevatest allikatest. Hinnati andmete kvaliteeti ja bilansis kasutamise võimalusi. Kui mõni bilansi alalõik oli kaetud erinevate andmeallikatega, kasutati autori poolt kõige usaldusväärsemaks hinnatud statistikat. Eelistatum oli ametlik Statistikaameti statistika ja otse ettevõtetelt saadav info. Kui käsitletava alalõigu kohta ei olnud võimalik saada usaldusväärset statistikat, hinnati seda kaudsete andmete abil või eksperthinnanguga. Ajalise dünaamika esitamisel viidi andmed metoodilisse vastavusse st. kui metoodika on võrreldes varasemate puidubilanssidega muutunud, siis muudeti tagasiulatuvalt ka vanu andmeid. Andmeallikad, nende lühikirjeldus ja kasutamine on täpsemalt kirjeldatud vastavas peatükis. Puit on toormeks väga laia valiku erinevate toodete valmistamisel ning puidukaupade koguse arvestamisel kasutatakse mitmeid erinevaid mõõtühikuid. Võrreldavuse ja jälgitavuse huvides teisendati koguste mõõtühikud kuupmeetritele (tihumeetritele). Toote puidusisalduseks loeti lisaks toote enda puidusisaldusele ka selle valmistamisel tekkinud puidujäätmed, aga seda vaid juhul kui puidujäätmed ei läinud kasutusse mõnel muul eesmärgil (nt kütteks). Juhul, kui jäätmeid kasutati mõne muu toote valmistamiseks või omaette tootena, siis topelt arvestuse vältimiseks sellist jäätmete kogust toote puidusisalduseks ei loetud. Erinevate mõõtühikute teisendamiseks kuupmeetriteks kasutati sarnaseid ümberarvestuskoefitsiente, mida on kasutatud varasemate puidubilansside koostamisel. Täpsema ülevaate kasutatud koefitsientidest annab tabel 1. Erandina on mõnel üksikul juhul kasutatud otse tootjatelt saadud andmeid toorme kohta. Mööbli ja puitmajade tootmise puhul annab statistikaamet ainult rahalise väärtuse, puidu kogusele minekuks kasutati ekspordi andmetest leitavat väärtuse ja kaalu suhet, mida täiendati eksperthinnangutega. Arvestus tehti aasta kohta, lähtudes kalendriaasta kohta esitatud statistikast. Täpsustunud andmete osas, muudetud arvestusviisi korral aegridade värskendamiseks või avastatud vigade parandamiseks tehti korrigeerimisi ka varasemate aastate andmetes. Ebapiisava lähteandmestiku tõttu on käesoleva töö koostamisel arvestamata jäetud puidutööstuste laovarude muutused ning osaliselt on arvestamata ka puidukaod. Olulise muudatusena on aga esmakordselt arvestatud energiasektori laovarudega. Nimetatud muudatuseks on kaks põhjust: esmalt on andmed lihtsasti kättesaadavad ning teisalt on aasta lõppu ja aasta alguse laovarude muutus märkimisväärne ning selle väljajätmine moonutaks bilanssi oluliselt. 3

4 Suures osas vastab käesolev töö eelneva aasta metoodikale, küll aga esineb rohkem metoodilisi erinevusi üle-eelmise aasta (2014) puidubilansiga, detailsem seletus andmetest on toodud alajaotuste juures eraldi. Töö eesmärgiks ei ole siiski metoodika võrdlus varasema aastaga, olulisemaks on peetud parimal moel aasta kirjeldust. Tulenevalt eelnevast on võrreldes kahe aasta taguse bilansiga vähendatud ka ajalise muutuse esitlemist. Kui on selge, et muutus võrreldes eelnevate puidubilanssidega on metoodikast tingitud, siis on olulisematele muutustele ka tähelepanu juhitud. Puidubilansi koostamisel lähtuti järgmisest skeemist: 1. Puidu allikad a. Puit väljastpoolt metsmaad (peamiselt võsa ja peenmetsa varumine energiahakkeks väljaspool traditsioonilisi metsaraieid) b. raie c. korduvkasutus d. import e. muud (parandus bilansi tasakaalustamiseks) 2. Puidu töötlemine a. saetööstus b. plaaditööstus c. mööblitööstus d. tselluloosi- ja paberitööstus e. energeetika ja energiatoodete tootmine f. muud 3. Puidu tarbimine a. puitmaterjal b. paber ja pabertooted c. energeetika tarbimine d. mööbel e. eksport Tabel 1. Teisendamisel kasutatud koefitsendid ehitus- ja lammutusjäätmed 625 kg/m 3 Pakendijäätmed 625 kg/m 3 okaspuu laastud ja pilpad 650 kg/m 3 lehtpuu laastud ja pilpad 750 kg/m 3 Puitgraanulid 455 kg/m 3 Puitbrikett 455 kg/m 3 Saepuru 650 kg/m 3 Puidujäätmed 625 kg/m 3 Puusüsi 167 kg/m 3 okaspuu vitsapuit, lõhestatud teibad jms 650 kg/m 3 lehtpuu vitsapuit, lõhestatud teibad jms 750 kg/m 3 puitvill, puitjahu 675 kg/m 3 puit pidevprofiiliga liistud okaspuust 1000 m/m 3 okaspuust (eeldatavasti voodrilaud) 550 kg/m 3 liistud lehtpuust 1000 m/m 3 4

5 parketitoorikud lehtpuust 40 m 2 /m 3 lehtpuust (eeldatavasti voodrilaud) 700 kg/m 3 Puitkiudplaat 67 m 2 /m 3 Puitraamid 550 kg/m 3 puittaara (kg) 600 kg/m 3 puittaara (tükk) 60 tk/m 3 Püttsepatooted 700 kg/m 3 puidust tööriistad 600 kg/m 3 Tisleritooted Aknad 37 tk/m 3 Uksed 28 tk/m 3 puitraketis betoneerimistöödeks 600 kg/m 3 katusesindlid ja katuselaastud 600 kg/m 3 postid ja talad 600 kg/m 3 klipparkett 40 m 2 /m 3 liimpuit 600 kg/m 3 ristkihtpuit 600 kg/m 3 muud puittooted puidust lauanõud ja köögitarbed 600 kg/m 3 puidust kujukesed jm dekoratiivesemed 600 kg/m 3 puidust kujukesed jm dekoratiivesemed 600 kg/m 3 puitmarketrii ja -intarsia 1 m 3 /m 3 puitmarketrii ja -intarsia muu 600 kg/m 3 riidepuud 6087 tk/m 3 riidepuud puitkiudplaatidest 600 kg/m 3 Muu 600 kg/m 3 paber ja papp 212 kg/m 3 tselluloos 200 kg/m 3 puitmass 385 kg/m 3 2. Puidu allikad Puidu allikatena vaadeldakse käesolevas töös: raied metsamaal, puit mittemetsamaalt, korduvkasutus, importi ja muud allikad. Puidu allikate üldmaht aastal oli m³, mis on 10% suurem eelneva aasta mahust. Kuna ligikaudu sama palju (9%) suurenes ka raiemaht ja lisatud on energiapuidu varud, on muutus loogiline. Siiski tuleb lisada, et allikate üldmahu võrdlemisel tuleb aastase muutuse näitamisse suhtuda ettevaatlikult. Eelkõige seetõttu, et suurima osa puidu allikatest moodustab toorpuit (raie + puit mittemetsamaalt), mille veaks on erinevad eksperdid hinnanud ±10%. Puidus ja puittoodetes sisalduva puidu import tõusis aastal eelneva aastaga võrreldes 2%, võrreldes 2014.aastaga on tõus olnud 4%. Siinkohal on oluline veelkord rõhutada, et üle eelmisel aastal koostatud puidubilanss ei ole kõikides segmentides otse võrreldav käesoleva bilansiga, näiteks jättes metoodikad ühtlustamata (võttes andmed otse aasta bilansist) oleks impordi tõus olnud tervelt 11%, mis on eksitav. 5

6 Raied ja sortimenteerimise metoodika Raietest varutud puidu koguse leidmiseks kombineeriti statistilise metsainventuuri (SMI) andmeid Keskkonnaagentuuri poolt koostatud raiemahu eksperthinnanguga (koostatud satelliit piltide põhjal tehtud lageraiealade analüüsi alusel). Raiemahuks on käesoleva kokkuvõtte koostamise ajaks esitatud viimane eksperthinnang (tulenevalt metoodikast arvutatakse viimane aasta ümber). Sortimenteerimisel kombineeriti SMI osakaale teiste andmeallikatega (RMK, eksperthinnangud, bilanss jne). Sortimenteerimise lõpliku jaotuse osas sai määravaks bilanss ise. Kuna sortimenteerida võib mitmeti, on oluline lahti kirjutada, mida sortiment sisaldab. Käesolevas töös loetakse sortimendi hulka kogu puit (+koor), mida sortiment füüsiliselt sisaldab. Seega on palgi mahtu lisatud ka ülemõõt ja koor, samuti on koorega arvestatud nii paberipuit kui küttepuit. Raidmeteks loetakse metsast väljaviidav puit, mis ei kuulu ühegi teise sortimendi juurde. Selline arvestus läheb paremini kooskõlla puidubilansi üldise loogikaga. Kirjeldatud lähenemine on puidubilansside aegreas võetud kasutusele alates aasta bilansist, kui lugeda varasemaid bilansse tuleks nimetatud muutusega kindlasti arvestada, Palgi, paberipuu ja küttepuu kogused määrati puidubilansi vajaku järgi. Palgi allikaid ei saa olla vähem, kui saematerjali, spooni ja vineeri tootmiseks vajalik. Paberipuu allikaid ei saa olla vähem kui tselluloosi, puitmassi ja puitplaatide tootmiseks vajalik. Kuna plaatide tootmisel kasutatakse ka saetööstuse jääke, arvestati ka seda. Sortimendi puuliigilisel jaotusel tugineti võimalusel bilansi vajakule (näiteks puitmassi tootmisel kasutatakse haava paberipuud), kui jaotus polnud selge, kasutatid SMI suhteid. Palgi jagamisel peenpalgiks ja jämepalgiks tugineti ainult SMI jaotusele. Keerukam oli kontrollida küttepuude ja raidmete teket. Kuna eelnimetatutud ristuvad tootmisahelas palkide ja paberipuu jäätmete ning tööstushakkega tuli sisuliselt kontrollida kogu energia- ja hakkpuidu liikumist. Erinevaid probleeme on sellises kontrollis palju: statistikaameti statistika ei ole tootmisüksuste kaupa, statistikas on segamini metsajäätmed ja tööstusjäätmed, energiastatistika on väga suure veaga jne. Raidmete ja raiejäätmete kohta liigub erinevaid arvestamise metoodikaid ja eksperthinnanguid. Kindlasti ei saa öelda, et üks on õige ja teine vale (vettpidavaid uuringuid Eestis tehtud pole). RMK lähenemine raidmetele on kirjeldatud nende kodulehel: 1/puidumuuk/raidmed. Lähenemine on RMK spetsiifiline ja keerulline rakendada kogu Eestile (näiteks loetakse RMKs raidmete hulka ka tüveste tüvepuit ning andmed sisaldavad ka puitu väljastpoolt metsamaad). Antud töös on kasutatud SMI 2011 põhjal tehtud raidmete jaotust. Jaotus on diferentseeritum ja kergemini laiendatav kogu Eestile. Tabel 2. Raidmete ja raiejäätmete suhe raiemahtu SMI 2011 põhjal ladvaosa 3.1% saeteed 0.3% ülemõõt 2.9% etteraie 2.2% palkide koor 14% oksad* 16% * oksad ei sisaldu raiemahus 6

7 Nagu varem kirjeldatud, on ülemõõt ja koor arvestatud sortimendi sisse. Etteraie osakaal on harvesteride kasutuselevõtuga tunduvalt vähenenud. Tabelist 2. saab järele jäänust realiseeritavaks lugeda ladvaosa ja oksad, mis moodustab kokku 19% raiemahust. Kui palju sellest realiseeritakse? Ühtset vastust siin pole. RMK realiseerib raiejäätmetest 10%, erametsas realiseeritakse vahel ka peaaegu kõik jäätmed st metsast viiakse välja rohkem puitu kui tüvemaht kokku (raiemaht). Käesolevas töös loeti likviidseks raiejäätmeks ehk raidmeteks veerand latvadest ja okstest. Lisaks okstele ei sisaldu raiemahu numbris ka alusmets, osa raidmetest moodustab ka selle realiseerimine. Enne aastat koostatud bilanssides loeti raiemaht võrdseks metsast väljaviidava puiduga. Kuna oksad, alusmets ja järelkasv ei sisaldu raiemahus, siis loeti, et need tasakaalustavad metsa maha jäävat raiejäätmete osa. Koostades ja aasta bilanssi konsulteeriti erinevate ekspertidega (RMK, Erametsakeskus, Keskkonnaagentuur). Ekspertarvamuste tulemusena jõudis koostaja järeldusele, et raidmete osas on sobivaim kasutada varem kirjeldatud metoodikat. Siiski tuleb lisada, et kuna eelnevatele reeglitel tuginedes leiti, et raiemaht ja metsast saadav puit ongi peaaegu samad, polnud ka varasemalt kasutatav lihtsam lähenemine põhimõtteliselt vale. Näiteks lisati kontrollimiseks RMK tegelikele sortimentidele juurde koor ja ülemõõt ning olenevalt kasutatavatest koefitsientidest erinesid raiemaht ja metsast välja veetav puit kokku vaid 2-4%. Lisaks raiele metsamaal tuleb oluline osa puidust kasutusse ka mittemetsamaalt. Eelkõige on tegemist energeetikasektoris kasutusse jõudva hakkpuiduga. SMI vastavat hinnangut veel ei anna (esimene hinnang antakse SMI 2017ga). Hinnanguliselt oli aastal metsahakkest (ei sisalda tööstushaket) saadava puidu koguseks 1,1 miljonit m 3 (aruande koostaja eksperthinnang). Kindlalt on teada, et sellest vaid m 3 pärines RMKst, ülejäänu tuli kõik kasutusse eraomandist. Metsa ja mittemetsamaa vahelise piiri tõmbamine on väga keeruline. Antud bilansis on mittemetsamaalt saadava puidu kogus leitud eksperthinnangute ning kütuse ja hakke tekkimise vajaku abil (energiabilansi puiduhake ja tootmisstatistika metsahakke hinnang) Puidubilansi aasta sortimenteerimise tulemused on toodud joonisel 1. Võrreldes aasta varasema bilansiga on enamik muutusi minimaalsed. Siinkohal on oluline märkida, et otse kahe bilansi peenpalgi võrdlemiseks tuleb metoodikaid ühtlustada. Kui see on tehtud, siis tulemusena on jaotus üsna sarnane. 7

8 Joonis 1. Metsamaalt pärit likviidse puidu maht sortimenditi 2016.aastal küttepuu ja raidmed 28% okaspuu palk 35% lehtpuu paberipuu 15% okaspuu paberipuu 13% lehtpuu palk 9% Puidubilansis teostatakse sortimenteerimine lähtudes reaalsetest tulemustest. See aga on võimalik alati tagantjärgi. Kiiremaks võimaluseks tuleb kasutada mudeleid. Bilansi koostamise ajaks polnud SMI aasta raienumbrit veel avaldatud, aga võrrelda saab aasta likviidse puidu jaotust sortimenditi puidubilansi ja SMI andmetel (kasutab A. Padari aastal uuendatud sortimenteerimise mudelit ) (tabel 3). Nagu näha on probleemsed kohad lehtpuu palgi ja lehtpuu paberipuu osas. Ilmselt alahindab mudel lehtpuu palgi osa ja ülehindab lehtpuu paberit Tabel aasta puidubilansi ja sortimenteerimise mudeli võrdlus puidubilanss 2015 SMI 2016 (raie 2015) okaspuu palk 37% 37% lehtpuu palk 10% 1% okaspuu paberipuu 13% 14% lehtpuu paberipuu 16% 23% küttepuu 25% 25% *küttepuu on ilma raidmeteta Korduvkasutus Korduvkasutuse osas on puidubilansi koostamise olulisemateks allikateks: Keskkonnaagentuuri jäätmestatistika ja Statistikaameti andmebaas (varasemalt on kasutatud ka puidu ja makulatuuri taaskasutusega tegelevate ettevõtete kodulehti). Lõpliku sisendi osas korduvkasutusse tugineti Keskkonnaagentuuri jäätmearuandluse infosüsteemile (JATS). Sarnaselt varasemale bilansile on puidubilansist välja jäetud vanapaberi taaskasutamine. 8

9 1000 m3 Korduvkasutuse osa puidubilansis on väike (0,83%) aasta puidu korduvkasutuse mahu hinnanguks on m³. Ajalist dünaamikat pakendijäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete kohta näitab joonis 2. Dokumenteeritud pakendijäätmete korduvkasutuse maht on pidevas tõusutrendis, ehitus- ja lammutusjäätmete tase on kõikuv, kuid keskmine trendijoon pole tõusnud. Viimase nelja aasta dünaamika lubab tulevikus oodata siiski ka ehitusja lammutusjäätmete kogumise tõusu. Korduvkasutuse maht on käesolevas töös tõenäoliselt tegelikkusega võrreldes mõnevõrra alla hinnatud, kuna kodumajapidamistes toimuvat korduvkasutust on väga keeruline hinnata. Joonis 2. Korduvkasutus aastatel pakendijäätmed ehitus- ja lammutusjäätmed Import Puidus ja puittoodetes sisalduva puidu impordi arvestamise metoodika on peaaegu sama varasemates bilanssides kasutatuga (täpsustati jaotust ja koefitsiente). Kui ühtlustada mõlema aasta metoodika, on aasta impordi maht tõusnud võrreldes varasemaga 2%. Puidu ja puidust valmistatud toodete impordi mahuks hinnati aastal m³ ja aastal m³. Impordi osas kasutati Statistikaameti andmeid (COMEXT andmebaas) väliskaubanduse kohta kaubagruppide lõikes. Arvesse võeti tabelis 4. toodud kaubagrupid. Tabel 4. Puidubilansis arvesse võetud kaubagrupid (Statistikaamet, nomenklatuur 2016) Kaubagrupp Kood Küttepuit Okaspuu puitlaastud ja -pilpad Lehtpuu puitlaastud ja -pilpad Kombineeritud 9

10 (enne 2013.a. oli , enne 2009.a. oli Puitgraanulid ja all) Puitbrikett (enne 2013.a. oli ja ) (enne a. oli , enne 2012.a. oli Saepuru , enne 2009.a. oli ) (enne 2013.a. oli , enne 2012.a. oli Puidujäätmed , enne 2009.a. oli ) Puusüsi Töötlemata puit 4403 palk kuusk palk mänd palk kask palk määratlemata okaspuu peam. paberipuu kuusk peam. paberipuu mänd peam. paberipuu kask muu määratlemata okaspuu (tarbepuu) muu 44031, 44034, , , , , OP vitsapuit, lõhestatud teibad, aiapostid LP vitsapuit, lõhestatud teibad, aiapostid Puidujahu 4405 Liiprid 4406 Saematerjal, m³ 4407 saematerjal, määratlemata okaspuu saematerjal, hööveldatud kuusk saematerjal, hööveldatud mänd saematerjal, hööveldatud muud saematerjal, muu kuusk saematerjal, muu mänd saematerjal, määratlemata okaspuu saematerjal, lehtpuu ja troopilised m³ 44072, Spoon m³ 4408 Puit pidevprofiiliga 4409 liistud okaspuust okaspuust (eeldatavasti voodrilaud) liistud lehtpuust (enne 2007.a. oli ) parketitoorikud lehtpuust (enne 2007.a. oli ) lehtpuust (eeldatavasti voodrilaud) , (enne 2007.a. olid ) (enne 2007.a. oli 44103), (enne 2007.a. oli Puitlaastplaadid, m³ ja 44103) OSB, m³ Puitkiudplaadid, m² 4411 Vineer, m³ 4412 Presspuit 4413 Raamid 4414 Puitpakendid, puittaara, muu Puittaara, euroalused Püttsepatooted 4416 Puidust tööriistad 4417 Tisleritooted 4418 aknad uksed kilpparkett (enne a oli 44183) muud tisleritooted 44184, 44185, 44186, liimpuit ristkihtpuit Muud puittooted 4419, 4420, (v.a ) puitintarsia ja puitmarketrii

11 riidepuud surnukirstud (alates 2014) Puidumass 4705 (enne aasta veebruari raporteeriti 4701 all) Tselluloos Paber ja papp, tooted nendest 48 Põrandakatted paberist või papist alusel (enne 2007.a. oli 4815) Puitmööbel 94016, 94033, 94034, 94035, Mööblidetailid , Kokkupandavad puidust ehitised m³ Väliskaubanduse teisi kaubagruppe, mis samuti vähemal või rohkemal määral võivad sisaldada puitu, kartongi või paberit, puidubilansi koostamisel ei arvestatud. Arvestusest jäid välja ka kaubad, mille kohta oli täpsustamata kaubakood ja esitamata kauba kogus (2-kohaline kaubakood). Ilmselt on nimetatud kaupade puidukogus siiski arvestatav, aga eksperthinnanguna võib arvata, et eksport ja import tasakaalustavad üksteist. Täpselt määratletud kaupade eksport ületab küll importi kolm korda, aga kuna huvi ja võimalus (deklareerimiskohustus importimisel EUR ja eksportimisel EUR) importida ilma kaupa deklareerimata on suurem kui eksportida võib tasakaalustatust siiski eeldada. Täpsustamata kaubakogusega kaupade osakaalu hindamiseks analüüsiti nende osakaalu kaubagrupi rahalises väärtuses (vt järgmist peatükki). Kaubagruppide mõõtühikud, mis ei olnud kuupmeetrites, teisendati kuupmeetriteks. Teisenduseks kasutatud ümberarvestuskoefitsiendid on erinevat päritolu: rahvusvahelised standardid (Forest product conversion factors for the unece region, ECE/FAO wood fibre balance), Eesti uuringud (SMI), Eesti eksperthinnangud (nt varasemad puidubilansid, EMPL), autori arvutused. Puidubilansi üldmahtu enammõjutavad kaubagrupid olid väliskaubandusstatistikas enamasti siiski arvestatud kuupmeetrites või oli nende ümberarvestamine kuupmeetriteks suhteliselt lihtne (nt teisendus kilogrammidelt või ruutmeetritelt kuupmeetriteks). Keerulisemat teisendamist (nt tükkidelt või meetritelt kuupmeetriteks) vajavate kaubagruppide jaoks täpsemate ümberarvestuskoefitsientide määramine eeldab põhjalikku uuringut, sellistel juhtude kasutati enamasti eksperthinnanguid või autori arvutusi. Mõnede kaubagruppide puhul kasutati impordil ja ekspordil erinevaid koefitsiente, lähtudes Eestis toodetavate toodete spetsiifikast. Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) kaubagruppide nimetused on pealiskaudsed, ei ava täielikult vastava kaubagrupi sisu ega vasta ka täielikult traditsiooniliste metsa- ja puidutööstuse toodete nimetustele. Seetõttu on mõnel juhul kaubagrupis arvestatud põhitoote kohta antud eeldatav vaste (nt voodrilaud). 11

12 Joonis 3. Puidu ja puidust valmistatud toodete import , m 3 okaspuu saematerjal* paber, papp, tooted* tseluloos puitlaastplaadid okaspuu palk lehtpuu saematerjal puitkiudplaadid vineer tisleritooted puidujäätmed lehtpuu laastud ja pilpad puitmööbel lehtpuu paberipuit puitpakendid, puittaara puitgraanulid saepuru okaspuu laastud ja pilpad okaspuu paberipuit lehtpuu palk puitbrikett puusüsi küttepuit puit pidevprofiiliga vitsapuit, lõhestatud teibad jms puitehitised värvi, peitsi jms kaetud spoon puitliiprid muud puittooted puitraamid presspuit puidust tööriistad püttsepatooted puitvill, puitjahu puitmass troopiline 4,0 3,0 2,0 1, Olulisemateks impordiartikliteks olid okaspuu saematerjal (33,2%) ning paber, papp ja paberipapi tooted (30,2%). Ülejäänud impordiartiklitest jaotusid palju ühtlasemalt (vt joonis 4). Kui liita kokku kogu saematerjal ja kogu töötlemata ümarpuit olid nende osakaaludeks vastavalt 36.9% ja 6,1%. Kõikide impordiartiklite täpsed numbrid on toodud bilansi üldjoonisel. Joonis aasta puidu ja puittoodete impordiartiklite jaotus (%) 5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 * Okaspuu saematerjali osakaal 34,9% ja paberi, papi, toodete osakaal 31,7% ja aasta võrdluses on koguseliselt enim kasvanud okaspuu saematerjali ning paberi, papi (+paber ja papptooted) impordi kogused. Enim vähenes lehtpuu paberipuidu import, millest määravama osa moodustas haava paberipuu impordi järsk langus. Ülevaate impordi mahu poolest suurimatest kasvajatest ja kahanejatest annab joonis 5. 12

13 okaspuu saematerjal* paber, papp, tooted vineer lehtpuu saematerjal tisleritooted lehtpuu laastud ja pilpad puitbrikett okaspuu laastud ja pilpad puitkiudplaadid puitlaastplaadid küttepuit vitsapuit, lõhestatud teibad jms puitehitised saepuru puitpakendid, puittaara värvi, peitsi jms kaetud puit pidevprofiiliga puitraamid lehtpuu palk puitvill, puitjahu puidujäätmed puusüsi presspuit puidust tööriistad puitmass troopiline püttsepatooted spoon puitliiprid puitmööbel muud puittooted puitgraanulid okaspuu palk okaspuu paberipuit tseluloos lehtpuu paberipuit Joonis aasta võrdluses suurima puidumahu impordiartiklid 40 kasvu ja kahanemisega m *okaspuu saematerjali import kasvas m 3 Väliskaubandusstatistika toob kaubagruppide kohta ära ka rahalise hinnangu, mida saab kasutada puidubilansi rahalise vaate koostamisel. Enne aastat koostatud bilanssides on kaubagruppide impordi ja ekspordi mahtude rahaline väärtus välja toodud, hilisemates töödes sellest loobuti. EMPL koostab väliskaubandusstatistikast eraldi ülevaateid ning siin rahalise väärtuse esitamine lisaväärtust enam ei annaks. Eraldi oluline väärtus oleks bilansil, kui kogu puidu liikumisahel suudetaks kirjeldada ka rahaliselt. Käesolevas töös see eesmärgiks polnud. Muud allikad Muud allikad on bilansi tasakaalustamiseks lisatud puiduallikad. Käesolevas bilansis on muud allikad jagatud kaheks. Esmalt on välja toodud puiduenergeetika varud aasta algul. Varasemates bilanssides pole varusid välja toodud, eeldati, et varud aasta algul ja aasta lõpul tasakaalustavad üksteist ning nende väljatoomine polnud ka mõttekas kogu energiabilansi suure vea tõttu (näiteks lõpptarbimine, lk 22) aasta bilansis otsustati varud välja tuua, kuna aasta alguse puiduenergia varud ( m 3 ) on peaaegu kahe korra väiksemad aasta lõpu varudest ( m 3 ), sellise hulga puidu väljajätmine mõjuks bilansile vaatamata võimalikule suurele veale moonutavalt. Teiseks on igal allika rühmal teatud viga. Näiteks raie metsamaalt ja mittemetsamaalt moodustab kokku 75% puiduallikatest, kui nende veaks hinnata ±10%, teeb see mahuliselt ±1,2 miljonit m 3. Teadaolevalt esineb puudujääk ka väliskaubanduse andmetes ning suur viga esineb 13

14 kindlasti ka korduvkasutuses. Niivõrd suure kõikumise juures ei ole mõistlik ristkontrollidest tulenevaid probleemseid kohti kunstlikult peita. Bilansi tasakaalust väljas olemise eeldatavad põhjused: a) laovarude muutuse mittearvestamine (v.a energeetika); b) raskestihinnatav sisetarbimise suur viga; c) raiemahtude viga; d) väliskaubanduse andmed sisaldavad ka konkreetset kaubaartiklit ja mahulist kogust täpsustamata impordi ja ekspordistatistikat, kus esitatud on vaid kaubagrupi üldkood ja rahaline summa; e) ümberarvestuskoefitsiendid ei pruugi olla piisavalt täpsed; f) korduvkasutuse alahindamine g) mahukahanemine h) korduvkasutuse ja jäätmete alahindamine Allikatest kõige usaldusväärsemaks saab hinnata väliskaubandusstatistikat, aga absoluutset tõde pole ka seal. Väliskaubandusstatistikas esineb koguseid ja kaubaartiklit täpsustamata deklareeritud eksporti ja importi, mille puhul on toodud vaid kaubagrupi kood ja rahaline maht. Ilma kogust ja kaubaartiklit täpsustamata summad väliskaubandusstatistikas kaubagruppide 44, 47 ja 48 kohta on toodud tabelis 5. Tabel 5. Kaubagruppide 44, 47 ja 48 kaubaartiklite vahel jagamata väärtuse ja kaubagrupi koguväärtuse suhe EKSPORT Üksnes rahalise väärtuse andmetega kauba käive kaubagrupis ( EUR) Kaubagrupi rahaline käive kokku Koguseta kauba osakaal kaubagrupi käibes IMPORT Üksnes rahalise väärtuse andmetega kauba käive kaubagrupis ( EUR) Kaubagrupi rahaline käive kokku

15 Koguseta kauba osakaal kaubagrupi käibes (%) Täpsustamata kogusega kaupade osakaal on rahalises arvestuse reeglina püsinud alla 10% nende kaubagruppide üldkäibest. Puht matemaatiliselt võib arvutada, et kui täpsustamata mahulise kogusega kaubad on keskmiselt samasuguse hinnaga kui ülejäänud selle kaubagrupi kaupade keskmine, suurendaks koguseta kaubaartiklite arvestusele lisamine mõnevõrra puidu defitsiiti. Siiski on käesolevas puidubilansis eeldatud impordi ja ekspordi jagamata kaupade tasakaalustatust, selle põhjendusena võib välja tuua kolm põhjust: 1) koguseta kauba osakaal on imporditud kaupade puhul suurem, 2) deklareerimiskohustus importimisel oli EUR ja eksportimisel EUR, 3) motiiv ja võimalus importida mustalt on suurem kui eksportimisel. 3. Puidu kasutamine Puidu töötlemine Puidu töötlemise osas lähtuti puidubilansi koostamisel tööstusharu toodangu mahtudest, kasutades selleks Statistikaameti poolt avaldatud vastavat statistikat. Toodangu järgi on püütud hinnata ka tööstusharu puidutarbimist. Mitmetel juhtudel võib just tootmisstatistikat hinnata bilansi usaldusväärseimaks ning ülejäänud bilansi ahela puidukogustes (nii ettepoole kui tahapoole) lähtuti just tootmisest. Mida kaugemale aga tootmisahelas liikuda (tisleritooted, mööbel jne), seda keerukamaks muutub ka puidukoguste jälgimine. Tooted sisalduvad üksteises ning juhul kui muutus toimub ühe ettevõtte siseselt ei kajastu tootmismahud ka statistikas. Reaalses elus puudub mõnedel juhtudel ühene seos tööstusharus puiduallikates arvestatud sortimentidega (näiteks paberipuuks ja peenpalgiks jaotus tuleneb sisuliselt vaid tööstusharust, kus ta kasutusele võeti). Puidu sortimendid on kasutatavad erinevates tööstusharudes üksteist vastastikku asendades. Käesolevas töös loetakse sortimendi alla ainult puit, millest saadav toode vastab otseselt sortimendi definitsioonile. Palk on esmalt sisendiks saematerjalile, vineerile ja spoonile. Paberipuu on esmalt sisendiks puitmassile, tselluloosile ja puitplaatidele. Edasine liikumine toimub juba esmase sisendi jäägina (näiteks palgist tulenev saetööstuse jääk on sisendiks puitplaatidele või pelletile). Mõne tööstusharu toormena on võimalik kasutada otse metsast tulnud ümarmaterjali, aga ka teiste tööstusharude jäätmeid või toodangut. Puidu töötlemine on tihedalt seotud ka energeetikaga, sest sageli on tehnoloogilise protsessi osaks jäätmete kasutamine tehnoloogilise protsessi energiavajaduse katteks. Bilansi koostamisel on keerukaks probleemiks oma energiatarbeks kasutatavad jäägid, mis ei kajastu tootmisstatistikas. Puidu töötlemine jaotati tinglikult kuueks suuremaks haruks: 1) saetööstus; 2) plaaditööstus; 3) mööblitööstus; 15

16 4) tselluloosi- ja paberitööstus; 5) energeetika ja energiatoodete tootmine; 6) muude puittoodete tootmine. Saetööstus Saetööstus on toormekasutuselt üks olulisemaid (saetööstust läbib 26.4% bilansist) ja õnneks ka lihtsamini vaadeldavaid tööstusharusid. Selle toormeallikas vastab kõige ühesemalt puiduallikates fikseeritud sortimentidele ja nii toorme kui toodangu arvestus käib enamasti mahuühikutes. Käesolevas töös käsitletakse saetööstuse toormena ainult jäme- ja peenpalki. Saetööstus kasutas sisendina 4,11 miljonit m 3 palki. Toodangu osas on pilt natuke keerukam, sest saematerjali kõrval on tööstusharu oluliseks toodanguks ka puiduhake, saepuru ja muud puidujäätmed, mille edasist liikumist on puuduliku statistika tõttu raske vaadelda. Puidujäätmeid ja puukoort kasutatakse osaliselt tootmisprotsessi energeetilisteks vajadusteks, osaliselt müüakse aga energeetikasektorile. Ka saetööstuse põhitoodangut, saematerjali, kasutatakse nii valmis lõpptootena kui ka teiste tööstuste toormena. Saetööstuse esmase toodangu (saematerjal) andmed pärinevad Statistikaametist. Statistikaamet kogub andmeid ettevõtetelt, kus tööga hõivatud isikute arv on vähemalt 10 inimest. Erandjuhtudel kui 10+ hõivatuga ettevõtete toodang ei kata ära 90% kogu tegevusala toodangust kaasatakse eesmärgi täitmiseks aruandekohustuslaste hulka ka ettevõtted, kus tööga on hõivatud alla 10 isiku. Statistikaameti andmetel puidutööstuses (EMTAK 16) alakaetuse probleemi pole ja seetõttu on vaatluse all ainult ettevõtted kus on kümme ja enam hõivatut. Süviti metoodikasse minnes pole viimatine järeldus siiski kindel, nimelt kontrollib Statistikaamet alakaetust EMTAK 4-kohalise koodi täpsuselt, sellises täpsuses sisaldab kood aga peale otsese saematerjali toodangu ka muud. Ainult saematerjali tootmisel oleks vajalik kontrollida alakaetust vähemalt 5-kohalise koodi täpsuselt. Teadaolevalt on Eestis arvestatav hulk väikseid saetööstusi, seega alahindab ametlik statistika ilmselt siiski saematerjali toodangut. Kuna saematerjalis on otsene puidu sisaldus suur on see bilansi seisukohalt oluline aspekt. Eelnevale tuginedes võiks arvata, et ametlik toodangustatistika alahindab tegeliku toodangut. Tegelikkuses on olukord veelgi keerukam. Nimelt eksisteerib toodangustatistikas oht et hööveldatud saematerjali arvestatakse topelt (nii hööveldamata kui hööveldatuna) või ei arvestata saematerjali hööveldamata kujul üldse. Käesolevas puidubilansis on saetööstuse toodangu hinnanguna kasutatud kahe erineva, aga omavahel hästi kattuva eksperthinnangu tulemusi. 1.7 mil m 3 suuruseks hindas saematerjali toodangut nii EMPLi ekspert kui ka aruande autor. EMPLi hinnang tugines ettevõtete kaupa kogutud tootmisandmetele, töö autor analüüsis Statistikaameti tootmisstatistikat. Saetööstuse ülejääkide (hake, saepuru, jäätmed) osa on arvestatud osana sisendist, arvesse on võetud väljatulekut, ülemõõtu, koort ja mahukahanemist. Saematerjali tootmine on peale masuaastaid olnud pidevas kasvutrendis, 2017ks aastaks jõutakse eeldatavasti senisele aasta tipule küllalt ligidale (vt joonis 6). 16

17 1000 m3 Joonis 6. Saematerjali tootmine * m Saematerjal kokku Okaspuu saematerjal Lehtpuu saematerjal *joonisel on autori hinnang Tarvilik on lisada, et kui saetööstuse toodanguna arvestatakse hööveldamata saematerjali, siis saematerjali ekspordi ja impordi all on nii hööveldatud kui hööveldamata materjal. Kuna väliskaubanduses topeltarvestuse ohtu pole, siis pole see ka probleem puidubilansi seisukohast. Plaaditööstus Plaaditööstuse all vaadeldi puitkiudplaatide, puitlaastplaatide, spooni ja vineeri tootmist. Need tööstused on üsna põimitud, kuid bilansi koostamise seisukohalt siiski jälgitava toormekasutusega. Kasutatakse erinevat tooret, jämepakkudest teiste tööstusharude jäätmeteni. Toodangut arvestatakse peamiselt nii mahuühikutes kui pinnaühikutes, mille mahuühikuteks teisendamisel on vaja teada plaadi paksust ja osalt ka tihedust. Kuna Eestis on plaaditööstuse ettevõtteid suhteliselt vähe ja nende toodanguspekter ei ole väga lai, on statistikas pindalaühikutes toodud tootmismahtude teisendamine mahuühikutesse võimalik arvestuslike keskmisi paksusi ja tihedusi kasutades. Vineeri ja spooni toormeks arvestati eranditult palki. Puitlaastplaadi ja puitkiudplaadi toormena arvestati paberipuud ja palgist pärinevaid jääke. Plaaditööstuse käibeks (puit mis läbib tööstusharu) oli aastal m 3 ehk 5,7% bilansist. Joonis 7. Puitplaatide tootmine Vineer Spoon Puitkiudplaadid Puitlaastplaadid 17

18 Esineb väike võimalus, et tööstusharu toodangu kogused on osaliselt statistikas kajastatud mitmekordselt, seda peamiselt vineeri ja spooni toodangu osas. Kuna Statistikaametile on sellisest ohust korduvalt teada antud, on tõenäosus selleks siiski väike. Mööblitööstus Mööblitööstus on seni kirjeldatuist keerukaima toormekasutusega ning ka selle toodangu puidusisalduse mahulist arvestust on raske teha. Toormena kasutatakse plaaditööstuse ja saetööstuse toodangut, vähesel määral ka ümarmaterjali. Toodangut arvestatakse statistikas tükkides või rahaliselt, väliskaubanduses peamiselt kilodes. Ümberarvestus puidu mahule on komplitseeritud, sest toodangu sortiment on lai ja kuna sageli on puitu kombineeritud muude materjalidega, on raske välja tuua toote puidusisaldust. Tootmis- ja müügistatistika annavad väärtuse, mahule minekuks kasutati väliskaubandusstatistikast arvutatud väärtuse ja mahu suhet. See meetod on suhteliselt ebatäpne, kuid arvestades tööstusharu väikest (alla 2%) osakaalu puidubilansis, ei tohiks see ebatäpsus üldist pilti oluliselt mõjutada. Samas tuleb aru anda, et tööstusharu siseselt võib viga olla suur. Joonis 8. Mööbli ja mööblidetailide tootmine m mööbel mööblidetailid Tselluloosi- ja paberitööstus Tselluloosi- ja paberitööstus kasutab toormena paberipuitu (vähesel määral ka makulatuuri) ning paberi ja kartongi toormena tselluloosi. Esimese poole tööstusest moodustab tselluloosi ja puitmassi tootmine. Eestis kasutatakse tselluloosi toodanguks okaspuu paberipuud ning puitmassi tootmiseks haava paberipuud. Tselluloosi toormena on arvestatud ka puiduhaket. Tselluloosi tootmisel saadav ligniin kasutatakse energeetilistel eesmärkidel ära tootmisprotsessis. Tselluloosi ja puitmassi toodangu arvestamine statistikas käib kilogrammides 90% kuivainesisalduse juures. Millest saab puidubilansi koostamiseks tuletada kasutatud puidukogused lähtuvalt puidu tselluloosisisaldusest. Paberi- ja pabertoodete osas on arvestamine komplitseeritum. Väga suur on topeltarvestuse oht, tehakse tooteid, mis omakorda on toormeks järgnevatele toodetele. Bilansis on esitatud kõik paberi- ja papptooted mida Eestis toodetakse st. arvestatud on ka tooted mis pole toodetud Eestist pärit puidust. Selline lähenemine on võimalik kuna sama kõiki paber- ja papptooteid hõlmav lähenemine on ka ekspordi ja impordi osas. Alternatiivina võiks bilansis arvesse võtta vaid paberi ja papi (toor)tooted, mida valmistatakse Eestis. 18

19 Joonis 9. Tselluloosi, puitmassi ja paberi tootmine m paber, papp, tooted tselluloos puitmass Haava-puitmassis sisalduv puit on aastal natuke kasvanud m³-ni (+2%). Tselluloosi tootmine on jäänud samale tasemele m³-le (+1%). Paberi ja pabertoodete tootmine on tõusnud rohkem m³-ni (+9%). Energeetika ja energiatoodete tootmine Energeetika ja energiatoodete tootmise blokis on puidu töötlemise all välja toodud küttepuidu ja küttepuiduna kasutatavate puidujäätmete maht ning puidust toodetud kütteained (puitbrikett, puidugraanulid, puusüsi). Energeetika ja energiatoodete tootmise osa sisaldab: Puit töötleva tööstuse enda energiatarbeks Puit, mis muudetakse energiaks tööstuses kohapeal ning müüakse energiana edasi Puit energeetikasektorile Puit kodumajapidamistele Bloki mahu hinnangu puhul on lähtutud Statistikaameti poolt avaldatud energiabilansi tootmise statistikast ja tööstustoodete tootmisstatistikast. Puitgraanulite ja puitbriketi mahud pärinevad tööstustoodete tootmisstatistikast. Graanulite ja briketi koondmaht energiastatistikas on 4% võrra väiksem tootmisstatistikast. Täpsemaks tuleb kahe allika võrdluses pidada tootmisstatistikat. Tootmisstatistikas on olemas ka puiduhakke ja jäätmete mahud, kuid neid numbreid on keeruline puidubilansis otseselt kasutada. Esiteks ei pruugi neis sisalduda otse kohapeal energiaks minevad mahud, teiseks on hakke osas koos tööstushake ja metsahake ning kolmandaks ei ole selge nende edasine kasutamine s.t osa, mis müüakse energiasektorile, osa mis kasutatakse graanulitootmises ja osa, mis eksporditakse. 19

20 Joonis 10. Puitkütuste tootmine m Küttepuud Puiduhake Puidujäätmed Puitgraanulid Puitbrikett Muu puidutöötlemine Muud puidutöötlemise harud on raskesti vaadeldavad mitmel põhjusel: tooted on väga laia spektriga, tooted sisalduvad üksteises (näiteks tisleritooted puitmajades), toodangu arvestuses kasutatud mõõtühikud on raskesti ja suure veaga teisendatavad. Ka toorme osas on selles grupis valik väga mitmekesine. Selle rühma mahte ei ole võimalik otseselt kõrvutada ei kindlate puidu sortimentide mahtudega allikates ega ka tarbimises. Arvestades mõistliku veaga võib toodete tootmisnumbreid siiski pidada usaldusväärseks. Ettevaatusega tuleks suhtuda bloki sisend- ja väljundmahtudesse. Numbrid on saadud erinevate ristkontrollide tulemusena ja on mõõdukas oht suurele veale. Joonis 11. Muude puittoodete tootmine m vitsapuit puit pidevprofiiliga puitpakendid, puittaara tisleritooted (v.a liimpuit) liimpuit kokkupandavad puitehitised 20

21 Puidu tarbimine Puittoodete sisetarbimine on Eesti ametliku statistika põhjal raskesti vaadeldav. Statistika on kättesaadav vaid puitkütuste sisetarbimise ja puittoodete ekspordi kohta, muus osas on mahud välja toodud valdavalt tootmise ja väliskaubanduse mahtude põhjal arvutatud näivtarbimise ja eksperthinnangutena. Ilma ekspordita sisetarbimise mahuks oli aastal 6,4 miljonit m 3, sellest 88% kasutati energeetikas. Seega ei ole statistilise vaatlusega katmata tarbitavate puidukoguste osakaal väga suur. Samas tulenevalt selle suhtelisest väiksusest tekib küllalt suur oht protsentuaalselt suurele veale. Detailse puidubilansi koostamine andmete täpsema ristkontrolli võimaldamiseks vajaks praegusest tunduvalt paremat tarbimisstatistikat. Puitmaterjali tarbimine Puitmaterjali all peetakse puidubilansis silmas kõikvõimalikke peamiselt ehitustel aga ka kaubanduses, tööstuses, põllumajanduses, kodumajapidamises jt sektorites kasutatavaid puitdetaile ja materjale. Puitmaterjali tarbimise maht on hinnatud eksperthinnanguga, mille aluseks on võetud varasemad puidubilansid, ehitusmahu indeks ja Märt Riistopi poolt koostatud Ülevaade puidutoodetes sisalduvast süsinikuvarust ning selle suurendamise võimalustest aastal oli üldine ehitusmahuindeks üle kahe aasta kasvutrendis. Tarbimise mahtu ( m 3 ) otsustati siiski suurendada rohkem kui ehitusmahu indeks lubanuks, selle aluseks olid erinevad bilansi näivtarbimisarvutused. Puitmaterjali tarbimise mahtu võib hinnata ka erinevate ristarvutustega, kuna aga puitmaterjali tarbimine võrreldes kogu bilansiga on väga väike, on sealt tekkiv viga väga suur. Kuna puitmaterjal on kasutusel peamiselt ehitustel, saab teataval määral puitmaterjali kasutamist hinnata ehitussektoris toimuvaid arenguid jälgides, samas muudab ehitusmaterjalide vastastikune asendatavus ka ehitusstatistika mahtude alusel kasutatud puidukoguste täpsema määramise ülimalt keeruliseks. Paberi, papi ja pabertoodete tarbimine Paberi, papi ja pabertoodete tarbimise maht on hinnatud väliskaubanduse ja tootmise baasil. Väliskaubanduse suhteliselt suure osakaalu tõttu sõltub tulemus suures osas väliskaubandusstatistika õigsusest ja aasta puidubilansi paberi, papi ja pabertoodete tarbimine ei ole metoodiliste muutuste tõttu otse varasemal aastal avaldatuga võrreldav. Muutuse näitamiseks viidi ka aasta arvestamine sarnaseks järgnevate aastatega aastal oli paberi ja paberitoodete tarbimine m 3, aastal kasvas aga tarbimine 15% võrra m³-ni, aastal langes tarbimine tagasi aasta tasemele m 3. Puitkütuste tarbimine Puitkütuste tarbimise mahu hinnang tugineb Statistikaameti energiabilansi andmetele. Tööstuslike tarbijate all mõeldakse energia tootmisega tegelevaid ettevõtteid. Lõpptarbimise real moodustab 92% kodumajapidamiste tarbimine, ülejäänu moodustab tööstuste omatarve 21

22 (k.a energia, mis müüakse otse edasi). Täpsema ülevaate puitkütuste tarbimise jaotusest ja dünaamikast annab tabel 6. Puitkütuste tarbimine on sisetarbimise suurima mahuga alajaotus, mis ületab teisi suurusjärgu võrra. Energiastatistika täpsus jääb tootmis- ja väliskaubandusstatistikale alla. Tulemused saadakse kokku küsitluste tulemusena ning üldjuhul saadakse esialgsed andmed energiaühikutes, mis teisendatakse mahuühikuteks Poole energiabilansist moodustavad kodumajapidamised. Statistikaameti andmetel korraldatakse kodumajapidamiste energia tarbimise andmete saamiseks ebaregulaarseid uuringuid üle mitme aasta. Vahepealsetel aastatel, kui uuringut ei toimu, saadakse hinnangulised andmed eelmise uuringu andmete struktuuri, kütust müüvate ettevõtete ja leibkonna eelarve uuringust saadud andmete alusel. Viimane kodumajapidamiste energiatarbimise uuring toimus aastal. Uuringus vaadeldi peale energiatarbimise ka leibkonna käitumisharjumusi energia kokkuhoiul ja taastuvate energiaallikate kasutamist. Kui arvestada, et baasuuring on tehtud aastal tekitab kahtlusi lõpptarbimise kasv. Köetavate kuude keskmine õhutemperatuur on nii 2015 kui 2016 olnud oluliselt suurem kui 2010/2011. aastal, ometi on lõpptarbimine tõusnud (2011. aastal m 3 ja aastal m 3 ). Kui lisada tabel 6 andmed joonisele (joonis 12) võib märgata, et joonisel toimuvad muutused on kohati liialt sünkroonis, et neid absoluutse tõena võtta. See viitab veelkord sellele, et kütteliikide vahelise muutuse hindamisel tuleb energiastatistikat kasutades ettevaatlik olla. Muutusi hinnatakse kaudsete andmete abil. Puidu kasutamine kütusena on aastatel kasvanud 3,4 miljonilt kuupmeetrilt 4,9 miljonile kuupmeetrile. Eriti järsk on kasv olnud aastal tööstuslike tarbijate osas, mis on seletatav sellega, et põlevkivielektrijaamades hakati kasutama puitu põlevkiviga koos põletamiseks. 22

23 Tabel 6. Puitkütuste tarbimine (1000 m 3 ) Puiduenergia kokku Tööstuslikud tarbijad Lõpptarbimine Väärindamata puitkütus kokku Väärindamata puitkütus tööstuslikel tarbijatel Väärindamata puitkütuse lõpptarbijatel Küttepuud kokku Küttepuud tööstuslikel tarbijatel Küttepuud lõpptarbijatel Puiduhake ja -jäätmed kokku Puiduhake ja -jäätmed tööstuslikel tarbijatel Puiduhake ja -jäätmed lõpptarbijatel Puidubrikett ja -graanulid kokku Puidubrikett ja -graanulid tööstuslikel tarbijatel Puidubrikett ja -graanulid lõpptarbijatel *Väärindamata puitkütus - küttepuud, puiduhake ja -jäätmed. 23

24 Joonis 12. Puitkütuste tarbimine (1000 m 3 ) m Väärindamata puitkütus kokku Väärindamata puitkütuse lõpptarbijatel Puiduhake ja -jäätmed tööstuslikel tarbijatel Väärindamata puitkütus tööstuslikel tarbijatel Puiduhake ja -jäätmed kokku Puiduhake ja -jäätmed lõpptarbijatel 24

25 Mööbli tarbimine Mööbli tarbimise maht on hinnatud väliskaubanduse ja tootmise baasil. Kuna mööbli puhul on puidu mahule ümberarvestus keeruline, on hinnang kogu mööblibilansi ahela osas tõenäoliselt suhteliselt ebatäpne. Samas on mööbli tarbimine puidubilansis väga väikese osakaaluga ( m³, mis on alla 1 % puidubilansi üldmahust), mistõttu ei mõjuta see ebatäpsus oluliselt üldpilti (sektori siseselt on oht veaks siiski suur). Mööblit tarbiti m 3 puidu ulatuses, võrreldes eelneva aastaga tõusis mööbli tarbimine oluliselt (43%). Tuginedes mööbli tootmise kasvutrendile võib eeldada, et ka mööbli tarbimises on varasem pikk langustrend pöördunud (2014. aasta puidubilansi andmetel kahanes eelneva 8 aasta jooksul tarbimine umbes kolm korda). Eksport Ekspordi osas kasutati Statistikaameti andmeid (COMEXT andmebaas) väliskaubanduse kohta kaubagruppide lõikes. Kuna andmed on ametliku statistika baasil, võib saadud hinnangute usaldusväärsust hinnata suhteliselt kõrgeks. Arvestust tehti samade kaubagruppide kohta, mida kasutati ka impordi puhul. Arvestuse metoodika oli sama, mis impordi puhul. Puidu ja puidust saadud toodete ekspordi maht, arvestatuna nende puidusisaldusele, on alates aastast olnud pidevas kasvutrendis aastal kasvas ekspordi maht 6,3% jõudes m 3 -ni ) (vt joonis 13). Joonis 13. Puidu ja puidust valmistatud toodete eksport m 3 10,0 9,0 8,0 7,0 6,0 5,0 4,0 3,0 2,0 1, Olulisemateks ekspordiartikliteks olid puidugraanulid (22%), okaspuu (11%) ja lehtpuu paberipuu (11%) ning okaspuu saematerjal (9%) (vt joonis 14). Kui liita saematerjali ja töötlemata ümarpuidu jaotus olid nende osakaaludeks vastavalt 9.9% ja 27.5%. Kõikide ekspordiartiklite täpsed numbrid on toodud bilansi üldjoonisel. 25

26 okaspuu laastud ja pilpad puitgraanulid tselluloos okaspuu palk puitehitised puit pidevprofiiliga tisleritooted lehtpuu palk okaspuu saematerjal vineer saepuru värvi, peitsi jms kaetud puitmass okaspuu paberipuit küttepuit lehtpuu laastud ja pilpad puitkiudplaadid vitsapuit, lõhestatud teibad lehtpuu paberipuit puitpakendid, puittaara puitmööbel puitraamid puidust tööriistad puitvill, puitjahu presspuit puitbrikett püttsepatooted puitliiprid puidujäätmed muud puittooted puusüsi spoon paber, papp, tooted lehtpuu saematerjal puitlaastplaadid puitgraanulid* okaspuu paberipuit lehtpuu paberipuit okaspuu saematerjal paber, papp, tooted okaspuu laastud ja pilpad tisleritooted puitmass puitehitised küttepuit okaspuu palk lehtpuu palk tselluloos puit pidevprofiiliga puitkiudplaadid puitmööbel puitlaastplaadid lehtpuu spoon vineer puitpakendid, puittaara vitsapuit, lõhestatud teibad jms muud puittooted presspuit lehtpuu laastud ja pilpad värvi, peitsi jms kaetud saepuru puusüsi puitbrikett puidujäätmed puitraamid püttsepatooted puidust tööriistad puitliiprid puitvill, puitjahu Joonis aasta puidu ja puitoodete ekspordiartiklite jaotus (%) *puidugraanulite osakaaluks impordist 22% ja aasta võrdluses on koguseliselt ülekaalukalt enim kasvanud puidugraanulite eksport (kasv m 3 ). Enim on langenud lehtpuu paberipuu, okaspuu laastude ja pilbaste ning okaspuu palgi eksport. Ülevaate ekspordi mahu poolest suurimetest kasvajatest (üle 1000 m 3 ) annab joonis 5. Joonis aasta võrdluses suurime puidumahu kasvu ja kahanemisega ekspordiartiklid m *Oksapuu laastude ja pilbaste ekspordi maht kasvas m 3, puidugraanulite ekspordi maht kasvas m 3 26

27 m3 Puiduallikate ja tarbimise põhigruppide dünaamika Peale masuaastaid on puiduallikate ja tarbimine stabiilselt kerges kasvutrendis. Omavahel on võrreldavad kiiremas tempos tõusvad raiemaht ja eksport ning rahulikumas tempos tõusvad sisetarbimine ja import. Ülevaate eelmainitute dünaamikast annab joonis 16. Joonis 16. Puiduallikate ja tarbimise põhigruppide muutus * 14,0 12,0 10,0 8,0 6,0 4,0 2,0 0, Puit raietest kokku Sisetarbimine kokku Import kokku Eksport kokku * Enne aastat koostatud puidubilansside impordi ja ekspordi aegrida on viidud samale metoodikale hilisemate bilanssidega. Puit raietest ja sisetarbimine aastatel on muutmata. Puidu ja puittoodete sisetarbimine olnud küllalt stabiilne, viimase kahe aasta tõusutrendi taga on puiduenergia kasv. Olulist muutust pole põhjustanud ka masuaastad. Aastatel toimunud raiemahu langust kompenseeris puidu impordi kasv. Masuaastatel toimunud impordi kahanemine on samas suurusjärgus raiemahu tõusuga. Alates aastast on ka import taas kasvanud, mis on allikate mahtu suurendanud aastal toimus kõigis gruppides mõningane kasv. Puidubilansi täpsustamise võimalused Eelnevas aruandes on mitmes kohas mainitud puudulike andmeid ja probleemseid kohti. Täiuslikke andmeid ei saa kunagi olema, osade bilansi lõikude katmine jääb alati eksperthinnangu tasemele. Siiski on bilansis ka lõike, mida saaks mõistliku vaevaga täpsustada. Puidubilansi tellija soovil on järgnevalt lisatud soovitused ja võimalused, mis oleks reaalselt teostatavad: Tootmisstatistika võiks eristada metsahaket ja tööstushaket Saematerjali tootmisstatistika peaks üheselt eristama hööveldatud ja hööveldamata saematerjali. Sealjuures peaks olema välistatud hööveldamata saematerjali raporteerimata jätmine Kuna Eestis on palju väikeseid saeveskeid, võiks EMPL anda välja oma hinnangu hööveldamata saematerjali tootmise kohta 27

28 Viimane kodumajapidamiste energiatarbimise uuring pärineb aastast, vaja oleks värskemat hinnangut. Metoodika sisetarbimise hinnanguks Mööblitööstuse hinnang puidukasutusele Hinnang kahekohalise kaubakoodi all eksporditud ja imporditud puidule 4. Puidutoodete ekspordi/impordi, tootmise ja kasutamise skeemid Analüüsi käigus koostati Eesti puidubilanss aasta kohta. Eesti puidubilansi maht oli aastal 15,587 miljonit m³. Puidubilansi koostamise eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti majanduses töödeldavatest ja kasutatavatest puidukogustest ja nende päritolu allikatest. Bilansi arusaadavaks esitamiseks koostati kuus skeemi. Üldistatuid puidubilanss ja detailne puidubilanss näitavad kogu puidu liikumist. Puidu sortimentide osas on väiksemate gruppidena on välja toodud palgi ja paberipuu liikumisahel. Energiapuit ja hakkpuit ristuvad omavahel, seepärast on viiendas skeemis omavahel kokku liidetud energeetika ja kogu hakkpuidu osa. Kuuendas skeemis on eraldatud energiapuidu liikumine. Viimane seitsmes skeem on koostatud Erametsakeskuse puidukasutusmudeli eeskujul. Bilansi koostamisel kasutati erinevaid andmeallikaid, mis olid erineva täpsuse ja usaldusväärsusega. Mitmete näitajate osas annavad erinevad allikad erinevad hinnangud mahtudele. Näiteks erinevad omavahel Statistikaameti energiastatistika ja tootmisstatistika. Sellisel juhul on kasutatud andmeid, mis on peetud usaldusväärsemaks, üldjuhul oli selleks tootmisstatistika. Puidubilansid on koostatud kalendriaastate lõikes lähtudes kalendriaasta kohta esitatud statistikast. Ebapiisava lähteandmestiku tõttu on puidubilansi koostamisel arvestamata jäetud laovarude muutused (v.a energiastatistika) ning osaliselt ka puidukaod. Bilansi koostamine mitme järjestikuse aasta kohta võimaldab jälgida ka muutuste dünaamikat. Käesolevat bilanssi saab enamvähem otse võrrelda aasta bilansiga, võrdlemisse varasemate aastate bilanssidega tuleb suhtuda ettevaatusega, toimunud on metoodilisi muutusi ja vahetunud on ka koostaja. Kui arvestada kõiki puidu liikumisi (sh. ka puidukaod) peaks teoreetiliselt bilanss olema tasakaalus ja puidu kasutamise maht võrduma puidu allikatest tuleneva puidu mahuga. Paraku on üldise suundumusena tarbimise maht ületanud allikate mahtu. Varasematel aastatel on selle olulisemaks põhjuseks olnud raiete alahindamine. Käesoleva aasta puudujäägiks oli üle 1%, mis jääb andmete loomuliku vea piiresse. Olulisemad kõikumise tekitajad on raiestatistika ja energiastatistika. Erinevus kompenseeriti puidu allikatesse muude allikate bloki lisamisega. 28

29 Üldistatud puidubilanss aasta kohta Puidubilansi alajaotustest on statistiliste vaatlustega hästi kaetud suuremad allika ja tarbimise jaotused (raie, import, küte, eksport). Üldistatud puidubilansi skeemil kajastub raie all metsaraie ja sealt saadud raiejäätmete kasutusega koos ka mittelikviidse puidu raie (võsa ja peenmetsa varumine energiahakkeks väljastpoolt metsamaad ja traditsioonilisi metsaraieid). allikas tööstus, tarbija töötlemine energia toore kaup Saetööstus Raie Puitmaterjal Korduvkasutus Plaaditööstus Mööblitööstus Paber, papp ja tooted Tselluloosi ja paberitööstus Energeetika Import Puit energeetikaks Mööbel Eksport Muud Muud

30 Detailne puidubilanss aasta kohta Allikas (m 3 puitu) Tööstus, tootmine (m 3 puitu) Tarbija (m 3 puitu) energia toore kaup Puit väljastpoolt metsamad Saetööstus Puitmaterjal saematerjal kokku ehitus Raie okaspuu muu likviidne lehtpuu raidmed puiduhake, saepuru ja Paber, papp ja tooted okaspuu küttepuit jäätmed tualettpaber, mähkmed, hügieenitarbed lehtpuu küttepuit paber ja papp kirjutamiseks (katmata) okaspuu paberipuit Plaaditööstus muud lehtpuu paberipuit puitlaastplaadid okaspuu peenpalk puitkiudplaadid Energeetika lehtpuu peenpalk vineer tööstuslikud tarbijad okaspuu jämepalk spoon lõpptarbimine lehtpuu jämepalk puiduhake ja jäätmed varud aasta lõpus Korduvkasutus Mööblitööstus Mööbel ja mööblidetailid ehitus- ja lammutusjäätmed mööbel kontorimööbel pakendijäätmed mööblidetailid köögimööbel muud puidujäätmed magamistoamööbel Tselluloosi ja paberitööstus muu mööbel ja mööblidetailid Import paber, papp ja tooted küttepuit paber ja papp Eksport okaspuu laastud ja pilpad tselluloos küttepuit lehtpuu laastud ja pilpad puitmass okaspuu laastud ja pilpad puitgraanulid tselluloosi, puitmassi lehtpuu laastud ja pilpad puitbrikett jäätmed puitgraanulid saepuru puitbrikett puidujäätmed Energeetika saepuru puusüsi halud, notid puidujäätmed tööstuslik ümarpuit kokku puitbrikett puusüsi okaspuu paberipuit puiduhake tööstuslik ümarpuit kokku lehtpuu paberipuit puidujäätmed okaspuu paberipuit okaspuu palk puidugraanulid lehtpuu paberipuit lehtpuu palk puusüsi okaspuu palk värvi, peitsi jms kaetud lehtpuu palk troopiline Muud värvi, peitsi jms kaetud vitsapuit, lõhestatud teibad jms höövelmaterjal vitsapuit, lõhestatud teibad jms puitvill, puitjahu 2 vitsapuit puitvill, puitjahu 20 puitliiprid puitvill, puitjahu puitliiprid 40 saematerjal kokku puit pidevprofiiliga saematerjal kokku okaspuu puitraamid 300 okaspuu lehtpuu puitpakendid, puittaara lehtpuu spoon püttsepatooted 700 spoon puit pidevprofiiliga puidust tööriistad 700 puit pidevprofiiliga puitlaastplaadid tisleritooted puitlaastplaadid puitkiudplaadid sh liimpuit puitkiudplaadid vineer sh aknad ja uksed vineer presspuit muud puittooted presspuit puitraamid puitehitised puitraamid puitpakendid, puittaara saepuru ja höövlilaast puitpakendid, puittaara püttsepatooted 3 püttsepatooted 600 puidust tööriistad puidust tööriistad 600 tisleritooted tisleritooted muud puittooted muud puittooted paber, papp, tooted paber, papp, tooted tseluloos tseluloos puitmass 0 puitmass puitmööbel puitmööbel puitehitised puitehitised Muud energeetika varu aasta algul muu

31 Palgi liikumine puidubilansis aastal Allikas 1. töötlus 2. töötlus Raie Saetööstus Plaaditööstus okaspuu peenpalk saematerjal kokku puitlaastplaadid lehtpuu peenpalk okaspuu puitkiudplaadid okaspuu jämepalk lehtpuu lehtpuu jämepalk puiduhake, saepuru ja Muud puidutooted jäätmed Import Paberitööstus okaspuu palk Plaaditööstus tselluloos lehtpuu palk vineer spoon Energeetika puiduhake ja jäätmed puiduhake, jäätmed saepuru,graanulid Eksport okaspuu palk lehtpuu palk EKSPORT ja TARBIMINE Paberipuidu liikumine puidubilansis aastal Allikas 1. töötlus Raie Tselluloosi ja paberitööstus okaspuu paberipuit tselluloos lehtpuu paberipuit paber ja papp puitmass Import puitmassi ja tselluloosi okaspuu paberipuit jäätmed lehtpuu paberipuit tselluloos Plaaditööstus puitmass 0 puitlaastplaadid puitlaastplaatide jäätm EKSPORT ja TARBIMINE Eksport okaspuu paberipuit lehtpuu paberipuit

32 Energiapuidu ja hakkpuidu liikumine puidubilansis aastal Allikas 1. töötlus Puit väljastpoolt metsamad Plaaditööstus puitlaastplaadid Raie puitkiudplaadid raidmed okaspuu küttepuit Tselluloosi ja paberitööstus lehtpuu küttepuit tselluloos EKSPORT TARBIMINE Korduvkasutus Energeetika ehitus- ja lammutusjäätmed tööstuslikud tarbijad pakendijäätmed lõpptarbimine muud puidujäätmed Eksport Import küttepuit küttepuit okaspuu laastud ja pilpad okaspuu laastud ja pilpad lehtpuu laastud ja pilpad lehtpuu laastud ja pilpad puitgraanulid puitgraanulid puitbrikett puitbrikett saepuru saepuru puidujäätmed puidujäätmed puusüsi puusüsi muu jagamata Saetööstus puiduhake, saepuru ja jäätmed Plaaditööstus puiduhake ja jäätmed Tselluloosi ja paberitööstus puukoore- ja puidujäätmed Mööblitööstus jäätmed Muu tööstus

33 Energiapuidu liikumine puidubilansis aastal Allikas 1. töötlus Puit väljastpoolt metsamad Energeetika tööstuslikud tarbijad Raie lõpptarbimine raidmed okaspuu küttepuit Eksport lehtpuu küttepuit küttepuit puitgraanulid Korduvkasutus puitbrikett ehitus- ja lammutusjäätmed saepuru pakendijäätmed puidujäätmed muud puidujäätmed puusüsi EKSPORT TARBIMINE Import küttepuit okaspuu laastud ja pilpad lehtpuu laastud ja pilpad puitgraanulid puitbrikett saepuru puidujäätmed puusüsi muu jagamata Saetööstus puiduhake, saepuru ja jäätmed Plaaditööstus puiduhake ja jäätmed Tselluloosi ja paberitööstus puukoore- ja puidujäätmed Mööblitööstus jäätmed Muu tööstus

34 5. Puidukasutuse kasv 2016 kuni 2019 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) ning SA Erametsakeskus (EMK) koostöös hindasid puidu vajaduse kasvu aastani 2019 suurema puidukasutusega ettevõtete prognooside põhjal: 3 puitkütuste tootmisettevõtet, 2 paberitootmisega seotud ettevõtet, 1 liimpuidu plaadi, 4 spooni ja vineeri tootmisettevõtet, 13 saeveskit, energiatootmisel hakkpuitu ja puidujäätmeid energiatootmiseks kasutavad 17 ettevõtet. Kui aasta tagasi hindasid küsitletud ettevõtted aastaks 2018 puidu vajaduse kokku 9,3 mln tm 1, siis seekordne küsitlus näitas vajadust 10,1 mln tm aastal 2018 ja 10,7 mln tm aastal 2019 küsitletud ettevõtetes kokku (tabel 7). Tabel 7. Puidukasutuse prognoos küsitletud ettevõtetes Puidukasutuse maht tm Mahu kasv Saematerjali tootmisel Spooni ja vineeri tootmisel Paberi- ja plaaditootmisel Puitkütuste tootmisel Energia tootmisel KOKKU: Aasta tagasi prognoosisime küsitletud ettevõtete baasil, et puidu primaarkasutuse 5 mln tm ja sekundaarkasutuse 10,4 mln tm tagamisel peaks raiemaht olema vähemalt 13 mln tm. Aasta tagasi ei suutnud me aasta bilansi kirjeldamisel olemasoleva statistika baasil tuvastada puidu sekundaarkasutuses 1,3 mln tm puidu allikaid aasta bilansis jäi tuvastamata tm sekundaarkasutatud puidu päritolu (joonis 17). Joonis aasta puidukasutus mln m 3 (tm) Kui 2016 oli ümarpuidu siseriiklik kasutus kokku 8,4 mln tm, siis aastal on küsitletud ettevõtete baasil koostatud prognoosi põhjal ümarpuidu siseriiklik vajadus kokku 10 mln tm. Enim kasvab jäme-ja peenpalgi ning puidu vajadus puitkütuste tootmisel. Ümarpuidu raiemaht peaks aastal 2019 ettevõtete puiduvajaduse katmiseks olema ligi 12 mln tm, arvestades seejuures ümarpuidu ja puistematerjali ekspordi mõningase vähenemisega (joonis 18): 1 Tabel

35 Joonis aasta puidukasutus mln m 3 (tm) 35

Puidubilanss

Puidubilanss Puidubilanss Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2015 Koostas: Madis Raudsaar Tallinn 2017 Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus... 3 1. Metoodika... 3 2. Puidu allikad... 5 Raied... 5 Korduvkasutus... 8 Import...

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

EMPL aastaraamat

EMPL aastaraamat EMPL aastaraamat 2014 2015 1 Eesti on metsariik, eestlased on metsarahvas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe saatesõna Head EMPLi liikmed, koostööpartnerid, töötajad ja kõik, kes peavad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest

Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase olelusringipõhise süsiniku jalajälje hindamine Lepingulise töö lõpparuanne Uuringu tellija: Est-For Invest OÜ Uuringu teostaja: Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Pakendi taaskasutus jäätmekäitleja pilgu läbi Agu Remmelg Ragn-Sells AS ärijuht 30. november 2005 Teemad Ragn-Sells pakenditeenused 3 viisi pakendi liigitamiseks Kes vastutab? Veo- ja rühmapakend vs müügipakend

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Saastetasud

Saastetasud Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - Puiduhinnad 2016 I kv.doc

Microsoft Word - Puiduhinnad 2016 I kv.doc Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2016 Puiduturg ei ole ka 2016. a I kvartalis tõusule pööranud ja seda vaatamata sellele,

Rohkem

I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons

I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS

Microsoft Word - Välisõhu abikalkulaatorite kasutamine infosüsteemis KOTKAS VÄLISÕHU ABIKALKULAATORITE KASUTAMINE INFOSÜSTEEMIS KOTKAS Õhusaaste abikalkulaator on vahend deklaratsioonide ja õhusaaste aastaaruande täitmise lihtsustamiseks. Kalkulaator võimaldab välja arvutada saasteainete

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar 2012. Marko Trave Saaremaa metskonna metsaülem. Foto: Vilma Rauniste Eesti on

Rohkem

Metsamajandusuudised jaanuar 2019 eriväljaanne pollumajandus.ee/metsamajandusuudised.ee OSTAME RAIEÕIGUST, METSAKINNISTUID, METSAMATERJALI ja HAKKEPUI

Metsamajandusuudised jaanuar 2019 eriväljaanne pollumajandus.ee/metsamajandusuudised.ee OSTAME RAIEÕIGUST, METSAKINNISTUID, METSAMATERJALI ja HAKKEPUI eriväljaanne pollumajandus.ee/metsamajandusuudised.ee OSTAME RAIEÕIGUST, METSAKINNISTUID, METSAMATERJALI ja HAKKEPUITU ÄRA MÜÜ OMA METSA VAHENDAJA KAUDU! KÜSI PAKKUMIST OTSE MEILT! joel@valgapuu.ee, tel

Rohkem

Word Pro - diskmatTUND.lwp

Word Pro - diskmatTUND.lwp Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) George Boole (85 864) Sündinud Inglismaal Lincolnis. 6-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, keskendudes hiljem

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Page 1 of 10 REPAL-E OÜ Vitamiini 7, Tartu tel , fax GSM ; OÜ Rep

Page 1 of 10 REPAL-E OÜ Vitamiini 7, Tartu tel , fax GSM ; OÜ Rep Page 1 of 10 05.06.2019 OÜ Repal-E HINNAKIRI Tooted Niiskuskindel lamineeritud puitlaastplaat REPO VABRIKUD LK 2 Lamineeritud puitlaastplaat REPO VABRIKUD, SWISS KRONO LK 2 Lamineeritud puitlaastplaat

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

BIOMASSI KASUTAMINE ENERGEETIKAS LÕUNA-EESTI REGIOONIS Tartu

BIOMASSI KASUTAMINE ENERGEETIKAS LÕUNA-EESTI REGIOONIS Tartu BIOMASSI KASUTAMINE ENERGEETIKAS LÕUNA-EESTI REGIOONIS Tartu 2013 1 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 KASULIKKE MÕISTEID... 4 1. KOKKUVÕTE... 7 1.1. Tarbitud kütused... 7 1.2. Biomassi ja biokütuste ressurss...

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Creating presentations with this template...

Creating presentations with this template... EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURING

Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURING Finantsakadeemia OÜ MTÜ Eesti Erametsaliit Maksumeetmete analüüs füüsiliste isikute metsamajandamise elavdamiseks ja õiglasemaks maksustamiseks UURINGU ARUANNE Märts 2017 Tallinn SISUKORD 1. SISSEJUHATUS

Rohkem

COM(2018)448/F1 - ET

COM(2018)448/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.6.2018 COM(2018) 448 final KOMISJONI ARUANNE 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem