(Microsoft Word - 40HK12 - seletuskiri K\366rdi\366\366biku pargi hoolduskava.doc)

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "(Microsoft Word - 40HK12 - seletuskiri K\366rdi\366\366biku pargi hoolduskava.doc)"

Väljavõte

1 Artes Terrae OÜ Puiestee 78 Tartu Tel: Koduleht: Majandustegevuse registri nr EP Töö nr: Asukoht: Tellija: 40HK12 Põltsamaa linn Põltsamaa linnavalitsus KÖRDIÖÖBIKU PARGI (V.A. ROOSISAAR) HOOLDUSKAVA KÖRDIÖÖBIKU PARK PÕLTSAMAAL (KLO ) Maastikuarhitekt /Tanel Breede/ Maastikuarhitekt /Sulev Nurme/ Projektijuht /Heiki Kalberg/ Tartu 2013

2 A SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Asukoht ja üldandmed Ajalooline lühiülevaade Kaitsekord ja uuritus Maakasutus VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID Pargiruum Pargi piirkonnad, puistu Hooned ja rajatised Pargiteed PUISTU INVENTEERIMINE Puistu koosseis Puistu hinnang Raied Edasine hooldus HOOLDUSTÖÖD Hooldustööde üldised põhimõtted Hoolduspiirkonnad Võsaraie Pargiaasad ja väljakud Vaated Veekogud Teed Pargiinventar Prügi koristamine Pargi kaitse korraldamine Pargi kvaliteedi ja kasutusmugavuse tõstmine TEGEVUSKAVA B JOONISED PUISTU INVENTEERIMISE PLAAN M 1: HOOLDUSALADE PLAAN M 1: C KOOSKÕLASTUSED KESKKONNAAAMETI KOOSKÕLASTUS LISA 1 PUISTU DENDROLOOGILISE HINNANGU KOONDTABEL ARTES TERRAE OÜ 2

3 A SELETUSKIRI 1 Sissejuhatus 1.1 Asukoht ja üldandmed Käesolev hoolduskava on koostatud Põltsamaa linnas asuva Kördiööbiku pargi (v.a. Roosisaar) kohta Põltsamaa LV tellimusel. Käsitletava ala (ca 6 ha) piir on esitatud skeemil nr 1. Kördiööbiku pargi moodustavad Põltsamaa jõe vasakkaldal Suurest sillast allavoolu asuvad endised Pastoraadi ja Kultuurimaja park ning Roosisaar. Käesolevas töös Roosisaart ei käsitleta. Skeem 1. Punase joonega on tähistatud maastikukaitseala piir. Sinise kriipsjoonega on tähistatud inventeeritava ala piir. (Skeemi alus: Maa-ameti kaardiserver, ). Alusmaterjalina on kasutada Põltsamaa linnavalitsusest saadud digitaalset alusplaani täpsusastmega 1:500 (Põltsamaa LV arhiiv, faili number 04GE ). ARTES TERRAE OÜ 3

4 Kördiööbiku park on looduskaitsealune park (registrikood KLO ). Käesolev hoolduskava on pargi alapõhise majandamise ja esmavajaliku hoolduse korraldamise aluseks. Kördiööbiku pargi (v.a. Roosisaar) hoolduskava eesmärk on: anda ülevaade pargi väärtustest ja eesmärkidest; kirjeldada vajalikke hooldustegevusi; koostada põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud tegevuste elluviimise plaan koos orienteeruva tööde mahuga; luua alusdokument pargi hooldustööde elluviimiseks ja rahastamiseks. 1.2 Ajalooline lühiülevaade Kördiööbiku park on väga eriilmeline roheala. Esineb mitmesuguses vanuses üksikpuid ja puudegruppe. Kuna park asub Põltsamaa jõe kaldal, moodustab see jõega seotud kompositsiooni. Lisaks läbib parki jõega seotud kanal ja Papioja. Pargi vanim osa, mis ümbritseb Kiriklasaarel asuvat pastoraadihoonet, pärineb tõenäoliselt 19. sajandi teisest poolest ja kandis kaua aega nimetust Pastoraadipark. Seda osa läbib looduslik oja nn Papioja. Nimi tulnud sellest, et kiriklas elanud papid käinud end selles ojas pesemas 1. Ojale ehitatud saarega tiik ja astmeline vetesüsteem toimivad tänapäevani. Kunagise kihelkonnakooli juurest viib jõeni hariliku pärna (Tilia cordata) allee. Suuri puid on ka harilike tammede (Quercus robur) hulgas. Noorem pargiosa on seotud kultuurimajaga. See on umbes 1 ha suurune ala, kuhu aastal istutati peamiselt harilikke kuuski (Picea abies) ja nulgusid (Abies), põõsastest siberi kontpuid (Cornus alba) ja harilikke sireleid (Syringa vulgaris) - kokku 270 puud ja põõsast. Osa puistust on nüüd juba tekkinud isekülvi teel (harilikud jalakad (Ulmus glabra), harilikud saared (Frainus ecelsior)) 1. Kördiööbiku pargile andis nime enne seda seal asunud kodutööstuskool, kus tüdrukuid õpetati keetma ja küpsetama, õmblema ja kuduma - peale selle pidid "kördikeetjad" oskama laulda kui ööbikud. Pargi pindala praegu, koos Roosisaarega, on 5,3 ha Kaitsekord ja uuritus Kördiööbiku park võeti looduskaitse alla Jõgeva Maavalitsuse määrusega nr 81. Looduskaitsealustes parkides kehtib Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri kehtestatud piiranguvööndi kaitsekord. Vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjale on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. 1 ARTES TERRAE OÜ 4

5 Igasugune füüsilise keskkonna muutmine, mis võib kahjustada ökoloogilist tasakaalu ja pargi visuaalset ilmet, on keelatud. See puudutab kõiki pargisisese ja pargiga vahetult piirneva infrastruktuuri aspekte (kuivendustööd, niisutussüsteemid, teed, parklad, tarad, hooldusrajatised, objektid pargikülastajate teenindamiseks jne). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad pargimaastiku, sh avatud-suletud ruumi ja maastikuvaadete, põlispuude, liikide ja elupaikade soodsa seisundi. Pargi kaitse ja hooldamise korraldamise aluseks on võetud ajalooliselt kujunenud planeering. Pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks on pargis vajalikud tööd niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning põlispuude hooldamine. Kördiööbiku pargiga seotud uuringute, inventeerimiste ja muude tööde kohta andmed puuduvad. Käesoleva hoolduskava raames inventeeriti pargi puistu. Hinnang anti 748 puu või puudegrupi kohta (lisa 1). Kördiööbiku pargi kohta ei ole leitud ajaloolisi pargiprojekte. 1.4 Maakasutus Tabelis 1 on esitatud Kördiööbiku pargi territooriumile jäävad maaüksused seisuga. Park on enamjaolt reformimata riigimaa, eravalduses on vaid väike osa (vt joonis). Tabel 1. Maaomand 2 Jrk nr. Katastriüksuse tunnus Pindala ha Nimetus Maaomandi tüüp :006: m² Allika tn 2 // Silla Eraomand :006: m² Allika tn 4 Eraomand :006: m² Allika tn 3 // Aedniku Eraomand :006: m² Allika tn 1 Eraomand :006: m² J. Kuperjanovi tn 1b Eraomand Reformimata riigimaa 2 ARTES TERRAE OÜ 5

6 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid 2.1 Pargiruum Kördiööbiku pargiruum koosneb kahest varem eraldi nimetatud pargist vanemast Pastoraadi pargist ja nooremast Kultuurimaja pargist. I OSA IV OSA II OSA III OSA Skeem 2. Pargi tsoneering (skeemi alus Park on stiililt, välja arvatud mõningate eranditega, vabakujunduslik. Kördiööbiku park ei moodusta oma suhteliselt eriilmeliste ja väljasopistatud osadega ühtset pargiruumi. Selle võib miljöö erisustest lähtuvalt jaotada alljärgnevalt määratletud nelja visuaalselt eristatavasse ossa (skeem 2). Esimeseks pargiosaks on pargi põhjapoolseim ala (varem Pastoraadi park), mida iseloomustavad jõgi ning Papioja koos sildade ja astmelise veesüsteemiga. Park on varjuline, väikeste aasadega, millele annavad isikupära sillad ja veevulin. See pargiosa on rahuldavalt hooldatud. Teine pargiosa on pargi keskosa (varem Pastoraadi park), kus kasvavad vanimad ja suurimad puud. Kunagise kihelkonnakooli juurest viib jõeni hariliku pärna allee (Tilia cordata). Hoolduse poolest on see pargiosa jäänud tagaplaanile. Kolmas tsoon on pargi uuem kagupoolseim osa. Sellest kulgeb läbi suhteliselt intensiivse kasutusega liikumistee, mis suundub Kalda tn jalakäijate sillale. Hoolduse poolest on see pargiosa keskmisel tasemel. ARTES TERRAE OÜ 6

7 Neljandaks tsooniks on Kultuurimaja kõrval asub regulaarsete teede ja istutusskeemiga pargiosa (varem Kultuurimaja park). Kördiööbiku pargi üheks tähtsamateks elemendiks on Põltsamaa jõgi, astmelise veesüsteemi ja sildadega Papioja. Kahjuks on jõeäärsete teede halva olukorra (või teede puudumise) tõttu pääs jõe äärde piiratud. Seetõttu on ka vaated jõele piiratud. Esimeses pargiosas Roosisaare silla lähedal asub mälestusmärk küüditatutele. Teine mälestuskivi (kivil tekst puudub või on muutunud loetamatuks) asub kultuurimaja kõrval asuvas regulaarses pargiosas. Vanas pastoraadi hooned on praegu EELK Põltsamaa koguduse kasutuses. Pargi kagupiiril oleva Kalda tn äärses kraavis voolav vesi tekitab piirkonnas väga ebameeldivat haisu. Kava koostamise ajal on kraavi põhja paigaldatud torud ning kraav on kinni aetud. Sellega on ka ebameeldiv hais kadunud. Skeemil nr 3 on esitatud Kördiööbiku pargile iseloomulikud vaated, mille säilimine või võsast puhastamine ning avatuna hoidmine on pargi terviklikkuse seisukohalt oluline. Pargi kujundustöid tohib teha ainult kooskõlastatud projektide alusel. Käesoleva hoolduskava raames ei kavandata uusi ehitisi, ei kavandata muuta ega taastada pargiruumi. Kui parki soovitakse rekonstrueerida või sellele lisada hooneid või rajatisi, tuleb koostada vastav põhiprojekt. ARTES TERRAE OÜ 7

8 Skeem 3. Vaated (skeemi alus 1. Vaade Kalda tn sillale 2. Vaade Roosisaarele 3. Vaade Pastoraadi hoonele 4. Vaade piki jõeäärset puuderida 5. Vaade piki pärnaalleed 6. Vaade jõeäärsele pargiaasale 7. Vaade Allika tn sillale 8. Vaade mittesobilikule ehitisele pargiaasal 9. Vaade Papiojal olevale sillale 10. Mälestuskivi küüditatutele 11. Mälestuskivi (kivil tekst puuduv või on muutunud loetamatuks) ARTES TERRAE OÜ 8

9 Foto 1: Võsastunud vaade Kalda tn sillale. (Vaade 1 skeemil 3) (foto autor T. Breede) Foto 2: Vaade Jõele ja seal olevale väikesele saarele ja Roosisaarele (paremas servas). (Vaade 2 skeemil 3) (foto autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 9

10 Foto 3: Vaade pastoraadi hoonele. (Vaade 3 skeemil 3) (foto autor T. Breede) Foto 4: Vaade piki jõeäärset puuderida. (Vaade 4 skeemil 3) (foto autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 10

11 Foto 5: Võsastunud pärnaallee algus, paremal asub laohoone. (Vaade 5 skeemil 3) (foto autor T. Breede) Foto 6: Vaade jõeäärsele pargiaasale. (Vaade 6 skeemil 3) (foto autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 11

12 Foto 7: Vaade Allika tn sillale. (Vaade 7 skeemil 3) (foto autor T. Breede) Foto 8: Vaade pargiaasal olevale mittesobilikule ehitisele. (Vaade 8 skeemil 3) (foto autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 12

13 Foto 9: Vaade Papiojal olevale sillale (Vaade 9 skeemil 3) (foto autor T. Breede) Foto 10: Mälestuskivi küüditatutele (Vaade 10 skeemil 3) (foto autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 13

14 Foto 11: Mälestuskivi (kivil tekst puudub või on kustunud) (Vaade 11 skeemil 3) (foto autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 14

15 2.2 Pargi piirkonnad, puistu Parki saab jagada miljöö erisustest lähtuvalt skeemil nr 4 esitatud visuaalselt eristatavatesse osadesse. G A A D B C B F E G Skeem 4. Pargi puistu tsoneering (skeemi alus A. Pastoraadi hoone juures olev pargiosas (A) on keskmiselt parema seisukorras. Puistu osas on tehtud elementaarseid hooldustöid ning ka muru niitmine toimub regulaarselt. Teisel pool Allika tänavat olev pargiosa puistu on tihedam ning vajab hooldusraiet ja sanitaarraiet. Lisaks tuleb piirata ja vajadusel noorendada põõsaid. B. Kördiööbiku pargi keskosas esineb enim väärikas eas puid. Samas on see hoolduse poolest (eriti jõepoolne osa) jäänud tagaplaanile. Tiheda loodusliku uuenduse pealekasvu tõttu tuleb teha hooldusraiet ja sanitarraiet, et tagada nii väärikatele kui ka perspektiivsetele puudele piisav kasvuruum ning vaadeldavus. Lisaks tuleb puudealust murupinda hakata regulaarselt niitma. C. Eelmisesse pargiosasse kuuluv pärnaallee väärib eraldi mainimist ja väljatoomist, kuna see on üks olulisimaid pargielemente. Allee säilinud puude seisukord on üldjoontes rahuldav, kuid esineb tühimikke väljalangenud puude tõttu. D. Noorim pargiosa asub kultuurimaja vahetus läheduses aastal rajatud pargiosa istutuskeem on regulaarne kiirtekujuline. Algset regulaarsust on hakanud hägustama isetekkelised puud. Suhteliselt kehvade valgustingimuste tõttu on alustaimestik tagasihoidlik. Puistu vajab lisaks looduliku uuenduse eemaldamisele ka sanitaarraiet. ARTES TERRAE OÜ 15

16 E. Kagupoolseim pargiosa on samuti veidi uuema ilmega ning siin esineb ka veidi rohkem erinevaid liike, sh. hall pähklipuu. Kohati on puistu liiga tihe ning võsastunud. Esineb ka kuivanud puid. Puistu vajab hooldus- ja sanitaarraiet. F. Parginurk on tugevalt võsastunud ning vajab hooldusraiet ja sanitaarraiet. G. Pargi jõeäärne ala on suuremal või vähemal määral võsastunud. Vaated jõele on võsa tõttu suures ulatuses piiratud. Jõeäärse ala niitmine on samuti jäänud tagaplaanile. Jõeäärse pargiala vajav võsast puhastamist (hooldusraiet ja sanitaarraiet) ning vaadete avamist. Peale raiete tegemist tuleb hakata kaldaäärt regulaarselt niitma. 2.3 Hooned ja rajatised Kavas ei ole ette nähtud hoonete taastamist ega hooldust. Hoonetega seotud probleeme tuleb käsitleda pargist eraldi. Kavas ei ole ette nähtud uute väikevormide paigaldamist ega uute rajatiste ehitamist nende paigaldamine tuleb lahendada projektiga. Käesoleva hoolduskavaga juhime tähelepanu olemasolevate rajatiste seisukorrale ning nende hoolduse või remondivajadusele. Sildade ja rajatiste konstruktsioonile kahjustavalt mõjuvad (üldjoontes lähemal kui 5 m) puud ja lehtpuude uuendus tuleb likvideerida. Põõsaid, mis ei kasva vahetult vastu konstruktsiooni, likvideerida vaja ei ole. Visuaalsel vaatlusel tuvastati mitmel rajatisel (Papiojal olevad truubid, sillad ja lüüsid, Roosisaarele viiv müüripealne tee koos sillaga, Allika tn sild) suured praod ja kahjustused. Roosisaarele viiv kitsas müüripealne tee ja sild vajab remonti. Hetkeseisus on rajatise kasutamine ohtlik. Papiojal asuval, arvatavasti ajaloolisel sillal, on näha suured praod ning see vajab restaureerimist. Papiojal asuv lüüs vajab remonti. Allika tn silla piire koos kandekonstruktsiooniga on tugevalt äravajunud ning vajab remonti. Eelpool nimetatud rajatistele, mis võivad ohustada pargis viibijaid, tuleb teha tehnilise seisukorra hinnang. Edasine tegevus lähtub hinnangust. Suureks probleemiks on ka pargiinventari (pingid, prügikastid) puudus. Kogu pargi peale tuvastati välitööde käigus vaid kaks amortiseerunud pargipinki (pargiosas E) ning kolm prügikasti (pargiosas A). Pargi kasutusmugavuse suurendamiseks on vajalik lisada parki pinke, prügikaste, infosilte inventari kavandamiseks tuleb koostada ühtne projekt, mis käsitleb kogu ala tervikuna. Eraldi juhime tähelepanu pargi keskosas oleval pargiaasal asuvale ehitisele (pumpla), mis on pargi seisukohalt väga mittesobilik ning see tuleks likvideerida esimesel võimalusel. Kui likvideerimine ei ole võimalik, tuleb kaaluda ehitisele sobivama arhitektuurse ilme andmist või varjamist ronitaimede vm sobiva haljastusega. ARTES TERRAE OÜ 16

17 Foto 12, 13: Sillakonstruktsioonidesse kasvavad puud ja võsa tuleb likvideerida. (fotode autor T. Breede) Foto 14: Roosisaarele viiv kitsas müüripealne tee ja sild vajab remonti. Tagada ohutus kitsal müüril käimiseks. (foto autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 17

18 Foto 15: Papiojal asuval sillal on näha suured praod ning see vajab remonti või restaureerimist. (foto autor T. Breede) Foto 15: Papiojal asuv lüüs vajab remonti. (foto autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 18

19 Foto 16: Katkised või puuduvad lambikuplid asendada uutega. (foto autor T. Breede) Foto 17. Pargiaasale sobimatu rajatis esimesel võimalusel likvideerida või vaadetes varjata. (foto autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 19

20 2.4 Pargiteed Kördiööbiku pargi teed on valdavalt kruusakattega. Pastoraadi hoone ümbrus ja Allika tänav on asfaltkattega. Pargi keskosas ja jõe ääres kattega teed puuduvad seal on valdavalt sissetallatud rajad/pinnasteed. Asfaltteede seisukord on rahuldav kate on küll vana, kuid heas seisundis, auke praktiliselt ei esine. Kruusateede seisukord on rahuldav, teostatud on teede elementaarseid hooldustöid ja täidetud auke. Hetkeseisus puudub vajadus kruusateede katte uuendamiseks. Pinnasteede/sissetallatud radade olukord on halb, kuna teede servad on valdavalt niitmata ning vihmase ilmaga muutuvad teed poriseks. Soovitav on pinnasekattega olulisemad teed katta kvaliteetsema katendiga. Teede katendi asendamine on vajalik lahendada projektiga. Teedest annab ülevaate skeem nr 5. Skeem 5. Teed. Asfaltteed Kruusateed Pinnasteed ARTES TERRAE OÜ 20

21 3 Puistu inventeerimine 3.1 Puistu koosseis Pargi puistu on hinnatud üksikpuudena või üksikpuude grupina. Gruppidena on üldjuhul hinnatud kõrvuti kasvanud samaliigilisi ja tihedalt liitunud võradega samasuguste tervislike näitajate ning välimusega puud. Gruppidena hindamist on kasutatud ka maastikuarhitektuurses kompositsioonis loogiliselt kokkukuuluvate puudekogumite hindamiseks. Takseeritud puistu on tervikuna keskmise liigirikkusega. Eksootilistest liikidest esineb hall pähklipuu (Juglans cinera) (takseerühikud nr 608, 609 ja 697) ja amuuri korgipuu (Phellodendron amurense) (takseerühik nr 503). Pargi puistus esineb kõige enam harilikku vahtrat (Acer platanoides), harilikku jalakat (Ulmus glabra) ja harilikku saart (Frainus ecelsior). Vähem esineb harilikku pärna (Tilia cordata), harilikku tamme (Quercus robur). Põõsastest esineb pargis enim siberi kontpuud (Cornus alba) ja taraenelast (Spiraea chamaerdyfolia). Puistu liigiline koosseis koos osakaalu protsendiga on esitatud tabelis 1. Enam esindatud puuliigid on tabelis toodud ettepoole. Tabel 1 Nr lühend eestikeelne nimetus ladinakeelne nimetus osakaalu % puistus 1 Va harilik vaher Acer platanoides 27,5 2 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 21,3 3 Sa harilik saar Frainus ecelsior 17,9 4 Pä harilik pärn Tilia cordata 6,3 5 Ta harilik tamm Quercus robur 3,6 6 Tm harilik toomingas Prunus padus 3,4 7 Lm sanglepp ehk must lepp Alnus glutinosa 2,9 8 Ku harilik kuusk Picea abies 2,1 9 Õ aedõunapuu Malus domestica 2,1 10 KsA arukask Betula pendula 1,5 11 KoS siberi kontpuu Cornus alba 1,0 12 EnT tarenelas Spiraea chamaedryfolia 0,7 13 Lv hall ehk valge lepp Alnus incana 0,7 14 PäS suurelehine pärn Tilia platyphyllos 0,7 15 Sar harilik sarapuu Corylus avellana 0,7 16 Si harilik sirel Syringa vulgaris 0,7 17 Hk harilik hobukastan Aesculus hippocastanum 0,5 18 NlP palsaminulg Abies balsamea 0,5 19 Pi harilik pihlakas Sorbus aucuparia 0,5 20 EnP pihlenelas Sorbaria sorbifolia 0,4 21 KsS sookask Betula pubescens 0,4 22 KuT torkav kuusk Picea pungens 0,4 ARTES TERRAE OÜ 21

22 Nr lühend eestikeelne nimetus ladinakeelne nimetus osakaalu % puistus 23 PhH hall pähklipuu Juglans cinerea 0,4 24 Re remmelgas sp Sali sp 0,4 25 ReH hõberemmelgas Sali alba 0,4 26 Et harilik ebatsuuga Pseudotsuga menziesii 0,3 27 Kb kibuvits sp Rosa sp 0,3 28 Kr kreegipuu Prunus insititia 0,3 29 PpH hõbepappel Populus alba 0,3 30 ReRa raudremmelgas Sali pentandra 0,3 31 EnK keskmine enelas Spiraea media 0,1 32 EnPõ harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 0,1 33 Hb harilik haab Populus tremula 0,1 34 Kd harilik kadakas Juniperus communis 0,1 35 KdS sabiina kadakas Juniperus sabina 0,1 36 Ko amuuri korgipuu Phellodendron amurense 0,1 37 Krs kirsipuu Prunus cerasus 0,1 38 Nl nulg sp Abies sp 0,1 39 NlS siberi nulg Abies sibirica 0,1 40 Pr pirnipuu Pyrus communis 0,1 41 ReR rabe remmelgas Sali fragilis 0,1 42 VaT tatari vaher Acer tataricum 0,1 ARTES TERRAE OÜ 22

23 3.2 Puistu hinnang Puistu üldine tervislik seisukord on hea. Vaid ca 4 % puistust on kuivav või kuivanud (tervise hindamise klass 1) ja 7 % puistust on tugevasti kahjustatud puud (tervise hindamise klass 2). Enim esineb kergelt vigastatud puid 43 % (tervise hindamise klass 4), veidi vähem nõrgestatud puid 30% (tervise hindamise klass 3). Terveid kahjustamata puid esines 15 % (tervise hindamise klass 5). Puistu tervislik seisukord on esitatud sektordiagrammis 1. Sektordiagramm 1 Puistu tervisliku seisundi osakaal Pargi puistu üldine hooldus on rahuldav jalal kuivanud puid tuvastati inventeerimise käigus 17 eksemplari, millele lisandus veel kuivavaid puid 14 eksemplari. Murdunud koristamata puid leidus pargis vaid ühel juhul. Välitööde teostamise ajal oli vaid pargi Roosisaarepoolseim osa niidetud. Vanadel puudel on levinumateks probleemideks kuivanud oksad. Puistu dendroloogilise hinnangu koondtabelis (lisa 1) on märgitud hooldust vajavad takseerühikud (puu, põõsas, puittaimede grupp) kokku 185 takseerühikut. Mõned takseerühikud tähistavad puudegruppi, seega on üksikpuutasandil hooldusvajadus kokku 312 puud. Hooldust vajavad puud on tähistatud eraldi tingmärgiga kaardil (joonis nr 1). Hoolduse täpne olemus on kirjeldatud eelnimetatud tabeli märkuste lahtris. ARTES TERRAE OÜ 23

24 Foto 1, 2. Ojas kasvav puu. Kuivanud puude grupp. (fotode autor T. Breede) Foto 3, 4. Seene viljakeha vahtra tüvel. Põõsagruppi mattunud prügikast. (fotode autor T. Breede) ARTES TERRAE OÜ 24

25 Foto 5. Vee kohale viltu kasvav hall lepp. (fotode autor T. Breede) 3.3 Raied Puistu dendroloogilise hinnangu koondtabelis (lisa 1) on esitatud soovitavalt raiutavad puud - kokku 179 puud. Esmajärjekorras tuleb raiuda jalal kuivanud puud (17 puud) ja kuivavad puud (14 tk). Lisaks sellele on soovitav raiuda ka 22 tugevalt kahjustatud puud. Nõrgestatud puudest on soovitav raiuda ca 50 puud, mis kasvavad ebasoodsates kohtades ning ei oma pargi seisukohast olulist väärtust. Kergelt vigastatud ja kahjustamata puude seast on soovitav raiuda ca 76 puud, mis on enamasti allajäänud või kasvavad suurema ja olulisema puu võrasse ning ei ole seetõttu pargi seisukohast väärtuslikud. Elustikpuid ei ole raiesse määratud. Raiete tegija peab olema läbinud arboristi koolituse (omama vastavat tunnistust), tundma puuliike ning tal peab olema varasem pargihoolduse kogemus. Raietööd tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, puud tuleb raieks eelnevalt ette märkida kaasates hoolduskava koostaja või/ja Keskkonnaameti spetsialisti 3.4 Edasine hooldus Hoolduse eesmärk on pargi järjepidev säilitamine, pargipuistu seisukorra stabiliseerimine ja pargistruktuuri esiletoomine. Esteetilise välimuse saavutamiseks on olulisim sobimatus kasvukohas isetekkelisest looduslikust uuendusest vabanemine. Pärast joonisel nr 1 ja lisas nr 1 esiatud raiete ja võrahoodlustööde tegemist tuleb puistus regulaarselt läbi viia järgmised hooldustööd: ARTES TERRAE OÜ 25

26 säilitatavatel puudel tuleb soovitavalt igal aastal, kuid mitte harvem kui 2 aasta järel, üks kord üle vaadata võrad ning vajadusel teostada probleemsete puude võrahooldus likvideerida rippes, kuivanud ja murdumisohtlikud suured oksad ning vajadusel harvendada võrasid puude elujõu suurendamiseks; tulbastaimne, nudistamine pole lubatud, topiaarlõikust vajadusel teha vaid teeäärsetel põõsastel võra kuju korrigeerimiseks; säilitatavatel põõsastel tuleb vähemalt 1 kord aastas teostada ülevaatus ja vajadusel viia läbi võrahooldustööd; säilitatavatel põõsastel, mis vananemise või kasvutingimuste tõttu on kaotanud liigiomase võrakuju, tuleb vajadusel teha noorenduslõikus põõsaste dekoratiivsuse hoidmiseks või suurendamiseks; noorenduslõikuse tegemine on lubatud vaid liikidele, mis suudavad võra taastada; regulaarselt (vähemalt üks kord aastas) tuleb põõsamassiivide servaalasid piirata, et vältida põõsastike levimine; põõsamassiividest tuleb välja lõigata sinna kasvanud lehtpuude looduslik uuendus; vajadusel tuleb põõsamassiivide tühjaks jäänud keskosadesse servadelt siirdada noori taimi (võib teostada aprilli lõpust mai keskpaigani); puude alust kogu pargiala regulaarselt niita vähemalt üks kord vegetatsiooniperioodi jooksul, et välistada soovimatu loodusliku uuenduse teket ja arengut; võsa lõikamise soovitav aeg on juuli-august, peale raierahu, mil uuendus on kulutanud ära energia kasvamiseks ja pole veel hakanud koguma uusi varuaineid. Puude-põõsaste võrahooldustööd tuleb tellida arboristi kutsetunnistusega ning vana pargi puude võrahoolduse töökogemust omavalt spetsialistilt. Puudealuste trimmeriga hooldamisel tuleb tagada puude tüvede kaitse, eriti noortel puudel, millele pole tekkinud korpa. Murdumisohtlikud puud, mida on vaja säilitada, tuleb toestada, kasutades selleks ettenähtud spetsiaalseid tugisidemeid ja toestikke, mille võib paigaldada vaid vastava kogemusega spetsialist. Toestamist tuleb kaaluda üldiselt erandjuhul eraldi, kui: säilitatava puu mehaaniline tugevus, asend ja morfoloogilised omadused võimaldavad puu toestamise; säilitatav puu on üksikpuuna olulise koduloolise, looduskaitse- või muinsuskaitseväärtusega ja puu üldiselt on elujõuline; säilitatava puu rinnasümbermõõt on üle 3 m ja puu üldiselt on elujõuline; puu on harvaesineva liigi esindajana tähelepanuväärsete mõõtmetega; puu on elupaigaks kaitsealustele liikidele ning puu seisund võimaldab toestamist. Inventeerimisest lähtuvalt on säilitamiseks vajalik toestada puud nr 118 ja 655. Puu nr 655 puhul võib kaaluda ka raiumist. Toestatud puu peab olema turvaline pargi kasutajatele ja teistele puudele. Pargipuude tüvede hooldusel on vajalik igaaastaselt üle vaadata koorevigastused ja lahtised õõnsused ning neid käidelda alljärgnevalt: puhastada õõnsused neisse kogunenud prahist (sh puulehed); eemaldada lahtised kõdunenud puiduosad; eemaldada koorevigastustel kuivanud kooretükid, et soodustada kalluse arenemist; eemaldada rebenditest puidukiud, oksatüükad jne, et soodustada vigastuste paranemist. ARTES TERRAE OÜ 26

27 Muude hooldustööde teostamine, sh oksalõikus, prahikoristus ja teede korrashoid tuleb teostada ühtsetel alustel kogu pargis. ARTES TERRAE OÜ 27

28 4 Hooldustööd 4.1 Hooldustööde üldised põhimõtted Hooldustööde teostamise esmaseks eesmärgiks on pargi seisundi hoidmine ja parandamine. Käesolev peatükk käsitleb hooldustöid, mida tuleb teha peale dendroloogilisest hinnangust lähtuvate tööde tegemist (raied ja võrade esmane hooldus). Saavutatud eesmärgi säilitamiseks peab peale esmast hooldust järgnema võsast puhastatud alade regulaarne ja asjakohane hooldus. Teiseks regulaarseks hooldustööks on avatud alade niitmine avatuse säilitamiseks ja vaadete hoidmiseks. 4.1 Hoolduspiirkonnad Täpsed hooldustööde mahud ja nende tähtsus (eelisjärjestus) on koondatud tegevuskava tabelisse (tabel 2). Pargiosad, kus tuleb vastav hooldus läbi viia on märgitud kaardile numbriga (joonis 2); sama numbriga alad leiab ka hoolduspiirkondade tabelist 1. Tabel nr 1 - Hoolduspiirkonnad Ala Ala tüüp Pindala Märkused nr m² 1 Pastoraadihoone 8100 Säilinud suured puud. Hõredama puistuga ala. Peale raiete ja võrahoolduse teostamist vajab regulaarset niitmist. ümbruses olev pargiosa 2 Pargi keskosa Pargi keskosa iseloomustavad suured ja vanad puud ning puuderead. Peale raiete ja võrahoolduse teostamist vajab regulaarset niitmist. Pargiosa on teede halva olukorra tõttu raskesti ligipääsetav. 3 Kultuurimajapark 4 Tagumine pargiosa 5 Jõe- ja kraaviäärne ala Regulaarse istutuskeemiga uuem pargiosa. Peale raiete ja võrahoolduse teostamist vajab regulaarset niitmist. Mälestuskivi ümbrus vajab projektiga lahendamist Suhteliselt tiheda puistuga pargiosa. Esineb ka põõsarinnet, mis vajab piiramist ja noorendamist. Parki kasutatakse peamiselt läbikäiguteena. Peale raiete ja võrahoolduse teostamist vajab regulaarset niitmist Jõe ja kraavi kallastel esineb rohkel isetekkelist uuendust ning võsa. Vaated jõele on piiratud. Jõeääres puuduvad jalutusteed. Peale raiete ja võrahoolduse teostamist vajab regulaarset niitmist. Trimmeriga tuleb niita kuni veepiirini. 4.2 Võsaraie Pargi hooldustööde üldiseks eesmärgiks on tagada pargi säilimine hooldusvõtete abil, st eemaldada looduslik uuendus (enamasti tüve läbimõõduga alla 8 cm) vanade pargipuude ümbrusest ja puistu alalt, puhastada allee ja säilitatavate puudegruppide alused võsast, eemaldada ehitistele ja inimestele ohtlikud puud. Eemaldada võib ka kõik väärtuseta puud ja põõsad, mis asuvad hoonetele lähemal kui pool nende võra läbimõõdust (puude puhul min 5 m) ning ohustavad hooneid. Võsaraieks ja säilitamist mitteväärivate pargipuude eemaldamiseks on sobivaim aeg lehtedeta periood, kui linnud ei pesitse (sügisest kevadeni); kevaditi ja suvel kahjustavad raietööd lisaks lindude-loomade häirimisele ka rohttaimestikku ja ARTES TERRAE OÜ 28

29 pargipinnast. Lehtpuude ja -põõsaste raieks on sobivaim aeg augustis-septembris, sel ajal raiumine nõrgestab puujuuri ning uued võsud kas ei teki või on vastuvõtlikud talvekülmadele (peale raierahu). Raied tuleks läbi viia järkjärgult, sest äkiline valgustingimuste muutmine ei mõju puudele hästi, samuti võivad allesjäävad puud muutuda tuulehellaks. Võsa eemaldamisega tuleks alustada hoonete ja teede lähedusest. Võsast puhastatud alasid tuleb pärast kändude freesimist regulaarselt niita, sest vastasel juhul mõjub lehtpuude eemaldamine neid noorendavalt ning hiljem on võsa kasv veel lopsakam. Pärast võsalõikust tuleb raiejäätmed alalt ära viia; põletamine puude all või pargimurul ei ole lubatav. Vanad pargipuud, mis pärinevad pargi võimalikust rajamise perioodist on väärtuslikud isegi juhul, kui neis on suured õõnsused (lisas nr 1 olevas tabelis on eriti olulised ja suuremõõtmelised puud esitatud paksus kirjas). Säilitada võiks vanade puude suure läbimõõduga kännud, sest neil on ajalooline ja elustikuline väärtus. Ajaloolist väärtust mitteomavate puude kännud, mis segavad niitmist, tuleb kännufreesi abil eemaldada; kändude juurimist tuleb vältida, sest sellega kaasneb kahju ümbritsevatele puudele (põhiliselt juurte vigastamine) ja murupinnale. Vigastatud ja ohtlike puude hoolduslõikuse puhul tuleb konsulteerida arboristiga või tellida hoolduslõikuse tegemine, et vältida puude kahjustamist valede hooldusvõtete kasutamise tõttu. 4.3 Pargiaasad ja väljakud Kördiööbiku pargis olevad pargiaasad on pigem väikesed lagendikud ning suurtest avatud väljakutest siin rääkida ei saa. Linnapargi olemusele kohaselt tuleks käsitleda kõiki pargiosasid ühtsete põhimõtete alusel. Varjulisematel alades on niitmisvajadus väiksem, maapinnani jõuab vähem kasvuks vajalikku päikesevalgust. Murupind peab olema kasvuperioodil suhteliselt madal, soovitavalt mitte üle 15 cm. Peale niitmist tuleb niide eemaldada või kasutada nn niitmisel multšivat niidukit. Lehed tuleb enne lume tulekut riisuda ja/või purustada, soovitavalt novembri I poolel, vajadusel kevadel korrata. Lehtede põletamine pargis on keelatud. Aladel millelt on eelmisel vegetatsiooniperioodil võsa eemaldatud tuleb uue võsa eemalhoidmiseks kahel kuni viiel esimesel aastal niita tihedamalt suve jooksul võimalusel kolm korda, kuid mitte vähem kui kaks korda. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata niitmise kvaliteedile. Kõige suuremaid probleeme on endaga kaasa toonud liiga suurte (raskete) masinate kasutamine ja trimmerdamine. Niiske või õrna pinnase puhul (jõeäärne ala) ei tohi mitte mingil juhul kasutada raskeid masinaid, mis lõhuvad murupinda, jättes endast maha sügavad jäljed. Rööbaste tasandamine lõhub murukamarat omakorda ja selle taastumine võtab kaua aega. Trimmeriga niites ei tohi vigastada säilitamisväärsete puutüvede koort. Puuvõrade all tuleb niita kõrgemalt, seal on sageli puujuured üles kerkinud. 4.4 Vaated Vaated annavad pargile avaruse ja lisamõõtme. Enamasti ei lõpe park seal, kus lõpeb puistu. Vabakujulisel pargil ei olegi kindlat piiri, pargi piir sulandub maastikuga ühte ja on keeruline öelda, kus lõpeb park ja algab maastik. Just selle avaruse ja piirituse annavad pargile vaated, mis ulatuvad pargist ümbritsevale maastikule ja ümbritsevalt maastikult pargile, aga ka pargi sees. Seetõttu on vaadete avatuna hoidmine väga tähtis. Vaadete hooldamise eesmärk on tagada objekti (mälestise, põlispuu, väikevormi vms) ARTES TERRAE OÜ 29

30 või selle eriosade vaadeldavus. Vaated on esitatud skeemil nr 3. Vaadete hoidmiseks tuleb vaatesektorid hoida võsast ja isetekkelistest puudest puhtana. Võimalusel eelistada puude raiele suurte puude alumiste okste eemaldamist kuni 4.5 m kõrguselt vaatesektori piires (vaid need oksad, mis vaadet ka tegelikult segavad). Peale võsa likvideerimist jätkata vaatesektori regulaarset niitmist. 4.5 Veekogud Põltsamaa jõe ja Papioja kallaste esmaseks hoolduseks on kallaste ümbruse puhastamine võsast ja täiskasvamise piiramine. Peale võsaraiet teostada edasi regulaarset niitmist. Kava koostamise ajal renoveeritakse Põltsamaa jõel paisu ja ehitatakse kalapääsu. Tööde hõlmavad ka Kördiööbiku pargi Roosisaarepoolset jõekallast. Papioja täiskasvamise vältimiseks tuleb seda regulaarselt puhastada sissekukkunud okstest, lehtedest ja prügist. Papioja kaldaid niita kuni veepiirini. 4.6 Teed Asfaltkattega Allika tänav on rahuldavas seisukorras. Hoolduse osas piisab tee regulaarsest puhastamisest. Võimalusel kasutada väiksemaid kõnniteedele mõeldud hooldusmasinaid. Aukude tekkimisel tuleb need paigata. Kruusakattega ja pinnasteede hooldus seisneb eelkõige teepinna kuiva ja puhtana hoidmises ning teeäärte hoolduses. Teede hooldus seisneb aukude täitmises ja teede ettenähtud ristprofiili hoidmises, et tagada liigvee äravool. Selleks võib vajadusel täiendada tee kattekihti (kuni 5 cm paksuselt) olemasoleva kattega sama materjaliga. Teeäärte hoolduse eesmärk on takistada teede rohtumist ja see seisneb põhiliselt kõplamises ja laialivalguvate teeäärte parandamises murumätastega. Suuremate rekonstrueerimistööde, sh teede vertikaalplaneerimise, sillutise vahetamise, nõvade planeerimise, valgustuse paigaldamise jms jaoks tuleb koostada projekt. 4.7 Pargiinventar Pargipingid ja prügikastid praktiliselt puuduvad. Olemasolevad pingid ja prügikastid on valdavalt amortiseerunud. Kördiööbiku park on osaliselt valgustatud. Esinevates pariosades on kasutatud eriilmelisi valgusteid. Olemasolevaid valgusteid tuleb hooldada vastavalt vajadusele vahetada läbipõlenud pirne ja katkiseid lambikupleid. Pargiinventari osas vajab Kördiööbiku park kindlasti täiendamist ja uuendamist, kuid seda saab teostada vastava projekti alusel. 4.8 Prügi koristamine Raskesti ligipääsetavate ja võsastunud aladega kaasneb tihti prügistamine. Kördiööbiku pargis ei ole prügistamine suur probleem siin seal leidub mahavisatud purke ja pudeleid - mis viitab vajadusele prügikoristamise intensiivsuse või prügikastide arvukuse ümbervaatamiseks. Prügistamise vastu on soovitav paigaldada parki rohkem prügikaste. ARTES TERRAE OÜ 30

31 4.9 Pargi kaitse korraldamine Pargis puuduvad viidad ja infotahvlid. Soovitav on paigaldada parki Roosisaarepoolse sissepääsutee juurde teistes Põltsamaa parkides olevate infotahvlitega sarnane infotahvel pargi kaardi ja tutvustusega. Tahvli tekst peaks olema nii eesti- kui inglisekeelne. Infotahvli rajamiseks tuleb koostada tööjoonised. Infotahvli joonised koos plakati kujundusega kooskõlastada Keskkonnaametiga. Uue kava koostamisega alustada käesoleva kava kehtivusperioodi viimasel aastal. Kava kehtivusperioodi keskel (5. või 6. aastal) ja viimasel aastal teha ülevaatus tehtud töödest ja hinnata kava rakendamise tulemuslikkust. Pargi hooldus loetakse tulemuslikuks kui hooldusperioodi lõpus on pargi struktuur ja väärtused säilinud ning väärindatud: teostatud puistu hinnanguga määratud raied; teostatud on puistu hinnanguga määratud puude esmased hooldustööd; kogu pargiala on regulaarselt niidetud; jõeäärsel alal on teostatud puistu hinnanguga määratud raied ja teostatakse ala regulaarset niitmist Pargi kvaliteedi ja kasutusmugavuse tõstmine Pargi kvaliteedi (eelkõige puude ja põõsarinde täiendamine) tõstmiseks on tarvis koostada maastikuarhitektuurne põhiprojekt. ja kasutusmugavuse Projektiga tuleb lahendada olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede rajamine. Kindlasti on vajalik rajada katkematu kattega jalgtee (kallasrada) jõe äärde. Projektiga kavandada teede äärde pargipingid ja prügiurnid. Projektiga lahendada täiendusistutused ja määrata uushaljastuse asukohad. Soovitav on täiendada eelkõige põõsarinnet. Lahendada kogu pargi valgustus ühtsete põhimõtete alusel. ARTES TERRAE OÜ 31

32 5 Tegevuskava Tabel nr 2 - Tegevuskava Nr Töö nimetus Tegevuse tüüp Ühik Maht Tähtsus Maht Maht kokku 1 Puistu hinnanguga määratud raied (kuivanud ja kuivavad puud tervis 1) 2 Puistu hinnanguga määratud raied (tugevalt kahjustatud puud -tervis 2) 3 Puistu hinnanguga määratud raied (nõrgestatud puud tervis 3) 4 Puistu hinnanguga määratud raied (kergelt vigastatud ja kahjustamata puud tervis 4 ja 5) Taastamine tk 31 I Taastamine tk 22 I Taastamine tk 50 I Taastamine tk 76 I Säilitatavate puude (takseerühiku) (tugevalt kahjustatud puude, tervis 2 ja nõrgestatud puude, tervi 3) võrahooldustööd Taastamine Takseerühik* 98 I (soovitavalt teostada koos nr 6) 6 Säilitatavate puude (takseeriühiku) (kergelt vigastatud ja kahjustamata puud tervis 4 ja 5) võrahooldustööd Taastamine Takseerühik* 87 I (soovitavalt teostada koos nr 5) 7 Säilitatavate puude toestamine (nr 118 ja 665) Taastamine tk 2 I Pastoraadihoone ümbruses oleva pargiala niitmine (hooldusala nr 1) 9 Pargi keskosa pargiala niitmine (hooldus ala nr 2) Hooldus m² 8100 I Hooldus m² I Kultuurimaja pargi niitmine (hooldus ala nr 3) Hooldus m² 4600 I Tagumise pargiosa niitmine (hoodlusala nr 4) Hooldus m² I Papioja puhastamine Hooldus jm 250 i Jõe ääse ala niitmine Hooldus m² 7500 I Kruusateede hooldus Hooldus jm 875 I 10 ARTES TERRAE OÜ 32

33 15 Kruusateede ristprofiili taastamine kuni 5 cm paksuse kihia. Hooldus jm 875 I 4 16 Asfaltkattega teede hooldus Hooldus jm 50 I Pinnasteede hooldus Hooldus jm 400 I Põõsaste hooldus Hooldus tk 25 II Prügikoristus Hooldus II Infotahvli paigaldamine (ala nr 1) Tähistamine tk III 21 Sildade reomondiprojket Projekt tk 1 III 22 Pargi heakorrastamise põhiprojekti koostamine vajalik pargi kvaliteedi ja kasutusmugavuse tõstmiseks. Projekt tk 1 II 23 Uue hoolduskava koostamine Kava tk 1 I * - Soovitav on teha punktis nr 5 ja 6 esitatud võrahooldustööd koos ühe tööna. Ühikuks on takseerühik, mitte üksikpuu! Vt lisa 1 tabelit ja joonist nr 1. Tööde korraldajaks on maa omanik, kohalik omavalitsus. Raiutavad ja võrahooldust vajavad puud on puud on esitatud joonisel nr 1. Hooldust vajavate puude täpne hooldusvajadus on kirjeldatud lisas 1- Puistu dendroloogilise hinnangu koondtabelis. Tööde nimetuses esitatud tööde kirjeldus on esitatud peatükis 4 ja hooldusalade piirid joonisel nr 2. Tegevused on jaotatud tähtsuse alusel klassidesse: I esimene eelistus hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu; II teine eelistus vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; III kolmas eelistus soovituslik tegevus mis aitab kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. ARTES TERRAE OÜ 33

34 ARTES TERRAE OÜ 34

35 B JOONISED 1 Puistu inventeerimise plaan M 1:500 2 Hooldusalade plaan M 1:1500 ARTES TERRAE OÜ 35

36 ARTES TERRAE OÜ 36

37 ARTES TERRAE OÜ 37

38 KOOSKÕLASTUSED Keskkonnaaameti kooskõlastus ARTES TERRAE OÜ 38

39 Keskkonnaaameti kooskõlastus ARTES TERRAE OÜ 39

40 ARTES TERRAE OÜ 40

41 Lisa 1 Puistu dendroloogilise hinnangu koondtabel Eriti olulised ja suuremõõtmelised pargipuud on esitatud tabelis paksus kirjas. Nr lühend eestikeelne nimetus ladinakeelne nimetus 1 Va harilik vaher Acer platanoides Va harilik vaher Acer platanoides diameeter tervis märkused hooldus raie 47, 23, 34, 45/34 3 koorevigastus, tüvevigastus, kuivanud oksad võra allosas murdumisohtlik, tüvevigastus, kuivanud oksad võra allosas ja looduslik uuendus säilitada 3 Va harilik vaher Acer platanoides 46, 44, 35 3 koorevigastus, külmalõhe, kuivanud oksad võra allosas, tüvevigastus 4 Pä harilik pärn Tilia cordata 22 4 koorevigastus 5 KsA arukask Betula pendula 38, 36 4 kuivanud oksad võra allosas 6 KsA arukask Betula pendula 21/16, 26 4 koorevigastus, tüvevigastus, ühepoolne 7 NlP palsaminulg Abies balsamea 26 2 kuivanud oksad kogu võras 8 Ku harilik kuusk Picea abies 29 4 ühepoolne 9 Ku harilik kuusk Picea abies 26 4 ühepoolne 10 Ta harilik tamm Quercus robur 85 4 kuivanud oksad võra allosas, kuivanud põhioksad allosas 11 Pä harilik pärn Tilia cordata 25 3 vähihaavandid, juured paljandunud 12 Va harilik vaher Acer platanoides 39 3 kuivanud oksad kogu võras, traat tüves 13 Pä harilik pärn Tilia cordata 19 4 seen 14 KsA arukask Betula pendula 38, Sa harilik saar Frainus ecelsior 5 kännuvõsu 16 Va harilik vaher Acer platanoides 36 4 koorevigastus, ühepoolne 17 Tm harilik toomingas Prunus padus 12/28/19 4 ühepoolne, kuivanud oksad võra allosas 18 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 24/26 4 ühepoolne 19 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 48 4 kuivanud oksad kogu võras 20 Va harilik vaher Acer platanoides Va harilik vaher Acer platanoides 17, 17, 12 4 juurevigastus külmalõhe, seen, ühepoolne, kuivanud põhioksad allosas 22 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 44 3 külmalõhe, seen, tüvevigastus 23 Va harilik vaher Acer platanoides 21/26 4 tüvevigastus 24 Ku harilik kuusk Picea abies Sa harilik saar Frainus ecelsior 25 5 kitsas võra 26 Sa harilik saar Frainus ecelsior 14 4 ühepoolne, deformeerunud 27 Va harilik vaher Acer platanoides 22 4 ühepoolne, kuivanud oksad võra allosas 28 KsA arukask Betula pendula 10 /,7 5 likvideerida all vahtra looduslik uuendus 29 Sa harilik saar Frainus ecelsior 31 4 tüvevigastus, kuivanud oksad võra allosas 30 Va harilik vaher Acer platanoides 21 4 kuivanud põhioksad allosas, ühepoolne 31 Va harilik vaher Acer platanoides 25 4 kuivanud oksad võra allosas 32 Sa harilik saar Frainus ecelsior 14 4 ühepoolne, kasvab suurema puu võrasse 33 Va harilik vaher Acer platanoides 11 4 deformeerunud 34 Sa harilik saar Frainus ecelsior 62 3 kuivanud põhioksad allosas, tüvevigastus, külmalõhe, koorevigastus 35 Va harilik vaher Acer platanoides 40, 32 4 kuivanud põhioksad allosas, tüvevigastus 36 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 44 4 kuivanud oksad võra allosas ARTES TERRAE OÜ 41

42 Nr lühend eestikeelne nimetus ladinakeelne nimetus diameeter tervis märkused hooldus raie 37 Sa harilik saar Frainus ecelsior 24 5 kuivanud oksad võra allosas 38 Sa harilik saar Frainus ecelsior 42 / 49 3 kuivanud oksad kogu võras 39 Va harilik vaher Acer platanoides Ja harilik jalakas Ulmus glabra Sa harilik saar Frainus ecelsior 60 4 tüvevigastus, kuivanud põhioksad allosas 42 Va harilik vaher Acer platanoides 25, 29, 25, 48 3 kuivanud haru, kuivanud põhioksad allosas, seen, kasvab suurema puu võrasse 43 Sa harilik saar Frainus ecelsior 88 3 s, kuivanud haru, kuivanud põhioksad allosas 44 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 21 3 deformeerunud, ühepoolne 45 EnT + EnP taraenelas + pihlenelas Spiraea chamaedryfolia + Sorbaria sorbifolia 5 piirata ja raiuda välja lehtpuu looduslik uuendus, hekk 46 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 44/ Sa harilik saar Frainus ecelsior Sa harilik saar Frainus ecelsior Va harilik vaher Acer platanoides 69 2 ühepoolne, kuivanud põhioksad allosas, all raiuda vahtra looduslik uuendus külmalõhe, kuivanud põhioksad allosas, tüvevigastus kuivanud põhioksad allosas, all looduslik uuendus raiuda murdunud haru, seen, külmalõhe, tüvevigastus 50 Sa harilik saar Frainus ecelsior 19 / 21 4 ühepoolne, kuivanud oksad võra allosas 51 Pä harilik pärn Tilia cordata Tm harilik toomingas Prunus padus 19, 19, 21, 13 2 kuivanud oksad kogu võras, seen 53 Sa harilik saar Frainus ecelsior 31 2 kuivanud oksad kogu võras 54 Va harilik vaher Acer platanoides 17, Sa harilik saar Frainus ecelsior 29 4 kuivanud põhioksad allosas 56 Tm harilik toomingas Prunus padus 17/15/15 2 kuivanud oksad kogu võras 57 Va harilik vaher Acer platanoides 21 4 kuivanud oksad võra allosas, tüvevigastus 58 Sa harilik saar Frainus ecelsior 92 2 kuivanud oksad kogu võras, latv, kuiv 59 Va harilik vaher Acer platanoides 20/15 4 kuivanud oksad võra ladvas 60 Ta harilik tamm Quercus robur 71 4 tüvevigastus, kuivanud oksad võra allosas 61 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 29/31 4 kasvab suurema puu võrasse 62 Sar harilik sarapuu Corylus avellana 5 63 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 28/24/22 3 kuivanud oksad kogu võras 64 NlP palsaminulg Abies balsamea 4 4 konkuretslatv 65 Va harilik vaher Acer platanoides 16 4 ühepoolne 66 Nl nulg sp Abies sp Ja harilik jalakas Ulmus glabra 28, 14, 11 3 deformeerunud, ühepoolne, 68 Sa harilik saar Frainus ecelsior 28 3 kuivanud põhioksad allosas 69 Hb harilik haab Populus tremula 9 4 kasvab suurema puu võrasse 70 NlP palsaminulg Abies balsamea Ku harilik kuusk Picea abies 41 5 all taraenelas säilitada 72 kuiv kuiv 1 73 Va harilik vaher Acer platanoides 43 4 kuivanud oksad võra allosas ARTES TERRAE OÜ 42

43 Nr lühend eestikeelne nimetus ladinakeelne nimetus diameeter tervis märkused hooldus raie 74 Va harilik vaher Acer platanoides 33, 32, 33, 29, 25, 37, 36, 47, 29 4 kuivanud oksad võra allosas, 8 puud 75 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 51 3 kuivanud oksad kogu võras 76 Ja harilik jalakas Ulmus glabra Va harilik vaher Acer platanoides 43 3 tüvevigastus, kuivanud oksad kogu võras 78 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 23, 19 3 kuivanud põhioksad allosas 79 Va harilik vaher Acer platanoides 39, 33, Ja harilik jalakas Ulmus glabra 11, 10, 13, 18, 8 kuivanud oksad võra allosas, koorevigastus, juurevigastus 23 4 deformeerunud 81 Va harilik vaher Acer platanoides 36 2 tüvevigastus, kuivanud põhioksad kogu võras 82 Ja harilik jalakas Ulmus glabra Va harilik vaher Acer platanoides 25 3 ühepoolne, kuivanud oksad võra allosas 84 Va harilik vaher Acer platanoides 44 4 tüvevigastus, kuivanud oksad võra allosas 85 Ja harilik jalakas Ulmus glabra Va harilik vaher Acer platanoides 21 4 kuivanud oksad võra allosas, ühepoolne 87 NlS siberi nulg Abies sibirica Ja harilik jalakas Ulmus glabra 70 3 kuivanud põhioksad allosas, külmalõhe 89 Ta harilik tamm Quercus robur Va harilik vaher Acer platanoides 16 4 kasvab suurema puu võrasse 91 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 30, 30, 27, 37 3 kuivanud oksad kogu võras, 4 haruline 92 Va harilik vaher Acer platanoides 62 3 viltu, külmalõhe, seen, kuivanud põhioksad allosas, murdumisohtlik?, säilitamiseks hinnata mehaanilist tugevust ja toesamisvajadust 93 ReRa raudremmelgas Sali pentandra 27/31, 32 3 kuivanud oksad kogu võras 94 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 34 3 kuivanud oksad võra allosas, juurevõsu likvideerida 95 Va harilik vaher Acer platanoides 68 3 külmalõhe, seen, tüvevigastus 96 KsS sookask Betula pubescens 27 4 ühepoolne 97 Sar harilik sarapuu Corylus avellana 5 98 Va harilik vaher Acer platanoides 28 4 kuivanud oksad võra allosas, ühepoolne 99 Va harilik vaher Acer platanoides 54 4 ilus 100 Sa harilik saar Frainus ecelsior Tm harilik toomingas Prunus padus Ku harilik kuusk Picea abies 33 4 kuivanud oksad kogu võras, tüvevigastus, kuivanud põhioksad allosas, ühepoolne viltu, kuivanud oksad kogu võras, kasvab suurema puu võrasse 103 KsA arukask Betula pendula 22, 34, 32 4 all jalaka looduslik uuendus raiuda 104 EnT tarenelas Spiraea chamaedryfolia 105 Ta harilik tamm Quercus robur piirata kuivanud põhioksad kogu võras, külmalõhe, õõnes, seen 106 Va harilik vaher Acer platanoides 42 4 kasvab suurema puu võrasse 107 Va harilik vaher Acer platanoides 41 4 kuivanud oksad võra allosas 108 Sa harilik saar Frainus ecelsior 33 4 kuivanud põhioksad allosas ARTES TERRAE OÜ 43

44 Nr lühend eestikeelne nimetus ladinakeelne nimetus 109 Pä harilik pärn Tilia cordata 35 4 seene kahtlus 110 Ja harilik jalakas Ulmus glabra Va harilik vaher Acer platanoides 51 4 koorevigastus 112 Va harilik vaher Acer platanoides 42 3 diameeter tervis märkused hooldus raie seen, kuivanud põhioksad allosas, kuivanud oksad kogu võras 113 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 31 4 kuivanud oksad võra allosas 114 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 48/45 3 kuivanud oksad võra allosas, tüvevigastus, kuivanud põhioksad allosas 115 Va harilik vaher Acer platanoides 47 4 kuivanud põhioksad allosas 116 Va harilik vaher Acer platanoides 39 4 kuivanud oksad kogu võras 117 Sa harilik saar Frainus ecelsior 17 2 kitsas võra 118 Sa harilik saar Frainus ecelsior haruline, harudevaheline lõhe, õõnes, toestada 119 Ta harilik tamm Quercus robur 54 3 kuivanud oksad kogu võras 120 Pä harilik pärn Tilia cordata 20, 19 4 seen? 121 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 35 4 kuivanud põhioksad allosas 122 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 23 4 ühepoolne, kuivanud oksad võra allosas 123 Pä harilik pärn Tilia cordata Va harilik vaher Acer platanoides 49 4 kuivanud oksad võra allosas, külmalõhe 125 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 43 4 ühepoolne, oja ääres 126 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 28 4 kuivanud põhioksad allosas 127 Tm harilik toomingas Prunus padus 19/11/14/ Va harilik vaher Acer platanoides KoS siberi kontpuu Cornus alba 5 raiuda välja lehtpuude looduslik uuendus 130 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 38/29 3 kuivanud oksad kogu võras 131 Sa harilik saar Frainus ecelsior 52 1 kuivav, all säilitada pihlenelas 132 Va harilik vaher Acer platanoides 27, 37 4 kuivanud oksad võra allosas 133 Tm harilik toomingas Prunus padus Ja harilik jalakas Ulmus glabra 25 4 kuivanud oksad võra allosas 135 kuiv kuiv Va harilik vaher Acer platanoides 31 4 ühepoolne 137 Ja harilik jalakas Ulmus glabra 25 4 ühepoolne 138 Sa harilik saar Frainus ecelsior 41 3 kuivanud oksad võra allosas, ühepoolne 139 kuiv kuiv 1 3 puud 140 Va harilik vaher Acer platanoides 46 3 külmalõhe, kuivanud oksad kogu võras, tüvevigastus 141 Sa harilik saar Frainus ecelsior 31/36 4 kuivanud põhioksad allosas 142 Va harilik vaher Acer platanoides 19 4 ühepoolne 143 Sa harilik saar Frainus ecelsior 48 4 kuivanud põhioksad ladvas, ühepoolne 144 Va harilik vaher Acer platanoides 27, 37 4 tüvevigastus, ühepoolne 145 Va harilik vaher Acer platanoides 34 4 ühepoolne, kuivanud oksad võra allosas, tüvevigastus 146 Va harilik vaher Acer platanoides 37 4 kuivanud põhioksad allosas, tüvevigastus 147 kuiv kuiv Sa harilik saar Frainus ecelsior 67 4 kuivanud põhioksad allosas, viltu 149 Pä harilik pärn Tilia cordata 76 3 kuivanud haru, seen, juurevõsu likvideerida ARTES TERRAE OÜ 44

(Valgj\344rve_metsapargi_dendroloogiline_hinnang11.xls)

(Valgj\344rve_metsapargi_dendroloogiline_hinnang11.xls) 1 Ü harilik tamm Quercus robur 5 Tüvi osaliselt kaetud samblaga, tüve alumises osas esinevad üksikud kuivanud oksad. ca 6m 21 60 2 Ü harilik saar Fraxinus excelsior 2 Tüvi osaliselt murdunud, latv puul

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Microsoft Word - Vinni dendrohinnang.doc

Microsoft Word - Vinni dendrohinnang.doc DENDROLOOGILINE HINNANG Vinni mõisa pargi kõrghaljastusele TELLIJA: VINNI VALLAVALITSUS reg. kood. 75008746 L-Viru mk. Vinni vald, Tartu mnt. 2, Pajusti, 45201 TEOSTUS: OÜ VIRU HALJASTUS Reg. nr. 11131449

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

LISA 1. Inventeerimistööde tulemused ja raiete määramine Tabel 2 Liik (eesti k.) Liik (lad.k) PARGIPUUD Võra D (m) Tüve D (cm) H (m) Väärtusklass Raid

LISA 1. Inventeerimistööde tulemused ja raiete määramine Tabel 2 Liik (eesti k.) Liik (lad.k) PARGIPUUD Võra D (m) Tüve D (cm) H (m) Väärtusklass Raid LISA 1. Inventeerimistööde tulemused ja raiete määramine Tabel 2 Liik (eesti k.) Liik (lad.k) PARGIPUUD Võra D (m) Tüve D (cm) H (m) Väärtusklass Raided Märkused 1 harilik vaher Acer platanoides 6 39 III

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Microsoft Word - seletuskiri Viitina park.doc

Microsoft Word - seletuskiri Viitina park.doc HÜÜP OÜ Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020 Tel 51 61 593 ÄRIREGISTRI NR 11248045 Mk tegevusluba nr E 284/2007-P MTR registreering EEP002537 Objekt: Objekti aadress: Tellija: Viitina park. Keskkonnaregistri nr

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode] Tallinna vanalinn - 3D Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geoinformaatika osakond Ave Kargaja 21.10.2011 3D projekti eesmärgid Eesti, Tallinna, vanalinna teadvustus Detailsed 3D-andmed Tallinna Ruumiandmete

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk

Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsusk Ida-Viru maakond, Tudulinna vald, Roostoja küla TUDULINNA HÜDROELEKTRIJAAMA EKSPERTHINNANG Koostajad: Monika Eensalu, Laur Pihel Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2012 Eesti

Rohkem

Luua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019

Luua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019 Luua Metsanduskool Merle Koorts MAASTIKUEHITUSE ERIALA ÕPILASTE PORTFOOLIO KOOSTAMISE JUHEND Luua 2019 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Portfoolio koostamine... 4 1.1. Milline on hea tõendusmaterjal... 4

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

MÄEKÜNKA TEE 8

MÄEKÜNKA TEE 8 , PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA, Pärnu 3, Paide 1 RUUMI NUMBER PLAANIL 2 RUUMI NIMETUS PLAANIL 3 RUUMI PINDALA, ÜHTLASI RUUMI PÕRANDAKATTE JA LAE VIIMISTLUSE MAHT M² tes 4 RUUMI LAE VIIMISTLUS, MATERJAL

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Microsoft Word - TM70_SP-MG_kasutusjuhend.docx

Microsoft Word - TM70_SP-MG_kasutusjuhend.docx TM70 Touch-i kasutusjuhend Süsteemid: Magellan ja Spectra SP Põhiekraan Kuupäev/kellaaeg Välis-/sisetemperatuur Süsteemi olek Tsoonid Menüü Info OneScreen Monitoring SpotOn Locator Slaidiesitus Paanika-häire

Rohkem

Aiakujundus 2 Click-in aiakujunduse lahendused ridaelamutele

Aiakujundus 2 Click-in aiakujunduse lahendused ridaelamutele Clickin aiakujunduse lahendused ridaelamutele Sisukord Asendiplaan...3 Taimmaterjali spetsifi katsioon...5 Muude materjalide ja tööde spetsifi katsioon...8 Joonised...9 2 Asendiplaan 3 Asendiplaan TAIMMATERJAL

Rohkem

(Microsoft Word - 04DP14 seletuskiri V\344imela.doc)

(Microsoft Word - 04DP14 seletuskiri V\344imela.doc) Väimela mõisa maaüksuse detailplaneering Väimela alevik, Võru vald Esimene köide - planeering Seotud kultuurimälestised planeeringualal: Väimela mõisa park (ehitismälestise reg nr 14144); Väimela mõisa

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M KERTTU 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 TEHNILINE PASS/KASVUHOONE KERTTU! Kasvuhoone KERTTU kokkupanekul ja kasutamisel tuleb rangelt

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine

Rohkem

Iluteenused_A5.indd

Iluteenused_A5.indd Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal 17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr 11142134) Kohtu 3A-2, 10130 Tallinn Planeeringu koostaja: OÜ Pärnu Instituut (reg.nr 11362232) Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu Projektijuht:

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

JUUKSUR

JUUKSUR JUUKSUR VÄRVIMINE: järelkasv 30 ml 20.- lühike juus 40 ml 23.- poolpikk juus 50 ml 60 ml 26 29.- pikk juus 70 ml 80 ml 32-35.- 90 ml 100 ml 38 42.- 110 ml ja rohkem 45.-. TRIIBUD: lühike juus või järelkasv

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 YLM/200/EG1 Soovitame selle kasutusjuhendi alles hoida.

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem